RAHVUSVAHELISED FIRMAD Globaliseerumine Rahvusvaheline koostöö 1.majandusliidud 2.organisatsioonid,mis tegelevad rahusvahelise kaubanduse ja rahaga 3.kartellid ASEAN- Kagu-Aasia rahvaste ühendus 1967 Indoneesia,Malaisia,Singapur,Filipiinid,Tai Soodsad tingimused liikmesriikidele NAFTA- Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon 1989 Kanada,USA,Mehhiko See on üks maailma suuremaid kaubandusühendusi esmärk on kaotada aja jooksul liikmesriikide vahelised tollimaksud ning mitmesugused kvoodid MERCOSUR- Lõuna ühisturg 1991 Urugai,Paraguai,Brasiilia,Argentina Kandidaat-Venetsueela Ühisturg ühise valuutaga WTO- Maailma kaubandusorganisatsioon 1995. aastal Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppega (GATT) ühinenud riik...
RIIKIDE MAJANDUSSÜSTEEM. … on väljakujunenud, et midagi toota või teenuseid pakkuda. 1. Naturaalmajandus e. tavamajandus – toodetakse endale , ise. Arengumaadele, vähesäilinud. 2. Käsumajandus e. plaanimaja. – riik määrab palju toodetakse ja mida. Ise. Venemaa , Kuuba, Põhja –Koera. 3. Turumajandus- ise. Arenenud riikidele ,kus turg määrab tooted ja teenused, tähtis konkurents. ( parem hind ja kvaliteet) Esinevad kartellid kus firmad omavahel sõlmivad lepinguid, et saavutada kontroll turu üle. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Riikide vaheline koostöö mingi eesmärgi saavutamiseks. Maailmas on loodud ligi 45000 organisatsiooni. (hetkel u. 17500) 1 loodi 1815a, 1 arvestatav 1919a Rahvasteliit LIIGITAMINE: Piirkonnaalusel (ülemaailmsed, regionaalsed, subregionaalsed) Valitsustevahelised või valitsustevälised
1)Koloniaalpoliitikast põhjustatud rivaalitsemine Inglismaaga suudeti lõpetada 1904 aasta Südamliku Rahuga. 2) Suhteid Saksamaaga varjutasid aga konfliktid Maroko pärast. 3) üritati maha suruda marokolaste vastupanu 4)tugevdati liitu Venemaaga Saksamaa vastu. Saksamaa ja Austria-Ungari 20sajandi algusekso li Saksamaast kujunenud üks juhtivamaid tööstusriike: 1) Saksamaa andis 16% maailma tööstustoodangust Eriti kiirest iarenes metallurgia tööstus. 2)Kasvasid suurfirmad, kartellid ja sündikaadid (AEG, KRUPP) 3)Linnastumine 4)Proletariseerumine järjest mõjukamaks muutusid palgatöölised. 5)Aadli ja kodanluse lähenemine 6)Poliitilises elus domineeris imperialistlik välispoliitika: *monopolide rahvusvaheline aktiivsus. *toimus üleminek maailma poliitikale, selleks rajati tugev laevastik. *Võitlus ülemvõimu pärast maailmas. *Teostati julma koloniaal poliitikat, mis tõi kaasa vastuhakud. *Toimus Saksa imperialismi edasitung Lähis-Idas
Selle tegevuse eesmärgiks on saada kontroll turu üle ning takistada võimalike uute pakkujate turule tulemist. Kartelli moodustatakse tavaliselt valdkondades, kus tarbijal ei ole võimalik oma tarbimist oluliselt vähendada. Näiteks nafta, kohv, suhkur. Üks tuntum rahvusvaheline kartell on OPEC, mille mõju on tänu uute naftamaardlate leiukohtade avastamisele vähenenud, omab ta siiski arvestatavat mõju nafta hinna kujunemisele. Hoolimata, et kartellid on üldtuntud ja enamikes riikides keelatud, leitakse üha uusi moodusi kokkulepete sõlmimiseks. 7 4. VIIDATUD ALLIKAD [1] A. Arrak, R. Eamets, T. Karm, T. Mets, Majanduse abc, Tartu: Avatar OÜ, 2002. [2] K. Kerem, O. Raju, M. Randveer, Mikroökonoomika õpik, Tallinn: Tea kirjastus, 2001. [3] K. Kerem, M.Randveer, Mikro-ja makroökonoomika põhikursus, Tallinn: Tallinna
Eetika ja kapitalism · Adam Smith (1723-1790) · Määratles kapitalismi kolme tingimusega: vabad turusuhted eraomandus tööjaotus · Konkurentsis võidab see ettevõte, kes suudab pakkuda madalama hinnaga toodangut. · Võitlus tarbija pärast tõstab tootjate loovust, efektiivsust, ebaefektiivsed ning liiga ahned ettevõtjad laostuvad. · Nii kasvab üksikute isikute egoistlikest taotlustest välja suurim võimalik kasu kogu ühiskonnale · Smith tõestas kapitalismi eetilisuse ainult utilitarismi seisukohalt · V.Pareto arendas seda edasi · Ühiskonna piiratud ressursse kasutatakse tootjate poolt nii efektiivselt ja kaupu ning teenuseid jaotatakse konkureerivate turgude poolt samuti nii efektiivselt, et on võimatu veel enam suurendada ühe isiku tulu, ilma et sellega kahjustatakse mõnede teiste isikute huve Pareto optimum · Toota maksimaalset tulu ühis...
et hindu tasuks muuta. Kui üks firma alandab hinda, võidab ta endale teiste firmade kliente, kui ta aga tõstaks hinda, siis kaotaks ta teistele firmadele oma kliente. Oligopoli nõudluskõver on elastsem, kui konkurendid hinnamuutusega kaasa ei lähe. Kartelli moodustab grupp firmasid, mis nõustuvad oma tegevust, s.o tootmis- ja hinnapoliitikat koordineerima, nii et lõppkokkuvõttes tegutsevad nad nagu monopol, saades monopoolset kasumit. Kartellid on iseloomulikud homogeense toodanguga harudes. Kartelli koondnud firmad vähendavad tavaliselt oma tootmismahtu, tõstavad hinda ja takistavad uute firmade juurdepääsu. Enamikus riikides on kartellid keelustatud. Firmad peavad kogutoodangu jagama omavahel ära, kuid see on seda keerulisem, mida suuremad on keskmiste kulude vahed erinevatel firmadel. Nii peab suuremate kuludega firma müüma rohkem kui madalamate kuludega firmad, et saada sama kasumit. Tegelikus elus
Ameerika riigid ning Ida-Euroopa maad 3) Toorainemaad Alzeeria, Sambia, Mehhiko, Tsiili ja Indoneesia 4) Vaesed riigid Afganistan, Ruanda, Jeemen, Nepal, Niger, Eritrea RAHVUSVAHELISED MAJANDUSORGANISATSIOONID JAGUNEVAD: tegevusalade või eesmärkide järgi 1) Sõjalis-poliitilsed organisatsioonid (militaarsed) nt NATO 2) Majandusorganisatsioonid, esmajoones majanduskaubandus org. Nt WTO 3) Tooraine kartellid Organisatsioo Asutamin Tegevuspiirkon Tegevusala, eesmärk n e d WTO 1994 Ülemaailmne Elavdada rahvusvahelist Maailma kaubandust, ülesandeks alandada Kaubandusor kaubandustõkkeid. g IMF 1944 Ülemaailmne Vältida liigjärkse valuutakursside Rahvusvaheli kõikumisi ning leevendada riikide
juurde, matustele ning perekondlikele pidustustele. Ettevõtjad Kaupmees pidi alluma reeglitele ning maksma spetsiaalset tollimaksu. Põhiliselt kaubeldi põllumajandussaadustega. Maakondades toimusid mitmesugused laadad. Olid äriühingud, mille moodustamiseks oli vaja vähemalt kahte liiget. Natuuras tasumine muutus ajapikku järjest harvemaks ning peagi toimus maksmine ainult rahas. Moodustati kartellid, mis ühendasid kõiki ühe tootmisharu esindajaid. Kaupmeestel ja käsitöölistel hoidis teraselt silma peal linna prefekt. Kuna Bütsantsi pealinn oli teistest linnadest palju suurem ning ka sealne turg oli suurema tähtsusega, koondusid kõikide elukutsete esindajad gildidesse, mida kontrollis riik. Kaupmees ei tohtinud konkureerida teiste oma ameti esindajatega. Ta võis määrata ise oma kauba hinna, pidi järgima reegleid ja ettekirjutusi. Teatud tooteid oli keelatud väljaspool
MAJANDUSPOLIITIKA Kordamisküsimuste vastused 1. Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis Majanduspoliitika kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste majanduse valdkondadega ning distsipliinidega tihedalt seotud teiste ühiskonnateadustega. Seega majanduspoliitika hõlmab majanduspoliitiliste eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka majandusliku arengu prognoosi. Uuritakse küsimusi, mis puudutavad eesmärkide püstitamist, otsustusprotsessi, konfliktide lahendamist ja koordineerimisprobleeme. Eesmärgiks on praktilise majanduspoliitika tõhustamine, tehes eesmärgid selgepiirilisemateks ja parandades otsustusprotsessi. 2. Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed Majanduspoliitika puhul on oluline rõhutada selle tihedat seotust majandusteooriaga. Majanduspoliitilise teooria ülesandeks on maj...
Eetika ja kapitalism · Adam Smith (1723-1790) · Määratles kapitalismi kolme tingimusega: vabad turusuhted eraomandus tööjaotus · Konkurentsis võidab see ettevõte, kes suudab pakkuda madalama hinnaga toodangut. · Võitlus tarbija pärast tõstab tootjate loovust, efektiivsust, ebaefektiivsed ning liiga ahned ettevõtjad laostuvad. · Nii kasvab üksikute isikute egoistlikest taotlustest välja suurim võimalik kasu kogu ühiskonnale · Smith tõestas kapitalismi eetilisuse ainult utilitarismi seisukohalt · V.Pareto arendas seda edasi · Ühiskonna piiratud ressursse kasutatakse tootjate poolt nii efektiivselt ja kaupu ning teenuseid jaotatakse konkureerivate turgude poolt samuti nii efektiivselt, et on võimatu veel enam suurendada ühe isiku tulu, ilma et sellega kahjustatakse mõnede teiste isikute huve Pareto optimum · Toota maksimaalset tulu ...
LOENG 1 Majandusõpetus jaguneb: Mikroökonoomika ja Makroökonoomika. Mikroökonoomika baseerub üksikute majapidamiste tegevuse analüüsil, uurib tingimusi, mille korral majanduse üksikud turud saavutavad tasakaalu ja kogu rahvamajandus tegutseb efektiivselt. Makroökonoomika roll piirdub globaalsete majandusprobleemide põhjuste väljaselgitamisega. Positivistlik majandusteadus-kui see piirdub uurimisega, "kuidas asjad tegelikult on". Sisaldab hinnanguid, "kuidas asjad peaksid olema",- Normatiivne majandusteooria. Hinnakujunemise ja turgude tegutsemise selgitamisel kasutatakse täieliku konkurentsi eeldust(teoreetilist üldistust.) Mittetäieliku konkurentsi puhul mõjutavad müüjad, ostjad või mõlemad turuhinda. Majanduse põhiülesanded: Mida, millises kogusese toota? , Kuidas toota hüviseid? Kellele toota ja kuidas toodangut jaotada?. Ühiskonnas, kus pole puudust, valitseb küllus. Raha pole vaja. Zeitgeisti ideaal! Konkreetse...
Majanduspoliitika alused Kordamisküsimuste vastused 1. Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis Majanduspoliitika kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste majanduse valdkondadega ning distsipliinidega tihedalt seotud teiste ühiskonnateadustega. Seega majanduspoliitika hõlmab majanduspoliitiliste eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka majandusliku arengu prognoosi. Uuritakse küsimusi, mis puudutavad eesmärkide püstitamist, otsustusprotsessi, konfliktide lahendamist ja koordineerimisprobleeme. Lisaks püüab majanduspoliitika teooria olla nõuandjaks poliitikategijatele otsuste langetamisel. Eesmärgiks on praktilise majanduspoliitika tõhustamine tehes eesmärgid selgepiirilisemateks, parandades otsustusprotsessi, konfliktsituatsioonide lahendamist jne. 2. Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed Majanduspoliitika puhul on oluline rõhutada selle tihedat seotust majandusteooriaga. Ma...
Keskaja linnad NB! Kasutada omal vastutusel! Oswald Spengleri järgi on linn kultuuri tekkimise ja arenemise keskkond ja tingimus, mis sünnib ja sureb koos kultuuriga. Linnad varakeskajal - enamik nendest oli olemas enne aastat 1000 ja pärines antiigist või veel kaugemast ajast. Keskajal asutatakse harva linnu „ex nihilo „(„out of nothing“). Tavaliselt ikka oli enne midagi seal. Hilisantiigi ajal toimus aktiivne linnaelu allakäik, hääbumine, inimeste arv vähenes, toimus nn Rooma hävimine. Rooma riigis olid enamikl linnu poliitilised, administratiivsed, sõjalised ja alles teisejärgulised majanduskeskused. Varakeskajal, kui nad on enamasti koomale tõmbunud ja pigem väikesed, täidavad nad peaaegu eranditult poliitilist ja administratiivset funktsiooni, mis on ise samuti kängunud. Mõned linnad võlgnesid oma suhtelise tähtsuse mõne kõrge isiku kohalolule (tavaliselt piiskop). tavaliselt andis Rooma-aegsetele linnadele edasise elujõ...
Suurimate aktsiaühingute aastatulu küündis sadade miljonite markadeni. Statistiliste silmarõõmustavate andmete taga peitus raske sotsiaal-majandulik probleem külluse võimutsemine, ning selle külluse looja, töölise vaesus. Kogu rahvuslikku majandust valitses Soomes 20 perekonda ( näiteks perekond Kivekäs, Virkkunen, Wihuri). Kõige tähtsamate tööstusharude eesotsas on monopolistlikud koondised kartellid, kes peavad silmas ainuüksi suurtöösturite huve.(Samal ajal polnud enam kui 300000 Soome kodanikul sissetulekut, mis kindlustaks elatusmiinimumi.) Üheks tuntumaks ja mõjuvõimsamaks oli Puidutööstuse Keskliit. Kaks suurimat kommertspanka Põhjamaade Ühispank ja Aktsionäride Rahvuspank valdasid 85% kogu pangakapitalist. Tööstuslikus tootmises ei ületanud riiklik sektor 19%. Soome seadusandlus piiras väliskapitali tungimist maale, väliskapital moodustas kõigest 5%
Keskaja linnad NB! Kasutada omal vastutusel! Oswald Spengleri järgi on linn kultuuri tekkimise ja arenemise keskkond ja tingimus, mis sünnib ja sureb koos kultuuriga. Linnad varakeskajal - enamik nendest oli olemas enne aastat 1000 ja pärines antiigist või veel kaugemast ajast. Keskajal asutatakse harva linnu ,,ex nihilo ,,(,,out of nothing"). Tavaliselt ikka oli enne midagi seal. Hilisantiigi ajal toimus aktiivne linnaelu allakäik, hääbumine, inimeste arv vähenes, toimus nn Rooma hävimine. Rooma riigis olid enamikl linnu poliitilised, administratiivsed, sõjalised ja alles teisejärgulised majanduskeskused. Varakeskajal, kui nad on enamasti koomale tõmbunud ja pigem väikesed, täidavad nad peaaegu eranditult poliitilist ja administratiivset funktsiooni, mis on ise samuti kängunud. Mõned linnad võlgnesid oma suhtelise tähtsuse mõne kõrge isiku kohalolule (tavaliselt piiskop). tavaliselt andis Rooma-aegsetele linnadele edasise el...
Probleemid: Miks me peame aitama?, Aga meie iseseisvus??? Konkurentsipoliitika Tagada Euroopa tasemel: Madalamad hinnad, Parem kvaliteet, Rohkem valikuid, Innovatsioon Vajadus: Euroopas tegutsevad suured firmad, kes võivad näiteks ühineda (tekivad monopolid), Palju mõttetuid lisatasusid ja lisanõudeid, Üks riik ei saaks kuidagi suurfirmadele vastu (eriti väikesed) Põhimõtted Ei kokkulepetele, mis takistavad konkurentsi- Kartellid jne Domineerivat positsiooni ei tohi ära kasutada- Microsofti juhtum Liitumisi tuleb kontrollida- Ei tohi tekkida monopole Riikide toetusi oma firmadele/harudele tuleb kontrollida- Tekitab ebatervet konkurentsi Vähendada impordipiiranguid- Taas, vähendab konkurentsi Transpordipoliitika Miks?: Firmad peaksid vastama samadele nõuetele, Ühtne turg, ühtsed reeglid, Turvalisus, konkurents jne. Ülevaade poliitikast: Erinevad White Paperid loovad uusi plaane iga paari aasta
Seda saab seletada murtud nõudluskõvera mudeli abil. Kuna firmad üksteisest sõltuvad, võib mõnikord neile kasulik olla kooperatsioon. Kollusioon on müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm asjaolude kohta. Kõige levinum tüüp on kartell. Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks.Kartelli kõige tähtsamad ülesanded on kehtestada toodangu ühtne hind ja jaotada tootmisharu kogutoodang kartelli kuuluvate firmade vahel. Kartellid on suhteliselt ebapüsivad. Enamikes riikides on kartellid keelatud. Sellest keelust kõrvalehiilimiseks kasut. Kollusiooni teisi tüüpe. Nt Hinnaliider kes on oligopoolse haru firma, mille kehtestatud tootehinna teised firmad omaks võtavad. Hind peaks maksimeerima tootmisharu kui terviku kasumi. Sellise tegevuse tulemus sarnaneb avaliku kollusiooni omale ja mõnikord nim seda vaikivaks kollsiooniks. Hinnaväliseks konkurentsiks nimetatakse monopolistliku konkurentsi ja oligopoli firmade
märkimisväärsed sisenemisbarjäärid puuduvad. Teatud piirides suudab ta hinda mõjutada. Oligopol kolmas mittetäieliku konkurentsi turu struktuur ja ühtlasi üks enamlevinud struktuur enamikus arenenud turumajandusest. Sisenemisbarjäärid- oluliseks sisenemisbarjääriks ongi uutele firmadele mastaabiefekt. Kollusioon- müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm asjaolude kohta. Kollusiooni kõige levinum tüüp on kartell. Kugi rahvusvahelised kartellid on üldtuntud, siis enamikes riikides on need keelatud. Sel põhjusel ongi enamikes riikides olemas oma konkurentsiseadus. Tunnused Täielik Monopol Monopolistlik Oligopol konkurents konkurents Firmade arv Suur 1 Palju Väike Toodang homgeenne unikaalne diferentseeritud sarnane
Liinilaevanduses kasutatavaid laevu liigitatakse : universaalsed ja spetsialiseeritud laevad. Universaalsed laevad on mõeldud kaupade veoks nn tükikaup ( kastid, kotid, tünnid jne.) Neil laevadel on mitu trümmi, sageli ka vahetekki ning laeva laadimis-ja lossimisvahendid. Liinilaevade spetsialiseerumine on toimunud kauba enda, pakendi ja transportimisühiku eriomadustest lähtuvalt. Liinilaevanduse iseloomulik tunnus on laevaomanike kartellid. Laevaomanike kartell on ühel veosuunal kliente teenindavate liinilaevafirmade koostöövorm. Selle peamised eesmärgid on laevaomanike kartelli liikmete liinitegevuse monopoliseerimine kindlatel veosuundadel ning laevaomanike kartelli liikmete omavahelise konkurentsi minimeerimine. Selleks kooskõlastatakse omavahel vedude mahtu ja reiside arvu, liinitariife ja allahindluste määra, sadamate külastamise järjestust jm. Mereveoteenuse pakkujad
kindlustamine. 14 32. Turutõrge ja riigi sekkumise põhjendused Turutõrge on, kui individuaalselt ratsionaalne käitumine viib kollektiivselt ebaratsionaliseerumisele, mille tulemusena kaotavad kõik. Reguleerimata turg ei too tulemust, mis oleks kooskõlas avaliku huviga. Turutõrge võib tekkida ka nö puuduva turuga. Riigi sekkumise põhjendused: - monopolid, kartellid - turu puudulikkus ehk konkurentsi mitte soodustav käitumine, röövellike hindade kehtestamine ja turg ei suuda rahuldada paljusid sotsiaalseid vajadusi ning tulud jaotuvad ühiskonnas ebaõiglaselt - välismõjud 33. Majanduse riiklik reguleerimine Ehk majanduspoliitika teostamine õiguslike vahenditega. Reguleerimise 3 astet: 1) Spetsiaalne valitsemisvorm, mis tähendab konkreetset reeglikogumit, millega kaasneb järelvalve
Strateegiad: Autarkia – kõik saavad ise hakkama o Kõik tooted tulevad riigist seest Merkantilism – oma siseruumi kaitse, ei lase muid kaupu sisse, toetad omatootmist o Tollid o Uus protektsionism – mitte-tariifsed, oma toodete kaitsmine maksusoodustustega, mis välistoodetele ei kehti Vabakaubandus – luua võimalikult vaba kauplemine o Euroopa Liit Regionaalsed liidud ja majanduslikud liidud Kartellid – kontrollib kõike, praegu enamasti nafta, sest seda ei saa kergesti asendada Prestiiž ja muu Prestiiž Sõjaline jõud Sport - saavutused Tuumarelv Tööstus – 3. maailmale tähtis Kultuur ja teadus - auhinnad Kaasmaalased Muud Etniline või ideoloogiline toetamine Maailma domineerimine 19.09 – väikeriigid
Mehhiko lahe ja Kariibi merega. Tegemist on kõige põhjapoolsema ning suuruselt kolmanda Ladina-Ameerika riigiga. (28) Mehhiko narkosõda on sõjaline konflikt, mis võtab aset konkureerivate narkokartellide ja valitsusvägede vahel Mehhikos. Mahasurumine on kaasa toonud mitmete narkokartellide juhtide arreteerimise, kuid see on toonud kaas kartellide sisest vägivalda uue liidrikoha hõivamiseks. Mehhiko on kõige suurem kokaiini ning teiste narkootikumide sissevedaja USAsse, Mehhiko kartellid on varustatud poolautomaatsete relvadega ja käsigranaatidega ning USAst Mehhikosse smugeldatud sõjaväe relvadega. Esimese 18 kuu Calderón'I valitsemisaja jooksul, kulutas Mehhiko narkovastaseks sõjaks umbes $7 miljonit USA dollarit. Otsides koostööd USAga, tõid Mehhiko ametnikud välja, et võitlus narkootikumide vastu peaks olema ühine ettevõtmine, una suurem osa rahast saavad Mehhiko narkokartellid USA klientidelt.
A alandab hinda, selleks et oma positsiooni turul säilitada, teeb seda ka B. Nii läheneks hind nullile, aga tulebki leida kompromiss ja leppida mingi turu osaga. Kiusatus hinda langetada on muidugi suur ja seetõttu ei pruugi kokkulepped olla alati väga püsivad. OLIGOPOLI MUDELID: KARTELL firmade kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. Kehtestatakse toodangu ühtne hind ja tootmisharu toodang jaotatakse kartelli kuuluvate firmade vahel. N.: kohvi, suhkru kartellid, mis on enamus riikides keelatud HINNALIIDER oligopoolse haru firma, kelle kehtestatud hinna teised omaks võtavad. See on tavaliselt selline, mis maksimeerib tootmisharu kui terviku kasumi. 6.1 Selgitada RKP ja SKP vahe Põhilised kaks näitajat ühiskonna rikkuse mõõtmisel: Rahvuslik koguprodukt (RKP) s.o. antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul (tavaliselt 1 aasta) loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses.
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE PÕHIMÕISTED 1.LOENG 6.09.2010 Majandusteooriaks nimetatakse majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Teadus on inimetegevuse sptsiifiline valdkond, mille ülesanne ona anda tõeseid teadmisi, need ära süstematiseerida ja ära kasutada praktikas. Tõde on õige peegeldus inimteavuses, õige arusaam. See muutub pidevalt, on suhteline. Absoluutsed tõed on üldjuhul primitiivsed. Ühiskonnateaduste probleem absoluutseid tõdesi on väga vähe. Et teada saada, kas asi on õige, tuleb selgeks teha, KUS see asjaolu võib õige olla. Ühiskonnateadused teevad lihtsustatud mudeli. Panna kõige olulisem mudelisse, mitteolulisest abstraheeruda (loobuda). Kas me teame mis on kõige olulisem? Kui midagi olulist jäi mudelist välja, tekib viga. Vea tekkimine on tõenäoline, aga tuleb teha ...
Majanduse arengut kiirendas tehnika täiustamine. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul toimus pööre laevaehituses. Aurulaevad tõrjusid välja puust purjelaevad. Ettevõtete liidud (kartell, sündikaat, trust, kontsern) Majanduses hakkasid juhtivat osa etendama suurettevõtted. Hakati koondama kapitali kontsentreerima ja tsentraliseerima. Aktsiaseltside loomine muutus massiliseks. Suurettevõtted jagasid omavahel mõjusfäärid. Tekkisid monopolid: kartellid, sündikaadid ja trustid ning kontsernid. Monopoolsed ühendused tekkisid kõigepealt tööstusharudes, kus tootmise kontsentratsioon oli kõrge: metallurgias, keemiatööstuses, elektrotehnikas, mäetööstuses, meretranspordis. Monopolide tekkele aitasid kaasa majanduskriisid. Kriisid laostasid väikeseid ja tehniliselt mahajäänud ettevõtteid, mille tulemusena nende kapital läks suurettevõtete käsutusse.
samale tasemele jääda, et turuosa suurendada) Hinnad on suhteliselt stabiilsed, seda saab selgitada murtud nõudluskõvera abil. Kollusioon müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm, asjaolude kohta. Levinuim kartell. Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. Tegelikult püüavad kokkuleppe sõlminud firmad kasumit suurendada ja käituda nagu monopol. Rahvusvahelised kartellid on tuntud kohv, suhkur, nafta jne. Enamusest riikides siiski keelatud, kuid on teisi võimalusi kuidas sellest kõrvale hiilida. Hinnaliider oligopol kehtestab hinna, mille ülejäänud turufirmad omaks võtavad, sest see peaks olema hind mis maksimeerib tootmisharu kui terviku kasumi. Hinnaväline konkurents firmad võistlevad tihti muudel aladel, nagu teenindus ja atraktiivsus. Makroökonoomika Riigi majanduslikud funktsioonid (66-70)
1.Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis MP kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste valdkondadega tihedalt seotud ühiskonnateadustega. MP teooria uurimisobjektiks on praktiline MP st. suure hulga institutsioonide (valitsus, keskpank, parlament, rahvusvah. org ja huvigrupid) tegevus, et mõjutada majanduslikke protsesse ühiskonnas. MP teooria põhieesmärgiks on kirjeldada nende institutsioonide tegevust, hinnata nende ajendeid ja ka tegevuse tagajärgi. MP hõlmab MP eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka maj. arengu prognoosi. Eesmärgiks on praktilise MP tõhustamine, tehes eesmärgid selgepiirilisemaks, parandades otsustusprotsessi, konfliktsituatsioonide lahendamist jne. 2.Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed MP teooria ülesandeks on maj. teoreetiliste teadmiste alusel püstitada vajalikke rakenduslikke probleeme ja ülesandeid ning töötada välja abinõusid nende lahendamiseks. Milli...
barjääre kui eelist ning loobuvad neist üksnes siis, kui näevad partnerit millestki loobuvat. Kindlustamaks, et kõik kaubandusmeetmed oleks läbipaistvad, lubasid lepinguriigid loobuda ekspordi ja impordi otsese kontrolli meetmete kasutamisest. Tollimaksud ja kvoodid pole teatavasti ekvivalentsed vahendid Saavutused 31) WTO- tekkimine, - organisatsioon, - lepingud (GATT, GATS, TRIPS). - 32) Kartellid rahvusvahelises kaubanduses: hinna reguleerimine kartellis, - OPEC kui erandlik kartell- 33) Hindade silumine turgudel: hüperbooli meetod. Puhvervarud. 34) Rahvusvaheline valuutasüsteem. Rahvusvaheline kaubandusvaluuta- Rahvusvaheliste kaubatehingute hindamiseks ja vahendamiseks: kaupade eksport-import, kapitali, teenuste tehingud jne, st rahvusvaheline kaubandusvaluuta täidab samu funktsioone kui rahvuslik valuutagi: · väärtuse norm, · hindade mastaap,
- Sotsiaalne heaolu ja majanduskasv ● Strateegiad - Autarkia -> Täielikult isemajandav, varem lihtsam (pmst ainult toit), tänapäeval on keerulisem. - Merkantilism -> Oma siseturu kaitse, ei lase importkaupu lihtsalt sisse (tollimaksud). ** Uus protektsionism -> Bürokraatia keerulisem väliskauplejatele, maksusoodustused väliskonkurentidele ei laiene jne. - Vabakaubandus ** Regionaalsed liidud -> Euroopa Liit - Majanduslikud liidud -> nt G77 - Kartellid -> Kontrollib kõiki; pmst OPEC, aga see kontrollib ainult umbes kolmandikku nafta tootmisest. Prestiiž ja muu ● Prestiiž - Sõjaline jõud - Tuumarelv - Kultuur ja teadus - Sport - Tööstus -> III maailmale eriti tähtis praegu ● Muud - Etniline või ideoloogiline toetamine - Maailma domineerimine III loeng - väikeriigid Riikide eristamine ● suur ja väike ● täpsem lähenemine
MAJANDUSTEOORIA Eksam enne jõule v jaanuari alguses (Liivi tn, u 1h arvutis). Economics (N. Greogory Mankw) Kes on pildil ? Adam Smith-Nähtamatu käsi, 18. saj lõpp, Rahvaste rikkuste põhjus, šoti, industaliseerimine Inglismaal. Maj ei pea juhtima, ettevõtete, inimeste ja riigi huvi paneb turumaj tööle. Karl Max-revolutsiooni organiseerija Alfred Marshall- 1 ökonoomia õpiku autor 1870. Sealt tuleb palju termineid, mida me praegu kasutamine. Elas Londoni suurema ajast. John Meynard Kaynes-Inglise majandusteadlane, A. Marshall vastand. Maj isendaga hakkama enam ei saanud (liiga keeruliseks muutus). Milline on riigi sekkumine ? 80ndad majanduse peenhäälestamine. Suur tööpuudus-mida riik peaks tegema ? Suure vabaturumajanduse väiksem regulatsioon. Tekkisid vastuolud. Võtke laenu, tehke investeeringuid, siis hakkab maj käima. Friedrich Hayek- riigi liigne sekkumine, Kaynes ja Hayek enamvähem samal ajal tegut...
seetõttu ei pruugi kokkulepped olla alati väga püsivad. 19 OLIGOPOLI MUDELID: a. KARTELL firmade kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. Kehtestatakse toodangu ühtne hind ja tootmisharu toodang jaotatakse kartelli kuuluvate firmade vahel. N.: kohvi, suhkru kartellid, mis on enamus riikides keelatud b. HINNALIIDER oligopoolse haru firma, kelle kehtestatud hinna teised omaks võtavad. See on tavaliselt selline, mis maksimeerib tootmisharu kui terviku kasumi. 5.6 KONKURENTSIPOLIITIKA Miks monopole kritiseeritakse? 1) valitsus liiga kõrge kasum, püüavad maksustada 2) majandusteadlased toodetakse vähem, kui ühiskonnale kasulik, kuigi vahendid tootmise laiendamiseks on olemas.
tootemärgi arenduses veelgi kasvatada Klastri nõrkused: Konkurentsieelise kaotamine tänu sisemistele ja välistele jõududele • Välised jõud – tehnoloogilised muutused, muutused ostjate vajadustes; • Sisemised jõud – olemasolev turuinformatsioon, töötajate oskused, teaduslik ning tehniline teave ning pakkujate baas Klaster on tundlik nii välistele mõjuritele kui ka sisemisele jäikusele (ülekonsolideerumine, vastastikused arusaamatused, kartellid ja muud konkurentsipiirangud) Evolutsioonilise majandusteooria paljuski nagu peavoolu majandus, on siingi rõhk keerukatel interdistsiplinaarsusel, konkurentsil, (majandus) kasvul, struktuurilistel muutustel ja ressursi piirangutel, kuid ta erineb peavoolu majandusest nende nähtuste uurimise metoodikate poolest. Schumpeter: Bioloogilise ja sotsiaalse evolutsiooni erisused. Shumpeteri kapitalismi evolutsioon: 1) innovatsioon, 2) kapitalistliku ettevõtte roll, 3) ajalooline perspektiiv.
o Kartell Oligopoolsel turul firmad võivad püüda omavahel hinnas ja tootmismahus kokku leppida, et konkurentsi vähendada ja kasumit suurendada. Kartelli moodustab grupp firmasid, mis hakkavad tootmis- ja hinnapoliitikat koordineerima, nii et nad tegutsevad nagu monopol, saades monopoolset kasumit. Kuigi rahvusvahelised kartellid on üldtuntud (kohvi, suhkur, nafta tootmine), siis enamikus riikides on nad keelatud. Firmad võivad leida teid seaduslikust keelust kõrvalehiilimiseks, kasutades teist tüüpi kollosioone. o Hinnaliidri mudel Teatud tootmisharudes on mõnel firmal juhtpositsioon hinnamuutustes. Sel juhul määrab see firma toodangu hinna kogu haru jaoks.
Müüjatevahelisi kokkuleppeid hindade, turuosade jms. Nimetatakse kollusiooniks, millel on mitmeid vorme. Kõige tuntum kollusiooni tüüp on kartell. Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jagamiseks. Tegelikult püüab kokkuleppe sõlminud oligopol käituda nagu monopol, st oma kasumit maksimeerida. Kartelli kõige tähtsamad ülesanded oleksid jaotada tootmisharu kogutoodang kartelli kuuluvate firmade vahel ja kehtestada toodangule ühtne hind. Kartellid pole aga alati püsivad, sest sageli ei suuda firmad kinni pidada kokku lepitud tootmismahust. Hinnaliider on oligoopse haru firma, mille poolt kehtestatud toodangu hinna teised firmad omaks võtavad. See peaks olema selline hind, mis maksimeerib tootmisharu kui terviku kasumi 1.33 Kasumi maksimeerimine ja kahjumi minimeerimine erinevate turutüüpide puhul. Täielikult konkureeriv firma maksimeerib oma kasumi või minimeerib oma kahjumi, toote koguse, mille piirtulu võrdub piirkuluga
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
