Qin Shi Huangdi Terrakota · Terrakota on põletatud savi või sellest tehtud kujukesed, nõud, drenaazitorud jt. keraamilised esemed. Põletamine annab savile veekindluse. · Terrakota tähendab ka punase savi põletusjärgset oranzikaspruuni värvust. Terrakotasõdalased · Terrakotasõdalased (210209 eKr) on kollektsioon 8099 elusuuruses terrakotast sõdurist (ja terrakotast hobustest), mis asuvad esimese Qini keisri Shi Huangdi mausoleumi lähedal. · Sõdalased olid mõeldud kaitsma Qin Shi Huangdid surnuteriigis pärast tema surm. · Terrakotasõdalaste asukoht Hiinas Xiani linnas, mis asub 1160 km Pekingist edelas, ei ole juhuslikult valitud. See paik oli keiser Shi Huangdi kodukoht ja Xian oli seejärel keisririigi pealinn rohkem kui tuhat aastat. · Ühe 20. sajandi suurima arheoloogilise leiu peale satuti täiesti juhuslikult. Nimelt leiti terrakotast sõdalased talupoegade poolt, kes 1974. aastal kaevu
Viikingid. Viikingite retked. Kõige ohtlikumateks vastasteks lääneeurooplastele kujunesid 8.-11. sajandil Skandinaaviast (Rootsist, Norrast ja Taanist) pärit sõdalased. Ise nad nimetasid viikingiteks. Sõna vik tähendab muinasskandinaavia keeles merelahte. Lääne-Euroopas tunti neid normannidena, slaavlased nimetasid neid varjaagideks. Enamik skandinaavlasi olid vabad inimesed. Tähtsamaid küsimusi otsustasid vabad taluperemehed ehk bondid ühistel koosolekutel ehk tingidel. Seal mõistel kohut ja sõlmiti kokkuleppeid naaberkogukondadega. Taluperemeeste seast kerkisid esile jõukamad ülikud - sugukonnavanemad ja hõimujuhid.
Viikingid 8-11. sajandil Viikingid olid Taani, Norra või Rootsi sõdalased umbes VIII-XI sajandil. Viikingid olid sõdalased ja röövlid, kes laastasid erinevaid enamasti Lääne-Euroopa maid, sealhulgas ka Eestit. Kuna maismaal liikumine oli metsade ja mägede tõttu raskendatud, siis olid viikingid sunnitud merd mööda liikuma. Viikingid tegid oma kaubaga ka äri, ühest kohast röövitud kauba müüsid nad teises kohas kasumiga maha. Nende vastu võidelda oli väga raske. Ilmunud oma kiiretel laevadel ootamatult kohale,
VIIKINGID Referaat ajaloost Viikingid olid Taani, Norra või Rootsi sõdalased umbes VIII-XI sajandil. Viikingid ehk skandinaaviast pärit sõdalased kujunesid kõige ohtlikumateks vastasteks lääneeurooplastele. Lääneeurooplased hakkasid neid kutsuma normannideks ehk põhjamaa meesteks. Enam kui kahesaja aasta jooksul ründasin nad peaaegu lakkamatult Lääne-Euroopa maid. Skandinaavlastel valitses tol ajal veel muinasusund. Nad austasid paljusid jumalaid. Tähtsaim oli jumalate ja inimeste
Ehitisi kaunistatake ohtralt värvilise keraamika ja puunikerdusega. Kiviehitisi on vähe. 3. Hiina ühendati Qini dünasti ajal 221 eKr keisri Shi Huangdi poolt. 4. Tähtsaim kiviehitis on Suur Hiina müür 5. Terrakotasõdalased on kollektsioon 8099 elusuuruses terrakotast sõdurist,hobustest, mis asuvad Hiinas Shaanxi provintsis Xi'anis esimese Qini keisri Shi Huangdi mausoleumi lähedal. Terrakotast sõdalased leiti 1974. aastal. Sõdalased olid mõeldud kaitsma Qin Shi Huangdid surnuteriigis pärast tema surma 10. septembril 210 eKr ja valmistati 210209 eKr. 6. Konfutsianism taotles ühiskonna harmooniat ja pidas selle saavutamise vahenditeks traditsioonide austamist, äärmuste vältimist ja mõõdukust. Iga inimene peaks kohusetundlikult täitma oma sotsiaalse rolli nõudeid.
Müür on 9 meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai ning varustatud müüripealse tee, vahitornide, väravate ja kantsidega, millest juba vahitorne on kokku loetud umbes 20 000 (hiina ajaloolased väidavad, et kunagi võis see arv olla 60 000). Terrakota sõdalased- on kollektsioon 8099 elusuuruses terrakotast sõdurist (ja terrakotast hobustest), mis asuvad Hiinas Shaanxi provintsis esimese Qini keisri Shi Huangdi mausoleumi lähedal. Terrakotast sõdalased leiti 1974. aastal. Sõdalased olid mõeldud kaitsma Qin Shi Huangdid surnuteriigis pärast tema surma 10. septembril 210 eKr ja valmistati 210209 eKr. 7. Pagood- on mitmekorruseline, ülespoole kaarduvate katuseservadega tornikujuline tempel. Igal korrusel oma katuseservad. Pagood pärineb Indiast, kuid levis ulatuslikust ka Hiinas ja teistes Ida- ning Kagu-Aasia maades. 8. Hiina maalikunst- Hiina maalikunsti peamisteks vormideks on tusi- ja akvarellmaal paberil või siidil
Sogunaadiks kutsutud valitsustele väljakutseid. Ehkki sõdalastest ametnikud hoidsid riigiasju üldjoontes oma kontrolli all, oli keiser ja keisrikoda siiski formaalseks valitsusjuhiks. Ühiskond ja majandus Keskaja ühiskond: Keskaja ühiskonda kujutasid suurel määral provintsides elavate sõdalaste kasvav võim ja staatus. Minamoto no Yoritomo poolt algselt Kamakurasse rajatud sõjaline välisvalitsus andis sellisele ühiskondlikule muutusele tõuke. Sõdalased ei asendanud keisri ja aristokraatide rolli ja positsiooni ühiskonnas, kuid sõdalaste eliit kogus märkimisväärselt mõjukust ja autoriteeti sel määral, et nende huvid ja väärtushinnangud muutusid keskseks Jaapani ühiskondlikus korralduses. Kyotos asuvad aristokraadid säilitasid keskajal oma privilegeeritud staatuse ja sidemed keisri perekonnaga, kuid enamjaolt läks tegelik võim üle sõdalaste klassi kätte. Põlluharijad ja maarahvas:
materjalist. Karibu, hüljes, jääkaru karusnahad; hirv ja piison rõivaste materjal; puuvill, nahk ja taimsed kiud smauti rõivad. Veel valmistati riideid/riiet jänesenahkadest, taimekiududest, nõgestest ja elupuu koortest. Niidi asemel kasutati kõõluseid ja soolikaid. Nööpide asemel oli luust või pidust kiile. Pidurõivad olid meestel ja naistel pehmest hirvenahast, mis olid kaunistatud narmaste ja orsioniokastest tikanditega. Sõdalased ehtisid end kotkasulgedest peaehisega. Kotkasuled näitavad erilist vaprust ja jutustavad vägitegudest käsivõitlustes. Vapruse märgiks kannavad sõdalased ka grislikarude luust tehtud "vesti". Pidude korral kaunistati nägu ja keha ka maalingutega. Värvid olid taimedest tehtud. 2.2 Toit Toiduotsingud sundisid indiaanlaseid rändama varakevadest kuni hilissügiseni ühest paigast teise. Nad olid osavad kütid. Preeriaindiaanlastele olid piisonid elu. Nendest sai palju kasulikku
Agamemnon ütles Achilleusele:,,Ajalugu mäletab kuningaid.Sinu nimi kirjutatakse liivale!'' sellepärast,et ta pidas ennast liiga tähtsaks,ei kuulanud teisi ning ihkas vaid oma võimu ja vara. Ükskord kutsus Agamemnon kuningad ja Achilleuse enda juurde esimest sõdimise edu tähistama. See edu tuli tegelikult tänu Achilleusele,kuid ta ei hakanud seda arvamust talle avaldama. Achilleus lasi kuningal arvata,et ta ongi ise selle tohutu edu saavutanud. Kuid siiski,võitlesid ju ikkagi sõdalased ning kuningas oleks võinud ka neid tunnustada. Kuningat ei huvitanud rahva heaolu ega ka nende saavutused,samuti ei olnud heal kohal ka tema arvates sõdalased. Osaliselt oli Agamemnonil õigus seda väites. Tihti elus ongi nii,et võitlused ja raskem töö tehakse tava inimeste,sõdalaste,tööliste ja teiste seas ära.Kiitus ja au antakse tavaliselt kõrgemale ehk juhile või kuningale. Aga Achilleuse nime liivale siiski ei kirjuatatud,sest ta jäi silma oma
Agamemnon ütles Achilleusele:,,Ajalugu mäletab kuningaid.Sinu nimi kirjutatakse liivale!’’ sellepärast,et ta pidas ennast liiga tähtsaks,ei kuulanud teisi ning ihkas vaid oma võimu ja vara. Ükskord kutsus Agamemnon kuningad ja Achilleuse enda juurde esimest sõdimise edu tähistama. See edu tuli tegelikult tänu Achilleusele,kuid ta ei hakanud seda arvamust talle avaldama. Achilleus lasi kuningal arvata,et ta ongi ise selle tohutu edu saavutanud. Kuid siiski,võitlesid ju ikkagi sõdalased ning kuningas oleks võinud ka neid tunnustada. Kuningat ei huvitanud rahva heaolu ega ka nende saavutused,samuti ei olnud heal kohal ka tema arvates sõdalased. Osaliselt oli Agamemnonil õigus seda väites. Tihti elus ongi nii,et võitlused ja raskem töö tehakse tava inimeste,sõdalaste,tööliste ja teiste seas ära.Kiitus ja au antakse tavaliselt kõrgemale ehk juhile või kuningale. Aga Achilleuse nime liivale siiski ei kirjuatatud,sest ta jäi silma oma
kuningaid. Sinu nimi kirjutatakse liivale`` Kas oli õige? Agamemnon kutsus kuningad ja Achilleuse pärast õnnestunud sõdimist enda juurde esimest edu tähistama. Ta uhkeldas oma võimekusega ja nautis enda ülistamist ja kummardamist teiste juhtide poolt, kes talle selles võitluses appi tulid. Kuna aga esimene edu tuli suuresti tänu Achilleusele, siis ei jaganud Achilleus Agamemnoni arvamust, nagu oleks kuningas ise tohutu edu saavutanud, kuna võitlesid ju ikkagi sõdalased. Achilleusele ei meeldinud Agamemnoni suhtumine oma sõdalstesse ja rahvasse, sest viimane ei huvitunud rahva heaolust ega nende saavutustest, vaid ihkas ainult võimu ja vara. Achilleus julges juhtida kuninga tähelepanu sellele, et edu ja võit talle tuleb läbi sõjameeste ja ka Achilleuse. Seepeale ütleski Agamemnon Achilleusele, et :`` Ajalugu mäletab vaid kuningaid, Sinu nimi kirjutatakse liivale.`` Ilmselt oli osaliselt ka Agamemnonil õigus seda väites. Tõepoolest,
kogukondades. Sakslased perioodiliselt sõdisid omavahel ressursside pärast. Nad vallutasid ka endast nõrgemaid kogukondi ja ühinesid. Loodi ka omavahel suur hõimude liite näiteks: saksa-frangi, lääne- ida gotid. Suhted sakslastega paranesid siis kui Roomlased hakkasid palkama „barbareid“ oma armeesse. Saksa sõjamehi hinnati Rooma armees, kuna nad olid füüsiliselt tugevad (võrreldes lõuna provintsi elanikega) ja olid mehised sõdalased. Paljud „barbari“ sõdalased peale lepingu lõppemist jäid elama Rooma Impeeriumi, kus nad võtsid omaks Rooma kultuuri ja tavad ning said osa Rooma hüvedest mida Impeerium pakkus. Paljud harisid end ja jõukuse kasvuga oli neil võimalik saada kõrgeid riigi ametikohtasid. Seda nähes paljud sakslased soovisid sammuti kasutada neid hüvesid ja hakkasid Rooma piire ületama perekonniti. Rooma Impeerium pidi looma „barbaritega“ kokkuleppe, andes neile maad ja külasid, kus elanikke oli vähe, kuid selle
naine-Helena. Paris varastab Helena ja viib ta kodulinna Trooja.Kreeklased lähevad sõjaretkele Trooja vastu,et Helena tagasi saada. Ülemjuhatajaks on Agamemnon. Tähtsal kohal Achilliuse ja Agaemnoni vaheline tüli,sellepärast Achillius keeldub võitlusest. Tapetakse Achilleuse sõber Patroklos ning Achilleus naaseb kreeklaste juurde,et oma sõbra eest kätte maksta. Achilleus tapab Hektori. Odysseus mõtleb välja plaani Trooja vallutamiseks. Ehitatakse hiiglaslik puuhobune,kuhu kreeka sõdalased peituvad ning jäetakse linna väravate ette seisma. Troojalased arvavad,et kreeklased on alla andnud ning veavad hobuse linnamüüride sisse.Öösel ronivad kreeklased välja ja lasevad kogu sõjaväe sisse. Nõnda Trooja linn hävitati.
Inimese poolt asustatud maailma äärel olema. 17. Sophoklese roll teatriajaloos Sophoklese tähtsus väljendub kolmanda näitleja sissetoomisega, dekoratsiooni kasutusele võtt ja kooriliikmeid 12-15. Teada on, et ta on kirjutanud 123 näidendit, aga säilinud on aint 7. 18. Trooja hobune? Mõiste "Trooja hobune" on pärit Homerose "Iliasest". Trooja sõjas kinkisid kreeklased Trooja linnale suure puuhobuse, mille sisse olid peidetud Kreeka sõdalased. Kui troojalased hobuse linnaväravatest sisse olid vedanud, tulid sõdalased hobuse seest välja ja linn langes. 19. Oidipuse loo taga on mis motiiv? Selles maailmas hukkuvad ka need, kes pole karmi saatust ära teeninud. Täiuslikku õiglust pole olemas. Süül ja karistusel pole omavahelist seost. Pahe võimutseb ja hüve alistub. 20. Homerose tähtsus kultuuris? Homeros oli vanakreeka pime laulik, kahe kuulsa eepose autor: ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" 21
Keskaja kirjanduse eeposed 1)ulaadi tsükkel-iiri kangelaslugu,7saj;Cuchulinn võitleb kuninganna Medbi sõdalastega(nende kangelane-Ferdia)ferdiaa püüab igati vältida kokkupõrget Cuchulinniga kuid toimub äge taplus Ferdiadi surmaga.teg:meldbi sõdalased,cuchulinn,ferdid .2)Beowulf-anglosaksi eepos,7-8 saj,pärineb inglismaalt,sündmused ka taanis,rootsis;kirja pandud ristiusuliste suuliselt levind kangelaslaulude alusel,kangelane võitleb veeal use koletise,Grendeliemaga,sab kuningaks,ta tappab lohe kuid saab ka ise surmavalt haavata(BEowulf,veealune koletis Grendel emaga,lohe). 3)Rolandi laul-prantsuse rahvaeepos,11saj.kirjeldab roolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus,süzee alus-Karl Suure Hispaania sõjakäik mis lõppes mauride võiduga.(roland,maurid,prantslased);isel:lakoonilisus sündmuste esitamisel,karm stiil,heroiline,ülev tõsidus,armastusteem puudub,vähe muinasjutupärasusi,lahingutseenid...
tähendus, relvad olid õnnistatud. Birka asula(9-10saj)-linnad olid kuninga kaitse all, asula oli oluline kauplemiskoht,soodas veeteed,maksevahendiks hõbemündid, koonudusid käsitöölised, arenes metallitöö. Ehitised puidust;975a jäeti maha. Valhalla: *tuleneb muinasskandinaavia sõnast ``valhöll`` ehk surnutesaal *Valhallat on kutsutud ka Odini saaliks *seal elasid väärikalt surnud viikingite sõdalased. tohutu suur ja uhke saal, kuhu viib Valgrind ``Püha Värav`` *millel on 540 ust *igast uksest mahub kõrvuti läbi 800 meest *seinad odadest ja kilpidest *pingid on kaetud kaitserüüdega. Valhalla elanikud: 1)lahingutes hukkunud mehed,kes ka siin päevad läbi võitlevad ja selle nimel surevad.Õhtud mööduvad peolaua ääres metssea võluliha süües 2)valküürid:surnud sõdurid abistavad ja lõbustavad naisolendid,kes olemuselt
tähendus, relvad olid õnnistatud. Birka asula(9-10saj)-linnad olid kuninga kaitse all, asula oli oluline kauplemiskoht,soodas veeteed,maksevahendiks hõbemündid, koonudusid käsitöölised, arenes metallitöö. Ehitised puidust;975a jäeti maha. Valhalla: *tuleneb muinasskandinaavia sõnast ``valhöll`` ehk surnutesaal *Valhallat on kutsutud ka Odini saaliks *seal elasid väärikalt surnud viikingite sõdalased. tohutu suur ja uhke saal, kuhu viib Valgrind ``Püha Värav`` *millel on 540 ust *igast uksest mahub kõrvuti läbi 800 meest *seinad odadest ja kilpidest *pingid on kaetud kaitserüüdega. Valhalla elanikud: 1)lahingutes hukkunud mehed,kes ka siin päevad läbi võitlevad ja selle nimel surevad.Õhtud mööduvad peolaua ääres metssea võluliha süües 2)valküürid:surnud sõdurid abistavad ja lõbustavad naisolendid,kes olemuselt
kaunistustega, ülikutel kullast ja hõbedast olmeesemed. -Birka asula: oluline kauplemiskoht,soodsad veeteed,maksevahendiks hõbemünt. Linnad olid kuninga kaitse all,ehitised puidust. Björkö-keskus. Siia kandusid käsitöölised ja eriti arenas siin metallitöö. Aastal 975 jäeti maha. -Valhalla: tuleneb muinasskandinaavia sõnast valhöll-,,surnute saal'', seda on kutsutud ka Odeni saaliks, siin elasid väärikalt surnud (lahingus) viikingite sõdalased. Valhalla oli tohutu suur ja uhke saal,kuhu viib Valgrind-Püha värav, millel on 540 ust ja igast uksest mahub kõrvuti läbi 800 meest,seined on odadest ja kilpidest ning pinged kaetud kaitserüüdega.Valhallas elavad: lahingus hukunud mehed kes ka siin päevad läbi omavahel võitlevad ja võitlustes surevad kuid õhtul ärkavad nad uuesti ellu et veeta aega peolauas kus süüakse võlumetssea liha mis kunagi otsa ei saa,siga
programmi või rakendusega. Ehk siis nagu klassikalises Kreeka legendis on tegemist tarkvaraga, mis käivitades võib teha palju pahandust- ehk siis arvuti on Trooja- hobune on programm ja sõjamehed seal sees on viirus. Troojalased reeglina ise ei tule arvutisse, kasutaja peab need kas iseseisvalt või mõne rakenduse kooseisus käivitama. Mõiste "Trooja hobune" on pärit Homerose "Iliasest". Trooja sõjas kinkisid kreeklased Trooja linnale suure puuhobuse, mille sisse olid peidetud Kreeka sõdalased. Kui troojalased hobuse linnaväravatest sisse olid vedanud, tulid sõdalased hobuse seest välja ja linn langes. MIS ON VIIRUS? Viirus on arvutikoodijupp, mis kinnitab end programmi või faili külge, et arvutist arvutisse paljuneda ja nakkust edasi levitada. Viirused võivad rikkuda teie tarkvara, faile ning riistvara. MIS ON USS? Uss, nagu ka viirus, on konstrueeritud ennast ühest arvutist teise kopeerima, kuid ta teeb seda
Kivist ehitisi on vähem ning Hiina kiviarhitektuuri iseloomustavad müürid,parimaks näiteks sellest on Suur Hiina Müür. Suur Hiina müür. Taevatempel Pekingis. Terrakotasõdalased on kollektsioon 8099 elusuuruses terrakotast sõdurist (ja terrakotast hobustest), mis asuvad Hiinas Shaanxi provintsis Xi'anis esimese Qini keisri Shi Huangdi mausoleumi lähedal. Terrakotast sõdalased leiti 1974. aastal. Sõdalased olid mõeldud kaitsma Qin Shi Huangdid surnuteriigis pärast tema surma. 7. Mis on pagood? Pagood on mitmetahuline torni taoline ehitis,mille korruste vahel on iseloomulikud ülesskaarduvate servadega katuseräästad,kus räästaid kaunistasid draakonimotiivid. Raudne pagood,Hiinas.Ehitatud 1049 aasta 40 meetri pikk, Songyue pagood 523 pKr, paiku Songi dünastia poolt. vanim, olemasolev kivi pagood Hiinas. 8
Hiina kunst Hiina kunstikultuur on kestnud juba peaaegu pronksiajast tänapäevani välja.Juba IV aastatuhandel eKr loodud kõrgetasemeline keraamika ja II aastatuhandel eKr kujunenud arhitektuurivormid elavad järgmistel aastatuhandetel edasi. Arhitektuur Hiina arhitektuur on põhiliselt puuarhitektuur. Puitu kasutades saab võrreldamatu paindlikkuse, kohandatavuse ja mitmekülgsuse. Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk. Kiviehitisi on suhteliselt vähem ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Iseloomulik element kivist ehituskunstis on müür (nt. Suur Hiina müür). Müüridega ümbritseti losse, templeid, kloostreid, linna jagusid ja linnu. Skulptuur Skulptuuri ei loetud muistses Hiinas kõrgete kunstide hulka nagu maali ja kalligraafiat. Sellest hoolimata on skulptuuri viljeletud üsna ohtralt. Materjal on kõikvõimalik keraamika, kivi, pronks, puu, ...
Hellas – originaal nimi kreekale Hellenid- nii kutsusid end kreeklased Eepos- Pikk jutustav teos,üldjuhul värsivormis,põhineb rahvalauludel,müütidel ja muistentiditel Achilleuse kand- inimese kõige nõrgem koht Trooja hobune- kingitus trojalastele suur puust hobune kuhu sisse oli pistetud sõdalased Polis- linnriik,mis hõlmas linna koos ümbritseva maa-alaga Akropol- Polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus Agoraa- akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats Aristrokraatia- kõige suursugusemad ja mõjukamad inimesed Koolonia- võõrsil rajatud uued asulad. Emamaa- on kolonialistliku riigi peamine osa, kust kolonisatsioon on lähtunud. Kodanik-inimene,kellel oli õigus linnriigi valitsemisest osa võtta,linnriigi meessoost vaba täiskasvanud põliselanik,ühtlasi ka sõjamees Rahvakooslolek- kodanike kokkutulek riigiasjade arutamiseks,sealt valiti endi seast nõukogu liikmed ja ametnikud,kelle ülesanne oli korraldada riigiasju rahv...
Rooma vallutused Roomlased vallutasid oma valitsemisajal palju riike. Kõigepealt Itaalia ning hiljem seejärel ka enamiku teisi Vahemere-äärseid alasid. Aga millest tuleneb roomlaste suur edu vallutustel ? Roomlaste edu teiste rahvastega võideldes on seletatav nende vapra ja hästikorraldatud sõjaväega. Rooma sõjavägi koosnes kodanikest, sest iga Rooma kodanik oli sunnitud teenima sõjaväes kuni 46. eluaastani, kuid Rooma armee peamise osa moodustasid siiski raskelt- relvastatud jalavägi . Jalaväelased olid relvastatud lühikeste kaheteraliste mõõkadega ja pikkade viskeodadega. Algul püüti vaenlast tabada odaga, millele järgnes võitlus mõõgaga. Kaitseabinõudeks olid kilp, kiiver ja raudrüü, mille ülesandeks oli rinna kaitsmine. Kuid piiramise korral tarvitasid roomlased mitmesuguseid sõjamasinaid. Sõjavägi jagunes leegionidesse. Igas leegionis oli 3000 jala- ja 300 ratsameest. Nii üht...
Hinduism Ajalugu 1) Varajane faas: Veedade usund Umbes aastal 1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased. 2) Teine faas: Brahmanism Preestriekeskne ohverdamisreligioon. Eesmärgiks säilitada korrastatus riitustel tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike. 3) Kolmas faas: Hinduism Tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. Mõiste Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund. Hinduism on maailma vanim järjepidav religioon. Hinduismi võib ka pidada usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastuskäsitlusi. Hinduismi järgijaid kutsutakse hinduistideks või ka hindudeks. Järgijate arvult peetakse kolmandaks usundiks maailmas. Hinduism on väga salliv. Ainus nõue on tunnistada Veedade autoriteeti. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline. Suunad ja koolkonnad Hinduismi suunad: 1. višnuism 2. šivaism 3. šaktism 4. sm...
on vaimud keda tuleb austada. Nende vaimudega sai ühendust võtta palvete laulude tantsude ja muude usundiriituste kaudu, mõned suguharud kummardasid ka koletisi. Sõdalased ja sõdimine: Sõditi põhiliselt hobuste ja jahimaade pärast, kättemaksuks kaotuste eest ja lahinguautasude nimel. Vahel võeti vangid suguharu liikmeks, vahel aga piinati neid ja skalpeeriti. Kagualadel kanti sõjaretkel vaid vööpõlle ja mokassiine ning relvade kõrval vahendeid jalatsite lappimiseks. Sõdalased käisid hanereas ja astsid esimese mehe jälgedessel preeriate sõjamehed pidasid käsitsivõitlust vapruse tunnuseks, ega pidanud lugu kaugelt noolte lennutamiseks. Vapper sõdalane loendas oma hoope ja kinnitas iga hoobi eest oma peaeghisesse või rõivastele kaljukotka sule. Tähtsamad isikud George Washington (22. veebruar 1732 Fredricksburg, Virginia 14. detsember 1799 Mount Vernon, Virginia) oli Ameerika Ühendriikide esimene president pärast
Ahhailastele oli suureks löögiks see, et langes Achilleus. Parise noole läbi. Ahhailased püstitasid telklaagri. Rünnati vaid müüri ääres. Linna sisse ei saadud. Ühel hommikul nägid Trooja sõdurid, et vastased purjetavad minema. Randa oli aha jäetud hiiglaslik puust hobune. Kinni püütud ahhailane ütles, et see on nende austuseks ja nii suur selle tõttu, et troojalased seda linna vedada ei saaks. Kuid nii tehti. Öösel aga tulid puuhobusest välja sõdalased, kes avasid väravad ning lasid ka teised sisse. Trooja rüüstati ja põletati maha. Mehed tapeti ja naised võeti orjadeks. Kuid pärast sõja lõppu polnud ka ahhailased rõõmsad, sest kaotatud oli palju mehi ning vaid vähesed jõudsid koju. Menelaos ja Helena rändasid veel kaua pärast sõda.
Talurahva mäss 19. sajandil 1 Tunni eesmärgid: Mahtra sõja põhjused ja tagajärjed Talurahva elu tutvustamine 19. sajandil 2 Sõnad: Ikaldus Vastuhakk/mäss Teoorjus Usuvahetusliikumine - 3 Talupoegade rahulolematuse põhjused a)Maa jäi mõisnike omaks maksta tuli tööga st talupoeg= teoorjuses b) Rentnikest taluperemeestel puudus kindlustunne ja motivatsioon c) 1840 ikaldus ja näljahäda (oli viimane suurem näljahäda Eestis!). d) Tekkima hakkas maapuudus seoses rahvaarvu kiire kasvuga (18.sajandi lõpul oli Eestis umbes 0,5 miljonit, 1881.aastal 880 000 inimest). 4 Talupoegade meetmed oma olukorra parandamiseks 19.sajandil: Talurahvarahutused Usuvahetusliikumine Väljaränd...
Tema saatis pulma kuldõuna. Hera, Athena ja Aphrodite läksid õuna nimel riidu. Vahekohtunik Paris võttis vastu Aphrodite altkäemaksu, millega ta oleks saanud endale maailma kauneima naise Heléna. Tema oli küll kahjuks abielus, kuid Paris läks talle külla, kui Heléna mees oli kodust ära. See põhjustas kreeklaste sõjaretke Trooja vastu. 10-ndal piiramisaastal tegid kreeklased hea plaani Trooja vallutamiseks. Nad ehitasid puuhobuse, mille keresse peitusid sõdalased. Hobune viidi linna ning samal ööl Trooja häviski. Valitseja Agamemnon oli kõrk ning keeldus lunatasu andmast. See toob preestri palvete peale kreeklastele katku ning nüüd annab Agamemnon järgi. Hüvituseks tahab tütarlast, kes on Achilleuse sõjasaak ja Achilleus raevub ja on valmis teda mõõgaga läbi torkama. Athena ilmus taevast ning hoidis Achilleust tagasi. Tüli tagajärjel keeldub Achilleus sõdimast, kui samal ajal
olukorda kontrollida. Relvadeks kasutasid võõramaalased näiteks kiviheitemasinaid . Nii arenenud relvi eestlastel paraku polnud ja seetõttu olid nende võimalused enda kaitsmiseks tunduvalt väiksemad. Sõja käigus õnnestus meil ka mõned vaenlaste relvad omastada, kuid sellest ei piisanud, et vastaseid lüüa. Välisvallutajad olid lisaks kõigele muule ka head diplomaadid ja oskasid seeõttu sõda endale kasulikult organiseerida. Sõdalased olid ristitud maade rahvad, kes olid kõrgemate juhtide poolt liidetud üheks uureks sõjaväeks. See tagas neile suure edu ja oli äärmiselt ettenägelik ja kaval võte. Juhid välistasid liitude tekkimise ning kutsusid kokku kogenenumad ja parimad mehed. Ka sõja pikkus oli eestlaste suhtes sobimatu. Meiemaalased olid arvestanud maksimaalselt paari lahinguga, kuid pealetunge tuli tunduvalt suuremates kogustes, väga tihedalt ja oodatust palju kauem, lausa ligi 19 aastat järjest.
Erandiks on keiserlik raamatukogu Wenyuange, mille vett sümboliseeriva musta katuse tõttu usuti, et tuli ei hakka sellele külge. 3. 4 Terrakotasõdalased Terrakotasõdalased asuvad Xi'ani llinnas. See paik oli keiser Shi Huangdi kodukoht ja Xi'an oli seejärel keisririigi pealinn rohkem kui tuhat aastat. Terrakotasõdalased on kollektsioon 8099 elusuuruses terrakotast, mis asuvad Hiinas Shaanxi provintsis Xi'anis esimese Qini keisri Shi Huangdi mausoleumi lähedal. Terrakotast sõdalased leiti 1974. aastal. Sõdalased olid mõeldud kaitsma Qin Shi Huangdid surnuteriigis pärast tema surma. Sõdalased on 1,61,7 meetri pikkused ja täiesti individuaalsete nägudega. Tõenäoliselt on kujud tehtud keisri enda sõjaväelasi eeskujuks võttes nende täpsete savist koopiatena. Osa sõdalasi on püstiasendis, osa toetub ühele põlvele, hoides käes paljastatud mõõka. Paljud sõdalased on turvises, kuid enamik kannab vöötatud
Viikingid- Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Täh. Sõdalane, võitleja, (kindlustamata kaubaplats) Lääne- Euroopas- normannid, kui ka paganad. Inglsimaal- taanlased, Iirimaal- ,,valged võõrad ja mustad võõrad", Ida- Euroopas- varjaagid Asend: Skandinaavia enamjaolt Viikingiaeg: 800-1050; -1200 Tegelesid: rüüstasid ja vallutasid maid, rajasid kaubalinnu, asutasid uusi territooriume 1. Viikingiretketelt käisid tavaliselt talupojad. Müüdi või vahetati põllusaadusi ja valmistati raudesemeid. Rünnati ka võõraid laevu ja rüüstati naaberrannikuid. 2. Elukutselised. Kaubandus, mere- ja sõjaretked kujunesid tegev. Noorematele poegadele. Nooremal- kas jääda venna juurde sulaseks või minna viikingiks. 3. Viikingiteks olid ka pealikud- kuningad- kes olid alla jäänud maa poliitilise ühendusega seotud võitluses. Orienteeruti 16 ilmakaare järgi + kristall, mis näitab päikese asukohta.Laevkonnad,1 laev, jaguneb...
VIIKINGID - PÕHJAMAA MEHED Umbes 1200 aastat tagasi ilmusid Lääne-ja Põhjamerele pikad ja kitsad ning triibuliste purjedega laevad,mille ninasid kaunistasid lohepead.Neid laevu tunti juba kaugelt ära. Ühel laeval oli kümmekond sõdalast.Nad olid pärit Taanist,Rootsist või Norrast.Nende ees tundsid hirmu paljude maade rannikuelanikud. Sõdalased röövisid ja röövitud saagi viisid koju või müüsid teistes maades maha. Viikingite laevad olid suurepärased.Nendega sai sõita nii sügaval kui ka madalikel.Sageli liikusid nad ka jõesuudmetes,ning sel moel võisid nad pääseda kaugele sisemaale. Kui aga ei olnud tuult siis võeti appi aerud.Aerud olid kuni 6m. pikad,nii et meestel pidi olema palju jõudu,et nendega toime tulla.Et laevad olid võrdlemisi kerged,liikusid nad kiiresti edasi ja ilmusid ootamatult. Kui rannikuelanikud viikingite laevu märkasid,süütasid nad kohe ruure lõkke.See oli hoi...
Kalevipoeg oli kangelane, kes oli inspireeritud Kreeka Heraklesest. Ta oli vastuoluline tegelene, kuna temas oli nii head, kui halba. Kalevipoja heaks iseloomujooneks oli see, et ta läks oma ema otsima nähes, et ta röövitud oli. Tema teised kaks venda otsisid samuti, kuid tulemusteta läksid nad magama vastupidiselt Kalevipojale, kes teda ruttu otsima tõttas. Soome ujudes läks ta Tuuletarga juurde, kelle käes väidetavalt tema ema oli. Ta hävitas Tuuletarga sõdalased ja rääkis temaga. Ta aga ei uskunud teda ja tappis ta kergekäeliselt. Päeva pärast sai ta teada, et Tuuletarga tapmine olnud põhjendatud ja ema oli juba enne röövi surnud, milles avaldub tema peata olek ja mõtlematu käitumine. Vägivalda kasutas ta rohkesti kasvõi näiteks mõõga ostmisel lubades hiljem Virumaal tasuda raius ta hoopis sepa pojal pea maha. Tema liigne vägivald võis olla seotud ema surmaga, kui ta vigastas tänu selle süütuid inimesi.
varanduse oma rahvale tagasi, kuid lõpuks sureb ise haavade kätte. Wealththeow Ta on Taani kuninganna, abielus Hrothgariga. Ka tema on väga tänulik, et Beowulf alistas koletised ja kingib talle kolm hobust ja ühe kaelakee. Aeschere Hrothgari lähedaseim sõdalane, sõber ja nõuandja. Grendeli ema tappis ta ja torkas ta pea puust toika otsa oma koopa ette. Wiglaf Beowulfi kauge sugulane, kes aitab Beowulfil tappa draakoni. Võitluse ajal, kui Beowulf saab raskelt haavata ja sõdalased satuvad paanikasse, tormab ta Beowulfile appi hoolimata sellest, et ta draakon ta kilbi ära põletas. Ta torkas oma mõõgaga draakoni kurku, et see ei saaks enam tuld pursata. Ta oli väga vapper. Kasutatud kirjandus: Maailmakirjanduse õpik, lk 79-80 Internet (en.wikipedia.org)
Kristjan Raud Koostaja:Raili Silluste Sisukord Elulugu.......................................................3 Looming......................................................4 Teosed...........................................................5 Kasutatud kirjandus..............................7 Elulugu Kristjan Raud sündis 22. oktoober 1865 ViruJaagupis. Tal on kaksikvend Paul Raud. Õppis 18921897 Peterburi Kunstiakadeemias, 18971898 Düsseldorfi Kunstiakadeemias, 18991901Münheni A. Azbe kunstikoolis ja 19011903 Münheni Kunstiakadeemias. 1904. aastal avas Tartus oma stuudio. Peale seda töötas kümme aastat Tartus. Alates 1914aastast töötas Tallinnas. Kristjan Raud oli 19191924 haridusministeeriumis riigi muuseumide korraldaja ja muinsusvalitsuse juhataja. 20. sajandi aldkümnendeil oli aktiivsemaid eesti kunstielu korraldajaid, osales ka ,,NoorEesti" tegevuses. Ühtlasi o...
Tartu Descartes'i Lütseum Maroko rahvastiku ja majanduse analüüs Miniuurimus Aveli Vatt Juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2012 Rahvaarvu muutumine Maroko põlisrahvaks on iidsetest aegadest pärit heledanahalised berberid kõrberändurid, kaubitsejad ja kunagised sõdalased. Berberid elavad mägi-ja poolkõrbealadel. Kõrbes rändleb beduiine. Prantslaste ja hispaanlaste hulk on Maroko iseseisvumisest peale kahanenud. Marokos elab 2007. aasta seisuga 33 757 000 inimest. Riigi rahvastik on pidevalt kasvanud ning 2025. aasta oodatav rahvaarv on 42 000 000 inimest. Maroko rahvastik on demograafilise ülemineku esimeses etapis, kuna sündimus on suur ning suremus väike. Rahvastiku tihedus on keskmiselt 75,6 in/km2.
5. Milliste võistluste abil tehti kindlaks võitja? 6. Kes kaotas ära enda sõrmuse? Üheteistkümnes lugu 1. Miks hakkas Kalevipoeg laudu käsitsi üle Peipsi viima? 2. Kes tegi lauatassimise raskemaks? 3. Mis juhtus mõõgaga? 4. Miks jättis Kalevipoeg mõõga jõkke? 5. Millise needuse pani Kalevipoeg mõõgale peale? 6. Kellega kohtus Kalevipoeg koduteel? Kahekümnes lugu 1. Kellele taha Kalevipoeg jätta oma vara? 2. Millised sõdalased tulevad sõjast koju? 3. Kellega hakkas sõda? 4. Mitu ordumeest tulid esimesena Kalevipoega endaga sõbraks meelitama? 5. Mis saab Kalevipojale saatuslikuks? Vastused Sissejuhatus 1. Maarja rüpes magamine on magamine Maarjamaa mullas ehk olla maetud Eestimaale. 2. Rõõm ja mure on kaksikvennad. 3. Langud on inimesed, kes on sulle saanus sugulaseks abiellumise teel, näiteks kaasa vanemad või õed ja vennad. 4
Ta keerutas Sarvikut 10 korda pea kohal ja lõi ta siis maasse. Seejärel pani ta Sarviku ahelaisse. Kp võttis põrgust kaasa kulda. Koos Alevip. Võeti einet ja Kp. Heitis puhkama. Siis läksid Kp ja Ap. Sõpradega lõbutsema. Kesk pidukära tuli teade, et vaelnased on astunud Eestimaa pinnale. Lapsu tark viis Kp-lt ära Vana Kalevi tarkuseraamatu. Seal oli peidus palju tarvilike õpetussõnu.Sõjakullerid tulid teatama, et on käimas äge sõda ja sõdalased ei suuda enam vastu panna. Kp. läks isa haulae nõu küsima, kuid vana kalev enam ei vastanud.
Demograafia ehk rahvastikuteadus on teadusharu, mis uurib rahvastikku arvu (rahvastiku suuruse), koostise ja arengu aspektist ning demograafilisi näitajaid (rahvastiku üldtunnuseid arvulises väljenduses). 4 [SAJAND & SUGU] 94 [SÜNNIAASTA] 05 [KUU] 30 [PÄEV] 083 [JÄRJENUMBER] 9 [KONTROLLNUMBER] 1180. 1290 muistne vabadusvõitlus lõppes lüüasaamisega,eestlasi suri ja eestimaale asusid elama sakslased ka rootslased. 1340. Suur Näljahäda 1558. Liivi sõda,mille tõttu paljud sõdalased ja need kelle kodusid rüvetati,ja kelle raha pärast tapeti. 1700. Oli eestis suur katkuepideemia ehk must surm. Hiljem hakkas rahvaarv taastuma kuskil 1711.Sel ajal ka Põhjasõda mõjutas. 1940 -1944. Toimus venelaste okupeering,mis viis suurele massiküüditamisele eestlaste ja ka teiste rahvuste tapmiseni. Ka toimus riigist suur põgenemine ja sisse tulid venelased. Mõjutas ka kindalsti teine maailmasõda. 1990. Hakati teostama EVI ja lahkusid paljud välismaalalsed...
ANTIIKAEG Algus: 800.a. eKr-500.a. pKr. Alguseks võetakse Homerose teoste loomist "Illias" ja "Odüsseia". Lõppes 476.aastal. Germaanlased kõrvaldasid troonilt viimase keisri ja Lääne-Rooma riik lakkas olemast. Antiikkultuur kui Euroopa kultuuri alus: miks? -Kõik algas põhimõtteliselt antiikajast. Uute zanrite loomine, amfiteater, millest on kujunenud tänapäega teater, sport- olümpiamängud, mis kestavad tänapäevani. Antiik-Kreeka ühiskonna (k.a haridus ja sport) olemus: -Ratsionalism ja mõõdukus. Vabadus ja harmoonia. Tarkus kui jumalikkuse märk. Polised ehk linnriigid. Rõivastus lihtne. Tavainimene ei vajanud palju ja orje oli palju. Sõjaolukorrad olid tihti. Sparta sõdalased. Hinnati inimese füüsist. Vastsündinud, kes nägid välja nõrgad visati kaljult alla. Olümpimängud, mille algatas Herakles ja neid peeti Zeusi auks. Pytho mängud- Archemorose mälestuseks ja Nemea mängud-Zeusi jaoks. Võit oli suur au. S...
HIINA KUNST HIINA KUNSTIST Peaaegu katkematult on jätkunud Hiina kunstikultuuri areng pronksiajast tänapäevani. Hiina kunsti on mõjutanud kõige rohkem usundid taoism, konfutsianism ja budism. MAALIKUNST Peamisteks vormideks on tusi- ja akvarellmaal paberil või siidil. Temaatikas domineerivad inimene, loomad, maastik. Hiina maalis pole sageli tähelepanu pööratud sellele, et vaataja saaks terviku pildi, vaid pilti tuleb vaadata järk-järgult, sellest tuleneb ka rullformaat. MAALIKUNST (näide) "Budistlik tempel mägedes" Hiina 11. sajandi siidimaal SKULPTUUR Skulptuuri ei loetud muistses Hiinas selliste kõrgete kunstide nagu maali ja kalligraafia hulka. Sellest hoolimata on skulptuure valmistatud ohtralt. Materjalivalik on väga lai keraamika, kivi, pronks, puit, elevandiluu, bambus jne. SKULPTUUR (näide) TERRAKOTA...
Suma laulud, hümnid, mida rituaalidel kasutatakse · Olulised on preestrid, sest nad viivad rituaale õigesti läbi jumalused on kohustatud siis nõudmisi täitma · Tekstid säilised suuliselt · Hindu pühakirjad tekstina pole pühad vaid see hakkab eksisteerima siis kui seda verbaalselt ette loetakse · Arya o Dasa/dasy pärismaalased · Kastid o 1. Preestrid, seaduse mõttes puutumatud. 51% elanikkonnast o 2. Sõdalased (ksatriya). 15% elanikkonnast. Nende ülesanne oli võidelda o 3. Vaisya, rikkurid kellel väga õigusi ei olnud. Neil oli räigelt raha. Nende ülesanne oli teha lapsi ja olla vait. o 4. Pärismaalased ehk sudra. Teenriklass o 5. Kastitud ehk väljas pool kasti .Nende vari ei tohtinud langeda kuhugi, kus olid kasti inimeste asjad. Neil ei tohtinud olla mitte midagi tervet, kõik nende asjad pidid olema natuke katkised
maisest, pühenduda üksnes jumalale ning oma hinge ettevalmistamisele hauataguseks eluks. Selliste meeste kohta hakati kasutama nimetust mungad, naiste kohta aga nunnad. Peagi tekkisid nii Aafrikas kui Aasias maisest elust lahtiöelnute ühised elupaigad - kloostrid. Oli nii munga- kui nunnakloostreid. Keskajal mungad asusid elama paganate hulka ja püüdsid neid veenmisega ristiusku pöörata. Kõige ohtlikumad vastased lääneeurooplastele olid Skandinaaviast pärit sõdalased. Ise nimetasid nad end viikingiteks, lääneeurooplastele olid nad aja tuntud kui normannide ehk põhjamaa meestena. Enam kui kahesaja aasta jooksul ründasid nad peaaegu lakkamatult Lääne-Euroopa maid. Prantsusmaal püüdsid viikingid mitmel korral Pariisi vallutada, vaid suure vaevaga suutsid prantsuse feodaalid linna kaitsta. Aastal 911 andis Prantsuse kuningas ühele viikingi pealikule lääniks praeguse Normandia poolsaare Põhja- Prantsusmaal
Vihasoo Lasteaed-Algkool Kert Krüsban 6.klass Eluolu spartas ja aristrokraatlik riigikord Referaat Vihasoo 2011 SPARTA Laste kasvatus Poisid: Sparta poisse kasvatati rangelt. Lykurgos käskis poistel paljajalu kõndida, sest ta arvas, et siis suudavad nad kiiremini mäkke ronida ja ka alla laskuda. Samamoodi arvas ta, et siis suudavad poisid ka kiiremini joosta ning hüpata. Riiete asemel käskis Lykurgos poistel kanda üht himationi, mida pidi kandma aasta läbi, et külmale ja kuumale vastu pidada. Sööki pidid Sparta poisid ise otsima, et mitte liigsöömisega endale halba teha. Sellise kasvatusega püüdis Lykurgos poisid sõjakõlblikumaks muuta. (Kattri Ezzoubi 2007:80-81) Söök Sööki ei tohtinud olla palju, aga ka mitte vähe, et inimesed näljas oleksid. Tihti söödi tavatoidule lisaks ka jahisaaki....
võttis Achilleuse templist kaasa kilbi. Esimene rünnaks pärslaste vastu võidetakse, tema hea õnn jätkub ka edaspidi. Peale õnne aitas neid lahingus ka strateegia, nad võtilesid pikkade odadega, külg külje kõrval moodustades surmava müüri. Pidevalt innustas ta oma mehi jätkama, ta uskus võitu. Gaugameda lahingus oli vastaste sõjavägi 5x ülekaalus, kuid tänu taktikale, faanaksi kasutamisele ja nutikusele, said Alexandri sõdalased võitu. Valitsejana lasi ta teha oma nime järgi linna: Alexandria, millest sai väga suur ja uhke linn, teisi samanimelis linnu lasi ta veel teha, kuid need ei olnud nii silmapaistvad. Ta sai palju kulda ning oli rikkaim mees maailmas. Ta kasutas pärslaste kombeid, kuid ei andestanud neile – ta hoopiski süütas Persepolise paleed kättemaksuks Ateena eest. Ta oli nii palju alasid vallutanud, kuid tahtis veel. Avastades, et Dareios on surnud, laseb Alexander argpüksist valitseja surnukeha
ta on jäänud pimedaks. Sellest hoolimata tunneb poiss filmi lõpus oma parima hobuse ära. Näiteid filmidest näiteks filmis ,,300" oli kõige kurvem koht see kui Sparta sõdis vaenlastega ja Sparta juhi parim sõber sai surm. See on kõige julmem kogemus, kui näed enda kõrval oma parimat sõpra suremas ja sa ei saa midagi teha. Teine kurb või pahatahtlik koht oli see, kui üks mees kes oli kääbus reetis Spartat ja tänu temale said Sparta sõdalased surma. 2. Too tekstist näiteid, kuidas sõda on inimesi muutnud. See hetk kui doktor kõnnib Franzi vood mööda ja ei vaata ta poolegi. Ja kui Franz hakkab surema ja ta sõber kutsub arsti, siis alguses ei taha arst tulla ja kui lõpuks tuleb on juba hilja. Ja arst vaid ütleb," Viige Franz teiste juurde, meil on vaja tühja voodit." See oli nii kurb koht, sõda muudab inimesed üks kõigeks ja julmaks. Loomulikult on
sajand oli ristisõdade ajastu. Laienesid kõikjale kristliku maailma piirid, kuna katoliiklik kirik oli väga võimukas ja tähtsaim poliitiline jõud Lääne-Euroopas. Kerkis küsimus paganluse väljajuurimisest ka Läänemereäärsete rahvaste seast. Suure toetuse ja jõuga ristiti Baltimaade paganad. Kindlasti üks suurem miinus oli see, et eestlastel oli madal sõjaline tase. Siia tunginud enamasti saksa päritolu rüütlid ja eriti mõõgavennad, kes olid oma ajastu tipptasemel sõdalased. Vaenlased omasid paremat tehnikat ja relvastust. Kui vaja, siis saadeti neile pidevalt ka abiväge. Sellised relvad nagu turvised, ammud ja viskemasinad andsid vaenlastele suure eelise eestlaste ees. Eestlastel pole ühiskondlikku organiseeritust, see ongi põhjuseks miks nad alla jäid. Ei peetud nõupidamisi ega arutatud asju korralikult läbi. Selle kõige tagajärjeks ongi see, et eestlasi vallutati süstemaatiliselt. Võitluse käigus õppisid eestlased uusi sõjapidamise meetodeid .
lõunaslaavlasteks. 6.saj hakkasid slaavlased oma asualasid laiendama. Lääneslaavlaste järeltulijad: poolakad, slovakid, tsehhid, sloveenid. Lõunaslaavlastel serblased. Idaslaavlastel: venelased, ukrainlased, valgevenelased. Vana-Veneriigi teke See on seotud Normannidega ehk varjaagidega. Dnperi äärde kujunes mitmeid kaubalinnu, kus slaavlased kauplesid viikingitega, nt: Pihkva, Novgorod. 19. saj jäid mitmed viikingi sõdalased põhja-Venemaa kaubalinnadesse valitsema (Rjurik sai aastal 862 Novgorodis võimule). Pärast Rjuriku surma valitses Novgorodis Oleg. Ta võttis ette sõjaretke ja vallutas 882 aastal Kiievi ja tegi selle oma võimukeskuseks. Vana-Veneriiki valitses Kiievi suurvürst, kellele allusid väikesed vürstid, kes pidid Suurvürstile makse maksma. 988. a võttis Suurvürst Vladimir Bütsantsist vastu Ristiusu. (Tema järglase, Jaroslav Tark, ajal oli hiilgeaeg. Vallutas
lõunaslaavlasteks. 6.saj hakkasid slaavlased oma asualasid laiendama. Lääneslaavlaste järeltulijad: poolakad, slovakid, tsehhid, sloveenid. Lõunaslaavlastel serblased. Idaslaavlastel: venelased, ukrainlased, valgevenelased. Vana-Veneriigi teke See on seotud Normannidega ehk varjaagidega. Dnperi äärde kujunes mitmeid kaubalinnu, kus slaavlased kauplesid viikingitega, nt: Pihkva, Novgorod. 19. saj jäid mitmed viikingi sõdalased põhja-Venemaa kaubalinnadesse valitsema (Rjurik sai aastal 862 Novgorodis võimule). Pärast Rjuriku surma valitses Novgorodis Oleg. Ta võttis ette sõjaretke ja vallutas 882 aastal Kiievi ja tegi selle oma võimukeskuseks. Vana-Veneriiki valitses Kiievi suurvürst, kellele allusid väikesed vürstid, kes pidid Suurvürstile makse maksma. 988. a võttis Suurvürst Vladimir Bütsantsist vastu Ristiusu. (Tema järglase, Jaroslav Tark, ajal oli hiilgeaeg. Vallutas
Ilmuvad saadikud Rävalast ja Ridalast, kes jutustavad rootslaste ja nende juhi Olavi röövkäikudest ja paluvad abi. Otsustatakse ette võtta ühine tasumisretk. Kohale jookseb Vaike teatega, et külasse on tunginud Olav oma meestega ning viinud kaasa naisi, nende hulgas ka Juta. Rutatakse vaenlast jälitama. Juta pärast muretsev Ülo tõotab neiu päästa. Hiietalitus ennustab võidukat retke. Retke juhiks määrab Vaho Ülo ning lubab talle võidu korral anda Juta naiseks. Ülo ja sõdalased lahkuvad. Juta igatseb kodu ja Ülo järele. Olav anub tema armastust, kuid Juta keeldub tema naiseks saamast. Ülo ja ta sõdalased ründavad Sigtunat ja vallutavad Olavi lossi. Kaastundest palub Juta kinkida Olavile elu. Olav viiakse vangina kaasa. Rahvas tervitab kojusaabunuid. Vaho teatab, et Ülo ja Juta pulmad peetakse järgmisel päeval. Vaike on sügavalt kurb. Juta ja Ülo on õnnelikud. Kui Ülo hetkeks lahkub, ilmub põgenenud Olav. Uskudes, et Juta teda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
