RNA geenid ja nende klassid- momendil üle 3000 RNA geeni, arv on arvatavasti tugevalt allahinnatud. snoRNA, snRNA, miRNA, rRNA, tRNA, AntisenseRNA. rRNA geenid-Inimesel umbes 700-800 rRNA geeni(16S ja 23S ribosomaalse rRNA ja 28S, 5.8S, 5S ning 18S tsütoplasmaatilise rRNA geeni), mis on organiseeritud 44 kb pikkuste tandeemsete klastritena. 28S, 5.8S ja18S rRNA geenid sünteesitakse ühe transkriptsiooniühikuna, mis koosneb viiest klastrist. Igas klastris on 20-30 tandemkordust (kromosoomide 13, 14, 15, 21 ja 22 p õlgades). 5SrRNA paikneb 1q41-42. Samuti tandeemselt organiseeritud
tüüpiliselt vaid üht tsistronit e. ORF'i. Erineva struktuuri tõttu ei ole mRNA eukarüootide ja prokarüootide vahel vahetatav, st. prokarüootne mRNA ei tööta eukarüootses valgusünteesis ja vastupidi, eukarüootne mRNA ei ole substraadiks prokarüootsetele ribosoomidele. 6. Eukarüootides: RNA pI koosneb 14-st subühikust ning asub tuumakeses, vastutab rRNA-de sünteesi eest. RNA pII koosneb 12-st subühikust ning viib läbi mRNA ja osade snRNA-de sünteesi. RNA pIII koosneb 17-st subühikust ning katalüüsib tRNA, osade snRNA-de ja 5SrRNA sünteesi. Prokarüootides: RNA polümeraas ensüüm, mis sünteesib DNA ahelale komplementaarse RNA ahela. Toimub transkriptsioon. Transkriptsiooni initsiatsiooniks seondub RNA polümeraas spetsiifiliselt promootorjärjestusega ning seejärel katkevad promootrorpiirkonnas DNA ahelate vahelised vesiniksidemed. Ei vaja initsiatsiooniks praimerit. 7
7. Eukarüootse geeni definitsioon ja struktuur (ka joonisena)? Geen on genoomsete järjestuste ühendus, mis kodeerib potensiaalselt kattuvate ning funktsionaalselt seotud produktide komplekti . geen on dna funktsionaalne ühik. Eukarüoodi geen pole pidev, vaid koosneb eksonitest ja intronitest. 8. Geenide klassifikatsioon eukarüoodil? Struktuurgeenid sisaldavad infot kas ainult RNA või RNA ja valgu ehituse kohta. mRNA, tRNA, rRNA, snRNA (small nuclear RNA) , miRNA, piRNA jt. Struktuurgeen on geen, mis kodeerib iga RNA või valku, mis ei ole regulatoorne faktor (nt. regulaatorvalk). Regulaatorgeenid kontrollivad struktuurgeenide aktiivsust ja avaldumist. a) geen, millelt sünteesitakse repressorit, mis läbi interaktsiooni operaatorgeeniga lülitab välja struktuurgeenide aktiivsuse. b) iga geen, mille produkt mõjutab teiste geenide aktiivsust 9. Mida tead miRNA kohta
Geen on informatsioon, millega valgu kaudu on määratud mingi pärilik tunnus Geen on nukleotiidide järjestus, mis kodeerib teatavat valku RNA Koostis: Suhkur riboos; Puriinid: Adeniin , Guaniin ; Pürimidiinid: Tsütosiin; Uratsiin Ahelate arv: 1 Liigid: Ribosoomne RNA(rRNA) ribosoomi struktuuri ja funktsiooni alus Matriits RNA( mRNA) - vahendab geneetilist koodi Transpordi RNA( tRNA)- Kannab aminohappeid valgusünteesis Väike tuuma RNA( snRNA) - oluline eukarüootsete geenide esmaste transkriptide protsessingul küpseks mRNA ks enne eksporti tuumast tsütoplasmasse Väike interfereeriv RNA( siRNA) osaleb transkrriptsioonijärgses geenide vaigistamises RNA on disainitud kasutamiseks ja siis hävitamiseks Nukleaasid: Ensüümid, mis degradeerivad nukleiinhapet, lõhkudes fosfodiestersidemeid. Eksonukleaasid lagundavad nukleiinhappe ahelat kas 5' või 3' otsast (5'eksonukleaasid ja 3'eksonukleaasid).
Transkriptsioon- RNA molekuli süntees DNA info põhjal. DNA ahelale sünteesitakse komplementaarne RNA üksikahel, mida nimetatakse transkriptiks. RNA- üksikahelaline polünukleotiidide ahel. Suhkruks on riboos. Alusteks adeiin, guaniin, tsütosiin ja uratsiil. RNA molekulide tüübid: mRNA- kodeerib valke (translatsioon) tRNA- transpordi RNA rRNA- ribosoomide koostises snRNA- väikesed tuuma RNAd, osalevad nitronite splaissimisel. RNA sünteesiks ei ole vaja praimerit. Iga RNA molekuli süntees algab uue molekuli sünteesiga päris algusest. RNA polümeraas- ensüüm, mis sünteesib DNA ahelale komplementaarse RNA ahela. Pöördtranskriptsioon e. revertaas- ensüüm, mis sünteesib RNA ahelale komplementaarse DNA ahela. Vajab praimerit. Promootor- DNA järjestus, millele RNA polümeraas seondub. Selle abil saab reguleerida geeni ekspressiooni.
reparatsioon hea kehv Mutatsioonide madal 10 korda sagedus sagedasem RNA RNA Ribonukleiinhape RNA Üheahelaline nukleiinhape, mille arvelt toimub valgusüntees RNA vs DNA RNA Tüüp Suhteline kogus funktsioon (%) rRNA 80 struktuurne tRNA 15 Aminohapete transport mRNA 5 Informatsiooni ülekanne snRNA, snoRNA, miRNA mRNA (messenger RNA) mRNA RNA ahel, mis kannab DNA-lt kodeeritud geneetilist informatsiooni ribosoomidesse ning mille pealt toimub valgusüntees mRNA (struktuur) tRNA (transfer RNA) tRNA RNA, mis vastutab aminohapete transpordi eest ribosoomidesse Iga tRNA kannab enda 3` otsas üht kindlat aminohapet Enamiku aminohapete eest vastutab enam kui üks tRNA tRNA (struktuur) rRNA
ahelalt ja vabastab vast-sünteesitud RNA, kui kohtab terminatsiooni signaali. 6. Terminatsiooni signaal tuleb DNAlt , selle tulemusel moodustub RNA juuksenõela struktuur, mis destabiliseerib polümeraasi hoidmist RNA küljest. RNA polümeraasid eukarüootide rakkudes RNA polümeraas I transkribeerib 5,8S, 18S ja 28S rRNA geene RNA polümeraas II transkribeerib kõiki valke kodeerivaid geene, aga lisaks ka snoRNA, miRNA, siRNA, lncRNA ja enamust snRNA geene RNA polümeraas III transkribeerib tRNA, 5S rRNA, mõnesid snRNA ja teiste väikeste RNA-de geene * Nimeta rakkude poolt toodetavad RNA-d ja nende funktsioon. Informatsiooni-mRNA kannab informatsiooni valgujärjestuse kohta ribosoomi, mis on valgusünteesi masinavärgiks rakus. mRNA on kodeeritud niimoodi, et järjestikused kolm nukleotiidi (koodon) vastavad ühele aminohappele. Transpordi-RNA (tRNA) on väike RNA ahel, mis kannab kindlaid aminohappeid
vabast 3'-OH otsast ning 5'-fosfaadiga lõppev ahela ots eemaldub rõngast DNA sünteesi käigus. See ots nagu "veereks" rõngalt maha. Ülejäänud protsess sisuliselt sama mis tavalisel DNA replikatsioonil. 55. Molekulaarbioloogia põhidogma. Geneetiline info liigub DNA-lt RNA-le (transkriptsioon) ning RNA infost sünteesitakse valku (translatsioon). Samuti saab ka liikuda info RNA-lt DNA-e (pöördtranskriptaas). 56. RNA tüübid: tRNA, rRNA, mRNA, snRNA ja nende funktsioonid. tRNA – transfer, toimivad adapterina translatsioonil polüpeptiidahelasse lülitavate aminohapete ja mRNA molekulis asuvate aminohappeid määravate koodonite vahel. rRNA – ribosome, kuulub ribosoomi koostisesse ja osaleb valkude sünteesil mRNA – messenger, RNA, millelt toimub translatsioon snRNA – small nuclear, osalevad intronite splaissimisel 57. Mille poolest erineb transkriptsiooni initsiatsioon replikatsiooni initsiatsioonist
Madalmolekulaarsed RNA-d, mis on vajalikud translatsiooni läbi viimiseks. Toimivad adapteritena mRNA koodonite ja aminohapete vahel. rRNA – ribosoomi RNA (ribosomal RNA). Ribosoomi struktuuri osad, ka funktsionaalse tähtsusega. hnRNA – heterogeenne tuuma RNA (heterogenous nuclear RNA) on esmane (primaarne) transkript ja sisaldab introneid ega ole kodeeriv. Protsessitakse mRNA-ks tsütoplasmas. snRNA - väike tuuma RNA (small nuclear RNA). Osalevad splaissosoomide töös. Toimib tuumas. miRNA – mikro RNA (microRNA). Väikesed, 20-25 nt. Reguleerivad geenide avaldumist. Transkriptsiooni viib läbi RNA polümeraas RNA polümeraas liigub DNA molekulil 5’-˃3’ suunas, harutades samal ajal lahti DNA molekuli. Polümeraasi sünteesi kiirus on ca 20 nukleotiidi sekundis. Mutatsioonide kontroll oluliselt halvem replikatsioonisünteesist
(taastab denatureerunud RNA polymeraasi tema funktsionaalsesse vormi, on täheldatud kaitsvat funktsiooni alaühiku suhtes) subühik. Ning sigma faktor. Ülesandeks on katalüüsida mRNA ja ncRNA sünteesi. Eukarüootides on mitmeid RNA polümeraase, igaühte saab iseloomustada tema poolt sünteesitud RNA produktiga. RNA polümeraas I sünteesib pre-rRNA'd. RNA polümeraas II sünteesib mRNA prekursorid ja enamiku snRNA ja microRNA. RNA polümeraas III sünteesib tRNA, rRNA (5S) ja teisi väikesi tuumas ja tsütosoolis leiduvaid RNA'se. RNA polümeraas IV sünteesib siRNA'd taimedes. RNA polümeraas V sünteesib RNAsid, mis on seotud siRNA-juhitud heterokromatiini moodustumisel taimedes. Eukarüoodi RNA polümeraasid I, II ja III struktuurid on mõnevõrra homoloogsed prokarüootse omaga. Kõik sisaldavad 3 suurt
Varsti siiski selgus, et 1. Igat reakstsiooni kontrollib sageli rohkem kui üks geen (mitmeahelalised polüpeptiidid) 2. Mitmed rajad on harulised "Üks geen üks ensüüm" "üks geen üks polüpeptiid" Praegu: Üks geen võib anda rohkem kui ühe polüpeptiidi Alternatiivne splaissing on koespetsiifiline. Paljud geenid transkribeeritakse RNAsse kuid nende järgi ei moodustu valku ( rRNA, tRNA, snRNA). See on oluline geenide regulatsioonis ontogeneesis Ka mittekodeeriv DNA reguleerib geenide ekspressiooni Pärilikud haigused inimesel seotud ensüümide puuduse või madala aktiivsusega Sageli pleiotroopne efekt fenotüüp võib olla patsientidel erinev: Fenüülketonuuria (PKA) I tüüpi Albinism TaySachs'i tõbi Fenüülketonuuria Mutatsioon fenüülalaniin hüdroksülaasi geenis, mis takistab fenüülalaniini konverteerimist
pakkimistase langev ning transkriptsioonifaktoritel on sinna hõlbsam liigi pääseda ning geeni ekspressioon võib alata. Kui aga metüleenida Lys ja Arg, siis see neurtaliseerib nende positiivsed laengut ning inhibeerib geeni ekspressiooni. Seri fosforüülimine sammuti pakib DNA veelgi tihedamini kokku ning geeni ekspressioon on takistatud. ! 9. Splaisseosoomi keemiline ehitus ja talitlus. Mis on alternatiivne splaissing ja mis on selle bioloogiline tähtsus? ! Splaissosoom koosneb snRNA-dest (small nuclear RNA) ja valkudest. S-des toimub pre-mRNA molekulist intronite väljalõikamine ja eksonite ühendamine. Alternatiivne splaissing: protsess, mille käigus lõigatakse splaissimisel pre-mRNA järjestusest lisaks intronitele ka osa eksoneid välja, nii et tulemusena saab üks ja sama geen kodeerida mitut erinevat valku. Alternatiivne splaissing toimib 95% inimese mitme eksoniga geenidest. 10. Elektromikroskoopide tüübid, erinevused ja kasutusvaldkonnad. !
sünteesi-takse 1 valk. 11. Võrdle prokarüootsete ja eukarüootsete RNA polümeraaside struktuuri ja funktsiooni. Eukaryotes have several types of RNAP, characterized by the type of RNA they synthesize: · RNA polymerase I synthesizes a pre-rRNA 45S, which matures into 28S, 18S and 5.8S rRNAs which will form the major RNA sections of the ribosome. · RNA polymerase II synthesizes precursors of mRNAs and most snRNA and microRNAs. This is the most studied type, and due to the high level of control required over transcription a range of transcription factors are required for its binding to promoters. · RNA polymerase III synthesizes tRNAs, rRNA 5S and other small RNAs found in the nucleus and cytosol. There are other RNA polymerase types in mitochondria and chloroplasts. In bacteria, the same enzyme catalyzes the synthesis of mRNA and ncRNA.
kõrvaldamine (geeni splaissing) Eukarüootide tuumas toimub mRNA modifikatsioon (protsessing): 5´- otsa 7-metüülguanosiin-(MG)-mütsi ja 3´-otsa polü(A)-saba lisamine. Eukarüootide mRNA transporditakse tuumast tsütoplasmasse. o Modifikatsioonid DNA metülatsioon Histoonide atsetülatsioon o Valgusünteesi komponendid eukarüoodil. Transkriptsioonilised RNA-d: mRNA, miRNA, rRNA, snRNA, tRNA. snRNA splaissingu funktsioon splaissosoomis. mRNA, rRNA, tRNA ribosoomide ja aminohapete osalus translatsioonil tsütoplasmas. miRNA regulatiivne funktsioon: Drosha on ensüüm, mis lõikab tuumas pre-miRNA-st välja kaksikahelalised RNA osad; Dicer on nukleaas, mis trimmib pre-miRNA-st miRNA; RICS on RNA indutseeritud translatsiooni vaigistav kompleks. Geeni struktuur
Sekundaarstruktuurid: DNAl biheeliks, nukleotiidide ahelate lämmastikaaluste vahel vastavalt komplementaarsusele H-sidemed: A=T, C=G. RNAl kohati molekuliselt 2-ahelaline, kus ... A=U, C=G. Tretsiaarstruktuurid: DNA on histoonide abil kokku pakitud. RNA ... (ribosoomis). Funktsioonid: DNA kromosoomide koostisosa, päriliku info säilitamine & ülekandmine tütarrakkudesse raku jagunemisel; RNA võtab osa geneetilise info realiseerimisest (t-, m-, r-, snRNA). 44. Selgitage DNA ahelate komplementaarsuse ja antiparalleelsuse põhimõtet. Komplementaarsus tuleneb lämmastikaluste spetsiifilisest paardumisest vesiniksidemete abil. Ühe ahela baasil on võimalik kirjutada (A=T, C=G) teine. Just komplementaarsus võimaldab geneetilist informatsiooni säilitada ja kanda põlvkonniti edasi. Antiparalleelsus Suhkru aatomeid tähistatakse C1', C2', C3', C4' ja C5'. Nukleiinhapet sünteesitakse 5' otsast 3' suunas
Sekundaarstruktuurid: DNAl biheeliks, nukleotiidide ahelate lämmastikaaluste vahel vastavalt komplementaarsusele H-sidemed: A=T, C=G. RNAk kohati molekuliselt 2-ahelaline, kus ... A=U, C=G. Tretsiaarstruktuurid: DNA on histoonide abil kokku pakitud. RNA ... (ribosoomis). Funktsioonid: RNA kromosoomide koostisosa, päriliku info säilitamine & ülekandmine tütarrakkudesse raku jagunemisel; RNA võtab osa geneetilise info realiseerimisest (t-, m-, r-, snRNA). 44)DNA komplementaarsuse ja antiparalleelsuse põhimõte. Dna komplementaarsus - tuleneb lämmastikaluste spetsiifilisest paardumisest, kui ühe DNA ahela nukleotiidne järjestus on teada, siis selle põhjal saab kirjutada vastasahela nukleotiidse järjestuse. DNA komplementaarsus võimaldab säilitada geneetilist infi ja kanda põlvkonniti edasi. Nukleiinhapet sünteesitakse 5' otsas 3' otsa poole, kuna see on ainuvõimalik DNA ahela sünteesi suund, on DNA-d
valdavalt emapoolne, ka isapoolne (vähemalt 40 näidet), Kloroplastide DNA (cpDNA) on tsirkulaarne 30-200 kb. Esineb editing (toimetamine). Geeniproduktid seotud kas fotosünteesi või geeniekspressiooniga. Genoom väga geenitihe, lühikeste speiseritega. 13. RNA geenid ja nende klassid. Momendil üle 3000 RNA geeni, arv on arvatavasti tugevalt allahinnatud: >1500 Antisense RNA, ~500 tRNA, ~250 5S rRNA, ~175 5.8S rRNA, ~175 18S rRNA, ~175 28S rRNA, ~200 miRNA, ~100 snRNA ja ~200 snoRNA geeni. rRNA geenid: Inimesel umbes 700-800 rRNA geeni (16S ja 23S ribosomaalse rRNA ja 28S, 5.8S, 5S ning 18S tsütoplasmaatilise rRNA geeni), mis on organiseeritud 44 kb pikkuste tandeemsete klastritena. 28S, 5.8S ja 18S rRNA geenid sünteesitakse ühe transkriptsiooniühikuna, mis koosneb viiest klastrist. Igas klastris on 20-30 tandemkordust (kromosoomide 13, 14, 15, 21 ja 22 p õlgades), 5S rRNA paikneb 1q41-42. Samuti tandeemselt organiseeritud. Vähemalt 200-300 geeni
vabast 3' otsast ning 5'-fosfaadiga lõppev ahela ots eemaldub rõngast DNA sünteesi käigus. Teine ahel sünteesitakse Okazaki fragmentide abil. 54. Molekulaarbioloogia põhidogma. Puudutab geneetilise info edastamise korda. Kõigepealt liigub see transkriptsiooni kaudu DNAlt RNA molekuli; info võib liikuda ka vastupidi (= RNAlt DNAle; nim revertaasiks). RNAlt liigub info ühesuunaliselt translatsiooni teel valku. 55. RNA tüübid: tRNA, rRNA, mRNA, snRNA ja nende funktsioonid. mRNA messenger RNA. Sellelt toimub translatsioon. tRNA transfer RNA. Toimivad adapteritena translatsioonil polüpeptiidahelasse lülitatavate aminohapete ja mRNA molekulis asuvate aminohappeid määravate koodonite vahel: kannavad aminohapped ribosoomi. Lihtsamate sõnadega: seovad aminohappe ja kannavad selle ribosoomi. rRNA ribosomaalsed RNA molekulid. Kuuluvad ribosoomide koostisesse. snRNA väikese tuuma RNA
sünteesi käigus. Teine ahel sünteesitakse Okazaki fragmentide abil. 55. Molekulaarbioloogia põhidogma. Geneetiline informatsioon kandub põlvkonnast põlvkonda salvestatuna DNA nukleotiidses järjestuses. Transkriptsioon – geneetiline info kandub DNAlt RNAle. Translatsioon – RNAlt saadud info põhjal toimub valkude süntees. Geneetiline info liigub DNAlt RNAle ja RNAlt valkudesse. 56. RNA tüübid: tRNA, rRNA, mRNA, snRNA ja nende funktsioonid. tRNA – seovad aminohapped, mida ribosoomides seotakse valgu koostisesse; adapter translatsioonil, seostuvad mRNA koodonitega. rRNA – kuulub ribosoomide koostisesse; tähtis roll ribosoomide assambleerimisel. mRNA – sisaldab infot valgu sünteesiks; liigub tuumast ribosoomi, kust temalt loetakse info maha. snRNA – väiksed tuuma RNAd; kui on sünteesitud preRNA (kodeeritud ja mittekodeeritud alad), siis kodeeritud alad
aktiveerivate faktorite koostoimet. Algab initsiatsiooni kompleksi moodustumisega. Rakkude poolt toodetavad RNA-d mRNA-d - Informatsiooni RNA-d (ingl. k. messenger RNA), kodeerivad kindlaid DNA nukleotiidse järjestuse piirkondi polüpeptiidahelate aminohappeliseks järjestuseks rRNA-d - Ribosoomi RNA-d, moodustavad ribosoomide põhistruktuuri ja katalüüsivad valgusünteesi tRNA-d - Transport RNA-d, transpordivad aminohappeid ribosoomi, kus need lülitatakse polüpepdiidahelasse snRNA-d - Väiksed tuuma RNA-d, osalevad paljudes tuumas toimuvates protsessides, k.a. pre-mRNA splaissing snoRNA-d - Väiksed tuumakese RNA-d, mis aitavad töödelda ja keemiliselt muuta rRNA-sid miRNA-d - MikroRNA-d, reguleerivad geeniekspressiooni blokeerides spetsiifiliste mRNA- de translatsiooni ja põhjustavad nende lagundamist siRNA-d - Väiksed segavad RNA-d, lülitavad välja geeniekspressiooni juhtides mRNA-de lagundamist ja moodustades kompaktse kromatiini struktuuri
protokollidega, logistika, juurdepääs ja kättesaadavus. 46. Näide geneetilise haiguse kohta, mis võib olla põhjustatud valgu ebanormaalsest agregatsioonist? Ebanormaalne valgu agregatsioon iseloomustab väga paljusid neurodegeneratiivseid haiguseid, nagu nt Alzheimeri tõbi ja Parkinsoni tõbi. Alzheimeri tõve puhul toimub hüperfosforüleeritud tau valkude agregeerumine. 47. MicroRNAs (miRNA) ja väiksed splaisosoomi RNAd (snRNA). miRNA-del on oma geenid ning nad reguleerivad geeni ekspressiooni ning on olulised arenguprotsesside regulatsioonil. miRNAdel on osaline komplementaarsus mRNA 3’UTRs, tagajärjeks on translatsiooniline repressioon või märklaud mRNA degradatsioon ja geeni vaigistamine. Küps miRNA on osa aktiivsest RISC kompleksist, mis sisaldavad ka Argonaut valke. Kui miRNA on seondunud märklaud-mRNAga, toimub mRNA lõikamine Argonaut valgu vahendusel
Bakteritel algab ühest kohast korrast (oriC) ja liigub mõlemas suunas. Eukarüoodil algab mitmest kohast korraga. 54. DNA replikatsiooni veereva ratta mudel. Milliste DNA molekulide replikatsiooni puhul seda on kirjeldatud? 55. Molekulaarbioloogia põhidogma translatsioon ja replikatsioon, geneetiline informatsioon liigub DNA-lt RNA-le ja RNA-lt valgule. 56. RNA tüübid: tRNA, rRNA, mRNA, snRNA ja nende funktsioonid. 57. Mille poolest erineb transkriptsioni initsiatsioon replikatsiooni initsiatsioonist? 58. Võrrelge prokarüootset ja eukarüootset transkriptsiooni initsiatsiooni. 59. Transkriptsiooni elongatsioon ja terminatsioon. 60. Võrrelge eukarüootsete ja prokarüootsete geenide struktuuri. Eukarüootse RNA transkriptsioonijärgne modifikatsioon. 61
1. Transkriptsioon võib toimuda mõlemalt ahelalt, aga erinevas suunas. 2. Osad bakterite geenid transkribeeritakse ühelt DNA ahelalt, teised teiselt ahelalt. 3. Transkriptsiooni suund on määratud promootor piirkonnaga iga geeni alguses. 39. Eukarüootide RNA polümeraasid. RNA polümeraas I – transkribeerib 5, 8S, 18S ja 28S rRNA geene RNA polümeraas II – transkribeerib kõiki valke kodeerivaid geene, aga lisaks ka snoRNA, miRNA, siRNA, lncRNA ja enamust snRNA geene RNA polümeraas III – transkribeerib tRNA, 5S rRNA, mõnesid snRNA ja teiste väikeste RNA-de geene Polümeraasid IV ja V — spetsiifilised taimerakkudele, kus nad sünteesivad suurema osa siRNA-dest 40. Eukarüootse geeni struktuur: promootorala, transkribeeritav ala jne 41. Üldiste transkriptsioonifaktorite ülesanded
katke. DNA ahela pikenemine algab vabast 3'-OH otsast ning 5'-fosfaadiga lõppev ahela ots eemaldub rõngast DNA sünteesi käigus justkui veereks rõngalt maha. Teine ahel sünteesitakse Okazaki fragmentide abil. 55. Molekulaarbioloogia põhidogma. · Geneetiline info liigub DNA-lt RNA-le (retroviirustel ka RNA-lt DNA-le) ning RNA-lt valgule. 56. RNA tüübid: tRNA, rRNA, mRNA, snRNA ja nende funktsioonid. · mRNA RNA, millelt toimub tanslatsioon; ülesanne on vahendada DNA nukleotiidses järjestuses olev geneetiline info translatsiooniaparaadile · rRNA kuulub ribosoomide koostisesse · tRNA väikesed molekulid, mis toimivad adapteritena polüpeptiidahelasse lülitatavate AH-de ja mRNA molekulis asuvate AH-id määravate koodonite vahel. · snRNA väikesed tuuma RNA-d; osalevad intronite splaissingul 57
ehitusest. Meil on põhimõtteliselt võimalik neid ahelaid eraldada ka niimodi, et a-t juppe saab kergemini eraldada kui teisi. Kuna vesinikside on võrdlemisi nõrk, saab kergelt neid teha üheahelaliseks. Seetõttu on ka DNA ahela konstrueerimine väga lihtne. Franklin tegi röntgenstruktuurpildid. Watson oli inimese genoomi järjestamise planeeringu juht. RNA (A paardub U ja C paardub G) mRNA messenger RNA tRNA transport RNA rRNA ribosomaalneRNA snRNA väike tuuma RNA siRNA intrferents RNA RNA sekundaarne struktuur: Üheahelaline; Võtab osa transkriptsioonist ja translatsioonist; Reguleerib geeni ekspressiooni. On geeni ekspressioonis väga tähtis molekul. Neid on väga erinevaid. DNA ja RNA erinevused on väga märkimisväärsed. RNA on alati üheahelaline, tänu oma keemilisele ehitusele on tal väga erinev struktuur. 2 nukeiinhappe kohta kokku 5 lämmastikalust. RNA
Seda on kirjeldatud rõngaskromosoomide puhul: · Paljude viiruste genoomi replikatsioon · Geneetilise informatsiooni ülekanne rakust rakku bakterite konjugatsioonil 55. Molekulaarbioloogia põhidogma. · Geneetiline info avaldub generatsioonist generatsiooni DNA nukleotiidides · Geenid avalduvad/ekspresseeruvad fenotüübiliselt transkriptsiooni ning translatsiooni kaudu 56. RNA tüübid: tRNA, rRNA, mRNA, snRNA ja nende funktsioonid. tRNA (transport) toimivad adapteritena translatsioonil polüpeptiidahelasse lülitavate aminohapete ja mRNA molekulis asuvate aminohappeid määravate koodonite vahel, kannavad aminohapete ribosoomi rRNA (ribosoomi) kuuluvad ribosoomide koostisesse. Sünteesitakse tuumakeses mRNA (Messenger) RNA, millelt toimub translatsioon. Komplementaarne DNA matriitsahelale, millelt toimub transkriptsioon ja sisaldab sama nukleotiidset järjestust,
Kõik need protsessid toimuvad rakutuumas. Protsessitud mRNA transporditakse tsütoplasmasse ning alles seal toimub translatsioon. Erinevalt eukarüootidest, kus transkriptsioon ja translatsioon on ajaliselt ja ruumiliselt teineteisest lahutatud, toimuvad prokarüootsetes rakkudes mõlemad protsessid korraga: parasjagu sünteesitavalt mRNA molekulilt algab kohe ka translatsioon. RNA molekulide tüübid Eukarüootses rakus on põhiliselt nelja tüüpi RNA molekule: mRNA, tRNA, rRNA ja snRNA. Eelnevalt oli juttu mRNA molekulidest, mis kodeerivad valke. Nende ülesandeks on vahendada DNA nukleotiidses järjestuses salvestatud geneetilist informatsiooni translatsiooniaparaadile. tRNA molekulid (transfer RNAs) on väikesed RNA molekulid, mis toimivad adapteritena translatsioonil polüpeptiidahelasse lülitatavate aminohapete ja mRNA molekulis asuvate aminohappeid määravate koodonite vahel. Ribosomaalsed RNA molekulid (rRNA) kuuluvad
Tom valgud välismembraaniga seotud mitokondriaalsete valkude transpordiga seotud valgud. PROKARÜOOTSED POLÜMERAASID üks RNA polümeraas. Sünteesib miRNAd ja ncRNAD. Kaks subühikut; ja ' subühik; subühik ja faktor. EUKARÜOOTSED POLÜMERAASID I III on struktuurilt samad, mis prokarüootsed polümeraasid. 1. polümeraas I preRNA 2. II mRNA prekursorid, snRNA, micoRNA 3. III tRNA, rRNa, muud väikesed tuuma/tsütosooli RNAd 4. IV siRNA taimedes 5. V sünteesib RNAsid, mis on seotud siRNADe juhitud heterokromatiinide moodustumisel taimedes. VALGU FUNKTSIOONI REGULEERIMISE RAKU POOLT a. Rakk hakkab valku tootma alles siis, kui selleks tekib vajadus. Näiteks kui E.Coli keskkonda ilmub laktoos, hakkab ta tootma laktoosi lõhustavaid valke. b. Rakk jaotab erinevate ülesannetega valgud eri organellide vahel
valkude süntees. DNA – RNA – valk. RNA järjestuse põhjalt on võimalik sünteesida uuesti DNA – pöördtranskriptsioon Valgu järjestuselt RNAd sünteesida ei ole võimalik! Geneetiline info säilib, kandudes põlvkonnast põlvkonda edasi nukleiinhappelt nukleiinhappele. Geneetiline info kandub edasi organismi geenide avaldumisel DNA-lt valkudesse. 56. RNA tüübid: tRNA, rRNA, mRNA, snRNA ja nende funktsioonid. 33 1. mRNA – RNA molekulid, millelt toimub translatsioon. Messenger RNA 2. tRNA – Osalevad polüpeptiidahela ehk valgu sünteesil (translatsioonil) mRNAs oleva nukleotiidse järjestuse põhjal, kannavad aminohapped ribosoomi. Transfer RNA. 3. rRNA - Ribosomaalsed RNA molekulid kuuluvad ribosoomide koostisesse. Ribosomaalse RNA geenide transkriptsioonitase on rakkudes kõrge 4
Kõik need protsessid toimuvad rakutuumas. Protsessitud mRNA transporditakse tsütoplasmasse ning alles seal toimub translatsioon. Erinevalt eukarüootidest, kus transkriptsioon ja translatsioon on ajaliselt ja ruumiliselt teineteisest lahutatud, toimuvad prokarüootsetes rakkudes mõlemad protsessid korraga: parasjagu sünteesitavalt mRNA molekulilt algab kohe ka translatsioon. RNA molekulide tüübid Eukarüootses rakus on põhiliselt nelja tüüpi RNA molekule: mRNA, tRNA, rRNA ja snRNA. Eelnevalt oli juttu mRNA molekulidest, mis kodeerivad valke. Nende ülesandeks on vahendada DNA nukleotiidses järjestuses salvestatud geneetilist informatsiooni translatsiooniaparaadile. tRNA molekulid (transfer RNAs) on väikesed RNA molekulid, mis toimivad adapteritena translatsioonil polüpeptiidahelasse lülitatavate aminohapete ja mRNA molekulis asuvate aminohappeid määravate koodonite vahel. Ribosomaalsed RNA molekulid (rRNA) kuuluvad
(loeng 4) Erinevad RNA molekulid · mRNA (messenger RNA) kodeerib valke (translatsioon - DNA nukleotiidses järjestuses salvestatud geneetilise informatsiooni vahendamine translatsiooniaparaadile). · tRNA - (transfer RNAs) on väikesed RNA molekulid, mis toimivad adapteritena translatsioonil polüpeptiidahelasse lülitatavate aminohapete ja mRNA molekulis asuvate aminohappeid määravate koodonite vahel. · rRNA - Ribosomaalsed RNA molekulid, kuuluvad ribosoomide koostisesse. · snRNA - (small nuclear RNA-s) - väikesed tuuma RNA-d osalevad intronite splaissingul. Transkriptsioon - Transkriptsiooni käigus kasutatakse ühte DNA ahelatest matriitsina, et sünteesida sellele komplementaarne RNA ahel, mida nimetatakse transkriptiks Transkriptsioon toimub tuumas Transkriptsiooni faasid : · Initsiatsioon e. algus (initiation) · Elongatsioon e. pikendus (elongation) · Terminatsioon e. lõpp (termination)
11. Milline järgmistest mõiste ,,geen" definitsioonidest on kõige täpsem? a) Geen on informatsioon, millega on määratud mingi pärilik tunnus b) Geen on DNA segment, mis kodeerib teatavat valku c) Geen on DNA segment, mis transkribeerub kõikides rakkudes 12. Iseloomustage RNA molekule järgmistest aspektidest: a) liigid Põhitüübid: tRNA transpordi RNA mRNA matriits RNA rRNA ribosoomne RNA Minoorsed: snRNA - väike tuuma RNA (eukarüootsete rakkude tuumas) siRNA - väike tuuma interfereeriv RNA b) ahela ehitus ja molekuli struktuur alati üheahelaline, mis võib teatud osas iseenda ümber keerduda mRNA räägitakse primaarstruktuurist, oletatakse sekundaarstruktuurielementide esinemist, aga pole tõestatud tRNA eristatakse primaar-, sekundaar- (ehk ristikheinaleht, kolm silmust ja üks ,,tüvi", kus on 3' ja 5' ots, tüve vastasoleva
säilitamine ja realiseerimine edasikandmine valgusünteesi käigus DNA on stabiilsem kui RNA, sest tal puudub 2. OH (suhkrute struktuurid) 2. Kolm põhilist RNA-de klassi rakkudes, nende funktsioonid. mRNA- informatsiooni RNA, geneetilise info vahendaja. tRNA- transpordi RNA, transpordib aminohappeid ribosoomi. rRNA- ribosoomi RNA, ühendab aminohapped omavahel valkudeks. Väike tuuma RNA (snRNA) oluline eukarüootsete geenide esmaste transkriptide protsessingul küpseks mRNA -ks enne eksporti tuumast tsütoplasmasse ; Väike interfereeriv RNA (siRNA) osaleb transkriptsiooni -järgses geenide vaigistamises.
106. RNA molekulide teke transkriptsioonil. Tüübid. Transkriptsioon - on RNA molekuli süntees, mis toimub rakutuumas interfaasi ajal. Transkriptsiooni teostab ensüüm RNA polümeraas. Transkriptsiooni alguses seostub RNA polümeraas geeni alguse osaga ja lõpeb kui RNA polümeraas jõuab DNA nukleotiidse struktuurini. Transkriptsioon on universaalne, sest see toimub nii pro-, kui ka eukarüootides. On valgussünteesi esimene regulatsiooni tasand. Tüübid: mRNA, rRNA(e. ribosoomi RNA), snRNA(e. väikese tuuma RNA) ja tRNA(e. ülekande RNA) molekulid. 107. RNA polümeraas I ehitus. RNA polümeraas (E.coli) MW 480000 D, koosneb 5 polüpeptiidist (a2bb's). a2bb's on holoensüüm. Kaks a-alaüksust määravad tetrameerse tüviensüümi a2bb' kokkupaneku. b-alaüksus sisaldab ribonukleosiidtrifosfaate seondavat saiti. b'-alaüksus sisaldab DNA-matriitsi seonduvat piirkonda. Sigma faktor (s) osaleb vaid transkriptsiooni initsiatsioonil ja pärast seda ta vabaneb RNA polümeraasist
mikrokeskkonna 6. Keemiliselt ja bioloogiliselt labiilne • • RNA liigid mRNA – informatsiooni RNAd, kodeerib valku rRNA – osaleb translatsioonil, moodustades mikrokeskkonna katalüütiliseks reaktsiooniks. tRNA – osaleb translatsioonil, transpordib aminohappeid ribosoomidesse tmRNA – transfer messenger RNA, päästab stoppama jäänud ribosoomid snRNA – small nuclear RNA ehk U-RNAd, paiknevad tuumas Cajal kehades, osalevad splaissimisel snoRNA – small tuumakese RNA, modifitseerivad teisi RNAsid miRNA – mikro RNA, osaleb geeniregulatsioonis siRNA – small interfering RNA, osaleb geeniregulatsioonis piRNA – piwi-interacting RNA, peamiseks funktsiooniks on transopsoonide kaitse SRP RNA – signaali äratundmis kompleksi RNA komponent. Funktsiooniks
järjestused), sisaldab polü-A saba (seotud RNA stabiilsusega). Splaissimise käigus lõigatakse intronid välja ning saadakse küps mRNA. rRNA (ribosoomne RNA) ribosoomi struktuuri ja funktsiooni alus. tRNA (transpordi RNA) kannab aminohappeid valgusünteesis. Lühikesed polünukleotiidahelad 73-94 jääki. Mitmed alused on metüleeritud. Iga aminohappe jaoks on vähemalt üks unikaalne tRNA. 3'-terminaalne järjestus on alati CCA. snRNA (väike tuuma RNA) on oluline eukarüootsete geenide esmaste transkriptide protsessingul küpseks mRNA-ks enne eksporti tuumast Nukleiinhappe skemaatiline esitus. Suhkrud tsütoplasmasse. Koosneb 100-200 nukleotiidist, millest osa on on kujutatud püstjoontena, kaldjooned on fosfodiestersidemed. Lämmastikalused on metüleeritud. Esineb stabiilsete RNA-valk kompleksidena, nn väikeste
Splaisosoom on peaagu sama suur struktuur kui ribosoomi väike alaühik, koosnedes umbes 70 valgust, mis kõik osalevad splaisingus. Mõned splaisingfaktorid (SF) on assotseeritud snRNPdega, teised mitte. Selleks et eksport tuumast välja toimuks, peavad mRNAd olema lõplikult protsessitud. mRNAd, mis on splaisosoomi koosseisus, on reeglina ekspordi vastu "kaitstud". 43. Missugused U snRNAd osalevad pre-mRNA splaisingu regulatsioonis? Splaisingus osalevad viis väikest U- rikast tuuma RNAd (snRNA), mida tähistatakse U1, U2, U4, U5 ja U6. Nad on 107 kuni 210 bp pikad ning assotseeritud tuumas 6 kuni 10 väikse tuuma ribonukleopartikli valguga (snRNP). U1 snRNA 5' otsa ja pre-mRNA 5'splaissaidi paardumine on splaisingu toimumiseks hädavajalik. U2 snRNAde roll splaisingus on branchpoint'i kõrval asuva konserveerunud järjestusele komple- mentaarse pinna tekitamine.
ribosoomi ehitusest. Toimib toena ribosoomi valkudele. · tRNA transporti RNA, kannab aminohappeid valgusünteesis, ristikulehekujuline sekundaarstruktuur. tRNA's leidub palju ebaharilikke ribonukleosiide. Iga erineva aminohappe jaoks on vähemalt üks ainult talle vastav tRNA · mRNA matriits RNA, vahendab geneetilist koodi, prokarüootsetes rakkudes vasutatab üks mRNA mitme valgu sünteesi eest, eukarüootsetes rakkudes ainult ühe valgu sünteesi eest. · snRNA väike tuuma RNA, oluline eukarüootsete geenide esmaste transkriptide protsessingul küpseks mRNA'ks enne eksporti tuumast tsütoplasmasse · siRNA väike interfereeriv RNA, osaleb transkriptsioonijärgses geenide vaigistamises RNA ja DNA erinevus Tsütosiin desamineerub spontaalselt uratsiiliks. DNA vigu parandavad ensüümid tunnevad ära sellised mutatsioonid ja asendavad uratsiilid tsütosiinidega. Et ei oleks vaja teha vahet natiivse U ja mutatsioonilise
antiparalleelset orientatsiooni. RNA Molekul koosneb ühest vabakujulisest või osaliselt iseenda ümber spiraliseerunud polünukleotiidahelast Põhitüübid: Matriits RNA (mRNA) vahendab geneetilist koodi Ribosoomne RNA (rRNA) ribosoomi struktuuri ja funktsiooni alus; sisaldab ebaharilikke N-aluseid (inosiin jt) Transpordi RNA (tRNA) aminohapete transport valgu sünteesis; väike molekul - sisaldab 73 kuni 94 nukleotiidi Minoorsed: Väike tuuma RNA (snRNA)- eukarüootsete geenide esmaste transkriptide protsessing küpseks mRNA-ks; 100-200 nukl.-i Väike interfereeriv RNA (siRNA) osaleb transkriptsiooni-järgses geenide vaigistamises DNA ja RNA erinevused Miks DNA sisaldab tümiini (5-metüül-U), aga RNA uratsiili? Sellepärast, et vastavad ensüümid eristaksid DNA natiivseid U jääke neist U-dest, mis tekivad C spontaansel muteerumisel C ® U. Viimased kuuluvad asendamisele C-ga.
mõlemalt DNA ahelalt korraga: juhtiv ahel; mahajääv ahel; Okazaki fragmendid; praimosoom; replisoom. DNA replikatsiooni initsiatsioon oriC-lt bakteris E. coli. DNA ahelate lahtikeeramisel osalevad valgud. Veereva ratta replikatsiooni mudel. Eukarüoodi kromosoomi replikatsiooni eripärad. Replikon. Telomeeride pikkus ja vananemine. 12. Transkriptsioon ja RNA protsessing. Molekulaarbioloogia põhidogma. RNA tüübid: tRNA, rRNA, mRNA, snRNA. RNA süntees ja selles osalevad valgud; promootorid; transkriptsiooni regulaatorid. Transkriptsioon prokarüootides: prokarüootne RNA polümeraas; 5´ ja 3´- järjestused; transkriptsiooni initsiatsioon prokarüootsetelt promootoritelt; transkriptsiooni elongatsioon; transkriptsiooni terminatsioon. Transkriptsioon eukarüootidel: RNA polümeraasid eukarüoodi rakus; transkriptsiooni
Kõik need protsessid toimuvad rakutuumas. Protsessitud mRNA transporditakse tsütoplasmasse ning alles seal toimub translatsioon. Erinevalt eukarüootidest, kus transkriptsioon ja translatsioon on ajaliselt ja ruumiliselt teineteisest lahutatud, toimuvad prokarüootsetes rakkudes mõlemad protsessid korraga: parasjagu sünteesitavalt mRNA molekulilt algab kohe ka translatsioon. RNA molekulide tüübid Eukarüootses rakus on põhiliselt nelja tüüpi RNA molekule: mRNA, tRNA, rRNA ja snRNA. Eelnevalt oli juttu mRNA molekulidest, mis kodeerivad valke. Nende ülesandeks on vahendada DNA nukleotiidses järjestuses salvestatud geneetilist informatsiooni translatsiooniaparaadile. tRNA molekulid (transfer RNAs) on väikesed RNA molekulid, mis toimivad adapteritena translatsioonil polüpeptiidahelasse lülitatavate aminohapete ja mRNA molekulis asuvate aminohappeid määravate koodonite vahel. Ribosomaalsed RNA molekulid (rRNA) kuuluvad ribosoomide koostisesse
välja. 33. Milliseid ülesandeid võib täita rakus RNA (mRNA-d mitte arvestades)? Nimetage selle kursuse raames käsitletud funktsioone/organelle/ensüümikomplekse, kus RNA on osaline. RNA aitab moodustada sekundaarstruktuure, transportida valke ER-i, osalevad X kromosoomi inaktivatsioonil ja telomeeride sünteesis. rRNA ribosoomide struktuuriüksus, katalüüsib valkude sünteesi tRNA transpordib RNA ribosoomile. snRNA osaleb splaissingus siRNA võimelised geeniekspressiooni välja lülitama. 34. Kui suure osa inimese genoomist moodustavad valke kodeerivad järjestused ehk eksonid? Mis on pseudogeen? Eksonid moodustavad 1,5%. Pseudogeen on introniteta ja promootoriteta, ei ekspresseeru. (mRNA pöördtranskripteeritud molekul) Pseudogeen on mRNA pöördtranskripteeritud molekul, ei ekspresseeru, puuduvad intronid ja promootorid. 35
Nimetage selle kursuse raames käsitletud funktsioone/organelle/ensüümikomplekse, kus RNA on osaline. Ribosoomide koostises rRNA, vastutab mRNA lugemise mehhanismi eest. mRNA sisaldab geneetilise informatsiooni jõudmine rakutuumast ribosoomini translatsiooni protsessiks. tRNA transpordib ribosoomidele spetsiifiliselt aminohappeid valgu sünteesiks. Geneetilise informatsiooni vahetus mitokondrite DNA ja tuuma vahel käib RNA kaudu. Transposonite teke. snRNA – pre-mRNA splaissimine snoRNA – rRNA keemiline modifitseerimine Kui suure osa inimese genoomist moodustavad valke kodeerivad järjestused ehk eksonid? Mis on pseudogeen? 1,5%, Pseudogeen on normaalse geeni analoog, mis on kaotanud oma funktsiooni. Millised kromosoomi osad liigitatakse kõrgelt korduva DNA hulka? Kust tuleneb nende nimetus „satelliit-DNA“? Kõrgelt korduv DNA koosneb enamasti tandeemselt järjestatud identsetest 5-10 bp pikkustest järjestustest
Telomeraasi RNA komponent sisaldab telomeerse DNA-ga komplementaarset järjestust, mis toimib nagu matriits vastavate telomeersete järjestuste sünteesimisel. Seega on telomeraas vastutav telomeeride uuenemise eest. RNA sünteesi põhietapid Pre-initsiatsioon Initsiatsioon Promootori vabastamine Elongatsioon Terminatsioon RNA-de tüübid. • mRNA-d - messenger RNA-d e. käskjalg RNA-d • rRNA-d - ribosomaalsed RNA-d • tRNA - transport RNA-d • snRNA-d - väiksed tuuma RNA-d • snoRNA-d - väikesed tuumakese RNA-d • Erinevad mittekodeerivad RNA-d: mikroRNA-d e. miRNA-d (üheahelalised) siRNA-d - väiksed segavad RNA-d (kaheahelalised) piRNA-d - Piwi segavad RNA-d (tansposoonide vaigistajad sugurakkudes) Tsütoplasma võrgustik (TV) Tsütoplasmavõrgustik e. endoplasmaatiline retiikulum (ER) on ühekordse membraaniga ümbritsetud terviklik kompartment, mis on iseloomulik kõigile eukarüootidele. ER-i membraan
kursuse raames käsitletud funktsioone/organelle/ensüümikomplekse, kus RNA on osaline. Ribosoomide koostises rRNA, vastutab mRNA lugemise mehhanismi eest. mRNA sisaldab geneetilise informatsiooni jõudmine rakutuumast ribosoomini translatsiooni protsessiks. tRNA transpordib ribosoomidele spetsiifiliselt aminohappeid valgu sünteesiks. Geneetilise informatsiooni vahetus mitokondrite DNA ja tuuma vahel käib RNA kaudu. Transposonite teke. snRNA pre-mRNA splaissimine snoRNA rRNA keemiline modifitseerimine 34. Kui suure osa inimese genoomist moodustavad valke kodeerivad järjestused ehk eksonid? Mis on pseudogeen? 1.5% Pseudogeen on normaalse geeni analoog, mis on kaotanud oma funktsiooni. 35. Millised kromosoomi osad liigitatakse kõrgelt korduva DNA hulka? Kust tuleneb nende nimetus ,,satelliit-DNA"? Kõrgelt korduv DNA koosneb enamasti tandeemselt järjestatud identsetest 5-10 bp pikkustest
regulatsioon. Regulaator paneb geenid tööle, kui regulaatorit pole, on geen välja lüliatud. RNA-d: - stabiilsed. preRNA → translatsioon → valk pretRNA → translatsioon → valk presnRNA → protsessimine → mRNA → translatsioon → valk - labiilsed. premRNA → protsessimine → mRNA → translatsioon → valk Labiilne RNA tuleb alati uuesti sünteesida. Stabiilne funktsioneerib mitmes rakupõlvkonnas. snRNA – palju erinevad RNA klasse, mõjutavad info ülekannet, väikese tuuma RNA, premRNA protsessing Labiilne RNA: mRNA ja mõned teised, miRNA (microRNA, seotud geenide vaigistamisega), siRNA (small interferingRNA) RNA sünteesitakse eelastena (preRNA). premRNA protsessingul muutub info oluliselt. Nt. ADAR – inimese KNS ensüüm, mis muudab A nukleotiide I-ks (Inosiin on deamineeritud A – NH2 reageerib H2O-ga). I paardub nagu G. Toimub RNA editing – primaarstruktuuri tasemel tehakse
33. Milliseid ülesandeid võib täita rakus RNA (mRNA-d mitte arvestades)? Nimetage selle kursuse raames käsitletud funktsioone/organelle/ensüümikomplekse, kus RNA on osaline. RNA aitab moodustada sekundaarstruktuure, transportida valke ER-i, osalevad X kromosoomi inaktivatsioonil ja telomeeride sünteesis. rRNA ribosoomide struktuuriüksus, katalüüsib valkude sünteesi tRNA- transpordib RNA ribosoomile. snRNA osaleb splaissingus siRNA võimelised geeniekspressiooni välja lülitama. 34. Kui suure osa inimese genoomist moodustavad valke kodeerivad järjestused ehk eksonid? Mis on pseudogeen? Eksonid moodustavad 1,5% Pseudogeen on introniteta ja promootoriteta, ei ekspresseeru. (mRNA pöördtranskripteeritud molekul) 35. Millised kromosoomi osad liigitatakse kõrgelt korduva DNA hulka? Kust tuleneb nende nimetus ,,satelliit-DNA"? Tsentromeerid ja telomeerid
annaabi.ee 
