Maailmamajanduse geograafia (0)

MMG konspekt slaidide põhjal
1.MMG Suurregioonid
Arengut mõjutavad tegurid: Looduskeskkond (kliima), asend maailma tuumalade suhtes, rahvastikuprotsessid, kultuuriline omapära.
Samuel Huntingtoni järgi on tsivilisatsioon suurim iseseisev olemusvorm, ilmselt kõige kauem kestnud inimkooslus üldse. Tsivilisatsioonid on suured, sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristab neile omane maailmavaade ja ellusuhtumine ning sel alusel kujunenud religioon , filosoofiad, mõtlemis- ja toimimisviisid, kultuuripärand ning kõige selle taga olev omapärane ajalookäik.
Muutus läbi karismaatilisejuhi: stabiiline ühiskond, stagnatsioon kaos  võimalus innovatsiooniks/uus kord ( karismaatiline juht) stabiiline ühiskond…
Valitsuse evolutsioon : ratsionaalne valitsus traditsiooniline valitsus võimuvahetus/karismaatiline valitsus ratsionaalne valitsus.
Passioners energilised juhid, kellel on võime suunata ja mõjutada inimesi ja korda saata suuritegusid. Revulutsiooni algataja . Subpassioners pole kontakti, ei ole aktiivsed, aga on kergesti mõjutatavad passioneride poolt, neid saab kasutada revolutsiooni elluviimisel.
Huntingtoni järgi üheksa tsivilisatsiooni: aafrika, buda , hiina, hindu, islami, jaapani, ladina-ameerika, lääne, (vene) õigeusu ( ortodoksi ) tsivilisatsioon
Lääne tsivilisatsioon
Põhineb kristlikul religioonil. Sünniasukoht: Kesk Euroopa. Siia kuuluvad Euroopa, USA, Austraalia , Uus- Meremaa . Erineb teistes tsivilisatsioonidest, sest peamiselt valitseb demokraatia, inimõiguste tagamine. Mitmed tseremooniad pärinevad paganliksest kommetest. NT aastavahetus.
Judaism ehk juutlus , vanim tänapäeva monoteistlik religioon, mis tugineb Toorale, tekkis II eKr. Mooses oli heebrea hõimude ühendaja. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam . Praegu ligi 20mil uskujat. Poola-Leedu kuningriik kutsus juute riiki, et elavdada majandust. Venemaa kehtestas piiri, kus maalt edasi juudid ei tohi enam tulla. Ukrainas palju linnu, mis põhineb juudikogukonnal.
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Ligi 2.2 miljardit järgijat, Euroopas, Ameerikas, L-ameerikas, okeaania, L-aafrika Levib hetkel suurelt Hiinas ja Koreas .
Ladina-Ameerika on segu katoliiklusest, portugali- hispaania ja Lõuna-Ameerika pärismaallaste kultuurist. Erinevalt Euroopast, ei toimunud seal usureformatsioone, mis mõjutasid Euroopa katoliiklike maid demokraatlikumalt mõtlema. Ladina-Ameerikat on mõjutanud üliautoritaarsed pärismaallaste tsivilisatsioonid, mõju on nõrgem olnud Tsiilis ja Argentiinas. Samas võib pidada siiski Lääneriikide hulka kuuluvaks või pürgivaks ning USA allregiooniks.
Vene õigeusk pärineb Kreekast , Bütsansist ( Istanbul ). Toodi Venemaale Kiievi-Venemaa viikingitega . On kaks õigeusku (Vene ja Kreeka).
Islami tsivilisatsioon levis Araabia poolsaarel kiiresti alates 7.saj. Islam tekkis Vana-Idamaade muistsetel usunditel. Muhamed sai nägemuse. Levitas rahvaga. Sai usukuulutajaks ehk prohvetiks. Elas umbes 570-632 pKr. Muhamed alistas 624-630pkr Meka. Islami tulemusena ühendusid linnarahvas ja rändrahvas (ränduri läksid ühest oaasist teise ja olid vägivaldsed). Levinud mõtlemine, et ei tohi võtta asjade pealt lisaraha . Omaette nähtus st raha ei tohi teha raha. Rõhutab väga, et vaesematest tuleb hoolitseda. Islami pühakiri koraan lähtub paljuski piiblist. Ühised juured ja pühakohad ongi peamisteks probleemideks islami usuliste ja kristlaste vahel. Viis alussammast: palvus , annetamine, paasutmine, palverännak, usutunnistus
Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund , üks dharmalikest reiligioonidest, mida peetakse vanimaks religiooniks. Tugevalt seotud India kultuuri ja ajalooga , hinduismi võib pidada ka õpetuste kogumikuks, sest koosneb mitmetest erinevates õppetustest. On levinud Indias, tais , Nepalis, Sri Lankal jne. Väga salliv religioon, ainus nõue on tunnistada Veedade autoriteeti. Levinud on kastisüsteem. Kastid -suletud ühiskonnakihid , kuhu kuulutakse sünnipäraselt, kuid kust on võimalik vastavalt karmale järgmises elus kõrgemale v madalamale liikuda . Kastid: preestrid , sõdalased , talupojad ja käsitöölised, teenijad.
Sikhism on hinduismist kaugele eemaldunud sekt . Tekkis 15.saj, nõuab liikmetelt isiklikku vaprust, tugevat võitusvaimu, sihkide omavahelist vendlust. Pooldajaid on ligi 20milj. Sikhid olid ühed parimad võitljejad Briti armees .
Budism tekkis 5-6 saj eKr Indias. Eesmärgiks jõuda virgumiseni. Buddha jõudis virgumiseni umbes 35. aastaselt ja hakkas seejärel teisi õpetama. Budism domineerib maailma vaesemates piirkondades. Budismi kõrgaeg ja suurim levik jäi 500.aastani. „Budism“ on läänesõna, võeti kasutusele 19.saj Buddha vastsena. Usutakse saatusesse, passiivne suhtumine ellu, äärmine kanntalikus ja tolerants. Usutakse, et elu on nii või naa raske, see on ka kehva majanduse põhjuseks. Budism on väga tolerantne. Oluline, et kõik saaksid aru, tekstide tõlkimine kohalikku keelde. Võib rääkida hiina budismist, Jaapani budismist jne, sest budism sulandub keskkonda, olles mõjutatud kohalikust kultuurist ning ise mõjutab kohalikku kultuuri.
Hiina tsivilisatsioonile pandi algus 1500 ekr. Levinud on taoism, konfutsianism ja budism, mis on sulandunud ühtseks hiina kultuuriks .. Taoismi põhiteos on raamat „teest ja väest“, „ kulgemise raamat“. Tao liikumised pole peale sunnitud, esineb palju kulgemist . Konfutsianism on Hiinast pärinev kaug-ida eetika , poliitika ja filosoofiasüsteem. Tuumaks on sügava inimlikkuse tunnetamine . Neil on kaanon (raamat).Hiina tsivilisatsioon on väga võimukuulekas, perekeskne. Seal pole kunagi olnud demokraatiat.
Jaapani tsivilisatsioon asutati 1000 ekr. Levinud on budism, taoism jne. Osade uurijate meelest võiks pidada ühtses Ida- Aasia kultuuriks, sest konfutsianistlikud juured on sees. Aga jaapan oli pikka aega eraldatud, säilinud on traditsioonid võib lugeda täiesti eraldi seisvaks tsivilisatsiooniks.
Aafrika tsivilisatsiooni puhul ei ole teadlased ühte meelt . Liiga eripalgeline ja heterogeenne nii reiligioosselt kui ka etniliselt. Jääb Sahaarast lõunasse. Euroopa kolonisaatorid lõhestasid tugevaid hõime piiridega. Islam on seal piirkonnas võõras ja ei ole senini omaks võetud. Uudo Pragi termin „ must aafrika“. Aafrika roll maailma majanduses olnud üsna marginaalne (kullavarud, maardlad jne)
Loodusrahvad ( Siberi, Ameerika põlisrahvad). Selle uskumuse abil üritavad inimesed selgitada loodusnähtused .
Inglehart-Welzeli kultuurikaart näitab kui usklik on mingi rahvus. Eesti ja Hiina suht kõrvuti. Miks? Hiina väga töökas , juhikultus. Eestis. Ida-Euroopa pool perifeeria st siin ei mõelda välja uusi asju. Euroopa liit on proovinud parandada olukord. Hiina võtab omaks riike, kes on endised nõukogu sotsialistlikud riigid
SUUR REGIOONID
Euroopa
Üsna segamatult arenenud Lääne-Euroopa all tsivilisatsioon osutus kõige elujõulisemaks. Levides üle maailma, hakkas see tugevasti mõjutama ülejäänud regioonide arengut.
Kagu-Euroopa ehk Balkanimaad vallutasid 14-16 saj islami tsivilisatsiooni esindavad türgi hõimud . Sageli aga kaheldakse, kas Kagu-Euroopat ikkagi saab pidada Euroopa osaks.
Piirkonnad kus domineerivad islami usulised, plahvatusohtlik. Türgi areneb väga kiirelt, ei ole enam vaene maa. Kuid türgil ida ja lääne erinevus.
Ida-Euroopa Venemaal on olnud perioodid kus vaatab ida kord lääne poole.
Riigi arengu peamised näitajad koolitase ( kirjaoskus ) ja imiku suremus (meditsiini tase).
Põhja-Ameerika
On suurregioon, veidi väiksem kui samanimeline manner, hõlmates kaks riiki-USA ja Kanada . Põhja-Ameerika asutasid 16-19saj eurooplased võib kutsuda uus Euroopaks
Kaug-Lõuna
Lääne tsivilisatsioon on levinud ka lõunapoolkeral, tüüpilisemal kujul Austraalias ja Uus- Meremaal . Seegi piirkond on asustatud väljarändajatega Euroopas, kes tõrjusid põlisrahvad välja. Erinevalt põhja-Ameerikas on Austraalia ühiskond palju noorem: euroopalik areng on seal kestnud 200 aasat ning pole seetõttu põhja-ameerikalikku küpsust saavutanud.
Ladina-Ameerika
Põhiline kolme tsivilisatsiooni segunemine , mis regiooni eripiirkondades on vastavalt ühte või teise komponendi osatähtsuses erinev. Mehhikost Paraguayni nn Hispano-Ameerika, etendas põlisrahvaste indiaanlaste tsivilisatsiooni lääne omaga enamvähem võrdset rolli. Aafrika tsiv roll suht väike. Brasiilias ja Kariibias segunes lääne tsiv peamiselt aafrika tsivilisatsioonidega ja indiaanlaste mõju jäi nõrgaks. Ladina-Ameerika lõuna osa Tsiili ja Argentinas on valgete hilisimmigrantide mõj palju suurem. Majandustase eripiirkondade suur. Brasiilias 8miljonit inimest, kelle sissetulek alla dollari. Eestlased kasutavad Brasiilias toodetud lennukeid.
Ida-Aasia
Teinud suure hüppe läbi. Jaapanis tulevane probleem, rahvastiku vananenmine. Hiina on väga erinev ülejäänud ida aasiast. Väga kiire hüpe noore rahvastiku arvelt jaapanis oli see 80datel. Põhja-Korea.
Lõuna-Aasia
India, sri lanka , Nepal, Bangladesh . Vanureid praktiliselt pole. Kirjaoskus väga madal. Noori väga palju.
Kagu-Aasia
Usuliselt väga kirju regioon, kus hinduismile lisanduvad budism, islam ja kristlus. Siinset majandust seovad oluliselt Hiina ettevõtlusvõrgustikud.
Singapur kuulub arenenud riikide hulka.
Korea on endiselt üks olulisemaid laeva ehitajaid.
Linnriikidest nagu Singapur ja Hongkong on saanud maailma pangad. Singapuris ametlik riigikeel inglise keel.
Malaisia ja Tai üritasid kopeerida Singapuri edu, aga sealne rahvastik on suurem ja raskem ümber kasvatada.
Filipiinid Vietnam ja Indoneesia on maas.
Levinud on ajutise tööjõu liikumine. Nt Paariks kuuks.
NB! Üldiselt võib aasiat iseloomustada kui tööka rahvaga, konkurentsi pakkuv maailmajagu , mis võib tulevikus tõusta rikkamate hulka.
Põhja- Afrika ja Ees- Aasia
Piirkond kus alguse said vanimad kultuurid ja tsivilisatsioonid. Suur rõhk rändavatel oaasi rahvastel. Konfliktid, islami usk aitas ühendada rahvaid, kuid mitte täielikult.Jaguneb kaheks: naftariigid ja mittenaftariigid. Poliitiliselt oluline kant maailma jaoks. Dubai eesosas oma naftaga . Kirjaoskus on täitsa olemas. See piirkond oleks muidu üsna vaene kui ei oleks nafta varusid. Oluline islami näitaja on see,e t raha ei tohi teha raha. Liigkasuvõtmine on keelatud. Seepärast puuduvad suured pangad. Nende rahade hoiustamisega tegelevad euroopa pangad või off- shore firmad-firma, mille kontor , office vms ei asu seal riigis, kus ta põhiliselt tegutseb. Enamasti asub maksuparadiisi riikides on registreeritud mitte samasse riiki, kus põhiliselt tegutseb.
Must Aafrika
Poliitiliselt killustunud. Regioonid üle 40 riigi,millest suureks saab nimetada ainult nigeeriat. Mitte ühegi hõimu areng pole veel rahvuse tasemele jõudnud. Kongo 6.3 last naise kohta. Meeletu rahvaarvu kasv. Euroopa peab tõenäoliselt hakkama koostööd tegema musta aafrikaga , või pilltikult uue koloniseerimise tegema. Sealt saadakse väheolulisi saadusi, mida on võimalik asendada , need ei too raha sisse. Vaesus .
SKT- sisemajanduse kogu toodang.
On euroopa tuum ja euroopa perifeeria.
SKT sõltub sellest kui rikkas on riik ja kui suure osa panustab ta haridusse ja meditsiini
RUUMI MUUTUMINE AJAS JA KAPITALISMIS
Mõiste kokkutõmbuv ruum maailm on muutunud väiksemaks tänu side- ja kommunikatsiooni vahenditele.
Sellega kaasnens transpordi ja sidehindane langus 20.sajandil. Tehnoloogia abil on paljude eluvaldkondade tootlikkus kasvanud kümnetes kordades  Esma - ja ka teisese sektori hõive langeb
Agraar ühiskonna mudel
Industriaalühiskond
Struktuurimuutus: tehnoloogia abil on paljude eluvaldkondade tootlikkus kasvanud kümnetes kordades- Esmase ja ka teise sektori hõive langus. Esma- ja teisesektori ruumivajadus töötaja suhtes on kasvanud kordades, näiteks täna: põllumajanduses u 200 ha töötaja kohta. Saetööstuses 20 töötajat ha kohta. Äriteenustes u 20000 töötajat ha kohta. Globaliseerumine omakorda soodustab finantskeskuste kasvu.
Ameerika autoturg on kokku kukkumas.
Post-moderne infoühiskond
www  ameerika militaar infosüsteem . (vaata netist silicon valley )
Võrgustumine ja panidlikkuse kasv. Info kui toore ja kaup.. infoplahvatus . Sotsiaalse ja tunderuumi tähtsuse suurenemine.
See informatsioon, mis täna on uus on homme vana.
Infomüra palju informatsiooni, mis on õige mis on vale? See tekitab paradokse, näiteks usas lapsi enam ei vaktsineerita.
Võrgumajanduse eripära:
Info kui toore ja kaup. Eksponentsiaalne kasv ja sarnasus bioloogilistele süsteemidele. Pakkumise suurenemine hindade ja langedes ja tasuta kopeeritavad põhiversioonid. Füüsilise ruumi asendumine virtuaalsega, just in time elektronkaubandus. Tarkade tarbijate kriitiline mass. Oluline on oskuste tase nüüd, et globaalses elus läbi lüüa.
Unelmate ühiskond (rolf jensen ) lugu õnnelikust kanast. Võtmeks elamuste ja emotsioonide tootmine ja tarbimine. Käivitajaks jõuks on reklaamitööstus, mis vajab kauba mllmiseks head lugu. Turismitööstus ja ruumide tarbimine.
MIS ON GLOBALISEERUMINE TEGELIKULT? Erinevad liigid: majanduslik, rahanduslik, kultuuriline.
Spiky Europe elanikud (kaart)
1.Märkide ja voolutse maailm. Inimesed informatsioon ja raha.
Jalgpalli näide maakera on pall, tumedad laigud, piirkonnad kus on raha, valged kus raha ei ole.
Vertikaalne ja horisontaalne maailm:
1.Vertikaalne maailm  inimesed liiguvad , kohvri inimesed, suur raha. TNC
2.Horisontaalne maailm peavad riiklikud süsteemid.
Oluline on maailmas leida oma funktsioon, milles oled väga hea. Sellega tuleb silmapaista siis on oluline juurde pääs maailmale ja siis tuleb rikkus kah.
KAUBAVOOD JA TOOTMINE MAAILMAS
Oil production : suurimad tootjad: Venemaa, USA, Saudi Araabia. Suurimad tarbijad: Euroopa, USA, Hiina.
Teenuste osakaal: USA, Euroopa, Hiina
Põllumajanduse toodang: India, Hiina, USA
Kalandus : suurimad eksportijad Jaapan
Tööstustoodangute tootmine on suurenenud ennekõike aasias.
Suurimad majanduskeskused: London, New York , Hong kong
Kui regioon ei suuda toota neile kasulikke inimesi ei toimu majaduses arengut.
Uued trendid: tehnoloogia muutus, kliimamuutus, Aaasia tõus, Euroopa vananemine.
Kontratjevi lained suuremad tehnoloogia muutused, mis muutsid tootlikkust. Mingil hetkel innovatsioon ammendab ennast, ühiskond on sunnitud investeerima uude valdkonda. 1) 1785 -1845 vee-energia, tekstiilitööstus , raua sulatus 2)1845-1900 aurumasin , raudtee 3) 1900-1950 elekter , keemia, sisepõlemismootor 4) 1950-1980 Nafta, lennundus , elektroonika 5) 1980-... mikroelektroonika, biotehnoloogia , kosmose ja tuumatehnoloogia.
UUED ARENGUTEGURID MAAILMAS JA EUROOPAS
Tehnoloogia muutuse mõju: Uus töötsus ei taha minna vanatööstuse piirkonda Saastunud keskkond, eelmise tootmiskorralduse hoiakud ja organisatsioonid , teistsugused nõudmised tööjõule ja infrale. Vajaik teadlik restruktureerimine. Regioonile uue imago loomine.
21.sajandi toidukriis: hetkel ligi 7miljardit inimest, sajandi lõpuks 9miljardit. Energia ja toiduhinnatõus. Suureneb taastuvate energiaallikate osakaal. Postiivse energiabilansiga riigid võidavad. Ökotoidu populaarsus ja maahind tõuseb.
Rohemajandus: kasvumudel, mis väldib keskkonna halvenemist, ressursside ammendamist, reostumist ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemist. Planeerib, soodustab ühiskonna struktuurimuutust. Põhineb ökoloogilisel majandusteadusel. Taastuvenergia , energiasäästlikud hooned, säästlik transport, nutikas maakasutuse planeerimine .
Rohemajanduse võimalused Energiatootmine roheallikatest elektrienergiast 20% tuulest, 20% puidust-võsast ja veel 20%: turvas, biogaas , päikesepaneelid Katlamajad valdavalt kohalikule kütusele Efektiivsuse võti on taastoimes! Katta Eestis biomassiga 3 GW jagu võimsusi (2012 oli meil 11 GW koguvõimsusi) Luua sellega 15 tuhat uut töökohta 3-6 täiendavat töökohta 1 MW kohta Lisategevus talunikele ja suveelanikele Suvitamise muutmine ökoloogiliselt positiivseks .
Aasia tõus: Euroopa kaotab majanduslikku tähtsust, uued globaalsed majanduslikud jõud on Hiina ja India, kiiresti rikastuv piirkond, aga probleemiks Hiina puhul kiiresti vananev rahvastik. Eesti võimalus: asukoht Aasiast Euroopasse, kõrgväärtusega puit, aasiaadid on hullud euroopa kauba järgi, konteiner hiina on odav.
MAJANDUSTEOORIAD
Neoklassikaline teooria põhineb: Kapitalil, Tööjõul, Tehnoloogilisel arengul
ON vaba turu ja välise kasvu põhine
Põhihüpotees: aja pikku kandub kasv üle vähemarenenud regioonidesse – toimub konvergents
Kriitika: Eeldused ei kehti: Tööturg ei ole perfektselt mobiilne. Konkurents ei ole sageli perfektne . Info (eriti tehnoloogiate kohta) ei ole täielik. Ei võta arvesse kohanemis- ja transaktsioonikulusid Pikaajaliselt ei ole empiiriliselt tõestatud.
Keinslik teooria lähtub (tööjõu)ressursside alakasutusest, mistõttu valitsusel tuleb sekkuda ja nõudlust kasvatada. Seisukohad: ülemäärane säästmine pidurdab majandust, kui säästud ületavad investeeringuid siis majandusareng pidurdub. Riigi sekkumine majandusse on vajalik. Oht, et majandus satub liiga suurde sõltuvusse riigi abist. Majanduse muutumine bürokraatlikuks, arengu pidurdumine.
Monetarism : Milton Friedmani (1912-2006) põhiseisukohaks on idee turu sisemisest stabiilsusest. Majanduskriisid on seotud ressursside mitteküllaldase pakkumisega. Riigi ülesandeks on Friedmani järgi tagada stabiilsete hindade läbi eraettevõtluse õitseng. Selle eesmärgi saavutamiseks on tõhusaks vahendiks rahapoliitika , mille väljendus praktikas oleks valitsuse kulutuste ja maksude vähendamine ning ohtliku inflatsiooni vältimiseks liigse rahamassi turule paiskamisest hoidumine.
Riikide ja teooriate teke:
Vana Kreeka
Aristotelese filosoofias on oluline koht nähtuste jagamisel loomulikeks ja ebaloomulikeks. Tootmist kui sellist pidas ta loomulikuks, nagu ka raha kasutamist väärtuste mõõdupuuna.
Kuid raha kasutamise uue raha loomisel luges ta ebaloomulikuks, milline asjaolu viitab ühtaegu kapitalimahutuste kasutamisele majandustegevuses, kui ka ühiskonna ebaküpsusele sellise tootmissüsteemi aktsepteerimiseks.
Rooma impeeriumi tekkimisega II saj. ek. Paiknesid kaubateed taas ümber. Riigi paremaks haldamiseks loodi Euroopa esimene arvestatav teedevõrk , mis hoogustas kauplemist. Kuna kauplemine ei olnud aristokraatiale sobilik nagu väitis Rooma riigimees ning naturaalmajanduse kaitsja Cato (234-149 ek.), tekkis uusrikaste plebeide seisus. Paraku lahendati uusrikaste probleem laostunud talupoegade arvelt, mis kokkuvõttes viis majanduse krahhi äärele.
Kristlik moraal : Kristluse varajasema perioodi esindajaks oli Püha
Augustinus (353-430), kelle arvates lõi jumal inimese ja käskis tal tööd teha.
Töö ei ole aga inimesele mitte ristiks, vaid õnnistuseks. Õilsaim töödest on tema järgi põlluharimine. Kuid osta odavalt, müüa kallilt – kaubelda – see ei olevat
õige ristiinimese tegu. Ka astus Augustinus välja eraomanduse vastu, mis olevat kõige pahede põhjus. Selline suhtumine soosis küll efektiivsemat naturaalmajandust, kuid mitte majanduse arengut. Majandus elavnes koos juutidega, kellel oli kauplemine lubatud.
Aquino Thomas (1225-1274) võrdleb ühiskonda mesilasperega ja leiab,