kuid on krokodillid ja moskiitod · ~300 troopikalinnuliiki: koolibrid, tocororo · ~900 kalaliiki: pagrus, saagrai · Kõrges hinnas on ka krevetid, krabid Tocororo Kuuba krokodill Kuuba rahvas · 2/3 kuubalasi on Hispaaniast sisserännanute järeltulijad · Põlisrahvaid pole · Inimesed on musikaalsed ja rõõmsad · Kuuba on salsa päritolumaa Tegevused Kuuba ekspordib · Suhkrut ja selle saadusi · Tubakat · Niklit · Vasemaaki · Toiduaineid Probleemid · Orkaanid · Kõrbestumine · Happevihmad · Joogivee saastatus Tänan tähelepanu eest! Kasutatud materjal · www.miksike.ee · www.wikipedia.ee · www.goadventrue.ee · www.havana-guide.com · www.skytravel.ee
asuriit Cu3[CO3](OH)2 PILDID VIDEOD http://www.youtube.com/watch?v=GLOuP753KJM http://www.youtube.com/watch?v=8x18aZsJee4 RAKENDUSLIK KLASSIFIKATSIOON- AINE OLEKUT, KASUTAMIST JA KOOSTIST SILMAS PIDADES Metallilised (metallurgia toore, maagid) Mittemetallilised (ehitusmaterjalid, keemiatööstuse toore) Põlevad (energeetikatoore) KUS LEIDUB VASEMAAKI? Looduses OMADUSED Värvus varieerub punasest kuldkollaseni Sepistatav Hea soojus ja elektrijuht KASUTUSALAD Elektrotehnikas Kaablites Elektrigeneraatorites OHUD • Kõik vaseühendid on mürgised VEEL MÕNED PILDIKESED KASUTATUD ALLIKAD https://www.google.ee/search?q=vasemaak&clien t=firefox-a&hs=Vkw&rls=org.mozilla:en-US:of cial&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=GvOcUoe7HYv
Pealinn on Berliin. Pindala on 356 910 km2. Rahaühik on euro. Riigikeel on saksa keel. Saksamaa asub parasvöötmes ning kliina on seal jahe, pilvine, seal on niisked ja vihmased talved ning suved, vahetevahel on seal soe ja troopiline tuul ja ka suhteliselt kõrge niiskustase. Usunditeks on protestantism ja katoliku usk. Rahvaarv on 82 071 000 inimest. LOODUSVARAD Rikkalikult kivi- ja kaalisoola, vähesel määral raua-, nikli- ja vasemaaki, mets, vesi, kivisüsi, pruunsüsi, maagaas, nafta, uraan. Mets katab ligi 30% Saksamaa pindalast. Metsad on eeskätt mägedes (kuusk ja nulg) ja maa kirde osas (mänd). Saksamaa suurim ja tähtsaim jõgi on Rein. Suurimad jõed on omavahel ühendatud laevatavate kanalitega. Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suuremas osas ammendatud. MAJANDUSHARUD Saksamaa majandus moodustab EL majandusest 20% ning on maailmas suuruselt 4. kohal
...........................................................................11 Vaske kasutati juba enne meie aega. Tänapäevalgi veel on vasemaagi kaevandamine ning vase tootmine väga populaarne. 170 vaske sisaldavast mineraalist kasutatakse vase tootmisel 17. Vaske leidub peaaegu kõikides maailmajagudes. Vaske saab toota rikastamise teel, püro- ja hüdrometallurgia abil. Peamised tootjariigid on Põhja- ja Lõuna – Ameerikast, kus vaske ka kõige rohkem leidub. Tänapäeval kasutatakse nii vasemaaki kui vaske igapäevaelus väga palju...........................................................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Valisin antud teema, kuna see element tundus huvitav. Samuti sellepärast, kuna mu
jaanuaris 1-2, mujal alla 0*C.Juulis rannikul 16*C, Ülem Reini madalikul 20*C, ida- osas18*C. Talved ja suved on niisked ja vihmased. Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800, mägedes üle 1000, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a. Vahetevahel soe, troopiline tuul. Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega. Püsivat lumikatet tekib peamiselt mägedes. Loodusvarad (sh. energiavarad) Rikkalikult kivi- ja kaalisoola, vähesel määral raua-, nikli- ja vasemaaki, mets, kivisüsi, pruunsüsi, maagaas, nafta, uraan Mullad Põhjaosas on valdavad leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad, keskmäestiku põhjajalami lössil on ülekaalus viljakad must-, jõeorgudes lammimullad. Maavarad Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud. Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metalli maaki, naftat ja maagaasi. Tähtsamad kivisöekaevandused asuvad Ruhri
· Kiiresti kasvab sekundaarse tooraine ( vanametalli) kasutamine Must metallurgia · Peamised rauamaagi tootjad ja ekspordijad on Austraalia, Brasiilia, Hiina, India, Lõuna- Aafrika Vabariik ja Venemaa · Peamised terasetootjad on Põhja riigid( 60%) · Musta metallurgia tooraine varud maailmas TERASESULATUS Värviline metallurgia · Peamised toorained on vaskmaak ja alumiiniumi tooraine boksiit · Vanad värvilised metallid on vask, plii, tsink ja tina · Vasemaaki on palju Tsiilis, USAs, Aafrika keskosas ( Sambia ja Kongo DV territooriumil) · Alumiinium on toodangu mahult teisel kohal, looduses on metallidest esikohal (8,8 % maakooremassist) · Suurimad boksiidivarud on Guineal, Austraalial, Brasiilial, Jamaical, suurimad impordijad on USA, Lääne-Euroopa ja Jaapan Värviline metallurgia · Alumiiniumi sulatamine on väga energiamahukas 1 tonn- 14 000 kWh · Vanametallist toodetakse 1/3 maailma alumiiniumist
SISUKORD SISUKORD ..........................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................3 LEIDUMINE LOODUSES...................................................4 METALLI AVASTAMINE .................................................4 FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED............5 KASUTAMINE....................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS ..............................................7 SISSEJUHATUS VASK - CUPRUM Vask on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Omadustelt on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vask asub periodilisussüsteemi I rühma kõrvalalarühmas. Tema aatomiväliselektronikihil on üks elektron.Ühendites on vase oksüdatsiooniaste peamiselt II. ...
*Imikute suremus: 5% *Kirjaoskamatus: 4,6% *Tööpuudus: 20% Es iive on positiivne. (0..0,4%). Majandus: Hispaania on tööstuse- ja põllumajanduse maa. 1960- 1980 aastatel toimus riigi tööstuse kiire areng, mida soodustasid: tööjõu odavus väliskapitali hoogne sissetung välisturismist saadud ja saadav tulu Maavarade poolest on Hispaania eriti rikas metallimaakidest. Leidub: kivisütt, rauamaaki, tsingimaaki, pruunsütt, kaalisoola, tinamaaksi, volframaaki, püriiti, vasemaaki. Elavhõbeda varudelt on Hispaania Euroopa maade seas esikohal. Väliskapitali abiga on riigis edendatud naftatööstust, autotööstust, elektrotehnikatööstust, jt. Varem juhtivat rolli omanud hankiva, toiduaine- ja tekstiilitööstuse osa on riigis tunduvalt vähenenud. Töötleva rasketööstuse osa on aga vastavalt pidevalt suurenenud. Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus. Suurima käibega on
baski keel (euskera) – kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) – kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) – tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Maavarad Maavarade poolest on Hispaania eriti rikas metallimaakidest. Leidub: kivisütt, rauamaaki, tsingimaaki, pruunsütt, kaalisoola, tinamaaki, volframimaaki, püriiti, vasemaaki, pliimaaki, uraanimaaki, elavhõbedat. Elavhõbeda varudelt on Hispaania Euroopa maade seas esikohal. Põllumajandus Hispaania ainus suurem lauskmaa asub Andaluusias, Lõuna-Hispaanias. Madrid on Euroopa kõige kõrgem pealinn. Hispaania rannikul leiab rohkem kui 2000 randa, mis meelitavad Hispaaniassse miljoneid turiste. Riigi tähtsamaks sissetuleku allikaks ongi turistid. Tänu sobivale kliimale ja pinnamoele on Hispaanias kõrgelt arenenud ja viljakas põllumajandus.
Teised usulahud on riigis väga vähe levinud. · Hispaania loodusvarad ( loodustingimused ) Maavarade poolest on hispaania eriti rikas metallimaakidest. Seal leidub kivisütt, rauamaaki, tsihimaaki, pruunsütt, kaalisoola, tinamaaki, volframimaaki, püriiti, vasemaaki, pliimaaki, uraanimaaki ja elavhõbedat. Elavhõbeda varudelt on Hispaania Euroopa maade seas esikohal. Hispaania on tõõstuse- ja põllumajanduse maa. Oma tarbeks kasvatatakse suhkrupeeti, tsitruselisi puuvilju, päevalille, puuvilla, tubakat ja suhkrurooga ainsana Euroopas. Tähtsamad ekspordikultuurid on põllumajanduses tsitruselised puuviljad, oliiviõli, viinamarjad, köögivili. 60% külvipinnast kasvatatakse teravilja. Põhiliselt nisu, otra, maisi ja ka riisi. · Kliima
kontrollib riik. Tähtsamad nafta-ja maagaasimaardlad paiknevad Maracaibo järve piirkonnas ning kariibi andide ja Orinoco jõe vahelisel alal. Naftat ja maagaasi tarbib keemiatööstus. Guajaana mägismaa põhjaosas kaevandatakse rauamaaki, boksiiti, kulda ja mangaanimaaki. Osa rikastatud rauamaaki veetakse Ciudad Bolivari sadama kaudu välja, osa tarbitakse kohapeal. Kaevandatakse ka kivisütt, teemante, fosfaate, asbesti, asfalti, väävlit, nikli-ja vasemaaki. Haritav maa moodustab Venezuela alast 3%. Suurem osa troopiliste kultuuride saagist saadakse istandustest, toidukultuure kasvatatakse eeskätt talundeis. Oluline koht on aiandusel ning tubaka-ja seesamikasvatusel. Loomakasvatus on valdavalt ekstensiivne, sellega tegeletakse peamiselt Orinoco tasandikel. Oluline on kalapüük. Maanteid on 96155 km, raudteid on 682 km. siseveeteid on 7100 km. maracaibo järvel ja Orinoco jõel saavad sõita ka merelaevad. Tähtsad sadamalinnad on
osatähtsus. (joon. 9.). Norralaste peamised tegevusalad seonduvad iidsest ajast merega. Varem tegeldi meresõidu ja kalapüügiga, tänapäeval on neile lisandunud nafta ja gaasi ammutamine põhjamere alt. Väga suur osa on hüdroenergeetikal. Üle 99% elektrienergiast toodavad hüdroelektrijaamad. Tähtsaimad maavarad on nafta ja maagaas. Leiukohtadest lähtuvad Suurbritanniasse ja Saksamaale suunduvad gaasijuhtmed. Norras kaevandatakse rauamaaki, püriiti ja vasemaaki, titaanimaaki, molübdeenimaaki ja kivisütt. Tähtsal kohal on rohkesti elektrienergiat tarbivad elektrometallurgia- alumiiniumi, mangaani, kromiidi, vase ja nikli tootmine ning elektrokeemiatööstus (väetised, karbiid, plastmassid, tehiskiud, magneesium, lõhkeaine, vedel kloor, raske vesi). Värviliste metallide toore veetakse sisse, metall aga valdavalt välja. Naftatöötlemistehased on peaaegu kõik rajatud Oslo fjordi rannikule ja Stavengeri
Majanduse põhiharud on karjakasvatus ja mäetööstus. Põllundus on võimalik ainult Senegali jõe ääres ja oaasides. Kasvatatakse hirssi, sorgot, riisi, maisi, ka maapähklit, maniokki, bataati, köögivilja ja datlipalmi. Peetakse veiseid, lambaid ja kitsi, kaameleid, eesleid, hobuseid ja kodulinde; aastas püütakse u. 50 000 t kala ning kogutakse 5000-6000 t kummiaraabikut. Tähtsaim tööstusharu on mäetööstus, see annab 80% väljaveost. Teatud piirkondades kaevandatakse vasemaaki, kivisoola, kipsi, rauda, vasetitaani-ja uraanimaaki, fosforiiti.Töötleva tööstuse tähtsaimas linnas Nouadhibous asuvad naftatöötlemis-, musta metallurgia ja keemiatehas ning kalakombinaat. On ka tekstiili-, ehitusmaterjali- ,metalli- ja toiduainetööstuse ettevõtteid. Rohkesti tegeldakse käsitööga. Välja veetakse metallimaake, kipsi, kalasaadusi, nahka, eluskarja, kummiaraabikut. Riik ise on sunnitud olulisel määral importima toiduaineid ning kasutama välisabi. Tähtsamaks
Tallinna ****** Gümnaasium ETIOOPIA Referaat Õpilane: ********* Klass:********* Tallinn Oktoober 2009 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Üldandmed...........................................................................................................................3 Geograafiline asend............................................................................................................. 4 Geoloogiline ehitus ja pinnamood.......................................................................................4 Kliima..................................................................................................
Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 10. kohal maailmas. Riigil on suured nafta- ja maagaasi varud. Brasiilia on naftatoodangult 15. riik maailmas. Samas on Brasiilia suurim etanooli tootja. Toodetavast elektrienergiast moodustab 83%hüdroenergia. Itaipu HEJ on maailma suurim toimiv hüdroelektrijaam (14 GW). Brasiilia ainuke tuumaelektrijaam on kahe reaktoriga Angra TEJ, mis toodab 4% riigi elektrienergiast. Brasiilias leidub rauda, põlevkivi, berülliumi- ja niooliumimaaki, vasemaaki, teemante, naftat. Brasiilias on rohkesti rahvusparke. Tootmise mahult on ta Lõuna-Ameerikas esikohal. Mäetööstuses on esikohal maakide kaevandamine. Peamised on raua- ja mangaanimaak. Kuid kaevandatakse ka vääris metallide maake: volframi, hõbetat, kulda, naftat, teemante. Brasiilia rauamaak on väga hea kvaliteediga. Brasiilia on esikohal maalimas suhkruroo ja banaanide kasvatamisega. Rohkesti kasvatatakse seal ka kakaod, apelsine ja sojaube
Geo küsimused 1.Mis on legeerimine Legeerimine on metalliliste harvemini mitte metalliliste lisandite manustamine metallile või sulamile mehaanilise vastupidavuse (tugevuse, kõvaduse) suurendamiseks mõne eriomaduse (korrusiooni või kuumuskindlus) esiletoomiseks, või tehnoloogiliste omaduste keevitavuse parandamiseks. 2.metalurgia tehnoloogilised etapid 1) maagi kaevandamine, 2)maagi rikastamine 3)tooraine sulatamine 4)puhta metalli või sulamite tootmine 5)valsimine, stansimine jms 3.mis on karaat kalliskivide kaaluühik (1 karaat=0,2grammi) 4.musta metalurgia geograafia must metallurgia kui tööstusharu sai alguse Euroopast , kus juba 15 sajandil sulatati tööstuslikult malmi ja rauda. Pikka aega kasutati metalli sulatamiseks puusütt ning seetõttu hävitati palju metas. Tol ajal rajatigi matallisulatusahjud matsarikastesse kohtadesse. Hilisindustrialiaalse tootmisviisi tekkega kasvas metallurgia tähtsus tohutult. Masinatööstuse ettevõtt...
% elanikest on kirjaoskamatud). Portugal on kuulus viinapuu, õlipuu ning tsitrusekasvatuse ja veinivalmistamise poolest. Lõunas kasvatatakse toiduteraviljadest nisu, põhjas maisi. Assooridel ja Madeiral viljeldakse ka banaani ja ananassi. Portugalist pärineb umbes pool maailma korgitoodangust. Litosfäär 3 Esineb maavärinaid, aastal 1755 purustas maavärin Lissaboni. Portugalist leiab ka maavarasid (volframimaaki, tinamaaki, rauamaaki, vasemaaki ja kivisütt). Tejo jõgi poolitab Portugali mägiseks põhjaosaks (Serra da Estrela ahelikus asub Portugali kõrgeim tipp, 1991 m) ja tasaseks lõunaosaks. Pedosfäär 4 Portugali põhjaosas on levinud muldadeks metsapruunmullad ja leet-pruunmullad. Portugali lõunaosas on levinud muldadeks kõvalehise metsa ja võsa rusk-pruunmullad ja hallid pruunmullad. Mägedes esineb ka mägimuldasid. Atmosfäär
Soodsamate tingimustega piirkondadesse on rajatud suuri istandusi, kus kasvatatakse ananassi, banaani, kohvi- ja kakaouba, õlipalmi, maapähklit, tubakat ja puuvilla. Kuival aastaajal tegelevad naised vee hankimisega, mehed otsivad tööd linnadest. Kenyas ja Tansaanias areneb turism, mis pakub tööd savannide põliselanikele. Paljud neist töötavadki rahvusparkides ja looduskaitsealadel jahiturismi arendamisel. Savannis leidub ka mõningaid maavarasid. Aafrikas leidub kulda, teemante ja vasemaaki. Brasiilia savannides, leidub aga raua-, alumiiniumi- ja mangaanimaake. Nagu mujalgi maailmas kasutusel olevate maavaraleiukohtade juurde on ka siin tekkinud maardlate ümbrusesse linnu. Ka rannikualadele suuremate sadamate lähedusse tekivad linnad. Kuigi savannialadel paiknevatest riikide rahvastikust elab praegu suurem osa maal, suureneb pidevalt linnaelanike arv. KASUTATUD KIRJANDUS: Savannide loomad Illustreeritud faktivaramu Illustreeritud lasteentsüklopeedia"
ja pärit Bau piirkonnast. Kirjakeel põhineb samuti sellel Viti Levu lõunaosas Suva ümbruskonnas räägitaval Bau murdel. Indialastel on neile iseloomulik Fidzi-Hindu murre. Enamus rahvast valdab vähemalt kahte keelt: inglise keelt ja nende piirkonnas räägitavat keelt. MAJANDUS Fidzi on majanduslikult mitmekesisem ja arenenum kui teised Vaikse ookeani saareriigid. Alates aastats 1980 on areng aeglustunud. Valdavad on hüdroelektrijaamad. Kaevandatakse kulda, hõbedat, vasemaaki ja boksiiti. Põllumaad on 11% ja istanduste all 5% territooriumist. Kasvatatakse taro, maniokki, bataati, jamssi, riisi, saagopalmi ja köögivilja, ekspordi tarbeks kookospalmi, kakaopuud ja ingverit. Indialased kasvatavad suhkruroogu jm teravilju, nemad peavad maad fidzilastelt või riigilt rentima. Oluline on banaani-, ananassi- ja tsitrusekasvatus. Karjanduse osatähtsus suureneb. Tähtis on meretransport. Imporditakse tööstus- ja toidukaupu, masinaid, naftasaadusi ja väetisi.
Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. üldandmed 4 3. Pinnamood 4 4. Kliima 5 5. Veestik 6 6. Mullastik 6 7. Taimestik 6 8. Loomastik 7 9. Maavarad 8 10.Inimeste tegevusalad 8 11.Keskkonnaprobleemid 9 12.Kokkuvõte 10 13.Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus: Seda referaati kirjutades sooviksin rohkem teada saada savannist kui omanäolisest loodusvööndist. Uurin, kus savannid maailmas paiknevad ning kuidas need on tekkinud. Milline on savannide pinnamood ja kliima.? Samuti uurin savannivööndis levinud veereziimi, mullatüüpe ja maavarasid. Annan ülevaate seal kasvavatest taimedest ja elutsevatest loomadest. Olulisel kohal minu referaadis on ...
Autotehaste toodang neljakordistus aastail 1970-1988 ja praegu toodetakse seal ligi 2 miljonit sõiduautot aastas. Tänapäeva Hispaania majandus on nii stabiilne, et välisfirmad söandavad sinna igal aastal miljardeid dollareid paigutada, asutades uusi tehaseid ja ostes üles vanade firmade aktsiaid. Kuna Hispaania on maavarade, eriti metallimaakide poolest rikas, kaevandatakse seda Hispaanias palju. Leidub kivisütt (sealhulgas antratsiiti) ja liginiiti, rauamaaki, püriiti, tsingimaaki, vasemaaki, uraanimaaki, tinamaaki, pliimaaki ning kinaveri. Salvador Dali muuseum Salvador Domingo Felipe Jacinto Dalí i Domènech on sündinud 11. mail 1904.aastal Figueres ning surnud 23.jaanuaril 1989.aastal. Ta oli hispaania maalikunstnik, 20. sajandi üks tähtsamaid sürrealiste. Salvador sündis keskklassist advokaadi ja notari Salvador Dalí i Cusí ning katoliiklasest ema Felipa Domenechi Dali peres. 1919. aastal,
alluviaalsed ja punamullad. Musta mere rannikul kasvab lähis-troopiline taimestik, kõrgemal on okasmets ja alpiniidud.Vahemere rannikul kasvab torkvõsa, kõrgemal metsasalud ja mäginiit. Anatoolia kiltmaal valdavad kuivad stepid, kohati on poolkõrbet. Anatooliat peetakse paljude kultuurtaimede(nisu, odra, kaera, lina, herne, mureli ja ploomi) kodumaaks. Leidub mitmesuguseid maavarasid:kivi- ja pruunsütt, raua-, plii-, tsingi-, mangaani-, elavhõbeda-, volframi- ja vasemaaki. Kauaaegne inimtegevus on Türgi loodust oluliselt mõjutanud. Kaitse alla on võetud palju ajaloo- ja mälestusehitisi. Suurimad rahvuspargid on Olympos Beyaglari ja Gelibolu Yarimadasi. Rahvastik. Põhiosa rahvastikust moodustavad türklased (70%),suurim vähemusrahvus on maa ida-ja kaguosas elavad kurdid (20%), keda Türgis ametlikult nimetatakse mägitürklasteks. On ka araablasi(2%), tserkasse, lasisid, grusiine, kreeklasi, armeenlasi, bulgaarlasi ja juute. Tihedam on
Afganistan 1945-2010 Uurimustöö Kuressaare Gümnaasium Koostaja: Kadri Järvalt Juhendaja: Tiiu Vöö Klass:9a Kuressaare Sisukord Sissejuhatus ja üldinfo Afganistani kohta.....................................................................................................lk 3 Afnasitani ajalugu 20. Sajandi keskpaigas. Nõukogude väe sissetung. Afganistan Talibani võimu all...............................................................................................................................lk 4 Afganistani sõda 1979-1989. Afganistani riigikord.....................................................................................................................lk 5 Afganistani kultuur.....................................................
jõel.Tuumaelektrijaamad asuvad Tarapuris,Kota ja Madrase lähedal. Kiiresti arenev on ka naftatööstus,kus kohalikku naftat töödeldakse ja siseveetavat naftat hoiustatakse suurtes sadamalinnades(Bombays,Madrases). Suur tähtsus on rauamaagi kaevandamisel,millest pool saadetakse välja.Peamised kaevandused asuvad Chota Nagpuri platool,Karnataka ja Madhya Pradeshi osariigis. Kaevandatakse ka mangaanimaaki,vilku,boksiiti,kroomi-ja vasemaaki,kulda,monatsiitliiva, keedusoola jm. Masinatööstuse toodangust moodustavad valdava osa lihtsamad seadmed,kuid toodetakse ka kaevandus- ja transpordimasinaid,ventilaatoreid,elektripumpi,jalgrattaid jm. Keemiatööstus toodab peamiselt mineraalväetisi.Suuremad lämmastikväetistehased asuvad Sindris ja Nangalis. Tekstiilitööstuses toodetakse puuvillast riiet,siidriiet,villast ja sünteetilist riiet. Arenenud on ka naha-ja jalatsitööstus. Kasutatakse raudtee-,vee-ja lennutrasporti.
metsatööstuses. Etioopia impordib hulgaliselt puitu ja puidutooteid, kuna neil endil on väga vähe metsa ja puitu. 5.7 Peamised metsadega seotud probleemid Varem oli Etioopias päris palju metsa, aga nüüdseks on suurem osa Etioopia metsadest hävitatud ja selle tagajärjel on puude kaitseta jäänud pinnas kas minema puhutud või uhutud, mistõttu on läinud kaduma hulgaliselt hinnalist põllumaad. 6. Tööstus 6.1 Tööstuslikud toorained Etioopias leidub raua-, mangaani-, nikli- ja vasemaaki,kulda, plaatina, kivi- ja kaalisoola, väävlit, pruunsütt, naftat, maagaasi, vilku, asbesti ning msg. ehituskivi. 6.2 Tööstusharud Etioopia peamisteks tööstusharudeks on toiduainetööstus ja naftatööstus, kuid samuti toodab ka suhkrut, alkoholi, karastusjooke, sigarette, puuvilla, tekstiili, jalatseid, seepi, ja lupja. Tsemendi tootmine on samuti märkimisväärne. Tähtsal kohal on ka kaevandamine. 6.3 Suuremad tööstusettevõtted
· 20 % metsades asuvatest puudest on kaubanduslikult kasutatavad, kuid enamus läheb kütteks. · Metsandus ei ole eriti tähtis haru Türgi majanduses, kuid selle areng on kasvutempos. Spetsialistide väitel on metsade all olev maa alates 1950. aastatest kahekordistunud. · Jah, olemasolevad puiduvarud rahuldavad riigi vajaduse. · Üheks suurimaks probleemiks on ebaseaduslik puuraie. TÖÖSTUSE ARENG · Türgis kaevandatakse kivisütt, kromiiti ja vasemaaki. · Tööstusharudest on esindatud keemia-, toiduaine-, joogi-, tekstiili-, riide- ning tehnikatööstus. · Keemiatööstused paiknevad naftatööstuste, eriti just Mersini, Izmiri ja Izmiti läheduses. Väiksemamastaabiline raua tootmine toimub paljudes paikades, näiteks Göktas, Ergani, ja Antalya aladel. Suured tekstiilitehased asuvad puuvillaistanduste läheduses. Sellised valikud on tehtud,sest see on tootmisel kasulik, kui toorained asuvad lähedal.
vabastada. Aafrika oli aga 1913.aastaks jaotatud täielikult Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia,Portugali, Saksamaa ja Belgia vahel. Hispaania kaotas oma viimased valdused Kuuba ja Puerto Rico 1898.a. Hispaania-USA sõjas. · Aafrikas osutasid omavahel vastupanu kolonisaatorid ja omavahel vaenutsevad hõimud, kuna neegreid sunniti töötama kellast kellani ja teatud palga eest, et eurooplased saaksid kätte kohvi ja vasemaaki. See viis hererote ülestõusuni 1904-1906.a. Ladina-Ameerikas olid vastupanud talupoegade-peoonide ja suurmaaomanike vahel. Kus suruti veriselt maha peoonide katsed saada endale maaomandit(Feodaalset tüüpi majandus, hasiendad ja fazendad, mida harisid sõltlastest peoonid, rentnikud). · Aafrikas oli agraarne majandus aga Ladina-Ameerikas oli feodaalne majanduskord. · Ladina-Ameerikat iseloomustas vägivallapoliitika, poliitilist elu iseloomustasid sõjalised
Kanada metsaturus on palju väikefirmasid ning tootmine ei ole väga tõhus. Puitu kasutatakse mitmeti ja raiutud metsa asemele istutatakse uus. Puiduvarud rahuldavad vajaduse suurelt. Kanada küll ekspordib puidu tooteid, aga nende kogus ei ole märkimisväärne, kui siis ainult paberi toodang. Keskkonnaprobleemiks on USA põhjaosa tööstuspiirkondadest tulevad happevihmad, mis kahjustavad metsi. TÖÖSTUSMAJANDUS: Kanadas leidub hõbedamaaki, niklimaaki, uraani, vasemaaki, kulda, rauamaaki, plaatinat, titaanimaaki, tsingimaaki, pliimaaki, volframimaaki, kaalisoolasid, kivisütt, polümetallilisi maake, naftat ja maagaasi. Tööstusharudest on esindatud toiduainetööstus, masinaehitus ja metallitööstus, keemiatööstus, naftatööstus, kergetööstus, värviline metallurgia, metsa- ja puidutööstus, paberitööstus, lennuki- ja kosmosetööstus, elektrotehnikatööstus, alumiiniumitööstus, must metallurgia, kalatööstus ja laevaehitus.
vaatamata müüja väidetele, et tema ema, onu, vend töötab tehases ja sigarid on sealt salaja välja toodud. Hind on 40 - 60 USD karbi eest. Nende sigarite hulgast võib leida ka väärt kaupa, kuid kui te ei ole spetsialist, siis ei tasuks nendega riskida. Samuti võib tekkida tollis probleeme. Need võidakse konfiskeerida. Kuuba impordib toiduaineid, kütust, tööstustoorainet, mootorsõidukeid, tarbekaupu. Kuuba ekspordib suhkrut ja selle saadusi, tubakat, niklit, vasemaaki, toiduaineid. Raha Kuuba konverteeritav peeso ehk CUC on umbes 0,74 EUR, 1 EUR = umbes 13 CUC (kevad 2008). 1 peeso = 100 sentaabot. Väidetakse, et Kuubal on kõrvuti kaks raha kohalik peeso CUP ja konverteeritav turistidele mõeldud peeso CUC. Näiliselt see nii ongi. Oma raha kutsuvadki nad peesoks aga turisti raha dollariks. Tegelikus elus ei taha turistilt aga kohalikku peesot keegi. Poodides, kus midagi on müüa, saab osta ainult CUCiga.
Kõrgeim ülemjuhataja on kuningas, kõrgeim juhtorgan on Rahvuslik Kaits Hunta, vahetu juhtija on kindralstaap. MAAVARAD: Hispaania maapõue ei saa kuigi rikkaks pidada, kuigi mõne tooraine varud on väga suured, näiteks püriidivarud Sierra Morena lähistel on ühed suurimatest maailmas. Samas kohas leidub ka tsinki ja pliid. Almadenis on kolmandik maailma elavhõbedavarudest. Kantaabria mägedes leidub rohkelt kivisütt, samuti raua- ja vasemaaki, kaaliumkarbonaati ja pruunsütt. Lisaks eelnevale leidub Hispaanias magneesiumiti, uraani, kulda, hõbedat, marmorit, merglit, kaalisoola, volframimaaki, pisut ka naftat ja maagaasi. Mõndagi: Riigihümn Marcha Real Pealinn Madrid Pindala 504 782 km² Riigikeel hispaania Rahvaarv 45 061 300 (2006)
Seda põhjustavad kliima muutumine ning inimkäte töö. Vihmametsade ökosüsteemi ähvardavad vastutustundetu kaevandamine. 9 Tööstuse areng 1. Milliseid tööstuslikke tooraineid (maake) riigis leidub? Kanna nende leiukohad kontuurkaardile. Venezuela on maakide poolest rikas maa. Leidub suurel hulgal naftat, maagaasi. Mägismal kaevandatakse rauamaaki, boksiiti, kulda, mangaanimaaki. Kaevandatakse ka kivisütt, teemante, fosfaate, asbesti, asfalti, väävlit, nikli- ka vasemaaki, vähesel määral titaani-, koobalti-, volframi-, tooriumi- ja elavhõbedamaaki. 2. Millised tööstusharud on esindatud? Suurimad tööstusharud on nafta- ja gaasitööstus. Peamiselt siseturule toodavad masina-, metalli-, elektrotehnika-, ehitusmaterjali- (seal hulgas tsemendi- ja klaasi-), puidu-, paberi-, tekstiili-, õmblus-, naha-, jalatsi-, tubaka- ja toiduainetööstus. 3. Kus paiknevad suuremad tööstusettevõtted? Põhjenda.
· Eleseus kirjutab linnast, et tema töökoht inseneri juures on koondatud ning palub perelt veidi raha. Iisak saadab pojale 100 krooni, kuid Eleseus saab selle summaga tasuda vaid mõned võlad. Koju tagasi pöörduda noormees ei soovi. · Vasemäel algavad proovikaevandused. Töölisi leidub mägedes palju, seega õitseb talude sissetulek, kes meestele piima jmt. müüvad. Eriti õitseb muidugi kaupmehe Aaroni äri. Proovikaevamised lõpevad, sest omanike sõnul on vasemaaki vähe ning vaja oleks ära osta ka mäe lõunapoolne külg, mis kuulub Geisslerile. Geissler saabubki Kaugemaale ning soovib mäe eest paar miljonit. · Inger on armunud vasemäe kaevandustöölisesse Gustavisse. Koos käiakse marjul ja Gustav tuleb Kaugemaale appi kivilauta ehitama. Gustav lastakse kevanduses oma suure suupruukimise pärast lahti. · Rootslased soovivad Geisslerilt osta vasemäe lõunapoolselt osa, kuid Geissleri
Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on Tkyst umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuji mägi, mida jaapanlased hüüavad Fuji-san. Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta. Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. Jaapan paikneb kolme mandrilava ristumiskohas. Maavaradest leidub lubjakivi, väävlit, kivisüsi, vasemaaki, boksiiti, rauamaaki, nikkelit, fosfaati, plaatinat, tina, uraani. Igal aastal registreeritakse Jaapanis 7000 kuni 8000 maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. Nagu näiteks 2011. aastal Jaapanit tabanud 8.9magnituudine maavärin, pärast mida räsis riiki veel tsunami. Jaapanis asub kõige rohkem vulkaane, neid on seal üle 50. Seal esineb ka vulkaanipurskeid
Põhiline tööstusala, kus töötab kõige rohkem inimesi, on tekstiilitööstus. Suurimad tehased asuvad puuvillaistanduste juures. Põllumajanduslike toorainete töötlemine toimub kõikjal riigis. Juhtivaimad on tubakatööstus, mis asub põhiliselt Musta mere ääres, ning suhkru tootmine suhkrupeedi kasvukohtades sisemaal. Türgis kaevandatakse kivisütt, kromiiti ja vasemaaki. Tööstusharudest on esindatud keemia-, toiduaine-, joogi-, tekstiili-, riide- ning tehnikatööstus. Keemiatööstused paiknevad naftatööstuste, eriti just Mersini, Izmiri ja Izmiti läheduses. Väiksemamastaabiline raua tootmine toimub paljudes paikades, näiteks Göktas, Ergani, ja Antalya aladel. Suured tekstiilitehased asuvad puuvillaistanduste läheduses. Sellised valikud
mineraalid. Nende loodusvarade kasutamine on teinud Norra heaoluriigiks, kuigi riik sõltub suurel jaol nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel. Looduslike energiavarude hulk ühe elaniku kohta on Norras väga suur, millest olulisim on hüdroenergia. 5 4.2.1 Maavarad Maavarad moodustavad majanduslikust kasust suure osa. Tähtsaimad maavarad on nafta ja maagaas. Kaevandatakse rauamaaki, püriiti ja vasemaaki, titaanimaaki, molübdeenimaaki ja kivisütt. Liiv, kruus ja killustik on Norra maavaradast ühed olulisemad. Igal aastal kasutatakse Norra ehitussfääris neid materjale umbes 53 miljonit tonni, mis teeb 12 tonni iga Norra elaniku kohta. Tähtsamad liiva- ja kruusa maardid on tekkinud viimase jääaja jooksul jääsulamisvetest kokku kantuna. Tehnilised mineraalid, mida Norras kaevandatakse on ilmeniit, oliviin, grafiit, karbonaadid, talk, kvarts, ja nefeliin. 4.3 Kliima
Metsasaadused on Tsiili kolmas ekspordiartikkel, moodustades 11,8 % 16 kogu ekspordist. Tsiili ekspordib puitu 86 riiki, tähtsamad neist on Jaapan, USA, Lõuna- Korea ja Lääne-Euroopa riigid. Tsiili on puitlaudade ekspordilt maailmas kolmandal kohal. Oluline ekspordiartikkel on ka paber ja paberimöss. Joonis 27: Tsiili taimestik TÖÖSTUS Tsiilis leidub vasemaaki, rauamaaki, hõbedamaaki, kulda, aga ka molübdeeni- ja mangaanimaaki. Põhja-Tsiilis, Atacama kõrbes, on maailma suurimad vasemaagi maardlad. (Joonis 3) Joonis 28: Vase kaevandus Tsiilis on esindatud tekstiilitööstus, nahatööstus, toiduainetööstus (s.h. veini-ja kalatööstus), autotööstus, keemiatööstus ning ka vase, raua, terase ja tsemendi toomine. (Joonis 3)
Tema osa maailmamajanduses pole eriti suur. 9.8Millised võiksid olla peamised probleemid Jaapanis, mis on metsaga seotud? Jaapanlased on palju looduses kujundanud enda käe järgi. Nii võibki pidada üheks probleemiks inimest, sest ta teeb metsaga mida tahab. Ehitab kiirteid läbi metsad ja läbi mägede. Samas on jaapanlased loodushoidlikud, nad on rajatud palju parke ja kaitsealasid. 10. Tööstuse areng 10.1 Milliseid tööstuslikke tooraineid riigis leidub? Jaapanis leidub vasemaaki ja polümetallilist maaki. 10.2 Millised tööstusharud on Jaapanis esindatud? Jaapanis on esindatud järgmised tööstusharud: 17 Kõige enam on autotööstust, siis on elektroonikatööstus ning kolmas on laevaehitus. Seejärel on ka esindatud järgmised tööstusharud(mitte järk):masina ja metallitööstus,
· Giralda Torn · Plaza de España · Maria Luisa park · Sevilla Kunstimuuseum · Sevilla Ülikool Hispaania maavarad Maavarade poolest on Hispaania eriti rikas metallimaakidest. Leidub: · Kivisütt · Rauamaaki · Tsingimaaki · Pruunsütt · Kaalisoola · Tinamaaki · Volfamimaaki · Püriiti · Vasemaaki · Pliimaaki · Uraanimaaki · Elavhõbedat Elavhõbeda varudelt on Hispaania Euroopa maade seas esikohal. Hispaania majandus Hispaanias on olnud aastate jooksul väga kõrge tööpuudus, tänu püsivale majandustõusule õnnestus Hispaanial saada tööpuudus mõneks ajaks alla 10% piiri. Praeguse majanduskriisiga on tööpuudus hüppeliselt tõusnud ning 2010.aasta algul oli tööpuudus juba 20%. Tööjõukulud on Hispaanias madalamad kui EL keskmised näitajad. 2010
reformiti ja pearõhk pandi avalikule sektorile, turu liberaliseerimisele ja panganduse tugevdamisele. Üle 1/3 hõivatutest töötab põllumajanduses, 1/3 tööstustöölistest tegev tekstiili- ja rõivatööstuse sektoris. Elektrienergiast on 79,3% soojuselektrijaamades ja 20,4% hüdroelektrijaamades. Tööstusharudest on tähtsaimad tekstiili- ja rõiva- ning toiduainetööstus. Kaevandatakse kivisütt, kromiiti ja vasemaaki. Haritavat maad on 33,2% territooriumist. Kasvatatakse tubakat, puuvilla, teravilja, õlipuud, suhkrupeeti, tsitruseid ja kaunvilju. 2003.a. Tigrisele ja Eufratile ehitatud paisud võimaldavad niisutada üle 50 000km2maad. Peetakse ka palju kariloomi, kuid nende tootlikkus on väike. 2009.a. oli töötuse määr 12,5%. Tähtis tuluallikas on ka turism, mida toetavad ilusad supelrannad, loodusmälestised, antiiksed paigad jne. SKT-st põllumajandus 11,9%, tööstus 23,7% ja teenindus 64,4% (2005)
Toorvaks veetakse sisse endistest kolooniatest (Suurbritannia Zambiast, Belgia Zairist, Venemaa Kasahstanist jne.). Metallurgia paikneb sellepärast sadamates, ainult Venemaal Uuralis, kunagises maagipiirkonnas Kasahstani lähistel. Põhja-Ameerika kirdeosa vasemetallurgiaga on samad lood, ainult et toorvaske veetakse Ladina-Ameerika kõrval sisse ka USA ja Kanada ääremaadelt läänes, mis XIX sajandil olid ju ka kolooniad. Jaapanil on veel endal vasemaaki, kuid temagi veab toorvaske töötlemiseks sisse. Osa tehaseid on maagileiukohtades, teine osa sadamates. Zambia, Zair, Tšiili, Peruu ja Mehhiko + Austraalia Toorvase maailmakaubandus on võrdlemisi mahukas. Selles valitsevad neli omavahel peaaegu isoleeritud voolu: Ladina-Ameerikast USA-sse, Mustast Aafrikast Lääne-Euroopasse, Kasahstanist Venemaale ja Austraaliast Jaapanisse. Vase hind Seatina ja tsink saadakse ühtedest ja samadest maakidest, kaevandamine ja rikastamine on neil ühised
Osa asulaid ümbritsetud muldvalliga. Varasele Tripoljele on iseloomulik hajaplaneering. Tihti on majad paiknenud sõõrjalt (hiline Tripolje). On ka kahes ringis paiknenud asulaid. Valmistati teravakannalisi kirveid. Tulekiviesemetel teatav järjepidevus. Tulekivist sirbid, tulekivist pistikteradega sirbid. Luust ja sarvest kirved. Tunti vaske, sellest tehti kirveid ja käevõrusid. Vasetööstuse aluseks on peetud Transilvaania ja Doonau vahelisest piirkonnast pärit vasemaaki. Kultuuri lõpuosas kasvas karjakasvatuse tähtsus. Pealikuühiskond. Rohked naisekujukesed. Tripolje keraamika oli valdavalt lamedapõhjaline. Suured pirnikujulised nõud (säilitati vilja), väikesed kausid ja tassid, kaksiknõud. Ornament: meander, spiraalid, loomad. Vahemere piirkonna neoliitikum Ajal, mil Lääne- ja Kesk-Euroopas levis maaviljelusega tegelev paelkeraamika kultuur,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
