investeering- kasusaamise eesmrgil tehtav rahapaigutus ettevtteisse vi vrtpaberitesse. privatiseerimine- erastamine, riigi vi kohaliku omavalitsuse omandi muutmine eraomandiks.(tehaseid mki panna). vliskaubanduse bilanss- kaupade sisse- ja vljaveo summade vahekord riigis kindla perioodi vltel. transiitkaubandus- kaubavedu hest riigist teise lbi kolmanda riigi. negatiivne vliskaubandus bilanss- ostetakse sisse rohkem, kui makse vlja. eelarve- eeldavate tulude ja kulude arvutlus eelolevaks perioodiks (riigieelarve puhul tavaliselt aastaks).
Investeering - raha kasulikult paigutama. Privatiseerimine - erastamine, erakätesse andmine või müümine. Avatud majandus - riiki lubatakse väliskauplejad ja välisinvesteerijaid. Transiitkaubanuds - läbiveo kaubandus, allhanketöö, mingi firma kasutab vahendajat, ei tee ise otse, vaid laseb teha. Miks riik kogub makse: 1) et ennast finantseerida 2) arendada majandust 3) kõlbline külg, aidatakse neid, kes ise toime ei tule Maksud jagunevad: Riiklikud otsesed: *üksikisiku tulumaks 21% *pensioni II sammas 2% *maamaks *sot. maks *töötluskindlustus maks 2,8% kaudsed: *käibemaks *aktsiisimaks 20% (tubakatooted, alkohol) *tollimaks *hasartmängumaks Kohalikud: kohalik volikogu võib kehtestada: *paadimakse *loomapidamsmakse *teedemakse *reklaamimakse Maksusüsteem - kõik kohalikud maksud ja põhimõtted. Progreseeruv tulumaks - astmeline tulumaks, mida suuremad on inimese tulud seda suurem protsent läheb maha. Proportsionaalne tulumaks - kõig...
Poliitilise liikumise elavnemine. 1. NõukogudeHiina suhete paranemine. Välispoliitika 2. USA Nõukogude Liidu suhete paranemine. 3. Sõja lõpetamine Afganistanis. 4. Desarmeerimine; tuumarelvade kaotamine. 5. VLO tegevuse lõpetamine, Saksamaa ühinemine. 6. Kommunistlike reziimide kokkuvarisemine. 1. Majanduse liberaliseerimine ( piirangute vähendamine) Majandus 2. Privatiseerimine e. erastamine. Uus majanduspoliitika kukkus läbi, loodetud majandustõusu asemel süvenes riigis kriis ja elanikkonna elatustase langes. 3. Mihhail Gorbatsov riigi majandusliku arengu kiirendamine, riigijuhtkonna uuendamine. Boriss Jeltsin riigipöördekatseaugustiputsi vastu välja, Likvideeris mõne päevaga poliitilise segaduse riigis. Aleksander Jakovlev avalikustamise poliitika eestvedaja, Läänemaailma demokraatia kogemuste sobitamine Nõukogude ühiskonda. 4
MAJANDUS on protsess, kus midagi toodetakse, ostetakse-makse ja tarbitakse. Majanduse alla kivad: ( majanduse valdkonnad ) - tootmine, kaubandus, side, transport, teenindus, pllumajandus. 4 erinevat majandusssteemi ajaloo jooksul: * tava- e. naturaalmajandus * ksu- e. plaanimajandus * turumajandus * segamajandus elemendid eelnevast kolmest. (Oska igaht iseloomustada) Investeeringud kapitali paigutamine kasumi saamiseks kas ettevtetesse, panka vms. Privatiseerimine riigi omanduses ettevtete erastamine. Avatud majandus riiki lubatakse vlismaiseid ettevtjaid ja investeeringuid. Suletud majandusega riigid majanduslik suhtlemine teiste riikidega peaaegu puudub. Transiitkaubandus lbiveokaubandus. Negatiivne vliskaubanduse bilanss riik veab rohkem vlja kui sisse. ( positiivne vastupidine protsess ) Kaitsetollid sisseveetavatele kaupadele maks, et kaitsta oma maa tootjaid Dumping kauba mmine odavama hinna eest (enamasti konkurentide
Investeering-kasu saamise eesmärgil tehtav rahapaigutus ettevõttesse või väärtpaberisse Privatiseerimine-riigi või kohaliku omavalitsuse omandi muutmine eraomandiks Transiitkaubandus-kaubavedu ühest riigist teise läbi kolmanda Eelarve-eeldatavate kulude ja tulude arvutus eelolevaks perioodiks Defitsiidiga eelarve-eelarve, milles kavandatavad kulud on suuremad kui eeldatakse Proportsionaalne tulumaks-tulumaks, mille suurus % jääb ühesuuruseks sõltumata maksja summa suurusest Progresseeruv tulumaks-tulumaks, mille suurus % on seda suurem, mida suurema pealt seda makstakse
Majandus Majandus on protsess, kus midagi toodetakse ja seda toodangut/teenust tarbitakse. Privatiseerimine (erastamine) on riigi või KOV vara müümine erakätesse. Avatud majandus on majanduspoliitika, kus riik keeltub kaitsetollidest. Transiitkaubandus on kaubavedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi. Allhanketöö on mingi toote osa valmistamine teisele firmale tasu eest. Peamised tööstusharud: masina- ja elektroonikatööstus, toiduaine-, puidu-, tekstiilitööstus. Edukad on oldud IT-valdkonnas nt Skype, e-riik, e-kool. Eesti suurim probleem on negatiivne väliskaubanduse bilanss.
13. Millised olid endiste sotsialistlike riikide tähtsaimad ühised probleemid pärast kommunistliku reziimide kokkuvarisemist a) majanduses inflatsioon, elatustaseme langus, tuli rajada uut turumanajdusele tuginevat majandussüsteemi b) poliitilises elus värvi vahetanud kommunistid 14. Mõisted Perestroika NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnuts- avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine Privatiseerimine - Sametrevolutsioon Tsehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsete liidrite kõrvaldamine rahvaliikumiste survega Solidaarsus ametiühingukoondis, mis oli Poola 1980. Aastal valisteva reziimis vastaseks desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine
Asendusteenistus kestab 16 kuud. II osa 1. Allhankemaa- riik, kus teine, tavaliselt rikkam riik toodab oma kaupa odavamalt, kui ta seda saaks nt oma territooriumil teha ehk nõrgema riigi ärakasutamine. 2. Valuuta- konkreetses riigis kehtiv rahasüsteem ja rahaühik. Nt Eestis on kroon. 3. Krediit- ehk laen, millega kaasneb ka laenuleping ja määratakse ka intressid, mida laenusaaja peab laenuandjale tasuma. 4. Arutle privatiseerimise ja natsionaliseerimise üle. Privatiseerimine on erastamine ehk riigi või kohaliku omavalitsuse omandi muutmine eraomandiks. Näide: Vahepeal erastati Eest Raudtee, hiljem jälle riigistati. Natsionaliseerimine ehk riigistamine on eraomandi muutmine riigi või kohaliku omavalitsuse omandiks. Natsionaliseerimine on omane diktatuuririikides, kus eraomandeid ei ole ning ettevõtted on riigi omad, riik peab võimalikult palju sekkuma majandusse. Privatiseerimine on omane demokraatlikes ja turumajandusega riikides, kus
vastased. "Solidaarsus" Ida-Euroopa esimene sõltumatu ametiühinguliikumine, juhiks Walesa Perestroika sotsialistliku ühiskonna täiustamine ja ümberkorraldamine. Glasnost avalikustamine ja saladuste vähendamine ühiskonnas. SRÜ uus sõltumatute riikide ühendus endistest liiduvabariikidest Augustiputs riigipöördekatse, vanameelsed püüdsid takistada liidulepingu sõlmimist, korraldades päev enne selle allakirjutamist võimuhaaramise. Privatiseerimine erastamine ja riikliku sektori vähendamine Sametrevolutsioon vägivallatu võimuvahetus Tsehhoslovakkias, kus sai presidendiks Vaclav Havel. Sametlahutus - endine Tsehhoslovakkia asemele tekib 2 iseseisvat riiki Tsehhi ja Slovakkia. 3. Millal toimus?: JFK mõrv 22. nov 1963 Watergate'i afäär 1974 SLV loomine 1949 SLV-SDV suhete aluste leping 1972 Saksamaa taasühinemine 3. okt 1990 Thatcherism 1979-1990 (?) IV vabariik Prantsusmaal 1946-1958
a. ehitustööde mahu vähenemine ning renoveerimise ja rekonstrueerimise domineerimine b. välismaiste ehitusmaterjalide sissevool c. ehitusettevõtete suured materjalivarud 27. Protektsionistlike vahendite suur puudus seisneb selles, et nad a. konserveerivad olemasoleva struktuuri ja tekitavad poliitilisi erimeelsusi b. diskrimineerivad avalikku sektorit c. on väga kallid ja töömahukad 28. Privatiseerimine oli ainuvõimalik lahendus, sest a. see oli GATTI (WTO) eeltingimus läbirääkimiste alustamiseks b. riigil puudus raha struktuuripoliitiliseks eesmärkideks ja ta ei saanud oma ettevõtete haldamisega hakkama c. oli vaja krooni kattevara 29. Väliskapitali kaasamine oli paratamatu, sest a. sisemise akumulatsiooni arvel võtaks Eesti majanduse ümberkujundamine aega aastakümneid b. see oli IMF-ilt laenu saamise eeltingimuseks c
G. Marshall USA riigi sekretär R. Nixon USA president 70ndate algul W. Clinton USA president 90ndatel Makatism nõiajaht USAs 50ndate algul Raudne eesriie eraldusjoon Lääneriigid | sots maa pärast II ms kuni NSVL lagunemiseni Integratsioon uhendamine, lõimumine, mitme keele üheks sulamine NLKP XX kongress Stalini isikukultuse paljastamine (Hrustsov) Perestroika maj uutmine, Gorbatsovi plaan Repressioon kellelegi surve avaldamine Privatiseerimine riigi vara erastamine Isikukultus ühe inimene jumalikustamine Varimajandus Maffia mitteametlik kaubandus Augustiputs 1991 riigi vanameelsete kommunistide riigipööre Trumanni doktriin USA sõjaline abi Euroopa riikidele Stagnatsioon seisak majanduses, pol. Breznevi ajal NSVLs Külm sõda vastasseis NSVL USA vahel. Otsest sõda ei toimu Naftakriis 1974 OPECi maad tõstavad nafta hinda 10x Dissident - teisitimõtleja NSVLs, keda kiusatakse
suudaks jääda. Poliitika ja valitsus Näilikult ja tehniliselt on Venemaa föderaalne vabariik rahvaesindusliku valitsusega, mis koosneb seaduslikust kogust, peaministrist ja presidendist. Kommunistlik partei on tehniliselt põlu all, kuigi paljudel endistel kommunistidelt lähtub tugev surve taastada kommunistide praktika looduses, et paljusid asju, mille inimesed on privatiseerimise pöörises kaotanud, saaks parandada sotsialistliku poliitika ennustamisega. Paljudele tähendas privatiseerimine üksnes suurema rikkuse kuhjusmist väheste kätte masside arvel situatsioon, mis oletatavasti oli peamiseks põhjuseks kommunistliku revolutsiooni puhkemisel tsaarivõimu vastu. Nagu me teame, on valitsuse stabiilsus ja kogu valimisprotsess Venemaal väga habras. Nüüd, mil Nõukogude Liitu enam ei eksisteeri, on paljud selle endised liikmed vabad ja sõltumatud riigid, ning see on pannud võrdlemisi suure surve paljudele etnilistele gruppidele ja Vene
Osaühingus (OÜ) peab olema algkapital (vähemalt 40 000 krooni) ja osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Aktsiaseltsil (AS) peab olema aktsiakapital (vähemalt 400 000 krooni) ja aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsia on väärtpaber, mis annab õiguse selle omanikule (aktsionärile) saada kasumit sellest firmast ning seda kasumit nimetatakse dividendideks. Natsionaliseerimine on riigistamine ja privatiseerimine on sellele vastupidine ehk siis erastamine, riigi või kohaliku omandi muutmine eraomandiks. 3. Arutle turu toimimise ja hinna kujunemise üle. Pakkumise ja nõudluse tasakaal. See tähendab seda, et kui sa müüd õunu, mis on juba pruunide plekkidega ja ei kutsu eriti ostma, siis sa ei saa panna nende hinnaks midagi väga kõrget, sest keegi ei ostaks neid. Sellepärast ongi tähtis, et kui sa pakud inimestele midagi
· Liberaliseerimine piirangute lõdvendamine · Mitmeparteisüsteem -> hääletamise asemel jälle valimised · Võitlus alkoholismiga Välispoliitika · Idabloki lagunemine · Head suhted Euroopa riigipeadega · START-1 tuumarelvastuse vähendamise kavatsus) · Surve nõrgnemine liidumaadele Majandus · Perestroika Gorbatsovi alustatud reformid, millega tahtis ta riiki päästa majanduskriisist · Osaline privatiseerimine riik müüb ettevõtteid eraomandisse · Erasektori teke · Talongimajandus ja suur defitsiit Jeltsin (sündinud 1931, suri 2007) · Valitses 1991-2000 · Sündis Butka külas, Sverdlovski oblastis Haridustee · Lõpetas Bereznikis keskooli · Edasi Uurali Polütehniline Instituut Sverdlovskis · Ehitusinsener ehitusorganisatsioonides Sisepoliitika · NSV Liidu lagunemine, Vene Föderatsiooni ehk Venemaa ja SRÜ(Sõltumatute Riikide Ühendus) teke
globaalsed faktorid); oluline tähelepanu on ka tõukefaktoritel (elustiili eelistused - nõudlus), mitte üksnes tõmbefaktoritel (valitsuse sekkumine ja kinnisvaraarendus) - Rõhutab tegutsejate ja huvitatud subjektide mitmekesisust ning vajadust uurida sotsio- kultuurilisi dimensioone koos struktuursete faktoritega Avalik ruum - koht või keskkond, mis on ligipääsetav kõikidele inimestele ning soodustab võõrastevahelist kommunikatsiooni Avaliku ruumi privatiseerimine - ruum on finantseeritud erakapitali poolt ning ei ole avaliku võimu kontrolli all, kasutus on piiratud ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- · Teema 6: Linn, elustiilid ja tarbimine Fordism masstootmine; Henry Fordi tehastes kasutusele võetud tootmise korraldus, mis jagas kogu tootmise konveieril sooritatavateks üksteisele järgnevateks lihtsateks operatsioonideks
ette nähtud vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastatikuses sõltuvuses. 28. Mis on transpordipoliitika ? Transpordipoliitika on abinõude kompleks, mille abil valitsus mõjutab transporditeenuste kasutamist, püüdes saavutada transpordisüsteemi optimaalset arendamist, reisija- ja kaubaveotingimuste parandamist. Kaasajal põhisuundadeks deregulatsioon, turuorientatsiooni tugevnemine ja sellega kaasnev privatiseerimine. 29. Nimeta autovedude alaliigid. Korje- ja laialiveod / multimodaalne transport / eriveod / rahvusvahelised veod. 30. Nimeta merevedude alaliigid. Liiniveod (kindlatel liinidel, kindlaksmääratud tariifidega) / tramp e. tsarterveod (ei ole seotud kindlate sõiduplaanidega ega tariifidega) / NVOCC (vedajad, kellel omal laevu pole) / kabotaazh (ühe riigi eri sadamate vahel). 31. Kes on ekspedeerija ?
Muutusi kujundanud tegurid. 9A. Muutused linnade sisestruktuuris 1990ndatel aastatel ja hiljem: 1. Linnaruumide de-industrialiseerumine: tööstuse lahkumine linnadest, elamuehituse vormide mitmekesistamine 2. Linnaruumi konversioon. Algul äripinnad, hiljem jõukuse kasvades elamispinnad ja teenused; 3. Eratranspordi kasv 4. Algul mono-tsentriline linnaareng, hiljem (kaubanduse) äärelinnastumine 5. Erasektori algatused; 6. Ruumi “privatiseerimine”, kitsendused avalikule ruumile 7. Kaubanduse kontsentratsioon ja liikumine äärelinnadesse 9B. Muutusi kujundanud tegurid: Majanduse struktuurimuutused: De-industrialiseerumine, kapitali koondumine kaubandussfääris Liberaalne ühiskonnakultuur; Kartus planeerida 10. Linnaplaneerimise stiilid erinevates majanduslikes olukordades. Linnaplaneerimise praktika Eestis. 10A. Linnaplaneerimise stiilid erinevates majanduslikes olukordades:
õigusi. 2. Avalike ülesannete eraõiguslikele isikutele üleandmine- haldusül. täitmine väljaspool töö-, teenistus- vm alluvussuhet ja väljaspool teenistuslikku järelevalvet. KOV võib volitada juriidilist või füüsilist isikut täitma: 1) seaduse alusel antud haldusaktiga või 2) seaduse alusel HKTS-s sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga Võime iseloomustada 4 alusel: 1. formaalne privatiseerimine= avalike ül. Üleandmine KOVi poolt moodustatud eraõiguslikule isikule. Volikogu otsusega kas AÜ-le, mille ainus omanik, aktsionär on KOV, SA-le, mille ainuasutaja Halduslepingu sõlmimisele kohaldatakse RHS-s ettenähtud pakkumismentlust. 2. materiaalne privatiseerimine = avalike ül. üleandmine lihtsalt eraisikule ja allutamine vabale konkurentsile- sisuliselt loobub. 3. täidesaatva riigivõimu volitusi eeldava haldusülesande täitmiseks volitamine;- on võimalik
ette nähtud vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses. 28. Mis on transpordipoliitika? Transpordipoliitika on abinõude kompleks, mille abil valitsus mõjutab transporditeenuse kasutamist, püüdes saavutada transpordisüsteemi optimaalset arendamist, reisija- ja kaubaveotingimuste parandamist. Kaasajal põhisuundadeks deregulatsioon, turuorientatsiooni tugevnemine ja sellega kaasnev privatiseerimine. 29. Nimeta autovedude alaliigid. (4) · Korje- ja laialiveod · Multimodaalne transport · Eriveod · Rahvusvahelised veod 30. Nimeta merevedude alaliigid. (4) · Liiniveod · Tramp- e tsarterveod · NVOCC laevafirmade allhankijad · Kabotaaz ühe riigi eri sadamate vahel 31. Kes on ekspedeerija? Ekspedeerija on juriidiline või füüsiline isik, kes võtab enda nimel ja kliendi arvel endale
2. Kõrgeim riigiorgan : NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress. 3. Loodi presidentaalne valitsemiskord. ( Gorbatsov) 4. Poliitilise liikumise elavnemine. Välispoliitika 1. Nõukogude-Hiina suhete paranemine. 2. USA- Nõukogude Liidu suhete paranemine. 3. Sõja lõpetamine Afganistanis. 4. Desarmeerimine; tuumarelvade kaotamine. 5. VLO tegevuse lõpetamine, Saksamaa ühinemine. 6. Kommunistlike reziimide kokkuvarisemine. Majandus 1. Majanduse liberaliseerimine ( piirangute vähendamine) 2. Privatiseerimine e. erastamine. Uus majanduspoliitika kukkus läbi, loodetud majandustõusu asemel süvenes riigis kriis ja elanikkonna elatustase langes. 1990 võrdsustati kõik parteid, NLKP kaotas senise juhtiva rolli Uued liikumised ja parteid hakkasid tekkima juba 1988.a. Liiduvabariikide Ülemnõukogude valimised olid otsesed, järjest võeti vastu suveräänsusdeklaratsioone (Eestis 16.11.1988), kerkis üles küsimus, mis saab NSV Liidust.
NB! Riigikogu nimetab ametisse 7 aastaks. Praegu on selleks meheks Indrek Teder. MAJANDUS on protsess, kus midagi toodetakse, ostetakse, müüakse ja tarbitakse.Majanduse alla käivad tööstus, põllumajandus, side, transport, kaubandus, teenindus. On 4 erinevat majandussüsteemi: tava e. naturaalmajandus, käsu e. plaanimajandus, turumajandus ja segamajandus. Investeering kapitali paigutamine tulutoovalt aktsiatesse, ettevõtlusesse, panka jne. Kapital raha, mis teeb raha. Privatiseerimine erastamine, erakätesse andmine või müümine. Avatud majandus selline, kus riiki lubatakse välismaiseid investeerijaid ja ettevõtjaid. Suletud majandus riik peaaegu ei suhtle majanduslikult teistega. Transiitkaubandus läbiveokaubandus. Negatiivne väliskaubanduse bilanss riik veab rohkem sisse kui välja ( on riigile ebamajanduslik) Positiivne väliskaubanduse bilanss riik veab rohkem välja kui sisse.
Presidendiks valiti Lennart Meri. Loodi Riigikohus, oluliste reformide läbiviimine. Restitutsioon nõukogude majandite lagundamine. 1992 on taastatud põhiseaduslik riigikord, tööd alustasid kõik põhiseaduslikud institutsioonid. Algab nüüd ülesehitamine. 1993 Euroopa Nõukogu liige Kaitsejõudude loomine Einseln. Riigikontroll majandusdotatsioonide lõpetamine. - toob kaasa pankrottide laine. Omandireformi algus. Korterite privatiseerimine erastamise väärtpaberid töö osakud. Aluseks oli nõuka aegade tööstaaz. Tinglik väärtpaber, selle alusel sai erastada korterit ja maad. Nendega ei olnud peale hakata midagi üürnikel, kes elasid tagastavates majades. Kohalike võimuorganite valimised. 1994 Vabakaubanduslepe Euroopa Liiduga võõrvägede lahkumine viimased lahkuvad augustis (riik loetakse tõeliselt iseseivaks siis, kui seal ei ole võõrvägesid).
3) omavalitsusfinantsõigus - kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannete täitmiseks vajalike rahaliste vahendite soetamine, eraldamine ja otstarbekohane kasutamine: eelarve-, kassa- ja raamatupidamissüsteemid, vara-, tulu-, reservide- ja võlahaldus 4) omavalitsusmajandusõigus - kohaliku omavalitsuse majandustegevuse avalik-õiguslik regulatsioon (majandustegevuse organisatsioonilised vormid, formaalne ja materiaalne privatiseerimine jm) ja majandusprintsiibid, millele see majandustegevus on allutatud On võimalik eristada üld-ja eriosa. Üldosa – tegeleb selle õigusvaldkonna üldprintsiipidega, mis kehtivad kõigi KOVide puhul. Eriosa – käib KOVi õiguse süsteemide spetsiaalse väljaarendamise kohta. Kuna Eestis on ühtne KOVi korraldus, tuntub meie kontekstis KOVi õiguse üld-ja eriosa eristamine olevat väheproduktiivne. KOVi õigust saab jaotaga järgmiselt:
• Subjektiviseeritud – isikuliste omaduste kasvav roll. • Paindlikkus – tööaja pikendamine põhivahendite efektiivsemaks kasutamiseks, tööaja ja töötamiseaja sobitamine sõltuvalt nõudluse kõikumisest, kulukate tööaja organiseerimisvormide asendamine odavamatega (Bosch, 1995). Töövõtja - soov teha osaajatööd, sobitada tööd õpingutega, elustiilide paljusus (individuaalse elu nn. privatiseerimine (Bauman2000). Nõuded töötajale: 40-50-ndad – oluline kvalifikatsioon, ei ole seotud haridusega; valgekraede puhul märgitakse ka omadusi. 60-ndad –koostöövõimeline, omadused, milliseid oskusi/omadusi nõuab töö. Hariduse roll tõuseb. 70lõpp – 90-ndate lõpp – erinevad oskused ja kogemused, omaduste kasvav roll, stressi taluvus. Alates 2000st – kompetentne ja ettevõtlik, oma visiooniga, efektiivne,
tagastamine ja kompenseerimine Kompenseerimine 3 Erastamise ja hüvitamise blokkskeem (tegevus ei pea toimuma samaaegselt) Hüvitamine Erastamine (kompenseerimine) (privatiseerimine) Objekt Pole olemas (hävitatud, Olemas hävinenud) naturaalkujul Eesmärk Tehtud ülekohtu Majanduse heastamine efektiivsuse tõstmine Ressurss Pole olemas (tarvis leida Olemas (millest toimub) või koguda) naturaalkujul
90% leibkondadest kulus põhivajadusteks rohkem kui 60% sissetulekutest; Vaid 10% jätkus vahendeid ka mitte-esmatarbekaupadele; Leibkondade sissetulekud olid suhteliselt võrdselt jaotunud; Sotsiaalpoliitika: sotsiaalmaksu kogumine, pensioni- ja tervise kindlustuse süsteemid, hoolekande uued põhimõtted; Toimetulekupiir mitte vaesuspiir Vaesus ja sotsiaalpoliitika Stabiliseerumise periood 1995-1999 Majanduse kiire restruktureerimine ja privatiseerimine töötus; Vertikaalne kihistumine toimetulek ühiskonnas toimunud muudatustega; Absoluutse vaesuse vähenemine; Sotsiaalpoliitika: hoolekande seadus (1995), kolme sambaline pensionisüsteem (1997); Vaesus ja sotsiaalpoliitika Kiire majandusarengu ja heaolu suurenemise periood 2000-2007 Kiire majandusliku arengu periood; Absoluutse vaesuse märgatav vähenemine; Tarbijalikkus; ülioptimistlik laenuvõtmine; ohusignaalide ignoreerimine;
a ehitustööde mahu vähenemine ning renoveerimise ja rekonstrueerimise domineerimine b välismaiste ehitusmaterjalide sissevool c ehitusettevõtete suured materjalivarud 25 Protektsionistlike vahendite suur puudus seisneb selles, et nad a konserveerivad olemasoleva struktuuri ja tekitavad poliitilisi erimeelsusi (konserveerib olemasoleva majanduse struktuuri) b diskrimineerivad avalikku sektorit c on väga kallid ja töömahukad 26 Privatiseerimine oli ainuvõimalik lahendus, sest a see oli GATTI (WTO) eeltingimus läbirääkimiste alustamiseks b riigil puudus raha struktuuripoliitiliseks eesmärkideks ja ta ei saanud oma ettevõtete haldamisega hakkama c oli vaja krooni kattevara 27 Väliskapitali kaasamine oli paratamatu, sest a sisemise akumulatsiooni arvel võtaks Eesti majanduse ümberkujundamine aega aastakümneid b see oli IMF-ilt laenu saamise eeltingimuseks
a ehitustööde mahu vähenemine ning renoveerimise ja rekonstrueerimise domineerimine b välismaiste ehitusmaterjalide sissevool c ehitusettevõtete suured materjalivarud 25 Protektsionistlike vahendite suur puudus seisneb selles, et nad a konserveerivad olemasoleva struktuuri ja tekitavad poliitilisi erimeelsusi (konserveerib olemasoleva majanduse struktuuri) b diskrimineerivad avalikku sektorit c on väga kallid ja töömahukad 26 Privatiseerimine oli ainuvõimalik lahendus, sest a see oli GATTI (WTO) eeltingimus läbirääkimiste alustamiseks b riigil puudus raha struktuuripoliitiliseks eesmärkideks ja ta ei saanud oma ettevõtete haldamisega hakkama c oli vaja krooni kattevara 27 Väliskapitali kaasamine oli paratamatu, sest a sisemise akumulatsiooni arvel võtaks Eesti majanduse ümberkujundamine aega aastakümneid b see oli IMF-ilt laenu saamise eeltingimuseks
3.Mis erinevus on erastamisel ja lepingulisel delegeerimisel? *Lepingulisel delegeerimisel annab riik või omavalitsus avaliku teenuse täideviimise üle erafirmale, kodanikuühendusele või teisele avalikule organisatsioonile, kuid säilitab kontrolli ja vastutuse teenuse pakkumise üle. Teenuse finantseerimise kohustus jaguneb reeglina riigi/omavalitsuse ja teenuse lõpptarbija vahel. **Erastamine - ehk privatiseerimine on omandiõiguse muutmise protsess, mille käigus ettevõtte, agentuuri, avaliku teenistuse või vara omandiõigus viiakse avalikult sektorilt üle erasektorile (ehk eraettevõtted) või eraomandis olevale mittetulundusorganisatsioonile. Avalike ülesannete üleandmine eraõiguslikele isikutele ning ülesannete täitmise allutamine täies ulatuses vabale konkurentsile. Tegemist on nn materiaalse avalike ülesannete üleandmisega ehk teenuse erastamise.
· programm sõltub probleemidest, mida on vaja lahendada Eesti valitsus kaldub poliitilise programmi poole. Siia kuulub huvigruppide süsteem 2) Poliitiliste tegevuskavade juures on järgmine etapp prioriteedid. Need pannakse paika sõltuvalt tähtsusest ja lahenduse loogilisusest. On olemas ideoloogilised prioriteedid (kauged eesmärgid) ja poliitilised prioriteedid (need on reaalsed sammud Isamaaliidu valitsusel oli selleks privatiseerimine). Eesti probleemiks on paljude prioriteetide olemasolu palju reforme. Samas ühe takerdumine pidurdab teisi. 3) Kolmas aspekt: reformide seadusandlikkuse tagamine Valitsus esitab Parlamendile seaduste paketi, mis aitab parandada seadusandlikkuse tagamist. Ühes sellises paketis võib olla kuni 40-50 seadust. 4) Neljas aspekt: valitsusaparaadi suutlikkus läbi viia reforme Valitsus koosneb ministritest, kes mooduatavad valitsuse. VALITSUSE TÜÜBID
nägema loodust omaette väärtusena ja vastavalt sellele ka käituma. Erineb kõikidest eeltoodud teooriatest selle poolest, et ei püüa leida lahendust, mis sobiks inimese omakasupüüdliku mõtteviisiga 39. Eesti majanduspoliitika põhiprintsiibid struktuurilise kriisi tingimustes Avatus Astumine Euroopa Liitu Mitteprotektsionistlik iseloom Privatiseerimine Väliskapital 40. Euroopa Liitu astumise vastaste klassifikatsioon Tõsiusklikud kartsid muutusi ja muretsesid Eesti identiteedi pärast. Protesteerijad olid enamikus vaesed ja ebaõnnestunud inimesed, kes oma rahulolematuse suunasid riigivõimu ning kõigi tema tegemiste vastu Politikaanid püüdsid EL vastasuse nišši kasutades
ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud eesmärgistatud organisatsioon, millele on omistatud õigusvõime. Selleks on seadusandja seadustega omistanud inimeste kogumile õigussubjektsuse. Jaguneb eraõiguslik või avalik-õiguslik. 24. Ettevõtluse areng Eestis. IME programm (1987). Aktsiaseltsi põhimäärus 1989. Ettevõtte register. Firmade moodustamise põhinõuded. Erastamise protsess (privatiseerimine) 1991-1996. Erastamise Agentuuri tegevus. Ettevõtluse vahevormid: riiklik ettevõte- kuulub täielikult riigile; munitsipaalomandil põhinev ettevõte(- kinnisvara müük ja hooldus, muudeti AS-deks); riiklikud AS-d(- riik korraldab osaliselt tegevust) I ja II tüüpi (-muudeti eraeetevõteteks), rahva ettevõte (-töötajatele jagati osakud, mida töölised võisid müüa), renditav ettevõte. Äriregister 01.09.97. Uued nõuded ettevõtluse vormide asutamiseks. 25
• Teenuse üleandja määratleb teenuse iseloomu, ulatuse ja/või muud olulised tingimused, üldjuhul finantseerib osaliselt või täielikult teenuse pakkumist ning teeb järelevalvet teenuse pakkumise üle. • Erastamine – riigi otsese sekkumise vähendamine läbi erinevate organisatsiooniliste vormide; riigi funktsioonide delegeerimine erasektorile ja kolmandale sektorile; astmeline privatiseerimine ehk siis riigi või omavalitsuse vara müümine erakätesse ◦ Probleemiks – eesmärgiks konkurentsi loomine, kuid avalike teenuste erastamine võib kaasa tuua lihtsalt eramonopoli või ebaefektiivselt toimiva kunstliku konkurentsi 4. Mis on PPP (public-private-partnership). Tooge näiteid. • Koostöö era- ja avaliku sektori vahel • Ühised eesmärgid • Riskide ja kohustuste jagamine
Muutusi kujundanud tegurid. 1. Linnaruumide de-industrialiseerumine: tööstuse lahkumine linnadest, elamuehituse vormide mitmekesistamine 2. linnaruumi konversioon. Algul äripinnad, hiljem jõukuse kasvades elamispinnad ja teenused; 3. Eratranspordi kasv 4. Algul mono-tsentriline linnaareng, hiljem (kaubanduse) äärelinnastumine 5. Erasektori algatused; 6. Ruumi "privatiseerimine", kitsendused avalikule ruumile 7. Kaubanduse kontsentratsioon ja liikumine äärelinnadesse LINNADE SISESTRUKTUURI KUJUNDANUD TEGURID 1990ndatel ja 2000ndatel aastatel 1. Majanduse struktuurimuutused: De-industrialiseerumine, kapitali koondumine kaubandussfääris 2. Liberaalne ühiskonnakultuur; 3. Kartus planeerida 9.Linnaplaneerimise stiilid erinevates majanduslikes olukordades. Linnaplaneerimise praktika Eestis.
erasektoris kasutatavate juhtimisstiilide ning efektiivsemate haldamise vormide rakendamist avalikus sektoris. Näiteks on väljakontraktimine enamasti õigustatud kommunaalteenuste osutamise puhul, postiteenuste ostutamise puhul ning teatud piirini ka turvateenuste osutamise puhul. 3. Mis erinevus on erastamisel ja lepingulisel delegeerimisel? Erastamine on avaliku organisatsiooni või teenuse üle andmine teistele sektoritele alaliselt (privatiseerimine, enamus –või vähemusaktsiate müük, riiklik aktsiaselts). Kliendi määratlemine ja iga kliendi teenuse tarbimise hinna määratlemine (ohustatud on kõigi võrnde ligipääs). Lepinguline delegeerimine ehk väljaontraktimine era-ja kolmandale sektorile on protsess, mille käigus kogu teenust või osa teenusest, mida kohalik omavalitsus peab rahvale osutama, hakkab täielikult või osaliselt osutama eraldi tööettevõtja või teenuse osutaja
· Ettevõte kipub konkurentsis alla jääma ja tema olukorra parandamiseks ei jätku oskusi või ressursse. · Soov vähendada killustatust, kõrvaltegevuste müük. · Mõjuka konkurendi ostupakkumine. · Ettevõtte osa müük investorite kaasamiseks. Ostu põhivõimalused: · MBO (Management Buy Out). · MEBO (Management and Employee Buy Out) sageli nt konsultatsiooni- ja audiitorfirmades, ka õigusbüroodes. · Ostja väljastpoolt ettevõtet. · Privatiseerimine. Ostu põhjused · Uutesse geograafilistesse piirkondadesse sisenemisel. · Ettevõtte tegevuse diversifitseerimisel (mitmekesistamine) · Turuosa suurendamine, klientide ülevõtmine. · Töötajate, toodete või teenuste ülevõtmine. · Kvootide omandamine (nt kalapüük). Ostetakse · Vara · Osad/ aktsiad 45. Tegutseva ettevõtte ostmise võimalikud eelised ja miinused. Plussid · Päritakse kõik see, mis on ettevõttes hea.
· Kogukond Kristlik kirik Budistlik sanga Islami umma Sikhi khalsa · Preester, samaan, prohvet, guru, rabi jt · Religioosne institutsioon · Religioon reprodutseerib ühiskondlike institutsioonide kaudu ( D. Hervieu-Leger) · Emilie Durkheim (1858-1917) Religioon kui ühiskonna liim · Religiooni teisenemine · Tänapäeva Läänemaailm Post traditsionaalne maailm ( D. Hervieu-Leger) Privatiseerimine · Mina-usund · Rebi ja kleebi ( erinevatest usunditest tehakse endale tervik kokku) ( Wade Clark Roof ) · Uskumine kuulumiseta ( Grace Davie) · Kuulumine uskumiseta ( Ole Riis) · Sekularisatsioon/ ilmalikustumine Religioossete institutsioonide ja uskumuste tähenduslikkuse vähenemine ühiskonnas ( Bryan Wilson) Sekularisatsioon · Inimeste vähenenud seos usuliste institutsioonidega
Homoseksuaalsus: Kas endaga samast soost partneri valikut peetakse soovitavaks või mitte, on ühiskonna sotsiokultuuriline muutuja, samuti sõltuvad sellisele käitumisele antud hinnangud sõltuda ühiskonnas levinud käitumisharjumustest Homoseksuaalsusel on tähendus vaid ühiskonnas, kus mees ja naine on ainsad sood, mida tunnistatakse ja omavahel vastandatakse Homoseksuaalsuse kujunemine: suurlinnade kasv, seksuaalsuse privatiseerimine, seksitööstuse kommertsialiseerumine, noorte suurem iseseisvus Homofoobia homoseksuaalsete inimeste jälestamine Mis põhjustab homoseksuaalsust? Seksuaalne vägivald: Suhteliselt uus uurimisteema sotsioloogias Puuduvad andmed varasemate seksuaalkuritegude kohta Millised on seksuaalse vägivalla vormide ühised muutujad ja ühised omadused ning millist infot saame selle kaudu ühiskonna ja kultuuri kohta?
Meediat mõjutab avalikkuse tähelepanu, sel on avalikkuse vastutuse koorem. Kuigi meedialiikide arengut on üksikisikute ja ühiskondade sotsiaalsed ja kultuurilised nõudmised, majandatakse meediakanaleid siiski nagu äriettevõtteid. Viimastel aastatel on see suund mitmetel põhjustel hoogustunud, eelkõige seetõttu, et on tõusnud kogu info- ja kommunikatsioonisektori tööstuslik ja majanduslik tähtusus. Sellega seondub ka laialt levinud riiklike telekommunikatsiooniettevõtete privatiseerimine ning nende tegevuse laiendamine nii rahvuslikul kui rahvusvahelisel tasandil. Täiendavaks mõjuteguriks on olnud endiste kommunismimaade üleminek vabale turumajandusele. Ka seal, kus meediat juhitakse kui avalik-õiguslikke ettevõtteid, alluvad nad üha enam finantsdistsipliinile ja tegutsevad konkurentsikeskkonnas. 35. Avaliku teenuse olemus Ülim eesmärk on demokraatia. Vahe-eesmärgid on sõltumatus valitsusest ja eramonopolist, vastutus
Era- ja avaliku sektori vahel on puhvertsoon, kus need kaks sektorit teatud viisil segunevad. o Avaliku võimu delegeerimine mitteriiklikele toimijatele- ühiskonna integreerumine o Õhuke riik- rolli teisenemine, mitte marginaliseerumine o Interaktiivne valitsemine jne 3.Mis erinevus on erastamisel ja lepingulisel delegeerimisel? Erastamine- avaliku organisatsiooni/teenuse üleandmine teistele sektoritele kestvalt o Privatiseerimine o Aktsiate müük o Riiklik aktsiaselts- aktsionäride poolt kokku pandud äriühing o Kliendi määratlemine iga kliendi teenuse tarbimise hinna määratlemine Ohustatud on kõigi võrdne ligipääs Lepinguline delegeerimine- avaliku teenuse väljakontraktimine teistele sektoritele lepingu alusel o Teenust, mida riik peab rahvale osutama, hakkab osutama mõni teine sektor
riigi või kohaliku omavalitsuse poolt asutatud või nende osalusega äri- ja mittetulundusühingud ning eraõiguslikud sihtasutused. Mõnikord võib olla päris keeruline hinnata, kas vaidlustatava eraisiku toimingu näol on tegu ettevõtluse või avalike ülesannete täitmisega. Olukorda komplitseerib avalike ülesannete mõiste kestev muutumine, mille on toonud kaasa riigi funktsioonide vähendamine ülesannete materiaalne privatiseerimine nii postsotsialistlikus Ida-Euroopas kui ka pikemaajalisema vabaturumajanduse traditsioonidega riikides. Nii olid nt ühistransport, prügivedu ja telekommunikatsioon veel hiljuti üheselt mõistetavalt avalikud haldusülesanded. Tänaseks on riik nende teenuste otsese osutamise lõpetanud; endised riigiettevõtted nendes valdkondades on suures osas erastatud ja turg on avatud konkurentidele. Telefonikõne teenuse osutamine ega rongiliiklus ei ole täna enam avalikud ülesanded
omavalitsusliku võimu koordineeritud teostamiseks. Riigil ja kohalikel omavalitsustel on kummalgi oma pädevus. Tulenevalt toimib haldusjaotuse üksustes kõrvuti nii riigi- kui ka omavalitsuslik haldus. Kaasaegsele kodanikuühiskonnale on iseloomulik, et avaliku halduse teostamisse kaasatakse järjest laialdasemalt nn kolmas sektor e tsiviilühiskonna struktuurid, samuti rakendub järjest rohkem riigi ja omavalitsuslike ülesannete privatiseerimine. Näiteks on Inglismaal, Saksamaal, Prantsusmaal jt riikides levinud lisaks KOV-dele avalik-õiguslike korporatsioonide, asutuste ja sündikaatide nime all iseseisvate, ühe- või multieesmärgilisi ülesandeid täitvate ühikute moodustamine. Ülalpool toodust ilmneb, et iga haldusjaotuse üksus on oma tasandil, kas riigi- või omavalitsusliku halduse kandjaks. Riigi- või omavalitsusliku halduse kandjaks liigitatakse tasandid ja nende üksused halduse liigi valdava tunnuse põhjal
ja sellest väljaspool toimuvate protsesside kontrollimise kaudu. Riigi majanduse reguleerimiseks on 2 poliitikatüüpi: eelarvepoliitika (maksumajandus, avaliku sektori eelarve planeerimine) ja rahapoliitika (raha tootmine, laenuintressid, vahetuskursid). Lisaks on oluline finantsteenuste regulatsioon. Riigid võivad tootmistingimusi muuta füüsilise infrastruktuuri ja inimressursi arendamise turu liberaliseerimise kaudu – de-regulatsioon ja privatiseerimine. Riigid saavad rahvusvahelist majandust mõjutada kaubandus-, investeerimis- ja tööstuse arengu poliitikate ning tööturu strateegiate planeerimise ja toetamise abil rahvusvahelistes organisatsioonides Reguleeriv turumajanduslik riik: Tegeleb sellega, millega erasektor ei taha tegeleda (infrastruktuur) või kus ettevõtted ei ole efektiivsemad või ei saa tegeleda (politseid,sõjavägi). Turumajandusliku riigi ülesanne: 1) hoida majanduslikku stabiilsust;
Toimunud on üüride vabakslaskmine ning üürimäärade tõus. Sotsiaalprobleemide leviku takistamiseks on rakendatud eluasemetoetuste programme. Kuna liberaalne poliitika ei ole andnud loodetud tulemusi, on hakatud uuesti rakendama eluasemete pakkumisele suunatud subsiidiume – Ungaris, Tšehhis ja Poolas on käivitunud üüripindade ehitamise programmid. 1. 4. Elamusituatsioon ja eluasemepoliitika Eestis Eesti eluruumide erastamine oli tüüpiline Ida-Euroopa vautšer privatiseerimine, milles sotsiaalsed taotlused domineerisid majanduslike üle. Selle tulemuseks oli – 2001.a. 94% eluruumidest oli eraomanduses ja 6% kuulus avalikule sektorile. Omavalitsustes, kus kinnisvara väärtus oli madal, ei olnud elanikud huvitatud eluruumi erastamisest (kinnisvara on turul raske müüa ning omanikukulutused võrdlemisi suured). Reformi peamine taotlus oli turusuhetel põhinev elamumajanduse taastamine ja eraomandi muutmine domineerivaks eluasemete omamise vormiks.
ulatus. ~ Poliitilised tegurid riiklik transpordipoliitika, poliitihsed suhted teiste riikidega, sageli ka riigi kaitsevajadused. Transpordipoliitika on abinõude kompleks, mille abil valitsus mõjutab transporditeenuste kasutamist, püüdes saavutada transpordisüsteemi optimaalset arendamist, reisija- ja kaubaveotingimuste parandamist. Kaasajal põhisuundadeks deregulatsioon, turuorientatsiooni tugevnemine ja sellega kaasnev privatiseerimine. Riikliku regulatsiooni teostamise abinõud: Majanduslik regulatsioon: veotarüfide kehtestamine rägi poolt (nt. hinnakahvlid). Tänapäeval deregulatsioonile orienteeritud lääneriikides minimaalne. Teenuste regulatsioon - ainult regulatsioonile alluvad vedajad võivad osutada teatud teenuseid, kuna see sisaldub ainult nende tegutsemisõigustes. Näiteks Eestis saavad tasulist veoteenust pakkuda isikud, kellel on tasulise autoveo tegevusluba. Tasulise autoveo tegevusloa
Seetõttu päris Eesti metsatööstus nõukogude majanduselt suhteliselt nõrgad ja madala arengutasemega ettevõtted. Aastal 1992 oli puidu ja puidutoodete tootmise osakaal töötleva tööstuse toodangus vaid 3,7%, suurim osakaal, 31,6%, oli toiduainetetööstusel. Aastal 2006 aga olid kohad vahetunud, puidu ja puidutoodete tootmine andis töötleva tööstuse toodangust 14,7%, toiduainete tööstus oli 14 protsendiga teiseks taandunud. 1990. aastate algul toimus metsatööstuse privatiseerimine, kuid erastatud saeveskid ei suutnud saepalkide eest võistlusväärset hinda pakkuda ja suurem osa saepalgist osteti ära eksportööride poolt. 1993. aastal oli Eesti saeveskite kogutoodang vaid 157 000 m3. Olukorra muutumiseks kulus siiski vaid mõni aasta, sest ehitati uued kaasaegsed saeveskid, mis suutsid saepalgi eest eksportööridest rohkem maksta. Uute saeveskite ehitajate hulgas olid ka puitu eksportivad firmad, nende aastate suurim puidueksportöör AS
Ülikooli teaduskonnad. . § 2. Avalike ülesannete eraisikutele üleandmine. See on detsentraliseerimise kui protsessi üks osa. Neid ülesandeid, mis riik annab, täidavad eraõiguslikud subjektid iseseisvalt ja ainuvastavalt. Nendes piirides on eraõiguslikud subjektid ka halduskandjad. Eraõiguslikud halduse kandjad võivad olla nii füüsilised kui juriidilised isikud (nt notar). Kasutatakse mõistet privatiseerimine, mis küll pole täpne. A. PÕHJENDUSED: efektiivsus avalike ülesannete täitmisel riigi poolt puudub mehhanism, mis suurendaks efektiivsust ja produktiivsust. Erasektorite selline mehhanismide suurem ärakasutamine avalike ülesannete täitmisel. Riigil ei jätku jõudu täita kõiki avalikest huvidest tulenevaid ülesandeid. Riigi eelarve koondi vähendamine paralleelselt valitsemiskulude vähendamisega on
10.1.8. Homoseksuaalus · Kas endaga samast soost partneri valikut peetakse soovitavaks või mitte, on ühiskonna sotsiokultuuriline muutuja, samuti sõltuvad sellisele käitumisele antud hinnangud sõltuda ühiskonnas levinud käitumisharjumustest · Homoseksuaalsusel on tähendus vaid ühiskonnas, kus mees ja naine on ainsad sood, mida tunnistatakse ja omavahel vastandatakse · Homoseksuaalsuse kujunemine: suurlinnade kasv, seksuaalsuse privatiseerimine, seksitööstuse kommertsialiseerumine, noorte suurem iseseisvus · Homofoobia homoseksuaalsete inimeste jälestamine · Mis põhjustab homoseksuaalsust? 10.1.9. Seksuaalvägivald · Suhteliselt uus uurimisteema sotsioloogias · Puuduvad andmed varasemate seksuaalkuritegude kohta · Millised on seksuaalse vägivalla vormide ühised muutujad ja ühised omadused ning millist infot saame selle kaudu ühiskonna ja kultuuri kohta?
annaabi.ee 
