kahe riigi suhteliste hindade vahel saavad lähedal, B saab rohkem tulu, kui hind oleks mõlemad riigid kaubandusest kasu. 1,5 lähedal. Selle teooria miinused: · määrab ära kaubavahetuse, mille aluseks on erinevad suhtelised töökulud, kuid puudub selgitus, miks töökulud erinevad; · mudelis on vaid kaks riiki, kaks kaupa ja üks tootmistegur töö; · eeldab, et tooteühiku valmistamiseks vajalikud kulud on püsivad. HECKSCHER-OHLINI TEOORIA (tootmistegurite proportsioonide teooria) · Rahvusvaheline kaubavahetus viib tootmistegurite hindade ühtlustumiseni riikide vahel, · võimaldab siduda rahvusvahelise kaubanduse kodumaise tootmistegurite paigutuse ja sissetulekute jaotusega, · võimaldab analüüsida seoseid rahvusvahelise kaubanduse ja riigi majandusliku arengu vahel ning majanduskasvu vahel,
5. Mõlemas riigis on spetsialiseerumine mittetäielik. 6. Mõlemas riigis on ühetaolised tarbimisharjumused (maitse-eelistused). 7. Mõlemas riigis on mõlema kauba tootmisel täiuslik konkurents. 8. Eeldatakse täielikku tootmistegurite mobiilsust siseriigiliselt ning absoluutset immobiilsust rahvusvaheliselt. 9. Eiratakse transpordikulusid, tolle ja muid piiranguid, mis takistaksid kaupade rahvusvahelist liikumist. Heckscher-Ohlini teoreem: riik ekspordib kaupu, mille tootmisel suhteliselt intensiivselt kasutatakse antud riigi külluslikke tootmistegureid ja impordib kaupu, mille tootmisel suhteliselt intensiivselt kasutatakse antud riigis nappe tootmistegureid. Rybczynski teoreem - maailmaturu muutumatute hindade tingimustes toob ühe tootmisteguri pakkumise kasv riigis kaasa selle riigi toodangu kasvu valdkondades, kus kasutatakse intensiivselt antud ressurssi. Näiteks, kui mingis riigis suureneb
5. Mõlemas riigis on spetsialiseerumine mittetäielik. 6. Mõlemas riigis on ühetaolised tarbimisharjumused (maitse-eelistused). 7. Mõlemas riigis on mõlema kauba tootmisel täiuslik konkurents. 8. Eeldatakse täielikku tootmistegurite mobiilsust siseriigiliselt ning absoluutset immobiilsust rahvusvaheliselt. 9. Eiratakse transpordikulusid, tolle ja muid piiranguid, mis takistaksid kaupade rahvusvahelist liikumist. Heckscher-Ohlini teoreem: riik ekspordib kaupu, mille tootmisel suhteliselt intensiivselt kasutatakse antud riigi külluslikke tootmistegureid ja impordib kaupu, mille tootmisel suhteliselt intensiivselt kasutatakse antud riigis nappe tootmistegureid. Rybczynski teoreem - maailmaturu muutumatute hindade tingimustes toob ühe tootmisteguri pakkumise kasv riigis kaasa selle riigi toodangu kasvu valdkondades, kus kasutatakse intensiivselt antud ressurssi. Näiteks, kui mingis riigis suureneb
· Selleks, et üldse kaubavahetus tekiks, peab mõne suhtelise eelise kauba osas hind olema madalam. Seega kaubavahetuse tekkeks peavad korraga olema täidetud järgmised nõuded: E on vahetuskurss, mis teisendab B valuuta A ühikutesse (kui A on Ameerika ja B Suurbritannia, siis nt E=2.00$ ehk kaks dollarit ostavad ühe naelsterlingi Kas klassikalises mudelis toimub taoline palkade võrdsustumist riikide vahel nagu Heckscher-Ohlini mudelis? Ei toimu. Kuidas saab klassikalises mudelis riik A taastada oma konkurentsivõime, kui palgad selles riigis kasvasid kiiremini kui riigis B? Kaubavahetus tekiks peavad riigi A töötajad teenima rohkem kui riigis B. 4/3 < WA/(ExWB) < 4 8. Kirjeldage lühidalt, kuidas on klassikalise kaubandusteeoria mudeleid empiiriliselt testitud (st tooge välja MacDougall'i empiiriliste tööde järeldused).
Rahvusvaheline majandus Klassikaliste kaubandusteooriate üldistus Tunnused Merkantilism Absoluutse eelise Suhtelise eelise teooria Heckscher-Ohlini teooria Ricardo Püsivad Kasvavad teooria tööväärtusteooria alternatiivkulud alternatiivkulud Kasu saab ainult Kasu saavad See kes spets. Kasu tekib Mõlemad riigid, Kasu saab see, kes 1
Merkantilism Absoluutne eelis Suhteline eelis Autarkia kasu kaubandusest (i.k. gains from trade) tootmise alternatiivkulu Konstantsed tootmise alternatiivkulud Kasvavad tootmise alternatiivkulud Kahanevad tootmise alternatiivkulud Tegurimahukus (i.k. factor intensity) Tegurivarustatus (i.k. factor abundance) Rahvusvaheline tootmistegurite liikuvus tootmistegurite hindade võrdsustumise teoreem (ehk Heckscher-Ohlin-Samuelsoni teoreem) Leontiefi paradoks ümberpööratud tegurimahukus (i.k. factor intensity reversal) Linderi kattuvate turusegmentide teooria Posneri tehnoloogilise lünga mudel (i.k.technological gap model) toote elutsükli mudel (Vernon) tööstusharusisene kaubandus kasvav mastaabiefekt monopolistlik konkurents kaubavahetuse monopolistliku konkurentsi mudel - väliskaubanduse gravitatsioonimudel
Rahvusvaheline majandus Klassikaliste kaubandusteooriate üldistus Tunnused Merkantilism Absoluutse eelise Suhtelise eelise teooria Heckscher-Ohlini teooria Ricardo Püsivad Kasvavad teooria tööväärtusteooria alternatiivkulud alternatiivkulud Riik - Riikliku Riigi rahvas- A. Suurenes tööliste Kasu Kasu vahetusest Kasu saavad riigid, 1
sotsiaalse heaolu funktsioonidena (Bergson-Samuelson social welfare functions). Samuelson defineeris sotsiaalsete avalike teenuste omadused: need on kõigile kasutada, kas nad seda soovivad või ei; ühe inimese tarbimine ei vähenda teisele jäävat hüve kogust; selle kasutamise piirkulu on väga väike. Rahvusvahelises kaubanduses on tuntud Stolperi-Samuelsoni teoreem, mille Samuelson 1941. aastal ta koos Wolfgang Stolperiga Heckscher-Ohlini mudelist tuletas. Teoreem väidab, et tõketeta rahvusvaheline kaubandus soosib külluslikku tegurit ja piirab nappi tegurit ehk küllusliku tootmisteguri hind tõuseb ja napi teguri hind langeb. Teoreem selgitab, miks eksisteerivad majanduses alati teatud huvigrupid, kes ei soovi kaubavahetuse kasvu. Samuelsoni ja Robert Solow 1960. aasta edasiarendus Phillipsi kõverast tuvastas kõrge inflatsiooni ja kõrge töötuse omavahelist seost, mis on makroökonoomikas laiemalt
b. Ujuv kurss, floating 55. c. Reguleeritav ujuv kurss, managed floating- 48. Valuuta kallinemine, appreciation rahvusliku valuuta kursi tõus , 49. Valuuta odavnemine, depreciation rahvusliku valuuta kursi langus 56. Eli Heckscher (1879-19 50. Kursi muutumise põhjused: varustatuses a. Üldine olukord majanduses 57. Bertil Ohlin(1899-1979) b. Jooksevkonto seis vabakaubanduse korral T c. Intresside vahekord sise ja välismaal 58. Robert Mundell (1932) d
loobuda teisest kaubast teatud kogustes. · Kaupade relatiivsed hinnad- · Põhjused. Kumbki riik saab tarbida rohkem seda kaupa, mida ta eelistab. Riigid saavad rohkem kasu kaubavahetusest kui nad spetsialiseeruvad nendele toodetele, mida teised riigid soovivad kõige rohkem. 12. Tegurikülluse teooria: kitsendused, H-O teoreem, täiendused teoreemi juurde. Leontieffi paradoks, selle selgitused. · Kitsendused. · Heckscher-Ohlini teoreem: riik ekspordib kaupu, mille tootmisel suhteliselt intensiivselt kasutatakse antud riigi külluslikke tootmistegureid ja impordib kaupu, mille tootmisel suhteliselt intensiivselt kasutatakse antud riigis nappe tootmistegureid. · Täiendused. Rybczynski teoreem - maailmaturu muutumatute hindade tingimustes toob ühe tootmisteguri pakkumise kasv riigis kaasa selle riigi toodangu kasvu valdkondades,
o Negatiivne lähenemine tehnoloogia kitsaskohad Tehnoloogia o Kommunikatsioon Piiride tõmbamine Globaliseerumise mõju Spero&Hart, 2010 Intellektuaalne omand Keskkonnamõjud Uus protektsionism o Mitte-tariifsed piirangud: Dumping Sanitaar o Vabatahtlikud ekspordipiirangud (VRA; VER) Põllumajandus Vabakaubandus majandusteaduses Suhtelised eelised o HeckscherOhlin mudel o Faktorite paigutumine Gravitatsioonimudel o Mass ja kaugus o Fij=G(Mi 1Mj 2/Dij3) WTO Asutatud 1995 164 liiget, sh Euroopa Liit o Viimane liige Afganistaan (29.07.2016) Tegevuse kolm komponenti o Kaubandusläbirääkimised ja lepped o Printsiibid o Vaidluste lahendamine WTO põhimõtted WTO koduleht Diskrimineerimise vastu o Kaubanduspartnerid
Riigid peaksid spetsialiseeruma just sellele, mida nad kõige paremini teevad Näiteks: A kasvatab kõige efektiivsemalt kartuleid, B banaane. A tegeleb kartulite, B banaanidega. Suhteline eelis Absoluutset eelist ei pruugi olla, aga suhteline võib Riigid võiksid kokku leppida ja spetsialiseeruda C kasvatab väga efektiivselt karuleid ja banaane. D ainult banaane ja seda nigelamalt kui C. C tegelegu kartulite, D banaanidega. Uuemaidmudeleid Heckscher-ohlini mudel Edasiarendus suhtelisest eelisest Riik ekspordib seda, mida on kõige parem toota, impordib seda, mida kõige raskem Leontiefi paradoks H-O ei tõestanud praktikas Inimkapitali teooria parandas selle paradoksi, lisades kapitali nimistusse inimkapitali (oskustööjõud ja liinitööjõud on kaks erinevat asja) Rahvusvaheline majandus Rahvusvaheline kaubandus Erinevad kaubanduslepingud Kaubandusterminid ja käitumine
absoluutset eelist. Tema teooria kohaselt tuleks riigil sellisel juhul spetsialiseeruda selle kauba tootmisele, mille osas on tema mahajäämus teistest riikidest väiksem.Mitme kauba osas absoluutset eelist omav riik peaks aga spetsialiseeruma selle kauba tootmisele, mille osas tema absoluutne eelis on suurim. Suhteline eelis tähendabki antud kontekstis suurimat absoluutset eelist või väiksemat mahajäämust. 96. Selgitage Heckscher-Ohlini teooria olemust ja peamisi järeldusi. Miks toimub vabakaubanduse korral tootmistegurite hindade ühtlustumine erinevates riikides? Selle kohaselt ekspordib riik kaupu, mille tootmisel kasutatakse antud riigis külluslikult leiduvaid (ja seega odavamaid) tootmistegureid ning impordib kaupu, mille tootmine nõuab riigi suhteliselt vähese ja seetõttu kalli teguri intensiivset kasutamist. Selle teooria peamise järelduse kohaselt viib rahvusvaheline kaubandus tootmistegurite hindade
kaubavahetuse loomine, kaubavahetuse ümbersuunamine. 1. Millist kasu saavad riigid rahvusvahelises kaubanduses osalemisest? 2. Milles seisneb absoluutse ja suhtelise eelise erinevus? Kumma korral on spetsialiseerumine ja kaubavahetus tulusam? 3. Miks on spetsialiseerumine enamasti mittetäielik? Kuidas mõjutab mittetäielik spetsialiseerumine rahvusvahelist kaubandust? 4. Millised tegurid mõjutavad riigi konkurentsivõimet välisturgudel? 5. Selgitage Heckscher-Ohlini teooria olemust ja peamisi järeldusi. Miks toimub vabakaubanduse korral tootmistegurite hindade ühtlustumine erinevates riikides? 6. Millel põhineb tööstusriikide omavaheline kaubavahetus? 7. Miks vabakaubandust erinevate meetmetega takistatakse? Kuidas mõjutavad kaubanduspiirangud erinevate majandussubjektide ja riigi kui terviku heaolu? 8. Võrrelge riikidevahelise (kaubandus-)integratsiooni erinevaid vorme. Millised neist on levinuimad ja miks? 9
kaubavahetuse loomine, kaubavahetuse ümbersuunamine. 1. Millist kasu saavad riigid rahvusvahelises kaubanduses osalemisest? 2. Milles seisneb absoluutse ja suhtelise eelise erinevus? Kumma korral on spetsialiseerumine ja kaubavahetus tulusam? 3. Miks on spetsialiseerumine enamasti mittetäielik? Kuidas mõjutab mittetäielik spetsialiseerumine rahvusvahelist kaubandust? 4. Millised tegurid mõjutavad riigi konkurentsivõimet välisturgudel? 5. Selgitage Heckscher-Ohlini teooria olemust ja peamisi järeldusi. Miks toimub vabakaubanduse korral tootmistegurite hindade ühtlustumine erinevates riikides? 6. Millel põhineb tööstusriikide omavaheline kaubavahetus? 7. Miks vabakaubandust erinevate meetmetega takistatakse? Kuidas mõjutavad kaubanduspiirangud erinevate majandussubjektide ja riigi kui terviku heaolu? 8. Võrrelge riikidevahelise (kaubandus-)integratsiooni erinevaid vorme. Millised neist on levinuimad ja miks? 9
Pidas tööstuskapitali majanduse mootoriks ja kasumit selle kütuseks. Tema leidis, et teatud piirkondadel on eelis toota mingeid produkte, sest seal on nende tootmise kulud võrreldes teistega madalamad. See on edu võti. Iga inimene/piirkond peaks keskenduma selle tegemisele/tootmisele, milles tal on eelis. Need piirkonnad või inimesed, kes sellest kinni ei pea majandavad vähem tõhusalt, muutuvad vaesemaks ja tõrjutakse konkurentsist välja. Kaubandusteooria: Eli Heckscher (1919) & Bertil Ohlin (1933) rahvusvahelise kaubanduse teooria "Interregional and International Trade" põhines kapitali ja tööjõu ristanalüüsil. Neli olulist eeldust olid: 1) Tootmistegurite mobiilsust arvestatakse minimaalsena 2) Veokulud võrdsustatakse nulliga 3) Tehnoloogiat võetakse geograafiliselt konstantsena 4) Mastaabiefekti ei saa arvestada, kuna eeldatakse täiuslikku konkurentsi Sotsialismi mõjukamaks esindajaks oli Karl Marx (1818-1883).
India loobub 1 paari saabaste tootmisest Vabaneb 12 töötundi, mis suunatakse tekstiili tootmisse ning toodetakse 1,5 meetrit tekstiili. H-O teoori kohaselt viib rahvusvaheline kaubandus tootmistegurite hindade ühtlustamisele erinevates riikides Riigis külluslikult leiduvate (odavamate) tootmistegurite hinnad tõusevad Riigis olevate nappide tootmistegurite hinnad langevad. Suhtelise eelise teooria edasiarendus Heckscher Ohlini teooria Riik ekspordib kaupu, mille tootmisel kasutatakse antud riigis külluslikult leiduvaid ja seega odavamaid tootmistegureidja impordib kaupu, mille tootmine nõuab suhteliselt napima ja seetõttu kalli tootmisteguri intensiivset kasutamist Lihtsamalt: riik kus on palju odavat tööjõudu, ekspordib töömahukaid kaupu ja impordib kapitalimahukaid kaupu ja vastupidi Mastaabisääst (Paul Krugman) Paul Krugman Nobeli majanduspreemia 2008
12.4. Millised tegurid mõjutavad riigi konkurentsivõimet välisturgudel? Tootmistegurid (inimressursid, füüsilised ressursid, kapitali ressursid, teadmistel baseeruvad ressursid ja infrastruktuur) Siseriiklik nõudlus (ehk riigi turutingimused, mis mõjutavad firmade innovatiivsust) Allhankeid ja pooltooteid pakkuvate majandusharude olemasolu Ettevõtluskeskkond (konkurentsipoliitika, maksupoliitika, firmastrateegia) 12.5. Heckscher Ohlini teooria olemus ja peamised järeldused. Miks toimub vabakaubanduse korral tootmistegurite hindade ühtlustumine erinevates riikides? Riik ekspordib kaupu, mille tootmisel kasutatakse antud riigis külluslikult leiduvaid (ja seega odavamaid) tootmistegureid, ning impordib kaupu, mille tootmine nõuab riigi suhteliselt vähese ja seetõttu kalli teguri intensiivset kasutamist. Selle teooria kõige olulisema järelduse
Proceedings of the 28th Annual Project Management Institute 1997 Seminars & Symposium, Chicago, 1997. Rad, P.F., Levin, G. 2003. Achieving project management success using virtual teams. USA: J.Ross Publishing, vahendusel. Hamel, G., Prahalad, C.K. 1994. Competing for the Future. Harvard Business Press. Mayrhofer, W., Morley, M., Brewster, C. 2004. Convergence, Stasis, or Divergence? Human, Resource Management in Europe: Evidence of Convergence? Elsevier, vahendusel. Heckscher, C., Donellon, A. 1994. The Post-Bureaucratic Organization: New Perspectivves on Oranizational Change. Sage. Mayrhofer, W., Morley, M., Brewster, C. 2004. Convergence, Stasis, or Divergence? Human, Resource Management in Europe: Evidence of Convergence? Elsevier, vahendusel. Henry, J.E. Hartzler, M. 1998. Tools for Virtual Teams. Milwaukeee, Wisconsin: ASQ Quality Press. Bal, J., Foster, P. Managing the virtual team and controlling effectiveness.
annaabi.ee 
