Maailmamajanduse geograafia (0)

MMG konspekt slaidide põhjal
1.MMG Suurregioonid
Arengut mõjutavad tegurid: Looduskeskkond (kliima), asend maailma tuumalade suhtes, rahvastikuprotsessid, kultuuriline omapära.
Samuel Huntingtoni järgi on tsivilisatsioon suurim iseseisev olemusvorm, ilmselt kõige kauem kestnud inimkooslus üldse. Tsivilisatsioonid on suured, sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristab neile omane maailmavaade ja ellusuhtumine ning sel alusel kujunenud religioon , filosoofiad, mõtlemis- ja toimimisviisid, kultuuripärand ning kõige selle taga olev omapärane ajalookäik.
Muutus läbi karismaatilisejuhi: stabiiline ühiskond, stagnatsioon kaos  võimalus innovatsiooniks/uus kord ( karismaatiline juht) stabiiline ühiskond…
Valitsuse evolutsioon : ratsionaalne valitsus traditsiooniline valitsus võimuvahetus/karismaatiline valitsus ratsionaalne valitsus.
Passioners energilised juhid, kellel on võime suunata ja mõjutada inimesi ja korda saata suuritegusid. Revulutsiooni algataja . Subpassioners pole kontakti, ei ole aktiivsed, aga on kergesti mõjutatavad passioneride poolt, neid saab kasutada revolutsiooni elluviimisel.
Huntingtoni järgi üheksa tsivilisatsiooni: aafrika, buda , hiina, hindu, islami, jaapani, ladina-ameerika, lääne, (vene) õigeusu ( ortodoksi ) tsivilisatsioon
Lääne tsivilisatsioon
Põhineb kristlikul religioonil. Sünniasukoht: Kesk Euroopa. Siia kuuluvad Euroopa, USA, Austraalia , Uus- Meremaa . Erineb teistes tsivilisatsioonidest, sest peamiselt valitseb demokraatia, inimõiguste tagamine. Mitmed tseremooniad pärinevad paganliksest kommetest. NT aastavahetus.
Judaism ehk juutlus , vanim tänapäeva monoteistlik religioon, mis tugineb Toorale, tekkis II eKr. Mooses oli heebrea hõimude ühendaja. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam . Praegu ligi 20mil uskujat. Poola-Leedu kuningriik kutsus juute riiki, et elavdada majandust. Venemaa kehtestas piiri, kus maalt edasi juudid ei tohi enam tulla. Ukrainas palju linnu, mis põhineb juudikogukonnal.
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Ligi 2.2 miljardit järgijat, Euroopas, Ameerikas, L-ameerikas, okeaania, L-aafrika Levib hetkel suurelt Hiinas ja Koreas .
Ladina-Ameerika on segu katoliiklusest, portugali- hispaania ja Lõuna-Ameerika pärismaallaste kultuurist. Erinevalt Euroopast, ei toimunud seal usureformatsioone, mis mõjutasid Euroopa katoliiklike maid demokraatlikumalt mõtlema. Ladina-Ameerikat on mõjutanud üliautoritaarsed pärismaallaste tsivilisatsioonid, mõju on nõrgem olnud Tsiilis ja Argentiinas. Samas võib pidada siiski Lääneriikide hulka kuuluvaks või pürgivaks ning USA allregiooniks.
Vene õigeusk pärineb Kreekast , Bütsansist ( Istanbul ). Toodi Venemaale Kiievi-Venemaa viikingitega . On kaks õigeusku (Vene ja Kreeka).
Islami tsivilisatsioon levis Araabia poolsaarel kiiresti alates 7.saj. Islam tekkis Vana-Idamaade muistsetel usunditel. Muhamed sai nägemuse. Levitas rahvaga. Sai usukuulutajaks ehk prohvetiks. Elas umbes 570-632 pKr. Muhamed alistas 624-630pkr Meka. Islami tulemusena ühendusid linnarahvas ja rändrahvas (ränduri läksid ühest oaasist teise ja olid vägivaldsed). Levinud mõtlemine, et ei tohi võtta asjade pealt lisaraha . Omaette nähtus st raha ei tohi teha raha. Rõhutab väga, et vaesematest tuleb hoolitseda. Islami pühakiri koraan lähtub paljuski piiblist. Ühised juured ja pühakohad ongi peamisteks probleemideks islami usuliste ja kristlaste vahel. Viis alussammast: palvus , annetamine, paasutmine, palverännak, usutunnistus
Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund , üks dharmalikest reiligioonidest, mida peetakse vanimaks religiooniks. Tugevalt seotud India kultuuri ja ajalooga , hinduismi võib pidada ka õpetuste kogumikuks, sest koosneb mitmetest erinevates õppetustest. On levinud Indias, tais , Nepalis, Sri Lankal jne. Väga salliv religioon, ainus nõue on tunnistada Veedade autoriteeti. Levinud on kastisüsteem. Kastid -suletud ühiskonnakihid , kuhu kuulutakse sünnipäraselt, kuid kust on võimalik vastavalt karmale järgmises elus kõrgemale v madalamale liikuda . Kastid: preestrid , sõdalased , talupojad ja käsitöölised, teenijad.
Sikhism on hinduismist kaugele eemaldunud sekt . Tekkis 15.saj, nõuab liikmetelt isiklikku vaprust, tugevat võitusvaimu, sihkide omavahelist vendlust. Pooldajaid on ligi 20milj. Sikhid olid ühed parimad võitljejad Briti armees .
Budism tekkis 5-6 saj eKr Indias. Eesmärgiks jõuda virgumiseni. Buddha jõudis virgumiseni umbes 35. aastaselt ja hakkas seejärel teisi õpetama. Budism domineerib maailma vaesemates piirkondades. Budismi kõrgaeg ja suurim levik jäi 500.aastani. „Budism“ on läänesõna, võeti kasutusele 19.saj Buddha vastsena. Usutakse saatusesse, passiivne suhtumine ellu, äärmine kanntalikus ja tolerants. Usutakse, et elu on nii või naa raske, see on ka kehva majanduse põhjuseks. Budism on väga tolerantne. Oluline, et kõik saaksid aru, tekstide tõlkimine kohalikku keelde. Võib rääkida hiina budismist, Jaapani budismist jne, sest budism sulandub keskkonda, olles mõjutatud kohalikust kultuurist ning ise mõjutab kohalikku kultuuri.
Hiina tsivilisatsioonile pandi algus 1500 ekr. Levinud on taoism, konfutsianism ja budism, mis on sulandunud ühtseks hiina kultuuriks .. Taoismi põhiteos on raamat „teest ja väest“, „ kulgemise raamat“. Tao liikumised pole peale sunnitud, esineb palju kulgemist . Konfutsianism on Hiinast pärinev kaug-ida eetika , poliitika ja filosoofiasüsteem. Tuumaks on sügava inimlikkuse tunnetamine . Neil on kaanon (raamat).Hiina tsivilisatsioon on väga võimukuulekas, perekeskne. Seal pole kunagi olnud demokraatiat.
Jaapani tsivilisatsioon asutati 1000 ekr. Levinud on budism, taoism jne. Osade uurijate meelest võiks pidada ühtses Ida- Aasia kultuuriks, sest konfutsianistlikud juured on sees. Aga jaapan oli pikka aega eraldatud, säilinud on traditsioonid võib lugeda täiesti eraldi seisvaks tsivilisatsiooniks.
Aafrika tsivilisatsiooni puhul ei ole teadlased ühte meelt . Liiga eripalgeline ja heterogeenne nii reiligioosselt kui ka etniliselt. Jääb Sahaarast lõunasse. Euroopa kolonisaatorid lõhestasid tugevaid hõime piiridega. Islam on seal piirkonnas võõras ja ei ole senini omaks võetud. Uudo Pragi termin „ must aafrika“. Aafrika roll maailma majanduses olnud üsna marginaalne (kullavarud, maardlad jne)
Loodusrahvad ( Siberi, Ameerika põlisrahvad). Selle uskumuse abil üritavad inimesed selgitada loodusnähtused .
Inglehart-Welzeli kultuurikaart näitab kui usklik on mingi rahvus. Eesti ja Hiina suht kõrvuti. Miks? Hiina väga töökas , juhikultus. Eestis. Ida-Euroopa pool perifeeria st siin ei mõelda välja uusi asju. Euroopa liit on proovinud parandada olukord. Hiina võtab omaks riike, kes on endised nõukogu sotsialistlikud riigid
SUUR REGIOONID
Euroopa
Üsna segamatult arenenud Lääne-Euroopa all tsivilisatsioon osutus kõige elujõulisemaks. Levides üle maailma, hakkas see tugevasti mõjutama ülejäänud regioonide arengut.
Kagu-Euroopa ehk Balkanimaad vallutasid 14-16 saj islami tsivilisatsiooni esindavad türgi hõimud . Sageli aga kaheldakse, kas Kagu-Euroopat ikkagi saab pidada Euroopa osaks.
Piirkonnad kus domineerivad islami usulised, plahvatusohtlik. Türgi areneb väga kiirelt, ei ole enam vaene maa. Kuid türgil ida ja lääne erinevus.
Ida-Euroopa Venemaal on olnud perioodid kus vaatab ida kord lääne poole.
Riigi arengu peamised näitajad koolitase ( kirjaoskus ) ja imiku suremus (meditsiini tase).
Põhja-Ameerika
On suurregioon, veidi väiksem kui samanimeline manner, hõlmates kaks riiki-USA ja Kanada . Põhja-Ameerika asutasid 16-19saj eurooplased võib kutsuda uus Euroopaks
Kaug-Lõuna
Lääne tsivilisatsioon on levinud ka lõunapoolkeral, tüüpilisemal kujul Austraalias ja Uus- Meremaal . Seegi piirkond on asustatud väljarändajatega Euroopas, kes tõrjusid põlisrahvad välja. Erinevalt põhja-Ameerikas on Austraalia ühiskond palju noorem: euroopalik areng on seal kestnud 200 aasat ning pole seetõttu põhja-ameerikalikku küpsust saavutanud.
Ladina-Ameerika
Põhiline kolme tsivilisatsiooni segunemine , mis regiooni eripiirkondades on vastavalt ühte või teise komponendi osatähtsuses erinev. Mehhikost Paraguayni nn Hispano-Ameerika, etendas põlisrahvaste indiaanlaste tsivilisatsiooni lääne omaga enamvähem võrdset rolli. Aafrika tsiv roll suht väike. Brasiilias ja Kariibias segunes lääne tsiv peamiselt aafrika tsivilisatsioonidega ja indiaanlaste mõju jäi nõrgaks. Ladina-Ameerika lõuna osa Tsiili ja Argentinas on valgete hilisimmigrantide mõj palju suurem. Majandustase eripiirkondade suur. Brasiilias 8miljonit inimest, kelle sissetulek alla dollari. Eestlased kasutavad Brasiilias toodetud lennukeid.
Ida-Aasia
Teinud suure hüppe läbi. Jaapanis tulevane probleem, rahvastiku vananenmine. Hiina on väga erinev ülejäänud ida aasiast. Väga kiire hüpe noore rahvastiku arvelt jaapanis oli see 80datel. Põhja-Korea.
Lõuna-Aasia
India, sri lanka , Nepal, Bangladesh . Vanureid praktiliselt pole. Kirjaoskus väga madal. Noori väga palju.
Kagu-Aasia
Usuliselt väga kirju regioon, kus hinduismile lisanduvad budism, islam ja kristlus. Siinset majandust seovad oluliselt Hiina ettevõtlusvõrgustikud.
Singapur kuulub arenenud riikide hulka.
Korea on endiselt üks olulisemaid laeva ehitajaid.
Linnriikidest nagu Singapur ja Hongkong on saanud maailma pangad. Singapuris ametlik riigikeel inglise keel.
Malaisia ja Tai üritasid kopeerida Singapuri edu, aga sealne rahvastik on suurem ja raskem ümber kasvatada.
Filipiinid Vietnam ja Indoneesia on maas.
Levinud on ajutise tööjõu liikumine. Nt Paariks kuuks.
NB! Üldiselt võib aasiat iseloomustada kui tööka rahvaga, konkurentsi pakkuv maailmajagu , mis võib tulevikus tõusta rikkamate hulka.
Põhja- Afrika ja Ees- Aasia
Piirkond kus alguse said vanimad kultuurid ja tsivilisatsioonid. Suur rõhk rändavatel oaasi rahvastel. Konfliktid, islami usk aitas ühendada rahvaid, kuid mitte täielikult.Jaguneb kaheks: naftariigid ja mittenaftariigid. Poliitiliselt oluline kant maailma jaoks. Dubai eesosas oma naftaga . Kirjaoskus on täitsa olemas. See piirkond oleks muidu üsna vaene kui ei oleks nafta varusid. Oluline islami näitaja on see,e t raha ei tohi teha raha. Liigkasuvõtmine on keelatud. Seepärast puuduvad suured pangad. Nende rahade hoiustamisega tegelevad euroopa pangad või off- shore firmad-firma, mille kontor , office vms ei asu seal riigis, kus ta põhiliselt tegutseb. Enamasti asub maksuparadiisi riikides on registreeritud mitte samasse riiki, kus põhiliselt tegutseb.
Must Aafrika
Poliitiliselt killustunud. Regioonid üle 40 riigi,millest suureks saab nimetada ainult nigeeriat. Mitte ühegi hõimu areng pole veel rahvuse tasemele jõudnud. Kongo 6.3 last naise kohta. Meeletu rahvaarvu kasv. Euroopa peab tõenäoliselt hakkama koostööd tegema musta aafrikaga , või pilltikult uue koloniseerimise tegema. Sealt saadakse väheolulisi saadusi, mida on võimalik asendada , need ei too raha sisse. Vaesus .
SKT- sisemajanduse kogu toodang.
On euroopa tuum ja euroopa perifeeria.
SKT sõltub sellest kui rikkas on riik ja kui suure osa panustab ta haridusse ja meditsiini
RUUMI MUUTUMINE AJAS JA KAPITALISMIS
Mõiste kokkutõmbuv ruum maailm on muutunud väiksemaks tänu side- ja kommunikatsiooni vahenditele.
Sellega kaasnens transpordi ja sidehindane langus 20.sajandil. Tehnoloogia abil on paljude eluvaldkondade tootlikkus kasvanud kümnetes kordades  Esma - ja ka teisese sektori hõive langeb
Agraar ühiskonna mudel
Industriaalühiskond
Struktuurimuutus: tehnoloogia abil on paljude eluvaldkondade tootlikkus kasvanud kümnetes kordades- Esmase ja ka teise sektori hõive langus. Esma- ja teisesektori ruumivajadus töötaja suhtes on kasvanud kordades, näiteks täna: põllumajanduses u 200 ha töötaja kohta. Saetööstuses 20 töötajat ha kohta. Äriteenustes u 20000 töötajat ha kohta. Globaliseerumine omakorda soodustab finantskeskuste kasvu.
Ameerika autoturg on kokku kukkumas.
Post-moderne infoühiskond
www  ameerika militaar infosüsteem . (vaata netist silicon valley )
Võrgustumine ja panidlikkuse kasv. Info kui toore ja kaup.. infoplahvatus . Sotsiaalse ja tunderuumi tähtsuse suurenemine.
See informatsioon, mis täna on uus on homme vana.
Infomüra palju informatsiooni, mis on õige mis on vale? See tekitab paradokse, näiteks usas lapsi enam ei vaktsineerita.
Võrgumajanduse eripära:
Info kui toore ja kaup. Eksponentsiaalne kasv ja sarnasus bioloogilistele süsteemidele. Pakkumise suurenemine hindade ja langedes ja tasuta kopeeritavad põhiversioonid. Füüsilise ruumi asendumine virtuaalsega, just in time elektronkaubandus. Tarkade tarbijate kriitiline mass. Oluline on oskuste tase nüüd, et globaalses elus läbi lüüa.
Unelmate ühiskond (rolf jensen ) lugu õnnelikust kanast. Võtmeks elamuste ja emotsioonide tootmine ja tarbimine. Käivitajaks jõuks on reklaamitööstus, mis vajab kauba mllmiseks head lugu. Turismitööstus ja ruumide tarbimine.
MIS ON GLOBALISEERUMINE TEGELIKULT? Erinevad liigid: majanduslik, rahanduslik, kultuuriline.
Spiky Europe elanikud (kaart)
1.Märkide ja voolutse maailm. Inimesed informatsioon ja raha.
Jalgpalli näide maakera on pall, tumedad laigud, piirkonnad kus on raha, valged kus raha ei ole.
Vertikaalne ja horisontaalne maailm:
1.Vertikaalne maailm  inimesed liiguvad , kohvri inimesed, suur raha. TNC
2.Horisontaalne maailm peavad riiklikud süsteemid.
Oluline on maailmas leida oma funktsioon, milles oled väga hea. Sellega tuleb silmapaista siis on oluline juurde pääs maailmale ja siis tuleb rikkus kah.
KAUBAVOOD JA TOOTMINE MAAILMAS
Oil production : suurimad tootjad: Venemaa, USA, Saudi Araabia. Suurimad tarbijad: Euroopa, USA, Hiina.
Teenuste osakaal: USA, Euroopa, Hiina
Põllumajanduse toodang: India, Hiina, USA
Kalandus : suurimad eksportijad Jaapan
Tööstustoodangute tootmine on suurenenud ennekõike aasias.
Suurimad majanduskeskused: London, New York , Hong kong
Kui regioon ei suuda toota neile kasulikke inimesi ei toimu majaduses arengut.
Uued trendid: tehnoloogia muutus, kliimamuutus, Aaasia tõus, Euroopa vananemine.
Kontratjevi lained suuremad tehnoloogia muutused, mis muutsid tootlikkust. Mingil hetkel innovatsioon ammendab ennast, ühiskond on sunnitud investeerima uude valdkonda. 1) 1785 -1845 vee-energia, tekstiilitööstus , raua sulatus 2)1845-1900 aurumasin , raudtee 3) 1900-1950 elekter , keemia, sisepõlemismootor 4) 1950-1980 Nafta, lennundus , elektroonika 5) 1980-... mikroelektroonika, biotehnoloogia , kosmose ja tuumatehnoloogia.
UUED ARENGUTEGURID MAAILMAS JA EUROOPAS
Tehnoloogia muutuse mõju: Uus töötsus ei taha minna vanatööstuse piirkonda Saastunud keskkond, eelmise tootmiskorralduse hoiakud ja organisatsioonid , teistsugused nõudmised tööjõule ja infrale. Vajaik teadlik restruktureerimine. Regioonile uue imago loomine.
21.sajandi toidukriis: hetkel ligi 7miljardit inimest, sajandi lõpuks 9miljardit. Energia ja toiduhinnatõus. Suureneb taastuvate energiaallikate osakaal. Postiivse energiabilansiga riigid võidavad. Ökotoidu populaarsus ja maahind tõuseb.
Rohemajandus: kasvumudel, mis väldib keskkonna halvenemist, ressursside ammendamist, reostumist ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemist. Planeerib, soodustab ühiskonna struktuurimuutust. Põhineb ökoloogilisel majandusteadusel. Taastuvenergia , energiasäästlikud hooned, säästlik transport, nutikas maakasutuse planeerimine .
Rohemajanduse võimalused Energiatootmine roheallikatest elektrienergiast 20% tuulest, 20% puidust-võsast ja veel 20%: turvas, biogaas , päikesepaneelid Katlamajad valdavalt kohalikule kütusele Efektiivsuse võti on taastoimes! Katta Eestis biomassiga 3 GW jagu võimsusi (2012 oli meil 11 GW koguvõimsusi) Luua sellega 15 tuhat uut töökohta 3-6 täiendavat töökohta 1 MW kohta Lisategevus talunikele ja suveelanikele Suvitamise muutmine ökoloogiliselt positiivseks .
Aasia tõus: Euroopa kaotab majanduslikku tähtsust, uued globaalsed majanduslikud jõud on Hiina ja India, kiiresti rikastuv piirkond, aga probleemiks Hiina puhul kiiresti vananev rahvastik. Eesti võimalus: asukoht Aasiast Euroopasse, kõrgväärtusega puit, aasiaadid on hullud euroopa kauba järgi, konteiner hiina on odav.
MAJANDUSTEOORIAD
Neoklassikaline teooria põhineb: Kapitalil, Tööjõul, Tehnoloogilisel arengul
ON vaba turu ja välise kasvu põhine
Põhihüpotees: aja pikku kandub kasv üle vähemarenenud regioonidesse – toimub konvergents
Kriitika: Eeldused ei kehti: Tööturg ei ole perfektselt mobiilne. Konkurents ei ole sageli perfektne . Info (eriti tehnoloogiate kohta) ei ole täielik. Ei võta arvesse kohanemis- ja transaktsioonikulusid Pikaajaliselt ei ole empiiriliselt tõestatud.
Keinslik teooria lähtub (tööjõu)ressursside alakasutusest, mistõttu valitsusel tuleb sekkuda ja nõudlust kasvatada. Seisukohad: ülemäärane säästmine pidurdab majandust, kui säästud ületavad investeeringuid siis majandusareng pidurdub. Riigi sekkumine majandusse on vajalik. Oht, et majandus satub liiga suurde sõltuvusse riigi abist. Majanduse muutumine bürokraatlikuks, arengu pidurdumine.
Monetarism : Milton Friedmani (1912-2006) põhiseisukohaks on idee turu sisemisest stabiilsusest. Majanduskriisid on seotud ressursside mitteküllaldase pakkumisega. Riigi ülesandeks on Friedmani järgi tagada stabiilsete hindade läbi eraettevõtluse õitseng. Selle eesmärgi saavutamiseks on tõhusaks vahendiks rahapoliitika , mille väljendus praktikas oleks valitsuse kulutuste ja maksude vähendamine ning ohtliku inflatsiooni vältimiseks liigse rahamassi turule paiskamisest hoidumine.
Riikide ja teooriate teke:
Vana Kreeka
Aristotelese filosoofias on oluline koht nähtuste jagamisel loomulikeks ja ebaloomulikeks. Tootmist kui sellist pidas ta loomulikuks, nagu ka raha kasutamist väärtuste mõõdupuuna.
Kuid raha kasutamise uue raha loomisel luges ta ebaloomulikuks, milline asjaolu viitab ühtaegu kapitalimahutuste kasutamisele majandustegevuses, kui ka ühiskonna ebaküpsusele sellise tootmissüsteemi aktsepteerimiseks.
Rooma impeeriumi tekkimisega II saj. ek. Paiknesid kaubateed taas ümber. Riigi paremaks haldamiseks loodi Euroopa esimene arvestatav teedevõrk , mis hoogustas kauplemist. Kuna kauplemine ei olnud aristokraatiale sobilik nagu väitis Rooma riigimees ning naturaalmajanduse kaitsja Cato (234-149 ek.), tekkis uusrikaste plebeide seisus. Paraku lahendati uusrikaste probleem laostunud talupoegade arvelt, mis kokkuvõttes viis majanduse krahhi äärele.
Kristlik moraal : Kristluse varajasema perioodi esindajaks oli Püha
Augustinus (353-430), kelle arvates lõi jumal inimese ja käskis tal tööd teha.
Töö ei ole aga inimesele mitte ristiks, vaid õnnistuseks. Õilsaim töödest on tema järgi põlluharimine. Kuid osta odavalt, müüa kallilt – kaubelda – see ei olevat
õige ristiinimese tegu. Ka astus Augustinus välja eraomanduse vastu, mis olevat kõige pahede põhjus. Selline suhtumine soosis küll efektiivsemat naturaalmajandust, kuid mitte majanduse arengut. Majandus elavnes koos juutidega, kellel oli kauplemine lubatud.
Aquino Thomas (1225-1274) võrdleb ühiskonda mesilasperega ja leiab, et seisuslik hierarhia on tööjaotuse loomulik väljendus. Ka muutis ta üldist suhtumist rikkusesse, nimelt leidis Aquino, et rikkus teatud mõõdukuses ei sisalda endas midagi vääritut. Kuigi mõõdukuse mõõt jäi defineerimata, anti edaspidi rikkusele kiriku õnnistus.
Merkantilism ja tööstuskapitali teke
Esimese kapitalistliku tootmisviisi teooriana kerkis 15 saj. esile merkantilism, mille põhimõtted valitsesid 18. sajandini. Selleks ajaks oli toimunud suur kaubanduskapitali akumuleerumine suurkaupmeeste kitsas ringis . Väiketootmine ei suutnud enam rahuldada nõudlust turgudel , pandi manufaktuuridega alus suurtootmisele. Merkantilistid eraldasid majanduse uurimise religioonist, majandusprotsesse vaadeldi kui omaette fenomene. Nende peamisteks seisukohtadeks olid:
1) läbi realiseerimisväärtuse rikkuse samastamine rahaga ,
2) tootmise seadmine rikkuse eelduseks ,
3) kasumi allika nägemine riikidevahelises raharingluses.
Merkantilismi algperioodil oldi seisukohal, et kaupu tuleb rohkem välja kui sisse vedada ja jõukuse tagavad riigi rahavarud. Raha peab ringlema, et rohkem raha sisse tuua.
Liberalism
Feodaalsuhete lagunemise käigus esildus 17. ja eriti 18 saj. majanduslik liberalism. Selle põhiideeks oli arusaam, et rikkuse allikaks on inimese töö, sõltumata selle rakendamise
kohast. Põhjenduseks toodi asjaolu, et on vähe ainelisi hüvesid, mis oleksid looduses saadaval ehedal kujul. Enamus neist vajab inimese tööd tarbimisväärseks kujunemiseks. John Locke (1632-1704) seostas majanduskasvu eraomandusega. Et inimesel säiliks motivatsioon töötamiseks, peavad ta töö tulemused olema õiguslikult kaitstud. Eraomandus saigi liberalismi teooria nurgakiviks. Vastupidiselt merkantilistidele oldi seisukohal, et valitsus peaks võimalikult vähe sekkuma majandusellu. Valitsuse funktsioonidena nähti: 1) eraomandi kaitset, 2) seaduslikkuse tagamist ja 3) riigi kaitsmist.
Adam Smithi arvates määras majandusprotsesside kulgemise inimese loomus. Inimest luges ta egoistlikuks, kes suutmata oma vajadusi iseseisvalt rahuldada, asub tegutsema majanduses. "Nähtamatu käe efekt" on tingitud turujõududest, mis läbi nõudluse tekitavad pakkumise. Turu laienemine täiustab omakorda spetsialiseerumist. See tagab tööviljakuse kasvu ja tingib rikkuse suurenemise ning kapitali akumulatsiooni, mis soodustab tööjaotuse laienemist . Nii saab majanduskasv võimalikuks vaid vabade turusuhete tasakaalustavates tingimustes. Vabade turusuhete all mõistab Smith olukorda, kus puuduvad riigi poolsed kaubanduspiirangud, kui ka monopolide kunstlik kasumi suurendamine .
Suhtelise eelise printsiip- David Ricardo :
Pidas tööstuskapitali majanduse mootoriks ja kasumit selle kütuseks. Tema leidis, et teatud piirkondadel on eelis toota mingeid produkte, sest seal on nende tootmise kulud võrreldes teistega madalamad. See on edu võti. Iga inimene/piirkond peaks keskenduma selle tegemisele/tootmisele, milles tal on eelis. Need piirkonnad või inimesed, kes sellest kinni ei pea majandavad vähem tõhusalt, muutuvad vaesemaks ja tõrjutakse konkurentsist välja.
Kaubandusteooria :
Eli Heckscher (1919) & Bertil Ohlin (1933) rahvusvahelise kaubanduse teooria
"Interregional and International Trade" põhines kapitali ja tööjõu ristanalüüsil.
Neli olulist eeldust olid:
1) Tootmistegurite mobiilsust arvestatakse minimaalsena
2) Veokulud võrdsustatakse nulliga
3) Tehnoloogiat võetakse geograafiliselt konstantsena
4) Mastaabiefekti ei saa arvestada, kuna eeldatakse täiuslikku konkurentsi
Sotsialismi mõjukamaks esindajaks oli Karl Marx ( 1818 -1883).
Marx püstitas küsimuse, et kui turumajanduses vahetatakse kõiki kaupu vastavalt nende väärtusele, siis kuidas üldse on võimalik kasumi tekkimine. Lahenduse leidis ta erilises kaubas – tööjõus. Tööjõu väärtust mõõdab ta nende kulutustega, mis on vajalikud töölisel teha tööjõu taastootmiseks. Ja väidab, et kuna tööline toodab rohkem kui seda
kuluks tööjõu taastootmiseks, siis kõik ülejääk , mille kapitalist kompensatsioonita omastab, ongi kasum. Selle protsessi tulemuseks on ületootmine ja majanduskriisid. Lahendusena pakkus ta üleminekut tootmissuhetele, kus lähtutaks töölisklassi huvidest.
Renditeooriad:
Üksiku tööstusettevõtete paigutuspõhimõtted (Launhardt,Weber).
Põllumajandusettevõtte paigutus -põllumajandusmaastik (von Thünen).
Keskuskohtade teooria (Christaller)
Tööstusettevõtete paigutus regioonis - tööstusmaastik (Lösch)
Linnarendipindade teooria- ( Alonso )
Johann H. von Thünen (1783-1850) – Maakasutuse teooria (1826) võttis vaatluse alla põllumajanduse. Peale looduslike tegurite määravad transpordikulud põllumajandusliku tootmise tüübi ja intensiivsuse. Tuumikuks linn, siis järgneb piimandus ja selleks oluline/vajalik, siis viljapõllud, rohealad ja waste .
Linna rendipindade erinevus (William Alonso) Saab rakendada globaalse juurdepääsupunktide (lennuväljade) suhtes; võrdle Heatrow ja Ülemiste rente. Linna südames on poed , ärialad. Neile järgneb tehaste vöönd ja siis elanike kodude vöönd.
Weberi ettevõtete auskoha teooria: Ettevõtted paiknevad nii, et nende kulutused oleks minimaalsed.
Christalleri keskuskohtade teooria:
Keskuskohtade teooria püüab näidata, kuidas asulad paiknevad teineteise suhtes, kui suure ulatusega turgu suudab keskuskoht kontrollida ning miks konkreetsed keskuskohad toimivad külade, alevike või linnadena. Asula peamiseks eesmärgiks on pakkuda tooteid ja teenuseid ümbritsevale alale . Selliseid linnu võib nimetada keskuskohtadeks. Asulad, mis pakuvad rohkem tooteid ja teenuseid suuremas ulatuses, on kõrgema taseme keskuskohad. Madalama taseme keskuskohtadel on väikse ulatusega turg , mis pakub igapäevasemaid tooteid ja teenuseid. Keskuskohtade paiknemise määrab ära minimaalset kasumit tootva turu olemasolu. Seejärel püütakse turu ulatust suurendada, kuni jõutakse maksimaalse vahemaani, mida klient on nõus teenuse või toote tarbimiseks läbima. Seda maa-ala nimetatakse keskuskoha tagamaaks .
Uuenduste ja nende leviku teooriad
Kaose teooria- seisneb selles, et raske on ette ennustada tulevikku kõige väiksemgi mõjutus muudab radikaalselt asjade käiku.
Innovatsioon ehk majandusuuendus on leiutise, avastuse, uue või olemasoleva teadmise või ka kontakti uudne kasutamine või „teistmoodi rakendamine“ majanduses.Innovaatorid on
ettevõtjad , kes nii saavutad konkurentsieelise ja tekitavad majanduses arengu.
Võimalused uuenduste omandamiseks: Levinumad uuenduslevingu mudelid,ruumilise difusiooni tüübid ja etapid. Adaptsiooniprotsess: innovaatorid, mahajääjad ja barjäärid. Riskivalmidus. Struktuuriline, protsessiline ja kultuuriline komponent uuenduste levingus.
Tehnoinnovatsiooni leving.
Innovaatilisuse normaaljaotus: 1. innovatsioon 2. varajased kohanejad 3. varajane enamik 4. Hiline enamik 5.uimerdajad
Innovatsioonide difusiooni (uuenduste levingu) teooria : 1. Uuendus omandatakse ennekõike keskuses , erinevus keskuse ja ääremaa vahel on suur 2. difusiooni staadium- uuendus levib ääremaale ja erinevus keskusega väheneb 3. uuendus on levinud üsna võrdselt üle kogu piirkonna 4. täite osa- uuendus võetakse kasutusele veel kohtades, kus seda pole tehtud nö täidetakse augud.
Post-produktivism:
Miks inimene kuskil elab? Keskkond vs. karjäär
Loov klass ( Florida ) Rahakad ja nõudlikud
Suve- / teise kodu majandus? Mood või ürgne vajadus

• Linnade valgumine maale
  
• Toidutootmise rahvusvahelistumine ja kasvav
  
• konkurents
  
• Riiklike põllumajandustoetuste kahandamine ;
  
• Toidutootmise kahanemine;
  
• Kasvavad kvaliteedinõuded ;
  
• Keskkonnanõuete karmistamine põllumajanduses;
  
• suurettevõtete domineerimine põllumajandustootmises ja väikeste kadu
  

Tsükli ja laineteooria: Toote elutsükli teooria, Kasumitsükli teooria,Turismi sihtkoha arengu teooria. Neid kõiki on põhimõtteliselt võimalik iseloomustada samasuguse joonisega. 1.tutvustus/ avastus/ null kasumit 2. kasvu periood/ tarbimise suurenemine/suur kasum populaarsuse kasv 3. laineharja tipp ehk populaarsuse tipp /normaalne kasum 4. populaarsuse/tarbimise langus/ kasumi langus .
Porteri riikide arenguetappide rada:
Faktortingimuste põhine (loodusressursid, odav tööjõud , tagada makrostabiilsus ja edasise arengueeldused)
Investeeringute põhine ( investeeringud infrastruktuuri ja sisseostetavasse tehnoloogiasse, allhanketööd)
Innovatsioonipõhine ( investeerimine tootearengusse, tootekonkurents, teadmusmahukas tootmine, investeering inimesse koolituse kaudu jne)
Rikkusepõhine (kapitalimahukas tootmine,sotsiaalne heaolu, riskide mittevõtmine)
Võrgustikud ja sotsiaalne kapital :
Sotsiaalkapital: keskenduvad sotsiaalsete suhete rollile produktiivsuse mõjutamisel.
Ühendav sotsiaalkapital
Grupivälised seosed
Erinevad kogukonnad ; seob algselt suheteta inimesed
Tugevad sidemed – abielu või sõprus eri rassist inimeste vahel
Nõrgad sidemed – heterogeensed organisatsioonid; mitmekesine naabruskond.
Avatud, horisontaalne ja mitteformaalne võrgustik nõrkade sidemetega - ühiskonnale kasuliku koostöö seisukohalt kõige tulusam
Majandusklastrid
CLUSTER – A NUMBER OF THINGS OF THE SAME KIND, GROWING OR HELD TOGETHER
GEOGRAAFILISELT LÄHESTIKKU PAIKNEVATE ÜHE VALDKONNA TOOTMISELE SPETSIALISEERUNUD ETTEVÕTETE JA INSTITUTSIOONIDE (NT. ÜLIKOOLIDE, AGENTUURIDE, KAUBANDUSKODADE) KOOSLUS , MIS TEEB KOOSTÖÖD JA SAMAS KONKUREERIB SISEMISELT
KLASTRI GEOGRAAFILINE ULATUS VARIEERUB LINNAST REGIOONI, TERVE RIIGI JA RIIKIDE GRUPINI.
Klastrite liigid: üldistatud klaster vs spetsialiseerunud klaster. Linnastunud klaster vs lokaliseerunud klaster.
Klastrit iseloomustavad: osalejate ruumiline lähedus ühtne sotsiaalne ja kultuuriruum - eeldus sotsiaalse ja kultuurilise kapitali tekkeks: võrgustike kasvamisel klastriteks ning suhete vormumine institutsioonideks, normideks ja väärtusteks allvõrgustikes olev usaldus ja klastritele omane kultuur vähendab transaktsioonikulusid ja loob sünergiaid; ettevõtlikkus, õppimine ja innovatsioon, millest saab regiooni elulaadi ja (mikro)kultuuri osa; normide-väärtuste raamistik tagab stabiilsuse, teadmiste ja inimkapitali taastootmise institutsionaalse õppimine võime, millega seda raamistikku jätkuvalt ja loovalt uuendada . evolutsiooniliselt arenenud sektori-läbised ettevõtlusvõrgustikud Hea ettevõtluskeskkond (miljöö), mis tagab uued nišid (uutele) ettevõtetele ja uute klastrite tekke; koostöö ja konkurentsi balansseeritus: teatud tasemel toimuv koostöö on konkurentsi aluseks ja
tagab innovatsiooni ; spetsialiseerumise, teadmiste ja oskamise ( know how) kasvu ning tehnoloogilise arenguga loodav mastaabisääst.
Klastri eelised:
Ruumiline kooseksisteerimine - aglomeratsiooniefekt
Majanduslik interaktiivsus
Ühine sotsiaalne kapital
Suurem tootlikkus ja efektiivsus
Uuenduste kiirem levik
Uute toodete turule toomine ja uute ettevõtete
asutamine on lihtsam
Ühtlasi loovad klastrid regioonile mainet kui konkurentsiressurssi, mis:
parandab kapitali kättesaadavust , soodustab inimeste sisserännet ja
suurendab otseinvesteeringute mahtu Edukad klastrid on arendanud välja bränditootmise,
millesse sageli kaasatakse ka regioon. Kui regioonil juba on hea maine, siis annab seda
tootemärgi arenduses veelgi kasvatada
Klastri nõrkused: Konkurentsieelise kaotamine tänu sisemistele ja
välistele jõududele
• Välised jõud – tehnoloogilised muutused, muutused ostjate vajadustes;
• Sisemised jõud – olemasolev turuinformatsioon,
töötajate oskused, teaduslik ning tehniline teave ning pakkujate baas
Klaster on tundlik nii välistele mõjuritele kui ka sisemisele jäikusele (ülekonsolideerumine, vastastikused arusaamatused, kartellid ja muud konkurentsipiirangud)
Evolutsioonilise majandusteooria
paljuski nagu peavoolu majandus, on siingi rõhk keerukatel interdistsiplinaarsusel, konkurentsil, (majandus) kasvul , struktuurilistel muutustel ja ressursi piirangutel, kuid ta erineb peavoolu majandusest nende nähtuste uurimise metoodikate poolest.
Schumpeter : Bioloogilise ja sotsiaalse evolutsiooni
erisused . Shumpeteri kapitalismi evolutsioon:
1) innovatsioon,
2) kapitalistliku ettevõtte roll,
3) ajalooline perspektiiv .
Marxi mõju Schumpeterile: innovatsioon (dünamism) ja tehnoloogia
Tegutsemisreeglid ehk rutiin – geenid , muutus – mutatsioon
Kollektiivne kohalik õppimine
Kohanemine globaliseerumisega
Aglomeratsioonimajandused
Industrial district (ID)
Industrial district: Aglomeratsioonimajandused; Ettevõtete klasterdumine
• Juurdepääs tööjõule
• Spetsialiseerumine
• Mastaabisääst
Sassuolo näide, ITAALIA.Maapiirkondade evolutsioon tööstuspiirkonnaks 1960-70ndad Restruktureerimine 2000ndad.
Õppiva majanduse konspetsioon :
Üksikindiviidide õppimisvõime kõige aluseks.
Õppimine, kui uute oskuste ja kompetentsi omandamine, mitte lihtsalt info talletamine. Õppimine toimub kõikides majandussüsteemi osades.
Osalus protsessis on sageli määrava tähtsusega, sest innovatsioone ei võeta
kasutusse kas siis vanade eelistuste, hindade või olemasoleva rutiini tõttu: lihtsalt ollakse
harjunud vanaviisi toimetama Kui õnnestub muuta rutiiniks innoveerimine,
siis on tõenäoliselt enam lootust rajasõltuvuse ( path dependency) vältimiseks.
Regionaalne innovatsioonisüsteem (RIS)- on era- ja avalike organisatsioonide läbipõimunud kooslus, mis loob ja levitab uusi teadmisi ja oskusi. Sotsiaalne süsteem, mille keskne tegevus on õppimine - inimeste interaktsioonil põhinev tegevus. Iseloomustab teadmise loojate (ettevõtted, ülikoolid, arendus- ja koolitusorganisatsioonid, tehnosiirde asutused) koostöö ja konkurents ning kogu piirkonnas innovatsiooni toetav kultuur, mis soodustab süsteemi toimimist ja edasiarengut.
Tödtling jagab omakorda regioonid innovatsioonivõimekuse poolest keskus ääremaa- ja vanadeks tööstusregioonideks, kus probleemid on vastavalt liigne fragmenteeritus, nõrgad institutsioonid ja uusi arenguid takistav rajasõltuvus.
RIIGID ja rahvusvahelised organisatsioonid
Riikide roll kapitalistlikus maailmamajanduses:
1. Riigid sätestavad tingimused kuidas kapital, kaubad ja tööjõud võib nende piire ületada;
2. Riigid loovad oma piirides omandit puudutavad reeglid;
3. Riigid otsustavad tööjõu ja tasu üle;
4. Riigid otsustavad, millised kulutusi ettevõtted peavad otse
ja kaudselt kandma saaste-, toorme- ja transpordiinfrastruktuuri kulud;
5. Riigid otsustavad, milliseid majanduslikke protsesse võib monopoliseerida ja millisel määral;
6. Riigid kehtestavad makse;
7. Riigid võivad oma piirides tegutsevate ettevõtete võimalustele avaldada mõju riikidevahelises süsteemis.
Tugevatel riikidel on ühine huvi toimiva maailmasüsteemi
hoidmiseks. Samal ajal on tugevatest riikidest igaühel huvi selles süsteemis
domineerimiseks ja seega need võistlevad selle nimel omavahel. Selles vastuolulises võistluses on eriline roll poolperifeersetel riikidel.
Nende riikide eesmärgiks on vähemasti oma positsioon säilitada, lootuseks aga tootmise, kapitali akumuleerimise ja sõjalise võimu hierarhias tõusta. Pool- perifeersed riigid peavad oma liitlaste üle tuumikriikide seas otsustama kiiresti ja ettevaatlikult kuna hierarhias tõusmises võistlevad need peaasjalikult üksteisega. Tuumikriikide võistlus domineerimise eest ja poolperifeersete riikide toetus neile loob maailmasüsteemis tavapäraselt jõudude tasakaalu.
Globaliseerumise poolehoidjad on avaldanud arvamust, et transpordi- ja kommunikatsioonitehnoloogiate arengu tagajärjel rahvusvaheliste ettevõtete võim järjest kasvab ning riikide võim kahaneb. Riik sekkub järjest vähem majanduse reguleerimisse maksude ja kaupade ning kapitali liikumisse ning vähendab rolli varade ümberjaotajana. Need arvamuseavaldused on oluliselt nõrgenenud pärast 2008. aasta kriisi. Tegelikult ei ole riikide võim maailma majandusprotsessides nõrgenemas.
Riigid ise on globaliseerumise kui kapitali, kaupade ja tööjõu vaba liikuvuse poliitiliste tõkete vähendamise taga, tugevamad riigid tugevdavad selle abil oma positsioone veelgi.
Samuti annab see valitsustele õigustusi teha siseriiklikult ebapopulaarseid otsuseid kuna „alternatiiv puudub“. Maailma poliitilistes protsessides on eriti oluliseks muutunud pinged riigi, rahvuse ja rahvusriikluse triaadis.
Riigid kui regulaatorid (regulators) – riigid reguleerivad majanduse toimimist oma piirides ja sellest väljaspool toimuvate protsesside kontrollimise kaudu. Riigi majanduse reguleerimiseks on 2 poliitikatüüpi:
eelarvepoliitika (maksumajandus, avaliku sektori eelarve planeerimine) ja
rahapoliitika (raha tootmine, laenuintressid , vahetuskursid). Lisaks on oluline
finantsteenuste regulatsioon . Riigid võivad tootmistingimusi muuta füüsilise infrastruktuuri ja inimressursi arendamise turu liberaliseerimise kaudu – de-regulatsioon ja privatiseerimine . Riigid saavad rahvusvahelist majandust mõjutada kaubandus-, investeerimis- ja tööstuse arengu poliitikate ning tööturu strateegiate planeerimise ja toetamise abil rahvusvahelistes organisatsioonides
Reguleeriv turumajanduslik riik:
Tegeleb sellega, millega erasektor ei taha tegeleda
( infrastruktuur ) või kus ettevõtted ei ole efektiivsemad või ei saa tegeleda (politseid,sõjavägi).
Turumajandusliku riigi ülesanne:
1) hoida majanduslikku stabiilsust;
2) luua kalleid infrastruktuure nagu sadamad, raud- ja
maanteed;
3) tagada traditsioonilised "avalikud kaubad" nagu
kaitsevõime, turvalisus, haridus ja õigussüsteem ;
4) toetada institutsioonide arengut ja reguleerida töö-,
finants - ja tehnoloogiaturgusid;
5) vältida hinnamoonutusi ilmsete turuvigade korral;
6) jaotada ümber tulu vaesematele hädavajaduste
rahuldamiseks.
Riikide majanduspoliitikad
17-18. sajandit iseloomustas merkantiilne – turgusid kaitsev poliitika
Brittide kui juhtiva tööstusmaa kõrvaletõrjumine toimus just USA ja Saksa turge kaitsva poliitika – oma tööstust kaitsva poliitika tulemusena
1930ndail ja 1970ndail oli samuti neomerkantilism Tollid ja tollideta barjäärid.
Protektsionism ja oma tööstuste arendamine.
Tollid või muud piirangud: Impordi piiramine jaguneb kahe põhivaldkonna vahel.Tollid tõstavad impordi hinda ja suruvad selle konkurentsist välja. Tollid on reeglina kõrgemad lõpptoodangule ja madalamad toormele. Mittetariifsed piirangud, nagu impordikvoodid, -litsentsid, juurdemaksud, dumpinguvastased meetmed, sildistamise, tervisekaitse ja turvalisuse reeglid erinevad sisereeglid nagu tolliformaalsused ja dokumentatsioon , kohalikud piirangud, valitsuse tellimused oma tootjaile, vahetuskursi manipulatsioonid jms.
USA: Omaette nähtus on USA kaubanduspoliitika , millel on olnud oluline mõju ülemaailmsele tootmisele. Välishangete määrus (Offshore Assembly Provision) võimaldab nimelt odava töö teostamise välisriikides, peamiselt Mehhikos ja Ida-Aasias ja mis on mõjutanud oluliselt USA elektroonikatööstust.Tugevaima majandusena on USA pidevalt surunud vabakaubanduse peale, kuid on sageli kasutanud ka tollipoliitikat ning muid meetmeid teatud oma huvide läbisurumiseks.
Euroopa: Ühtne põllumajanduspoliitika
Kohesiooni ja struktuuripoliitika
Saksa mudel
Prantsuse mudel
Briti mudel
Põhjamaade mudel
PIGS
Ida-Euroopa
Aasia maade poliitika: IMPORDIASENDUS JA EKSPORTTÖÖSTUS
Ladina-Ameerika: IMPORDIASENDUS JA TOORMEEKSPORT
Riigid kui koostöö tegijad (collaborators) – võistlemisele lisaks peavad riigid oma majanduslike ja poliitiliste eesmärkide saavutamiseks riikidevahelistes
organisatsioonides koostööd tegema. Regionaalsete kaubanduslepete 2 traditsioonilist tulemust kaubanduse lahknemine (endise partneriga väljaspool blokki) ja kaubanduse loomine (endise partneri või kodumaise toodangu asendamiseks). Alates teise maailmasõja lõppemisest on eristatavad 2 suuremat regionaalsete kaubanduslepete sõlmimise
lainet: varastel 1950.-tel (EEC) ja 1980.-te lõpus. Suured majandusjõud on sellest viimasest ajast teinud ka tihedamat koostööd GATT/WTO raames. Regionaalse majandusintegratsiooni tüübid: vabakaubanduspiirkond, tolliliit , ühisturg , majandusliit.
Valitsustevahelised rahvusvahelised organisatsioonid
Majanduslikud organisatsioonid :Reguleerivad ja finantstuge andvad organisatsioonid – IMF, WTO, WCO
Rahvusvahelist statistikat koondavad ja nõu andvad organisatsioonid – Maailmapank
(WB), Maailma Majandusfoorum (WEF)
Regionaalsed majanduskoostöö organisatsioonid – Euroopa Liit, Euraasia Liit, MERCOSUR, ASEAN , OPEC , APEC
Poliitilised organisatsioonid – ÜRO ( UNESCO , FAO, UNSC , UNCTAD)
Regionaalsed poliitilised organisatsioonid – CoE, OSCE , OAS
Regionaalsed kaitsekoostöö organisatsioonid – NATO , SCO, AU
Rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulumise mõjukus ja
tähendused (Eesti ja EL/ NATO , USA ja WTO, Venemaa ja G8)
WCO- maailma tolli org. Tollide .
Maailma Kaubandusorganisatsioon (inglise keeles World Trade Organization, WTO) on rahvusvaheline organisatsioon , mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust.
IMF- rahvusvaheline valuutafond asutati 1944, eesmärgiks on püüd vältida ülemäära järske valuutakursi muutusid ning lahendada eririikide finantskriise . Eesti ühines IMFga 1992. aastal. Kõik sellega liitunud võivad astuda ka Maailma panga liikmeks, mis annab riikidele laene .
Vabakaubandus piirkond- NAFTA; EFTA  on ühendus, mille liikmesmaade vahel on kaotatud kõik kaubandustõkked (tollid, kvoodid jne). Samas säilitakse individuaalne kaubanduspoliitika
Tolliliit- MERCOSUR Lõuna Ühisturg on Argentiina , Brasiilia, Venezuela , Paraguay ja Uruguay vaheline majanduslik ning poliitiline liit on ühtne kaubanduspiirkond, kus riikide vahel liikuvatel kaupadel puudub tollimaks ning liiduväliste maadega on kehtestatud samad kaubavahetusreeglid
Ühisturg- on veel laialdasem mõiste. Lisaks tolliliidule lisandub ka veel tööjõu ja kapitali vaba liikumine ühine kaubanduspoliitika liiduväliste riikide suhtes ja ka seadlusandluse teatav ühtlustamine.
Majandusliit- kõige laiahaardelisem mõiste, kus lisaks ühisturu põhimõtetele on ka keskne juhtimine, ühine seadlusandlus, rahandus - ja majanduspoliitika ja ühisraha. Kõige tuntum ja edukam majandusliit on Euroopa liit, mis tekkis kuue lääneriigi osalise koostöö organisatsioonina söetööstuse, metallurgia ja tuumatehnikavallas.
NAFTA- Põhja-Ameerika vabakaubanduse assotsiatsioon. Loojad : Kanada, USA, Mehhiko . Kanada ja USA majandus oli ammu kokkukasvand, Mehhiko tõmmati kampa sest seal on suured loodusvarade varud nt nafta. Majanduspoliitikat harrastavad iga riik eraldi nt Euroopa liit esineb ühtse blokina. NAFTAga võivad liituda kes soovib.
ASEAN- Association of Southeast Asian Nations .Kagu-Aasia maade assotsiatsioon, asutasid viis riiki ja hiljem on liitunud teisigi. Eesmärgiks on majandusliku, kultuurilise ja sotsiaalse koostöö edendamine liikmesriikide vahel. Tegevus pole olnud kuigi tõhus, aga samas on saavutatud mõningaid positiivseid tulemusi.
APEC- Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöö foorum , mis on asustatud 1989. aastal liikmesriikide koostöö ja vastastikuse abistamise tõhustamiseks. Organisatsioonis on 21. liikmesriiki. Võib pidada maailma suurimaks ja kiiresti arenevaks vabakaubanduse liiduks.
OPEC- Organization of the Petroleum Exporting Countries , mis on Naftat eksportivate riikide organisatsioon. Põhitegevus on reguleerida toornafta hinda maailmaturul ja määrata nafta ekspordikvoote.
RUUMSTRUKTUURID ja PROTSESSID
Tööstusühiskonna linnastumine , aedlinnastumine, uuslinnastumine, ja eeslinnastumine .
Postindustriaalse asustuse areng: lahtilinnastumine, taaslinnastumine (gentrifikatsioon), eeslinnades toimuvad muutused.
Protsessid infoühiskonna eluruumi (linnade) edasises arengus: globaalne jaotumine kiireksja aeglaseks, konkurentsist ajendatud arendustöö.
Tertsiariseerumine – äri- ja kultuuriteenused Kesklinnades Elamine hajutub eeslinnadesse – aedlinna kontseptsioon ( Howard 1898 ) vs Le Corbusier La Ville Radieuse (1933). Moodustub linna väli – kaugem rekreatiivne tagamaa (Friedmann ja Miller 1965) – hajalinn. Tööstus kolib linnast välja ( liikluse ja maa hinna tõttu)
KESKUS-TAGAMAA ja PERIFEERIA
LINNASTUMISE STAADIUMID:
Linnastumine linn kasvab peamiselt läbi sisserände
Eeslinnastumine rahvastiku ja majanduse areng linnakeskusest veidike eemal
Vastulinnastumine  eeslinna rahvaarv langeb, kasv toimub kaugel linnast.
Taaslinnastumine  keskuses toimub kvalitatiivne tõus ja majanduse kasv.
Gentrifikatsioon on linnalise keskkonna uuenemine ja ülesehitamine, mis toimub, kui jõukamad keskklassi elanikud kolivad allakäinud piirkondadesse, tõrjudes välja sealseid alamklassi elanikke. kalamaja
Euroopa linnad:
traditsioonidega ja sotsiaalsed
Madalad vanalinnad, müürid, ajalooväärtuste kaitse. Elusad linnakeskused“: toitlustus ja turismiruumid. Stabiilne elanikkond. Suurem tihedus. Sotsiaalmajad ja väike kuritegevus. Hoolikas linnaplaneerimine. Planeeritud ees- ja uuslinnad. Linnade/tööstusalade restruktureerimine.
Ida-Euroopa linnade kiired Muutused :Traditsioonilised Euroopa vanalinnad. Paljud „pääsesid“ moderniseerimisest. Domineerivad on 1960-1990 rajatud blokkmajade kvartalid. Nõrk planeerimine enne ja neoliberaalsed poliitikad 1990ndatel, väärtuslike miljööde hävitamine.Piiratud eeslinnastumine enne 1990, massiivne valglinnastumine 2000ndatel. Sagedase ühistranspordi asemel massautostumine.
Islamilinnad
Jami – peamošee linna keskmes
Kaitsestruktuurid sarnaselt Euroopa linnadele
Traditsiooniliste turutänavate structure: bazaarid and suq’d
Elamute ülim privaatsus ja suletus
Uued ärikvartalid modernses/rahvusvahelises laadis (pilvelõhkujad)
Slummid
Mereäärsed turismilinnad: hotellid ja funindustry
Ülelinnastunud metropolid:
Duaalised linnad
Tööpudus maal ja linnas
Raha linnades
Varimajandus
Kuritegevus
Kasvavad linnaruumid
Rahvusvahelised postmodernsed linnakeskused
Kesklinna agulite taastamine (gentrifikatsioon)
Planeeritud eeslinnad
Rikaste turvapiirkonnad (gated communities)
Lauslinnad (boomurbs)
Keskklassi ja tööliste korterid ja majad
Etnilised enklaavid
Slummid
Transnatsionaalid
Rahvusvahelised hiidettevõtted-RVE
(1) osaleb majandustegevuses enam kui ühes riigis,
(2) kasutab maade ja regioonide vahelisi geograafilisi erinevusi,
(3) on geograafiliselt paindlik, nihutades ressursse ja eri operatsioone erinevate
maailma kohtade vahel.
Neli RVE organisatsioonilist tüüpi
Mitmerahvuseline ettevõte - iseseisvate ettevõtete ühendusena, mis teeb koostööd teatud strateegilise eelise (turustamisel, toorme hankel) saavutamisel.
Rahvusvaheline ettevõte on keskselt koordineeritud kooslus, mille allüksused on küll kohtadel suure iseotsustamisõigusega, kuid järgib keskkontori otsuseid.
Klassikaline globaalne kontsern on keskselt ja jäigalt kontrollitud “globaalse toote” turustusvõrk. Näiteks Ford , Coca- Cola .
Kompleksne globaalne kontsern moodustub enamasti uue ja/või teenindusmajanduse harudesse, kus on oluline kõrge loovus ja/või kultuuriliste eripärade arvestamine , kuid
samas ka tootmise või teatud operatsioonide juures. Näiteks on siin Rootsi-Šveitsi kontsern ABB, mille hüüdlause kõlab “the art of being local worldwide ”.
Rahvusvahelistumise põhjused: juurdepääs loodusvaradele, laienemine uutele turgudele, püüd alandada tootmiskulutusi.
Põlvkonnad:
Esimine põlvkond- üks esimesi oli Briti ida India kompanii, mis tegeles vürtside ja karusnahkade vahendamise ja müümisega Euroopasse.
Teine põlvkond- rahvusvahelised ettevõtted tootsid kolooniates põllumajandus saadusid või kaevandasid maavarasid ning tegelesid toorme esmasetöötlemise ja sisseveoga.
Kolmas põlvkond RVE’sid olid edukad tööstusettevõtted, mis tungisid uutele turgudele või soovisid ligipääsu strateegilistele ressurssidele. Nt USA firmade sissetung Euroopasse. Sellele aitasid kaasa lennunduse areng, mis vähendas vahemaid.
Neljanda põlvkonna RVE on tekkinud seoses toote eluea lühenemise ja tootmise spetsialiseerumisega. Senine jäik tootmine asendub tiheda ettevõtluse ja koostöö võrgustikuga. Sellega on seotud enne kõike teenindus ja rahandusettevõtted. Rõhk on tootearendusel ja brändimüügil.
Rahvusvaheliste ettevõtete peamised tegevusvaldkonnad :
Kõrgtehnoloogia - biotehnoloogia, IKT jne. Suure riskiga valdkond , vajalik on suur ressurss. Õnnestumise korral on võimalik saada väga suurt kasumit.
Suuremahuliste tarbekaupade tootmine- külmikud , autod jne. Tootmisel on võimalik jagada töö odava tööjõuga piirkondadesse, müügitööd hõlbustavad kommunikatsiooni vahendid.
Brändi kaupade masstootmine- sigaretid , karastusjoogid jne. Müügieduks on vajalik mahukas müügireklaam.
Ettevõtete laienemise 2 peamist eesmärki:
Turg! Juurde pääs uuele turule. Varad! Ligipääs veele , teadmistega inimestele jne.
Ettevõttete koostöö tüübid: uurimus alane koostöö. Tehnoloogiline koostöö. Turuga seotud koostöö.
Saksamaa RVE’d
Saksa ettevõtted on keskendunud keemia (38%), elektrimasinaehituse (17%) ja autode (16%) valdkonda. Saksamaa RVE organisatoorse kultuuri eripäraks on konservatiivsus ja
finantsiline alalhoidlikkus, mistõttu Saksa ettevõtted on majanduskriisides märksa stabiilsemad. Saksa ettevõtete eripäraks on riigi oluline osakaal omanike ringis, mistõttu püütakse hoida tegevust ettevõtte sisesena ja välditakse allhankeid. Saksa ettevõtted kasutavad palju pangalaene, mistõttu nende ettevõtmised on suhteliselt kitsalt fokuseeritud ja arendusrahade osakaal on tagasihoidlik.
Põhjamaade RVE mudel:
Põhjamaades on oluline inimeste eest hoolitsemine. Pööratakse rõhku ennekõike haridusele ja see sobib ettevõtetele, sest olemas on haritud tööjõud.
Põhjamaade tänased globaalsed ettevõtted alustasid toorme, ennekõike puidu ja metalli hankimise ja töötlemisega. Nendes valdkondades koguti kapital. Nii kuuluvad maailma puidu-paberiettevõtete tippu just Soome- Rootsi RVEd . Hiljem lisandus tänu riiklikele arendus-, tehnoloogia ja hariduspoliitikatele mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinev tootmine. Igatahes on ka Põhjamaade “sotsialistlik” majandusmudel osutunud ülimalt edukaks, viies need veel 1960ndail küllalt vaesed maad maailma tehnoarengu liidriteks.
Jaapani RVE’d: Jaapani ettevõtted rahvusvahelistusid alates 1970ndaist,
kuid kasvasid siis ja 1980ndail rahvusvahelistel turgudel väga kiiresti, nende osa maailma välisotseinvesteeringuis tõusis üle 10%. Jaapani ettevõtted tegutsesid algul Ida-Aasias, Kagu-Aasias ja Austraalias, 1980-ndatel rajasid kaubanduskompaniide
võrgustiku USA-s ja Euroopas ja kui turg kasvas või kui sihtmaa seda nõudis, siis rajati hiljem ka koostehased. Jaapani ettevõtted ei taha kodust lahkuda. Jaapani ettevõtete välisinvesteeringutest on vaid neljandiktööstuses (Saksamaal näiteks 90%, Euroopas 76% ja Ameerikas 64%). Jaapani tööstustootmises on toonindvaks 7 pikkade
traditsioonidega konglomeraati – horisontaalset keiretsut, mille juhtkonna paremaks ja vasakuks käeks on pank ja sogo šoša. Kolme vanimat Mitsubishi , Mitsui ja Sumitomo
pärinevad ajaloolistest ettevõtlusperekondadest zaibatsudest. Jaapani ettevõtluse korraldus stabiilne, kuid samas väga aeglaselt uuenev. Eriline on ka Jaapani finantssüsteem : iga
keiretsu juurde kuuluv pank toimib pigem kui ettevõtte rahakassa. Vertikaalne keiretsu kujutab endast konglomeraatide omanduses olevat tööstusettevõtet, mis konkureerib teiste keiretsude sama sektori ettevõtetega. Kontroll Jaapani majanduse üle on koondunud väga väikese arvu inimeste kätte, mis omakorda mõjutab avaliku poliitika teostamist: äri kontrollib Jaapani avalikku sektorit . ???????????????????????????????????????? Jaapan ongi ilmselge näide turumajanduslikus arendusriigist, mida iseloomustab väga tugev riiklik
sekkumine majandusse. Jaapani kurikuulus kaubandus- ja tööstusministeerium
(Ministry of Economy,Trade and Industry) on teostanud pärast II Maailmasõda sihikindlat tööstus- ja arenduspoliitikat, tõstmaks Jaapani ettevõtete konkurentsivõimet ja see tõi Jaapanile ka 1970-80ndail edu. 1990ndail sattus aga Jaapani majandus sattunud kriisi, sest
selle suurtööstuse korraldamisel üliedukas hierarhiline mudel ei sobi eriti infoühiskonda, mille võtmeharud vajavad pigem loovust . Täna mõjutavad Jaapanit elanikkonna vananemine ja
maavärina järelmõjud.
Korea RVE’d
Korea ettevõtete rahvusvahelistumine toimus 1980ndatest alates Jaapani mudeli järgi.
Loodi enda suurettevõtted Chaebolid Kasutades odavama tööjõu eelist ujutasid Korea Chaebolid maailmaturu üle autode, laevade, koduelektroonika jms. toodanguga
Nüüdseks on välja arendatud ka tehnoloogia täistsüklid. Koreas on riigi sekkumine majanduse arendamisse veelgi põhjalikum kui Jaapanis: kogu riigi elanikkond on massiteabevahendites teostatava ajupesu abil mobiliseeritud “püha eesmärgi” saavutamisele – jõuda Jaapanist ette.
Hiina, Taiwan :
RVEd on omakorda hoopis teisetüübilise organisatsiooniga: valdavalt väikeettevõtetest
koosnevad võrgustikud. Olles vähemalt sama usinad tööinimesed kui
jaapanlased -korealased, on hiinlastel enam ettevõtlikkust ja tahet end läbi ettevõtluse
teostada. Üle maailma toimivad hiina soost, õigemini hiina eri regioonide ettevõtlusvõrgustikud, mille sisesuhteid korraldavad kindlad ajalooliselt paika
pandud kirjutamata reeglid ja usaldus.
RIIGID VAJAVAD RVE’D SEST SEE PAKUB TÖÖKOHTI. RVE’D VAJAVAD RIIKI SEST SEE TAGAB INFRASTRUKTUURI.
Välismaine otseinvesteering on riigipiire ületav korporatiivne mehhanism , mida kasutades suurettevõte omandab tootmisvara teises riigis. See võib aset leida juba olemasolevate tootmisüksuste ülevõtmisel või suurettevõttesse sulandamisel enamusomanduse endale saamise teel, või ka täiesti uue ettevõtte loomisel. VOI erineb portfelliinvesteeringutest selle poolest, et loob
pikaajalised suhted emaettevõtte ja investeeringute sihtriigi tootmisvahendite vahel.
Suurima olulisusega pole sellise investeeringu puhul mitte finantsülekande iseloom, vaid juhtimiskontrolli sisseseadmine hulga piireületavate tootmist organiseerivate faktorite vahendusel. VOI-t peetakse selle tootmist, kaubandust, finantse, teadmisi, tehnoloogiaid , juhtimispraktikaid ja tööjõudu muutvate protsesside tõttu globaalsete tootmisvõrgustike moodustamisel ning rahvusvaheliste ettevõtete tekitamisel võtmetähtsusega fenomeniks
MAAILMA ENERGEETIKA Ja RESSURSIMAJANDUSED
Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega nende töötlemisega elektriks, mootori või ahikütteks ning viimase kätte toimetamisega inimeseni. Energiat on vaja elektriks, mootorite ja masinatööks. Energia hind sisaldab kõikide toodete ja teenuste hinnas . Energiamajandus mõjutab kõiki teisi majandussektoreid. Muutused energiamajanduses on tihedalt seotud muutustega teistes majandusharudes. Varude piiratus on aga peamiseks põhjuseks, miks tuleb rakendada kokkuhoidu ja leida alternatiivseid võimalusi energia tootmiseks.
Puiduajastu, söeajastu ja naftaajastu.
Energia allikate jaotus:
Päikeseenergia
Maa pöörlemiseenergia
Tuumaenergia
Maa siseenergia
Termotuuma energia
Taastuvad energiaallikad :
Vee-energia
Tuuleenergia
Bioenergia
Loodete energia
Maasisene soojus
Taastumatud energiaallikad:
Nafta
Maagaas
Kivisüsi
Põlevkivi
Turvas
Uraanimaak
Energiaallikate osakaal energiamajanduses:
Muud energiaallikad 2%
Tuumaenergia ja vee-energia 5%
Tahked kütused 20%
Gaas 28%
Nafta 40%
Nafta Varusid 40 aastaks
Maagaas Varusid 72 aastaks
Tahked kütused Varusid 230 aastaks
Tuumaenergia Varusid 80 aastaks
Suurimad naftavarud:
Saudiaaraabi
Iraak
Araabia ÜE
Suurimad tootjad:
USA
Saudiaraabia
Venemaa
Suurimad eksportijad:
Saudiaraabia
Venemaa
Iraan
Suurimad tarbijad:
USA, KANADA, SAUDIARAABIA
Peamised maagaasi tootmisepiirkonnad:
Kanada, USA, Venemaa
Suurimad kivisöe varud: USA, Venemaa, Hiina, India, Austraalia
Suurimad hüdroenergia tootjad: Kanada, USA, Brasiilia, Hiina
Tuumaenergia tarbijad: Prantsusmaa, UK, Rootsi
Alternatiivsed energiaallikad: päike, tuul, biomass , vesi
Vee-energia Suurimad tootjad: Kanada, USA, Brasiilia, Hiina, Venemaa, Norra ja Jaapan.
Lainete ja loodete energia Ameerika, Venemaa, Lõuna-Korea Tuuleenergia
Suurimad tootjad: Saksamaa, USA, Hispaania, Taani, India, Itaalia ja Holland
Päikeseenergia Suurimad tootjad: Saksamaa, Jaapan, USA, Itaalia ja Prantsusmaa
Geotermaalenergia Suurimad tootjad: USA, Filipiinid, Itaalia, Mehhiko, Indoneesia, Jaapan, Uus-Meremaa, Island
Bioenergia Suurimad tootjad: Brasiilia, Jaapan, Saksamaa, Taani ja India
Elektrienergia tootmine:
Elekter rahuldab 40-45% kogu energiavajadusest. Üle kahe kolmandiku elektrist annavad tahkel kütusel toimivad elektrisoojusjaamad. Alternatiiv energiat kasutatakse väga vähe, aga osades riikides võib nende osakaal olla märkimisväärne. Suurimad tootjad ja tarbijad on põhjariigid . Elektri kasutamist peetakse ka majandustaseme näitajaks.
India eelised: suur päikeseenergia vastuvõtt ja kohapealne suur tarbijaskond. India päikeseenergia toodang on u 600 GW, mis on suurem kui kohalik tarbimine.
ALGTOODANGUHARUD
Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus , kalandus ja jahindus ning mõne klassifikatsiooni järgi ka maavarade kaevandamine. Tegelikult tuleb seda sektorit käsitleda laiemalt, liites siia toorainet töötlevad harud. Esmasektori harud töötlevad loodusvarasid inimestele vajalikeks toodeteks . Rahuldab inimeste esmaseid vajadusi, sellega on seotud suur hulk odavtööjõudu. Täna elatab end põllumajandusliku tööga 45% rahvastikust.
Tootmissüsteemid
Korilasühiskonnad
Vara-agraarsed ühiskonnad : rändkarjandus ja/või alepõllundus
Hilisagraarsed ühiskonnad :taime- ja loomakasvatuse ühendamine
Varaindustriaalne tootmisviis /agraar)tööstuskompleks ja koloniaalsüsteem
Hilisindustriaalne tootmisviis rahvusvahelistumine ja neokolonialism
Infoajastu tootmisviis -globaalse majanduse teke, hiidettevõtted
Agraarühiskonna algus
Kauges minevikus elatusid inimesed korilusest, küttimisest ja kalapüügist kasutades toiduks vaid looduses leiduvat. Korilased elasid väikeste kogukondadena ja läbisid toiduotsinguil pikki vahemaid. Suuri toidutagavarasid ei kogutud ja seetõttu sõltus inimeste arvukus täielikult leitavast toidust. Tänapäeval leidub üksikuid korilaste hõime kõige mahajäänumates piirkondades Amazonase vihmametsades, Aafrikas ja Aasias. Umbes 10 tuhat aastat tagasi hakati igapäevase toidu saamiseks kodustama loomi ja harima põldu. Sobivate taime- ja loomaliikide leidmine toimus väga pika aja vältel läbi juhuslike kogemuste. Alepõldudel kasvatatavaid tera - ja mugulvilju vahetati võimalusel rändkarjakasvatajatelt saadava liha, villa ja nahkade vastu.
Mõisamajanduse teke
Põlispõllunduse arenedes ja toidutagavarade tekkides algas maade hõivamine ja koondumine
jõukamate perede kätte. Tekkis mõisasüsteem ja pärisorjus . Mõisnik rentis maa talupoegadele ja nõudis selle kasutamise eest renti. Kui renti tasuti saadustega, müüs mõisnik osa toodangust turul. Talupoeg pidi ise saadused töötlema ja tegema ka kõikvõimalikke abitöid: hankima väetisi , tegelema maade kuivendamisega või rajama ja hooldama niisutussüsteeme.
Kuigi talupoeg otsustas ise, mida toota, ei olnud tal kapitali efektiivsemaks tootmiseks (saagikuse tõstmiseks, tõuaretuseks jne).
Tööstusajastu põllumajandus
Industriaalajastul toimusid põllumajanduses suured muutused. Agraarreformide käigus jagati mõisamaa kas täielikult või osaliselt talupoegadele ja tekkisid iseseisvad segatalud . Esialgu säilis neis veel täielikult elatusmajandus . Segatalude edasine areng viis spetsialiseeritud
suurtalude tekkele, kus toodeti vaid mõnda saadust müügiks. Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas, nende arv kasvab ka Jaapanis,
arengumaades leidub neid veel vähe. Lõuna-Ameerikas ja mujal endistes asumaades on suured istandused. Eriti arenenud riigid üldjuhul reguleerivad toidutootmist.
Põllumajndustootjate tüübid
Ekstensiivsed teraviljamajandid on levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtlaaladel.
Rantšo on suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Söödatagavarasid varutakse erakordseteks juhtudeks (pikaajaline põud vmt). Rantšo annab väga odavat toodangut, kuid selleks peab olema kümneid tuhandeid hektareid karjamaid. Rantšod on levinud USAs, Austraalias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas jm.
Istandus on suur taimekasvatusmajand , mis toodab saadusi (kohvi, suhkruroog, puuviljad jms) müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Arengumaades on praegugi palju
istandusi, kuid pärast kolooniate iseseisvumist on istandustööliste õiguslik seisund paranenud ja neile ei saa enam maksta nii madalat palka kui varem.
Infoühiskonna põllumajandus
Infoühiskonna peasuuna põllumajandus on täielikult kaubaline ja kitsalt spetsialiseerunud.
Kujunenud on globaalne toiduturg ja “roheline ring”.Kultuuride saagikus ja loomade produktiivsus on tänu tehnoloogiale väga kõrge. Tööjõu vajadus on tänu mehhaniseerimisele minimaalne. Kontsentratsioon ja keskkonnaohtlikkus nii nagu ka kapitalimahukus on kasvanud, à la loomavabrikud. Hästi on arenenud kõikvõimalikud tugiteenused:
nõustamine , sordi- ja tõuaretus, taimekaitsetööd ja veterinaarteenused, saaduste kokkuost , säilitamine, turustamine, reklaam , laenutus jne. Alternatiivne trend on ökoloogiline ehk mahe - ja kohalik põllumajandus.
Agrotööstuskompleks/põllumajandus
Suurimad kanaliha tootjad: USA, L-Am ja Aasia.
Piimatootmine: Euroopa, Aasia, Ameerika
KALANDUS
Kalandus ehk kalamajandus on (majandus)haru, mis on seotud kalade ja teiste veeorganismide (krabide, veetaimede jpt) püügiga, töötlemisega (kalatööstus) ja valmistoodangu turustamisega. Samuti arvatakse kalanduse alla kalakasvatus ja kalakaitse, viimane hõlmab ka kalavarude ratsionaalse ja jätkusuutliku kasutamise ning liigilise mitmekesisuse säilimise.
Suurim tootja on Aasia
Akuaklutuur on populaarne Hiinas, Indias.
TÖÖSTUS
Tööstus on majandustegevus , mis toodab toormest kaupu. Tööstus lõi tööstustoodangu, tööstusajastus ja ametiühingud, mis soodustas kogu ühiskonna sotsiaalset reformi. Tööstusele panid alused kaupmehed , kes püüdsid gildidesse koondunud käsitöölistest mööda minna suurema kasumi teenimisega, luues endale sõltumatuid tootmisüksusi ehk manufaktuure. Võeti kasutusele masinaid, mis aitasid suurendad tootlikkust. Kasvas kasum ja kaupade hinnad vähenesid- tekkisid kapitalistid.
Vanad harud: tekstiilitööstus, laeva ehitus pärinevad 18.-19.sajandist. Need valdkonnad eriti ei uuene, samas toetavad riigid neid harusid, et hoida töökohti ja varustada riiki vajalikuga. Vanad harud on näiteks soojusseadmete tootmine, veduri-vaguniehitus,
raskemasinaehitus, laevaehitus . Need tekkisid ja kujunesid juba 19.sajandil või veelgi varem.
Sestpeale on nende toodete eneste ja nende valmistamise tehnoloogia täiustamisvõimalused suuresti ammendatud. Edasine tehnoloogiline areng tõrjub neid tooteid tahaplaanile, turg aheneb ja võib isegi sootuks kaduda.
Uued harud: nagu näiteks auto- ja keemiatööstus tekkisid 20.sajandil ja on jõudsalt kasvanud. 20.sajandit peetakse tööstuse tippajaks, mis muutis lühikese ajajooksul inimkonda tundmatuseni. Nimetatud tööstused said kogu majandusealuseks. Karmi globaalse konkurentsi tõttu on see haru jätkuvalt muutlik .
Uusimaad ehk kõrgtehnoloogia haru: näiteks mikroelektroonika, tarkvaraarendus , tuuma- ja kosmosetööstus, biomeditsiin tekkisid 20.sajandi lõpul ja jätkuvalt väga muutlik ning suure riski kuuluvusega. Seotud palju sõjandusega. Riigid osalevad projektides.
Kergetööstus , tekstiil ja õmblus : Kergetööstus on koondnimetus mitmele
tööstusharule, millest olulisemateks on tekstiili- ja õmblustööstus ning naha-ja jalatsitööstus Rõivaste , jalatsite ja teiste tarbekaupade valmistamine on saanud alguse kodutööndusest ning käsitööliste- kangrute ja kingseppade töökodadest, millest arenes tööstusajastu koidikul välja tootmine manufaktuurides ja hiljem vabrikutes. Kõigis 19. sajandil industrialiseeruvates riikides – Suurbritannias, USAs, Saksamaal, Prantsusmaal, Hollandis, Venemaal (sh. ka Eestis) jm. tekkis tekstiilitööstus. Riiete õmblemine ja jalatsite valmistamine sai vabrikutööstuseks hiljem. Kergetööstus on tüüpiline lihtsa tehnoloogiaga “vana tööstus”, mille uuenemise võimalused on ammendunud ja piiratud. Tööstuse osatähtsuse vähenemisega on arenenud maade kergetööstuse hõive oluliselt kahanenud. Riide ja õmblustoodete tootmine on paigutatud üha enam odavama tööjõuga maadesse. Kaubamärke “hoidvad” moefirmad on arenenud maades jätkuvalt tooniandvad, kuid tegeledes valdavalt disaini, marketingi ning müügiga. Tekstiili- ja eriti õmblustööstus on tööjõumahukad harud. Üle 13 miljoni töötaja on maailmas otseselt hõivatud tekstiilitööstuses ja 6 miljonit õmblustööstuses. Tekstiili ja õmblusettevõtete paiknemist mõjutab seetõttu oluliselt tööjõu maksumus. Rõivatööstuse arengut mõjutab väga oluliselt nõudlus . Nõudlus riietusele sõltub inimeste sissetulekutest, mis on maailma ulatuses väga erinevad; samuti kliimast, maitsest ja paljudest teistestki
teguritest. Siiski pole sissetulekud sageli määravad. Eriti rikastes maades, kus kulutused hädavajalikele rõivastusele on väikesed ning panus tehakse asendusostudele.
Moe muutusest on saanud peamine tekstiili- ja õmblustööstuse tarbimise mõjutaja ja inimeste lisatarbimisele õhutaja. Suuremat osa ostetud rõivaid rikkad inimesed tegelikult ei vaja, garderoobi sunnib pidevalt uuendama moevooludega kaasaskäimine.
Tehnoloogilised uuendused tekstiili- ja õmblustööstuses on suunatud tootmisprotsessi lühendamiseks ja käsitsitöö asendamiseks automaatliinidega. Tekstiilitööstuses on uuendused olnud märgatavamad, kui õmblustööstuses. Näiteks on niidi ketramise kiirus suurenenud mitmeid kordi, kudumistööstuses on tootmisesse võetud uued ilma süstikuta ketrusmasinad, toodetakse nn lausmaterjale jne. Eriti kõrge on automatiseerimise tase viimistlemisel, näiteks kanga värvimisel. Kõik need uuendused on tööjõu vajadust oluliselt vähendanud.
Õmblustööstuses on vähem uuendusi . Kaasaegset infotehnoloogiat kasutatakse küll lõigete konstrueerimisel, paigutamisel ja lõikamisel, kuid üksikud tooted tuleb kokku õmmelda ikka ükshaaval ja käsitsi. Küll kasutatakse ITd üha enam tootmise logistika korraldamiseks.
Näiteks Itaalia Benetton kasutab EPOS (electronic point-of- sale ) tehnoloogiat, milles tootmis- ja kaubandusüksused on ühendatud arvuti abil ühtsesse süsteemi. Nõudlusest on täpne ülevaade ja toodetakse täpselt seda, mida kauplused tellivad .
Metallurgia
Metall on endiselt paljudes valdkondades asendamatu. Metalle kaevandatakse maakoores leiduvatest maakidest või sulatatakse vanametallist. Olulisemad metallid: raud, tina, vask, alumiinimum. Olulisemad väärismetallid : kuld ja hõbe . Kaevandatavas maagis võib metalli sisaldus olla väga erinev: rauamaagis on rauda 25-60%, alumiiniumi 20-60%, värvilisi metalle vastavates maakides vaid mõni protsent. Tööstuslikult tasub kaevandada võimalikult suure metallisisaldusega maake , kuid paljud sellised leiukohad on tänaseks juba ammendunud. Sellepärast enamikku maake rikastatakse, st vabanetakse lisaainetest enne edasist kasutamist. Metallurgia ajalooline algvorm oli sepatöö , milles metalli saamine ja sellest esemete valmistamine oli ühendatud. Sepatöö võis kasutada ka kõige viletsamaid kohalikke maake ja paiknes hajali tarbijate juures, tekitamata maailmamajanduslikke sidemeid .
18. sajandil jagunes sepatöö Euroopa eesrindlikes maades metallurgiaks ja masinaehituseks. selle aluseks oli tehnoloogiline pööre - üleminek metallide sulatamisele kivisöekoksiga. Metallurgia koondus sellepärast Euroopa, Hiljem ka USA ja Jaapani söebasseinidesse. Söebasseinid olid tollal üldse tähtsaimad majanduspiirkonnad, sinna koondusid ka metalli suurimad tarbijad. Kogu maailma metallurgia koondus söebasseinidesse.
Väljapoole asus ainult maakide kaevandamine ja seegi peamiselt Põhja riikide eneste piires.
Hilisindustriaalsel ajal toimus metallurgia hajumine . Söe külgetõmbejõud vähenes, paranev tehnoloogia kulutas teda järjest vähem, tema asemel õpiti metalle sulatama ja väärindama elektri ja hiljem maagaasiga, mis on hõlpsasti veetavad kuhu tahes arenenud riigi piirides. Veel olulisem oli aga Euroopa, Jaapani ja USA kirdeosa maagileiukohtade kvalitatiivne ammendumine. Kõige varem juhtus see vanade värviliste metallide maakidega. Nende kaevandamine ja rikastamine tuli järjest enam ümber paigutada kolooniatesse, vastavalt sellele, kuidas seal teostati geoloogilisi uurimisi, rajati teid, kindlustati tootmine hädavajalike äriteenustega. Toormetalli sulatamine hakkas hajuma hiljem ja tihti ainult poolele teele - sadamatesse, mille kaudu veeti sisse rikastatud maaki .
Terase tootmine: Rauamaak on peamiseks tooraineks malmi ja terase tootmisel. Et saada hästi vastupidavate ja heade omadustega metalle, lisatakse terasele niklit , volframi jm. metalle. Rauamaaki leidub paljudes maailma piirkondades. Tänapäeval on suurimaks kaevandajaks Hiina, kes veel maaki juurdegi ostab, et siseturu metallivajadusi katta. Teised suurkaevandajad nagu Brasiilia ja Austraalia ekspordivad suurema osa kaevandatud maagist.
Varem oli rauamaagist malmi ja terase tootmiseks vaja head koksisütt. Kuni 20. sajandi keskpaigani koondus malmi ja terase tootmine peamiselt rauamaagi või söeleiukohtadesse. Suurimad metallurgiatööstuse keskused kujunesid Ruhri ja Saari ümbrusesse Saksamaal, Suurbritannia lääneosas, Poolas Sileesia, Ukrainas Donbass ja Venemaal Uural ning USA-s Apalatšid . Tänapäeval saab terase sulatamisel kasutada ka elektrit ja maagaasi ning seetõttu on sulatusettevõtted ümberpaigutunud odava elektri piirkondadesse ja sadamalinnadesse, kuhu maak sisse veetakse. Suurimaks terasetootjaks on 1990. aastate lõpul tõusnud Hiina. Samas suurusjärgus annavad toodangut ka Jaapan ja USA. Nimetatud kolme riigi terasetoodang moodustab 40%maailma terase kogutoodangust.
Alumiiniumi tootmine:
Alumiinium on raua järel teine enamkasutatavam metall , mille sulameid tänu nende kergusele ja vastupidavusele kasutatakse laialdaselt lennuki- ja laevaehituses, samuti
elektrijuhtmete ja mitmesuguste tarbeesemete, sh pakkevahendite valmistamiseks.
Tööstuslikult toodetakse metalli aga boksiidist, mille metallisisaldus on 30-60% vahel. Selleks, et saada üks tonn alumiiniumi on vaja 2-4 tonni boksiiti. Suurimad boksiidivarud on Guineal, Austraalial, Brasiilial ja Jamaical, kes kõik kuuluvad ka suurkaevandajate hulka, andes kokku ligi 70% maailma boksiiditoodangust. Kõige enam boksiiti ekspordib maailmaturule Guinea , samuti Austraalia ning Ladina- Ameerikast Jamaica ja Guyana. Suurimateks boksiidi importijateks on kõrgeltarenenud riigid.
Vasemetallurgia:
Vasemaagi leiukohad on võrdlemisi haruldased ja sellepärast algas vasemetallurgia hajumine varakult ja on olnud ulatuslik. Kõrgeltarenenud maade osaks on jäänud peamiselt väärindamine (vasepuhastus) ja viimistlemine . Maagikaevandus, rikastamine ja toorvase sulatuski on üle kolinud arengumaadesse.
Euroopa vasemaagileiukohad on ammendunud. Kuid Euroopa on endiselt suur vase väärindaja ja viimistleja. Sellega tegelevad peamiselt endised koloniaalriigid ja Saksamaa.
Toorvaks veetakse sisse endistest kolooniatest (Suurbritannia Zambiast, Belgia Zairist, Venemaa Kasahstanist jne.). Metallurgia paikneb sellepärast sadamates, ainult Venemaal Uuralis, kunagises maagipiirkonnas Kasahstani lähistel. Põhja-Ameerika kirdeosa vasemetallurgiaga on samad lood, ainult et toorvaske veetakse Ladina-Ameerika kõrval sisse ka USA ja Kanada ääremaadelt läänes, mis XIX sajandil olid ju ka kolooniad . Jaapanil on veel endal vasemaaki , kuid temagi veab toorvaske töötlemiseks sisse. Osa tehaseid on maagileiukohtades, teine osa sadamates. Zambia, Zair, Tšiili, Peruu ja Mehhiko + Austraalia Toorvase maailmakaubandus on võrdlemisi mahukas. Selles valitsevad neli omavahel peaaegu isoleeritud voolu: Ladina-Ameerikast USA-sse, Mustast Aafrikast Lääne-Euroopasse, Kasahstanist Venemaale ja Austraaliast Jaapanisse.
Vase hind
Seatina ja tsink saadakse ühtedest ja samadest maakidest, kaevandamine ja rikastamine on neil ühised. Sulatus ja väärindamine lähevad aga lahku, seatina
puhul toimub see enamasti söebasseinides, tsingi puhul odava elektri juures.
Arengumaadel nende metallide saamisel erilist tähtsust ei ole, nimetada võiks Mehhikot ja Hiinat. Kõrgeltarenenud maade hulgas on tähtsad tootjad USA, Venemaa ja Austraalia, kes kasutavad peamiselt oma maake. Lääne-Euroopas tegeldakse peamiselt väärindamise ja viimistlemisega, ostes toormetalli väga mitmelt poolt.
Legeerivad metallid. Tähtsaim neist on nikkel , mida kasutatakse osalt ka iseseisvalt. Maailma suurimad niklitootjad on Kanada ja Venemaa, tänu suurtele maagileiukohtadele ja odavale elektrile. Teatav tähtsus on ka Soomel. Arengumaades on niklitööstus vähelevinud, mõni üksik toodab rikastatud maaki, müües ühele kahest suurtootjast. Teisi legeerivaid metalle kasutataksegi rikastatud maagi kujul, neid pole sulatada vaja. Kaevandamine ja rikastamine paikneb muidugi seal, kus maaki leidub. Leiukohad on maailma pidi hajali, kuid eriti suur on tootmine kolmes suurriigis: USA-s, Venemaal ja Hiinas. Viimane on ka suurim eksportija maailmaturu tarbeks.
Haruldastel metallidel harilikult oma maake polegi, neid saadakse kõrvalsaadustena teistest maakidest või koguni toormetallist selle väärindamisel. Et haruldaste metallide eraldamine nõuab väga head tehnoloogiat, koondub see sõjalistesse suurriikidesse USA-sse ja Venemaale, konkurentsi teeb veel Jaapan. Väärismetallidest saadakse hõbedat kõrvalsaadusena seatina-, tsingi ja vasemaagi rikastamisel ja toormetalli puhastamisel. Maailma suurim hõbedatootja oli ning on Mehhiko, olulised on veel
USA ja Venemaa. Kuld, plaatina jt. esinevad looduses ehedalt, neid pole tarvis
sulatada ega väärindada, peamine töö on erakordselt vaese maagi rikastamine.
Umbes 3/4 maailma kulda toodab Lõuna-Aafrika, teisel kohal on Venemaa, olulised kullatootjad veel USA, Kanada, Austraalia. Väiketootjaid on aga uskumatult palju.
Masinaehitus
Endastmõistetavatel põhjustel paikneb see haru
sadamates. Tööstusharudeks kujunes laevaehitus siiski alles 19. sajandi algul esimestes industriaalmaades: Suurbritannias, USA-s, Saksamaal. 19. ja 20.sajandi vahetusel tõusis väljapaistvale kohale Põhja-Euroopa. Rahvastiku hea haridustase, ammused meresõidukogemused, mitmed Taanis ja Rootsis tehtud leiutised, ka kvaliteetse metalli ohtrus Rootsis võimaldasid neil, vähemal määral Norralgi muutuda tähtsateks laevade eksportijateks.
Vanaks, aheneva turuga haruks muutus laevaehitus alles 1950. aasta paiku.
Uued tootjad said sestpeale maailmaturule ilmuda ainult vanu välja tõrjudes, kasutades peamiselt odava tööjõu eelist. Esimese, 1950-1970. aastate laine uued tulijad olid Vahe-Euroopa riigid ja kristlikud Vahemeremaad (Soome, Poola, Jugoslaavia, Hispaania, Kreeka, jt.). Välja tõrjuti USA, Suurbritannia ja Saksamaa. Järgmine laine sai alguse 1970-ndatel aastatel – laevaturule tungis Jaapan. Neil õnnestus viia laevaehitus konveierile, ehitada ülisuuri laevu. Jaapani turuleilmumine viis peaaegu täielikku pankrotti Rootsi, Taani ja Norra laevaehituse , tugevasti kannatas see haru isegi Ida-Euroopa riikides ja Vahemeremaades . Praegu tõrjub Jaapani laevaehitust turult välja Lõuna-Korea ja oma järge ootavad mõned Kagu-Aasia ning isegi Ladina- Ameerika riigid, kellel juba on arvestatav metallurgia.
Peamised laevaehitaja firmad: hunday, Samsung , daewo
Uued masinatööstuse harud: Töökorralduses ongi need harud läbi elanud suuri muutusi. Neis valitseb kooperatsioon: ühe toote või saaduse valmistamise ärajagamine paljude (kümnete või isegi sadade) teostajate vahel, tööjaotus detailide, sõlmede, tööoperatsioonide kaupa, teostajate töö tihe kooskõlastamine ja juhtimine nn. liiderettevõtete poolt. Tööprotsess algab praegu toote leiutamise ja tootmise kavandamisega R&D. Päris uusi tooteid uutes harudes küll enam ei leiutata, kuid ikkagi tasub uurida turgu ja tarbijate soove, et neid veel paremini või täpsemalt rahuldada ja tooteid paremini reklaamida. Kõigeks selleks on tarvis eriti oskuslikku tööjõudu. Tihtipeale toimub R&D ülikoolides või moodsalt sisustatud ettevõtelaboratooriumides, mis vahel moodustavad suuri rühmitusi - teadusparke.
Edasi järgneb detailide, sõlmede, pooltoodete ja abimaterjalide valmistamine, mis on kooperatsioonipartnerite vahel eriti tugevasti ära jagatud. Osa partnereid vajavad oskuslikku, teised jälle odavat tööjõudu, mõned sõltuvad paiknemises toorainest , nii et nad võivad olla ruumis võrdlemisi hajali.Toote või tema valmistamistehnoloogia muutudes püütakse väljakujunenud kooperatsioonivõrku säilitada, lisades sellesse vaid hädavajalikke uusi partnereid. Kolmandaks tööetapiks on masina monteerimine või saaduse lõppviimistlemine. Selle tehnoloogia on uutes harudes tavaliselt väga põhjalikult välja töötatud ega muutu enam kuigi palju, tööjõu oskustele ei esitata kuigi suuri nõudeid, küll aga selle odavusele.
Autotööstus
Pakub tööd paljudele inimestele: remondimehed, maanteeamet , müügimehed jne. Ühesõnaga 20.sajandi üks olulisemaid harusid.
Fordism: Henry Ford (1863–1947) muutis auto paljudele inimestele
kättesaadavaks tarbekaubaks. Ta rakendas ühena esimestest konveiermeetodit Ford T mudeli
tootmisel. Piltlikult sõitsid Fordi tehase ühest otsast sisse vagunid maagi ja söega
ning teisest otsast väljus oma ratastel üleni mustaks värvitud valmistoodang .
Enamus vajaminevaid detaile toodeti ettevõttes, vilunud liinitöölised panid auto kokku tundidega, seega kasvas oluliselt tootlikkus. Tulemuseks oli ühe auto hinna langemine kordades, mis muutiski selle paljudele kättesaadavaks. Samalaadse suurkombinaatidel põhineva masstootmise võtsid üle ka teised autotootjad ning seda rakendati paljudes
teisteski tootmisharudes. Masstootmise tulemusena jäi sadade autotehaste asemel turul ruumi
vaid vähestele väga suurtele ettevõtetele. Fordismist sai suurkombinaatide masstootmise süsteemi üldnimetus.
Lean production: Jaapani autotootjate edu aluseks Euroopas ja Ameerikas ei olnud ainult väikesed palgakulud ja odav hind, vaid ka uus tootmiskorraldus . Alates 1970. aastatest rakendati jaapanlaste ning hiljem teistegi poolt tugitootmise (lean production) mudelit. See võimaldas toota autosid suurtes kogustes ühendades samas massja väiketootmise eelised ning pakkudes ka toodete suurt varieeruvust ja paindlikkust. Tugitootmine vajab erinevalt masstootmisest hea ettevalmistuse ja kõrge motivatsiooniga töölisi. Sellised töölised teavad lisaks oma tööoperatsiooni tundmisele ka ettevõtte kui terviku eesmärke ja osalevad erinevalt masstootmise töölistest ka tootearenduses. See tagas märksa ratsionaalsema töökorralduse töökohtadel. Piltlikult öeldes panid jaapanlased auto kokku kolm korda kiiremini kaks korda väiksemal pinnal kaks korda väiksema arvu tööseisakutega kui ameeriklased .
Toyotism: Laoseise püütakse vähendada miinimumi kasutades selleks “õigeks ajaks” (just in time) tootmis-ja jaotussüsteeme. See seab aga piirid varustajate kaugusele – risk on väiksem, kui valdav osa detailidest saabub võimalikult lähedalt. Sellist regioonis lokaliseerunud tugitootmissüsteemi nimetatakse ka toyotismiks Jaapani autotootja Toyota järgi, kes on eelkirjeldatud süsteemi enim rakendanud. Seega on toyotism paindlik masstootmine, mis tugineb massilistele allhangetele ja tagab toodete kõrge kvaliteedi. Autotööstuses eristatakse tänapäeval viis etappi : arendus, osade valmistamine, kokkupanek, turundus ning hooldetööd ja teenindus. Põhiettevõtte pärusmaaks on jäänud valdavalt kaubamärgi turundus ja viimasega
tihedalt seotud tootearendus. Valdav osa detaile ostetakse allhanke korras sisse, ka koostetöid teevad autotootjad üha rohkem ühistöös või ostavad selle teenusena. Hooldus - ja konkreetne müügitöö on jaotatud lepingute alusel iseseisvatele jaotus- ja teenindusettevõtetele. Näiteks valmivad erinevate Euroopa kaubamärkide all kaubikud ühes Itaalia tehases. VW ja Ford aga rajasid ühisettevõtte Autolatina tootmaks autosid Brasiiliasse ja Argentinasse. Suurimad autotootjad: Hiina, USA, Jaapan.
Hiina autotööstus:
80-ndate alguses puudus
1998. 1,63 miljonit
2008. aastal juba 9,35
tänaseks on nad kolmandal kohal
Hiina suurim autofirma FAW on tootmismahu
poolest maailmas alles 18. kohal
sõiduautodest toodeti 2005. aastal 90%
ühisettevõtetes
2007. aastal oli kodumaiste markide osakaal
turust vaid 29%.
Kõrgtehnoloogiline* tootmine (KTT) kui infoühiskonna alustehnoloogia tekkis pärast Teist
maailmasõda. Esialgu arenes see sellistes harudes nagu tuuma- ja kosmosetehnika, uued materjalid, ravimi- ja biomeditsiin ning mikroelektroonika.
Praegusajal laieneb kõrgtehnoloogiline tootmine paljudesse majandusharudesse (näiteks
geenitehnoloogia põllumajanduses). Kõrgtehnoloogilist tootmist koos sellega põimunud
ettevõtluse tugiteenusega nimetatakse uueks majanduseks, mille toodete turg areneb, kasvab ja muutub kiiresti.
Elektroonikatööstuse (ET) aluselement transistor leiutati USA-s 1948. Aastal, 1950. aastatel juurutati integraalskeem ja 1970. mikroprotsessor, mis on nüüd vaid pöidlaküüne suurune.
Elektroonikakomponentide suurus ja hind on tuhandeid kordi kahanenud, võimaldades neid
paigutada mis tahes tootesse. Elektroonikatööstuse kõige olulisem osa on komponentide – pooljuhtide , mälukiipide ja mikroprotsessorite tootmine. Neist esimesed on väga laia kasutusalaga, sh. tarbeelektroonikas, kuid ka protsessorite kasutus laieneb. Alates 1950. aastatest, mil pooljuhte tootma hakati, on selle sektori kasv olnud tohutu. Et tekkis külma
sõja perioodil USA kaitsetööstuses. USA-s oli arvutite ehitamine ja pooljuhtide tootmine
kosmose- ja sõjatööstuse valdkond. Nii vallutasidki maailmaturu esialgu USA ettevõtted, mida riik sõjaliste tellimustega toetas. 1980. aastatel kerkisid esile Jaapani firmad.
Jaapanis, kus sõjatööstuse roll on olnud tagasihoidlik, toetati riiklikult mikroelektroonika kui
olulise valdkonna arengut. 1996. a. andis Jaapan juba 37% ET maailmatoodangust, samas kui USA osakaal oli langenud 26%-le.
Uurimuskeskused:
USA- International SEMATECH
Euroopa-IMEC
Taiwan-ITRI
TEENUSED
Teenused jagatakse laias laastus kaheks suureks grupiks : isiku- ja tootja- ehk äriteenusteks.
Teine võimalus teenusi grupeerida on nende jaotamine: avalikeks ja erateenusteks.
Teenuste harud WTO järgi:
1. Äriteenused on valdavalt kasvanud lahku tööstussektorist. Äriteenusteks nimetatakse majandussektorit, mis tegeleb teenuste osutamisega firmadele ja ettevõtetele. Äriteenusteks loetakse reklaami-, turva -, koristus-, fotograafiateenuseid, ehituste projekteerimist, majanduses kasutatavate mõõteriistade kontrollimist, raamatupidamistöid, maksu-, äri- ja juhtimiskonsultatsioone, turu-uuringute tegemist ja avaliku arvamuse küsitluste korraldamist, tööjõuvahendusteenuste osutamist jmt
2. Side- ja kommunikatsiooniteenused on ilmselt enim muutunud, rahvusvahelistunud ja ühtlasi nii mahtude kui ka olulisuse poolest kasvanud teenusliik.
3. Ehitusteenused
4. Kaubandus ja logistika
5. Haridusteenused
6. Keskonnateenused
7. Rahandus- ehk finantsteenused ja kindlustus
8. Ravi- ja sotsiaalteenused
9. Turism ja hotellindus, sh. toitlustus, reisiteensued
10. Puhke - ja kultuuriteenused (sh. turism ), sport , raamatukogud, muuseumid
11. Veondus
12. Muud ja isikuteenused on ehk enim vastavad traditsioonilisele arusaamale teenustest: kui teenuse pakkuja tegeleb otseselt meiega, on see siis juuksur või koristaja
1. Eelteenused (upstream) nagu tasuvusuuringud, riskikapital, disain , turu-uuringud jms. on vajalikudenne tootmise käivitamist.
2. Tootmisprotsessiteenused (onstream production) nagu kvaliteedi kontroll, seadmete
liisimine, logistika ning masinate remont on vajalikud otsese tootmise juures.
3. Tootmisprotsessiga paralleelsed teenused (onstream parallel) nagu raamatupidamine, koolitus, personaliotsingud, telekommunikatsioon , tarkvaraarendus, kindlustus, finants, kinnisvara jms. ei ole otseselt seotud tootmisega, kuid on vajalikud.
4. Järelteenused (downstream) nagu reklaam, jaotus, transport jms. on vajalikud toodetud
kaupade mahamüümiseks; remont, kliendikoolitus jms. aga hoolduseks.
Äriteenuste osakaal majanduses (SKP-s) on arenguindikaatoriks: mida suurem see on, seda kõrgem on reeglina vastava maa arengutase, majanduse edukus ja elanike heaolu.
Teenused annavad arenenud maades suurema osa sisemisest kogutoodangust ja hõivavad enim töötajaid. Kõrgetasemeliste äriteenuste ja sotsiaalteenuste, eriti hariduse ja tervishoiu osakaal majanduses on riigi arengutaseme üheks tähtsamaks tunnuseks
KIBS - knowledge- intensive -businessservices technology based
Computer networks/telematics services some Telecommunications (especially new business services);Software; Other Computer- related services Training in new technologies;
Design involving new technologies; Office services involving new office equipment );
those Building services that involving new IT equipment Management Systems;
Management Consultancy involving new technology; Technical engineering ;
Environmental services involving new technology Scientific/ laboratory testing services; R&D Consultancy
Info/teadmustoodete väljatöötamine vajab väga kõrget intellektuaalset taset Arusaamine ja interpreteerimine vajab head haridust, pannes erilised nõuded koolidele, Infokaup vananeb kiiresti, seda ei ole enamasti mõtet ladustada, Samas saab infot kopeerida miljonites eksemplarides pea lisakuludeta, Info edastamise kulud on võrreldes materiaalsete kaupadega väga väikesed või pea olematud.
Ettevõtted:
WPP- British
Sogo šoša- Jaapan
Rahateenused:
Allharud: pangandus ja krediit, rahaturgude teenindamine, võlakirjade ja aktsiatehingute tagamine ning konsultatsioonid. Rahandusteenused on kui majanduse vereringe, mis hoiab süsteemi töös ja mis on seetõttu teravdatud tähelepanu all. Rahanduses on seetõttu kõrgeimalt tasustatud sektor majanduses üldse ja sinna üritatakse kaasata parim
inimressurss. Rahandus ise on muutunud traditsioonilisest konservatiivsest pangandusest oluliselt erinevaks, pigem infomajanduseks, kus kogutakse, vahendatakse ja töödeldakse tohututes mahtudes informatsiooni ja kus kiirusel on edukuseks määrav roll.
Tehnoloogia areng rahasektoris: Alates 1970ndaist on ülekanded elektroonilised, 1990ndaist on kasutusele võetud elektrooniline raha Tootlikkus on kasvanud erakordselt – epangandus. Samas on finantssektor geograafiliselt ülimalt ja üha kontsentreerunum.
Suurimad rahanduskeskused: London, New York, Tokyo
Transport
Meretransport on odavaim ja võimaldab samas vedada väga suuri
kaubakoguseid
Siseveetransport ja kanalite kaevamine arenes enne raudteede
leiutamist ja on suurtel jõgedel siiani kasutuses.
Raudteetransport võimaldas 19. sajandi teise poole suure
arenguhüppe, seda eriti sisemaal. Kaubarongide kiirus ületab 100 km
tunnis ja mass 5000 tonni, mis lubab kiiresti toimetada kaugele suuri
kaubakoguseid, 144 paari/öp. Kaks peamist kasutusala: pikad
kaubaveod ja üldjuhul mitte liiga pikad (1000 km) reisijateveod , seda eriti linnastunud piirkondades, kus rahvastiku tihedus on suur
Autotransport lahendas nii kaupade koondamise kui ka jaotuse.
Ühtlasi saab autoga kaupa vedada uksest ukseni ilma vahepealse
ümberlaadimiseta.
“Õhusõit on ajavõit ” kehtib lennutranspordi kohta, mis on alates
1960. aastatest teinud võimalikuks globaliseerumise.
Torutransporti kasutatakse suurte koguste vedelike (vee, nafta) ja
gaaside ümberpaigutamiseks.
Kosmosetransport
Kaupade ja reisijate hulk ning edastatava teabe maht on kasvanud
palju kiiremini kui majandus tervikuna . Tootjad ja teenindusettevõtted loobuvad oma transpordiüksustest ning ostavad veoteenuse veondus- ja logistikafirmadelt.
Spetsialiseerumine.Tehnoloogia arenedes kasvab veovahendite kandevõime , kiirus,
mugavus ja turvalisus. Info- ja kommunikatsioonitehnika (IKT) laialdane kasutamine nii
veovahendite tehniliste süsteemide juhtimisel, dislokatsiooni- ja navigatsioonisüsteemides, infrastruktuuris, veovahendite ja kaupade globaalsel jälgimisel.
Lihtsustatakse ümberlaadimistöid kasutades standardmõõdus konteinereid.
Üha enam kasutatakse ekspressvedusid, st. loobutakse ümberlaadimisest ja veos toimetatakse otse sihtkohta. Multimodaalsed jaotuskeskused. Logistilised ketid üha pikemad ja mitmekesisemad, üha enam toimib nn. “ülemaailmse varustamise” põhimõte.
Infrastruktuuride juures hinnatakse :
Piisav vaba ruum
Väga heade transpordiinfrastruktuuride (lennuväli,
sadam, raudteed , kiirteed) olemasolu.
Majanduslike tingimuste juures hinnatakse:
kiiret äriteenuste kasvu, seda eriti transpordi ja
kommunikatsioonide osas,
suure tööstusliku baasi olemasolu või juurdepääsu
suurele tagamaale,
paljude multinatsionaalsete kompaniide olemasolu
(kaasaarvatud nende regionaalsed peakorterid).
Võimalus saada logistikasõlmeks
Infrastruktuuride juures hinnatakse :
Piisav vaba ruum
Väga heade transpordiinfrastruktuuride (lennuväli,
sadam, raudteed, kiirteed) olemasolu.
Majanduslike tingimuste juures hinnatakse:
kiiret äriteenuste kasvu, seda eriti transpordi ja
kommunikatsioonide osas,
suure tööstusliku baasi olemasolu või juurdepääsu
suurele tagamaale,
paljude multinatsionaalsete kompaniide olemasolu
(kaasaarvatud nende regionaalsed peakorterid).
Jaotusmajandus
RV kaubandsus
Müük
Hanked
Võimusuhted
Globaallogistika
Jaeketid
Call centres
E-tailing
Kultuurimajandus
Suurimaid käibeid USA-s, kus 2000 aastal 260 miljardit dollarit, Euroopas ja Aasias vastavalt 185 ja 110 miljardit. Sealjuures moodustab tele ca 40%, trükimeedia 40-50% ja muu lõbutööstus ( muusika , kino , video) 10-15% kogukäibest. USA turu maht oli 2,5 korda suurem ja Aasia turg mõnevõrra väiksem Meediatööstus on kõrgelt arenenud ja täitunud
tarbijaturgudega maadele iseloomulik majandusharu – meelelahutuse tarbijal peab olema aega ja/või raha. Meediatööstuse kasv on tihedalt seotud sidetehnoloogiatega
Viimasel kümnendil on meedia- ja sidefirmad tänu digitaalrevolutsioonile üha enam omavahel seotud: meediatööstus kasutab samu digitaalseid infoedastuskanaleid kaugsidega.
Telekomigigandid on ostnud meediakontserne ja arendavad uusi tehnoloogiaid juba meedia vajadusi silmas pidades. Ka on varem eraldi toiminud meediatööstuse harud
täna tihedalt läbi põimunud.
Suurem osa toodangust tuli aastal 2000 seitsmelt viimaste aastakümnete jooksul liitunud
suurkontsernilt: Time Warner, Walt Disney, Viacom, News Group (USA), Bertelsmann
(Saksamaa) Seagram (Kanada) ja Sony (Jaapan), Tegelikult on nimetatud gigantide märgitud
päritolumaad tinglikud, seda nii paljude liitumiste ja ülevõtmiste tõttu kui ka meediatööstuse
koondamisega USAsse, kus on maailma suurim ja rikkaim meediaturg, professionaalseim ja arvukam töötajaskond ning spetsialiseerunud äriteenuste tugi. Reklaamiturg on meelelahutusturuga üdini läbi põimunud.
Turism
Massiturismi tuumpiirkonnad ja nende laienemine.
Turismimaad ja turistide maad: suurimad tarbijad ja turismiteenuse tootjad.
Vanad puhkemajanduse harud. Traditsioonilised päevitus - ja vaate -turism.
Uued harud: mäesuusatamine, loodusturism , kultuuriturism. Turism kui infrastruktuur - selle toetav mõju teistele harudele.
Turismiarengu eeldused: majanduslikud ( infrastruktuuri olemasolu), kliima ( looduslikud iseärasused), vaatamisväärsused , riigi turismipoliitika .
Haridus
Haridusteenused on ülimalt tähtsad sotsiaalse ja kultuurilise arengu juures. Haridus ei ole vaid teenus aga kultuurilise taastootmise, sotsiaalse pädevuse ja kaasamise ning inimkapitali kasvatamise, aga ka ideoloogiate ja kultuuri taastoomise alus. Haridus on vaieldamatult tähtsaim majanduse konkurentsivõime tagaja. Samas on ka haridus kasvavalt eraettevõtluse ja
niisamuti ka rahvusvahelistuv valdkond. Kõige rohkem ekspordivad kõrgharidust USA
eliitülikoolid. Seal on ca 130 uurimisülikooli ja nende seas siis veel maailmakuulus tipp.
Neil on selleks kõige rohkem raha, aga samuti teadusprobleeme, mille kallal töötades saavutada "toodangu" nõutav kvaliteet. Raha saadakse riigilt, firmadelt , eraisikute annetustest.
Brain drain arengumaadest ja ka Euroopast. Euroopas on küll teadusproduktsiooni ja nn.
uurimisülikoole enam – üle 800, kuid nad on mõnevõrra killustunud, on kohati küllalt tõsiselt
takerdunud traditsioonidesse ja ei evi kuigi tugevat rakendusuuringute ja arendustöö tausta . Nii ei suuda nad nii edukalt tegutseda ajude dreenimisel kui Ameerika tippülikoolid.
Va. Briti ülikoolid ja Pariis Prantsusmaal.