Ahel kasvab 5´ 3´suunas, uus nukleotiid lisandub 3´juurde · Omavahel on võimelised paarduma Guannin ja Tsütosiin ning Adeniin ning Tümiin Sellieid aluseid nimetatakse komplementaarseteks Komplementaarsete N-aluste vahel on vesiniksidemed Fosforhappe jääk annab DNA-le happelisi omadusi Geen on informatsioon, millega valgu kaudu on määratud mingi pärilik tunnus Geen on nukleotiidide järjestus, mis kodeerib teatavat valku RNA Koostis: Suhkur riboos; Puriinid: Adeniin , Guaniin ; Pürimidiinid: Tsütosiin; Uratsiin Ahelate arv: 1 Liigid: Ribosoomne RNA(rRNA) ribosoomi struktuuri ja funktsiooni alus Matriits RNA( mRNA) - vahendab geneetilist koodi Transpordi RNA( tRNA)- Kannab aminohappeid valgusünteesis Väike tuuma RNA( snRNA) - oluline eukarüootsete geenide esmaste transkriptide protsessingul küpseks mRNA ks enne eksporti tuumast tsütoplasmasse Väike interfereeriv RNA( siRNA) osaleb transkrriptsioonijärgses geenide vaigistamises
tõenäosusväärtus nullilähedane (mida suurem, seda parema puuga tegu). Seepärast on mugavam saadud iseloomustav arv omakorda logaritmida. Selle tulemusena saadakse suur negatiivne number. Nende numbrite alusel seatakse kõik puud pingeritta. Parim ehk ML puu on kõige vähem negatiivsema numbriga puu. Transitsiooni ja transversiooni puhul ei toimu need sündmused tavaliselt samasuguse tõenäosusega, nimelt on transitsiooni täheldatud ilmnevat tihedamini kui transversiooni. Seega puriinid ja pürimidiinid vahetuvad omavahel sagedamini kui teineteisega. Kuna ML mudel arvestab palju faktoreid ja annab statistilise hinnangu kõigile puudele mis on võimalik konstrueerida, siis on see meetod ka ülimalt aeglane. Erinevate kujudega puude arv kasvab eksponentsiaalselt taksonite arvu kasvades. Arvutusteks kulunud aeg on võrdne 4nda astmega käsitletavate taksonite arvust. Seetõttu on antud meetod kasutatav vaid suhteliselt lühikeste järjestuste korral.
suhkrutõbi, vererasvade suur sisaldus ja kõrgvererõhutõbi. Sekundaarne podagra on tingitud mõnest muust haigusest, näiteks neerutõvest, polütsüteemiast või psoriaasist. Ülikute podagra on tuttav ajaloost, kuna mõned riigimehed, kirikuvürstid ja teised kõrgesse ametisse tõusnud mehed hankisid endale podagra külluslike elukommetega. Arenenud maades on podagra leviku suurenemist seostatud puriinirikaste toitudega ja alkoholi tarvitamisega. Puriinid on lämmastikku sisaldavad looduslikud orgaanilised ained. Inimese organism saab puriine ühelt poolt toiduga ja teiselt poolt tekib organismis eneses rakutuuma ainete lagunemisel. Puriinide lagunemise lõpp-produktiks on kusihape, mida eritatakse uriiniga. Normaalselt on kusihape teke ja tema soolade ehk uraatide eritamine uriiniga tasakaalus. Sümptomid Podagra hoog avaldub ägedas liigesepõletikus. See haarab tavaliselt üht või mitut liigest.
ribonukleotiidid, millele fosforüülrühm riboosi 5'-asendis. Nukleotiidid on polüprootsed happed. Fosforüülrühma esimene prooton dissotseerub pH1 ja teine pH6 juures. Seega neutraalse pH juures on nukleosiidmonofosfaadi summaarne laeng -2. Nukleosiid = lämmastikalus + suhkur. Alus on seotud suhkru külge lämmastikglükosiidsidemega. Glükosiidsideme süsinik on anomeerne. Nukleosiidide nimetused saadakse, lisades nimetuse tüvele idiin (pürimidiinid) või osiin (puriinid). Nukleosiidid võivad esineda syn- või anti- konformatsioonis, mis on tingitud steerilisest takistusest pöörlemisel ümber glükosiidsideme. Puriinnukleosiididel on võimalikud mõlemad konformeerid, pürimidiinnukleosiididel on eelistatud anti- konformeer. Suhkrukomponendi tõttu lahustuvad nukleosiidid vees paremini kui vabad lämmastikalused. Nomenklatuur: adenosiin/desoksüadenosiin; guanosiin; tsütidiin/desoksütsütidiin; tümidiin; uridiin. 2. Nukleiinhapped.
suhkrujääkide küljes on Nglükosiidse sidemega lämmastikalused Nukleiinhapetes olevad suhkrud Riboos RNA Desoksüriboos DNA koosseisus koosseisus Lämmastikalused Lämmastikalused on kas puriini või pürimidiini derivaadid Lämmastikalused on: neutraalsed planaarsed Puriinid: kahe lämmatikku sisaldava tsükliga ühendid adeniin ja guaniin nii RNA kui DNA struktuuris Pürimidiinid: ühe tsükliga ühendid, tsütosiin nii RNA kui DNA; tümiin DNA ja uratsiil RNA koosseisus Lisaks kirjeldatutele on olemas rida modifitseeritud või
- Transformatsioon - doonori DNA satub retsipienti väliskeskkonnast - Komplementaarsus - lämmastikaluste võime omavahel seonduda ja moodustada kindlaid paare: - A = T (U); G C. Just DNA komplementaarsus võimaldab geneetilist infot säilitada ja edasi kanda. - Antiparalleelsus - DNA biheeliks ehk kaksikahel moodustub kahest komplementaarsest DNA ahelast, mis on antiparalleelsed s.t., üks ahel kulgeb suunas 5' 3' ja teine suunas 3' 5' , - Puriinid - lämmastikku sisaldavad looduslikud orgaanilised ained. A või G - Pürimidiinid C või T/U - Negatiivne (positiivne) superspiralisatsioon Positiivne superspiralisatsioon DNA ahela pöördumine toimub paremasuunaliselt. Sel juhul on DNA ahelad tihedamalt kokku keerdunud. Negatiivne superspiralisatsioon DNA ahela pöördumine toimub vasakusuunaliselt. Sel juhul on DNA ahelad teineteisest rohkem lahti keerdunud ja võivad isegi eralduda
3. Nukleotiidide suhkrujääkide lühiiseloomustus. Riboos ja desoksüriboos, 5-süsinikulised suhkrud ehk pentoosid, erinevus seisneb selles, et desoksüriboosil on 2. süsiniku juures hüdroksüülrühma asemel vesinik 4. Nukleotiidide lämmastikaluste lühiiseloomustus. Dna nukleotiidide lämmastikalused on Adeniin, Guaniin, Tsütosiin ja Tümiin, Rna nukleotiidides on 3 lämmastikalust samad, kui Tümiini asemel on Uratsiil. Lämmastikalused võivad olla suuremad, kahetsüklilised puriinid (A ja G) või väiksemad, ühetsüklilised pürimidiinid (C, T ja U). Lämmastikalused on omavahel komplementaarsed ja komplementaarsete lämmastikaluste vahel moodustuvad vesiniksidemed-- A ja T vahel on 2 H-sidet ning G ja C vahel 3 H-sidet. 5. Millised on nukleotiidide muud funktsioonid rakkudes peale nukleiinhapete monomeerideks olemise? Nukleotiidtrifosfaadid on rakkudes kasutusel energia kandjatena, sest
a. pH, ioonid,... b. Inhibiitorid: konkurentsed, mittekonkurentsed c. Aktivaatorid (koensüüümid, ka substraat võib olla aktivaator) Sama funktsiooni ja evolutsioonilise päritoluga ensüümi keemiline koostis erineb organismiti: nt inimese -globuliinist (146 AH) erineb gorilla oma 1, giboni 2, reesusmakaagi 8, koduhiire 27, konna 67 aminohappe osas Nuklehapped: 1 DNA: lämmastikalus+desoksüriboos+fosforhape; pürimidiinid: Cytosiin, Tümiin; puriinid: Adeniin, Guaniin; C-G, T-A 2 RNA: TU 3 ATP, cAMP RAKU EHITUS Looma rakk Taime rakk Päristuumne rakk: sümbiogenees Bakteri rakk Pole membraanseid organelle On ribosoomid On üldjuhul raku kest ja limakapsel (pole kahe membraanilisi organelle, kromosoom on tsütoplasmas. Valgusüntees toimub ribosoomides) (vibur- päristuumsel kaetud membraaniga, bakteriraku vibur molekulaarne struktuur mis läbib membraani) MEMBRAANID
Lehekülg RNA transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne mRNA molekul Nukleotiid 2. Nukleiinhapete komponendid. Pürimidiinid: Tsütosiin (DNA, RNA); Uratsiil (RNA); Tümiin (DNA) Puriinid: Adeniin; Guaniin. Suhkrud: Riboos/desoksüriboos. Fosfaat. Komplementaarsus on kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis
ATP kreatiinfosfaadist, mille varudest jätkub 30 -45sek. Toidulisandina tõstab kreatiinisisaldust lihastes 20-30% ja kreatiinfosfaadi sisaldust ligi 10%.Kuna ATP varud lihastes on väikesed, siis tuleb teda kehalise töö ajal pidevalt resünteesida. Teiseks, kreatiinfosfaadi resüntees treeningu ajal võib suureneda peale kaheminutilist pausi 30%, seega on ta tähtis ka korvpallis, jalgpallis, võrkpallis, bändis, jäähokis, jõutreeningu korral. Liha ja podagra puriinid. · Liha lipiidid, liha maitse Liha töötlemine: veesiduvus, töötlemistemperatuurid Suitsutamine - ~200 ühendit, happed, aldehüüdid, fenoolid Kala Rasv ja valk. Veesisaldus 50-85 %, mida lahjem, seda rohkem vett. Tursas 0,5 % rasva , 85 % vett. Samas on tursamaks väga rasvane ja sisaldab palju D ja A vitamiini. Võta arvesse, kus rasv paikneb, tihti siseelundite ümber. Vanemad rasvasemad, sügisesed rasvasemad, enne kudemist rasvasemad. Angerjas kuni 50 % vett, ~33 % rasva
· Ionofooride vahendatud ioonide transport seovad ühendid ja transpordivad need läbi membraani · Ioonkanalite vahendatud ioonide transport Informatsiooni ülekanne rakus Informatsioon, mis on kodeeritud DNA molekulis, transkribeeritakse RNA kolekuli. RNA molekuli järjestus loetakse ja transleeritakse aminohappe järjestuseks valkudes. Nukleiinhapped ehk polünukleotiidid · Lämmastikalused o Pürimidiinid tsütosiin, uratsiil, tümiin o Puriinid adesiin, guaniin · Suhkrud o Riboos o Desoksüriboos · Fosfaat Nukleosiidid Koosnevad lämmastikalusest ja suhkrust, mis on omavahel seotud N-glükosiidsidemega. Võivad esineda syn- või anti-konformatsioonis. Suhkrukomponendi tõttu on vees paremini lahustuvad kui vabad lämmastikalused. Nukleotiidid ehk nukleosiidfosfaadid Koosnevad lämmastikalusest, suhkrust ja 1-3'st fosforüülrühmast. Nukleosiid-5'-trifosfaadid (NTP) on
asendis. Nukleotiidid on polüprootsed happed. Fosforüülrühma esimene prooton dissotseerub pH1 ja teine pH6 juures. Seega neutraalse pH juures on nukleosiidmonofosfaadi summaarne laeng -2. Nukleosiid = lämmastikalus + suhkur. Alus on seotud suhkru külge lämmastikglükosiidsidemega. Glükosiidsideme süsinik on anomeerne. Nukleosiidide nimetused saadakse, lisades nimetuse tüvele –idiin (pürimidiinid) või –osiin (puriinid). Nukleosiidid võivad esineda syn- või anti- konformatsioonis, mis on tingitud steerilisest takistusest pöörlemisel ümber glükosiidsideme. Puriinnukleosiididel on võimalikud mõlemad konformeerid, pürimidiinnukleosiididel on eelistatud anti-konformeer. Suhkrukomponendi tõttu lahustuvad nukleosiidid vees paremini kui vabad lämmastikalused. Nomenklatuur: adenosiin/desoksüadenosiin; guanosiin; tsütidiin/desoksütsütidiin;
praimosoomiks. · Praimosoom koosneb DNA helikaasist ja primaasist. · Primaas sünteesib RNA praimerid. (loeng 4 replikatsioon, transkr.) Nukleiinhapped - Kahte tüüpi nukleiinhapet · Deoksüribonukleiinhape (DNA) · Ribonukleiinhape (RNA) Nukleiinhapped rakus · DNA - Tuum, Mitokonder, Kloroplast · RNA - Kogu rakus Nukleiinhappe struktuur: nukleotiid Nukleotiidi struktuur: fosfaat, suhkur, lämmastikalus : Puriinid (Adeniin A, Guamiin G) Pürimidiinid (Tsütosiin C, Tümiin T, Uratsiil U) Selgroog: suhkur-fosfaat · Nukleotiidid asetsevad ühtpidi · Fosfaatgrupp liidab ühe suhkrumolekuli 3nda süsiniku teise suhkru 5nda süsinikuga Lisatakse lämmastikalus · Alus lisatakse esimesele süsinikule · Aluste järjekord on oluline see määrab geneetilise info
on teiste süsivesikutega, siis toimub nende metabolism vastavate ensüümide olemasolul. Metaboolne rada on kõigil süsivesikutel ühesugune peaaegu raja viimaste reaktsioonideni, kus võib toimuda lahknemine erinevatesse lõpp-produktidesse. Biokeemiliste radade lõpptulemuseks on orgaanilised happed (piimhape), alkoholid (etanool) ja CO2, aga ka teiste ühendite teke, kuid seda erinevates vahekordades erinevate radade ja lähteproduktide puhul. Kui substraadiks on valgud, puriinid, pürimiinid, on lõpp- produktide spekter veelgi laiem (tabel 3). Fermentatsioon on suhteliselt ebaefektiivne energia genereerimiseks, mistõttu vajaliku energiahulga saamiseks fermenteeritakse suures koguses suhkruid. Tabel 3 Erinevate mikroobide poolt keskkonda eritatavad lõpp-produktid. Mikroob Produktid Pärmid Etanool, CO2 Streptococcus, Lactobacillus Laktaat
“antikoodoni” vahetus RF1 ja RF2 vahel paneb RF1 ära tundma RF2 koodonit (UGA) ja vice versa (Ito et al. 2000). RF1/RF2. Pos 1. Ainult pürimidiin (C,U) mahub 19 “seondumise taskusse” Aga C ei annaks vajalikke H-sidemeid RF1 jääkidega T186 ja G116↓ Seega sobib ainult U. RF1. Pos2. Pürimidiinid (C,U) ei anna hüdrofoobseid interaktsioone U1 ja Glu119/Pro184-ga Jäävad puriinid A ja G. Aga G ei annaks vajaliku H-sidet RF1 jäägiga T186. Seega sobib ainult A. RF2. Pürimidiinid ei annaa vesinuk sidemeid. Seega Avõi U. RF1pos3 Avõi U, RF2- C ja U ei anna hüdroboobseid sidemed. Peptidüül-tRNA estersideme hüdrolüüsiks vajalik GGQ (glütsiin, glütsiin, glutamiin) motiiv RF1/2 domeenis 3. Hüdrolüüs : ester + H2O. Seondumistasku H2O molekulile ▫ Q240 (RF) ▫ C2063 (23S rRNA) ▫ A2451 (23S rRNA)
Postsünapsi membraanil on transmitteriga reageerivad retseptorid. Rakumembraani pidi leviva potentsiaali toimel vabaneb presünapsi põiekestest transmitter, tungib sünapsipilusse ja kutsub sõltuvalt sünapsi liigist esile postsünapsimembraani potentsiaali muutuse. Neurotransmitterid *Atsetüülkoliin *Monoamiinid: noadrenaliin, dopamiin, serotoniin, melatoniin *Aminohapped: glutamaat,GABA, glütsiin *Puriinid: adenosiin,ATP,GTP *Ca 50 peptiidi *CO ja NO *enamlevinud erutussünapsite mediaator inimese ajus on glutamaat ja pidurdussünapside mediaator on GABA. Atsetüülkoliin – motoorsete neuromuskulaarsete sünapsite ja perifeerse NS sünapsite mediaatoraine. Kuraare seondub konkurentselt Ach retseptoriga blokeerides sünapsid. Seetõttu kasutatakse kuraaret ja tema derivaate anesteesias müorelaktandina. * KNS tekitab Ach üldise erutuvuse tõusu on seotud õppimise ja lühiajalise mäluga
Komplementaarsuse mõiste ja millele baseerub, komplementaarsed aluspaarid. Nukleiinhapete monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhappeid on kahte tüüpi: ·Deoksüribonukleiinhape (DNA) - leidub raku tuumas, mitokondris ja kloroplastis ·Ribonukleiinhape (RNA) - leidub kogu rakus Nukleiinhapped on polünukleotiidid. Iga nukleotiid koosneb kolmest osast: Fosfaatgrupp, 5-süsinikuline suhkur ehk pentoos (DNA-s on selleks 2- desoksüriboos; RNA-s riboos), lämmastikalus Lämmastikalused Puriinid · Adeniin (DNA, RNA) · Guaniin (DNA, RNA) Pürimidiinid · Tsütosiin (DNA, RNA) · Uratsiil (RNA) · Tümiin (DNA) Komplementaarsus: DNA: A=T C=G RNA: A=U C=G 3. Nukleosiidid ja nukleotiidid - struktuur, sidemed komponentide vahel, nomenklatuur. Tsüklilised nukleosiidmonofosfaadid. Nukeosiidi- ja trifosfaadid: roll, ehitus, fosfoanhüdriidsidemed. Nukleosiid lämmastikalus + suhkur Nukleotiid lämmastikalus+suhkur+fosforüülrühm 4
STRUKTUURITASEMED. (Õpik lk 539-558) 1. Informatsiooni ülekanne rakus - DNA replikatsiooni ja transkriptsiooni mõisted. Replikatsioon DNA dubleerimine Transkriptsioon DNA info kirjutatakse ümber mRNAks, geeni ekspressioon Translatsioon mRNA tõlgitakse aminohappe järjestuseks ehk valguks 2. Nukleiinhapete komponentide struktuurid ja omadused. Komplementaarsuse mõiste ja millele baseerub, komplementaarsed aluspaarid. 1) Lämmastikalused puriinid (adeniin, guaniin); pürimidiinid (tsütosiin, uratsiil, tümiin) 2) Suhkrud riboos, desoksüriboos. 3) Fosfaathappejägid Komplementaarsus lämmastikalused on komplementaarsed ehk vastavad üksteisele. 3. Nukleosiidid ja nukleotiidid - struktuur, sidemed komponentide vahel, nomenklatuur. Tsüklilised nukleosiidmonofosfaadid. Nukeosiiddi- ja trifosfaadid: roll, ehitus, fosfoanhüdriidsidemed. Nukleosiid = N-alus + suhkur
nukleiinhapete koosseisu. Kui sulfaatvaeses ja fosfaadirikkas keskkonnas. 39. Milline on põhiline polüsahhariidne varu mikroobides? Tärklis, glükogeen, granuloos. Kõige põhilisem on glükogeen. 2. teema 1. Millised elemendid on vajalikud raku kasvuks? Mikro (CuZnMnMoVWSeSiNa)-ja makroelemendid (CHNOPSKMgCaFe) 2. Miks on vajalik kasvufaktorite lisamine mikroobi kasvukeskkonda? Looduslikud orgaanilised ained, mida organism ise ei sünteesi. Puriinid, pürimidiinid, AH, vitamiinid. 3. Kuidas on võimalik hinnata mikroobide kasvu mingil söötmel? Lisatakse söötmele indikaatorvärve. Indikaatorvärvi muutuse järgi saab tuvastada mikroobi kasvu, kuna söötme pH muutub. 4. Kuidas jaotatakse söötmed koostise järgi? Looduslikud söötmed, sünteetilised söötmed ja komplekssöötmed. 5. Mis eristab sünteetilist söödet komplekssöötmest? Sünteetiline sööde on defineeritud koostisega, komplekssööde ei ole
konformatsiooni. NUKLEEINHAPPE KOOSTISOSAD LÄMMASTIKALUSED a) Pürimidiinalused b) Puriinalused U uratsiil (RNA) G guaniin (DNA, RNA) T tümiin (DNA) C tsütosiin (DNA, RNA) A adeniin (DNA, RNA) PENTOOSSUHKRUD (esinevad furanoosi kujul) · b,D-riboos (RNA) · b,D-2-desoksüriboos (DNA) FOSFORHAPPEJÄÄK Nukelosiidid = N alus + suhkur. Nukleosiidide nimetused tulenevad N-aluste nimetustest, lisades lõppu -idiin (pürimidiinid) või-osiin (puriinid). Tsütidiin Adenosiin Uridiin Guanosiin Tümidiin Nukleotiidid = N- alus + suhkur + 1..3 fosforüüli. Funktsioonid: Nukleosiid-5'-trifosfaadid (NTP) on... · substraatideks RNA molekulide sünteesil · vabade nukleotiididena operatiivseteks energiakandjateks rakkudes ATP - keskne molekul raku energeetikas GTP - peamine energiaallikas valgu sünteesis CTP - oluline metaboliit fosfolipiidide sünteesis
pikkadeks ahelateks. 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA. Nukleotiidid on DNA ja RNA molekuli alaüksused, mis koosnevad lämmastikalusest (N-alus), suhkrust (riboos või desoksüriboos) ja fosfaatrühmast. Lämmastikalused on kas puriini või pürimidiini derivaadid. Puriinid: kahte lämmatikku sisaldava tsükliga ühendid, adeniin ja guaniin nii RNA kui DNA struktuuris Pürimidiinid: ühe tsükliga ühendid, tsütosiin nii RNA kui DNA; tümiin DNA ja uratsüül RNA koosseisus. Nukleotiidid ühinevad pikkadeks polünukleotiidideks (DNA ja RNA ahelad). Adenosiintrifosfaat ehk ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP on makroergiline ühend. ATP-d toodetakse kõige rohkem mitokondrites
RNA DNA adeniin adenosiin adenüülhape AMP dAMP guaniin guanosiin guanüülhape GMP dGMP tsütosiin tsütidiin tsütosüülhape CMP dCMP tümiin tümidiin tümidüülhape dTMP uratsiil uridiin uridüülhape UMP Lämmastikaluseid on kahte tüüpi: puriinid (joonis 4.5) ja pürimidiinid (4.4). Puriinid, mis koosnevad 9-aatomilisest heterotsüklist on adeniin ja guaniin. Pürimidiinid koosnevad 6-lülilisest heterotsüklist ja nende hulka kuuluvad tsütosiin, tümiin ja uratsiil. Suhkrud riboos ja desoksüriboos kuuluvad pentooside st. 5-süsinikuliste suhkrute hulka, kusjuures 1. ja 4. süsiniku aatomid moodustavad 4' hapniku aatomi varal tsükli. Lämmastikalus on seotud alati suhkru 1. süsiniku aatomiga C-N glükosiidsideme abil (vt. joonised 4
d) Geen - pärilikkustegur kromosoomi kindlas piirkonnas, mis määrab otseselt või kaudselt mingi tunnuse arengu. Komplementaarsed N-alused - T:A / U:A ning G:C, omavahel ühendatud vesiniksidemetega 2. Lämmastikalused jaotatakse põhistruktuuri alusel pürimidiinideks ja puriinideks. (rühma nimetus). Joonistage nende rühmade üldstruktuurid ja nimetage, millised konkreetsed lämmastikalused kuuluvad neisse rühmadesse. Üldstruktuurid: Lämmastikalused Pürimidiinid Puriinid - Tsütosiin - Adeniin - Uratsiil - Guaniin - Tümiin 3. Kirjutage a) nukleosiidi b) nukleotiidi struktuurivalemid (lämmastikalus vabalt valida) ja andke nende nimetused. Iseloomustage komponente ühendavaid sidemeid. a) Nukleosiid = lämmastikalus + suhkur ,N(1',1) glükosiidside Tsüstidiin b) Nukleotiidid = lämmastikalus + suhkur + 1-3 fosforüüli Uridiin-5'-monofosfaat, UMP (uridüülhape) 4
9.(105) Kas geneetiline informatsioon säilitatakse nukleiinhappe a) primaarstruktuuris ehk nukleotiidide järjestusena 10.(106) Kirjutage antud nukleotiidiga komplementaarne nukleotiid paarid: AT, AU, GC 11.(107) Millisel interaktsioonil põhineb geneetilise materjali kopeerimine? b) vesiniksidemel, sest lämmastikaluste komplementaarsus baseerub vesiniksidemetel 12.(108) Millise lämmastikalusega paardub tsütosiin ja mitme vesiniksideme vahendusel? DNAs adeniin (A), guaniin (G) (puriinid) ning tsütosiin (C) ja tümiin (T) (Pürimidiinid) A=T ja G kolmvesiniksidet C RNA koostises esinevad samad lämmastikalused välja arvatud see, et üks pürimidiin T on asendatud teise pürimidiiniga, uratsiil (U). 13.(109) Kas DNA esineb eukarüootses rakus reeglina ühe või kaheahelalise molekulina? DNAkaheahelalise molekulina, RNAüheahelalisena 14.(110) Miks toimub DNA ahela süntees alati 5´otsast 3`otsa suunas? (sama küsimus ka RNA kohta).
nukleiiniks. 1953 Watson ja Crick - DNA kaksikheeliksi mudel. DNA ja RNA koosnevad korduvatest alaüksustest e. nukleotiididest. Kolme nukleotiidi järjestus kodeerib RNA vahendusel ühe aminohappe valgu sünteesil. DNA-RNA:A-U, G-C. 78. Nukleotiidid DNA-s ja RNA-s. Geneetilise materjali funktsioonid. DNA ja RNA koosnevad nukleotiididest, mis omakorda koosnevad: a. fosforhappe jääk. b. Viie C-ga suhkur: RNA-s riboos, DNA-s deoksuriboos ja tsükliline alus: Puriinid: RNA-s ja DNA-s adeniin ja guaniin. Pürimidiinid: RNA-s uratsiil ja tsütosiin, DNA-s tümiin ja tüutosiin. Geneetilise materjali funktsioonid: 1.genotuubiline funktsioon (replikatsioon). 2. Fenotuubiline funktsioon (geeni avaldumine e. geeni ekspressioon). 3. evolutsiooniline funktsioon (mutatsioonid). 79. Milles seisneb DNA ahelate antiparalleelsus? DNA spetsiifilisuse näitajad. 5' - 3' keemiline polaarsus (fosfodiesterside) Antiparalleelsus (vastaspolaarsus): uks ahel on 5'->3' ja
TGGAGCTTC (paarid: AT, AU, GC) 11.(107) Millisel interaktsioonil põhineb geneetilise materjali kopeerimine? a) van der Waalsi interaktsioon b) vesinikside c) elektrostaatiline interaktsioon vesiniksidemel, sest lämmastikaluste komplementaarsus baseerub vesiniksidemetel 12.(108) Millise lämmastikalusega paardub tsütosiin ja mitme vesiniksideme vahendusel? (erinevad lämmastikalused) DNAs adeniin (A), guaniin (G) (puriinid) ning tsütosiin (C) ja tümiin (T) (Pürimidiinid) A=T ja G kolmvesiniksidet C RNA koostises esinevad samad lämmastikalused välja arvatud see, et üks pürimidiin T on asendatud teise pürimidiiniga, uratsiil (U). 13.(109) Kas DNA esineb eukarüootses rakus reeglina ühe või kaheahelalise molekulina? (sama küsimus ka RNA kohta). DNAkaheahelalise molekulina, RNAüheahelalisena 14.(110) Miks toimub DNA ahela süntees alati 5´otsast 3`otsa suunas? (sama küsimus ka RNA kohta).
ERITUSE LEVIKUS AVALDUB NII DIVERGENTS KUI KONVERGENTS Kui ühe närviraku aksoni kaudu närvikeskusesse sisenev erutus algatab erutuse paljudes närvirakkudes, siis nimetatakse seda divergentsiks. Sellele vastupidine nähtus on konvergents, sel puhul koondub erutus suuremalt arvult kesknärvisüsteemi närvirakkudelt väiksemale arvule neuronitele. NEUROTRANSMITTERID ·Atsetüülkoliin ·Monoamiinid: noadrenaliin, dopamiin, serotoniin, melatoniin, ·Aminohapped: glutamaat, GABA, glütsiin ·Puriinid: adenosiin, ATP, GTP ·Ca50 peptiidi ·CO ja NO ·90% inimese aju sünapsitest kasutavad glutamaati. Teine enam levinud mediaatoron GABA, mida kasutavad 90% ülejäänud sünapsitest. Atsetüülkoliin on motoorsete neuromuskulaarsete sünapsite ja perifeerse NS sünapsite mediaatoraine. Kuraare seondub konkurentselt Ach retseptoriga blokeerides sünapsid. Seetõttu kasutatakse kuraaret ja tema derivaate anesteesias müorelaktandina.
Kui tingimused ei ole täidetud, ei ole täidetud ka bioloogia põhialused. Järske muutusi olla ei tohi, need viivad letaalsuseni. Teatud juhtudel võib ka rna olla pärilikkusaine, algselt ta oligi pärilikkusaine. DNA on hilisema tekkega kuna rna oli väga ebastabiilne. Nucleotiid = monomeerid, millest on ehitatud DNA ja RNA. Koosnevad kolmest komponendist. 1. Pentoos (5-süsinikuga) suhkur. DNA = deoksüriboos, RNA = riboos. 2.Lämmastikalused: Puriinid, Adeniin (A), Guaniin(G) Pürimidiin: Tsütosiin (C), Tümiin (T,)Uratsiil (U; RNA 3. Fosfaat rühm seob 5' süsiniku. Nukleotiidid on omavahel ühendatud fosfodiester sidemega. See on kovalentne side ühe nukleotiidi fosfaatrühma(5' C) ja teise nukleotiidi suhkru vahel (3' C). See on tugev side ja seepärast on nukleotiidide ahel väga stabiilne. Näevad välja suhteliselt ühesugused. Kui nad omavahel ühinevad läbi fosfodiestersideme, on nad keemiliselt erinevate otstega seotud.
DNA puhul on suhkruks desoksüriboos, sellest ka nimetus - desoksüribonukleiinhape. RNA puhul on suhkruks riboos, mistõttu RNA-d nimetatakse ribonukleiinhappeks. RNA molekul on tavaliselt üksikahelaline polümeer, DNA esineb tavaliselt aga kaksikahelalisena. DNA-s on 4 erinevat lämmastikalust: adeniin (A), guaniin (G), tümiin (T) ja tsütosiin (C). RNA sisaldab tümiini asemel uratsiili (U). A ja G on 2-tsüklilised lämmastikalused - puriinid. T, C ja U puhul on tegemist pürimidiinidega, kus lämmastikuaatomid moodustavad ühe tsükli. 3. DNA kaksikahela ehitus. 1953. a. kirjeldasid James Watson ja Francis Crick DNA ruumilise struktuuri. Mudeli loomisel lähtusid nad järgmisest informatsioonist: 1) Erwin Chargaff kolleegidega analüüsis DNA koostist. Segus, et tümiini kontsentratsioon vastas alati adeniini kontsentratsioonile ja tsütosiini kogus guaniini hulgale. Samuti näitasid nad, et pürimidiinide summaarne
katkemistest. DNA ehitus on hästi tuntud. Kaksikspiraal, mis koosneb kahest omavahel vesiniksidemetega ühendatud ahelast. Ahela selgroo moodustavad vaheldumisi asetsevad suhkru ja fosfaadi grupid. DNAs esinev suhkur on desoksüriboos. Kirjeldatud ahela külge on liitunud kindla korrapära järgi neli lämmastikalust, mille järgnevus määrab geneetilise koodi. Kaks alustest on pürimidiinid – tümiin ja tsütosiin, ülejäänud on puriinid – adeniin ja guaniin. Kehtib ahelate komplementaarsuse printsiip, adeniinile vastab vastasahelas alati tümiin ja guaniinile tsütosiin. Röntgenikiirguse toimel tekib hulgaliselt ühe ahela katkemisi. Neid saab peale kiiritamist jälgida ja loendada kui DNA on denatureeritud ja tugistruktuuridest puhastatud ning väljendada doosi funktsioonina. Intaktse DNA puhul on ühe DNA ahela katkemised olulise bioloogilise tähenduseta, rakkude surma aspektist
Lämmastikalustepaarid on keskel. Lämmastikalus nukleosiid nukleotiid adeniin adenosiin adenüülhape guaniin guanosiin guanüülhape tsütosiin tsütidiin tsütosüülhape tümidiin tümidiin tümidüülhape uratsiil uridiin uridüülhape 8 Lämmastikalused: puriinid – A ja G pürimidiinid – C, T ja U riboos ja desoksüriboos – pentoosid suhkru aatomeid tähistatakse ’ (prim)ga. Lämmastikaluse aatomeid lihtsalt numbriga. Fosfaatjäägiga on seotud 3’ ja 5’ C aatomid. Trifosfaatides on fosfaadid seotud C5’ga. Suhkruaatomite järgi nimetatakse nukleiinhapete otsi 5’ ja 3’ otsteks. Nukleiinhapete sünteesi suund: 5’→3’. Järgmine nukleotiid lisatakse 3’ otsa.
Presünaptilised retseptorid peatavad NT edasise vabanemise NT kinnitub postsünaptilisele retseptorile 1.Aminohapped: GABA ja Glutamaat – peamised KNS aktiveerivad NT 2. Monoamiinid: Dopamiin – tujuga, sõltuvus käitumine Serotoniin – meeleolu, depressioon Adrenaliin - Noradrenaliin - meeleolu 3. Atsetüülkoliin: - ANS valdav NT 4. Neuropeptiidid: Endofriinid – heaolutunne, NPY, Enkefaliinid 5. Puriinid: ATP, Adenosiin 6. Lahustuvad gaasid: *CO, *NO ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID Hormoone iseloomustab: Järk-järguline toime Muudavad tavaliselt protsessi intensiivsust / tõenäosust Vallandavad nii sisemised kui keskkondlikud tegurid Palju erinevaid efekte Üldiselt vallanduvad väikeste törtsudena
toitainetest. Kasvufaktoreid vajavad bakterid väikestes kogustes seetõttu, et neid aineid vajatakse spetsiifilisteks biosünteesi protsessideks. Kasvufaktoreid vajatakse seetõttu, et teatud metabolismirajad on blokeeritud või puudu. Bakterid ei kasuta kasvufaktoreid C- ega energiaallikaks, vaid lülitavad neid otse biosünteesi või kasutavad kofaktoritena. Kasvufaktorid võib jagada kolme rühma: 8 1. puriinid ja pürimidiinid vajatakse nukleiinhapete sünteesiks (DNA ja RNA) 2. aminohapped valkude sünteesiks 3. vitamiinid koensüümideks Mõned bakterid ei vaja ühtegi kasvufaktorit nagu näiteks E. coli, mis on võimeline ise süntee-sima kõik vajalikud puriinid, pürimidiinid, aminohapped ja vitamiinid lähtudes C-allikast. Samas Lactobacillus'ed ei ole võimelised ise sünteesima puriine, pürimidiine, vitamiine ja teatud aminohap-peid ning vajavad neid keskkonnast otse
DNA puhul on suhkruks desoksüriboos, sellest ka nimetus - desoksüribonukleiinhape. RNA puhul on suhkruks riboos, mistõttu RNA-d nimetatakse ribonukleiinhappeks. RNA molekul on tavaliselt üksikahelaline polümeer, DNA esineb tavaliselt aga kaksikahelalisena. DNA-s on 4 erinevat lämmastikalust: adeniin (A), guaniin (G), tümiin (T) ja tsütosiin (C). RNA sisaldab tümiini asemel uratsiili (U). A ja G on 2-tsüklilised lämmastikalused - puriinid. T, C ja U puhul on tegemist pürimidiinidega, kus lämmastikuaatomid moodustavad ühe tsükli. 53 DNA kaksikahela ehitus 1953. a. kirjeldasid James Watson ja Francis Crick DNA ruumilise struktuuri. Mudeli loomisel lähtusid nad järgmisest informatsioonist: 1) Erwin Chargaff kolleegidega analüüsis DNA koostist. Segus, et tümiini kontsentratsioon vastas alati adeniini kontsentratsioonile ja tsütosiini kogus guaniini hulgale
DNA puhul on suhkruks desoksüriboos, sellest ka nimetus - desoksüribonukleiinhape. RNA puhul on suhkruks riboos, mistõttu RNA-d nimetatakse ribonukleiinhappeks. RNA molekul on tavaliselt üksikahelaline polümeer, DNA esineb tavaliselt aga kaksikahelalisena. DNA-s on 4 erinevat lämmastikalust: adeniin (A), guaniin (G), tümiin (T) ja tsütosiin (C). RNA sisaldab tümiini asemel uratsiili (U). A ja G on 2-tsüklilised lämmastikalused - puriinid. T, C ja U puhul on tegemist pürimidiinidega, kus lämmastikuaatomid moodustavad ühe tsükli. DNA kaksikahela ehitus 1953. a. kirjeldasid James Watson ja Francis Crick DNA ruumilise struktuuri. Mudeli loomisel lähtusid nad järgmisest informatsioonist: 1) Erwin Chargaff kolleegidega analüüsis DNA koostist. Segus, et tümiini kontsentratsioon vastas alati adeniini kontsentratsioonile ja tsütosiini kogus guaniini hulgale. Samuti näitasid nad, et pürimidiinide
annaabi.ee 
