liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk) on jagunemisvõimelised. Seda kasutati inimese geenide kromosoomide geenikaartide loomisel. Uus leid! 1975. aastal leiutasid immunoloogid G.Köhler ja C.Milstein hübridoomtehnoloogia See on somaatiliste (kehaline, kehasse kuuluv, kehas olev) rakkude hübriidimise meetod monokloonsete antikehade tootmiseks. Teooria Antigeen + Blümfotsüüt = plasmarakk, mis toodab antikehi (antigeeniga aktiveeritud Blümfotsüütidest tekkivad plasmarakud, mis toodavad antikehi). Plasmarakud ei ole võimelised jagunema ega väljaspool organismi elama. Lümfotsüüt + kasvaja = lõpmatult paljunev hübridoom (kui antigeeniga immuniseeritud lümfotsüüt viiakse kokku kasvaja rakkudega, tekib hübridoom, mis suudab piiramatult paljuneda) Iga hübridoomikloon toodab üht tüüpi antikehi mida nimetatakse monokloonseteks antikehadeks.
või lamestunud kujuga. Organellid on vähearenenud, jätked pikad ja peened. Koheva sidekoe rakud ja kiud histiotsüüt Elastsed kiud (makrofaag) rasvarakk kapillaar peritsüüt neutrofiil plasmarakk fibro- blast Kolla- geensed kiud lümfotsüüt nuumrakk Makrofaagid (histiotsüüt) · Histiotsüüdid on suhteliselt suured (10-20 µm)
Makrofaag- fagotsütoosivõimeline rakk. Nuumrakk- eraldab bioaktiivseid molekule, mis osalevad põletikulisel vastusel kaasasündinud immuunsüsteemi reaktsioonil ja koe paranemise protsessil. NB! Histamiin Hepariin. plasmarakk- antikehi sekreteeriv rakk Rasvarakk- neutraalrasva talletamine, hormoonide põletikumediaatorite ja kasvufaktorite tootmine. Soojusisolaator. Adventitsiaalrakk ehk peritsüüt- võib muutuda nii silelihas- või sidekoerakuks.
Viimasooned Joonista lünfisõlm, tema osad ja sooned. Omandatud immuunsus (kastid, nooled lisada) Luuüdi Humoraalne immuunsus tsellulaarne immuunsus antigeen B- lünfotsüüt T- lünfotsüüt 5 plasmarakk antikeha makrofaag tappurrakk Vere hüübimine: (Kastid, nooled lisada, vt.pdf 007) Välimine süsteem Sisemine süsteem Koefaktor Plasmafaktor tromboplastiin Antihemofiilne faktor Xa (Stuart-Proweri faktor) (valge tromb) protrombiin trombiin
kiulise materjali ja täiteolluse. Adipotsüüt rasvarakk, naha aluskihtides ja organite ümber. Nuumrakk veresoonte ümber, immuun- ja kaitsefunktsioon, kohalik põletikureaktsioon. Vere valgelible oma alaliikides tungib sidekoesse kui kude on põletikus, allergias või parasiitnakkuses. Makrofaag ehk õgirakk hävitab baktereid ja rakujäänuseid fagotsütoosi teel. Plasmarakk toodab valgulisi antikehi sissetungijate vastu. Täiteollus määrab sidekoe olemuse. Sidekoe kiud: Kollageenkiud kollageenist, väga tugevad ja vastupidavad tõmbejõule, siiski paindlikud olenevalt veesiduvusest. Elastsed kiud elastiinist ja fibrilliinist, venivad purunemata kuni 150% algpikkusest, venituse järel algkuju taastub. Retikulaarsed kiud fibroblastide poolt toodetud peened kollageenkimbud. 3
c) Histiotsüüdid esinevad kohevas sidekoes fibrotsüütidega ligikaudu võrdses arvus, on vastandina viimastele väiksem, kuid tugevamini värvuv tsütoplasma, selgepiiriliselt lõppevad jätked ja arenenud fagotsütoosivõime. d) Kambiaalsed rakud asetsevad peamiselt verekapillaaride naabruses, sarnanevad kujult fibroplastidega, kuid on väiksem tuum. e) Rasvarakud iseloomustavad rasvatilgakeste või ainsa, kogu rakku täitva rasvatilga sisaldamisega. f) Plasmarakk leidub sidekoes vähem konstantselt. Olulisemaks funktsiooniks peetakse bioloogilise kaitsetoimega valkude antikehade moodustamist. g) Nuumrakk kõige karakteersemaks tunnuseks on suurte vees lahustuvate ja metüleensinisega punakaks värvuvate sõmerate sisaldamine. Leidub erineval määral kõikjal kohevas sidekoes, enamasti väikeste veresoonte läheduses. Rasvkude koheva sidekoe eri vorm, Eristatakse järgmisi rasvadepoosid: nahaalune
c) Histiotsüüdid esinevad kohevas sidekoes fibrotsüütidega ligikaudu võrdses arvus, on vastandina viimastele väiksem, kuid tugevamini värvuv tsütoplasma, selgepiiriliselt lõppevad jätked ja arenenud fagotsütoosivõime. d) Kambiaalsed rakud asetsevad peamiselt verekapillaaride naabruses, sarnanevad kujult fibroplastidega, kuid on väiksem tuum. e) Rasvarakud iseloomustavad rasvatilgakeste või ainsa, kogu rakku täitva rasvatilga sisaldamisega. f) Plasmarakk leidub sidekoes vähem konstantselt. Olulisemaks funktsiooniks peetakse bioloogilise kaitsetoimega valkude antikehade moodustamist. g) Nuumrakk kõige karakteersemaks tunnuseks on suurte vees lahustuvate ja metüleensinisega punakaks värvuvate sõmerate sisaldamine. Leidub erineval määral kõikjal kohevas sidekoes, enamasti väikeste veresoonte läheduses. Rasvkude koheva sidekoe eri vorm, Eristatakse järgmisi rasvadepoosid: nahaalune rasvkude
c) Histiotsüüdid esinevad kohevas sidekoes fibrotsüütidega ligikaudu võrdses arvus, on vastandina viimastele väiksem, kuid tugevamini värvuv tsütoplasma, selgepiiriliselt lõppevad jätked ja arenenud fagotsütoosivõime. d) Kambiaalsed rakud asetsevad peamiselt verekapillaaride naabruses, sarnanevad kujult fibroplastidega, kuid on väiksem tuum. e) Rasvarakud iseloomustavad rasvatilgakeste või ainsa, kogu rakku täitva rasvatilga sisaldamisega. f) Plasmarakk leidub sidekoes vähem konstantselt. Olulisemaks funktsiooniks peetakse bioloogilise kaitsetoimega valkude antikehade moodustamist. g) Nuumrakk kõige karakteersemaks tunnuseks on suurte vees lahustuvate ja metüleensinisega punakaks värvuvate sõmerate sisaldamine. Leidub erineval määral kõikjal kohevas sidekoes, enamasti väikeste veresoonte läheduses. Rasvkude koheva sidekoe eri vorm, Eristatakse järgmisi rasvadepoosid: nahaalune
tuntakse ära ja kõrvaldatakse teatud rakkude poolt (neutrofiilid, makrofaagid, T-lümfotsüüdid). Lümfokiinide (neid toodavad T-abistaja rakud) sekreteerimise teel saavutatud immuunsus. Immuunsüsteemi komponendid. B-lümfotsüüdid. B-lümfotsüüdid- arenevad vereloome tüvirakkudest loote maksas ja hiljem diferentseeruvad luuüdis. Nendest tekivad plasmarakud kui antigeen seostub nende pinnal ekspresseeruva retseptoriga ning nad saavad T- abistaja rakkudelt signaali. Iga plasmarakk sekreteerib ainult ühe kindla spetsiifikaga antikehi e. Immunoglobuliine. T-abistajad - tunnevad ära viiruse peptiide kui need on esitletud antigeeni esitlevate rakkude pinnal kompleksis MHC klass II valguga. Sekreteerivad tsütokiine ning aktiveerivad makrofaage ja B-lümfotsüüte. T-allutajad - suruvad maha teiste T-rakkude ja/või B-rakkude poolt vahendatud immuunvastust. Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid - tunnevad ära viiruse peptiide, mis on seotud MHC klass I molekulidega
c) Eosinofiilid 2. Monotsüüdid ja makrofaagid 3. Lümfotsüüdid 3.1. B-lümfotsüüdid ja plasmarakud - arenevad vereloome tüvirakkudest loote maksas ja hiljem diferentseeruvad luuüdis. Nendest arenevad plasmarakud kui antigeen seostub nende pinnal ekspresseeruva retseptoriga ning nad saavad T-abistaja rakkudelt signaali. Iga plasmarakk sekreteerib ainult ühe kindla spetsiifikaga antikehi e. immuunoglobuliine. 3.2. T-lümfotsüüdid: a.i. T-abistajad - tunnevad ära viiruse peptiide kui need on esitletud antigeeni esitlevate rakkude pinnal kompleksis MHC klass II valguga. Sekreteerivad tsütokiine ning aktiveerivad makrofaage ja B-
rakkude poolt (neutrofiilid, makrofaagid, T-lümfotsüüdid). Lümfokiinide (neid toodavad T-abistaja rakud) sekreteerimise teel saavutatud immuunsus. Immuunsüsteemi komponendid. B-lümfotsüüdid. B-lümfotsüüdid-arenevad vereloome tüvirakkudest loote maksas ja hiljem diferentseeruvad luuüdis. Nendest tekivad plasmarakud kui antigeen seostub nende pinnal ekspresseeruva retseptoriga ning nad saavad T-abistaja rakkudelt signaali. Iga plasmarakk sekreteerib ainult ühe kindla spetsiifikaga antikehi e. Immunoglobuliine. T-abistajad - tunnevad ära viiruse peptiide kui need on esitletud antigeeni esitlevate rakkude pinnal kompleksis MHC klass II valguga. Sekreteerivad tsütokiine ning aktiveerivad makrofaage ja B-lümfotsüüte. T-allutajad - suruvad maha teiste T-rakkude ja/või B-rakkude poolt vahendatud immuunvastust. Tsütotoksilised T- lümfotsüüdid - tunnevad ära viiruse peptiide, mis on seotud MHC klass I molekulidega
Nk rakud tegelevad viirusega nakatuanud rakkude hävitaisega. Omandatud immuunsuse tase – T rakkude tase kasvab 7-8 päeval ja antikehade tiiter löövad käiku hiljem. Esimese ja suure töö teevad ära innate immuunsussüsteem. Omandatud immuunsus käivitud aeglaselt. Pärast aktiveerumist muuuvad T ja B lümfotsüüdid suuremaks, hakkab moodustuma klöonaalne plajunemine. OsaB lümfokaid sekreteerib akehasid verre, on palju suuremad kui naiivne B lümfotsüüt. Plasmarakk on valgusünteesi masin. Sureb 4-5 päeva pärast apoptootiliselt. Samasugused nagu väiksed lümfotsüüdid on ka mälurakud, ei muutu suureks. B lümfotsüüt puutub kokku antigeeniga, see käivitab rakutsüklisse mineku. Tetud hjulk rakke väljub ja muutub mälurakkudeks, osa efektorrakkudeks – mõned päevad a.kehade süntees. Organid, mis on imuunsüsteemi seisukohalt olulised: Lümfisõlmed, lümfisüsteem. Tüümus imetajatel, põrn ja luuüdi. Lümfisüsteem
Tolerants - võime mitte vastata antigeeni toimele. Organismil on tolerants enda antigeenide suhtes. Selle puudumisel võib immuunsüsteem hävitada organismi enda kudesid (autoimmuunhaigused). Immuunsüsteemi rakulised komponendid. Lümfotsüüdid: B-lümfotsüüdid-arenevad vereloome tüvirakkudest loote maksas ja hiljem diferentseeruvad luuüdis. Nendest tekivad plasmarakud kui antigeen seostub nende pinnal ekspresseeruva retseptoriga või nad saavad T-abistajarakkudelt signaali. Iga plasmarakk sekreteerib ainult ühe kindla spetsiifikaga antikehi e. immunoglobuliine. T-lümfotsüüdid: a) T-abistajad - tunnevad ära viiruse peptiide kui need on esitletud antigeeni esitlevate rakkude pinnal kompleksis MHC klass II valguga. Sekreteerivad tsütokiine ning aktiveerivad makrofaage ja B-lümfotsüüte. b) T-allutajad - suruvad maha teiste T-rakkude ja/või B-rakkude poolt vahendatud immuunvastust.
annaabi.ee 
