Sissejuhatus Rahvusvahelistesse suhetesse: kordamine eksamiks 4. jaanuar 2010. a. 22:19 Rahvusvahelised suhted on kõik suhted, mis toimuvad nii riigiüleste organisatsioonide/institutsioonide, 1) Rahvusvahelised organisatsioonid 2) Mitteriiklikud organisatsioonid (ROKK) 3) Äriettevõtted - rahvusülesed korporatsioonid (transnational) 4) Kirikud (nt. katoliku kirik, õigeusukirik, protestantlikud) 5) Moraal, eetika kui ka riikide vahel (Milline on nende rahvusvaheline poliitika ning mis positsiooni nad teistega võrreldes omavad) Sund + - Domineerimine Stabiilsus, kord Represseerimine Vastastikkus Koostöö Silm silma - hammas hamba vastu Identiteet / Huvide ümber- Väljaspool gruppi olijad samastumine hindamine ...
2 Riigi üldiseloomustus...................................................................3 Üldandmed..............................................................................3 Geograafiline asend.....................................................................4 Looduslikud tingimused...............................................................4 Arengutaseme näitajad.................................................................5 Itaalia kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse........................5 Itaalia tuntumad firmad ...............................................................6 Itaalia kaart..............................................................................6 Kasutatud kirjandus...................................................................7 3 Riigi üldiseloomustus Itaalia asukoht Euroopas maailmas
Luksemburgi Suurhertsogiriik (Groussherzogtum Lëtzebuerg) Pärtel Toompere Üldine teave · Konstitutsiooniline monarhia · Pealinn: Luxembourg · Suurhertsog: Henri · Parlament: Châmber vun Députéirten · Pindala: 2586 km2 · Riigikeeled: letseburgi, prantsuse, saksa keel · Rahaühik: Euro (al 2002) Suurimad linnad Luxembourg (76420 in) Esch-sur-Alzette (28000 in) Differdange (19005 in) Asukoht · Asub Euroopas, Euraasia mandril · Naaberriigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia · Koordinaadid: 49°36 N, 6°7 E Kuuluvus Luksemburg kuulub: · Euroopa Liidu (al 1957) · NATO (al 1949) · OECD (al 1961) · Beneluxi (al 1960) · ÜRO (al 1945) · WEU (al 1948) koosseisu Loodus · Lehtmetsavöönd · Kõrgeim punkt: Kneiff (560m) · Pikim jõgi: Mosel (515km) · Peamised loodusvarad: rauamaak, mets (21% - tammikud, pöögimetsad, ...
Järva-Jaani Gümnaasium Brasiilia Koostaja: Anna-Marie Kellner Juhendaja: Toomas Põldma Järva-Jaani 2018 Sisukord Riigi üldiseloomustus.............................................................................................. 3 Geograafiline asend................................................................................................ 3 Looduslikud tingimused.......................................................................................... 4 Arengutase............................................................................................................. 4 Rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulumine.............................................5 Rahvaarvu paiknemine........................................................................................... 5 Rahvastikupüramiid..................................................................................
Lühiuuring teemal "Kuidas suhtutakse Eesti osalemisse rahvusvahelistes organisatsioonides?" Lühiuuringus osales kokku seitse inimest. Neist neli olid poisid ja kolm tüdrukud. Vastanute vanus jäi 18. kuni 22. eluaasta vahele. Lühiuuringu eesmärgiks oli välja selgitada, mida arvavad noored Eesti kuulumisest rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Esiteks küsisin lühiuuringus osalejatelt milliseid rahvusvahelisi organisatsioone nad teavad kellega Eesti on liitunud.Kõige pareminin teati Euroopa Liiduga ja NATO-ga liitumist.Seda oskasid kõik osavõtjad välja pakkuda.70% vastanutest teadis nimetada ka ÜRO-d.Peale nende kolme teati nimetada ka selliseid organisatsioone nagu ROK,WHO,Unesco ja WTO-d.ROK oli ka üks tuntumaid organisatsioone,seda ehk sellepärast et Hiina korraldab järgmised olümpiamängud
Saared asuvad Vahemeres, Sitsiilia ja Põhja Aafrika vahel, mis teeb Malta Vabariigi strateegiliselt tähtsaks. Riigi kaart Asukohakaart Arengutase Millisesse arengugruppi kuulub? SKT`=8,338 miljonit USD ja SKT elaniku kohta 20,281 USD. Malta on kõrge arengutasemega riik.(Euroopa liidus) Mitmendal kohal oli 2010 aastal inimarengu indeksi järgi? Malta 132dal kohal inimarengu indeksi järgi Kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse Malta kuulub: Euroopa liitu Eurotsooni Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO liige ÜROSSE Euroopa Nõukogusse Rahvusvahelisse Valuutafondi jt. *Lisaks taasühines Malta NATO Partnerlus Rahu Nimel (Partnership for Peace ) projektiga 2008ndal aastal Euroopa liidu lipp Rahvastik Rahvaarv: 408,333 tuhat Demograafilise ülemineku etapp: Rahvaarvu kasv e
aasta ÜRO põhikirjas ja 1970. aasta ÜRO revolutsioonina vastu võetud rahvusvahelise õiguse printsiipide deklaratsioonis. Tegemist on juriidiliselt mittesiduva dokumendiga. Printsiipide juriidilise siduvuse kindlakstegemiseks tuleb pöörduda rahvusvahelise praktika ning juriidiliselt siduvate rahvusvaheliste dokumentide poole. Võib väita, et alltoodud põhiprintsiibid kehtivad rahvusvahelises õiguses nii tavaõigusnormidena ja kui ka kodifitseerituna mitmetesse kahe- ja mitmepoolsetesse rahvusvahelistesse lepingutesse. Riikide suveräänsus ja võrdsus Riikide suveräänsus tähendab: võim kõigi riigi territooriumil elavate isikute üle; võim vabalt kasutada ja käsutada riigi jurisdiktsiooni all olevat territooriumi ning teha tegusid, mis on vajalikud ja kasulikud seal elavale rahvale; õigus territooriumi puutumatusele teiste riikide poolt; õigus riigi esindajate puutumatusele (puutumatus ei laiene rahvusvahelistele kurjategijatele);
vaenlasega võitlevaid sõdureid. Meie endi riikides valitsev suhteline rahu põhjustab tihti avalikkuse mõistmatust, miks peavad meie mehed ja naised sellistes paikades oma elu hinnaga riskides viibima. Kui NATO liikmesriiki rünnatakse, loetakse, et tegemist on rünnakuga kogu NATO vastu. Oleme ÜRO ja NATO vastutustundlik liige ning usume liitlassuhetesse ka siis kui meil endil võiks abi vaja minna. Eesti panus rahvusvahelistesse rahutagamisoperatsioonidesse on täiesti kohane meie suurust ja võimalusi arvestades. Afganistani mure on kogu maailma mure. Terrorism riigipiire ei tunnista Liitlased on ümber hinnanud missiooni eesmärki enam ei saa rääkida demokraatia ülesehitamisest, vaid Afganistani valitsuse toetamisest seni, kuni saame olla kindlad, et Afganistan ei kujuta enam ohtu ei oma kodanikele ega teistele riikidele. Kui me Afganistanis loobume, siis maailm ei muutuks turvalisemaks
keskkond ning indiviidid peaksid selles ise hakkama saama, täiendavale abile lootmata. 3. Koalitsiooni sotsiaalpoliitika eesmärgiks on teenimisvõimaluste loomine töövõimelistele inimestele ning piisava toetuse määramine abivajajatele. 4. Reformierakond ei poolda inimeste deklareeritud tulu avalikustamist ega usu, et see aitab tulumaksu laekumist parandada. 5. Eesti peaks oma rahvuslike huvide tagamiseks arendama välispoliitikat järgmistes suundades: integratsioon rahvusvahelistesse transatlantilistesse ja Euroopa julgeoleku, kaitse ja majandusorganisatsioonidesse, samuti arendama tihedat ja heanaaberlikku julgeoleku ja kaitsealast koostööd Balti riikide ja Põhjamaadega. Need strateegiad on kooskõlas liberalistide arusaamadega julgeolekust. AITÄH!
Rahvusvaheline firma on ettevõte,mille puhul on tööjõul suur mobiilsus,tootmistegevus aga ületab firmasiseselt riigipiire.Infoühiskonda iseloomustab rahvusvaheliste firmade rohkus,kus suur tähtsus on side-ja infotehnoloogial.Agraarühiskond on ajalooliselt kõige varajasem ühiskonnatüüp,kus tegeletakse ülekaalukalt põllumajanduse,kalanduse ja küttimisega. Agraarühisk jaguneb ajalooliselt varaagraarseks ja hilisagraarseks ühiskonnaks.Varaagraaraühiskond- vaheldussüsteem,hakati aretama loomatõuge ja tamesorte.Levisid vesiveskitd ja tuulikud,leiutati trükikunst.Hilisagraarühiskond-18.saj lõpul algas üleminek masinatööstusele.Tootmisviis,mille tehnoloogiliseks aluseks on looma ja taimekasv.Geograafiline tööjaotus on riikide spetsialiseerumine teatud kindlate toodete tootmisele, lähtudes selle riigi võimalustest ja tingimustest.See iseloomustab rahvusvahelisi firmasid.Skt ehk sisemajanduse kogutoodang on riigis toodetud kaupade ja osutatud tee...
Peamisteks sunnivahenditeks rahvusvahelises õiguses on: surve avaldamine diplomaatiliste kanalite abil, vaidluste rahumeelse lahendamise meetod rahvusvahelistes kohtutes või väljaspool, rahvusvaheliste organisatsioonide tegevus, riigi privileegide ja õiguste kaotamine või piiramine, sanktsioonide kohaldamine, relvastatud jõu kasutamine agressiooni või selle reaalse ohu vastu. Üheks mõjutavaks teguriks rahvusvahelise õiguse järgimisel on ka hagide esitamise võimalus rahvusvahelistesse kohtutesse. Iseenesest on riigi kohtusse kaebamise võimalus sõltuvuses riigi nõusolekust ja seetõttu ei tundu see sunnivahendina olevat sobiv. Tänaseks päevaks on sõlmitud suur hulk rahvusvahelisi lepinguid, milles lepingu sõlmimise hetkel on lepingu osapooled pannud paika reegli, et lepingu pinnalt tekkivad vaidlused allutatakse rahvusvahelise kohtule. Sellega on riik andnud omapoolse nõusoleku kohtu pädevuse aktsepteerimiseks tulevikus tekkivate vaidluste lahendamisel. (Sissejuhatus
annavad sulle palju muid eeliseid nii sinu personaalses kui professionaalses elus. Üha rohkem ettevõtteid teeb koostööd välismaiste ettevõtetega ning tööandja vajab kohanemisvõimelisi töötajaid, kes suudavad suhelda erinevates keeltes ning mõista teisi kultuure. Olenemata sinu karjäärivalikust, võõrkeelte oskus annab sulle tööturul konkurentide ees selge eelise! Töötajaid, kes valdavad erinevaid võõrkeeli, kutsutakse suurema tõenäosusega välisreisidele ning kaasatakse rahvusvahelistesse projektidesse. Iga uue võõrkeele õppimine aitab kaasa ka sinu analüütilistele ja tõlgendamisoskustele. Samuti on ka teaduslikult tõestatud, et võõrkeelte õpe aitab kaasa ka matemaatiliste oskuste progressile. Seega, lisaks sellele, et saad selgeks uue võõrkeele, tõuseb ka sinu üleüldine intelligents! Anna oma teadmistele ja tulevikuperspektiividele võimalus ning ole täieõiguslik maailmakodanik läbi keeleõppe!
valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine · Annektsioon - võõra riigi kogu territooriumi või selle osa ühepoolne (ilma selle riigi nõusolekuta toimuv) liidendamine oma riigi külge · Dominioon - autonoomne liikmeriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus · Isolatsionism - välispoliitika suund, mis näeb ette hoidumist läbikäimisest teiste maadega või hoidumist sekkumast rahvusvahelistesse küsimustesse · Westministri statuut - reguleeris suhteid Inglismaa ja tema dominioonide vahel. Dominioonid said õiguse sõltumatuks sise- ja välispoliitikaks. Ei vajanud enam Londoni heakskiitu · Diktatuur diktaatoril (valitsejal) piiramatu võim. Kehtestamine leiab aset vägivaldsel teel. 2. Daatumid rahvusvaheliste suhete kohta 28.juuni 1919 Versailles´i rahuleping Saksamaaga 1920 Rahvasteliidu loomine 1925 Locarno konverents/kokkulepped
Stefani Kask Pirita Majandusgümnaasium XI A klass Toomas Hendrik Ilves Biograafia Sündis 26.detsembril 1953 Stockholmis. Isa Endel õppis Stockholmis inseneriks ja ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas. Pere kolis Ameerika Ühendriikidesse 1957. aastal. 1962. aastal said nad USA kodanikuks. Ka Toomasel oli USA kodakondsus 1993. aasta 1. aprillini, mil ta sellest loobus. Hariduskäik: 19721976 USA-s Columbia ülikool - psühholoogia, 1978 Pennsylvania ülikool lõpetas samal erialal magistrikraadiga. Ilves on töötanud: ülikoolides/instituutides, Vancouveri kirjanduskeskuse direktorina, Raadios"Raadio Vaba Euroopa", EV suursaadikuna USA-s, Kanadas ja Mehhikos; EV välisministerina, Riigikogus, EU Parlamendis, alates 2006. aastast EV presidendina. Isiklikku Abielust psühholoog Merry Bullockiga on Toomas Hendrik Ilvesel lapsed Luukas Kristjan (sündinud 1987) ja Juulia Kristiine (1992). Aastal 2004 abiellus Toomas Hendrik Ilves Evel...
· Rahvusvaheliste firmade arv riigis · Ekspordi/impordi maht ja struktuur Poliitiline · Osalus erinevate organisatsioonide töös · Esindused välisriikides · Osalemine ÜRO missioonides Sotsiaalne · Turistide hulk · Rahvusvaheliste kõnede arv, rahvusvahelised ülekanded · Interneti kasutajate arv Näited globaliseerumisest: · Eestis on välismaiste firmade kette (nt. Mc Donald'si kiirtoidurestoranide kett) · Eesti kuulub rahvusvahelistesse organisatsioonidesse (nt. EL, NATO) · Eesti on osalenud ja osaleb ÜRO missioonides (nt Iraagis, Afganistanis) 7. Üksikettevõtte paigutust mõjutavad tegurid: · Kapital · Tööjõud Tööjõu odavus (lihttöölised) Tööjõu kvaliteet (spetsialistid) Transport · Materjalid Tooraine Maa Vesi Energia
tagada Eesti riigi kaitse. Eesti julgeolek on tänu liikmelisusele NATOs ja Euroopa Liidus paremini kindlustatud kui kunagi varem, kuivõrd NATO ja EL aitavad tagada Eesti rahvusvahelise seisundi stabiilsuse ja integreerituse demokraatlikusse läänemaailma. Liikmelisus NATOs kindlustab usutava sõjalise heidutuse ja kollektiivkaitse. Eesti rõhuasetus sarnaselt teiste NATO liikmesriikidega on mobiilsete ja jätkusuutlike relvajõudude arengul ning rahvusvahelistesse rahuoperatsioonidesse panustamise võime tõstmisel. Rahvusvaheline julgeolekukeskkond on mitmekülgses muutumises, millest tulenevalt on julgeoleku mõiste laienenud ja julgeolekuküsimused kerkinud ka valdkondades, kus neid varem ette ei tulnud ehk nn uued ohud (terrorism, energia- ning küberjulgeolek). Seega muutuvad julgeoleku tagamise ülesanded ajas nii NATO kui ka Eesti jaoks. 2) Alates 2009. aasta 1. aprillist on NATO liikmeid 28.
Nime võib lühendada EAKL ning tõlkida inglise keelde Estonian Trade Union Confederation. Asukoht on Tallinn. Asutatud 12. aprillil 1990.a Tegevuse aluseks on Eesti Vabariigi Põhiseadus, välislepingud ja teised dokumendid ning õigusaktid, EAKLi põhikiri ja tegevuskava Teeb koostööd mittetulundusühingute ning organisatsioonidega, kelle eesmärk on edendada riigi sotsiaal- ja majanduspoliitikat esindab Eesti töötajate huve Euroopa Liidu institutsioonides võib kuuluda rahvusvahelistesse ametiühinguorganisatsioonidesse ja teistesse ühingutesse Eesmärgid Töötajate tööalaste ja sotsiaalmajanduslike huvide esindamine ja õiguste kaitse Ühiskonna tasakaalustatud arengu ning sotsiaalse õigluse tagamine Osalusdemokraatia ja ametiühinguõiguste edendamine ning kaitse Töötajate sotsiaalmajandusliku olukorra, tööohutuse ja töötervishoiu tingimuste parandamisele Kutseharidus- ja kvalifikatsioonitaseme tõstmisele kaasaaitamine
8%. Lapsi naise kohta on 2,4 , alla 15 aastaseid on 27% ja üle 65 aastaseid on 10% Keskmine eluiga naistel on 78 aastat ning meestel 71 aastat. Kirjaoskus on riigis 97.2%. SKT ($/elaniku kohta ostujõu alusel): 15200, põllumaj. % SKT-st: 9,5% ,tööstuse % SKT-st: 35,8%, teeninduse % SKT-st: 54,7%, haritavat maad on riigis 10%, mida on üpris vähe riigi suuruse kohta. Oma arengutasemelt kuulub Argentina kõrgelt arenenud riikide hulka. Argentina kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulub Argentina ? AfDB ,BCIE, BIS, CAN, FAO, G-15, G-20, G-24, G-77, IADB, IAEA, IBRD, ICAO, ICC, ICCt, ICRM, IDA, IFAD, IFC, IFRCS, IHO, ILO, IMF, IMO, IMSO, Interpol, IOC, IOM, IPU, ISO, ITSO, ITU, ITUC, LAES, LAIA, Mercosur, MIGA, MINURSO, MINUSTAH, NSG, OAS, OPANAL, OPCW, PCA, RG, SICA (pealtvaataja), UN, UNASUR, UNCTAD, UNESCO, UNFICYP, UNHCR, UNIDO, Union Latina (pealtvaataja), UNTSO, UNWTO,
Lääne-Saksamaa on kuulus heade ja täpsete toodete, näiteks autode ja Leitzi fotoaparaatide poolest. Kuigi sakslaste maine on seotud kõrgtehnoloogiaga, pärinevad Saksamaalt lisaks autodele ja kodumasinatele ka Hugo Boss, Adidas, Nivea, Quelle jne. Tuntud rahvusvahelised firmad Saksamaalt: Mobiilitootmisfirma Siemens, kodumasinatetootjad:Grunding, Bomann, Braun, autotootjad: Audi, BMW, Opel, Mercedes, Porche, VW jne. Välismajandus sidemed Saksamaa kuulub järgmistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse: ADB,AfDB, Arctic Council,Australia Group, BIS, BSEC, CBSS, CDB, CE, CERN, EAPC, EBRD, EIB, EMU, ESA, EU, FAO, G-20, G-5, G-7, G-8, G-10, IADB, IAEA, IBRD, ICAO, ICC, ICCt, ICRM, IDA, IEA, IFAD, IFC, IFRCS, IHO, ILO, IMF, IMO, IMSO, Interpol, IOC, IOM, IPU, ISO, ITSO, ITU, ITUC, MIGA, NAM , NATO, NEA, NSG, OAS , OECD, OPCW, OSCE, Paris Club, PCA, Schengen Convention, SECI, ÜRO, UNCTAD, UNESCO, UNHCR, UNIDO, UNIFIL, UNMIL, UNMIS, UNOMIG, UNRWA, UNWTO, UPU,
Eestile antud riskihinnangute langus peaks riiki tooma odavamat väliskapitali ja suurendama investeeringuid. Euro kasutusele võtmise perspektiiv peaks suurendama tarbijate, ettevõtete ja investorite kindlustunnet. Seega toetaks euro kasutuselevõtmine majanduskasvu, suurendades laenamist, kapitali sissevoolu, investeeringuid ja tarbimist. 11 Tugevused: Nõrkused: · Keskkonnatasud · Kuulumine rahvusvahelistesse · Tootmissisendite hinnatõus kontsernidesse · Kasvanud tööjõukulud · Tootlikkuse kasv · Tööjõu tootlikkuse langus · Nafta hinna tõus · Suhteliselt madalad tootmiskulud · Toodangu hea kvaliteet · Uue tehnoloogia arendamine · Kvalifitseeritud tööjõud Võimalused: Ohud:
Demokraatia -Tekkis Kreekas -Kolm põhinõuet (konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused) Liberaalne demokraatia -Kodanikuvabadused (sõna, valimis) -Õigusriik (seadustel põhinev otsustamine) -Võimude lahusus (täidesaatev, seadusandlik, kohtuvõim) -Kohtusüsteemi ja teiste organite sõltumatus -Vaba ajakirjandus -Vähemustega arvestamine -Relvajõud tsiviilkontrolli all Demokraatia vormid -Otsene demokraatia *Antiik-Kreeka *Referendum-rahvahääletus -Esindusdemokraatia *Esindajate valimine *Mandaat-valija volitus esindada enda huve Demokraatia ohud -Harimatu massi võimuletulek -Enamuse türannia -Riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu -Demagoogide võimalused Osalus- ja elitaardemokraatia -Osalus *Rahva kaasamine poliitikasse *Interneti kasvav roll -Elitaardemokraatia *Eliidi võim rahva nõusolekul Demokratiseerumise lained -I 1826-1922 -II 1945-1956 -III 1974-1995 Siirdeühiskond -Demokraatia kindlustamine -Vabad valimised -Reformide aeg...
RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS Suurbritannia Anna Mari Tamm/11a 1.Üldandmed riigi kohta Riigi ametlikuks nimetuseks on Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigid (inglise keeles The United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland). Veel kasutatakse nimesid nagu Suurbritannia, Ühendkuningriik. Kahetäheliseks maatähiseks on GB ja kolmetäheliseks maatähiseks GBR. Suurbritannia puhul on tegu unitaarriigiga. Suurbritannia alla kuuluvad ka 17 sõltuvat territooriumi kolm Krooni Sõltuvmaad (Crown Dependencies) ja 14 Ülemere Territooriumi (Overseas Territories). Krooni Sõltuvmaad koosnevad Inglise kanali saartest Jersey ja Guernsey ja Iiri meres asuvast saarest Man. Neliteist Ülemere Territooriumi on Anguilla, Bermuda, Briti Antarktika ala, Briti India Ookeani ala, Briti Neitsisaared, Kaimani saared, Turks ja Caicos, Montserrat, Pitcairn, Gibraltar, Lõuna-Sandwichi ja Lõuna-Georgia saared, Tristan da Cunha saared, Saint ...
Gaythel Kukk R11 Essee. Milline võiks olla tuleviku raamatukogu ? Hetkel on aktuaalseid teemasid palju ja üks nendest on see, et milline võiks olla tulevikus raamatukogu. Mina ise arvan,et tulevikus on domineerivamad just digitaalraamatukogud/virtuaalraamatukogud. Miks ma arvan nii? Põhjus on lihtne. Digitaalraamatukogu on süsteem, mille kaudu kasutaja saab ühendust võtta eemal asuvate raamatukogude ja andmebaasidega, kasutades selleks vahendajana näiteks kohaliku raamatukogu kataloogi ja võrguarvutit; kvaliteetne infoteenus, mis vahendab raamatukogu andmebaasi valitud ja teatud valiku- ja kvaliteedikriteeriumidest lähtuvalt kirjeldatud infomaterjale. Digitaalraamatukogu eelised traditsioonilise...
Toimetamise all mõeldakse esimest tegevust ning ülejäänud on materjali serveerimine. Toimetamist kitsas mõttes võib jagada mitmesse alamrühma: • Reporterilt pärit teksti toimetamine, et viia ta vastavusse uudisekirjutamise professionaalsete kriteeriumitega. • Lühendamine, et viia loo pikkus vastavusse talle lehes antava ruumiga. • Värskendamine, et teha varem kirjutatud lugu sobivaks tänase infoseisuga. • Kohalikustamine, et tuua rahvusvahelistesse uudistesse eesti aspekte jne. • Teabeagentuuridest pärit lugude täiendamine, lühendamine ja vastavusse viimine lehe stiiliraamatuga. • PR-lugude tegemine objektiivseteks ja tasakaalustatud uudisteks. Toimetamine on laiem mõiste kui tekstide ülevaatamine ja lausete paremaks kohandamine, sõnade asendamine ja õigekirja parandamine. Keel ja stiil on väiksemad probleemid, millega toimetaja tegeleb.
määrab kindlaks liidukantsler. Saksa valitsemissüsteem pole loomulikult pelgalt kahetasandiline liit ja liidumaad , vaid hargneb asteastmelt üle linnavalitsuse institutsiooni kuni külavanema ametini välja. Järjest selgemini on täheldatav regioonide suurem iseseisvuse ja iseotsustamise soov, millel on küll tsentraalvõimu põhimõtteline heakskiit, kuid mis pahatihti takerdub kõrgeltarenenud riigi ülikomplitseeritud bürokraatia taha. Kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse: EU, OECD, GATT/WTO, UNCTAD, WHO, EZU, BIZ, ECE, FAO. Majanduse üldiseloomustus Saksa majandus moodustab Euroopa Liidu majandusest rohkem kui 25% ja on maailmas suuruselt kolmandal kohal. Saksamaa majanduse puhul on tegemist turumajanduslikke põhimõtteid rakendava majandusmudeliga, mis samal ajal jätab tööturu ja sotsiaalsfääri küsimused riigile reguleerida. Valitsuse tugev osalus tootmises ja
Jalgpall Tallinn 2010 Sisukord Mis see on?..........................................................3 Ajaloost................................................................3 Eesti jalgpall........................................................4 Mänguplats ja reeglid.........................................4 Klubid ja liigas.....................................................5 Auhinnad.............................................................6 Kasutatud materjalid..........................................6 Mis see on? Jalgpall on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega väljakul vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud mängida palli käega, kuid erandina on see lubatud väravavahile. Võidab...
tingimustes. 2001. aasta sügisel oli maailmas kokku 845 waldorfkooli, nendest 605 Euroopas, neist omakorda pooled Saksamaal ja Madalmaades ning 7 Eestis. Igal aastal tuleb umbes 20 kooli juurde. Waldorfkoolid on seega suurim riigist ja kirikust sôltumatu 3 kooliliikumine maailmas. Nad ei ole tsentraalselt organiseeritud, kuuluvad aga regionaalsetesse, rahvuslikesse vôi rahvusvahelistesse ühingutesse ja peavad üleval oma ôpetajakoolituse süsteemi 64 ôpetajate seminari ja kôrgkooliga, samuti arvukate kutsealaste seminaridega. Paljud waldorfkoolide ôpilased käivad enne kooli ühes 2000-st maailma waldorflasteaiast(Dr. Hardorp). Kahtlemata oli Steiner nagu enamik suuri mõtlejaid oma ajast tunduvalt ees. Vähesed pedagoogikateadlased on pälvinud nii suurt tähelepanu ning ka nii erinevaid hinnanguid kui Rudolf Steiner
Ei või olla probleeme. Milleks võidakse pinnavett kasutada? Joogiveeks. 5. Milline on valitud riigi arengutase ja globaliseerumine? Austria on arenenud maa ning riigi arengutase on kõrge ja globaliseerumine samuti, kuid tehnoloogia arengutase annab soovida. Kas valitud riik on olnud koloonia ja milline riik oli emamaaks? Ei ole olnud koloonia. Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse riik kuulub? NATO, OSCE, EU, ÜRO, OECD Milliste tuntud ettevõtete tootemärgid on valitud riigist? OMV (Austria nafta- ja gaasikompanii), Niki (Austria lennukompanii), Tyrolean Airways (Austria lennufirma). 6. Millised tööstusharud on valitud riigis olulisemad? toidu- ja aromaatsete ainete tööstus. masina-ja terasetööstus. keemia- ja masinatööstus.
Globaliseerumisega kaasnevad võimalikud probleemid Eestis Eesti nagu ka teised sotsialismist väljunud Euroopa riigid asus oma majandus- ja sotsiaalseid struktuure moderniseerima ja mahajäämust tasa tegema tõusva globaliseerumislaine tingimustes. Väikese riigina peab Eesti paratamatult tihedalt integreeruma maailma-majandusse. Globaliseerimise kontekstis ei ilmne Eesti puhul küll tingimata otsene suhe kogu maailmaga, küll aga kaudne. Eesti tööjõud lülitati ruttu suurtesse rahvusvahelistesse koostöövõrkudesse. Plusside poolelt tähendas selline olukord uusi võimalusi ja lihtsamat pääsu välisturgudele. Teisest küljest oldi mitmete rahvusvaheliste kriiside mõju tõttu sunnitud küllalt ruttu kohalikul kapitalil loodud ettevõtteid välisomanikele müüma. Globaliseerumisega kaasnevatest võimalikest negatiivsetest efektidest Eestile on ekspertide hinnangul olulisemad: potentsiaalne ajude äravool; rahvusvaheliste finantsturgude volatiilsus;
tingimustes. 2001. aasta sügisel oli maailmas kokku 845 waldorfkooli, nendest 605 Euroopas, neist omakorda pooled Saksamaal ja Madalmaades ning 7 Eestis. Igal aastal tuleb umbes 20 kooli juurde. Waldorfkoolid on seega suurim riigist ja kirikust sôltumatu 3 kooliliikumine maailmas. Nad ei ole tsentraalselt organiseeritud, kuuluvad aga regionaalsetesse, rahvuslikesse vôi rahvusvahelistesse ühingutesse ja peavad üleval oma ôpetajakoolituse süsteemi 64 ôpetajate seminari ja kôrgkooliga, samuti arvukate kutsealaste seminaridega. Paljud waldorfkoolide ôpilased käivad enne kooli ühes 2000-st maailma waldorflasteaiast(Dr. Hardorp). Kahtlemata oli Steiner nagu enamik suuri mõtlejaid oma ajast tunduvalt ees. Vähesed pedagoogikateadlased on pälvinud nii suurt tähelepanu ning ka nii erinevaid hinnanguid kui Rudolf Steiner
Kas tänane Eesti on mereriik? Hiljuti jalutasin mööda Pirita rannaäärt ja nägin üht vanemat daami veepiiril istumas ning taamale vaatamas. Merevaade oli minu arust ülimalt ajekas, silmasin sadamat ja mõtlesin, kas see kaunistab Eesti merd või üritab allutada midagi ürgselt metsikut. Vanamemm tundus samal teemal mõtteid mõlgutavat. Meri on ju südamelähedane igale mereriigi elanikule, kuid kas tänane Eesti on mereriik? Geograafilist asukohta ja ümbrust vaadeldes on eestlastel väga vedanud, merepiiri pikkuseks on 3794 kilomeetrit. Eesti on Läänemere kaudu avatud ka Maailmamerele, mis katab 2/3 maakerast, täpselt sedavõrd suur ala annab võimaluse loendamatutele eesootavatele tegudele. Kõik eeldused mereriigiks oleks justkui olemas. Peale ilmselgete erinevuste, sisemaiste ja mereriikide vahel, on ka muid vähem märgatavaid põhjusi, mille alusel saab tituleerida teatud piirkonna mereriigiks. Eestlase sünnimaa kujundab tema ise, k...
hakas finantseerima ulatuslikku ühiskondlikku tööd. Tänu sellele taastus pangandus. Järgmine probleem oli suur töötus. Selle vastu alustas ta üleriiklikke töötalguid. See toetas ülivaeseid peresid ja andis lootust helgemale tulevikule. Järgmine samm oli riiklike laenude andmine olulistele firmadele (raudteed, majandusasutused, avalikud asutused). Isolatsionism (lk. 41) on välispoliitika suund, mille eesmärk on hoiduda läbikäimisest teiste maadega ja sekkumisest rahvusvahelistesse küsimustesse. Isolatsionismile on omane minimaalne diplomaatia rahvusvahelises süsteemis, selle eesmärk on taotleda riigi suuremat julgeolekut. 7. Kommunistlik Venemaa selgita: oktoobripööre - Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre ehk Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Tallinnas ja Petrogradis 5. - 8. novembril (vkj 23.–26. oktoobril) 1917 toimunud revolutsioon, millega bolševikud kukutasid Ajutise Valitsuse.;
miinimumini.vabriiklased pooldasid vabaturumajandust, rõhutati vaba ettevõtluse tähtsust. demokraadid suurendasid riigi sekkumist majandusse. 20.Uus kurss- New deal. põhimõte: majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu mis eeldab elanike sissetulekute suurendamist. Roosevelt lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia. 21.Isolatsionism on välispoliitika suund, mille eesmärk on hoiduda läbikäimisest teiste maadega ja sekkumisest rahvusvahelistesse küsimustesse. Maailmasõdade vahl ajasid Ühendriigid isolatsionismipoliitikas, püüdes maailmas toimuvast eemal hoida.
Norra ärisektor töötab välja tõhusaid, keskkonnasõbralikke ja kõrge tehnoloogilise tasemega lahendusi, suurendamaks tööstuslikku tootlikkust ja efektiivsust. Teadus- ja arendustegevus ning koostöö välisfirmadega on aidanud kaasa uute riikliku tähtsusega majandusvaldkondade arengule, sealhulgas tarkvara- ja sidetehnoloogia, kosmosetehnoloogia, inseneritööstus ja biotehnoloogia. 3. Majandussidemed Norra kuulub järgmistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse: WTOMaailma kaubandusorganisatsioon, EEA- Euroopa Majanduspiirkond, EFTA-Euroopa Ühenduse deklaratsioon, Shengeni leping, NATO, OECD-Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, UNICEF. Üldiselt tundub, et Norra ei ole agar liituma rahvusvaheliste organisatsioonidega, sest soovib olla neutraalne ja mitte ennast liigselt siduda. Suurtes kogustes naftat eksportivana, ei ole ta liitunud OPEC-iga. 8
Eesti Euroopas meie võimalused/sõbrad Eestit võib pidada üheks üsnagi tugevaks Euroopa Liidu riigiks. Riigi üleüldine tugevus avaldub aga eelkõige sise- ja välispoliitikas. Eesti riigi sisepoliitika kujutab endast suurel hulgal integratsioonipoliitikat, mis hõlmab näiteks võimalikult hea haridussüsteemi kujundamist ja võõrkeelt kõnelevate inimeste integreerumist Eesti ühiskonda. Millised on aga Eesti välispoliitilised eesmärgid ja milliseid on võimalik üldse saavutada? Ning milliste riikidega tuleks teha seevastu koostööd? Eesti on olnud välispoliitiliselt üsnagi aktiivne läbi aegade. 1920.-1930. aastatel, olles äsja saanud iseseisvuse, hakkas Eesti aktiivselt koostööd tegema Soome, Läti, Leedu, Poola ja ka Skandinaavia riikidega, mis oli esmalt suunatud ühisele kaitsepoliitikale ja majandus- ning kaubanduskoostööle, kuid hiljem poliitilisele, kultuurilisele ning mitteriiklike organisatsioonide koostööle....
...........................................................................................3 Üldandmed...........................................................................................................................4 Geograafiline asend............................................................................................................. 5 Looduslikud tingimused......................................................................................................5 Riigi kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse...................................................6 Autotööstus-masinatööstus.................................................................................................. 6 Linnad.................................................................................................................................. 7 Piirkonnad .......................................................................................................................7 Milano.............
......................................lk 5 2. Arengutase............................................................................................lk 7 2.1. India arengutaseme näitajad...................................................................lk 7 2.2. Kuuluvus arengutaseme järgi.................................................................lk 8 3. Majandus..............................................................................................lk 9 3.1. India kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse...............................lk 9 4. Rahvastik............................................................................................lk 10 4.1. Rahvaarv.......................................................................................lk 10 4.2. Rahvaarvu muutused.........................................................................lk 10 4.3. Rahvastiku paiknemine......................................................................lk 10 5
Maksumaksja sõber (2013) Huvitavaid fakte Tsitaat „ Väliseestlased on need, kes on elus hoidnud tsensuuri-vaba, demokraatliku kirjanduse traditsiooni ning erapooletut eesti ajaloo käsitlust. Ilma meieta olnuks mõlemad kadunud. “ T.H. Ilves lves mängis kõrvalosas 2007 esilinastunud filmis "Jan Uuspõld läheb Tartusse". Filmis mängis teisigi Eesti avaliku elu tegelasi. Ilves on mitme teadusliku publikatsiooni autor ja kuulub paljudesse rahvusvahelistesse teadusseltsidesse. Toomas Hendrik Ilvese vanaema oli rahvuselt karaiim. Toomas Hendrik tunneb hästi tänapäeva alternatiivrokki. Ta peab poeg Luukasega mõnikord ladinakeelset kirjavahetust. Tal on Twitter ja Facebook. Kokkuvõte Mulle meeldis väga uurida sellist poolitikut nagu Toomas Hendrik Ilves. Materjali oli tema lapsepõlve kohta küll vähe aga sain hakkama. Sain teada ka naljakaid fakte, ning mõningaid huvitavaid koole, kus härra president käis
Misso Keskkool Portugal Koostaja: Kristo Karu Juhendaja: Kaja Oru Referaat Sisukord Misso 2009 Sissejuhatus 2 Portugal on riik Euroopas, hõlmab Pürenee poolsaare lääneosa ning Atlandi ookeanis olevaid Madeira ja Assoori saared. Rahvaarv on 10,4 miljonit, pindala on 92 100 ruutkilomeetrit ning pealinnaks on Lissabon. Enamik rahvastikust elab umbes 50 km laiusel rannikualal. Väljarände tõttu rahvaarv väheneb. Majanduselt ja hariduselt on Portugal Euroopa mahajäänumaid maid (30 % elanikest on kirjaoskamatud). Portugal on kuulus viinapuu, õlipuu ning tsitrusekasvatuse ja veinivalmistamise poolest. Lõunas kasvatatakse toiduteraviljadest nisu, põhjas maisi. Assooridel ja Madeiral viljeldakse ka banaani ja ananassi. Portugalist pärineb umbes pool maailma korgitoodangust. Litosfäär 3 Esineb maavärinaid, aastal 1...
1972.a. kirjutasid USA ja NSV Liit alla SRP-1 lepingule. See sisaldas strateegilise relvastuse piiramist, st. uusi tuumarelvi juurde ei tehtud. Tuumarelvastumise vähendamise üle hakati läbirääkimisi pidama 1973.a. Viinis. Sellekohane lepe valmis 1979.a. ja sai tuntuks SRP-2 nime all. Nõukogude Liidu vägede viimine Afganistani tegi aga võidurelvastuse piiramisele ja pingelõdvendusele lõpu.1980dad a ja külma sõja lõpetamine:pöörde rahvusvahelistesse suhetesse tõi Mihhail Gorbatsovi võimuletulek NSVLis ja tema poolt algatatud perestroika ja glastnost;aktuaalsed probleemid olid Euroopa desarmeerimiskonverentsi kokkukutsumine, Helsingi koostöö-ja julgeolekunõupidamise lõppakti sätetest kinnipidamine,Pärsia lahe ja Afganistaani küsimuse lahendamine;võitlus neokolonialismiga;läbirääkimistel strateegilise relvastuse piiramise üle ei olnud edu;1983-NSVl lahkus
igavesti. See kõik annab alust iseloomustada kujunenud olukorda kui ülemaailmset toitluskriisi, mis on kauaaegselt akumuleerunud vastuolu kasvavate füüsiliste vajaduste ja olemasoleva toiduainete tootmise, jaotamise ja vahetamise mehhanismi vahel majanduses. Ülemaailmse toitluskriisi on peamiselt tinginud järgmised põhjused: · 1950. aastatel alanud ja 1960. aastate lõpus haripunkti jõudnud demograafiline plahvatus. · Endiste koloniaalmaade üha hoogsam kaasamine rahvusvahelistesse majanduslikesse, poliitilistesse ja kultuurilistesse sidemetesse muu maailmaga, mis osutus enneaegseks, kuna need ei olnud valmis osalema maailmaturu konkurentsis. Oma koosmõjus tugevdasid need faktorid üksteist ja tingisid toitlusprobleemi ülekasvamise 1970. aastate algul teravaks globaalseks toitluskriisiks, mille vahetuks ilminguks on nälg. Kuid nälg kujutab endast vaid jäämäe nähtavat osa. Toitluskriisi
valitud kandidaat peab igati vastama juhtkonna ootustele ning olema justkui ideaal. Naiste kandidatuuride puhul on eriti tähtis võime olla paindlik ja avatud, sest tihti on nad emotsionaalsemad ning nende iseloomujooned kinnisemad kui meeste puhul. Töötajal on võimalus kolida välismaale koos oma perega, kus talle pakutakse elada kas kellegi kodus või eraldatakse spetsiaalne elamine korteris või majas. Püsiva kolimise korral on võimaldatud lastel saada rahvusvahelistesse koolidesse. Lepingud Igal maal on omad äriõigused. Sõlmitakse erinevaid lepinguid, arvestatakse erinevalt palka, pensionimakse, tervisekaitset jne. Samuti võib olla tundide arv päevas, nädalas või kuus erinevalt jaotatud. Nii on näiteks Hispaanias kuumadel aegadel keset päeva siesta, mis lühendab tööpäeva. Lepingute punktid on kõige tähtsamad teadmised enne tööle asumist. Personali juht peab teadma, kuidas välismaal nendesse suhtutakse, kuidas täiendatakse ja millised on
Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Ainelised: (omand ja kapital)ning vaimsed: teadmised ja kogemused. ja teostamise meetodid Autoriteetne võim, kus on tähtis traditsioonide mõju, liidrite karismaatilisus ning mõistuslik kaalutlus. Sunduslik võim, kus rahvast püütakse mõjutada hirmu, vägivalla ja karistusega. Riigi klassikalised tunnused Kindel territoorium, kus peavad elama inimesed rahvas, peab kehtima suveräänne võim ning riigi võime astuda rahvusvahelistesse suhetesse. Riik ise on ühiskonna poliitiline korraldus. Riigivõimule ainuomased tunnused ja ülesanded Seaduste kehtestamine, maksude kogumine, õigus kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks, võimu poolt tehtud otsused on kõigile kohustuslikud, riigi igapäeva elu korraldamine, üks keskpunkt ning selge võimuhierarhia Riigivõimu iseloom: demokraatia ja diktatuur (autoritaarne ja totalitaarne) - Demokraatia õigusriik, kõrgemat võimu kannab rahvas, kehtib üldine inim- ja
Heaolu tõus võimaldab jõuda olukorrani, kus Eesti on elu-, töö- ja eneserealisatsiooni kohana piisavalt väärtustatud. Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid on orientatsioon väliskeskkonnatrendidele vastavale ja samas Eestile sobivale majandus- ka tööhõivestruktuurile, oma loodusvarade kasutamisel baseeruvad majandussektorid puhvrina, võrgustumine (mille puhul Eestis asuvad firmad lülituvad üha enam rahvusvahelistesse võrgustikesse, hakates neid täitma erinevaid ning üha keerulisemaid ja kallimaid funktsioone), tehnoloogiline areng, haridussüsteem ja väljaõpe majanduse arengu alusena, institutsionaalne areng ja riigi ning erasektori koostöö ning materiaalse tarbimise liigset domineerimist tasakaalustavad mehhanismid. · Sidus ühiskond- sellises ühiskonnas on üldtunnustatud ja omaksvõetud väärtused ning eesmärgid
........................................................................................ 2 Ülevaade looduslikest tingimustest:................................................................................ 2 RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS...................................................................4 Riigi arengutaseme iseloomustus erinevate arenguastme näitajate kaudu:..................... 4 RIIGI KUULUMINE MAJANDUSORGANISATSIOONIDESSE...................................5 Kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse:........................................................5 Rahvusvahelised firmad:..................................................................................................6 RAHVASTIK...................................................................................................................... 6 Rahvaarvu muutused:.......................................................................................................8 RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS...
Østlandetist on umbes pool metsaga kaetud. Seal on umbes pool Norra metsavarudest ja pool Norra põllumaast. Trøndelagist on metsaga kaetud umbes kolmandik. Põhjapolaarjoonest põhja pool on kuuske vähe. Mänd kasvab peamiselt mitmekesise taimestikuga sisemaaorgudes. Igal pool on rikkalikult metsamarju, sealhulgas mustikaid, jõhvikaid ja rabamurakaid. Metsad moodustavad pindalast 38,2%, majandatavad metsad 21,6%. Norra rahvuslill on harilik kanarbik. 8. Kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Norra kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse: Erinevalt naabermaadest Rootsist ja Soomest ei ole Norra astunud Euroopa Liitu, kuid jällegi erinevalt nendest on ta NATO liige. Norra teeb naabermaadega koostööd Põhjamaade Nõukogu raames. 1.Jaanuaril 1995 liitus Norra ka WTO-ga. • WTO- Maailma kaubandusorganisatsioon • ÜRO – Ühendatud Rahvaste Organisatsioon • EEA- Euroopa Majanduspiirkond • EFTA-Euroopa Ühenduse deklaratsioon
Tamsalu Gümnaasium Luksemburgi Suurhertsogiriik Referaat Tamsalu 2012 SISUKORD 1 Riigi üldiseloomustus..............................................................................................................3 1.1 Riigi üldandmed................................................................................................................3 1.2 Geograafiline asend...........................................................................................................3 1.3 Loodus...............................................................................................................................4 1.4 Riigi arengutase.................................................................................................................4 2 Rahvastik.................................................................................................................................5 3 Energiamajan...
...................................................................10 2.1.2 Haridus.............................................................................................................................11 2.2 Arengutase teiste riikide suhtes...............................................................................................11 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse.............................................................................12 3.1 Riik kuulub rahvusvahelistesse organisatsioonidesse..............................................................12 MERCOSUR-Rahvuslike lennukompaniide loend............................................................................12 3.2 Sellest riigist pärit organisatsioonid.........................................................................................12 4. Rahvastik ja 11. Turism (Lisa 3)...................................................................................................13 4
rahvusvahelistes sarjades. Peale liigamängude peetakse ka üleriiklikke, piirkondlikke ja liigasiseseid karikavõistlusi, kus igast voorust pääsevad edasi ainult võitjad. Olenevalt riigist võivad karikavõitjad saada õiguse osaleda rahvusvahelistes sarjades. Euroopa viis parimat kõrgliigat on Premier League (Inglismaa), Primera División (Hispaania), Serie A (Itaalia), Bundesliga (Saksamaa) ja Ligue 1 (Prantsusmaa).[15][16] Parimad klubid pääsevad rahvusvahelistesse sarjades, nagu näiteks Meistrite Liiga ja UEFA karikas Euroopas või Copa Libertadores Lõuna-Ameerikas. Meistriste Liiga ja UEFA karika tiitliomanikud selgitavad omavahel Euroopa Superkarika võitja. Mänguaeg ja võitja selgitamine Mängus on kaks poolaega, kumbki pikkusega 45 minutit ja nende vahel 15-minutiline vaheaeg. Mängu lõpetab kohtuniku vile, seetõttu on poolajad tihti mõne minuti võrra ettenähtud ajast pikemad. Rohkem väravaid löönud võistkond on võitja
...............................................................................................2 Linnastumine 1. Tähista kontuurkaardil suuremad linnad ja linnastud. 2. Kui suur osa rahvastikust elab linnades? Rahvastikust elab 37% linnades. 3. Iseloomusta linnade paiknemist. Linnad paiknevad enamasti Ida-Hiinas, kuna seal on tasane pinnamood ja seal on ühendus merega, mis on hea kaubatee. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 1. Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse riik kuulub? WTO,IMF,APEC,WCO 2. Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit sellest riigist? Lenovo,Huawei 3 Energiamajandus 1. Milliseid energiavarasid leidub selles riigis? Kanna need kontuurkaardile. 2. Milliseid energiavarusid riik ekspordib, milliseid impordib? Hiina ekspordib vähesel määral kivisütt Jaapanisse, kuid impordib seda odavamalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
