Zaibatsu (tõlk. Monopol) Moodustusid perefirmadest Zaibatsud olid edukad .. .. Kuni Teise maailmasõjani Lühiülevaade jaapani majanduse ajaloost (2/2) Zaibatsud kontrollisid kogu turgu Sõda mõjus hävitavalt Toodang ja vara natsionaliseeriti USA ülemvõim Monopolide vastane sõda 16 zaibatsut likvideeriti Matsushita (Panasonic), 15 000 töötaja vastuseis Vastuseis kommunismi ohule Keiretsude põhiolemus Keiretsu ( ??) Grupp ettevõtteid Koostöövorm Kahte liiki: Horisontaalsed (finants-) Vertikaalsed (tööstus-) Tavalise ettevõtte vs keiretsu mudel Jaapan 6 suurt: Fuyo, Sanwa, Sumito, Mitsu, Dai-Ichi Kangyo ja Mitsubishi Mida lähemal äri tuumale, seda suurem ja parem äri Olulised kontaktid ja kogemus Kriisi ajal mitmed pangad liitunud Keiretsud mujal maailmas
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Tõnis Teinemaa Keiretsu tarneahel Jaapani moodi Referaat õppeaines ärilogistika Õppejõud: lektor Tarvo Niine Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Antud referaadi eesmärgiks on anda Jaapanis kasutatavaid süsteeme mitte tundvale inimesele ülevaade Jaapanis väga laialdaselt levinud ning ka mujale maailmasse jõudnud ärifilosoofia ning logistika vormist nimega keiretsu.
Kas kaubamärgi üle otsustavad alati samad perekonnaliikmed? Kas enamus tarbijaid ootab tootel ühesugust välimust? 10. Nimeta kaubamärgi tasandid Globaalsed kaubamärgid, regionaalsed kaubamärgid, rahvuslikud kaubamärgid, vahendaja kaubamärgid 11. Millist funktsiooni täidavad jaotuskanalid RT-s? · Toodete füüsilise ümberpaigutamise funktsioon · Omandiõiguse ülemineku kindlustamine · Info liikumise tagamine 12. Mida tähendab ,,keiretsu"? Keiretsu on sõsarettevõtete grupeering või perekond, mis moodustab tihedalt seotud liidu ja mille eesmärgiks on tegutseda kõikide ühise edu nimel. 13. Mida tähendab intensiivne jaotus RT-s? Intensiivne jaotus, millal püütakse jõuda võimalikult suure hulga ja erinevat tüüpi vahendajate kasutamiseni, praktiliselt kasutatakse kõiki koostöövalmis jaemüüjaid. 14. Mida tähendab diversifikatsioon turunduses?
................................................................ 7 2.3. Vertikaalsetest keiretsudest ............................................................................................... 8 2.4. Keiretsude plussidest ja miinustest.................................................................................... 9 3. Konkreetseid näiteid keiretsust .............................................................................................. 10 3.1. Toyota jaapanlaste keiretsu lipulaev............................................................................. 10 3.2. Keiretsud Euroopas ........................................................................................................ 10 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 11 Kasutatud allikad ...............................................................................................................
tulemustele. · Läbi aegade on suuremad Jaapani ettevõtted taganud oma töötajatele töökohad kuni nende karjääri lõpuni. Valitsuse roll Kui Ameerikas on monopolid keelustaud, siis Jaapanis on olukord vastupidine. Jaapani ettevõtted moodustavad hiiglaslikud vertikaalliidud keiretsud. Tüüpiline keiretsu Tüüpiline keiretsu on Mitsubishi Group. Töötajate palgad makstakse läbi Mitsubishi Panga, kontoriruumid on renditud firmalt Mitsubishi Kinnisvara ning laoruumid kuuluvad Mitsubishi Laohoonele. Konditsioneeriseadmed tööruumidesse on valmistanud Mitsubishi Elekter, masinad omakorda Mitsubishi Rasketööstus, veoautod on toodetud Mitsubishi Mootor
beebibuumile järgnes sündivuse langus 20. sajandi lõpus Majandus Erasektori ja valitsuse koostöö, tugevtööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni. Põllumajandus Jaapan on üks suuremaid põllumajandussaaduste importijaid maailmas, sest ainult 13,3% kogu maismaast sobib põllumajanduslikuks tootmiseks. Talu keskmine suurus on 1,47 ha ehk 14700 ruutmeetrit
Majandus · Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väiksed kaitsekulutused on aidanud Jaapanil pärast II Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionini. · Jaapani tähtsaimad majandussektorid on pangandus, kindlustus, kinnisvaraarendus, jaekaubandus, telekommunikatsioon ja transport. · Jaapanis on populaarne raudteetransport ja muljetavaldav metroode süsteem. Keerukaim ja suurim metroovõrgustik on Tokyos.
Majandus Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni. Kolm aastakümmet säilitas Jaapan erakordselt kõrget majanduse kasuvutempot: 1960- ndatel oli see keskmisel 10% , 1970-ndatel 5% ja 1980-ndatel 4% aastas. 1992-1995 aeglustus majanduskasv tunduvalt, sest hakkasid ilmnema 1980-ndate aastate lõpul esinenud
erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni. Probleemid
o tööstus 38% o teenindus 60% Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni. Kolm aastakümmet säilitas Jaapan erakordselt kõrget majanduse kasuvutempot: 1960-ndatel oli see keskmisel 10% , 1970-ndatel 5% ja 1980-ndatel 4% aastas. 1992-1995 aeglustus majanduskasv tunduvalt, sest hakkasid ilmnema 1980-ndate aastate lõpul esinenud
Otseseosed tugevad sidemed nagu perekond Ristseosed nõrgad sidemed nagu ärikoostöö Ahelsidemed erinevate sotsiaalsete tasemete vahelised sidemed, seob erinevate sotsiaalsete tasemetega inimesi Mõjukusel põhinevad teooriad: Suurfirma jaguneb väiksemateks firmadeks. Igal piirkonnal omad eelised ja eesmärgid. Võtmefirmade sidemed ulatuvad välja rahvusvahelisse koostöövõrku( nt USA ,,Boeing" Seattle's lennukitööstus ja Jaapan ,,Toyota" Toyota City's autotööstus) Keiretsu võrgustiku näide: Jaapani tootmissektori ülesehitus baseerub majanduslikel sõltuvus suhetel, õiguslik kontroll minimaalne. Üks suurettevõte on paljude väikeettevõtete ainus parter. Võrgustik annab kuni 30% kulude eelist, väikettevõtted annavad tööd 78% riigi tööjõust, väikeettevõtted katavad 70% SKP´st, 60% väikeettevõtetest on vahetud suurettevõtete allhankijiad. Juhtmise erinevad tasandid:
eriti terava rahvusvahelise konkurentsi korral (auto-, tekstiilitööstus jt). Jaapani tööstuspoliitika VANA TP UUS TP Peale sõda oli majandus purustatud. Suur siseturg, intensiivne konkurents Majanduspoliitika jagunes järgneval ajaperioodil 4 Võimsad majandusrühmitused (keiretsu) järku: Palju VKE-sid I periood: suunatud tootmispotentsiaali taastamisele, Palju sotsiokultuurilisi eripärasid: ranged tööreeglid, maksebilansi tasakaalustamisele ja valuutanappuse ulatuslik konsensusepüüdlikkus. ületamisele. Siseturg lõigati välisturust ära. Ametiühingud ja tarbijaesindused suhteliselt nõrgad
o Läänele järele jõuda o Olla iseseisev Kuni II MS militarism Sotsiaalne võrdsus ja sisemine harmoonia Riigi roll Jaapanis Riik on arengu keskmes o Tööjõud haritud, oskustega o Postipank Bürokraatia iseseisvus ja killustatus Delegeerimine Tööstuspoliitika Jaapani äritavad Kahetasandiline tööturg mehed olulisemad kui naised Kapatali saamine pangalt Keiretsu o Konglomeraat, mille keskel on pank o Stakeholder o Horisontaalne(kõik on võrdsed, kõigil on mingid õigused) ja vertikaale (emaettevõte ja kõik alluvad sellele) o Välistav sisse on keeruline saada (välismaalt investeerida Jaapanisse) Saksa majanduse eesmärgid USA ja jaapani vahepeal o Usa : vaba konkurents, vähe sekkumist, riigi roll o Jaapan: säästud, eksport, äritavad
Partei, Uus Partei jt. 5. Majandus Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni. Kolm aastakümmet säilitas Jaapan erakordselt kiiret majanduse kasvutempot: 1960. aastatel oli see keskmiselt 10%, 1970-ndatel 5% ja 1980-ndatel 4% aastas. 1992–1995 aeglustus majanduskasv tunduvalt, sest hakkasid ilmnema 1980. aastate lõpul esinenud
tulemustele. · Läbi aegade on suuremad Jaapani ettevõtted taganud oma töötajatele töökohad kuni nende karjääri lõpuni. Valitsuse roll Kui Ameerikas on monopolid keelustaud, siis Jaapanis on olukord vastupidine. Jaapani ettevõtted moodustavad hiiglaslikud vertikaalliidud keiretsud. Tüüpiline keiretsu Tüüpiline keiretsu on Mitsubishi Group. Töötajate palgad makstakse läbi Mitsubishi Panga, kontoriruumid on renditud firmalt Mitsubishi Kinnisvara ning laoruumid kuuluvad Mitsubishi Laohoonele. Konditsioneeriseadmed tööruumidesse on valmistanud Mitsubishi Elekter, masinad omakorda Mitsubishi Rasketööstus, veoautod on toodetud Mitsubishi Mootor
rahvusvaheliste tarnijatega (Cooperation and outsourcing strategy – tellija kasutab tarnija kompetentsi, mida viimane omab töötades tellija konkurentidega) kuna taolised tarnijad omavad liiga suurt võimu ja sõnaõigust koostöös. Mõnede keerukate komponentide arendamisel aga ei ole firmal väljapääsu ja suurematega ka tehakse koostööd (Autoliv, Takata) kuigi Toyota saab aru kaasnevatest riskidest. Eraldi seisavad Toyotal suhted oma kodumaiste tarnijatega (keiretsu), neid ta toetab ja õpetab erilise hoolega. See on ilmselt Jaapani kultuuri eripära, mis on täheldatud ka teiste tootjate puhul. Rakendab Toyota ka põhikompetentsile ja sõltuvusele kõige vähem ohtu pakkuva „Global source“ strateegia. See laieneb lihtsamate komponentide tarnijatele, kus hind ja kvaliteet on primaarsed parameetrid ja arendusvajadus väike või puudub. Samas, Toyota erineb muudest autotootjatest ka selle strateegia
Ressursside finantseerimine ehk finantsstruktuuri juhtimine. 4. Omanikele rahuldust pakkuva omanikulutu jaotamise (dividendid) poliitika väljatöötamine-pakkumine. Finantsjuhtimine tähendab valitsuse, ettevõtte või eraisiku rahaliste ressursse ressursside juhtimist. Kõomäe (2006) väitel tuntakse kolme finantssüsteemide põhitüüpi: Mandri-Euroopa pankadekeskne süsteem; Anglosaksi väärtpaberiturukeskne süsteem; Jaapani cross-holding süsteem ehk keiretsu. Professor Enn Listra on ärirahanduse jaganud kolmeks: Majandusteoreetiline rahandus; Juhtimislik erarahandus; Raamatupidamislik rahandus. Äriühingud täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi baasaasta näitajate suhtes. Väikestes Eesti ettevõtetes ei ole finantsjuhti ametikohta. Tema ül täidavad osaliselt raamatupidaja ning tegevjuht
· tööstus 38% · teenindus 60% Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni.Kolm aastakümmet säilitas Jaapan erakordselt kõrget majanduse kasuvutempot: 1960-ndatel oli see keskmisel 10% , 1970-ndatel 5% ja 1980-ndatel 4% aastas. 1992-1995 aeglustus majanduskasv tunduvalt, sest hakkasid ilmnema 1980-ndate aastate lõpul esinenud
finantsinstrumentidest). Ameerikaliku mudeli levimisele teistesse riikidesse on kaasa aidanud ka rahvusvahelise finantsvahenduse konkurentsi elavnemine. Rahavoogude liikumist ei takistata (deregulatsioon). Kuni 30ndate aastateni sarnanes USA finantssüsteemi mudel kontinentaal-euroopa tänapäevase mudeliga, Suured pangad olid peamised rahapakkujad. Pangad olid tihedates suhetes oma klientidega ja tihtilugu kontrollisid neid (keiretsu Jaapanis). Pangad andsid deposiitide alusel oma klientidele laene ja korraldasid võlakirjaemissioone ja aktsiaemissioone oma korporatiivsetele klientidele. Pangad olid seega rahavoogude keskpunktis. 33`aasta Glass-Steagall seadusega lahutati ka investeerimispangandus ja jaepangandus. Kuna Suure Depressiooni ajal kukkus suur osa pangandusest kokku. Pangad olid siiski omanud oma klientide aktsiaid suures osas. Sellel sammul oli oluline mõju hilisema USA majandusmudeli
5. MAJANDUS Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni. Kolm aastakümmet säilitas Jaapan erakordselt kõrget majanduse kasvutempot: 1960- ndatel oli see keskmisel 10% , 1970-ndatel 5% ja 1980-ndatel 4% aastas. 19921995 aeglustus majanduskasv tunduvalt, sest hakkasid ilmnema 1980-ndate aastate lõpul esinenud
ja Ameerikas 64%). Jaapani tööstustootmises on toonindvaks 7 pikkade traditsioonidega konglomeraati – horisontaalset keiretsut, mille juhtkonna paremaks ja vasakuks käeks on pank ja sogo šoša. Kolme vanimat Mitsubishi, Mitsui ja Sumitomo pärinevad ajaloolistest ettevõtlusperekondadest zaibatsudest. Jaapani ettevõtluse korraldus stabiilne, kuid samas väga aeglaselt uuenev. Eriline on ka Jaapani finantssüsteem: iga keiretsu juurde kuuluv pank toimib pigem kui ettevõtte rahakassa. Vertikaalne keiretsu kujutab endast konglomeraatide omanduses olevat tööstusettevõtet, mis konkureerib teiste keiretsude sama sektori ettevõtetega. Kontroll Jaapani majanduse üle on koondunud väga väikese arvu inimeste kätte, mis omakorda mõjutab avaliku poliitika teostamist: äri kontrollib Jaapani avalikku sektorit. ???????????????????????????????????????? Jaapan ongi ilmselge
o tööstus 38% o teenindus 60% Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni. Kolm aastakümmet säilitas Jaapan erakordselt kõrget majanduse kasuvutempot: 1960-ndatel oli see keskmisel 10% , 1970-ndatel 5% ja 1980-ndatel 4% aastas. 1992-1995 aeglustus
Helper, 1997; Monden, 1993; Womack and Jones, 1996; Gunasekaran, 1999). Second, technological changes, particularly the dramatic fall in information communication costs, a paramount component of transaction costs, has led to changes in coordination among the members of the supply chain network (Coase, 1998). Many researchers have recognized these kinds of supply network structure as a new organization form, using terms such as "Keiretsu", "Extended Enterprise", "Virtual Corporation", Global Production Network", and "Next Generation Manufacturing System" (Drucker, 1998; Tapscott, 1996; Dilts, 1999). In general, such structures, can be defined as "a group of semi-independent organizations, each with their capabilities, which collaborate in ever-changing constellations to serve one or more markets in order to achieve some business goal specific to that collaboration" (Akkermans, 2001).
Uute tehnoloogiatega tegelevad ettevõtted võivad olla ja tihtipeale ongi küllalt väikesed ning vajavad hädasti lisakapitali. Ent neil on oma iseseisev tehnoloogia. Järelikult on nemad tehnoloogia-alaselt seeniorpartnerid. Pigem on just neil, mitte palju suuremal ravimi- või keemia kompaniil võimalus valida, kellega liituda. Sama kehtib suures osas ka infotehnoloogia ja rahanduse kohta. Ning sel juhul ei toimi traditsiooniline keiretsu* ega ka käsutamisõigus ja kontroll. 327 Peter F.Drucker ,,Juhtimise väljakutsed 21. sajandiks". Copyright 2003, tõlge eesti keelde. Kirjastus ,,Pegasus" lk.28 328 samas lk. 31 329 samas lk.31-32 330 samas lk.33 331 samas lk.38-39 332 samas lk. 40 Järelikult on vaja uuesti määratleda juhtimistegevuse ulatus. Juhtimine peab hõlmama kogu protsessi. Äritegevuses tähendab see üldiselt kogu majanduslikku protsessi.333
annaabi.ee 
