*Toiteline funktsioon. 11. Mis on katalüsaatorid? Vastus: Reaktsioone kiirendavad ained. 12. Kuidas mõjutab temperatuur ensüümreaktsiooni kiirust? Vastus: Kui temperatuur tõuseb, suureneb ensüümide aktiivsus teatud piirini. Liigne tõus põhjustab ensüümide denatureerumist, ning ensüümid kaotavad oma mõju. Temperatuuri langedes, ensüümide tegevus aeglustub, kuid ei lõpe! 13. Missugune happelisus sobib paljudele ensüümidele? Vastus: Paljudele ensüümidele sobib happelisuse pH vahemik 6-8. 14. Miks kasutatakse ensüüme pesupulbrites? Vastus: Pesupulbrites ensüümid lagundavad riietel valke ja rasvu sisaldava mustuse. 15. Milliste toodete valmistamisel kasutame ensüüme? Vastus: Paljude piimatoodete puhul, laktoosivabades toodetes ja mooside, mahlade, maiustuste magusamaks muutmisel. 16. Kuidas tegutseb ioonpump? Vastus: Ioonpumbad on membraani sees asuvad transportvalgud, mis liigutavad ioone lisaenergia abil läbi membraani.
emasloomade ja mõnede emaste putukate rakkudes. Östrogeeni valem C18H22O2 Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist. Ensüümid on valdavalt valgud, kuid tuntakse ka mõningaid katalüütilisi RNA molekule, mida nimetatakse aga sageli ensüümide asemel ribosüümideks. Valgulised ensüümid koosnevad aminohappejääkidest ja nende süntees on allutatud geneetilisele kontrollile. Ensüümidele on omane suur efektiivsus ja kõrge substraadispetsiifilisus. Valdav enamik taimede, loomaliikide, bakterite, viiruste ja protistide füsioloogilistest nähtustest on allutatud ensümaatilisele kontrollile. Aminohapped on “ehitusblokkideks” proteiinidele ning lihaskoele. Kõik füüsilised protsessid, mis spordiga seotud (energia kulutamine, taastumine, lihaskasv, rasva põletamine ning ka aju funktsioneerimine), on sõltuvuses aminohapetest. Pole ime, et aminohapetest on saanud üks
Ensüümid Vitamiinid Hormoonid 1 Ensüümid On biokatalüsaatorid reaktsioonide kiirendajad elusas rakus. (2100-2150) Liigid (valgud): Lihtensüüm(lihtvalk) ainult aminohj; Liitensüümid(liitvalk) aminohj + koeensüüm-vitamiin. Ensüümi molekul on hiigelsuur. Substaat on aine, mida ensüüm mõjutab. Ensüümi molekul:- (aktiivtsenter)-(regulatoorne tsenter)- Substraadi molekul: - Organismis on temp madalad, ainete kontsentratsioonid tühised. Reaktsioonid toimuvad väga kiiresti tänu ensüümidele. Ensüümis aktiivtsenter haakub substraadiga struktuuri sobivuse tõttu. Reaktsiooni energeetiline barjäär alaneb, reaktsioon kiireneb. Toime spetsiifiline. Toodetakse raku ribosoomides. Häired: piimasuhkru talumatus; pigmentatsioonihäired; vere hüübimatus. 2-Hormoonid Hormoonid on bioaktiivsed ühendid, mida sisenõrenäärmed sünteesivad kesknärvisüsteemi kontrolli all ja mis reguleerivad ainevahetust.
4. Kirjutage järgmiste glükolüüsi reaktsiooniahelas ülioluliste ühendite struktuurid: a) Glükoos - C6H12O6 b) Fruktoos-1,6-difosfaat - C6H14O12P2 c) Glütseeraldehüüd-3-fosfaat - C3H7O6P d) 1,3-difosfoglütseraat - C3H4O10P2 e) Fosfoenoolpüruvaat - C3H3O6P f) Püruvaat - C3H4O3 5. ATP toimib ainevahetusreaktsioonides kui võimas modulaator. Millist toimet avaldab ATP kontsentratsiooni suurenemine järgmistele ensüümidele: a) fosfofruktokinaas (PFK) - kõrgetel ATP kontsentratsioonidel on reaktsioon kooperatiivne, kõrge ATP inhibeerib PFK, vähendades afiinsust fruktoos-6-P suhtes b) püruvaadi kinaas - ATP inhibeerib püruvaadi kinaasi ehk siis mida suurem ATP, seda väiksem reaktsiooni kiirus. 6. Nimetage, milline ühend on anaeroobse glükolüüsi reaktsiooniahela nn tinglik lõpp-produkt ja kirjutage selle struktuurivalem. Kirjeldage selle ühendi edasise transformatsiooni võimalikke radu.
kõhunäärmenõre, maonõre, soolenäärmenõre. Erinevate ensüümide toimeks on vaja erinevaid tingimusi: 1) Teatud temperatuur 2) Ph-tase 3) Aktivaatorite juuresolek Seedeensüümid jagunevad 3 rühma: 1) Süsivesikuid lõhustavad - amülolüütilised 2) Valke lõhustavad proteolüütilised (proteaasid) 3) Lipiide lõhustavad lipolüütilised 1) Inimene on püsisoojane, seetõttu optimaalne temperatuur ensüümidele on +37C maos või sooles erinevusi pole! Temperatuur võib osutuda madalamaks, kui süüakse hästi külmi toite (jäätis), ensüümide aktiivsus võib selle võrra langeda. Jäätis sulab üles, ensüümide aktiveeruvad. Rasv võib kalgenduda sulgeb sooled. 2) Erinevatel ensüümidel erinev Ph-tase. Süljes ja kõhunäärmes -amülaas toimib kõige paremini 6,7-7,1 Ph taseme juures. Kui ph muutub tugevalt happeliseks nagu
KATALÜÜSI REGULATSIOON 1) Ensüümide spetsiifilisus milles avaldub ja millele baseerub. Aktiivtsentri mõiste molekulaarne sisu. Stereo-, geomeetrilise, absoluutse spetsiifilisuse iseloomustus. Ensüümi spetsiifilisus on ensüümidele omane võime eristada substraate, millele nad toimet avaldavad. Ensüümide spetsiifilisus toimub molekulaarse äratundmise kaudu, mille aluseks on ensüümi aktiivtsentri ja substraadi struktuurne komplementaarsus. Aktiivtsenter ensüümi molekuli piirkond, mis otseselt osaleb katalüütilises protsessis. Seal paiknevad aminihappejääkide katalüütilised rühmad, mis seovad endaga substraadi. Stereospetsiifilisus võime toimida vaid teatavale stereoisomeerile.
Kõikide puhul osaleb katalüüsis seriin. · katalüütiline triaad" ja selle roll katalüüsis - aminohapete kolmik, mis on iga lagundava ensüümi aktiivsustsentris, selle kolmiku abil lagundab ensüüm peptiitsidemeid ( teisi valke) triaad koosneb : seriin , ospartaad, histidiin. 3. Metalliioonide katalüütiline roll. Metalloensüümide ja metall-aktiveeritavate ensüümide mõisted. Metalliioonid annavad osadele ensüümidele suurema aktiivsuse reaktsiooniks. Metallide üheks rolliks on toimimine elektrofiilsete katalüsaatorina, stabiliseerides elektrontihedust või katalüüsi käigus tekkivaid negatiivseid laenguid. Metalli ioonide teiseks rolliks on genereerida võimsaid nukleofiile neutraalse pH juuures. Ensüüme mis seovad metalli tugevalt ja vajavad neid stabiilse natiivse komformatsiooni säilitamiseks nimetatakse metalloensüümideks.
sünteesivad mitokondrile vajalikke valke. -Mitokonder energia muundamine raku elutegevuseks sobilikku vormi (ATP) Rakuhingamine: GLÜKOOS ----> CO2 + H2O + ATP -Lüsosoomid *1 membraan *põiekesed, mis sisaldavad ensüüme *moodustuvad Golgi kompleksist * lõhustavad valke ja lipiide ja lüsosoomi mittevajalikke struktuure. Eristatakse PRIMAARSEID (sisaldavad vaid mitteaktiivses olekus ensüüme) ja SEKUNDAARSEID (sisaldavad lisaks aktiveeritud ensüümidele veel lagundatavaid aineid) Karl Ernst von Baer võrdleva anatoomia ja embrüoloogia rajajaid. Imetaja munaraku ja viljastumise avastaja. II LOENG RAKKUDE JAGUNEMINE -Rakud jagunevad, et kasvada, paljuneda, parandada MITOOS: eukarüootsete rakkude jagunemise, mille tulemusel moodustuvad kaks identset diploidse kromosoomistikuga tütarrakku. MITOOSI FAASID: 1. PROFAAS 2. METAFAAS 3. ANAFAAS 4. TELOFAAS
Ja proteolüüsi tulemusel Tagajärjed: glükolüüsi pidurdumine, kromatiini kämpumine, valkude denatureerimine Mitokondrite kahjustus Sisemembraanis megakanalite tekke (kaob membraani potentsiaal, kasvab osmootne koormus mitokondrite turse purunemine) Põhjused: Ca, HVR, lipiidide AV produktid, Pi Roll nekroosil: muutused, mis pärsivad ATP sünteesi Roll apoptoosil: mitokondritest vabanevad faktorid (tsütokroom C, AIF) ATP puudus ATPst sõltuvatele ensüümidele ei jätku ATP Põhjus: oksüd. Fosforül. Hüpoksia/isheemia tingimustes, mitokonrite kahjustus, glükogeeni varude langus, energia ülekande häired Tagajärjed: lihasrakku kontraktiilsus langeb, rakuturse, aeglustub fosfolipaaside süntees, väheneb valgusüntees Rakusisene energia ülekande Kreatiinkinaasi süst pidevalt ja palju energiat tarbivad aer. Lihased ja ajurakkud (palju CK, PCr, kreatiini, ATP) ATP/ADP difussioon ajutiselt (kiired glükolüüt., maksarakkud) nõuavad
reaktsioonidest, tsitraaditsüklist (TCA) ja hingamisahela reaktsioonidest. Anaeroobse glükolüüsi reaktsioonid toimuvad raku tsütoplasmas, tsitraaditsükkel ja hingamisahel toimuvad mitokondrites. · Pyr-st eraldub CO2 ja 2 H2 järele jääb 2 süsinikuga ühend acCoA (atsetüül-koensüüm-A); · acCoA läheb mitokondritesse (maatriksisse) tsitraaditsüklisse, kus võetakse ära H-aatomeid ja seotakse neid ensüümidele - NAD-le (nikotiindinukleotiid) ja moodustub NADH2; · H-aatomid seotakse mitokondrites (kristades) hingamisahelas ülekandjate abil astmeliselt hapnikule moodustub vesi; · NADH2 kasutatakse ATP sünteesiks, vabaneb NAD, mis läheb uuesti tsitraaditsüklisse vesinikku siduma; · mitokondrites moodustub 36 ATP-d; · kokku moodustub aeroobsel glükolüüsil seega 2+26=38 ATP-d; · eraldunud CO2 difundeerub mitokondritest välja ja eemaldub organismist väljahingamisel.
Flaviin adeniin dinukleotiid - FAD Osalevad, nii ühe kui kahe elektroni ülekannet hõlmavates redoksreaktsioonides. Enamus oksüdaase on flavoensüümid Tiamiin pürofosfaat Tiamiin vitamiin B1 Esimesena avastatud vitamiin ca 100 aastat tagasi Casimir Funk Aasias levinud haigus beribeeri on põhjustatud teatud minoorse komponendi puudumise poolt toidus Vitamiin "elu amiin" Tiamiin pürofosfaat on koensüümiks kõigile -ketohapete dekarboksüleerimist katalüüsivatele ensüümidele (püruvaadi dehüdrogenaas) Püridoksaal fosfaat Oluline aminohapete metabolismis: · transamineerimine · dekarboksüleerimine · ratsemeriseerumine · kõrvalahela vahetus Koensüüm A CoA või CoASH Atsüülgrupi aktiveerimine moodustub makroergiline tioester side Osaleb atsüülgrupi ülekandereaktsioonides atsüülgrupi doonorina Oluline süsivesikute ja lipiidide metabolismis Olulisemaks ülekantavaks atsüülgrupiks on atsetüülgrupp atsetüül-CoA ehk AcCoA
ANATOOMIA 20 LOENG 26.10.11 Maonõre koostis ja omadused HCl seda produtseerivad mao limaskesta parietaalrakud. Maohappe ülesanded: 1) Loob maos happelise keskkonna, mis on vajalik valke lõhustavate ensüümide pepsinogeenide aktivatsiooniks. 2) Omab bakteritsiidset toimet, kaitsefunktsioon 3) HCl mõjul paisuvad, punduvad toiduga makku sattunud osakesed ja muutuvad ensüümidele paremini kättesaadavaks. 4) Peensoolde jõudnud hape stimuleerib peensoole limaskestast hormooni sekretiin vabanemist. Sekretiin läheb verre ja tema mõjul omakorda hakkab pidurduma HCl-i edasine sekretsioon. Sekretiinnäärmetele tagasi. Sekretiin stimuleerib kõhunäärme nõre vedela osa ja vesinikkarbonaatioonide (HCO3)eritumist. Vesinikkarbonaadid omakorda aitavad neutraliseerida peensoole happelist sisaldist. See on vajalik
See nõre täidab seedimisel kaht olulist ül. Esiteks neutraliseerib maost peensoolde tulnud happelise toidumassi.Teiseks kõhunäärme nõre sisaldab mitmesuguseid ensüüme,mis lõhustavad süsivesikuid,valke ja rasvu.Erinevalt süsivesikutet ja valkudest mis on peensoolde jõudes juba soaliselt seedunud hakkavad rasvad lõhustuma põhioliselt alles siin. Lipaas on ensüüm,mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks.Lisaks kõhunäärme nõre ensüümidele teg. Siin ka peensoole enda nõre ensüümid. Paljude ensüümide tegevuse tulemusena lõhustuvad peensooled süsivesikud,valgud ja rasvad väiksemateks koostisosadeks, mis läbi sooleseinte verre või lümfi imenduvad.Toitainete imendumine on nende lõhustumisel tekkinud lihtsamate molekulide tungimine läbi peensoole seina vereringesse.Igasse soolehattu siseneb veresoon mis hargneb seal võrgustikuks.Peale veresoonte on hattukesed ka väiksed lümdisooned
s:toiduainetööstus,farmaatsia,meditsiin,loomakasvatus, KK-kaitse6.B kujurühmad:kera e kokid,pulk e batsillid,spiraalsed e spirillid,keerib e spiroheedid,punguvad ja jätketega e vibrioonid,niitjad b-d.7.Heterotroofselt toituvaid org.rühmi-äädikhappeb- d,kääritajad,piimhappe b-d8.Autotroofselt-rauab,rohe,purpurb,tsüanob-d,sulfaatijad9.B kasutusalad biotehnoloogias-hapendamine,kääritamine ensüümidele tootmine.Farmaatsiatööstuses-kasut gen muundatud b-d,toodetakse antibiootikume,vitamiine,hormoone,aminohappeid.Biotõrje-seenhaiguste tõrjeks kasut gen muundatud b-d.tekstiilitööstuses,mille tarbeks toodetakse ensüüme,reovete puaht,biokütuste tootmine.
Primaarsed- Tsentrosoom/Tsetrioolid vaid raku paljunemise ajal. sisaldavad vaid tsentrosoom on Punastel verelibledel puudub mitteaktiivses olekus moodustunud kahest tuum. ensüüme. Sekundaarsed- ristiolevast silindrikujulisest Tsütoplasma sisaldavad liskask tsentrioolis, mis koosneb rakus olev vedelik, mis aktiveeritud ensüümidele 3x9valgulisest mikrotuublist. koosneb peamiselt veest. See veel lagundatavaid aineid. Mikrotuublid on sisaldab ka süsivesikuid, Membraan sisaldab päristuumsetes rakkudes lipiide ja valke, orgaanilisi tarnsportvalke, mis esinevad valgulised ühendeid ja anorgaanilisi võimaldavad lõpp-produktidel torukesed. Tsentrosoom on ioone. Seal toimub pidevalt lüsosoomidest lahkuda
13. Ensüüm Mõiste: biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Liigid: lihtensüüm (aminohappejäägid) ja liitensüüm (aminohappejäägid + muu aine (vitamiin)) 2100-2150 erinevat ensüümi ja moodustava 3-4%valkudest Koostis: Toime organismis: organismis on madal temperatuur, ainete konsentratsioonid tühised, kuid reaktsioonid toimuvad kiiresti tänu ensüümidele 14. Hormoonid Mõiste: bioaktiivsed ühendid, mida sisenõrenäärmed sünteesivad kesknärvisüsteemi kontrolli all ja reguleerivad ainevahetust Liigid: Valgud ; lipiidid (steroidid) Tuntumad hormoonid ja toime organismile: NÄÄRE HORMOON(ID) TOIME/HÄIRE Ajuripats Kontrollib teiste näärmete tööd,
Enterotoksiin Termostabiilne Termolabiilne 14. Miks kasutatakse probiootikume valdavalt piimatoodetes? 1. Piimadooted puhverdavad maos liigse happe, kaitstes seega probiootilisi baktereid maohappe ja sapphapete eest 2. Piimatooteid hoitakse külmkapis Probiootilised bakterid säilivad paremini 15. Millised on peamised eeldused probiootilistele mikroobitüvedele? 1. Resistentsus pankrease ensüümidele, happele ja sapile 2. Adhesioon seedetrakti limaskestale (immuunsuse moduleerimine, patogeenide adhesiooni takistamine, kiirendatud limaskesta kahjustuste paranemine) 3. Inimpäritolu (liigiomane interaktsioon) On erandeid: näiteks S. cerevisiae ja L. plantarum 4. Dokumenteeritud tervistav toime 5. Ohutus 6. Head tehnoloogilised karakteristikud (stabiilsus, suures hulgas tootmise lihtsus, hapniku taluvus) 16
aminoglükosiidid aminoglükosiid läbib rakuseina, • Aminoglükosiidide gentamütsiin, aktiivsed (kasutusel) peamiselt G- bakterite suhtes (ei suuda kinnitudes ribosoomidele või translatsioonis osalevatele ensüümidele (bakteritsiidsed) plasmamembraani, jõuab ensümaatiline modifikatsioon tobramütsiin, läbistada sterpto- ja enterokokkide tsütoplasmamembraani). Ei toimi
.. on valgud ..ei saa käivitada termodünaamiliselt võimatut protsessi .. ei mõjuta reaktsiooni kulgemise suunda Ometi ensüümid kontrollivad ainevahetusprotsesside üldist suunda, sest nende aktiivsus sõltub organismi vajadusest ja ühed reaktsioonid ei kesta kogu aeg vaid muutuvad. Ensüümide katalüüsivõime aluseks on nende omadus alandada reaktsioonide aktivatsioonienergiat. Aktivatsioonienergia on energia, mis on vajalik reageerivate ainete ergastamiseks. Ensüümidele on iseloomulik spetsiifilisus: Stereokeemiline spetsiifilisus (eristatakse D- ja L-isomeere) Sidemespetsiifilisus (ensüümid võivad katalüüsida ainult teatud sidemete tekkimist ja lagunemist nt a1,4 glükosiidside) Rühmaspetsiifilisus (kindla funktsionaalse rühmaga toimuvad reaktsioonid) Absoluutne spetsiifilisus (eelnimetatud aspektide kominatsioon) Ensüümide klassifikatsioon:
aktiivtsentrisse Tagasiside kaudu reguleeritavad ensüümid on allosteerilised ensüümid Allosteerilised ensüümid sisaldavad aktiivtsentrist eraldiseisvat spetsiaalset efektormolekulide seostumiskohta või kohti allosteeriline seostumiskoht allosteeriline ensüüm allosteeriline regulatsioon Allosteerilised ensüümid on multimeersed ensüümid rohkem kui üks subühik ja seega ka rohkem kui üks aktiivtsenter Allosteerilistele ensüümidele on omane substraadi kooperatiivne seostumine sigmoidsed kiiruse sõltuvused substraadi kontsentratsioonist Homoallosteeria efekt substraadimolekulide vahel Heteroallosteeria efektid substraadi ja efektormolekulide vahel Homoallosteeria: substraadi kooperatiivne sidumine Transportvalk-ligand seostumine Kooperatiivset seostumist iseloomustavad sigmoidsed seostumiskõverad Ligandi kooperatiivne seostumine transportvalgule võimaldab nii efektiivset peale kui ka maha laadimist
organellid (Ensüümid lõhustavad aktiivses olekus valke, lipiide jt. aineid ning rakustruktuure.), mis moodustuvad Golgi kompleksist. Lüsosoomide suurus võib olla 0,25-0,5 µm ja ühes rakus on neid enamasti kuni paarsada. Lüsosoomid jagunevad kaheks. Esiteks primaarsed lüsosoomid, teiseks sekundaarsed lüsosoomid. Primaarsed sisaldavad vaid mitteaktiivses olekus ensüüme, sekundaarsed aga lisaks aktiveeritud ensüümidele veel lagundatavaid aineid. Lüsosoomid kontrollivad veel mitmete bioaktiivsete ainete toimet, kindlustavad metabolismi toimumise nälja tingimustes ja kudede ümberkujundamist organismidel, kellel on moondega areng. 12 Vakuool Vakuool on taimede rakkude ning magevees ja osal merevees elunevate üherakuliste organismide organeid, mis täidab seedeorgani ülesandeid. See on seotud osmootse rõhu
organellid (Ensüümid lõhustavad aktiivses olekus valke, lipiide jt. aineid ning rakustruktuure.), mis moodustuvad Golgi kompleksist. Lüsosoomide suurus võib olla 0,25-0,5 µm ja ühes rakus on neid enamasti kuni paarsada. Lüsosoomid jagunevad kaheks. Esiteks primaarsed lüsosoomid, teiseks sekundaarsed lüsosoomid. Primaarsed sisaldavad vaid mitteaktiivses olekus ensüüme, sekundaarsed aga lisaks aktiveeritud ensüümidele veel lagundatavaid aineid. Lüsosoomid kontrollivad veel mitmete bioaktiivsete ainete toimet, kindlustavad metabolismi toimumise nälja tingimustes ja kudede ümberkujundamist organismidel, kellel on moondega areng. Ehk siis peamisteks ülesanneteks on: · Kindlustada surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine. · Tagada rakku sattunud võõra orgaanilise aine (antigeenide) lõhustamine.
Juustu soolasisaldus ühtlustub alles hilisema valmimise käigus. [5] Kogu kontsentreerimisfaasi jooksul ja mõnda aega ka pärast seda paljunevad intensiivselt mikroobid, mis loob põhilised eeldused juustude õigeks valmimiseks. [5] Mikroobid, ensüümid ja käärimine Valmimine leiab aset eelkõige juustupiimas olnud või sellele lisatud mikroobide toimel. Mikroobide ainevahetus toimub tänu ensüümidele, mis lõhustavad neile vajalikke toitained. Piimas ja juustutoorikus on piimhappebakterite ja mitmete teiste mikroorganismide põhiliseks toitaineks piimasuhkur ehk laktoos. Piimahappebakterite elutegevuse tagajärjel tekib juustumassi rohkesti piimhapet, mis mõjutab pH-d ja võib omakorda olla toitaineks teistele mikroorganismedele (joonis 8). [6] Mikroobid on samaaegselt ka valmimiseks vajalike ensüümide allikaks. Ensüümide
modifitseerimine) ning suunamine kindlatesse raku piirkondadesse tsisternides moodustuvad ning kogunevad polüsahhariidid lüsosoomide moodustamine Ribosoom - osaleb koos mRNA valgude sünteesis - moodustub ER - on membraan Lüsosoomid - Ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad ensüüme - Moodustuvad Golgi kompleksis Eristatakse: primaarseid (sisaldavad vaid mitteaktiivses olekus ensüüme) sekundaarseid (sisaldavad lisaks aktiveeritud ensüümidele veel lagundatavaid aineid). Rakkude energiavajadus - Sisekeskkonna säilitamine - Jagunemine Rakkude energiavajadus - Ainete ja ühendite transport Metabolism - kõik organismis (rakus) toimuvad sünteesi- ja lagunemisreaktsioonid kokku Assimilatsioon - kõik organismis (rakus) toimuvad sünteesireaktsioonid Dissimilatsioon - kõik organismis (rakus) toimuvad lagunemisreaktsioonid Koed Sarnase ehituse ja funktsiooniga rakud moodustavad kudesid HISTOLOOGIA e
aju koostises) baasalkoholiks sfingosiin. Tsüklilised lipiidid - nende baasalkoholiks on tsüklilised alkoholid steroolid (nt. kolesterool) 33. Lipiidide biofunktsioonid - Energeetiline funktsioon, struktuurne funktsioon, kaitsefunktsioon, lahusti funktsioon, varuained. 34. Ensüüm - Endogeenne bioaktiivne aine. 35. Ensüümi toimemehhanism - Katalüüs toimub ensüümi pinnal aktiivtsentris. Aktiivtsenter ja substraadi molekul peavad olema komplementaarsed. 36. Ensüümidele iseloomulik- Enamus ensüümidest on valgud. Omab reguleerivat toimet ainevahetusele. 37. Ensüümi Klassifitsioon - Oksüdoreduktaasid, transferaasid, hüdrolaasid, lüaasid, isomeraasid, ligaasid. 38. Markerensüümid - Ensüümid, mis on olulised haiguste kindlakstegemisel. 39. Hormoon on organismis tekkiv substants, mis edastab signaali mingi muutuse tekitamiseks rakus ehk hormoon on primaarne signaalmolekul. 40
Biokeemia protokoll 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Martin Tamm / 121006YASB 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia protokoll Ensüümideks nimetatakse polüpeptiidilisi valke mille toimeks on tõsta reaktsioonikiirust ehk neid nimetatakse bioloogilisteks katalüsaatoriteks. Looduses on erinevaid ensüüme millel on oma süstemaatiline nimetus ja triviaalnimetus. Süstemaatilist nimetust saab ensüümidele ära määrata Ensüümi klassifikatsiooni järgi (Enzyme Classification). Süsteem leiutati aastal 1956 Rahvusvahelise Ensüümi Komissiooni (International Comission of Enzymes) poolt. Klassifikatsioonis määratakse ära missuguse ensüümiga on tegemist ja millega too reageerib. Ensüümi klassifikatsioonis on kuus peamist rühma millel on oma nimetus olemas: 1) Oksüreduktaasid mille funktsiooniks on redoksreaktsioonid ehk elektronide ülekanne.
munarebus. Fosfolipiidid on rakumembraanide olulised ehitusmaterjalid, moodustavad - 90% membraani lipiididest. Membraan on lipiididest ja valkudest koosnev vedel "mosaiik", kusjuures lipiidsed ja valgulised komponendid on pidevas liikumises. Toiduainetööstuses kasutatakse fosfoglütseriide emulgaatorite ja stabilisaaroritena. Enim leiab kasutamist letsitiin( nt kondiitritooted, pagaritooted jm). 18. Ensümoloogia põhimõisted. Temperatuuri ja keskonna pH mõju ensüümidele. Ensüüm oma ehituselt on valk. Toimelt katalüsaator. Tema mõjul kiireneb keemiline reaktsioon tuhandeid kordi. Iselooustab suur aktiivsus ja spetsiifilisus iga ensüüm teeb kindlat tööd. Ühend, millele ensüüm mõjub, nimetatakse substraadiks. Ensüümi teatud piirkonda, kus toimub substraadi muutus, nimetatakse aktiivseks tsentriks. Substraat seostub ensüümiga, tekib substraat-ensüüm-kompleks, tulemuseks ensüümi produktid ning ensüüm
Need antikehad seostuvad transition state molekulidega. Näit. antikehad, mis on tehtud kasutades ferrokelataasi transition state analoogi, katalüüsib Fe 2+ iooni lülitumist porfüriini ringi 80 madalama kiirusega kui ferrokelataas, aga 2500 suurema kiirusega kui mitte-katalüüsitud reaktsiooni korral. 6.6 Selgitage allosteerilise regulatsiooni mudelit ja kineetikat. Paljudele ensüümidele on iseloomulik peale aktiivtsentrir veel regulatoorne tsenter, millega seonduvad regulaatorid (=ioonid ja madalmolekulaarsed ühendid). Regulaatorite seondumine regulatoortsentriga muudab valgu konformatsiooni ja seega kutsub esile seostumissaitide omaduste muutmist. Muutub valgu ruumiline ehitus.
Valgud ehk proteiinid on meie igapäevaelus tähtsal kohal ning käesoleva referaadi eesmärgiks ongi pakkuda üldist ülevaadet valkudest, erinevatest valgustruktuuridest, nende ülesannetest, tähtsusest eluslooduses ning siduda teaduslik tekst huvitava pildimaterjaliga, illustreerimaks ja selgitamaks teemat. Valkude struktuuride teema all käsitletakse põjalikult nelja taset: primaar-, sekundaar-, tertsiaar- ning kvaterniaarstruktuuri. Tähelepanu on pööratud ka ensüümidele, valkude keemilistele omadustele ning referaadi viimases osas pühendutakse valkude sisaldusele toitudes. Referaadi kirjutamisel kasutasin Tartu Ülikooli arsti- ja keemiateaduskonna õppematerjale. Pildimaterjal on kogutud internetist. 4 1. Valgud 1.1. Üldiseloomustus Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest
Koos piimaga annab häid geele. 5) Kummi-araabik Emulgeerivad ja kilesid moodustavad omadused Kasutatakse emulgeerijana ja stabiliseerijana 6) Ghatti-kumm On vees lahustuv kuni 90% ulatuses 7) Tragant-kumm Suur viskoossus, mis on sõltuv nihkekiiruse gradiendist Kasutatakse paksendaja ja stabiliseerijana 8) Karaya kumm Vees lahustumatu Resistentne ensüümidele ja mikroorganismidele Paisub isegi külmas vees Kasutatakse veesidujana, valgu-vahtude stabiliseerijana ja paksendaja 9) Guaraan kumm Moodustab kõrge viskoossusega lahuseid Kasutakase paksendaja ja stabiliseerijana 10) Jaanikaunapuu kumm Viskoossus ei ole nii kõrge kui guaraankummil Kasutatakse paksendajana, stabiliseerijana ja sidujana Parandab taigna veesidumisvõimet 11) Tamarindi jahu
produktides sisalduv trüptofaan ei ole lihtsalt omastatav. Niatsiini sünteesi inhibeerib ka laialdaselt tuberkuloosi raviks kasutatav ravim isoniasiid. Niatsiinist sünteesitakse kaks erinevat koensüümi: NADH ja NADPH. Ainuke erinevus nende kahe koensüümi vahel on täiendav fosfaatrühm NADPH koosseisus, mis on seotud riboosi 2´ süsinikuga. NADH ja NADPH funktsioneerivad kui valkudevahelised mobiilsed elektronide kandjad, sisuliselt substraadid redoksreaktsioone katalüüsivatele ensüümidele. NADH on seotud eelkõige kataboolsete reaktsioonidega. NADH oksüdeerunud vorm NAD+ aksepteerib elektrone orgaaniliste molekulide lagundamisega seotud reaktsioonides. Selliste reaktsioonide eesmärk on energia vabastamine väikeste portsionite kaupa. NADPH osaleb eelkõige biosünteetilistes reaktsioonides. Tavaliselt on rakkudes NAD+ tase kõrgem kui NADH tase ja NADPH tase kõrgem kui NADP+ tase. Mõlema nikotiinamiidse koensüümi oksüdeerunud vormid võivad elektrone
koostisse. Tähtis roll reaktsioonidel, mis seotud ATP-ga. Puudusel nooremate taimede kasv pidurdub. Vanemad lehed surevad. K - Vajalik rohkemale kui 40 ensüümile kofaktorina. Peamine katioon tagamaks raku rõhk ja säilitada elektroneutraalsus. Puudusel tekib kloroos. Lehed kähardunud ja kortsus. Varred võivad olla peenikesed. Ca - Kuulub rakukesta kesk lamelli koostisse. Vajalik mõndadele ensüümidele kofaktorina, mis on seotud ATP ja fosfolipiidide hüdrolüüsiga. Osaleb rakukestade sünteesil. Puudus nekroosilaigud. Noored lehed võivad ilmneda moonutustega, juurestik võib olla pruunikas. Na - Seotud 2-fosfoenoolpüruvaatide taastamisel C4 ja CAM taimedes. Asendab kaaliumi mõningatel funktsioonidel Mg - Vajalik paljudele ensüümidele, mis osalevad fosfaadi ülekandel. Klorofülli molekuli koostisosa
Lootevesi kaitseb loodet termiliste ja mehhaaniliste mõjutuste eest. *Na, K - elusate rakkude ja koevedelike koostisosad, roll osmootse rõhu säilitamisel ja rakumembraanide biolektrilistepotensiaalide tekkes. *Kaltsiumisoolad on oluline luukoe ehitusmaterjal. Ca on oluline osa erutuse tekkel ja levikul; mõjutab rakkumembraanide K ja Na juhtivust, vajalik lihaskontraktsiooni elektromehaanilisel sisestusel, võimaldab transmitteri vabanemist sünapsites, osaleb vere hüübimisel, on ensüümidele aktivaatoriks, sekundaarne virgatsaine rakufunktsioonide juhtimisel. *Fosforhappesoolad on asendamatud luukoe moodustamisel ja energiarikaste ühendite sünteesil. *raud vaja hemoglobiini ja müoglobiini ja oksüdatsiooniprotsessides osalevate ensüümide ja mõnede valkude sünteesil. Rauda eritatakse vähe, hoitakse ringluses, kasutatakse korduvalt. *Ensüümide koostises olevad: *tsink vereloomes ja SV, lipiidide ja valkude ainevahetuses
Tagab rakukesta mehaanilisi omadusi, elastsuse ja jäikuse. B Kuulub mannitooli, mannaani kompleksi rakukestas. Seotud nukleiinhappe metabolismiga. 3. grupp Toitained, mis jäävad ioonilisekujuna K Vajalik rohkemale kui 40 ensüümile kofaktorina. Peamine katioon tagamaks raku rõhk ja säilitada elektroneutraalsus. Ca Kuulub rakukesta kesk lamelli koostisse. Vajalik mõndadele ensüümidele kofaktorina, mis on seotud ATP ja fosfolipiidide hüdrolüüsiga. Mg Vajalik paljudele ensüümidele, mis osalevad fosfaadi ülekandel. Klorofülli molekuli koostisosa. Vajalik fotosünteesi reaktsioonidel. Cl Vajalikud hüdrogenaasi, dekarboksülaasi, kinaasi, oksidaasi, peroksidaasi tegevuses. Mn Seotud 2-fosfoenoolpüruvaatide taastamisel C 4 ja CAM taimedes. Asendab kaaliumi
fosforüleerimine). O- ja N-seoseline glükosüleerimine, glükosüültransferaasid. Valkude glükosüleerimise tähtsus. Mutsiinid kui eriti tugevasti glükosüleeritud valgud. Suhkrujääkide tähtsus rakkudevahelises äratundmises. GK membraanis paiknevad valkude ja lipiidide glükosüleerimist viivad läbi glükosüültransferaasid. Need on transmembraansed valgud, mille aktiivtsenter on suunatud Golgi valendiku poole. Substraadiks neile ensüümidele on nukleosiid di- või monofosfaatsuhkrud, kus on makroergiline side. Need suhkrud liidetakse kas juba paigas olevale eelmisele suhkrujäägile, kui on tegemist oligosahhariidse ahela pikendamisega (N-seoseline glükosüleerimine asparagiini lämmastiku aatomile), või aminohappele (O-seoseline glükosüleerimine seriini või treoniini OH rühma hapniku aatomile). Valkude glükosüleerimine kaitseb valke lagundamise eest proteolüütiliste ensüümide poolt. Mutsiinid on
O- ja N- seoseline glükosüleerimine, glükosüültransferaasid. Valkude glükosüleerimise tähtsus. Mutsiinid kui eriti tugevasti glükosüleeritud valgud. Suhkrujääkide tähtsus rakkudevahelises äratundmises. GK membraanis paiknevad valkude ja lipiidide glükosüleerimist viivad läbi glükosüültransferaasid. Need on transmembraansed valgud, mille aktiivtsenter on suunatud Golgi valendiku poole. Substraadiks neile ensüümidele on nukleosiid di- või monofosfaatsuhkrud, kus on makroergiline side. Need suhkrud liidetakse kas juba paigas olevale eelmisele suhkrujäägile, kui on tegemist oligosahhariidse ahela pikendamisega (N-seoseline glükosüleerimine asparagiini lämmastiku aatomile), või aminohappele (O- seoseline glükosüleerimine seriini või treoniini OH rühma hapniku aatomile). Valkude glükosüleerimine kaitseb valke lagundamise eest proteolüütiliste ensüümide poolt
glükolüüsi reaktsioonidest, tsitraaditsüklist (TCA) ja hingamisahela reaktsioonidest. Anaeroobse glükolüüsi reaktsioonid toimuvad raku tsütoplasmas, tsitraaditsükkel ja hingamisahel toimuvad mitokondrites. Aeroobse glükolüüsi käik: 1. Pyr-st eraldub CO2 ja 2 H2 järele jääb 2 süsinikuga ühend acCoA (atsetüül-koensüüm-A); 2. acCoA läheb mitokondritesse (maatriksisse) tsitraaditsüklisse, kus võetakse ära H-aatomeid ja seotakse neid ensüümidele - NAD-le (nikotiindinukleotiid) ja moodustub NADH2; 3. H-aatomid seotakse mitokondrites (kristades) hingamisahelas ülekandjate abil astmeliselt hapnikule moodustub vesi; 4. NADH2 kasutatakse ATP sünteesiks, vabaneb NAD, mis läheb uuesti tsitraaditsüklisse vesinikku siduma; 5. mitokondrites moodustub 36 ATP-d; 6. kokku moodustub aeroobsel glükolüüsil seega 2+26=38 ATP-d; 7
GEENITEHNOLOOGIA Geenitehnoloogia seisneb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamise sama või muu liigi isendite geneetlisse struktuuri - kromosooni, plasmiidi või viirusesse. Osa geenitehnoloogilisi meetodeid piirdub DNA uurimisega. Geenitehnoloogia lähtekohad *Rekombinantse DNA metoodika loomine -See on DNA molekul, milles on ühendatud eri liikidest pärit DNA-lõigud -See on võimalik tänu ensüümidele (restriktraasid) mis lõikavad DNA-molekuli kaksikahelat kindlate järjestuste kohalt. -Teised ensüümid (ligaasid) ühendavad ahelate otsad Enamik restriktaase lõikab DNA eri ahelaid vastava järjestuse (4-8 nukleotiidipaari) eri otstest. Kui sama restriktaasiga töödelda eri päritolu DNA-d, siis on tekkinud fragmentidel komplementaarsed üheahelalised (nn. ,,kleepuvad") otsad. GMO - geneetiliselt muundatud organismid 1
Püruvaadi dehüdrogenaasi kompleks) FeS klastreid on mitu tüüpi. Nii kompleks I kui ka allpool vaadeldav kompleks II ja teised ubikinooni redutseerivad kompleksid sisaldavad FeS klastreid, samuti sisaldab FeS klastrit TCA tsükli ensüüm akonitaas. FeS klastrite assambleerimine on aktiivselt uuritav valdkond. Mitokondrites on valk ferredoksiin, mille üks funktsioon imetaja rakkudes on olla elektronide doonoriks tsütokroom P450 sisaldavatele ensüümidele. Analoogiline valk on ka pärmi mitokondrites, kus P450 puudub. Ferredoksiini homoloogi deletsioon pärmis on letaalne ning praeguseks on selge, et ta osaleb FeS klastrite assambleerimisel. FMN ehk flaviinmononukleotiid on kompleks I perifeerse osaga tugevalt seotud kofaktor. Seega on kompleks I flavoproetiin. Elektronide allikana ubikinooni redutseerimisel funktsioneerivad kokku 4 erinevat flavoproteiini: 1. Kompleks I 2. Kompleks II 3
Niatsiin (PP) nikotiinamiidadeniindinukleotiid (NAD ) ja fosfaatvorm (NADP ) (kannavad hüdriidaniooni substraadile või sealt ära) Riboflaviin (B2) flaviinadeniindinukleotiid (FAD) Pantoteenhape (B3) koeensüüm A (atsüülrühmade aktiveerimine ülekandeks nukleofiilse ataki abil. Atsüülrühma alfa-vesiniku aktiveerimine enne eraldamist prootoni kujul) Püridoksiin (B6) püridoksaalfosfaat (vajalik aminohapete metabolismi eest vastutavatele ensüümidele) Kobalamiin (B12) 5'-desoksüadenosüülkobalamiin Vitamiin C (L-askorbiinhape) (proliini ja lüsiini hüdroksüleerimine kollageeni normaalse struktuuri tagamiseks; türosiini metabolism ajus; raua mobiliseerimine põrnast; kaitse mõnede metallide toksiliste efektide eest; allergiliste reaktsioonide pehmendamine; immuunsüsteemi stimuleerimine). IX KATALÜÜSI REGULATSIOON 1
kodeeritud ensüümid (vähemalt 5 erinevat; osa neist pakitakse ka virioni ja võivad olla olulised uue raku nakatamisel) Rakkude lüüsimise tulemusena vabaneb iga nakatatud raku kohta 200-350 uut PFU-d. Endonukleaasid ja DNA metüültransferaasid Chlorella viiruse DNA sisaldab 5mC ja 6mA jääke positsioonides, mis erinevad peremehe DNA metüleerimissaitidest. See metüleerimine toimub viiruse poolt kodeeritud 5mC ja 6mA- metüültransferaaside poolt. Lisaks modifikatsiooni-ensüümidele (mõnel viirusel kuni 18 erinevat) kodeerib PBCV-1 veel ka DNA-sait-spetsiifilisi endonukleaase (restriktaase). Seega on vetikate viirused esimeseks mitte-prokarüootseks restriktaase kodeerivaks süsteemiks. Chlorella viiruste poolt kodeeritud restriktaaside lõikamissaidid: - Võivad sarnaneda bakteriaalsete restriktaaside saitidele (nt. R.CviAI lõikab GATC järjestust). - Olla unikaalsed (nende puhul pole bakteriaalseid analooge teada).
Maris Kallus KKS 2010 Ensüümid 1. Ensüümid kui bioloogilised katalüsaatorid, nende valguline ehitus, toime biokeemiliste reaktsioonide kulgemise kiirusele ja suunale: Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid, mille peamiseks ülesandeks elusorganismis on keemiliste reaktsioonide kiirendamine. Keemiliselt põhistruktuurilt kuuluvad ensüümid valkude hulka. Tulenevalt nende keemilisest loomusest on ensüümidele iseloomulikud kõik peamised valkude üldomadused (suur molekulkaal, hüdrofiilsus, kolloidlahuste moodustamine, käitumine lahustes amforteersete elektrolüütidena, denatureerumine füüsikaliste ja keemiliste mõjutuste toimel jne). Ensüümidel on võime keemiliste reaktsioonide kiirust suurendada miljoneid kordi kuid ükski ensüüm ei saa käivitada termodünaamiliselt võimatud protsessi, nende toime piirdub vaid võimalike reaktsioonide kiiruse suurendamisega. 2
tihedamini. Saab vaadelda ka vähiravimi mõju ja kasutada peale haiguse taandumist patsiendi jälgimiseks. 63. Mis on ELISA – meetodi põhimõte ja milleks seda kasutatakse (2 näidet)? Immunoensüümmeetod, mida kasutatakse selektiivsete valkude tuvastamiseks ja kvanitatiivseks iseloomustamiseks määramispiiriga alla 1 nanogrammi. On mugav ja kiire, kasutab sihtmärkide tuvastamiseks antikehi ja värvimuutust. ELISA toimib spektrofotomeetrilise meetodina tänu ensüümidele, mis katalüüsivad substraadist värvilise produkti teket. Ensüüm on kovalentselt seotud antikehaga, mis tuvastab spetsiifiliselt huvipakkuva antigeeni. Antigeeni olemasolu korral seostub sellega antikeha-ensüüm kompleks. Signaal tekib, kui uuritav lahus sisaldab antigeeni. Tavaliselt on signaaliks värvimuutus. Juhul, kui lahus ei sisalda antigeeni, ensüümi- antikeha kompleks pinnale ei seondu ning substraadi lisamisega signaali ei kaasne
*Na, K (piisab NaCl -10-20g ja KCl 2-4g ööpäevas) elusate rakkude ja koevedelike koostisosad, roll osmootse rõhu säilitamisel ja rakumembraanide biolektriliste potensiaalide tekkes. *Kaltsiumisoolad oluline luukoe ehitusmaterjal. Ca (1 g)on oluline osa erutuse tekkelja levikul;mõjutab rakkumembraanide K ja Na juhtivust, vajalik lihaskontraktsiooni elektromehaanilisel sisestusel, võimaldab transmitteri vabanemist sünapsites, osaleb vere hüübimisel, on ensüümidele aktivaatoriks, sekundaarne virgatsaine rakufunktsioonide juhtimisel. *Fosforhappesoolad(1 g) on asendamatud luukoe moodustamisel ja energiarikaste ühendite sünteesil. Olulised fosfaadid: ATP, cAMP, kreatiinfosfaat, DNA, cGMP. *raud (15 mg- N; 10 mg-M)vaja hemoglobiini ja müoglobiini ja oksüdatsiooniprotsessides osalevate ensüümide ja mõnede valkude sünteesil. Rauda eritatakse vähe, hoitakse ringluses, kasutatakse korduvalt
Geeniregulatsiooni negatiivne kontroll võib toimuda kahel viisil: 1) Repressioon; 2) Vaigistamine Repressiooni puhul seondub repressorvalk spetsiifiliselt promootorregiooni kindlasse saiti, pärssides RNA polümeraasi funktsiooni lokaalselt. Vaigistamise puhul katavad valgud ühtlaselt teatava DNA regiooni ja takistavad sinna teiste valkude seondumist. Selle tulemusena ei ole DNA kättesaadav ei DNA-d modifitseerivatele ensüümidele ega ka ligipääsetav RNA polümeraasile. Transkriptsiooni vaigistamine on üks põhilisi transkriptsiooni kontrollmehhanisme eukarüootides, bakterites on see vähem levinud. Mõned näited: H-NS (histone-like nucleoid-structuring protein) kondenseerib sarnaselt histoonidele DNA-d (samas on ta histoonidest struktuuri poolest erinev ning laengult neutraalne). H-NS vaigistab näiteks D-glükosiidide
Kui kofaktori rollis on vitamiinid, siis nim. koensüümiks (enamiku vitamiini bioloogiline roll on olla liitensüümis koensüümiks). Ehitus 1. Üldvalguline osa vastutab substraadi õige lähenemise ja ruumilise orientatsiooni eest. 2. Aktiivtsenter piirkonnaks ensüümis, kus vahetult toimub katalüütiline protsess. Kujutab endast ensüümi valgu koostises olevate AH radikaalide funktsionnalsete rühmade ruumpaigutust. 3. Regulatoorne tsenter iseloomulik osadele ensüümidele (ainevahetusradade võtmeensüümid), mis reguleerivad ensüümide aktiivsust. Omadused · Ensüüme iseloomustavad nii valkude omadused kui ka katalüsaatorite omadused: 1. Spetsiifilisus konkreetne ensüüm seostub vaid konkreetse substraadiga. 2. Ülisuur bioloogiline aktiivsus st ajaühikus võivad läbi viia tohutul hulgal katalüütilisi akte. 3. Nende aktiivsus on reguleeritav. 4. Eri ensüümide toime biosüsteemis on kordineeritud. 5
Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille moneeriks on nukleotiid. Nukleotiid koosneb sahhariidist (desoksüriboos/riboos), fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. DNA kahte ahelat hoiab koos vesiniksidemed. DNA ülesanded on päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele. RNA põhiülesanne on pärilikkuse avaldamine: kopeerib DNA infot ja kannab selle vajalikku kohta. BIOAKTIIVSED AINED Ensüümid e biokatalüsaatorid, reguleerivad ainevahetust, reaktsioonide kiirust. Ensüümidele on omane kõrge spetsiifilisus. On ülikõrge aktiivsus, mida reguleeritakse vastavalt vajadusele, süntees on allutatud geneetilisele kontrollile. Katalüüs toimub väga kindlal temperatuuri ja pH juures. Vitamiinid Liigitus: veeslahustuvad (C, H, B) ja rasvlahustuvad (K, A, D, E, Q) K-vitamiini sünteesivad soolestiku elavad bakterid D-vitamiini moodustub nahas UVkiirguse toimel Vitamiinide vaegus avitaminoos.
Kui kofaktori rollis on vitamiinid, siis nim. koensüümiks (enamiku vitamiini bioloogiline roll on olla liitensüümis koensüümiks). Ehitus 1. Üldvalguline osa – vastutab substraadi õige lähenemise ja ruumilise orientatsiooni eest. 2. Aktiivtsenter – piirkonnaks ensüümis, kus vahetult toimub katalüütiline protsess. Kujutab endast ensüümi valgu koostises olevate AH radikaalide funktsionnalsete rühmade ruumpaigutust. 3. Regulatoorne tsenter – iseloomulik osadele ensüümidele (ainevahetusradade võtmeensüümid), mis reguleerivad ensüümide aktiivsust. Omadused Ensüüme iseloomustavad nii valkude omadused kui ka katalüsaatorite omadused: 1. Spetsiifilisus – konkreetne ensüüm seostub vaid konkreetse substraadiga. 2. Ülisuur bioloogiline aktiivsus st ajaühikus võivad läbi viia tohutul hulgal katalüütilisi akte. 3. Nende aktiivsus on reguleeritav. 4. Eri ensüümide toime biosüsteemis on kordineeritud. 5
15 Ehitus (sama asi aga pohjalikumalt) : - Üldvalguline osa vastutab substraadi õige lähenemise ja ruumilise orientatsiooni eest. - Aktiivtsenter piirkonnaks ensüümis, kus vahetult toimub katalüütiline protsess. Kujutab endast ensüümi valgu koostises olevate AH radikaalide funktsionnalsete rühmade ruumpaigutust. - Regulatoorne tsenter iseloomulik osadele ensüümidele (ainevahetusradade võtmeensüümid), mis reguleerivad ensüümide aktiivsust. Ensüümkatalüüs : spetsiaalsete proteiinide ensüümide kasutamine keemilises reaktsioonis. Kiirust mõjutab ensüümi ja substraadi kontsentratsioon; keskkonna temperatuur; keskkonna pH; kofaktori olemasolu ja konsentratsioon; aktivaatorid, inhibiitorid; keskkonna ioonitugevus. Spetsiifilisus e. eriomadused: Valkloomus määrab ära ensüümide
Kui kofaktori rollis on vitamiinid, siis nim. koensüümiks (enamiku vitamiini bioloogiline roll on olla liitensüümis koensüümiks). Ehitus 1. Üldvalguline osa vastutab substraadi õige lähenemise ja ruumilise orientatsiooni eest. 2. Aktiivtsenter piirkonnaks ensüümis, kus vahetult toimub katalüütiline protsess. Kujutab endast ensüümi valgu koostises olevate AH radikaalide funktsionnalsete rühmade ruumpaigutust. 3. Regulatoorne tsenter iseloomulik osadele ensüümidele (ainevahetusradade võtmeensüümid), mis reguleerivad ensüümide aktiivsust. Omadused · Ensüüme iseloomustavad nii valkude omadused kui ka katalüsaatorite omadused: 1. Spetsiifilisus konkreetne ensüüm seostub vaid konkreetse substraadiga. 2. Ülisuur bioloogiline aktiivsus st ajaühikus võivad läbi viia tohutul hulgal katalüütilisi akte. 3. Nende aktiivsus on reguleeritav. 4. Eri ensüümide toime biosüsteemis on kordineeritud. 5
annaabi.ee 
