tuum ................... ...Loomarakk..... ...Taimerakk... 4. Nimeta rakuorganellid, mida on järgnevalt kirjeldatud. 8 p Kirjeldus Organell ribosoomid A. Esinevad rakus vabalt või kinnituvad tsütoplasma võrgustiku membraanidele, kus nad sünteesivad valke. lüsosoomid B. Põietaolised organellid, mis on ümbritsetud ühe membraaniga. Sisaldavad ensüüme, mis lagundavad rakustruktuure ja orgaanilisi molekule. rakumembraan C. Ainete liikumine rakku ja rakust välja. tsütoplasma D. Poolvedel raku sisekeskkond, mis täidab rakku ja seob organellid tervikuks. kromoplastid E
haaratakse tsütoplasmasse 11.Võrdle. Organell Ehitus Ül KARE ER Koosneb membraanidest, mis Kindlustavad ainete rakusisese mood kanaleid ja tisternikesi. liikumise. Valgusüntees, mis On ühenduses toimub ribosoomidel. tuumamembraanidega. Membraanidele kinnituvad ribosoomid. SILE ER Sarnaneb ehituselt karedaga. Kindlustav ainete rakusisese Membraanidel paiknevad liikumise. Membraanidel ensüümidega põiekesed. toimub lipiidide ja sahhariidide Ensüümid-valgud,mis sünteed kindlustavad reaktsioonide
(ink. Ethanol) 5,14·10-2mol 78,3C° Töö eesmärk: Ümberkristalliseerimise eesmärk on tahkete sünteesiproduktide puhastamine lisanditest. Sulamistemperatuuri määramine aitab kontrollida aine puhtust. Kitsa temperatuurivahemikuga sulamistemperatuur on heaks puhtuse näitajaks. Ainete ohtlikkus: Bensiil: Kahjulik sissehingamisel, neelamisel, nahale imendumisel. Aine on ärritav hingamisteede limaskesta membraanidele. Põhjustab ka silma ja nahaärritusi. Kõrgetel temperatuuridel on süttiv. Etanool: kergesti süttiv, silma sattumisel ärritav. Meetodi olemus Ümberkristallimiseks on vaja saavutada kuumutamisel ja sobiva lahusti järkjärgulisel lisamisel küllastunud lahus. Seejärel lahus jahutatakse aeglaselt, kristallide tekkimist aitab tritureerimine, idustamine, lahuse külmutamine. Kristallide eraldamiseks lahus
kõik rakud transleerivad RNA valkudeks kasutades sama printsiipi kõik rakud koosnevad sarnastest “ehitusblokkidest“ (nukleotiidid, aminohapped, rasvhapped) kõik rakud kasutavad funktsionaalsete ülesannete täitmiseks valke kõik rakud vajavad eluks energiat kõik rakud on kaetud rakumembraaniga kõik rakumembraanid on kahekihilised lipiidsed struktuurid rakumembraanides olevad valgud annavad raku erinevatele membraanidele spetsiifilisi funktsioone PROKARÜOOTSED/EELTUUMSED RAKUD reeglina üherakulised organismid kaks peamist harju: bakterid ja arhed lihtsa struktuuriga, kuid suure biokeemilise variatsiooniga suur kohastumine erinevates elukeskkondades kiired paljunejad inimeses on rohkem bakterirakke kui omaenda rakke puuduvad kindlad membraansed struktuurid, biokeemilised protsessid toimuvad raku tsütosoolis
kaudselt ATP hüdrolüüsi energiat Ioonpumbad võivad töötada ka tagurpidi Õigetpidi töötav ioonpump genereerib, ATP hüdrolüüsi energia arvelt membraanile ioonide gradiendi Tagurpidi töötav pump funktsioneerib kui energia generaator membraanil esineva ioonide gradiendi energia arvelt sünteesitakse ADP-st ja anorgaanilisest fosfaadist ATP Looduses sünteesitakse valdav osa ATP-st membraanidel esineva prootonite H+ gradiendi arvelt Prootongradiendi genereerimiseks membraanidele kasutavad: loomad toitainete oksüdatsioonist tulenevat energiat taimed valgusenergiat
Mõisted valgustneelav kompleks ja reaktsioonitsenter, nende ehitus ja funktsioneerimine. Kloroplastides leidub alati nii klorofülli a kui b vorm. Kõrgemates taimedes on a ja b vormi suhe 2:1. Mõlema vormi olemasolu rakus laiendab neeldumisriba ning organism on võimeline kasutama valgusenergiat laiemas nähtava valguse spektrialas. Klorofüll on alati seotud spetsiaalsetele valkudele, mis orienteerivad klorofülli molekule üksteise suhtes ning kinnitavad membraanidele. Nii moodustuvad valgust absorbeerivad kompleksid. Fotosünteesi maksimumid asuvad spektri punases (lõpp) ja violetses osas (algus). 4. Fotosüsteemid I ja II, P680 ja P700 paiknemine, koostis, mida nad produtseerivad. Oksügeensetel (O2 eraldavatel) fototroofidel (taimed, rohevetikad ja tsüanobakterid) on kaks fotosüsteemi, fotosünteesivaatel mitte-oksügeensetel bakteritel ainult üks fotosüsteem (FSI väävlibakteritel ja FSII purpurbakteritel).
o. 24 tunni jooksul, tarve suureneb raske töö ja haiguse puhul. Loomsed valgud on väärtuslikumad kui taimsed valgud. Väga vanadel inimestel on vaja tavalisest rohkem toiduvalke - haigustega toimetulemiseks ja neil on ka valkude saadavus langenud. Paljud inimesed söövad väga palju valke, see võib pikaajaliselt nende tervist kahjustada. See võib aga kiirendada organismi vananemist. Proteiinid koos lipoproteiididega moodustavad toese kõigile bioloogilistele membraanidele, millel on tähtis ülesanne rakkude ehituses ja talitluses. Inimese keha koostisesse kuuluvat valku saab sünteesida ainult toidus sisalduva-test valkudest (pärast nende lõhustamist aminohapeteks) või aminohapetest. Rasvadest ega süsivesikutest valku sünteesida ei ole võimalik. Seega plastilises funktsioonis on valgud asendamatud, kusjuures keha-valgud on väga dünaamilised struktuurid. Alaliselt toimub nende lagunemine ja uuenemine
kuivmassist); signaalmolekulid (hormoonid ja sekundaarsed ülekandjad); kofaktorid ja rasvlahustuvad vitamiinid; pigmendid. Rasvhapped on alifaatsed 4-24 (36) süsiniku aatomit sisaldavad karboksüülhapped. Küllastatud rasvhapete süsinikahelad pakitakse tihedalt üksteise kõrvale ning nad moodustavad organiseeritud jäiku agregaate. Vastavatel lipiididel on kõrgem sulamistemp. ning nad annavad membraanidele jäikuse. Küllastamata rasvhapete süsinikahelates on cis-kaksiksidemete juures jäigad painded, mistõttu ei saa neide tihedalt pakkida. Vastavatel lipiididel on madalam sulamistemp ning nad annavad membraanidele elastsuse. Vt rasvhapete struktuuri esitamisviisid (12/5); süstemaatilised ja triv nimetused (12/6;7); ja levinuimad esindajad (12/8). 2. Triatsüülglütseroolid (triglütseriidid) = rasvad; on kolmealuselise alkoholi ja kolme rasvhappe estrid.
erutuse ja kontraktsiooni sidestusmehhanismiks elektronmehhanismiks. Skeletilihaste kontraktsiooni primaarseks eelduseks on alfa- motoneuronilt lähtuvad närviimpulsid, mis neuromuskulaarsete sünapsite vahendusel vallandavad lihaskiudude sarkolemmi depolarisatsiooni. Tekkinud aktsioonipoetentsiaal liigub lihaskius paiknevate transveraaltuuburite (T- torukest) membraanide kaudu sarkoplasmaatilise retiikulumi membraanidele, suurendades viimaste permeaablust Ca2+-ioonide suhtes. Järgneb kiire Ca2+-ioonide väljumine sarkoplasmaatilise retiikulumi terminaaltsisternidest sarkoplasmasse, kus nende konsentratsioon puhkeolukorraga võrreldes oluliselt suureneb. Edasi toimub aktiini ja müosiini ühinemist (aktomüosiini moodustamist) reguleerivate valkude tropomüosiini ja tropniini omavaheline reaktsioon, mis käivitab lihaskontraktsiooni Ca2+-
13. Rakumembraan-määrab raku piirid ja säilitab erinevuse sise- ja väliskeskkonna vahel, koosned lipiididest, proteiinist, glükoproteiinist eraldab tsütoplasmat ja koevedelikku, funktsioonid-struktuurne, kaitse, transport,rakkudevahelised interaktsioonid ja kommunikatsioon Membraanvalgud- 50%membraani massist, 1) ainete transport läbi membraani 2) ioongradientide tekitamine 3) signaalide vastuvõtmine 4) vahendavad tsütoskeleti kinnitumist membraanidele 5) kontaktid teiste rakkudega 14. Passiivne ja aktiivne transport läbi rakumembraani-1. Primaarne akt transport:Ensüümne transpordisüsteem teostab ATP hüdrolüüsi ja rakendab selle energia transpordiks vajalikeks muutusteks: Näiteks: Na+ - K+-pump: ATP hüdrolüüsitakse: kolm Na+-iooni transporditakse rakust välja ja kaks K+- iooni sisse 2. Sekundaarne aktiivne transport: * Ensüümpumba loodud ühe aine gradiendi energiat
Lipiidide funktsioonideks on varulipiidid, struktuurilipiidid, signaalmolekulid, kofaktorid, rasvlahustuvad vitamiinid ja pigmendid. Küllastunud ja küllastamata rasvhapped Küllastunud rasvhapete ahelad pakitakse tihedalt üksteise kõrvale, mistõttu neil on kõrgem sulamistemperatuur ja nad annavad membraanile jäikuse. Küllastamata rasvhappeid ei saa painete tõttu cis- kaksiksidemete juures tihedalt üksteise kõrvale pakkida, mistõttu neil on madalam sulamistemperatuur ja nad annavad membraanidele elastuse. Küllastunud rasvhapped: palmithape, stearhape, arahhishape Küllastumata rasvhapped: olehape, linoolhape, palmitolehape Struktuure saab esitada graafiliselt, empiirilise valemiga või sümboliga C N:M, kus N on süsinike arv ahelas ja M kaksiksidemete arv rasvhappes. Näiteks olehape C18:1. Triatsüülglütseroolid ehk rasvad On glütserooli estid kolme rasvhappega. Peamiseks energiavaruks, sest: · enimtaandatud süsiniku vorm looduses · ei vaja solvatatsiooni
suhteline vajadus kõige suurem,. näiteks kuni 5 aasta vanusel lapsel 334 ... 418 kJ (80 ... 100 kcal) keha-massi l kg kohta. Peamised toitained: Valgud: Valgud on ained, millega on seotud organismi kõik elulised protsessid. Nad on rakkude ja rakkudevahelise aine põhiliseks ehitusmaterjaliks. Mitmesuguste kudede toormassist 15... 20 langeb valkude arvele (rasvad ja süsivesikud moodustavad ainult l... 5). Proteiinid koos lipoproteiididega moodustavad toese kõigile bioloogilistele membraanidele, millel on tähtis ülesanne rakkude ehituses ja talitluses. Inimese keha koostisesse kuuluvat valku saab sünteesida ainult toidus sisalduva-test valkudest (pärast nende lõhustamist aminohapeteks) või aminohapetest. Rasvadest ega süsivesikutest valku sünteesida ei ole võimalik. Seega plastilises funktsioonis on valgud asendamatud, kusjuures keha-valgud on väga dünaamilised struktuurid. Alaliselt toimub nende lagunemine ja uuenemine
ülesanne on põhiliselt isoleerida, on valku alla 25%; mitokondrite ja kloroplastide membraanides, mis tegelevad energia muundamisega, on valku 75. Kuigi membraanide baasstruktuur põhineb lipiidsel kaksikkihil, on just membraanis olevad valgud need, mis toimetavad spetsiifilisi funktsioone: 1) ainete transport läbi membraani 2) ioongradientide tekitamine 3) signaalide vastuvõtt ja edasiandmine 4) vahendab membraanidele tsütoskeleti kinnitumist 5) kontaktid teiste rakkude ja ekstratsellulaarse maatriksiga. · Oligosahhariidsed jäägid on kindlalt polaarse paigutusega, seotus fosfolipiidse hüdrofiilse osaga või moodustavad komplekse valkudega. Nad on eukarüootse raku välispinnal - seda osa nimetatakse glükokaalüksiks. Nad moodustavad membraani kuivmassist 2-10% ja kindlustavad õiged rakkude vahelised seosed. Eriti oluline embrüogeneesis, kus toimuvad rakkude ulatuslikud ümberpainemised
ülesanne on põhiliselt isoleerida, on valku alla 25%; mitokondrite ja kloroplastide membraanides, mis tegelevad energia muundamisega, on valku 75. Kuigi membraanide baasstruktuur põhineb lipiidsel kaksikkihil, on just membraanis olevad valgud need, mis toimetavad spetsiifilisi funktsioone: 1) ainete transport läbi membraani 2) ioongradientide tekitamine 3) signaalide vastuvõtt ja edasiandmine 4) vahendab membraanidele tsütoskeleti kinnitumist 5) kontaktid teiste rakkude ja ekstratsellulaarse maatriksiga. Oligosahhariidsed jäägid on kindlalt polaarse paigutusega, seotus fosfolipiidse hüdrofiilse osaga või moodustavad komplekse valkudega. Nad on eukarüootse raku välispinnal - seda osa nimetatakse glükokaalüksiks. Nad moodustavad membraani kuivmassist 2-10% ja kindlustavad õiged rakkude vahelised seosed. Eriti oluline embrüogeneesis, kus toimuvad rakkude ulatuslikud ümberpainemised
Sellist seisundit nimetatakse allergiaks. Allergia on seega ülitundlikkus mingi ärritaja suhtes. Allergiat põhjustavaks ärritajaks ehk allergeeniks võivad olla viirused, mikroobid, kunstlikud keemilised ained, nende hulgas ka ravimid, looduslikud taimedelt (õietolm) ja loomadelt pärit (karvad) ained. Kuidas allergiline seisund välja kujuneb? Allergeeniks oleva antigeeni mõjul sünteesitakse organismis immunoglobuliin E (IgE) tüüpi antikehi, mis kinnituvad nuumrakkude membraanidele. Nuumrakud paiknevad veresoonte epiteeli alumises kihis ja sisaldavad bioloogiliselt aktiivset ainet histamiini. Kui vastavad IgE antikehad on tekkinud, ongi allergiline seisund ehk valmisolek allergilise reaktsiooni tekkeks olemas. Kui nüüd antigeen (allergeen) taas organismi satub ja teda küllalt kiiresti nii öelda „heatahtlike“ antikehade (IgA, IgG või IgM ) poolt ei blokeerita, siis seondub ta IgE- tüüpi antikehadega ja põhjustab nuumrakkudest histamiini vabanemise
Molekuli hüdrofiilse osa moodustab aga laengut kandev pea. Tänu amfipaatilisusele moodustavadki lipiidid kaksikkihte, nende hüdrofoobsed rasvhapete ahelad paiknevad vastakuti, moodustades kaksikkihi hüdrofoobse südamiku. Membraanides leidub põhiliselt nelja tüüpi fosfolipiide, glükolipiide ja kolesterooli. Membraanivalkude ülesanneteks on: ainete transport läbi membraani, ioongradiendi tekitamine, signaalide vastuvõtt ja edastamine, vahendavad membraanidele tsütoskeleti kinnitumist, kontaktid teiste rakkude ja ekstratsellulaarse maatriksiga. Valkude seondumine membraaniga: transmembraansed valgud, kovalentselt seotud rasvhappe molekuli abil seostuvad valgud, kovalentselt seotud fosfatidüülinositooli (glükosüül- fosfatidüül-inositool ankur) abil seostuvad valgud, mittekovalentselt teiste membraanivalkudega seotud valgud. 18. Rakkudevaheline signalisatsioon. Keemiline signalisatsioon
Ovaalsed või ümara kujuga. Ümbritsetud kahe membraaniga, 1. kusjuures sisemembraan on arvukate harjakestega, kus toimub glükoosi lõplik lagundamine. Kindlustavad hingamise raku tasandil. Koosnevad kahest osast. Esinevad rakus vabalt või kinnituvad 2. tsütoplasma võrgustiku membraanidele, kus nad sünteesivad valke. Põietaolised organellid, mis on ümbritsetud ühe membraaniga. 3. Sisaldavad ensüüme, mis lagundavad rakustruktuure ja orgaanilisi molekule. 12 3.7
E) ribosoom ........ainete ensümaatiline lõhustamine F) tsentrosoom ........valkude süntees G) mitokonder H) lüsosoom 3.6. Nimetage raku organellid, mida on järgnevalt kirjeldatud. 3 punkti Organell Kirjeldus 1. Ovaalsed või ümara kujuga. Ümbritsetud kahe membraaniga, kusjuures sisemembraan on arvukate harjakestega, kus toimub glükoosi lõplik lagundamine. Kindlustavad hingamise raku tasandil. 2. Koosnevad kahest osast. Esinevad rakus vabalt või kinnituvad tsütoplasma võrgustiku membraanidele, kus nad sünteesivad valke. 3. Põietaolised organellid, mis on ümbritsetud ühe membraaniga. Sisaldavad ensüüme, mis lagundavad rakustruktuure ja orgaanilisi molekule. 13 3.7. Kummal joonisel on kujutatud a) mitokondrit ja b) kloroplasti? 4 punkti ....................................... ............................................... Nimetage kloroplasti ja mitokondri 1 erinevus ja 2 sarnasust, lähtudes nende ehitusest ja ülesannetest rakus. Erinevused: 1. ...............................
teine küllastatud. Molekuli hüdrofiilse osa moodustab aga laengut kandev pea. Tänu amfipaatilisusele moodustavadki lipiidid kaksikkihte, nende hüdrofoobsed rasvhapete ahelad paiknevad vastakuti, moodustades kaksikkihi hüdrofoobse südamiku. Membraanides leidub põhiliselt nelja tüüpi fosfolipiide, glükolipiide ja kolesterooli. Membraanivalkude ülesanneteks on: ainete transport läbi membraani, ioongradiendi tekitamine, signaalide vastuvõtt ja edastamine, vahendavad membraanidele tsütoskeleti kinnitumist, kontaktid teiste rakkude ja ekstratsellulaarse maatriksiga. Valkude seondumine membraaniga: transmembraansed valgud, kovalentselt seotud rasvhappe molekuli abil seostuvad valgud, kovalentselt seotud fosfatidüülinositooli (glükosüül-fosfatidüül-inositool ankur) abil seostuvad valgud, mittekovalentselt teiste membraanivalkudega seotud valgud. 18. Rakkudevaheline signalisatsioon. Keemiline signalisatsioon (endokriinne, parakriinne,
need tingitud mikroobidevastastest antikehadest. Koekahjustus tekib seeläbi, et antikehad (IgG1, IgG3) aktiveerivad kudedes leukotsüüte, seostudes nende pinnal olevate vastavate Fc- retseptoritega, võivad aktiveerida ka komplemendisüsteemi klassikalise tee kaudu. Antikehade mõju tulemusena sekreteeritakse aktiveeritud leukotsüütidest mitmesuguseid koerakke lõhustavaid substantse (ensüümid, ROS). Antikehade kinnitumisel rakkude membraanidele toimub aga märklaudrakkude opsonisatsioon ja fagotsüteerimine, otsene komplemendisüsteemi aktivatsioonist tingitud hemolüüs, samuti ka NK- rakkude poolt FcR-i vahendusel esilekutsutud tsütolüüs. Kõiki neid reaktsioone võib leida: alloimmuunsete hemolüütiliste aneemiate, autoimmuunsete (vereülekandest tingitud) aneemiate, kudede siirdamisel tekkinud kiiret tüüpi äratõukereaktsioonide ja mõningate
33 erinevatele bakteritele, on laia toimespektriga, AB, mis toimib ainult vähestele bakteritele, on kitsa toimespektriga. AB märklauad rakus sulfanüülamiid blokeerib foolhappe sünteesi ja raku kasv seiskub. Bakterid ei suuda foolhaper rakku transportida ja peavad seda sünteesima seega on sulfanüülamiidid neile toksilised. Inimesel teistpidi, saavad toiduga. AB rühmad toimemehhanismi järgi/märklaud 1) rakukesta sünteesi takistavad. 2) Valgusünteesi takistavad. 3)Membraanidele toimivad. 4) DNA ja RNA sünteesile toimivad. 5) Metaboolsed antagonistid. 6)Rakuskeleti valkudele mõjuvad. 7) Siderofooride sünteesi pärssimine. Uus potentsiaalne märklaud AB-dele bakterirakus rakuskeleti valgud. Need valgud on tubuliini ja aktiinistaolised, mis on olulised raku jagunemises, raku kuju säilitamises jne. Resistentsuse teke resistentsuse võib põhjustada: 1) AB märklaua puudumine. 2) AB mittetungimine rakku. 3) AB märklaua modifitseerumine. 4) AB lagundamine
filamentide paigutus ei ole korrapärane, mistõttu ei kujune ristivöötsust Peened aktiini sisaldavad filamendid kinnituvad sarkoplasma tihedatesse aladesse (tihekehandid), mis sisaldavad α-aktiini Tihekehanditesse kinnituvad ka desmiini sisaldavad intermediaarsed filamendid (veresoonte silelihasrakud sisaldavad lisaks ka vimentiinist intermediaarseid filamente), analoogideks Z-membraanidele Kontraktiilsed filamendid asetsevad raku pikitelje suhtes põiki kontraktsioon viib raku lühenemisele ja tuuma väändumisele korgitseri laadselt Silelihasrakkudes puudub T-süsteem ja impulsside levimine toimub kaveoolide abil, mis on rakusisesteks põiekesteks – kaveoolid on ühenduses sarkolemmiga, aga ka sarkoplasmaatilise retiikulumiga Arvatakse, et see süsteem talitleb analoogselt T-süsteemile tagamaks kaltsiumiioonide liikumise sarkoplasmasse
(lipiidsed) ja tsütokiine (valgulised või peptiidsed). Põletikulised tsütokiinid on TNFα, interferoon-γ, kemokiinid ja interleukiinid. Samuti aktiveerub komplemendi süsteem. Defensiinide toimemehhanism Nii selgroogsete, selgrootute kui ka taimede kõikide kudede epiteelirakud sekreteerivad mikroobidevastaseid aineid defensiine. Need on positiivse laenguga amfipaatsed peptiidid, mis seostuvad patogeenide membraanidele ja lõhuvad selle. Imetajate rakud toodavad viirusevastaseid tsütokiine – interferooni α ja β, mis peatavad viiruste paljunemise Peremeesorganismi n.n. mustrit äratundvad retseptorid. Toll’i-sarnased retseptorid. Patogeenidele omase molekulaarse mustri (ingl.k. pathogen-associated molecular pattern) tunnevad ära peremeesorganismi n.n. mustrit äratundvad retseptorid (ingl.k. pattern recognition receptors) (paiknevad raku plasmamembraanis või rakusiseselt).
võrgustikus ja plasmamembraanis. Membraanivalgud Bilipiidkiht on solvendiks membraanvalkudele. Nii nagu membraani lipiidid, nii ka paljud valgud on võimelised lateralseks difusiooniks. Kuigi membraanide baasstruktuur põhineb lipiidsel kaksikkihil, on just membraanis olevad valgud need, mis toimetavad spetsiifilisi funktsioone: ainete transport läbi membraani ioongradientide tekitamine signaalide vastuvõtt ja edasiandmine vahendab membraanidele tsütoskeleti kinnitumist kontaktid teiste rakkude ja ekstratsellulaarse maatriksiga. Valkude seondumine membraaniga: 1. Transmembraansed valgud. 2. Kovalentselt seotud rasvhappe molekuli (näit. prenüülgrupp) abil seostuvad valgud. 3. Kovalentselt fosfatidüülinositooli (glükosüül-fosfatidüül-inositool ankur) abil seostuvad valgud. 4. Mittekovalentselt teiste membraanivalkudega seotud valgud. Väljaspool rakku on Na-ioonide kontsentratsioon kõrge
· 3. Kovalentselt seotud fosfatidüülinositooli 3 (glükosüül-fosfatidüül-inositool ankur) abil seostuvad valgud.· 4. Mittekovalentselt teiste membraanivalkudega seotud valgud (konspekt!) 9. Nimetage membraanivalkude funktsioone.: ainete transport läbi membraani· ioongradiendi tekitamine· signaalide vastuvõtt ja edasiandmine· vahendab tsütoskeleti kinnitumist membraanidele· võimaldab kontakte teiste rakkude ja ekstratsellulaarse maatriksiga 10. Kirjutage lahustunud ühendi elektrokeemilise potentsiaali võrrand ja milliseid suurusi võrrandi liikmed tähistavad. Millistes ühikutes elektrokeemilist potentsiaali mõõdetakse.: Aine (elektro)keemiline potentsiaal = o + 2.3 RT log a + zFE o - aine standartne (elektro)keemiline potentsiaal; a - aine kontsentratsioon (aktiivsus); E - aine elektriline potentsiaal; R - gaasikonstant (8.3 J mool-1 K-1);
neutrofiilide, lümfotsüütide aktiivsust • Pili – adhesiin. Vibur limas liikumiseks. • LPS • Püotsüaniin – halvab ripsmete tööd, suurendab IL-8 vabanemist (tulemusena põletiku stimulatsioon), vahendab koekahjustust ROSide kaudu • Eksotoksiin A – inhibeerib valgusünteesi, põhjustab koe (naha, kornea) kahjustust, immuunsupressiivne • Eksotoksiin S – inhibeerib valgusünteesi, immuunsupressiivne • Leukotsidiin (tsütotoksiin) – eukarüoodi membraanidele tsütotoksiline (leukotsüüdid, põhjustab ka pulmonaalset mikrovaskulaarset kahjustust) • Elastaas – elastiini sisaldavate kudede, kollageeni, immuunglobuliinide, komplemendi faktorite hävitamine • Aluseline fosfataas – koe hävitamine, INF ja TNFα inaktiveerimine • Fosfolipaas C – termolabiilne hemolüsiin, vahendab koekahjustust, stimuleerib põletikulist vastust
mida nim erutuse ja kontraktsiooni sidestusmehhanismiks elektronmehhanismiks. Skeletilihaste kontraktsiooni primaarseks eelduseks on alfa- motoneuronilt lähtuvad närviimpulsid, mis neuromuskulaarsete sünapsite vahendusel vallandavad lihaskiudude sarkolemmi depolarisatsiooni. Tekkinud aktsioonipoetentsiaal liigub lihaskius paiknevate transveraaltuuburite (T-torukest) membraanide kaudu sarkoplasmaatilise retiikulumi membraanidele, suurendades viimaste permeaablust Ca2+-ioonide suhtes. Järgneb kiire Ca2+-ioonide väljumine sarkoplasmaatilise retiikulumi terminaaltsisternidest sarkoplasmasse, kus nende konsentratsioon puhkeolukorraga võrreldes oluliselt suureneb. Edasi toimub aktiini ja müosiini ühinemist (aktomüosiini moodustamist) reguleerivate valkude tropomüosiini ja tropniini omavaheline reaktsioon, mis käivitab lihaskontraktsiooni Ca2+-ioonide vabanemist terminaaltsisternidest loetakse
nähtuste kompleks, mida nim erutuse ja kontraktsiooni sidestusmehhanismiks elektronmehhaanismiks. Skeletilihaste kontraktsiooni primaarseks eelduseks on alfa- motoneuronilt lähtuvad närviimpulsid, mis neuromuskulaarsete sünapsite vahendusel vallandavad lihaskiudude sarkolemmi depolarisatsiooni. Tekkinud aktsioonipoetentsiaal liigub lihaskius paiknevate transveraaltuuburite (T-torukest) membraanide kaudusarkoplasmaatilise retiikulumi membraanidele, suurendades viimaste permeaablust Ca2+-ioonide suhtes. Järgneb kiire Ca2+-ioonide väljumine sarkoplasmaatilise retiikulumi terminaaltsisternidest sarkoplasmasse, kus nende konsentratsioon puhkeolukorraga võrreldes oluliselt suureneb. Eedasi toimub aktiini ja müosiini ühinemist (aktomüosiini moodustamist) reguleerivate valkude tropomüosiini ja tropniini omavaheline reaktsioon, mis käivitab lihaskontraktsiooni Ca2+-ioonide vabvanemist terminaaltsisternidest loetakse
annaabi.ee 
