Nagu teooria räägib hematoksüliin seostub just anioonsetele komponentidele, sel põhjusel see ühend värvib tuuma ja negatiivselt laetud glükoproteiine plasmamembraanis. d. Miks pH on oluline hematoksüliini vävimisel? Hematoksüliiniga värvimise käigus lahuse pH tõuseb üle 7. Värvimise printsiip on selline värvi molekul on funktsionaalne (võib seostuda negatiivsetele struktuuridele) ainult madala pH juures. e. Mis struktuuridega eosiin Y seostub? Katioonsetele valkudele tsütoplasmas, ribosoomidele, mitokondritele. 3. Kuidas rakkude morfoloogia määrab nende funktsioone? Tooge näited. Trofoblastid on endomeetriumisse sisse tungivad rakud, mille ülesandeks on varustada embrüot vajalike toitainetega. Epiteelikihis rakud paiknevad üksteisele lähedal, minimaalse rakkudevahelise ruumiga. Trofoblastid aga kipuvad kasvama minimaalse rakkudevahelise kontaktiga ja neile on iseloomulikud välja veninud kuju ja jätked 4
värv. Formaldehüüd, paraformaldehüüd, glutaaraldehüüd; formaliim (37% farmaldehüüdi lahus vees). - Kombineeritud fikseerimine - Külmutuslõigud koed külmutatakse ja lõigatakse peeneteks lõikudeks - Parafiini sisestamine tahkete kudede korral. Veetustamine, rasve eemaldamine, parafiini sisestamine, deparafiniseerimine. VÄRVAINED! - Hematoksüliin aluseline värv, mis värvib rakkudes happelisi piirkondi (DNA, RNA) - Eosiin on fluorestseiini derivaat. Happeline värv, mis värvib rakus aluselisi piirkondi (tsütoplasma). - Trüpaansinine happeline värv, mis läbib surnud rakkude kahjustunud plasmamembraani ning värvib tsütoplasma valke. - Propiidiumjodiid ja etiidiumbromiid pos laetud fluorestseeruvad ained, mis läbivad surnud rakkude kahjustunud plasmamembraani ja värvivad nukleiinhappeid (DNA, RNA). Seostuvad aluspaaride vahele, mille järel nende fluorestsents tõuseb ligi
mõeldakse selle all neid keemilisi reaktsioone, mis toimuvad erinevate ainete tuvastamiseks koelõikudes, mida enamasti nimetatakse lihtsalt rakkude värvimiseks või kontrasteerimiseks, sest töötlemata koe kontrastsus on väga väike. Segavad faktorid Lõikamisel tekkinud moonutused, fikseerimisel tekkinud moonutused , Artefaktid – igasuguse töötluse käigus tekkinud tehislikud struktuurid nt. Neurofibrillid Klassikalised rakkude või kudede värvimised * hematoksüliin ja eosiin(HE) – kõige enam kasutatud histoloogiliste värvide kombinatsioon. Hematoksüliin värvib tuumad siniseks. Seondub hästi tuumavalkudega(arginiinrikaste histoonidega) kuid võivad värvuda ka mõned tsütoplasmavalgud. Eosiin värvib eosinofiilsed struktuurid, põhiliselt tsütoplasmas, erinevat tooni punaseks, roosaks või oranziks. *Massoni trikroom – sobib hästi rakkude eristamiseks ümbritsevast rakuvaheainest. -ECM
mikroobirakud ei värvu ühtemoodi. Spetsiaalvärvimine - võimaldab uurida raku spetsiifilisi koostisosi (nt kapslid, endospoorid, viburid jne) 7. Milliseid värve kasutatakse bakterite värvimiseks? Bakterite värvimiseks kasutatakse aniliinvärve, kuna bakterid on nende suhtes afiinsed. Aniliinvärvide soolad jagunevad aluselisteks ja happelisteks. Aluselised: metüülsinine, kristallviolett, safraniin Happelised: Kongo punane, eosiin, happeline fuksiin, nigrosiin. 8. Milles esineb aluseliste ja happeliste värvidega värvimise erinevus? Bakterirakk neutraalses keskkonnas kergelt negatiivne laeng. Seega aluselised värvid seonduvad kergesti ja toimub raku värvumine. Happelisete värvide puhul ei toimu värvide difundeerumist rakku, vaid värvub rakku ümbritsev taust. See on aluseks värvimise jaotamisel positiivseks ehk otseseks ja negatiivseks ehk taustvärvimiseks. 9. Millised on Grami järgi värvimise etapid
faaskontrastmikroskoobi all mitu korda pikemaks venitada nagu kummipaela. Niiskes keskkonnas läbi viidud kromosoomide pikendamist nimetatakse kromosoomide venitamiseks ehk sirutamiseks (chromosome stretching). Kõige lihtsam on kromosoome värvida tavavärvimise meetodil Giemsa värviga. Töötluse tulemusena kromosoomid ei vöödistu, vaid värvuvad ühtlaselt. Kõige rohkem kasutatakse Giemsa värvi, mille koostisesse kuuluvad happeline eosiin Y ning aluseline metüülsinine ja thaziinvärv azuur B. Värv muudab kromatiini lillakaspunaseks. Giemsa-kompleksil on üks negatiivne ja kaks positiivset langut. Positiivselt laetud molekuli osa inerakteerub negatiivselt laetud DNA-ga, samas kui negatiivselt laetud osa seostub histoonidega. Kromosoomivöödid Kromosoomivööt ehk bänd on kromosoomiala, mis naaberaladest eristub, olles heledam või tumedam
Halogeen lamo,kondensor lääts, objektiivi lääts, peegeldav prisma, okulaarid Faaskontrastmikroskoobi töö põhimõte. Valguslaine faas muutub kui valgus läbib elusa raku Mikrotoomi töö põhimõte. Fluorestsentsmikroskoobi töö põhimõte. Fluorestseeruvate värvide ergastus ja emissiooni lainepikkuste erinevus. Elavhõbeda lamp ergastab kiirguse Ergastuse lainepikkus on alati kõrgem kui emissiooni lainepikkus Tsütoloogias kasutatavad värvid hematoksüliin, eosiin ja trüpaansinine. Fluorestseeruvad värvid propiidiumjodiid ja etiidiumbromiid. Hematoksüliin(happeline piirkond DNA, RNA), eosiin (aluseline- tsütoplasma), trüptaansinine- happeline värv,läbib surnud rakkude kahjustunud plasmamebranne javärvib tsütoplasma valke Propiidiumjodiid ja etiidiumbromiid-positiivselt laetud fluorestseeruvad ained, mis läbivad surnud rakkude kahjustatud plasmamembraani ning värvivad nukleiinhappeid (DNA, RNA).
hävitamiseks mitmesuguseid antiseptikuid - salitsüülhapet, formaliini, fenooli, äädikhapet. Tindi reaktsiooni (pH) reguleerimiseks kasutatakse ammoniaaki ja soolhapet ning antifriisina glütseriini ja glükooli. 5 Kasutusel on ka värvilised aniliintindid - punane (värvaineteks eosiin, rodamiin B, happeline fuksiin ), sinine (metüülsinine, happeline sinine K) ja roheline (briljantroheline, metüülroheline), violetne (aluseline violett K, happeline violett, kristallviolett). Aniliintindid ei ole veekindlad, nende vastupidavus erinevatele keemilistele ühenditele ja eriti valguse toimele on nõrk. Aluste mõjul kaotavad aniliintindid värvuse ja lagunevad. Aniliintintidega kirjutatud dokumentide pikaajaline säilitamine on problemaatiline. Trükivärv
1. Histoloogiliste preparaatide valmistamise põhietapid 1. Materjali võtmine 2. Fikseerimine – säilitatakse koed võimalikult elupuhusena 3. Veetustamine 4. Sisestamine – materjal muutub kõvemaks 5. Lõikamine mikrotoomil 6. Värvimine –nt hematoksüliin-eosiin (HE), H värvib raku tuuma ja E raku tsütoplasma. 7. Sulundamine - värvitud preparaadile lisatakse palsamit ja kaetakse katteklaasiga. Sulundamine kaitseb rakulist materjali kuivamis-artefaktide ja kokkutõmbumise eest, muudab värvingu selgeks. 2. Raku mõiste, üldine ehitus Rakk (cellula) on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused. Rakku ümbritseb rakumembraan, mille põhilipiidid (fosfolipiidid) moodustavad fosfolipiidse kaksikihi. Lisaks lipiididele esineb veel valke,
kui 4, siis on tegemist antropogeense reostusega, kui suhe on viksem kui 0.7, siis loomadega. Uurimist on suunatud selliste meetodite vljattamisele, mis vimaldaksid heaegselt detekteerida mitmeid patogeene (viirused, bakterid, algloomad) Meetodid Piirlahjenduste meetod Laurlsulfaat-trptoon-laktoos vedelsde - gaasi moodustumine 24 vi 48 tunni jooksul positiivsetest katseklaasidest tehakse klv agar- vi vedelstmele: 1) Levinei eosiin metleensinine 2) Endo sde. Kinnitab laktoosi fermentatsiooni ja gramnegatiivsete bakterite olemasolu. Membraanfiltrite meetod Vesi filtreeritakse lbi 0.45 vi 0.22 .m filtri Filter asetatakse M-Endo vi LES-Endo agarstmele Punased metalse likega kolooniad on coli-laadsed Tulemus saadakse kiiremini kui piirlahjenduste korral Ei sobi kui vesi sisaldab palju mitte coli-laadsed baktereid Coli-laadsete bakterite arvukuse mramise kohta loe lhemalt Mikrobioloogia praktikumi juhendist lk. 66-67
markeriks, mis mõjutab riski haigestuda. 59. Tsütogeneetika kui teadus kromosoomidest Teadus kromosoomidest ja rakkude jagunemist. 1950ndatel. 60. Peamised tsütogeneetika meetodid; Giemsa, FISH, võrdlev genoome hübridiseerimine GIEMSA: ● Töötati välja keemiku Gustav Giemsa poolt 70ndatel ● Kromosoomid töödeldakse trüpsiiniga, mis lõhub histoonid ja siis värvitakse Giemsa värviga (metüleensinine, eosiin ja ažuur B) ● Giemsa värv seondub DNA fosfaatrühmadega ● Esile tulevad mittetranskribeerivad alad ● Kasutatkse karüotüübi analüüsiks. Saadud korrastatud pilt on karüogramm. FISH: fluorestsentsi in situ hübridiseerimine ● Kasutatakse üheahelaliste DNA proovide hübridiseerimist metafaasi kromosoomsele DNA-le ● Proov seondub ainult sinna, kus on tema järjestusele vastav komplementaarne DNA järjestus metafaasi kromosoomis