Šoti botaanik Robert Brown (1773–1858) oli esimene, kes vaatles orhidee lehti ja kirjeldas rakutuuma kui rakkude olulist komponenti (1831). 1838.a. ütles botaanik Matthias Jakob Schleiden (1804-1881) välja, et taime kõik osad koosnevad rakkudest või nende produktidest. Järgmisel aastal tehti samasugune järeldus ka loomorganismide kohta Theodor Schwanni (1810-1882) poolt. Schleideni ja Schwanni järeldused loetaksegi rakuteooria formuleeringuks. Kolmas mees, kelle nime rakuteooria loomise juures samuti mainitakse, on Rudolf Virchow (1821-1902). Tema väitis, et "niisamuti kui loomad tekivad vaid loomadest ja taimed taimedest, peab ka raku tekkimiseks olema temale eelnev rakk". Ehk lühidalt: rakk tekib rakust (omnis cellula e cellula). See teooria rõhutas elusorganismide ühtsust ning tõi esile kontseptsiooni elusorganismidest kui rakkude kooslustest. Koos evolutsiooniteooriga on r...
DNA struktuur ja funktsioonid. Nukleotiidide koostisosad (lämmastikalused, suhkur, fosfaatgrupp). Lämmastikalused puriinid:adeniin,guaniin 2-tsüklilised Lämmastikalused pürimidiinid:uratsiil, tümiin, tsütosiin- ühetsüklilised Suhkur:pentoos-riboos või desoksüriboos Nukleosiid: alus + suhkur (dAMP,dGMP) Nukleotiid: alus 1´ + suhkur + fosfaatgrupp 5´ Keemilised sidemed DNA kaksikheeliksis. Nukleiinhappe teke: fosfodiester sidemetega ühendatud 5´algus 3´ lõpp süsinikega. Uus nukleotiid lisatakse 3´otsa. Nukleotiidide vahel on vesinikside DNA polünukleotiidisete üksikahelate keemiline polaarsus. DNA kaksikahelas olevate polünukleotiidide vastassuunalisus e. Antiparalleelsus- kaksikahel, üks kulgeb 5´3´ ja teine 3´5´ Nukleotiidide komplementaarsuse printsiip- lämmastikaluste võime omavahel seonduda jamoodustada paar A=T(U), G=C DNA kaksikheeliksi suur ja väike vagu- suur vagu 3,4nm, sisaldab 10 nukleo...
Kirjelda peptidoglükaani ehitust Peptidoglükaan on heteropolüsahhariid, mis koosneb ahelatest. Ahelates vahelduvad N-atsetüülmuraamhape (NAM) ja N-atsetüülglükoosamiin (NAG). Esinevad bakterite rakukestades, Gram+ rakukest koosneb mitmetest peptidoglükaanidest, Gram- ühest. 2. Kust tuleb energia, mida kasutatakse ATP sünteesil? Prootonite kontsentratsiooni erinevusest kahel pool mitkondri sisemembraani (rohkem on prootoneid kahe membraani vahelises osas). 3. Millise kolme sümbioosi vormi ja kolme organelli moodustumist annab seletada endosümbioosi teooriaga? Leukoplastid (kloroplastid) tsüanobakteritest Mügarate teke mügarbakterid liblikõielistel Mitokondrid - proteobakteritest 4. Võrrelda arhe- ja eubaktereid · Genoomi struktuur arhedel intronid, eubakteritel mitte · Membraanide lipiidid arhedes eeter-seostega, eubakterites...
)Gram+ ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad: Gram pos rakusein koosneb peptidoglükaanide kihist. Omane on teihoiinhape, ioonide liikumine ning kaitse, antigeenne spetsiifilisus. Gram pos rakuseinaga on nt Bacillus anthracis, Lactobacillus sp. jne. Gram neg bakterite rakusein koosneb peptidoglükaanist. Olemas on välismembraan. LPS= endotoksiin. Kaitse. Poriinid. 2.)Prokarüoodi raku ja genoomi suurus: Rakk on 1-10 mikromeetrit. Genoomi suurus (bp) mükoplasma 3×105 batsill 3×106 E.col 4×106 i 3.)Eukarüoodi raku ja genoomi suurus: Rakk on 5-100 mikromeetrit. Genoomi suurus (bp) Seened: pärm 2×107 Drosophil Loomad: 2×108 a kana 2×109 inimene 3×109 Taimed: uba...
Rakubioloogia RAKUBIOLOOGIA 1. RAKUÕPETUSE KUJUNEMINE I periood - algab mikroskoobi leiutamisega Jannsenid, Mezius, Lippersheim, Galilei. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625 a. (mikros väike; skopea vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek...
Gram+ ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad G+ : Kuni 40 kihti peptidoglükaani, ühtlane struktuur, peptiidahelad, peptidoglükaaniga(muraamhappega) on kovalentselt seotud teihhuuhapped (olulised antigeensed determinandid. (E. Coli) G- : Mitmekihiline, peptidoglükaankiht on 1-3 kihiline, tetrapeptiidid seotud otse, rakukestas on lisakiht välismembraan, milles on spetsiiifiliseks komponendiks lipopolüsahhariidid, välismembraanis ka proiinid(valgud, mis on agregeerunud moodustama hüdrofiilseid poore), välismembraani ja rakumembraani vaheline ruum periplasma. (Bacillus Polymyxa) 2. Prokarüoodi raku ja genoomi suurus ~2 8µm Prokarüootses rakus esineb ainult üks rõngaskromosoom. Geenide hulk 400 4000. 3. Eukarüoodi raku ja genoomi suurus...
LOENG 1. Tuum 1. Tuumaümbris: tuumalähedane ruum, tuuma laamina (koostis, funktsioonid), karüoplasma, tuuma maatriks (kirjeldus, funktsioonid). Tuumaümbris koosneb kahest membraanist – sisemine, välimine tuumamembraan. Tuumalähedane ruum (perinuclear space) – see on ala, mis jääb kahe tuumamembraani vahele. Sisemises membraanis asuvad lamiinid, mis seovad endaga kromatiini ja tuuma valke. Tuuma laamina – valkude võrgustik, mis annab tuumaümbrisele toese. 1) Reguleerib genoomi organiseeritust ja kromatiini struktuuri a. interakteerudes otseselt kromatiiniga ja seostudes kaudselt kromatiini modifitseerivate ja reguleerivate valkudega 2) Reguleerib geeniekspressiooni a. Eraldab transkriptsioonifaktorid tuumaümbrisesse – piirab nende kättesaadavust nukleoplasmas 3) Vahendab tuuma ja tsütoskeletivahelisi struktuurs...
Eukarüootide ja prokarüootide põhilised erinevused. · Prokarüootsed (eeltuumsed) bakterid ja arhed, rakutuumata, esineb ainult üks kromosoom, rõngas, superspiraliseerunud. Geenide hulk 400 4000. Rakkudel esineb rakusein, mis koosneb peptidoglükaanidest. Vastavalt rakuseina ehitusele toimub jaotus Gram (+)(ainult ühe membraanikihiga) ja Gram (-) (raku seina peal täiendav membraan, membraanide vaheline ala periplasmaatiline ala) bakteriteks. Bakteritel esinevad rakumembraani sissesopistused mida nim mesosoomideks. Mesosoomid on seotud DNA sünteesi ja valkude sekreteerimisega. Prokarüootsel rakul võivad esineda väljakasvud. Kui need on lühikesed, siis neid nim pili'deks ja need on vajalikud pinnaga seostumiseks. Suuremad väljakasvud kannavad nime viburid (flagella) ja on olulised liikumises. Bakterite viburid erinevad eukarüootide viburitest. Ei sisalda mikrotorukesi. On raku pinnaga seotud valg...
Eukarüootse raku ja prokarüoodse raku võrdlus: Tunnus Eukarüoot - Prokarüoot eeltuumne päristuumne (bakterid) Kromosoom Palju 1 rõngas kromosoom Tuum Memraaniga piiritletud Puudub Limakapsel Üldjuhul ei ole On olemas Mõlemal on rakumembraan Pärilikkusaine Ribosoomid 2. Taime- ja loomaraku võrdlus: · Erinevus: loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest; taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad; taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte. · Sarnasus: Tuum, tsütoplasma, Golgi kompleks, ribosoomid, tsütoplasmavõrgustik, rakumembraan, mitokondrid. 3. Organismide jagunem...
Rakuteooria põhiseisukohad-Matthias Schleiden ja Theodor Schwann"Kõik organismid on rakulise ehitusega", Rudolf Virchow"Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel", "Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas" Eeltuumsete(prokarüoodid) ja päristuumsete(eukarüoodid) võrdlus ja näited .- Sarnasused:*sisaldavad DNAd ja ribosoome,*ümbritsetud membraaniga*sisaldavad tsütoplasmat*elus, erinevused:*prokarüootidel puudub membraaniga ümbritsetud tuum*pr.rüo(puuduvad membraansed)lihtsama ehitused.NT:pr.rüo-arhebakterid e ürgid ja pärisbakterid, eu.rüo-taimed, loomad, seened Rakuõpetusega seotud teadlased ja nende avastused:Haus ja Zacharias Janssen-esimene mikroskoop, Robert Hook-1 valgusmikroskoop, Antony van Leeuwenhoek-valmistas mitmesuguseid mikroskoope, Karl Ernst von Baer-avastas imetaja munaraku.Erinevad koed ja nende üldine iseloomustus:Epiteelkude-katab keha ja elundite...
RAKUBIOLOOGIA Prokarüoot Eukarüoot Raku suurus 1-10 μm 5-100 μm Organellid Puuduvad või vähe Tuum, mitokonder, kloroplast Tuum Puudub Esineb Rakumembraan Esineb (ei sisalda steroole, Esineb vaid hepanoide) Mitokondrid Puuduvad (oksüdeerumist Esineb katalüüsivad ensüümid seotud rakumembraaniga) Ribosoomid Esinevad (70S) Esinevad (S80) Tsütoskelett Puudub Esineb Mitoos, meioos Puudub Esineb DNA struktuur Rõngas, (kromosoom ja...
Valkude, nukleiinhapete, süsivesikute ja lipiidide mõisted ja ehitus. Teada ka nende monomeeride ehitust. Valgud - Nimetatakse ka polüpeptiidid, proteiinid, kõrgmolekulaarsed biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapped- o Ehitus: Valgud koosnevad 4 struktuuritasemest. 1. Primaarstruktuur - aminohapped ühinenud peptiidsidemega 2. Sekundaarstruktuur - heeliksikujuline, lisaks vesiniksidemed 3. Tertsiooarstruktuur - valgu ahelad omavahel ühinenud vesinik-, iooniliste, hüdrofoobsete ja S-S tüüpi sidemetega 4. Kvaternaarstruktuur - valguga on ühinenud teine valk, lipiid, süsivesik või muu aine o AMINOHAPETE koostis: aminorühm (NH2) - aluseline karboksüülrühm (COOH) - happ...
1. Püsipreparaatide ettevalmistamise põhietapid (iga etapi eesmärk). I. Fikseerimine II. Etanooliga veetustamine III.Ksüleeni immutamine IV. Paraffiini sisestamine Fikseerimine kindlustab kudedes toimuvate surmajärgsete muutuste ärahoidmise ja aitab kaasa tervikliku struktuuri säilitamisele. Selleks, et koetükki hüdrofoobsesse paraffiini panna, tuleb seda enne hüdrofoobsesse lahustisse immutada ehk kõigepealt hüdrofiilsest veest lahti saada. Seega, järgmiseks etapiks on koe etanooliga veetustamine ehk vee eemaldamine kude kasvavas etanooli gradiendis (50-100% etanooli) inkubeerides. Järgmisena, etanool asendatakse hüdrofoobsema lahusti ksüleeniga. Ksüleen on hüdrofoobne lahus, mis seguneb nii paraffiini kui ka etanooliga. Ja alles pärast ksüleeniga immutamist kude võib sulanud paraffiini sisestada. Pärast paraffiini tardumist kude lõigatakse õhukesteks lõikudeks, mis pannakse alusklaasile ja edasi värvitakse...
DNA replikatsioon * DNA replikatsioonikahvli struktuur Replikatsioonikahvel on Y-kujuline aktiivne struktuur, mis moodustub sünteesilookuse juures, kus 2-ahelaline DNA läheb üle 1-ahelaliseks. See tekib rakutuumas DNA replikatsiooni ajal. Selle loovad helikaasid, mis lõhuvad kahte DNA ahelat koos hoidvaid vesiniksidemeid. Selle tulemusena tekib kaks üksikahelat, mis moodustavadki kahvli harud. Need üheahelalised harud on aluseks juhtiva ja mahajääva ahela tekkele. * Imetaja DNA replikatsiooni kahvel (vt ka seminari materjali) 3` 5` 3` Topoisomeraas I liudklamber liugklamber Keerab ahela lahti 3 5 ` ` Klaambri laadur 5 ` Inimese rakutuumas sünteesitakse juhtiv ja mahajääv ahel Pol ja Pol abil...
● Rakul on olemas kõik elu tunnused ● Ainuraksed - elusolendid, kes koosnevad ainult ühest rakust ● Hulkraksed - elusolendid, kes koosnevad paljudest rakkudest ● Eeltuumsed e prokarüoodid - rakud, millel ei ole rakutuuma ning mille pärilikkusaine asub tsütoplasmas. ● Organell - kindlat ülesannet täitev eraldatud ühik raku sees ● Rakubioloogia - teadus, mis uurib rakkude ehitust ja elutegevust ● Kude - sarnase ehituse ja elutegevusega rakkude kogum ○ epiteelkude - keha ja elundite pinda vooderdav kude, mis piirab keha ja organeid ning kaitseb neid väliste mõjude eest ○ närvikude - närvirakkudest ehk neutonitest moodustuv kude, mille ülesanne on reguleerida organismi eri osade elutegevust ○ lihaskude - kokkutõmbevõimalistest rakkudest moodustuv...
Märkige taime- ja loomarakku võrdlevas tabelis veergudesse X, kui nimetatud rakustruktuur on rakus olemas ja kui seda ei ole, siis O. Rakustruktuur Loomarakk Taimerakk Tsütoplasma X X Mitokondrid X X Kloroplastid O X Rakutuum X X Kromosoomid O O Tsentraalvakuool X X 2. Seostage rakuosa ja selles toimuv põhiprotsess. Kirjutage punktiirile vastav täht. (Rakuosi on liiaga) a) rakumembraan Bpäriliku info säilitamine b) kromosoom C.fotosüntees c) kloroplast...
Rakuhingamine toitainete lõhustamine, glükoosi reageerimine hapnikuga -> tekib süsihappegaas. Rakuhingamise 3 etappi: 1. Glükolüüs toimub tsütoplasmavõrgustikul, glükoos lõhustatakse ning tekib 2 püruvaati ja 4 vesiniku aatomit: vesinikuaatomid seonduvad vesinikukandjaga NAD C6H12O6 -> 2C3H4O3 + 4H 2. Tsitraaditsükkel toimub mitokondris, püruvaadi edasine lagundamine: toimub palju reaktsioone, mille käigus eralduvad järk-järgult CO2 molekulid ja H-ioonid, mis seotakse vesinikukandjatega NAD Kokku tekib 12NADH2 molekuli, mis liiguvad hingamisahela reaktsioonidesse. 3. Hingamisahela reaktsioonid toimub mitokondris. Hingamisahela reaktsioonides vabanevad H-ioonid NADH2 molekulidest. Eraldunud vesinik reageerib molekulaarse hapnikuga ja moodustub H2O. Vabaneva energia arvel saab sünteesida 36 ATP molekuli. 12NADH2 + 6O2 -> 12NAD + 12H2O...
Üks suurematest organellidest (5-25 µm). Ümbritsetud kahekordse membraaniga nn tuumaümbrisega. Välimine membraan on sageli seotud ER membraaniga ja kahe membraani vaheline ruum on ER luumeni jätkuks. Tuumamembraanid koosnevad lipiidsest kaksikkihist, milles esinevad teatud tüüpi valgud. Tuumas on eristatav tuumakese piirkond. Tuuma sisemist osa, mis ei ole tuumake, nimetatakse nukleo- e. karüoplasmaks. Tuuma struktuur ja koostis on määratud tuuma funktsioonidega. Tuumas paikneb DNA ja toimub DNA replikatsioon. Tuumas paikneval DNA-l sünteesitakse mRNA, tRNA, rRNA, samuti toimub tuumas ribosoomide subühikute teke. mRNA, tRNA ja ribosoomide subühikud peavad liikuma tuumast tsütoplasmasse. Tsütoplasmast tuuma peavad liikuma tsütoplasmas sünteesitud valgud (histoonid, regulaatorvalgud, DNA ja RNA polümeraasid jt) Seega läbi tuuma membraani peav...
Mitoos keharakkude paljunemine, tekib diploidne kromosoomistik Amitoos (ka lihtpooldumine) on otsene raku või rakutuuma jagunemine ilma mitoosile omaste protsessideta. Meioos rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivadsugurakud. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Spermatogenees on protsess, mille käigus diploidsed tüvirakud spermatogoonid algul jagunevad mitoosi teel, seejärel moodustuvad neist meioosi teel haploidsed spermatiidid, millest küpsevad spermatosoidid. Haploidne kromosoomistik kõik kromosoomid esinevad ühes korduses. kõigis inimese sugurakkudes. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordnekromosoomistik , milles k...
...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
