Koloniaalsüsteemi lagunemine ja selle tagajärjed Annabel Kallis Annar Õim Koloniaalsüsteem 20. sajandi alguses • Uusaegne koloniaalsüsteem tekkis majanduslikel, eeskätt kaubanduslikel kaalutlustel, et vedada emamaale toorainet ja hiljem muid kaupu, mis seal puudusid või olid raskesti kättesaadavad ( sool, vürtsid, toiduained, maavarad, tekstiil, luksusesemed). • Seepärast sai koloniaalsüsteem alguse just kaubandusettevõtete tegevusest (Hollandi, Inglise, Prantsuse Ida-India kompaniid) ning alles hiljem riigistati. • Lääne-Aafrika kolooniatest kujunesid orjade väljaveo keskused Ameerika kolooniatesse, mis lakkas alles viimaste iseseisvumise ja orjuse keelustamisega. • 20. sajandiks oli välja kujunenud kolm põhilist tüüpi kolooniaid, millest esimesed kaks olid meretagused territooriumid. 1) Asustuskolooniad
KOLONIAALSÜSTEEMI LAGUNEMINE JA MITTEÜHINEMISLIIKUMINE (töös on mõisted) Mitteühinemisliikumine – 1955. a asutatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on kindlustada mitteühinenud riikide rahvuslik iseseisvus, suveräänsus, territoriaalne terviklikkus ja julgeolek. III maailm – Koloniaalsüsteemi lagunemise tulemusena iseseisvunud riigid. (I maailm - jõukad põhjariigid, II maailm – sotsialismileer) Pärast I MS koloniaalsüsteem lagunema ei hakanud, sest sõja kaotanud riikide kolooniad jagati mandaatsüsteemi alusel suurriikide vahel ära. Kolooniaid ei tekkinud. Kõige võimsamad koloniaalriigid on Inglismaa ja Prantsusmaa. Pärast II MS on olulised muutused jõustruktuuris. Euroopa pole enam tugevaim manner, vaid on purustatud. Seepärast hakkab koloniaalsüsteem lagunema. 40ndatel iseseisvuvad Lähis-Ida maad, 1950ndatel Aasia, 1960ndatel Aafrika maad. Tekkis juurde 98 uut riiki. Maailma riikide arv kahekordistus
1. Kapitalism- aluseks on kaubalisrahalised suhted, on toimunud tööstuslik revolutsioon, seal on olulisel kohal eraomandus ja kasu saamine.(on kaks klassi-kodanlus ja töölisklass). Imperialism- monopolistlik kapitalism, kapitalismi arenenud staadium. Impeerium- maailmariik. Koloonia- paik, mis on kaotanud oma iseseisvuse ja on muudetud sõltuvaks mõnest teisest riigist. Koloniaalimpeerium- emamaa ja tema kolooniad kokku. Koloniaalsüsteem- kõik koloniaalimpeeriumid kokku, kujunes välja 20sajandi alguseks ja lagunes pärast Teist maailma sõda. Monopol- püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Imperialismi 5 tunnust: *on tootmise ja kapitali kontsentratsioon, mille tulemuseks on monopolide tekke. *tööstuskapitali liitumine pangakapitaliga, tekib finantskapital, tekib ka monopol.(tööstus ette võtete omanikud omavad ka panku, finantsoligarhia-väheste rikaste võim) *kapitali väljavedu *maailma majanduslik jaotami...
a) 16.-18. saj · Kolooniatest viidi emamaale põhiliselt eksootilisi põllumajandussaadusi nii toiduks kui ka tööstustooraineks. · Kolooniad aitasid leevendada Euroopa riikide ülerahvastatust. b) 19. saj · Koloniaalvaldustest veeti emamaale metallimaake ja muid loodusvarasid. · Emamaale veeti toiduaineid ja kergetööstuse toorainet (villa). · Kolooniates nähti uut turgu mitmetele toodetele 4. Miks lagunes koloniaalsüsteem? Eeldused Lõunas Eeldused Põhjas Oli olemas siseturg Tööjõupuudus Kiirenes iseseisev industrialiseerumine Uued tehnoloogiad Tekkisid majanduslikult mõjukad Taheti, et Lõuna võtaks enda peale suure rahvastikurühmad osa ainelist tootmist Töölistele oli antud haridus Tooraine ja energia kokkuhoid
Maailm 20. sajandil 20. sajandi koloniaalsüsteem tekkis selleks, et emamaale toorainet ja muid kaupu vedada. 20. sajandi alguseks oli selle laienemine lõppenud. Peale I maailmasõda sai aga alguse koloniaalsüsteemi lagunemine. Hakati mõistma, et kolonialsüsteemist on odavam loobuda, kui seda üleval pidada. Riigid hakkasid järk-järgult iseseisvuma, kuid sellele vastupidiselt soovis Itaalia enda koloniaalvalduseid laiendada. Süsteemi lagunemisele aitas kaasa ka II maailmasõda ning 50ndate keskpaigaks oli enamus Aasia riike sellest
Lagedi 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus Ameerika ajalugu..............................................................................................3 2. Tee iseseisvusele....................................................................................................................4 2.1. Uus koloniaalsüsteem......................................................................................................5 2.2. Sunniseadused..................................................................................................................6 2.3. Revolutsioon algab...........................................................................................................6 2.4. Iseseisvus.................................................................................................................
paigutamisel üheks olulisemaks faktoriks. Geograafiline tööjaotus kujunes välja vaid üksikute suhteliselt lihtsalt veetavate kaupade tootmisel ning sellesse lülitusid peamiselt ühe riigi regioonid või naaberriigid. Lääne-Euroopast alguse saanud industrialseerumine levis edasi üle maailma. Kujunev maailmamajandus oli juba algusest peale suunatud eurooplaste vajaduste rahuldamisele. Võrdõiguslike partnerite koostöö asemel kujunes eurooplaste huve teeniv koloniaalsüsteem. Maailm jagunes tööstusriikideks ning neile toorainet ja põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks. Seejuures levis industrialiseerumine kolooniates ainult niipalju, kuivõrd seda oli vaja Euroopas paiknevatele firmadele. Kõiges muus jäi püsima agraarajastu majandus. Endine Hispaania koloonia Kuuba spetsialiseerus sigarite tootmisele, mis on üks olulisemaid ekspordiartikleid praeguseni. 16.-18. sajandil olid Euroopa nõuded maailmamajandusele veel tagasihoidlikud. Kolooniatest
INDUSTRIAAL TOOTMISVIIS-käsitöölt üleminek masinatööle,töötlev tööstus.Aretati loomatõuge,taimesorte.Leiutati laevu,kell,trükikunst,tulirelvad nav.seadmed.Tõusis tööviljakus ja inimeste elujärg paranes,rahvaarv kasvas kiirelt,rahvas koondus linnadesse,pandi alus riiklikule haridussüsteemile.Kujunes geograafiline tööjaotus,mis tähendab,et piirkonnad spetsialiseerusid nende kaupade tootmistele,milleks olid neil parimad eeldused.Kujunes välja koloniaalsüsteem kus maailm jagunes tööstusriikideks ja neile toorainet ja põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks. 4.POSTINDUSTRIAALNE TOOTMISVIIS-ehk infoühiskond,teenindus,transport,info töötlemine. Põhja riigid 20.saj. alguses: selle moodustasid iseseisvad riigid,millest suuremad olid Saksamaa,USA ja Suurbritannia.riikide vahel tekkisid tihedad sidemed,kujunes tööjaotus ja kapitalivood,olid loodusvarade poolest rikkad ning spetsialiseerusid tööstusele
Valgustus Mõtteviis, mis vastandab end endisele vaimupimedusele Mõte tekkis Inglismaal. Empiiriline uurija J.Locke + Berkeley ja D. Hume Eeldused: Maadeavastused Uue mõtteviisi teke- kriitiline,ratsionalitlik. Loodusteaduste edu Tehnika areng. Iseloomulikud jooned: Usk vaatluste ja katsetustega saadud teadmistesse Vaimse vabaduse hindamine Katoliku kiriku kritiseerimine Hüljatakse vanad traditsioonid ja autoriteedid Ratsionalism Progress toimub kogu aeg Kasvatus omab tähtsat rolli Inimesed on loomupooolest võrdõiguslikud( looduse seisukohalt) *Inimõiguste väljakujunemine Valgustajad: Descartes(1596-1650) Voltaire Valgustatud absolutism Montesquieu Konstitutsiooniline monarhia Rousseau Vabariik + Hariduses peab arendama lapse loomulike andeid, mitte suruma peale distsipliini. Diderot Leibniz...
*Holokausti käigus hukkus ligikaudu 6 milj. Juuti. Tuumapommid Hiroshimale ja Nagasakile 6. aug. 1945 heitsid Ameerika Ühendriigid sõja lõpetamiseks tuumapommi HIROSHIMALE. 9. aug. 1945 heitsid Ameerika Ühendriigid sõja lõpetamiseks tuumapommi NAGASAKILE. II maailmasõja lõpp. II ms lõppes 2. septembril 1945 Jaapani kapituleerumisega. Tagajärjed: *Muutus maailma poliitiline kaart. *Eesti, Läti, Leedu kaotasid iseseisvuse*Tekkis uus jõudude vahekord maailmas. *Hakkas lagunema koloniaalsüsteem. *Loodi ÜRO. *Võetakse kasutusele inimõiguste mõiste. *Algas tuuma- ja rakettrelvade ajastu. Saksamaa kapituleerumine 8. mail 1945 kirjutati Berliini lähedal Karlshorstis alla Saksamaa täieliku kapituleerumise aktile. Teine maailmasõda oli sellega Euroopas ametlikult lõppenud. Jaapani kapituleerumine 10. aug. 1945 alustas Jaapan rahuläbirääkimisi ning 2. sept 1945 allkirjastati Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt. Baaside leping 28. sept 1939
3 1 DOKUMENDIHALDUSE AJALUGU Dokumendihaldus kui distsipliin arenes välja 20. sajandil kantselei töö tõhustamise programmidest ja arhiivindusest. Esimesed teadaolevad dokumentide registrid koostati aga 13. sajandil Itaalias, kus dokumente märgistati erinevate indeksitega. Algelised dokumentide nimistud tekkisid 1313. aastal Inglismaal. 16.-17. sajandil hakkas tekkima koloniaalsüsteem ja see tõi kaasa oma dokumendiloome koos spetsiaalsete arhiivide asutamisega. Venemaa tsaaririigis töötati asjaajamise ühtsed alused välja 1720. aastal. 20. sajandi keskpaigaks olid dokumendihaldurid palgatud avaliku sektori arhiiviinstitutsioonide poolt, eesmärgiga kontrollida "kaasaegsete dokumentide" sissevoolu ajaloolistesse arhiividesse. (Dokumendihaldus, 2014) Eestis on asjaajamine reglementeeritud alates 1924. aastast, kui kehtima hakkas registriraamat
1 Dokumendihaldus Dokumendihaldus on dokumentide loomise, saamise, kasutamise ning säilitamise korraldamine ning selleks loodud süsteem. Selle eesmärk on tagada väärtuslikku teavet tagavate dokumentide säilimine ning kättesaadavus. (MTÜ Dokumendihaldurite Ühing, 2014) Esimesed teadaolevad dokumentide registrid koostati 13. sajandil Itaalias. Neid märgistati erinevate indeksitega. Algelised dokumentide nimistud tekkisid 1313. aastal Inglismaal. 16.-17. sajandil hakkas tekkima koloniaalsüsteem ja see tõi kaasa oma dokumendiloome koos spetsiaalsete arhiivide asutamisega. Eestis on asjaajamine reglementeeritud alates 1924. aastast, kui kehtima hakkas registriraamat. Selles registreeriti sissetulnud ja väljaminevad kirjad. Samuti kasutati andmeraamatuid ehk tänapäevaselt nimetatuna andmekogusid. Ühe asja kohta käivad dokumendid registreeriti sama numbri all. (MTÜ Dokumendihaldurite Ühing, 2014) Dokumendihaldus kui distsipliin arenes välja 20
Tekkisid esimesed pangad börsid aktiivne kaubandus. Linnade areng. Inimeste elutingimuste paranemine. Rahvaarvu kasv. Algas Euroopast väljaränne. Uute maade avastamine ning nende koloniseerimine. 4.INDUSTRIALISEERIMISE TEINE MURRANG(17- 18. saj) *Aurumasina leiutamine & söe kasutuselevõtt. Auruvedur ja laev. Vabrikutöö mehhaniseeriti. *Tähtsamateks maadeks kujunesid Prantsusmaa Inglismaa. 19.saj tekkis Euroopas tooraine puudus, mida tuli sisse vedada kolooniatest. Koloniaalsüsteem kinnistus. 5.INDUSTRIALISEERIMISE KOLMAS MURRANG(19-20. saj) *Leiutati: telefoniside, elekter, sisepõlemismootor, nafta, arenes autotransport ja lennutransport, orgaaniline sünteesikeemia plastained, kunstkiud. 6.KOLONIAALSÜSTEEMI KUJUNEMINE: *Ümberasumiskolooniad Ameerika, Austraalia, L-Aafrika, Uus-Meremaa: Sinna rännati EU-st ja viidi kaasa oma arengutase, mis võimaldas nendel aladel kiiremat arengut ja konkureerimist EU-ga.
Külm sõda (1945-48 lõpp 1990) Vastuolu 2 süsteemi kommunistliku ja demokraatliku süsteemi vahel. Raudne eesriie sümboolne joon (piir) kommunistliku ja demok. süsteemi vahel. Külma sõja algatajad: J.Stalin, H.Truman, W.Churchill, K.Adenauer See on pidev võitlus ja vastasseis 2 maailmasüsteemi (demo. ja komm.) vahel. Kestis aastatel 1946-1991 (sotsialismileeri kokkuvarisemiseni) Külma sõja avaldumise vormid: Võidurelvastumine (strateegilised ehk tuumarelvad, kõige arenenumad); võitlus kõrgema elatustaseme eest; teineteise (eelkõige USA ja NSVL) pidev vastandamine ja kritiseerimine; luuretegevus; kosmose avastamine ja uurimine; võitlus mõjupiirkondade pärast, mis väljendus veel sõjalistes konfliktides ja kriisides nt. Korea sõda, Suessi kriis ja Kuuba kriis) Külma sõja alguse põhjused: 1) Inglise peaminister W.Churchilli kõne Fultonis 1946 2)USA presidendi H.Trumani doktriin 1947 3)Berliini blokaad 1948-49 4)Potsdami konverents 1945....
levikut. Kommun. leviku pidurdamist sai 1950 a.-te algul Ühendr. sise- ja välispoliitika peamisi eesmärke. Sisepoliitikas väljendus see nn makartismina, mis kuj. endast senaator J. McCarthy algatatud kampaaniat kommude või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Sõjajärgsetel aastatel olid võimul demokraadid, nende uus liider- H.Truman. 1952a. loobus Truman kandideerimast, presidendiks sai D.D.Eisenhower. Suurbritannia Kadus koloniaalsüsteem. Erinevalt mitmest teisest suurriigist kulges Briti impeeriumi lagunemine suhteliselt valutult ning Suurbrit. säilitas endistes kolooniates maj. ja poliitilise mõju. (Rahvaste Ühendus) Säilis kaheparteisüsteem , kord võimul konservatiivid, kord leiboristid. Leiboristid asusid teostama vasakpoolseid reforme: riigistasid osa tööstust ning laiendasid tunduvalt sots. hooldussüsteeme. Konservat. ajasid mõnevõrra parempoolsemat poliitikat, üritasid Suurbrit
GEOGRAAFIA KT 1 Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Põllumajandus ehk agraarajastu. Umbes 60007000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma, põldu harima ja koduloomi pidama. Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Riigikassasse koondati maksudena vaid vähene osa kohapeal loodud hüvedest ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks, samuti käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks. Riikide ja maailmajagude vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega, sest transport oli vähe arenenud ning veokulud väga kõrged. Kõrgeim arengutase saavutati 15. sajandil Indias ja Hiinas, kus nad suutsid kindlustada muinasjutuli...
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Infokorralduse õppekava DOKUMENDIHALDUS AASTAL 2015 Uurimistöö Autor: xxx Tartu 2015 SISUKORD DOKUMENDIHALDUS AASTAL 2015............................................................................. 1 SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 1DOKUMENDIHALDUS............................................................................................. 4 2DOKUMENDIHALDUSEGA SEOTUD PROBLEEMID...................................................5 1Võimalikud lahendused probleemidele...............................................................6 3DOKUMENDIHALDUSE ARENG............................................................................... 7 1Elektrooniline dokumendihald...
Pärast Esimest maailmasõda kujunenud rahvusvaheliste suhete süsteem variseb kokku. f) 1939-1945. Teine maailmasõda, mis oli verisem ning purustavaim sõda inimkonna ajaloos. See sõda haaras tõepoolest kogu maailma ning, nagu ka Esimene maailmasõda, kutsus terves maailmas esile majandusliku, ühiskondliku, poliitilise süsteemi ning vaimsete väärtuste kriisi. g) 1945-1955. sõjajärgne aastakümme- ärevad ning kriisiderohked aastad. Puruneb koloniaalsüsteem. Sõja tulemusena oma mõjuvõimu laiendanud NSVL üritab põhjustada maailmas kapitalismi üldkriisi ning etendada nn maailmarevolutsiooni uut vaatust. Sellele seisavad vastu Ameerika Ühendriigid koos oma Euroopa liitlastega. Õhus on Kolmanda maailmasõja puhkemise reaalne oht. h) 1956-1985. Kahepooluselise maailma võrdlemisi stabiilne periood, võidurelvastumise aeg. Tehnilise ja teadusliku progressi uut lainet sel
mahajäänud Lõuna riigid õp 13 TV lk 8 1 koloniaalsüsteemi lagunemise põhjused TV lk 8 1. INFOÜHISKOND globaliseerumine- ülemaailmastumine kujuneb välja kogu maailma haarav majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste kontaktide süsteem kasvavad riikidevahelised kaubavood süveneb spetsiliseerumine globaalne tööjaotus riigid muutuvad üksteisest sõltuvamaks + koostöö tihenemine Globaliseerumisele aitasid kaasa: lagunes koloniaalsüsteem kolooniad iseseisvusid arenenud riikide vaheline majanduskostöö transpordivahendite kiire areng, veonduskulude alanemine kommunikatsiooni areng rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine(vabaduste suurenemine tegevusvaldkondades) kapitali ja inimese liikumise suurenemine tehnoloogia arengu uurimustöö Majandusliku globaliseerumise + ja 'sed: + rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate toodete turuletulekut
1. Muutused ühiskonnas Inimühiskonna etapid on · Põhinenud eri tehnoloogiatel ja sotsiaalsetel suhetel · Toiminud vaid neile iseloomulikus ühiskonnakorralduses Ühiskonna arengus võib eristada: · Põllumajandusajastut · Tööstusajastut · Infoajastut 1.1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Põllumajandus- ehk agraarajastu · Algas u 6000-7000 a tagasi inimesed jäid paikseks, hakkasid põldu harima ja koduloomi pidama · Elatusvahendeid toodeti kohalikest loodusvaradest · Elatusmajandus ehk naturaalmajandus · Peamine tegevusala põllumajandus · Teised majandusharud (käsitöö, kaubandus jne) olid vähemtähtsad · Esivanematelt päritud teadmised ja oskused täiustusid aeglaselt · Tööjaotus põlluharijad ja käsitöölised · Ühiskond üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti · Iga piirkond elas omaette · Eri regioonide majanduse...
Rocca Al Mare kool Humanitaarainete õppetool BELGIA Hanna Parman 9b klass Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus .......................................................................................... 3 Üldandmed ........................................................................................... 5 Ajalugu ................................................................................................ 6 Majandus ............................................................................................. 8 Poliitiline süsteem ................................................................................... 10 Sümboolika .......................................................................................... 11 Loodus ................................................................................................. 12 Rahvastik .............................................................................
Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia. Loodusvarasid muudetakse endale : 1. tarvilikeks aineteks või mitteainelisteks hüvedeks ( toit, rõivad, eluase ) - tarbeesemed 2. Materjalid,energia, tööriistad, oskused vajalikud tootmise jätkamiseks Üksikisik(talu) enda tarbeks, ülejääk müügiks. Ettevõte ( kellel rohkem kapitali) seotab tootmisvahendid, palkab töölised,valmistab rohkem kaupu, müüb neid. Üksikisikute ja ettevõtete majanduslikku käitumist uurib MIKROÖKONOOMIKA. - Inimesed, ettevõtted tihedas suhtlusvõrgustikus. Et seal kujuneksid majandamiseks võimalikult soodsad tingimused, vaja organisatsiooni RIIKI ( valitsust ) Majandusharu, mis analüüsib mahjandussuhteid riigi tasasndil MAKROÖKONOOMIKA Majanduse toimimist ruumis,ruumi iseärasuste ja kaugute mõju uurib majandusgeograafia. 1. Uurivad koha / religiooni loodust, rahvastiku omadusi 2. Asutuse ja infrastruktuuri paiknemist 3. Ettevõtete omavahelisi suhteid 4. Tootmis...
Veonduse areng võimaldas kaugvedusid, algselt meredel, kuid alates 19. sajandist ka maimaadmööda, raudteel . See andis tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemisele piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks on neil paremad eeldused. Tööstuslikud majandusharud, kus kaevandati maavarasid, said tekkida vaid teatud piirkondades. Segavaks faktoriks olid kõrged veokulud. Võrdõiguslike partnerite asemel kujunes eurooplaste huve teeniv koloniaalsüsteem. Maailm jagunes tööstusriikideks ning neile tooraineid ja põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks. Tööstusühiskonnast infoühiskonda Tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja allutasid ülejäänud oma huvidele. Kolooniates kujunesid hankiva tööstuse regioonid ja istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale. Tööstusriikides kujunesid jõukamateks ja arenenumateks loodusvaraderikkad piirkonnad, mis
1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina) imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas >sovinism, rahvuslus =>imperialism >koloniaalvallutused, majandusliku võimu laiendamine >Põhjendus: vajadus 'hoolitseda' vähe arenenud rahvaste eest, levitada Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi (isikuvabadus, eraomand, demokraatia) USA esilekerkimine põhjused >majand...
Toimusid noorterahutused. Vaba armastus, rassismi kaduma hakkamine. 2. Majanduskasv ja võrduse nõudmine kõigile. 3. Ebavõrdsus kodanike seas, näiteks mustanahaliste vähesed õigused. Ka naiste õiguste eest võitlemine. 4. Mõlemat. Nad kujundasid ajastut ja olid ka ajastu kujundatud. PT 31 EUROOPA 1. Tugevad küljed '50-60: ENG Briti rahvaste ühendus saadi käima ehk koloniaalsüsteem säilus; inglise keel oli endiselt maailma keel PR majanduskasv, isegi suurem kui saksamaal SAKSA - majanduskasv Nõrgad küljed '50-60: ENG peale Suessi kriisi saadi aru et ei ole enam nii võimukad oma koloniaalaladel PR Pariisis noorte rahutused, Alzeeria mäss SAKSA Ida-Saksamaa oli okupeeritud kommunistide poolt 2
(RL). Juuni 1919.- Versailles rahuleping. Versaille lossi peeglisaalis. Saksamaa kaotab 1/8 oma territooriumist. Ida-Preisimaa jääb iseseisvaks. Rahvasteliidu mandaatsüsteem- luuakse selleks, et hallata(valitseda) kaotatud riikidelt äravõetud kolooniaid. 1 Ms tagajärjel laguneb 4 impeeriumit- Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite impeerium ja Venemaa. Koloniaalsüsteem veel säilib. Prantsusmaa saab tagasi osa territooriumist. Vaikse ookeani saared (bismargi saared, Marialli, karoliinid) lähevad Jaapanile. Reini demitaliseeritud tsoon, ei tohi kindlustusi rajada. See on Fille lepingu tagatiseks. Saksamaa ei tohi omada sõjaväge, ei tohtinud omada laevastiku, ei tohtinud omada tehnilisi sõjaväe osasid. Sõjavägi oli kaitseväga vabatahtlikuse alusel. Saksamaale sunniti peale rängad reparatsioonimaksed.
Huvi intensiivistub ristisõdade ajajärgul. XII sajandil hakkab Euroopa haritlaskond tugevalt huvituma islamist. Koraan tõlgitakse ladina keelde. Eurooplased lähevad misjonäridena kaugetesse maadesse, nad kirjutavad samuti kohalikest usunditest. XV sajandi lõpul / XVI sajandi algul hakatakse rajama asumaid, puutuvad kokku teiste kontinentide religioonidega. Sellega kaasneb misjon, aga kohalikke usundeid kirjeldatakse põhjalikult. Koloniaalsüsteem on usundiloo teket mõjutanud tugevalt. Teadusliku distsipliinina tekib religiooniteadus 1870. aastatel. Mõningates ülikoolides rajatakse usuteaduskondade juurde eraldi õppetool mittekristlike usundite uurimiseks. Paljud teoloogid olid selliste õppetoolide rajamise vastu isegi liberaalses Hollandis. 1880. aastatel hakatakse neid rajama ka mujale Euroopasse. 19. sajandi lõpp / 20. sajandi algus on religiooniteaduse kujunemise periood. 1919. rajatud Tartu ülikooli
Esimene loeng Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia tegelevad inimese uurimisega. Kõik inimesed on võrdsed ja kõik kultuurid on võrdsed. Mis on kultuur? Keskne mõiste on kultuur. Mõtleme kultuurist millestki, mille on loonud ühiskonnas inimesed, kes on üle keskmise andekad. See on vähemuse privileeg. Kultuur on ühiskonna intellektuaalse tippkihi privileeg. Kultuuri mõiste on intellektuaalide seas väga pikka aega olnud valitsev. Kultuur on kõik inimtegevuse avaldused. Igapäevane elu ja argised tegevused kuulub ka kultuuri alla. Kultuuri mõiste on etnoloogias hästi avar. See pole koguaeg nii olnud kultuuriuurimise ajaloos. Ühiskonnas on kultuuriliselt kõrgemalt arenenud kihid ja enamik suurem mass on mittekultuurne. 2 võimalust, kuidas kultuuri mõista: 1) Kultuur on see, mida inimese poolt kõrgemalt hinnatakse 2) Kõik, mida inimesed on loonud, on kultuur See hakkas arenema 19.saj teisel poolel. 1871 inglise teadlane Edward Tylor esita...
3) Poliitiliste muutujate hüpoteetiline võrgustik (sõltumatu – sõltuv jne). Praegune süsteem: Vestfaali süsteem, varasemad on teistsugused 4) Muutujate seoste võrgustik. Osised/elemendid: (pikk loetelu) 1) Riigid või mitteriigid 2) Süsteemipiirid – igal süsteemil on olemas mingisugused piirid (sest on mitu süsteemi) 3) Funktsioonid – räägitakse rohkem kui eesmärkidest – igal osisel oli süsteemis funktsioon //nt koloniaalsüsteem: funktsioon = imperialism, ühe ekspluateerimine teise kasuks, teiste riikide tsiviliseerimine 4) Stabiilsus – peaks olema, aga on ka ebastabiilsus 5) Hierarhia – süsteemid võivad olla hierarhilised (vastuolu isejuhtivusega) 6) Avatus või suletus – avatud süsteem – vastuolu piiride ja eristatavusega 7) Allsüsteemide olemasolu (~ hierarhia) 8) Hulk – oluline/ebaoluline? hulk määrab ära süsteemi mingisuguse karakteri. //nt riikide arv süsteemis
Esmasektori harud töötlevad loodusvarasid inimestele vajalikeks toodeteks. Rahuldab inimeste esmaseid vajadusi, sellega on seotud suur hulk odavtööjõudu. Täna elatab end põllumajandusliku tööga 45% rahvastikust. Tootmissüsteemid Korilasühiskonnad Vara-agraarsed ühiskonnad :rändkarjandus ja/või alepõllundus Hilisagraarsed ühiskonnad :taime- ja loomakasvatuse ühendamine Varaindustriaalne tootmisviis /agraar)tööstuskompleks ja koloniaalsüsteem Hilisindustriaalne tootmisviis rahvusvahelistumine ja neokolonialism Infoajastu tootmisviis -globaalse majanduse teke, hiidettevõtted Agraarühiskonna algus Kauges minevikus elatusid inimesed korilusest, küttimisest ja kalapüügist kasutades toiduks vaid looduses leiduvat. Korilased elasid väikeste kogukondadena ja läbisid toiduotsinguil pikki vahemaid. Suuri toidutagavarasid ei kogutud ja seetõttu sõltus inimeste arvukus täielikult leitavast toidust
etnograafilisel asualal. Etnograafia on nagu üks põhjendus, kus on üks rahvas, kus tõmmatakse üks piir. Siit kerkib probleem, et kas setud on eestlased või ei oled? Etnoloogia kasvu taga on rahvuslus, intellektuaalid uurisid omaenda rahva alamklasse, proovides leida kultuurialgeid, millele üles ehitada oma rahvuslik kultuur. Kultuuri ja sotsiaalantropoloogiad said alguse teise loogika järgi. Kaks põhjust: 1. Koloniaalsüsteem tähtsamad keskused olid USA ja Inglismaa. Inglased vajasid väljaõpet ametnikele, koguda andmeid põliselanike kohta. Idee, et nii on neid lihtsam valitseda, kui neid tuntakse, et mis neid õnnelikuks teeb, või kuidas on nendega parem manipuleerida. USAs oli sama asi, oli oma riigi terrioorium, kus elas palju põlisrahvaid. Koloniaalpoliitiline motivatsioon, rakenduslik küsimus, et ametnikud saaksid tõhusamalt tegutsega. Kui püüti
22.loeng- 24.apr 1944 aastat iseloomustas Punaarmee pidev aktiivsus erinevates rindelõikudes. Moskva soov oli Punaarmee välja jõudmine sõja-eelsetele riigipiiridele. 1944 ka ületati sõjaeelsed riigipiirid, algas Punaarmee vabastusretk Euroopasse. Tavalise punaarmeelase jaoks, kes alates 1941 oli sõdinud sakslaste vastu ja kuulunud pidevalt kui paha oli saksa fašism ja natsism, oligi see vabastusretk. NL juhtkond pidas silmas võimalikult suure osa Eur liitmist enda külge või oma mõjuvõimu laiendamist võimalikult kaugele. Põhjapoolsetes maades algab Soomest, kes oli ühena esimestest I ms käigus langenud NL rünnaku ohvriks, kaotanud suure osa oma territooriumist. Juba 1940 suvel oli hakanud Soome järk-järgult lähenema Sm-le, seda ennekõike hirmust NL ees, et NL võib uuesti rünnata. 1941 suvel kui Sm ründas NL-i, oli Soome juba Sm liitlaste hulgas. Soomlased üritasid iseendale ja välismaailmale jätta muljet, et mitte nemad ei asu revideer...
aastal muudeti nimetus Saami Nõukoguks. Iga kolme aasta järel korraldab Saami Nõukogu saami konverentsi. Teine maailmasõda näitas toorele jõule toetuva natsionalistliku ideoloogia ohtusid. Seisukohtade muutumine inimõiguste ja väike- ning vähemusrahvaste õiguste suhtes tõi kaasa ÜRO põhikirja täiendamise põlisrahvaste õiguste suhtes. 1960. aastate maailma vähemusrahvaste rahvusliku ärkamise laine ulatus 1970.-80. aastatel ka Skandinaavia maadesse. Koloniaalsüsteem oli kokku varisenud, väikerahvaste identiteet tugevnes ja nad hakkasid nõudma oma õiguste tunnustamist. Samal ajal toimunud noorsoorevolutsioon tõi kaasa uued väärtushinnangud. Looduse ja loomulikkuse juurde tagasi püüeldes hakati hindama põlisrahvaste loodussäästlikke eluviise ja maailmanägemist. Esimestel sõjajärgsetel kümnenditel oli saamide seas veel levinud püüe sulanduda suurrahvaste hulka ning unustada oma kultuuripärand
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
