Mikroorganismide muutlikkus Teadust, mis uurib elavate organismide pärilikkust ja muutlikkust nim. geneetikaks. Geneetika püüab selgitada nelja põhiprobleemi: *kuidas geenid funktsioneerivad, *kuidas toimub geenide regulatsioon, *kuidas toimub geneetilise informatsiooni muutus, *kuidas toimub geneetilise informatsiooni ülekanne. *Esimeseks objektiks geneetilistel uuringutel olid soolekepikesed, sest nad on hästi kultiveeritavad laboratoorsetes tingimustes. Hiljem hakati uuringutel kasutama ka teisi baktereid ja viirusi. Genofoor koosneb ligikaudu 4x105--5x106 nukleotiidipaarist, milles sisaldub geneetiline informatsioon 3000 --4000 erineva valgu sünteesiks. *Pärilikkuse funksionaalseks ühikuks on geen, mis kujutab endast DNA molekuli või niidi osa ehk väikest lõiku. Geen koosneb ca 1000 nukleotiidi paarist. Geenidesse on koondunud kõik raku omadusi puudutav informatsioon. Geenid jaotatakse: *struktuurgeenid kannavad informatsiooni rak...
neile sünnib mõnda teise perre uus ilmakodanik. Lapse ,,andmine" on ju eriti suur rõõm. Tihti nad ise seda aga ei teagi, kas nende rakkudest on keegi rasestunud või ei. On sõlmitud ka lepinguid, mille kohaselt nad ei pruugigi seda kunagi teada saada ja kui ka saavad, siis ei tohi hakata last endale nõudma. Teinekord võib ju juhtuda küll, et mõni vanem tahab oma doonorraku kaudu viljastatud beebit endale. Ainult enda keha kasutades ehk siis mitmel erineval viisil doonor olles võib rõõmu teha nii teistele kui ka endale. Kui suudetakse päästa kellegi elu, tekitab see tõesti hea enesetunde. Olen ka ise mitmel korral verd loovutamas käinud. Ei oska küll öelda, kas keegi minust abi on saanud, kuid võin öelda, et arsti juurest lahkudes oli süda rahul. Doonorlusest on palju kasu kogu meie ühiskonnale, loodan, et inimesed hakkavad sellega järjest rohkem tegelema.
6.11.2010 Kõik pooljuhtseadused omavad kihilist struktuuri. n-pooljuht = elektronjuhtivusega pooljuht Doonor- elektrone loovutav lisand p- pooljuht aukjuhtivusega pooljuht Akseptor- lisand, millel on üks väliskihi elektron vähem Pn-siire · Pn-siire on momokristalse pooljuhi kiht, milles toimub üleminek aukjuhtivuselt(p- juhtivuselt) elektronjuhtivusele(n-juhtivusele) · Kristallil on erinevate lisanditega ehk erineva juhtuvusega piirkonnad, et tekiks erinimeliste laengute vastastikmõju · Kahe erineva lisandiga kihi vaheline piir ongi pn-siire. Et laengud tõmbuvad, siis siirde läheduses olevad elektronid täidavad peagi ligemad augud ja laenguta ala siirde ümber laieneb. Kui rakendad...
siis saad teada, et arstidel pole anda piisavalt. Selle pärast nimetaksin ma doonoreid elupäästijateks ehk kangelasteks. Statistika näitab, et Eestis on doonorite arv väike. Verd võib loovutama hakata 18 aastaselt, aga muidugi peab täitma ka paar nõuet, et hoiduda igasugustest verehaiguste edasikandmisest. Doonorlus on Eestis tasustamata just sellepärast, et vaesemad inimesed ei tuleks raha pärast verd loovutama, sest tihtipeale on neil suurem risk haigustele. Mõnikord võib doonor isegi raha pärast valetada ja seada nii oma verd saava patsiendi elu ohtu. Paljud inimesed, kes oma verd on loovutanud, ütlevad et peale seda protsessi tunnevad nad end palju värksemana ja elujõulisemana. Muidugi on ka juhtusi, kus doonor tunneb end vastupidiselt, näiteks tunneb peaiiveldust või väsimust. Miks peaks loovutama verd: · See päästab elusid! · Protsduur on lühike, ohutu ja valutu. · Saad väljendada oma heatahtlikust ja anda oma panus elude päästmisele.
Mitokondriaalne elektronide transpordi ahel. Hingamine- redoksprotsess, kus elektronide akseptoriks (redutseeritav ühend) on anorgaaniline (meie organismis hapnik), elektronide doonor (oksüdeeritav ühend) võib olla kas orgaaniline ühend või anorgaaniline ühend. Selles redoksprotsessis vabaneva energia arvel sünteesitakse ATPd. Eukarüootsetes rakkudes toimub püruvaadi oksüdatsioon mitokondrites. Esmalt dekarboksüleeritakse püruvaat oksüdatiivselt AcCoAks. Edasine atsetüüli süsiniku oksüdatsioon toimub TCA tsükli vahendusel. Kokku produtseeritakse nendes protsessides 4 NADH ja 1 reaktsiooni tulemusel FADH2. Nimetatud reaktsioonid on järgmised: 1
„Doonor on elupäästja“ Doonorid – kangelased meie hulgas. Inimkonna ajalugu on otsekui erinevate kuulsate isikute elutee. Nemad on maailmas midagi muutnud ning seeläbi mõjutanud ka kõigi käekäiku. Suure menuga ilmuvad ka Eestis biograafiad tuntud inimestest. Kuulsusi imetletakse, tagaplaanile on jäänud täiesti keskmise inimese panus ühiskonda. Pärast raskeid operatsioone oleme loomulikult tänulikud arstidele, tihti vajatakse aga operatsiooni käigus suuremal või vähemal määral verd vereülekandeks. Vähe tähelepanu pööratakse tagasihoidlikele doonoritele, tänu kellele kõik need rasked operatsioonid on üldse võimalikud. Just sellepärast olen ma viimasel ajal vaadanud tuttavaid doonoreid suure imetlusega, sest nad on oma vabast tahtest teinud midagi head, lootmata ise midagi vastu saada. Seda võib tõesti nimetada kangelaslikuks ning ma olen uhke, et tunnen mõnda ini...
Üleskutsuv kõne: Kas Sina tahad taaskinkida elu? Lugupeetud kuulaja! Kas Sina tahaksid taaskinkida elu? Sul on selleks võimalus. Selleks ei tule veeta aastaid ülikooli arstiteaduskonnas. Selleks ei tule hüpata jääauku. Selleks ei tarvitse tormata põlevasse majja. Tuleb leida vaid pisut vaba aega ja seada oma sammud verekeskusesse, mis asub Tallinnas Ädala tänaval ja Tartus Puusepa tänaval. Just seal võib Sinustki saada doonor. Sõna doonor on eesti keelde tulnud ladinakeelsest sõnast donare, mis tähendab kinkima, andma, annetama. Doonoriks võib nimetada tervet riiki, kui see abistab teist riiki või firmat, mis oma kasu silmas pidamata toetab mõnda ettevõtmist. Kõige sagedamini aga kasutatakse mõistet „doonor” inimeste puhul, kes annavad oma kudesid või elundi teisele inimesele siirdamiseks. Doonorlus on heategevus, mis ei nõua palju aega ega vaeva ning sellega saaksid hakkama paljud meist
Vereandmisega ei kaasne mingeid riske. Vere loovutamine :re loovutamine: Tegemist on kõige levinuma doonorlusviisiga, mis kestab 45 minutist 1 tunnini. Doonorilt võetakse 450 ml verd. Natuke verd võetakse ka analüüsimiseks ja kontrollimiseks. - Mehed võivad verd anda viis korda, naised aga kolm korda aastas. - Doonoriks võivad olla inimesed vanuses 1865 aastat. Eelmisest vereloovutusest peab olema möödunud vähemalt 8 nädalat. Kes saab/ei saa olla doonor? Kõigepealt tahetakse doonoriks võtta õde või venda ja tõenäosus et ta sobib doonoriks on 25%. Ja pealegi meil kõigil polegi õde või venda. Kõigepealt teostatakse nn. esialgne otsing, millega selgitatakse välja potensiaalsete doonorikandidaatide olemasolu. Kui esialgne otsing osutub edukaks, siis võetakse patsiendilt teistkordselt vereanalüüsid koesobivuse antigeenide määramiseks. Nende vastuste saabumisel valitakse välja kolm-neli
igasugused negatiivsed emotsioonid seoses võimaliku valuga (kuigi osa programmis osalenud naistest ei soovi narkoosi munarakkude võtmise ajaks protseduur ei ole traumeeriv ja on piisava rahustava toimega ravimeid, et protseduuri läbi viia). Protseduur on lühiajaline ja kestab 5-10 minutit. Selle järgselt ärkab naine koheselt. Kuna protseduur on lühiaegne, siis meie praktikas ei ole seoses narkoosiga tüsistusi esinenud.Munaraku võtmine ei kahjusta ega traumeeri emakat. Kui doonor soovib edaspidi ise sünnitada, siis tema võimalus rasestumiseks, lapse kandmiseks ja sünnitamiseks ei kahjustu ega vähene. Samuti ei ole ohtlikud umbes kuu aja jooksul manustatavad ravimid (manustatakse nina kaudu ja süstides naha alla) teaduslikud uuringud on näidanud, et nende kasutamisel ei teki hormonaalseid häireid ega vähki. Need on naiste enda hormoonid ja vahetevahel võivad need mõjuda isegi positiivselt naise tsükli regulatsioonile.
Doonorlus on heategevus, mis ei nõua palju aega ega vaeva ning sellega saaksid hakkama paljud meist. Veretoodetele pole leiutatud tehis alternatiivi ning ilma doonorivereta ei saaks ka parimad arstid päästa kõikide abivajajate elusid. Kes sobib doonoriks? 1860 aastane. Terve, ei põe hetkel mõnda viirushaigust ega tarvita ravimeid. Kehakaaluga üle 50 kg. Viimasest vereandmisest peab möödas olema meestel 60 päeva ja naistel 90 päeva. Doonor peab olema puhanud ja söönud. Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle 1 aasta. Sa ei sobi doonoriks, kui oled: nakatunud HIviirusega või arvad, et võid olla HI viiruse kandja. põdenud või nakatunud B või Chepatiiti või arvad, et oled hepatiidiviiruse kandja (NB! Ahepatiidi puhul võib verd loovutada aasta pärast tervenemist). kasutanud nõelaga süstitavaid uimasteid. omanud või omad rohkearvuliselt seksuaalpartnereid sh raha eest.
Etanoolamiin, koliin, betaiin Liisa Kullamaa Seriin etanoolamiin koliin betaiin Etanoolamiin • Biomembraanide komponent • Alzheimeri tõve raskusaste korreleerub etanoolamiini plasmalogeeni vähenenud tasemega Koliin • Metüülrühma doonor • VLDL partiklite moodustumine letsitiinist – defitsiidist maksa rasvumine. Oluline IV toitumisel. ALT tõus. • Biomembraanine koostises • Atsetüülkoliin – Parkinsoni, depressiooni ravi Betaiin • Toidust ning koliini oksüdatsioonil • Alternatiivne –CH3 doonor: võib asendada koliini letistiini sünteesil, leevendab B12, folaadi defitsiiti • Ravi NASH sündroomi puhul • Homotsüsteiini vähendamine - SVH • http://www.nature
kahjusta tema organismi, ja mitme doonori annetused kokku aitavad inimest, kelle verekaotus on nii suur, et ta ise sellega toime ei tule.Teise inimese verd talub organism hästi ja sobiva vere leidmine pole raske, see ei pea tulema sugulaselt.Veredoonor võib olla iga terve täiskasvanud inimene.Elundidoonorlus on märksa keerulisem. Elav inimene saab siin üsna harva osaleda. Annetada saab elundit, mida on mitu, näiteks neeru. Siis jääb doonor ühe neeruga, mis tuleb oma ülesannetega ka üksi hästi toime. Kui aga see neer haigestub ja enam ei tööta, vajab doonor ise uue neeru siirdamist. Siirdamiseks saab ohutumalt annetada sellist elundit, mis taastub. Inimene võib anda teisele pool oma maksast ja paari kuu pärast on ära võetud osa tagasi kasvanud.Elundidoonorluse puhul on aga sobiva doonori leidmine väga raske, see saab olla keegi lähedalt sugulane.
tähendab terve inimese poolt oma eluskoe (vere) või organi vabatahtlikku loovutamist haigele, kes seda vajab. ● Donare (ld. k) — annetamine, kingitus, heategevus. ● Vereloovutamine on vabatahtlik ning tasustamata tegu, mis annab doonorile hea enesetunde. ● http://www.jarva.ee/index.php?page=669&article_id=19157&action=article (03.12.14) Doonorluse ajalugu ja põhimõtted ● Legendi järgi oli maailma esimene doonor pelikan. Edutust toiduotsimisest jõuetuna päästis ta oma näljas vaevlevate poegade elu iseenda verega. Seetõttu on pelikanist saanud doonorluse rahvusvaheline sümbol. ● 1628. a avastas Inglise anatoom William Harvey vereringe. ● 1666. a Londoni anatoom ja füsioloog Richard Lower tegi esimese asendava vereülekande ühelt koeralt teisele. ● 15. juunil 1667. a kandis prantsuse filosoofia- ja matemaatikadoktor ning Louis XIV arst Jean-
Veredoonorlus Kes võib olla doonor? Doonor peaks olema terve, vähemalt 50 kg kaaluv 18-65 aastane inimene. Esmakordselt võib doonoriks tulla kuni 60.eluaastani. Kes ei saa olla doonor? Verd EI SOOVITATA loovutada: * Nõrga organismiga inimestel * Rasedatel naistel * Rinnaga toitvatel emadel Verd ei saa loovutada: HIV ja hepatiit viiruse kandjad Narkomaanid Mida peaks jälgima enne vere andmist? Doonor peaks järgima tervislikku elustiili. Enne vereandmist peaks doonor olema piisavalt puhanud. Nädal enne vereandmist oleks soovitav hoiduda alkoholi tarbimisest. Vahetult enne vereandmist peab hoiduma suitsetamisest, et nikotiini verre sattumist ära hoida. Toit, mida doonor tarbib vereandmisele eelneval ja vereandmise päeval ei tohi olla liiga rasvane ning peab sisaldama piisaval hulgal vedelikku. Kindlasti tuleb 3 tundi enne vereandmist süüa.
Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused V. Redoksprotsessid 1. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine Redoksreaktsioon reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek; redoksreaktsoonis muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed. oksüdatsiooniaste elemendi aatomi tinglik laeng ühendis (eeldades ioonilist sidet kõigi aatomite vahel)); oksüdeerumine elektronide loovutamine (redutseerija oksüdeerub, tema oks. aste kasvab), redutseerumine elektronide liitmine (oksüdeerija redutseerub, tema oks. aste kahaneb). Redoksreaktsioonide tasakaalustamise põhimõte: liidetud ja loovutatud elektronide arvud on võrdsed. 2. Elektroodipotentsiaal ja redokspotentsiaal Elektroodipotentsiaal (E), V potentsiaal, mille omandab metallelektrood tema soola lahuses pöörduva reaktsiooni Mz+ + ze- M tulemusena. x ...
juht elektrit juhib. Paljud elektrijuhid on metallid, kuid on ka mittemetallilisi elektrijuhte. Pooljuht on aine või element, mille elektrijuhtivus on halvem kui elektrijuhil ja parem kui dielektrikul. Pooljuhid on väga tundlikud välismõjude ja lisandite suhtes. Peamine iseärasus on elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades. Pooljuhid on enamasti kristalsed ained, aga leidub ka vedelikke ja amorfseid aineid. Doonor- aktseptormehhanism kovalentse sideme tekkel: doonor - aatom, mis annab sideme moodustamiseks kaheelektronilise orbitaali. Aktseptor-aatom, mis annab sideme moodustamiseks tühja orbitaali. Puuduolev elektron võetakse ühelt pooljuhi aatomilt.katkend side tähendab augu tekkimist.Nüüd tekib keelutsooni tühi enegitase- aktseptornivoo .19.Ruumlaengu tekitatud elektriväli pidurdab enamuslaengukandjate edasist difundeerumist.Teatud väljatugevuse saavutamisel see praktiliselt lakkab. Vabakiirgus ehk spontaanne kiirgus on kiirgus, mis kaasneb
Füüsika Kontrolltöö 2 1. Mida näitab Schrödingeri võrrand? 2. Mikromaailma täpsus piirangud. 3. Millal elektron satub potentsiaali barjääriga kokku? 4. Nimeta kvantarvud ja mis nad endast kujutavad. 5. Mida kujutab endast spinn? 6. Selgita tõrjutus printsiipi? 7. Mis on ioonside keemiline side ja energiatsoon? 8. Selgita, miks metallid on head elektri juhid energia tsoonide kaudu? 9. Mis on keelutsoon? 10. Mis on dielektrik? 11. Selgita doonor ha aktseptor lisandit. + lünkteksti teine pool!!! 1. Võimaldab leida elektroni asukoha ruumis igal ajahetkel. 2. Mida täpsem on üks näitaja/suurus, seda ebatäpsemaks muutub teine näitaja/suurus. (Kui osake püsib mingil energiatasemel vaid ajavahemiku delta t, ei ole selle taseme energia E määratav täpsemalt kui ,,paikneb kusagil energialõigul delta E0h/delta t piires".) 3. Kui elektronil on piisavalt energiat, et barjäärini jõuda aga samas mitte piisavalt palju et üle
Häädemeeste Keskkool Veredoonorlus Referaat Juhendaja: Ülle Valgi Koostaja: Janelis Jõgis Häädemeeste 2010 Eesti haiglate patsiendid vajavad doonoriverd iga päev, sest verd ei ole võimalik tööstuslikult toota ja vere ainsaks allikaks on doonor. Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel, sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ja paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada. Paljud inimesed ei taha loovutada verd, sest kardavad nõelatorget või nakkust. On kindlaks tehtud, et verekeskustes töötavad spetsiaalse
Antigeensete omaduste muutmisega atigeeni triiv (drift) Geneetilise materjali vahetamisega teiste viiruste vahel (antigeeni vahetus shift). Transplantatsioon Transplantatsiooniimmuunsus Autotransplantaat - organismi enda kudede siirdamine; Isotransplantaat - pärinevad sama inbreed-liini isenditelt, n. ühemunakaksikutelt. Doonor ja retsipient geneetiliselt identsed (süngeensed). Allotransplantaat - pärinevad sama liigi mittesugulasloomadelt; Ksenotransplantaat - doonor pärineb teisest liigist. Allotransplantaat Allogeense transplantatsiooni edukus sõltub otseselt doonori ja retsipiendi geneetilisest lähedusest; Tõenäosus MHC sobiva doonori leidmiseks inimestel moodustab 1/7 000 1/20 000 Kõige sagedasem ja edukaimalt teostatav allotransplantatsiooni protseduur on vereülekanne MiH - Minor Histocompatibility antigens MiH on tavalised rakusisesed valgud mis omavad geenipolümorfisme
Näiteks alusele pannakse 3 tilka doonori verd. Esimesele tilgale lisatakse anti-A reagent, teisele anti-B reagent ja kolmandale anti-D ehk Rh-reagent. Kui esimeses tilgas tekivad verekämbukesed ehk punaliblede kokkukleepumine (aglutinatsioon), siis inimesel on olemas A-antigeen. Kui teises tilgas punalibled kokku ei kleepu, siis inimesel B-antigeeni ei ole ja kui kolmandas tilgas tekib aglutinatsioon, siis inimene on Rh-positiivne. Seega näiteks antud doonor oleks A Rh positiivne. 6 Veregruppe peab arvestama vereülekandel. Veregrupid peavad omavahel sobima. Kui sobivusproovid ja veregrupp ei ole korralikult määratud, siis tekivad inimesel, kellele kantakse verd üle, vereülekande reaktsioonid, mis võivad olla eluohtlikud. (Kuidas määratakse veregrupi. Tlu) 1. 5. Veregruppide esinemissagedus Eesti elanikkonnas
omajuhtivusega juhis kannavad voolu nii elektronid kui ka augud, n-pooljuhis-peam.elektronid, p-pooljuhis peam.augud. 8.millel põhineb fototakistite toime?Fototakistite toime põhineb kahe elektroodiga pooljuhtfotoelemendil, mille elektrijuhtivus sõltub seadisele langeva kiirguse intensiivsusest ja spektrist. F-te omadused sõltuvad temp.neil on suur eritundlikus ja ajakonstant, mittelineaarne valguskarakteristika ja kõrge müratase. 9.mis on doonor ja akseptor pooljuhid? Too 2 näidet.Elektrone loovutav lisand on doonor. Kui pooljuht sisaldab lisandit, millel on üks väliselektron vähem kui põhiaine aatomeil, saame valdavalt aukjuhtivusega pooljuhi. Vastav lisand on akseptor(omsatab põhiaine naaberaatomilt elektroni, jättes selle elektronkattesse augu, mis siirdub soojusliikumise toimel valentsitsooni. 1.kuidas tekib või neeldub valguskiirgus ergastatud aatomites?Kavntdiirdel-
Olen Oskan nimetada Mulle Minu pilt on olnud Olen saanud külastanud “Tõe ja Õiguse” meeldib ajalehes trahvi kiiruse mõnda teist kõigi osade luulet ületamise või kontinenti alateemad lugeda parkimise eest Oskan rattaga Olen kätelnud Olen Olen Mulle meeldib sõita kuulsusega doonor jalgpallimängus klassikaline värava löönud muusika Mind on Mulle ei meeldi Mul on Olen lugenud Olen oksendanud tutvustatud shokolaad oma viimase kahe kuu või minestanud kellegi vale ettevõte jooksul vähemalt avalikus kohas nimega ühe raamatu
aeroob + + + Fakult. Anaeroob [v.a M. Tenericutes Mycoplasma - pneumoniae ob. Aeroob] + Kommentaar E. doonor H2, S, S2O3; aktseptor O2 või NO3 Redutseerib Fe(III) ja Mn(IV). E. doonor H2, aktseptor Fe(III), Mn(IV), S Redutseerib sulfaati, kasutab selleks org. ühendeid või H2. Lipiididel eetersidemed. Ferredoksiinist sõltuvad CO2 fix reaktsioonid. E. doonor H2S, H2, aktseptor CO2. Anoksügeenne. CO2 fix hüdroksüpropionaadi rada. Omab välismembraani. Punase värvusega (karotenoidid)
*Mis on plasma? Plasma on tugevasti ioniseeritud gaas, mis sisaldab väga suures koguses laengukandjaid. *Mis on ppooljuht, npooljuht, pnsiire? Ppooljuht on pooljuht, milles põhilised laengukandjad on augud. Npooljuht on pooljuht, milles põhilised laengukandjad on elektronid. Pnsiire on p ja npooljuhtide kokkupuute pinnal tekkiv juhtivuse muutumine, kus ühtepidi toimub elektrivool hästi, teistpidi praktiliselt mitte. *Doonor ja aktseptor. Doonor on lisand, kus on valentselektrone rohkem kui põhiaine aatomeid. Aktseptor on lisand, kus on valentselektrone vähem kui põhiaatomeid. *Diood? Diood on pooljuhtühend, kus on omavahel ühendatud kaks erinimelist pooljuhti. (n+p) *Transistor? Transistor on pooljuhtseadis, mille abil saab elektrisignaali võimendada, lülitada, tekitada ja muundada. *Kiip? Kiip on nüüdiselektroonika põhielement, kus on väga väikesele pindalale koondatud suur hulk tranststoreid koos lisadetailidega.
Veri on vedel sidekude mis ringleb veresoontes Vere koostis: vereplasma 55%(vesi,toiteained, hormoonid,mineraal-soolad, valgud, jääkained Vererakud 45% punalibled, valgelibled, vereliistakud Erütrotsüüt-punane vererak e punalible leutotsüüt-valge vererakk e valgelible Trombotsüüt- vereliistak punane verelible-värvus punane, tuum (+) või -, ülesanne O2 transport Valgelible-värvitu, tuum +, ülessanne võidelda haigustekitajatega vereliistak- värvitu, tuum- Ülesanne osaleda vere hüübimisel.hemoglobiin-valk mis seob ja transpordib O2, sisaldab rauda Verevaesus-Veres tekkiv hemoglobiini vaesus, võib olla tingitud rasedusest Vere hulk on inimestes erinev sest see sõltub suurusest ja kehaindeksist Verd on tavaliselt 5-6 liitrit Hemofiilia e veritsustõbi-veri ei hüübi Fibriin-valkaine mis moodustab haava kohale tiheda võrgustiku millesse takerduvad vererakud Veregrupid: A grupp(A antigeen, saab anda endale ja ABle) Bgrupp(B antigeen, saab anda e...
(kuu aja jooksul on viljastamine veel lubatud). Kunstliku viljastamise tulemusena sündinud laps loetakse põlvnevaks naisest, kes ta on sünnitanud. Spermadoonor võib olla iga kuni 40-aastane täisealine, munarakudoonor iga kuni 35-aastane täisealine. Tingimuseks on, et tegemist on füüsiliselt ja vaimselt tervete isikutega. Doonoril on õigus saada hüvitist sugurakkude loovutamise eest. Samuti ei avalikustata tema isikuandmeid ja fakti, et ta on doonor. Täisealisel kunstliku viljastamise tulemusel sündinud lapsel on õigus teada saada oma kunstlikust eostatusest.
hemoglobiini, transpordivad hapnikku. Leukotsüüdid (valgelibled) tuumaga, aktiivse liikumisvõimega. Trombotsüüdid (vereliistakud) tekivad luuüdis, osalevad vere hüübimisel. Hemoglobiin koosneb heemist ja globiinist, heem sisaldab rauda, mis aitab siduda hapnikku. Vere ülesanded: 1) Transpordifunktsioon 2) Miljööfunktsioon 3) Kaitse verekaotuse vastu 4) Kaitsefunktsioon Veregrupid doonor, retsipient. (Reesussüsteem (leiutas: K. Landsteiner)) Veresooned. ARTERID KAPILLAARID VEENID Arteriaalne veri Arteriaalne/venoosne Venoosne veri Hapnik&toitained O2 ja CO2 segunenud veri CO2 ja jääkained Viivad vere südamest välja Ühendavad artereid Toovad vere südamesse veenidega
Kovalentse sideme tekkeks on ka teine võimalus:üks aatom hakkab jagama oma elektronpaari teise aatomiga. Üks aatom annab kovalentse sideme moodustumiseks oma vaba elektronpaari, teine aga tühja orbitaali. Kovalentse sideme tekkimiseks peavad aatomid sattuma teineteisele nii lähedale, et nende elektronide orbitaalid osaliselt kattuvad. Nendest moodustub uus, mõlemale aatomile ühine orbitaal molekulorbitaal. Elektronpaari doonor aatom, mis annab ühiseks kasutamiseks vaba elektronpaari Elektronipaari aktseptor teine aatom, mis annab sideme moodustamiseks tühja orbitaali. Doonorakseptorside keemiline side, mis tekib siis, kui üks aatom annab vaba elektronpaari ja teine annab tühja orbitaali. Kordne side on keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronipaari abil. Aatomi ergastumisel läheb elektron madalama energiaga alakihist üle kõrgema energiaga alakihti, st aatomi energia kasvab
aatomeil, saame aukjuhtivusega pooljuhi p-pooljuhi. Vastav lisand on aktseptor, mis omastab põhiaine naaberaatomilt elektroni , jättes selle elektronkattesse augu, mis siirdub soojusliikumise toimel valentsitsooni. N-pooljuht kui näiteks neljavalentse germaaniumi kristalli kasvatada viievalentse arseeni aatomeid, jääb üks elektron keemiliste sidemete moodustamisel ülearuseks ja vabaneb juhtivuselektronina. Niiviisi saadakse n-pooljuht. Elektrone loovutav lisand on doonor. 10. Aktseptor omastab elektrone, kuid doonor loovutab. 11. Pn-siire on ühinemiskiht, mis tekib, kui sulandada ühte plaadikese n-pooljuhist plaadikesega p- pooljuhist, saame kahekihilise pooljuhi, mille ühinemiskiht ongi pn-siire. 12. Ühesuunaline elektrijuhtivus. Kasutus valdkonnaks on vahelduvvoolu muundamine alalisvooluks. Seejuures vahelduvvool võib olla nii madalsageduslik kui ka kõrgsageduslik. 13. Pooljuhtdiood liigub päripäeva ning nõrga vastuvoolu tingib omajuhtivus
Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused V. Redoksprotsessid 1. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine Redoksreaktsioon – reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek; redoksreaktsoonis muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed. oksüdatsiooniaste – elemendi aatomi tinglik laeng ühendis (eeldades ioonilist sidet kõigi aatomite vahel)); oksüdeerumine – elektronide loovutamine (redutseerija oksüdeerub, tema oks. aste kasvab), redutseerumine – elektronide liitmine (oksüdeerija redutseerub, tema oks. aste kahaneb). Redoksreaktsioonide tasakaalustamise põhimõte: liidetud ja loovutatud elektronide arvud on võrdsed. 2. Elektroodipotentsiaal ja redokspotentsiaal Elektroodipotentsiaal (E), V – potentsiaal, mille omandab metallelektrood tema soola lahuses pöörduva reaktsiooni Mz+ + ze- M tulemusena. x ...
keemia väärisgaaside aatomitle on väliskihise enamasti 8 elektroni ehk, nn elektronkett. Ühiste elektronpaaride moodustamine või elektronide litmine- loovutamine sab toimuda kemilisetes reaktsioonides. Keemiline reaktsioon on protsess milles tekivad või katkevad keemilised sidemed. Keemiliste sidemete tekkel alati eraldub keemiliste sidemete lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. Iga süsteem püüab võimaluse korral minna üle kõige madalama energia olekusse nn. Energia miinimumi printsiibile. Rekatsioonil eralduvat või neelduvat energiat nim. Reaktsiooni soojusefektiks ja täh. Sümbol H. Oktetprintsiip- kui elemendid püüavad saada väliskihi 8 elektoni liitmis või loovutamisel. Termokeemiline võrrand- on reaktsiooni võrrand kus o märgitud eralduv või nelduv soojushulk. Eksodermiline- kui lähtaine energia on kõrgem kui saadustel ja energia eraldub. Entotermiline- kui saaduste eneria on kõrgem kui lähte saadus. Kovalentne side- on ühis elekton ...
3. mida rohkem elektrolüüdi molekule, seda nõrgem dissotsatsioon (vastavalt Le Chatelier’i printsiibile) ALUSED HAPPED Arrheniuse teooria hape – aine, mis vesilahuses dissotsieerub vesinikioonideks ja anioonideks alus – aine, mis vesilahuses dissotsieerub katioonideks ja hüdroksiidioonideks. Brostedi-Lowry / protolüütiline teooria hape – aine, mille osakesed loovutavad prootoneid (H+) – PROOTONI DOONOR nt: H3O+; NH4^+; H2S; HNO2; CH3COOH alus – aine, mille osakesed seovad prootoneid (H+) – PROOTONI AKTSEPTOR nt: H2O; OH-; S^2-; NH3; F-; HS- happed ja nende konjugeeritud alused: amfolüüt – aine, mille osakesed võivad vastavalt reaktsioonile nii siduda kui loovutada prootoneid (H2O; ZnO; Al(OH)3; etc.) Lewisi / elektronteooria hape – omab vaba orbitaali – ELEKTRONPAARI AKTSEPTOR
Fosfaadi ülekanne fosforüülitud substraadilt ADP-le. · Fotofosforüülimine BIOLOOGILINE OKSÜDATSIOON Toitainete keemiline energia läheb soojusenergiaks (60%) ja ATP keemiliseks energiaks (40%). BIOLOOGILINE OKSÜDATSIOON · Ensümaatiline · Paljuastmeline · Oksüdeeruv aine kaotab vesiniku aatomeid · Vabanev energia soojus (60%) energiarikkad fosfaadid (40%) Vesinik (e- + H+) kandub DOONORILT AKTSEPTORILE. Doonor oksüdeerub, aktseptor taandub. DH2 + A D + AH2 D - doonor (oksüdeeruv orgaaniline aine) A - aktseptor Vesiniku esmaseks aktseptoriks on sageli koensüüm NAD+ (FAD). DH2 + NAD+ D + NADH + H+ oksüdeeritud taandatud koensüüm koensüüm Redoksreaktsioonide viimases astmes seostub vesinik hapnikuga. AH2 + ½ O2 A + H2O BIOLOOGILINE OKSÜDATSIOON KUI PALJUASTMELINE PROTSESS
frigiitsus- puudub nii seksuaalhuvi kui orgasmilisus; vaginism- naise tupe lihased tõmbuvad tahtele allumatult krampi; anorgasmia- naine ei saa orgasmi; pseudofrigiitsus- orgasmi ei tule. 4. Suguelundite väärareng, haigused, abort, alakehatraumad, laisad seemnerakud, surnud seemnerakud. Laisad viiakse süstlaga lähemale, surnud siis spermatoonor, katseklaasis kui munajuhad umbes ja viljastaud munarakk viiakse naise emakasse, kui munarakk kõlbmatu siis selle doonor, doonorema. 5. Homoseksuaalsus- samasoo, pedofiilia- lapsed, zoofiilia e sodoomia- loomad, nekrofiilia- surnud, fetishism- esemed, gerontofiilia- vanurid. 6. Ekshibitsionism- liputamine, vualism- piilumine, transvestism- vastassoo riietesse riietumine, sadomasohism- massohist valust sadist piinamisest, transseksuaalid- inimesed valeskehas. 7. Tsüklimeetod odav kõrvalmõjudeta, ebakindel, ei kaitse suguhaiguste eest. Katkestatud suguühe- odav,
Anorgaanilise ja füüsikalise keemia kordamisküsimused (2010) 1. Aatomi ehitus. Ajalugu ja kaasaegsed seisukohad. Vastavalt tänapäevasele aine ehitus teooriale, mida kinnitab ulatuslik katsematerjal, on kõik ained koosnevad kas üht ja sama liiki aatomitest (väärisgaasid), ioonidest (soolad, mõned oksiidid) või molekulidest (gaasid H2, O2, O3, orgaanilised ained, vesi). 2. Mõisted: puhas aine, segu ja materjal. Segude lahutamise viisid. Ainete füüsikalised ja keemilised omadused. 3. Keemiliste elementide perioodilisuse süsteem, avastamise ajalugu. Aatomi ehituse seos perioodilisuse süsteemiga, perioodilisuse süsteemi struktuur. Isotoopia. Radioaktiivsus, allotroopia. Mõisted: aatom, keemiline element, elektron, prooton, neutron. 4. Keemia põhiseadused:massi jäävuse seadus, energia jäävuse seadus, ...
munarakku. Samuti on suurem tõenäosus, et tekkinud rakukogumik on elujõulisem kuna seda kasvatatkse kuni teatud staadiumini ning seejärel siiratakse emakasse. 5/27) Inimesel tehakse kehavälis viljastamist ja embrüosiirdamist, kui naisel on mingi terviserike, mis takistab rasestumist tavalisel viisil. Samas võib ka seda teha siis, kui mehel on sperme vähe või nende liikumine on puudulik. 7/27) Eestis ei ole see lubatud sellepärast, et seadus nõuab, et doonor jääks saladuseks. Asendusema oleks kui emaka doonor ja tema isik ei oleks salajane. Samuti loetakse emaks seda naist, kes on selle lapse ilmale toonud, kuid surrogaatema põhimõte seisneb selles, et ta sünnitab lapse ja seejärel annab teistele, kes peaksid olema tema vanemad, kuid seadusesilmis oleks surrogaatema selle lapse täieõiguslik ema. 2/36) Erinevused: Terapeutilises kloonimises viiakse täiskasvanu tüvirakud
1 Amiinid Amiinid on ammoniaagi derivaadid, milles vähemalt üks vesiniku aatom on asendatud orgaanilise radikaaliga CH3-NH2 Metüülamiin Primaarne amiin .. Asendatud 1 H aatom CH3-CH(NH2)-CH2-CH3 2-aminobutaan Sekundaarne amiin .. :NH3 ammoniaak Asendatud 2 H aatomit Etüülmetüülamiin CH3-NH-CH2CH3 Tertsiaalne amiin Asendatud 3 H aatomit (CH3)3 N: Trimetüülamiin A...
WB Maailmapank Maailmapank on arengupank, mis asutati 1944.a samaaegselt Rahvusvahelise Valuutafondiga Bretton Woods'is USA's, mille tõttu refereeritakse Maailmapanka ja Rahvusvahelist Valuutafondi tihti ka Bretton Woods'i institutsioonidena. Maailmapanga peamiseks eesmärgiks on arengu- või üleminekumajandusega riikide majandusarengute jälgimine ja nende järjeleaitamine laenude, strateegilise nõustamise, tehnilist abi ning kogemuste jagamise toel. Maailmapank koondab 5 liikmesorganisatsiooni: Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD), Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (IDA), Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (IFC), Mitmepoolsete Investeeringute Kaitse keskus (MIGA) ja Rahvusvaheline Investeerimisdispuutide Lahendamise Keskus (ICSID). Eesti on Maailmapanga liige alates 1992 aastast. Eesti võttis viimase laenu Maailmapangast 2000. aastal. 2006. aastal muutis Eesti oma staatuse Maailmapangas laenaja-riigist doonor-riigiks...
Mis on p-pooljuht, n-pooljuht, pn-siire?- 1. P-pooljuhid on legeeritud lisandaine aatomid, millel on väliskihil vähem elektrone kui põhiaine aatomitel. Vastavat põhiainet nim aktseptoriks. 2. N-pooljuhid on legeeritud lisandaine aatomid, kus väliskihil on rohkem elektrone kui põhiaine aatomitel. 3. Nende kokku minemisel tekib pn-siire, mis on kahe eriliiki pooljuhi kokkupuute pinnal toimuv juhtivuse muutumine, kus ühes suunas liigub vool hästi ning teises suunas praktiliselt mitte. 22. Doonor ja aktseptor. Doonor- lisand, millel on valentselektrone rohkem kui põhiaine aatomeid ja seal saab ülekaalu doonor ehk elektron ehk n-juhtivus ning sellist pooljuhti, kuhu on legeeritud doonorid nim. n-pooljuhiks. Aktseptor- lisand, kus on vähem valentselektrone kui põhiaine aatomeid ja seal saab ülekaalu aktseptor ehk auk ehk p-juhtivus. Sellist pooljuhti, kuhu on legeeritud aktseptorid nim. p-pooljuhiks. 23.Diood
Vereringeelundkond süda, veri, veresooned (veenid, arterid, kapilaarid), ül. pidev ainevahetus, kannab lihastesse toitaineid ja O2, viib rakust ära jääkained ja CO2, ühtlustab keha temperatuuri, kannab laiali hormoone ja kaitse. Südame ehitus ümbritseb südamepaun, hõõrdumist vähendab südame vedelik, kaal kuni 500g, puhkamisel lööb 65-70 lööki min. paremas pooles hapniku vaene e venoosne veri, vasakus arteriaalne veri, kodasi (üleval) ja vatsakesi (all) ühendavad südame hõlmased klapid (tagab vere ühesuunalise liikumise kodadest vatsakestesse ja vatsakestest vereringesse, südametöö tsükkel: kodade kokkutõmme, vatsakeste kokkutõmme, lõtvumine. Südamelöök südame lihaste kokkutõmme, nende arv sõltub treenituse astmest, organismi suurusest, emotsioonidest (kiirendab viha, aeglustab külma vette minek). Veresoon torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Arter seinad paksud ja elastsed, tugev lihaskiht, südamest eemale, liikuma paneb ...
Molekulid ja kristallid 1. Ioonside: tekib siis kui molekul "koosneb" positiivsest ja negatiivsest ioonist ning neid hoiab koos elektriline tõmbejõud. Kovalentne side: seletub elektriliste ja vahetusjõududega, mille tõttu on erineva sümmeetriaga olekutel erinev energia. Seotud seisund kovalentne side - saab tekkida ainult siis kui väliselektronide spinnid on antiparalleelsed (radiaalosa on sümmeetriline).Kovalentne side on spetsiifilise kvantmehaanilise päritoluga ja sellel klassikalist analoogi ei ole. (Ühinevate aatomite tuumade tõuge tasakaalustatakse nii,et elektronpilve tihedus on suurim tuumade vahelises alas ). 2. Kristallvõre: Kristallid on makroskoopilised hiidmolekulid, milles aatomid või ioonid on paigutunud korrapärasesse (perioodiliselt korduvate ühikrakkudega) ruumvõresse. Kristallides (tahkistes) muunduvad aatomite/ioonide väliselektron...
Lahknemisseaduste rakendusvõimalused 1. Mendeli esimene (ühetaolisuse) seadus- homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Mendeli teine (lahnemisseadus)- homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. 2. Alleel- ühe geeni erivorm. Dominantne tunnus- tunnuse dominantsuse korral avaldub heterosügootne genotüüp alleelidega (Aa) samamoodi dominantse homosügootse genotüübiga (AA). Retsessiivne tunnus- avaldub ainult homosügootsuse (alleelipaari- aa) korral. Pärilik tunnus- tunnus, mis kandub järglastele edasi (näiteks silmade värv). Homosügootsus- Geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel. (Näiteks: AA, aa). Heterosügootsus- Geenipaari seisund, mille puh...
sidemete tekkimisel energia eraldub. Termokeemiline võrrand reaktsioonivõrrand, milles on märgitud ka reaktsioonis eralduv või neelduv soojushulk. Eksotermilistes reaktsioonides energia eraldub H < 0 ( saaduste energia on madalam kui lähteainetel ). Endotermilistes reaktsioonides energia neeldub H > 0 ( saaduste energia on kõrgem kui lähteainetel ). Kovalentne side Elektronipaari doonor Aatom, mis annab ühiseks kasutamiseks vaba elektronipaari. Elektronipaari aktseptor Teine aatom mis annab sideme moodustamiseks tühja orbitaali. Kordne side Keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronipaari abil. Aatomi ergastumisel läheb elektron madalama energiaga alakihist üle kõrgema energiaga alakihti, s.t aatomi energia kasvab. Kovalentse sideme polaarsus
elektroni. 8.Ioonside,keemiline side. Elektriline tõmbejõud erinimeliselt laetud ioonide vahel moodustab ioonsideme. Keemiline side on vastastiktoime aatomite vahel molekulides ja ioonide vahel kristallides 9.Energiatsoon- Elektronide lubatud energiate vahemik. 10.Miks metallid on head elektrijuhid-metalli korral on pooltäidetud juhtivus ja valentsoon, on piisavalt elektrone ja alamtasemeid, mille arvel energia saab kasvada. 11.Mida kujutab endast keelutsoon? 12.Selgita doonor ja aktseptorlisandi olemust. 13.Iseloomusta dielektrikuid. on väga väikese elektrijuhtivusega aine või ainete segu. Dielektrikud võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised. Elektriväli tekitab dielektrikusdielektrilise polarisatsiooni. Dielektrikute tähtsaimateks omadusteks on dielektriline vastuvõtlikkus, läbitavus ja läbilöögitugevus. Näiteks kasutatakse dielektrikuna kummit, klaasi ja õhku. 14. Elementide keemilised ja füüsikalised omadused on määratud elektronide arvuga
· Suur aurustumissoojus (540kcal/kg ehk 2260 kJ/kg) · Suur soojusmahtuvus (1kcal/kgdeg) · Kõrge pindpinevus · Kõrge dielektriline constant · Maksimaalne tihedus vedelas olekus · Nurk kahe hapniku vahel 104,3 o. · Jäik struktuur teeb vee molekuli polaarseks · Võime moodustada neli H-sidet molekuli kohta · Vee molekul on tugeval polariseerunud, O-H side on 33% ioonsusega. · H-sideme doonor ja akseptor · Mitte tetraeedrilised sideme-nurgad · Jää: 4 H-sidet 1 vee molekuli kohta, sideme eluiga ca 10 mikrosekundit · Vesi: 2,3 H-sidet 1 vee molekuli kohta, sideme eluiga ca 10 pikosekundit 2. Vesi kui lahusti ioonide hüdratatsioon, hüdrofoobsed interaktsioonid vesi-keskkonnas ja entroopia muut. Millised on amfifiilsed molekulid ja kuidas nad käituvad vees? · Elektrolüüdi ioonid on vees alati hüdraatunud olekus ning ümbritsetud hüdraatkestaga.
AMINOHAPETE KATABOLISM Põhierinevus teiste ainegruppide (süsivesikud, rasvad) metabolisrniga võrreldes - aminorühma kõrvaldamine · DESAMIINIMINE Aminohape ketohape NH3 · TRANSAMIINIMINE - aminorühma ülekanne aminohappelt -ketohappele (tavaliselt -ketoqlutaraadile), NB! Glu seob transamiinimise käigus NH2-rühmad mitmetelt aminohapetelt, toimides edasistes biosünteesides kui aminorühma doonor. · DEKARBOKSÜÜLIMINE karboksüülrühma kõrvaldamine molekulist; tekivad biogeensed amiinid Aminohape amiin Organismis tekkivad amiinid on tugeva bioaktiivse toimega ained (hormoonid, neuromediaatorid), mille puhul käsutatakse üldmõistet biogeensed amiinid. BIOGEENSETE AMIINIDE ESINDAJAID Histidiin (His). HISTAMIIN Türosiin (Tyr) TÜRAMIIN Glutamaat (Glu) x-AMINOVÕIHAPE Trüptofaan (Trp) TRÜPTAMIIN 5-hüdroksütrüptofaan (Trp-5-OH) SEROTONIIN
9. Mis on rekombinatsioon? Elektroni ja augu taasühinemine 10. Mis on termistor? Pooljuhtseadis, kus eritakistuse sõltuvust temperatuurist kasutatakse temperatuuriandurina. 11. Millel põhineb fototakististe toime? Täiendav voolukandja vabastab pooljuhis tema valgustamise, kui vaid footonite energia ületab keelutsooni laiuse. See on fotojuhtivus, misa rakendatakse valgustajurites. 12. Selgita doonorite ja aktseptorite nimetuste päritolu. Elektrone loovutav lisand on doonor (ld annetama, vereandja) aktseptor pooljuht sisaldab lisandit, millel on üks väliselektron vähem (ld vastuvõtja) 13. Mis kannavad elektrivoolu n-tüüpi ja mis p-tüüpi pooljuhtides? N-pooljuhis peamiselt elektronid, p-pooljuhtides peamiselt augud. 14. Mis on pn-siire? Kahekihiline pooljuht, mis tekib n-pooljuhi ja p-pooljuhi kontakti korral. 15. Kuidas tekib pn-siirdel vahelduvvoolu alaldav tõkkekiht? Lülitades diood vahelduvvooluringi. 16
1.Tahke keha füüsika Aatomeid seob molekulideks ja kristallideks keemiline side, mille põhiliigid on ioon- ja kovalentsside. Ioonside tekib positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel. Kovalentsside tekib elektronpaaride ühistamisel. Kristallid on makroskoopilised hiidmolekulid, milles aatomid või ioonid on paigutanud korrapärasesse ruumvõresse. Tahke keha omadusi saab uurida, kui on teada Fermi nivoo asukohta. 1.1 Ioonilisesideme teke Iooniline side- üks aatom võtab teiselt elektroni ära, iooniline side moodustab kristalli, kuna struktuur võib jätkuda lõpmatuseni. Positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel tekib tõmme, mis seostab ioonilise sideme. Kloor tõmbab naatriumi elektroni, et ma pilve aatom oleks ühtlasem ja energia väiksem. 1.1.1 Kristallid Aatomid/ioonid on paigutatud kindlas korras, moodustades ruumvõre . Võre konstandi saab määrata lainepikkuse kaudu. Kristallides on aatomid paigutatud väga tihedalt. Kristallide difrakt...
transformatsioon, transduktsioon Geneetiline rekombinatsioon Ilmneb, kui organism omandab ja ekspresserib geene, mis pärineb teistest organismist Konjugatsioon Plasmiidi või kromosomaalse fragmendi ülekanne doonorrakust retsipientrakku läbi otsese sideme Gram-negatiivsel doonorrakul on fertiilsusplasmiid e. F-plasmiid, mis võimaldab sünteesida konjugatsiooni e. Sekspili Retsipient on samasse liiki või perekonda kuuluv rakk, millel puudub F- plasmiid Doonor kannab F-plasmiidi üle retsipiendile läbi pili Konjugatsioonil osa kromosoomist ja osa F-plasmiidist kantakse üle retsipiendile Transformatsioon Organismi geneetiline muutumine võõr-DNA rakku sisenemise tagajärjel. Nt. Lüüsunud raku kromosoomi fragmendid võetakse retsipientraku poolt vastu, kus see siis liidetakse viimase geneetilisse materjali Doonor – ja retsipientrakud ei pea olema seotud Annab hea võimaluse DNAga manipuleerimiseks ja valkude
toime kuumutamisel suuremal määral. [FPP,22.09.05.] 6.3.3. Milleks organism aminohappeid kasutab · Kile aminohapete metabolismi peamised teed · Kasutamine energia saamiseks- kiled: ümberamiinimine, desamiinimine, Krebsi-H.ts. · Ketogeensed ja glükogeensed AH kile AH lülitumine TKT-sse · Dekarboksüülumine roiskumine, bioaktiivsed amiinid, kile 6.3.4. Aminohapete spetsiifilised omadused · Metioniin metüülrühma doonor, vajalik atsetüülkoliini, karnitiini, tauriini sünteesiks. Tauriini vajavad lapsed aktiivsel kasvuperioodil, inimese rinnapiimas on vaba tauriini palju, taimses toidus puudub täielikult. Reguleerib südamelööke, kontrollib aju neuronite aktiivsust, vajalik sapphapete sünteesiks, stabiliseerib membraane üldine funktsioon stabiliseerimine. · Trüptofaan (tomatid, juust, liha) serotoniin(valuvaigistav toime), melatoniin, indool, skatool
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
