TEGUSÕNA Tegusõnade algvorm Tegusõna infinitiivi ehk algvormi lõpp on -: rääkima vastama vaatama Vene keeles vastab infinitiiv eesti keele ma- ja da-infinitiivile: . Ma pean seda teksti tõlkima. . Ma ei taha seda teksti tõlkida. Tegusõnade pööramine Vene keeles jagunevad tegusõnad kahte pöördkonda. Infinitiivi lõpp näitab, millisesse pöördkonda tegusõna kuulub. 1. pöördkonna lõpud: ja + ühesilbilised sõnad (, , ) 2. pöördkonna lõpud: ja 1. pöördkond 2. pöördkond mõtlema õppima lugema armastama kirjutama vaatama aru saama rääkima töötama nägema Olevik Tegusõna oleviku vormid moodustatakse infinitiivi tüvest pöördelõppude abil. Olevikus sõltub tegusõna pöördelõpu valik infinitiivi lõpust. 1. pöördkond lugema teadma, oskam...
halb hea heasüd hele igav julge kallis kauge keeruline kerge kitsas kurb kõrge lai lihtne lähedane lühike madal noor odav raske (füüsiliselt) raske (vaimselt) rikas rumal soe suur tume tõsine vaene vaikne vana varane väike
? ? ? ? ? ? ? ? Olevik - I pöördkond II pöördkond - - algvorm - - / / / , / / - I - / , /
FUTURE TENSES FUTURE SIMPLE (WILL/SHALL) Form: will/shall + algvorm USE: 1)Predicting a future happening or situations 2)Shalll can be used with i and we 3)Descisions to do smthing at the time of speakin (offering to o / agreeing to do smthing/ promising to do smth) Negative: I can see you' re busy, so I WON't BE GOING TO Form: am/is/are going to + algvorm Use: 1) Descisions to do smthing, intentions. I'm going to buy a new car 2) Predictions about the future, which are based on the situation now. PRESENT SIMPLE ( I do) WITH A FUTURE MEANING Use: 1)Talking about timetables, programmes: My train leaves at 11.30. 2) Talking about people if their plans are fixed like a timetable. PRESENT CONTINUOUS (I am doing) WITH A FUTURE MEANING Use: 1)Talking about descisions and arrangements (sbdy has decied and arranged to do smthing)
Omadussõna võrded Omadussõna algvorm Keskvõrre - - kaob ära, asendub - - Ülivõrre . . . . Keskvõrre ei olene nimisõnast. Kui sõnas on e siis see asendub e-ga. Meessoost naissoost kesksoost - - - - - - - Erandid -- -- - - Saab moodustada ainult ülivõrret Possesiivadjektiivid . . C. M. . . C. M. - - - - loomad - - - -
. Infinitiiv on tegusõna algvorm, mille lõpus on tavaliselt - (, ), harvem - (, ) ja - (, ). Eraldi rühma moodustavad enesekohased tegusõnad, mille lõpus on tagaliide - (, ). 1. . 1. .... (süüa)! 2. , .... (aidata). 3. .... (minna). 4. .... (kasvada) 20 . 5. .... (käituda)! 6. .... (heita voodisse) . 7. .... (leida) . 8. .... (küpsetama) . 9. .... (hoida) . 2. . Tuleta meelde enesekohaste tegusõnade pööramist. http://www.russianword.ru/2009-02-08-07-51-10 1. (, ) ............ . 2. (, ) .............. . 3. (, ) ................ . 4. (, ) .............. , (, ) .......... . 5. (, )................ . 6. (, ) ............ . 7. (, ) ............ 7 . 8. (, ) ............. .
Eesti keeles algvorm minevik Olema be was, were Minema, käima go went Kohtama meet met Tegema make made Nägema see saw Tulema come came Istuma sit sat Kinni püüdma catch caught Sööma eat ate Kirjutama write wrote Joonistama draw drew Ütlema say said Võtma, viima take took Jooksma run ran Tundma, tajuma feel felt Panema, asetama put put Andma give gave Tegema do did Kaotama lose lost
Lihtminevik Past Simple I, you, he, she, it, we, they + II pv (-ed) N: Yesterday he worked very hard. Küsivas ja eitavas vormis kasutatakse abutegusõna vormi DID, millele järgneb põhitehusõna algvorm. N: küsiv- Did he work much yesterday? Eitav- He did not (didn't) work much. Õigekirjareeglid: · kui sõna lõpus on üks rõhuline stop stopped täishäälik + kaashäälik, siis kaashäälik plan planned kahekordistub lõpu -ed ees; prefer - preferred kui aga on kaks täishäälikut + kaashäälik, siis viimane ei kahekordistu ( seemed, looked )
nt. aller(minema) (oleviku prdes) + VERBE (infinintif aka TEGUSNA ALGVORMIS) Prded: Je vais Tu vas Il/Elle va Nous allons Vous allez Ils/Elles vont Nt: Je vais aller/faire/dire/manger jne!!!!!! ################################################################################ ### # Futur simple # (lihttulevik) Tuleviku lpud: Je ...-ai Yu ...-as Il/Elle ...-a Nous ...-ons Vous ...-ez Ils/Elles ...-ont 1) -er & -ir lpuliste verbide(tegusnade) puhul (V.A. ALLER) algvorm + tuleviku lpp nt: * mangerai * finira 2) tegusnad, mislppevad -e'ga nt. prendre: * prendr+ai * prendr+as * prendr+a 3) irregulaarsed/ebareegliprased verbid/tegusnad(les verbes irreguliers): tre - serai avoir - aurai devoir - devrai pouvoir - pourrai savoir - saurai vouloir - voudrai voir - verrai *falloir - faudrai pleuvoir - pleuvra (AINUS PRE) aller - irai venir - viendrai faire - ferai
MOODUSTAMINE ABITEGUSÕNAD AJAMÄÄRUSED AEGADE Et moodustada eitavat, küsilauset NIHE KAUDSES KÕNES AJAVORM Present Simple Tegusõna I põhivorm Always, often, usually, Lihtolevik (algvorm) do sometimes, seldom, does every .... , once a year, he / she / it +s twice a month ...... Past Simple Tegusõna II põhivorm did Yesterday, ..... ago, Lihtminevik (+ ed) last night / week / .....
Suomi Soome keele pööramine jaatamine ja eitamine OLLA (olla) NB! Algvorm · minä olen en ole (ma olen/ei ole) · sina olet et ole (sa oled/ei ole) · hän on ei ole (ta on/ei ole) · me olemme emme ole (me oleme/ei ole) · te olette ette ole (te olete/ei ole) · he ovat eivät ole (nad on/ei ole) Tõlgi soome keeld · Me ei ole abielus- Me emme ole naimisissa. · Ta on 80-aastane- Hän on kahdeksankymmentä vuota vanha. · Sa oled pärit tarstust- Sina olet kotoisin Tartosta. · Nad on tööl- He ovat töissä.
Simple Continuous/Progressive Perfect Perfect Continuous Present Tegusõna algvorm be + -ing have/has + 3.v have/has been + -ing I work. He works. I am working. I have worked. I have been working. Past 2.v was/were + -ing had + 3.v had been + -ing I worked. I was working. I had worked. I had been working. Future will + 1
FUTURUM (TULEVIK) Einleitung (Sissejuhatus) Das Futurum verwenden wir hauptsächlich, um eine Absicht für die Zukunft oder eine Vermutung für die Gegenwart/Zukunft zu äußern. (tuleviku ajavormi kasutame peamiselt, et väljendada kavatsust tulevikus või oletusega praegu / tulevikus) Werden + Infinitiv (abitegusõna werden + tegusõna algvorm) Verwendung (Kasutamine) Absicht für die Zukunft - (Kavatsus tulevikus) Beispiel : Morgen werde ich die Fenster putzen. Vermutung (für die Zukunft) - Eeldus (tulevikus) Beispiel : Das wirst du nicht an einem Tag schaffen. Vermutung (für die Gegenwart) – Eeldus (praeguseks) Beispeil : Sein Ziemmer wird wohl immer so schmutzig aussehen. Bildung (Ehitus) Person Form von „werden“ Vollverb 1. ich ich werde 2
SIE Nemad, SIND WAREN HABT HATTEN teie(viisakus vorm) AJAVORMID: Präsens(olevik)- a muutub ä-ks ja e muutub ie-ks (Nt. Schlafen- du schläfst või Sehen- du siehst) Präteritum(liht minevik)- II Partizip, 1(ich) j 3(er,sie,es) pööre jääb samaks Perfect(täis minevik)- haben/sein + III Partizip Plusguamperfekt(Enne minevik)- hatte/war + III Partizip Futurum(Algvorm)- werden + infinitiv(algvorm) Die Präpositionen mit dem Dativ- Kus? Mit – koos Nach – pärast Bei – juures Seit – alates Von – kellelt, millelt Aus – kellest, millest Außer – peale Zu – juurde Entgegen – kellelegi vastu minema Gegenüber - vastas Die Präpositionen mit dem Akkusativ- Kuhu? Durch – läbi Für – jaoks Ohne – ilma Um – ümber Gegen - Vastu Bis – Kuni Entlang – piki Die Präpositionen mit dem Dativ oder Akkusativ An – ääres (Dat) Auf – peale (Akk)
- , NB! Käskiva kõneviisi mitmuse moodustamiseks tuleb ainsuse vormile lisada mitmuse tunnus .Enesekohaste - lõpuliste tegusõnadele käskiva kõneviisi lõpus on vokaali järel - ja konsonandi järel -, mitmuses . - . Käskiv kõneviis. . 3- Tegusõna algvorm. . .Käskiv 3. pööre mitmus- nad. kõneviis. . *- parandama - ! ! *- õnnitlema - ! ! *- ette valmistama - ! ! *- vastama - ! ! *- asetama - ! ! - uskuma - ! ! selga panema - ! ! *- riietuma - ! !
TEGUSÕNADE PÖÖRAMISE TABELID REEGLIPÄRASED VERBID INDICATIVO kinde kõneviis l INFINITIVO PRESENTE PRETÉRITO PRETÉRITO FUTURO algvorm olevik INDEFINID IMPERFECT tulevik O O kestev lihtminevik minevik BAILAR bailo bailé bailaba bailaré tantsima bailas bailaste bailabas bailarás baila bailó bailaba bailará bailamos bailamos bailábamos bailaremos
Neljas vorm. Teen seda jälle konstruktoris. Toolbox-is valin ,,Image" nuppu, hiire abiga joonistan tagaplaanil soobiva suurusega kasti joonise valimiseks. 33 Avatakse selline abiaken, kus on vaja näidata vajalikku pilti dirrektooriumi (koht arvuti m'lus, kus see pilt asub) Kirjutan seda ja soobiv pilt liisatakse vormisse. Salvestan vormi nimega ,,Algvorm" (Save nupuga). Siis teen seda vormi algvormiks (s.t. kogu andmebaasi avades avatakse esiteks algvorm). Selleks klõpsan Tools Startup 34 Avades aknas valin väljas ,,Display Form-Page" vajalikku vormi ,,Algvorm" Vormis ,,Algvorm" muudan samuti tagaplaani värvi (parema hiirega klõpsan sellele, valin Back Color). Praegu andmebaasi avades tuleb niisugune algvorm.
Ajavorm Mille puhul Tegusõna vorm: Näide kasutatakse? Peresent Simple - Tihti korduva Tegusõna algvorm You speak English. Lihtminevik tavalise teo puhul. (+es/s ainult HE, (Sa räägid inglise Selleks võib olla SHE, IT puhul) keelt.) hobi; igapäevane She speaks English. plaanitud tegevus; (Ta räägib inglise tegevus, mis juhtub keelt.) tihti
It was not there. We were there. Me olime Were we there? We were not there. seal Olevikus have, has HAVE minevikus had + põhitegusõna III põhivorm tulevikus will have tegusõna kolmas põhivorm moodustatakse reeglipärastel tegusõnadel lõpu -ed, lisamisega. Seega sarnaneb ta tegusõna teisele põhivormile (lihtminevikule) Algvorm III põhivorm Play Played Finish Finished Belong belonged Näide!! Olevik: John has arrived. John on saabunud. I have read this book. Ma olen seda raamatut lugenud. Minevik: John had gone out. John oli välja läinud. Tuleviku: I will have finished it by six o´clock. Ma lõpetan selle kella kuueks.
REPORTED SPEECH Jutustav lause olevikus Present Simple ---> Past Simple Present Continuous ----> Past Continuous Ann said ,,I am reading a book Ann said (that) she was reading a book Palved to + algvorm Tom said to me, ,,Find me her number, please!" Tom asked me to find him her number. Kelsie said to Lisa ,,Don't argue with me!" Kelsie told Lisa not to argue with her. Jutustav lause minevikus Past Simple --> Past Perfect (had + 3.pv) Present Perfect --> Past Perfect Past Continuous ---> had + been + ing Lynn said ,,I went to the cinema last night." Lynn said (that) she had gone to the cinema
insurance. Laused võib ka ümber pöörata SEL JUHUL EI OLE KOMA: Water boils if you heat it to 100° C. You have to pay for insurance if you own a car. Tingimuslaused: FIRST CONDITIONAL Kui sa teed x, siis suure tõenäosusega juhtub y. Kasutamine We use first conditional to talk about REAL POSSIBILITY. Tingimuse täitumine on reaalne ja tõenäoline (aga mitte 100% fakt). Moodustamine: If + lihtolevik , will/won't + tegusõna algvorm TINGIMUS TULEMUS If you are late, I will go alone. If it is cloudy tomorrow, it will probably snow. If you don't buy the you won't have a chance of lottery ticket, winning. Lause võib taaskord ümber pöörata: siis ei ole koma. I will go alone if you are late. NB! WILL ei tohi kunagi olla samal lausepoolel kui IF. If I will win the lottery, I'll buy a big house.
refuse, seem, struggle, swear, threaten, volunteer, wait, want, wish · Something, somewhere, anyone, nothing... · Too/enough · It + be + adjective/noun · Be + the first/second/next/last/best · Ask, learn, find out, wonder, want to know, decide, explain kui järgneb (who, what, where, how) · Advise, allow, permit, recommend, encourage (when passiv) ALGVORM · Pärast modal verbe (can, should, must) BUT: ought to! · Pärast verbe let, make, see, hear, feel BUT: be made, be heard, be seen + to · Can/could + see/hear + ing · Pärast had better, would rather Forget + to= mitte mäletama Forget + ing= mitte meenutama, minevikus mitte mäletama Remember + to= mitte unustama Remember + ing= meenutama Go on + to= siis Go on + ing= jätkama Mean + to= kavatsema Mean + ing= kaasa lööma, tegelema
Aktiiv Passiiv Present Tegusõna algvorm be + 3.v Simple Somebody cleans this room every day. This room is cleaned every day. Past Simple 2.v was/were + 3.v Somebody built this house in 1895. This house was built in 1895. Future Simple will/shall + 1.v will/shall + be + 3.v People will forget this soon. This will be forgotten soon.
Algvorm Tähendus Yo Tu El/Ella Nosotros Vosotros Ellos Aburrirse igavlema me aburro te aburres se aburre nos aburrimos os aburris se aburren pikali, magama Acostarse me acuesto te acuestas se acuesta nos acostamos os acostais se acuestan heitma Afeitarse habet ajama me afeito te afeitas se afeita nos afeitamos os afeitais se afeitan Banarse suplema me bano te banas se bana nos banamos os banais se banan Comprenders teineteisest aru me nos te comprendes se comprende os comprendeis se comprenden e saama comprendo ...
улыбаться – улыбайся! – улыбайтесь! заниматься – не занимайся! – не занимайтесь! Формы повелительного наклонения на –Ь. Käskiv kõneviis. Инфинитив глагола. Основа 3-го лица Формы повелительного Tegusõna algvorm. множественного числа. наклонения.Käskiv 3. pööre mitmus- nad. kõneviis. А. исправить*- parandama они исправ-ят Исправь! Исправьте! приготовить*- valmistama они приготов-ят Приготовь! Приготовьте!
Metaphors We Live By (1980) On tähendusmuutuse oluline allikas Üks viise kuidas keeles loovust kasutatakse Leksikoloogia sõnaõpetus sõnavaraõpetus Uurib, kuidas sõnad inimkogemuses eksisteerivad (sõnaraamatute koostamise põhimõtted >> sõna talletamine ja taastootmine ajus) Põhimõisted I Sõna üldistus sõnavormidest, st sama tüve alusel moodustatud sõnavormide kogum. Sõna algvorm sõna esindaja, valitakse (ainsuse nimetav ja ma-tegevusnimi) Sõnavorm grammatiline sõna, st sõna mistahes grammatilises vormis (jooksma, joostakse, on jooksnud). Sõnavara ehk leksika - kõik mingisse keelde, allkeelde või ühe isiku keeletarvitusse kuuluvad sõnad ja sõnade püsiühendid kokku. Põhimõisted II Sõne sõna tekstis (sõnavarastatistika tegeleb sõnavara statistilise uurimisega: sõnasagedus, sõnavara kasv, tekstianalüüs)
ich E wir -EN du EST ihr (E)T er E sie -EN Ich hatte ich hätte Du hattest Du hättest Er hatte er hätte usw. sein war ist gewesen sein WAR gewesen War = Konjunktiv WÄRE kommen kam ist gekommen KAM Konjunktiv KÄME werden wurde ist geworden WURDE Konjunktiv WÜRDE Kui tahetakse väljendada soovi või võimalust olevikus, siis kasutatakse enamike verbide puhul abitegusõna werden KonjunktivII = WÜRDE + pöördelõpp + põhitegusõna ALGVORM lause lõpus! ich würde schnell fahren du würdest es nie sagen er würde...; wir würden...;ihr würdet...;sie würden... Kui tahetakse väljendada soovi või võimalust verbidega HABEN ja SEIN siis würde + Infinitiv varianti EI KASUTATA! Siis tuleb Konjunktiv teha sõnast endast (ehk Präteritum võtta, lisada täpid ja E) ich wäre; du wärest ma oleks, sa oleks...jne ich hätte, du hättest mul oleks, sul oleks...jne
• Kui mitm osastava lõpus on –sid, ei saa i-ülivõrret moodustada, tuleb leppida lihtsama variandiga, milleks on kõige-ülivõrre Näiteks: tublisid-kõige tublim, nürisid-kõige nürim, vabasid-kõige vabam Mõningaid näiteid • Mõtle, missugune on nimetav kääne nõdrim, truim, pahim, parim, pühim, kuivim • Mõtle, miks ei saa neist sõnadest i-ülivõrret moodustada roosa, kõrk, kalk, mõru, lahja Vastused • Algvorm on nõder, truu, paha, hea, püha, kuiv, mätlik • Roosa ja mõru - mitm osast lõpp –sid • Kõrk, kalk - keskvõrdes on tüvevokaal juba i, seega saab kasutada kõige-ülivõrret • Lahja-vorm lahjim pole eesti keele pärane Omadussõna võrdlus Eesti keeles on võrdlusel kolm astet: • algvõrre (väljendab omadust selle määra näitamata) • keskvõrre (näitab, et omadus esineb suuremal määral) • ülivõrre (näitab kõige suuremat omaduse määra)
Omadussõnade käänamine 16 ASESÕNA 17 Isikuliste asesõnade käänamine 17 Omastavate asesõnade käänamine 17 Näitav asesõna 19 ARVSÕNA 20 Põhiarvsõnade kasutamine nimisõnaga 21 Järgarvsõnade kasutamine nimisõnaga 22 Järgarvsõnade kasutamine ajamäärustes 23 TEGUSÕNA 24 Tegusõnade algvorm 24 2 Tegusõnade pööramine 24 Olevik 25 Minevik 28 Tulevik 30 Enesekohased tegusõnad 33 Tegusõna 35 Abitegusõnad , , , 37 Tegusõnade aspekt 40 Imperfektiivne aspekt 42
andmekandjalt; seade digiraamatute lugemiseks. 4. Lemma <7> MAT abiteoreem. <12> MAT abiteoreem; KEEL (arvutilingvistikas) sõna algvorm. 5. Letra <8> templett, surutäht Andmed puuduvad. vm surumärk (plastlehe küljest paberile surutav). 3. Võõrsõnade leksikonist ja ÕS 2013-st valitud sõnade definitsiooni võrdlus. Võõrsõnade leksikoni ÕS 2013 definitsioon definitsioon 1. Live [laiv] ingl.k. elav muusika, Otse, vahetult originaalis
müür kulgeb enamasti korrapäratult looklevana Näiteks: Kaeva linnus, Rõuge linnamägi 2) tornlinnus- Sobis eriti väiksemale kaitsemeeskonnale. Külmrelvade ajastul oli soodsaim kaitsesuund ülevalt alla ja kivist torn võis kaitsta edukalt suure hulga vaenlaste vastu. Näiteks Vao tornlinnus ja Kiiu torn. 3) kastell-linnus Oli nelinurkse müüriga piiratud ala. Selline oli esialgne, mõõgavendade ehitatud linnus Tallinnas, samuti Narva, Rakvere ja Põltsamaa linnuse algvorm. 4) konvendihoone 14. Saj valitsevaks saanud korrapärane linnusetüüp. Ordurüütlid pidid elama munkade kombel üheskoos ja neile sobis elupaigaks kindlustatud klooster. Konvendihoone on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad neli hoonetiiba. Tavaliselt kolme korruselised. All majapidamisruumid ja üleval kaitsekorrus. Teisel korrusel paiknevad kirik, Kapiitlisaal- rüütelvendade koosoleku ruum, Refektoorium- söögisaal, Dormitoorium- magamissaal, Komtuuri (- linnusepealik) eluruumid
laskun ………. (hän)? Onko ………… (he) sähköpostiosoitteensa muuttunut? PITÄÄ = TÄYTYY = ON PAKKO EI TARVITSE Sageli on vaja väljendada kohustust (ma pean = minun pitää/täytyy/on pakko) või selle puudumist (ma ei pea = minun ei tarvitse). Sel juhul tuleb kasutada järgmist konstruktsiooni: 9 tegija = isikuline asesõna (a. om) + pitää/täytyy/on pakko/ei tarvitse + verbi algvorm + võimalikud laiendid minun soittaa matkatoimistoon sinun puhua saksaa hänen meidän pitää (täytyy, on pakko, ei tarvitse) teidän varata matka
,,,. . Naissoost sõnadel,mis lõpevad sisihäälikuga. . 5. 2- -, , . .Tegusõnadel 2.pöördes. - ? ? 6. . -!-!- - Tegusõnadel - käsiva kõneviisi vormis. ! ! 7. , , - ,,,, Tegusõna algvorm e.ma- da infinitiiv. ,, . 9 . Sõna struktuur. : (sõna tüvi) (sõna lõpp).- ,(muutuv sõnaosa) . - . , , ... , , ... , , . .(sõna tüvi) , . - (järelliide,järgneb juurele v. tüvele) , . / /: -- . , : --
kui ka skulptuurid. Selle asemel kasutatakse sümboleid. Jumalateenistus annab tunnistust judaismi orienteeritusest mehele. Õigeusklike juutide koguduses võivad naised jumalateenistusel osaleda üksnes passiivselt selleks eraldatud paigas või rõdul. Vabameelsemate juutide kogudustes istuvad naised meeste hulgas. Õigeusklikes kogudustes kasutatakse heebrea keelt, vabameelsetes sünagoogides aga nii heebrea kui ka rahvakeelt. Sünagoogi jumalateenistus on kristliku ja islami jumalateenistuse algvorm. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab seadust (Mauranen, lk 100). Vagale juudile on kodu samasugune Jumala tempel nagu sünagoogki. Perekond ja kogudus õpetavad ja kasvatavad uut sugupõlve religioosset pärandit järgides. Naisel on perekonnas keskne koht. Õigeusklikus perekonnas järgitakse erilise hoolega söömist puudutavaid seadusi näiteks ei sööda sealiha ega verd. Perekondlikus elus on nädala
Kiud peavad vastu pidama tõmbamisele, mida tõmbemehhanism tekitab. Kiu 4 TL orientatsioon ühes suunas vaid. Matriitsid ise kallid. Muidu hea suure tootlikusega mõõduka hinnaga värk. Vorme luues tuleb arvestada sarja suurust, rõhkusid, maksumust, jäikust, soojuseralduvust, soojuspaisumist ja palju muud. 5 TL Vormid tehakse nii, et tehase algvorm näiteks vahust. See asetatakse plaadile, ja ümber ehitatakse kast. Vorm kaetakse lakiga et konarused katta. Õõnsused tuleb kinni panna ja et teravaid nurki vormi ei tekiks. Vormivaha pannakse igale poole, et vältida vaigu kinni jäämist. Sinna peale kantakse vaiku kõvendiga ja õhuke kiht armatuuri , et tekiks kõva kiht vormi peale. Võidakse ka lamineerida paar kihti enne kui vorm täitematerjaliga täidetakse
eri sõnaliikidesse kuuluvatel sõnadel võib olla. Nende vormide täielik sari moodustab lekseemi muuteparadigma. Paradigmamudel WP (Word and Paradigm), taksonoomiline strukturaalne mudel IA (Item and Arrangement), generatiivne reeglipõhine mudel IP (Item and Process), kahetasandiline morfoloogiamudel. Defektiivne paradigama (või vormistik) kui paradigmast osa vorme täielikult puudub, nt üksteise, teineteise (puudub nimetav kääne); ära ärge(m) ärgu. Algvorm tüvekuju, millest lähtutakse vormimoodustusreeglite esitamisel. Eesti käändsõnadel on kokkuleppeliselt algvormiks ainsuse nimetav ja pöördsõnadel ma-tegevusnimi e supiin. 12) Vormihomonüümia ühe vormi tähenduslik mitmeti tõlgendatavus (samal vormil on mitu tähendust), nt loog : loo ja käskiva kv vorm looma verbist või pood : poe ja käskiva kv vorm pugema-verbist; lugevat (v-kesksõna osastav ja kaudse kv vorm > päritolult seotud)
Ristiusu kiriku üldsõnu. Reliikviad ja altar. reliikvia--Kristuse või pühakute kehaliikmete, nende riiete või nendele kuulunud esemete oletatavad säilmed,mida hoitakse kirikuis ja kloostrites ja millele omistatakse imettegevat jõudu. krüpt--kiriku kooriruumi kelder reliikviate hoidmiseks ja kasutati ka matuseruumina. Krüptides hoiti vahel ka armulauaveini tagavarasid. Hilisemas kultuuris on kujunenud õudse hauakambri võrdkujuks. urikivi--altari algvorm suure lameda kivi näol, kuhu viidi ohvriande, säilis kristliku altarina mõnedes hästi arhailistes kirikutes. altar--algselt lauakujuline plaat ühel või neljal jalal, hiljem kastitaoline plokkaltar. Alates 13.sajandist lisandub liikuvate tiibadega altarikapp. Alates 16.sajandist arenevad võimsad sisseehitatud altarid. 19.sajandil said suured altarid ühe dominantse võimsa altarimaaliga üldiseks. plokkaltar--üks varaseid kristlikke altarivorme, kujutab endast seest õõnsat
-sümpaatilistes -südametegevus võib aeglustuda närvilõpmetes vabanev -vereringe minutimaht väheneb mediaatoraine, -oluline organismi toimetulekul stressisituatsiooniga! eelastmeks adrenaliini moodustamisel DOPAMIIN -adrenaliini ja noradrenaliini algvorm 6 SUGUNÄÄRMED MEESTEL TESTOSTEROON -produktsioon kuni puberteedieani minimaalne, siis suureneb ja munandid langema hakkab pärast 40-60ea. -osaleb sugutunnuste arengus -osaleb spermatogeneesis
Kultuuriringid: 1. Ürgkultuurid (kütitd, korilased) 2. Primaarkultuurid (põlluharijad) 3. Sekundaarkultuurid(karjakasvatus) 4. Tertsiaalkultuurid(modernne ühiskkond) Kõige madalama arengutasemega kultuurid: Lõuna ürgkultuur, Paleo-asiaadi ürgkultuur Artikas, Tsentraalne ürgkultuur, Kalifornia ja Tulemaa indiaanlased. 12-köitelises teoses ,,jumala-idee päritolu" jõuab järeldusele : · Polüteism ega totemism (sugulus looma, linnu, taimega) polnud religiooni algvorm · Selleks oli monoteism. · Religiooni algpunktiks oli ürgilmutus(sellele viitavad müüdid) · See millest müüdid räägivad oli ürgmonoteism. ÜRGMONOTEISM Usuti 1 jumalasse nim. Ülijumal, seostati taevaga. Oli hea tahtlik looja, kes lõi kogu maailma. Kõigis (algtasemel)kultuurides on vihe sellele. ÜRGJUMAL(enim levinud uskumused) Elab taevas, kõrgemal. Sarnaneb inimesele või isale. Ta on kõige looja. Ta on igavene. Ta on kõiketeadev
või er (cancer ,vähk'); 2. naissugu genus femininum (f) naissoole viitab sõnalõpp a (vena ,veen', gallina ,kana' etc); 3. kesksugu genus neutrum (n) sõnalõpp um (erratum ,viga') NB! kreeka kesksoost laensõnade lõpp on Kasutusel paralleelselt mõlemad lõpud: sceleton = sceletum ,skelett', cranion = cranium `kolju', bakterion = bacterium 'bakter'. Loengutes kasutatavad terminid: · (NIMI)SÕNA ALGVORM · SÕNA TÜVI · KÄÄNDELÕPP · KÄÄNDKOND · KÄÄNDTÜÜP · KÄÄNE nimisõna Tunica, ae f omadussõna Mucosus, (mucos)a, (mucos)um Tunica mucosa `limaskest' nimisõna Morbus, i m omadussõna Sacer, sacra, sacrum Morbus sacer `püha haigus' nimisõna Atrium, ii n omadussõna Dexter, dextra, dextrum Atrium dextrum `parem südamekoda' Käänded: 1) NOMINATIIV (Nom
keldritesse. Euroopa Komisjoni materjalides on tutvustatud Eestit järgmiselt : "Saun on eestlastele nagu religioon. Ühe teooria põhjal asendab saun eestlastele päikest, sest aastas on nii palju pikki pimedaid kuid....Läbi sajandite on eestlaste elu siduvaks elemendiks olnud saun." Eestis on kasutusel mitut sorti saunu. Tooksin nüüd mõned põhilisemad välja ja iseloomustaksin igaüht natuke ja teeksin juttu ka saunavihast. Suitsusaun on nö. sauna algvorm, kus sadu aastaid sünnitati lapsi. Lisaks usuti, et suitsusaunal on raviv toime ning saunas käimine teeb puhtaks nii ihu kui hinge. Suitsusaunal puudub korsten ja ka vajadus selle järele. Tavaliselt sauna nurgas asuvat suitsukerist köetakse 4-5 tundi. Põlemisel tekkiv suits ei välju saunast korstna kaudu, vaid jääb esialgu ruumi sisse ning siis läheb väljub kas uksest või katuse suitsuavast. Kerise peale on asetatud pada, kust saab kuuma vett pesemiseks. Võetakse leili,
..................................... 3. ............................................ 4. ..................................... 5. ........................................ 6. .......................................... 7. ............................................. 8. ....................................... 9. ............................................. 10. ........................................... Minevik ! Jäta meeld! Algvorm , , , , ,, - + + + - + + + - + + + - + + + - + + + KUI ON: poiss (tema) tüdruk(tema) mitmus(nad) NB ! ,, ,,, ,, -,- ,,,,, ,,
Paradigma – morfoloogiliste kategooriate alusel korrastatud sõnavormide hulk. Keele morfosüntaktilised omadused määravad selle, missuguseid muuteid eri sõnaliikidesse kuuluvatel sõnadel võib olla. Nende vormide täielik sari moodustab lekseemi muuteparadigma. Defektiivne paradigama (või vormistik) – kui paradigmast osa vorme täielikult puudub, nt üksteise, teineteise (puudub nimetav kääne); ära – ärge(m) – ärgu. Algvorm – tüvekuju, millest lähtutakse vormimoodustusreeglite esitamisel. Eesti käändsõnadel on kokkuleppeliselt algvormiks ainsuse nimetav ja pöördsõnadel ma-tegevusnimi e supiin Vormihomonüümia – ühe vormi tähenduslik mitmeti tõlgendatavus (samal vormil on mitu tähendust), nt loog : loo ja käskiva kv vorm looma verbist või pood : poe ja käskiva kv vorm pugema-verbist; lugevat (v-kesksõna osastav ja kaudse kv vorm > päritolult seotud).
intensioon- lause tõestustingimused, mis moodustavad justkui selle põhitähenduse. interjektsioon e. hüüdsõna, tihti tundeid, tundmusi või isiklikke seisukohavõtte väljendavad hüüatused intonatsioon- prosoodiliste tunnuste koostoime intransitiivlause- lause, mille struktuur on Lyonsi kirjelduse järgi NP + V, ehk lause koosneb ühest noomenmoodustajast ja predikaatverbist. IP-mall- kõigil funktsionaalsetel elementidel vaid üks algvorm, millest tuletatakse variandid reeglite abil isoleerivad keeled- keeled, kus sõnu ei saa üldse muuta. Sõnad esinevad alati samas vormis, keeles ei ole lõpp- ega eesliiteid. Sõnadevahelisi suhteid lauses väljendatakse nt. sõnade järjekorra ja intonatsiooni abil, aga selguse mõttes võidakse kasutada ka erilisi grammatilisi sõnu. juur e lihttüvi järgevustõenäosus- tõenäosus, et teatavale häälikule järgneb mingi teine teatav häälik
nominatiiv osastav - - - Mitmus akusatiiv alaleütlev -, -n - -, -n daativ omastav - - - genitiiv Nominatiiv on sõna algvorm ja nimetab mingit eset, olendit või nähtust. Akusatiiv väljendab olendit või eset, kellele või millele tegevus või tähelepanu on otseselt suunatud. Akusatiiv vastab sihitavale käändele. Eesti keeles sihitav kääne puudub, selle käände funktsiooni saab eesti keeles väljendada kolme erineva käände abil: Kauf den Bleistift! Osta pliiats! Nimetav. Er kauft einen Bleistift! Ta ostab pliiatsit! Omastav. Sie hat keinen Bleistift! Tal pole pliiatsit! Osastav.
Morfoloogia – vormiõpetus, mis uurib sõnade ehitust morfeemidest lähtudes. Morfeem – väikseim tähendusega üksus Morfotaktika – morfeemide järjestuse uurimine Operatsioonitest – sõna omadus üksi esineda Permutatsioonitest – sõna omadus kohta vahetada Kohesioon – sõna terviklikkus Inkorporatsioon – sõnast saab teise sõna osa Sõne – sõnavormi konkreetne esinemine tekstis Lekseem – sõnaraamatusõna, leksikaalne sõna Sõnaraamatuvorm/algvorm – lekseemi sõnavormi esindaja sõnaraamatus Liesoon – seostus Grafeem – täht Homonüümia – struktuuriline mitmetähenduslikkus Homofoonia – fonoloogiline mitmetähenduslikkus Homograafia - ortograafiline mitmetähenduslikkus Morf – iseseisva tähendusega või vähemalt grammatilise funktsiooniga Segmentimine – morfianalüüsi meetod, foneemi- või tähejärjendi liigendamine. Junktuur – morfi piir
väljendada. Grammatiliste morfeemide hulka lisandub harva uusi liikmeid, neil on fikseeritud positsioon ja üldine tähendus. Mis vahe on preskriptiivsel ja deskriptiivsel grammatikal? Preskriptiivse grammatika puhul on normid ette kirjutatud, deskriptiivne grammatika on kirjeldav ja seletav. Mida näitab sünteesiindeks? Sünteesiindeks näitab morfeemide hulka sõnas. Mis vahe on markeeritud ja markeerimata vormil? Kuidas see eesti keeles väljendub? Markeerimata vorm on sõna algvorm, mis ei anna edasi grammatilist infot. Markeeritud vorm võib olla näiteks mitmus, kesk- ja ülivõrre. Mida keerulisem on mõiste, seda keerulisem on ka markeeritus. Eesti keeles on alus ehk subjekt markeerimata, objekt on markeeritud. Nt Jaan pesi akent. Jaan on markeerimata ning akent on markeeritud vorm. Mitmeliikmelised võivad olla grammatilises kategoorias moodustuvad opositsioonid? Iga grammatilise kategooria opositsioonid võivad olla kas binaarsed (nt ainsus ja
Ma nägin sind eile pangas. He didn't call me last night. Ta ei helistanud mulle eile õhtul. When did they leave? Millal nad lahkusid? Jaatav lause - reeglipärased tegusõnad Tegusõnad võib inglise keeles jaotada kahte gruppi: reeglipärased ja ebareeglipärased. Reeglipäraste tegusõnade puhul moodustatakse üldminevik (teine põhivorm) -ED lisamisega tegusõna lõppu. Juhul kui tegusõna algvorm lõpeb E-ga, lisatakse ainult -D. Jaatav lause I ma töötasin he ta (M) töötas she ta (N) töötas it worked see töötas we me töötasime you sa / te töötasid / töötasite they nad töötasid
будущего времени.Tegusõnadel 2.pöördes. - Что ты делаешь? Рисуешь ? 6.В повелительном наклонении. сядь-сядьте!ешь-ешьте!ответь- от- Tegusõnadel - käsiva kõneviisi vormis. ветьте! не плачь! 7.Все глаголы, в инфинитиве на – ть,ться учить- учиться,читать,ждать,писать, Tegusõna algvorm e.ma- da infinitiiv. заниматься,звонить, интересоваться Мы должны хорошо учиться. 9 Состав слова. Sõna struktuur. У слов есть две части: основа слова(sõna tüvi) и окончание(sõna lõpp)
saun, mida Eestis kasutati kehvikuelamuna. 1 Lääne- ja Põhja-Saaremaal leidusid ka elamuid, mille keskel asus roovialune kiviseinte, võlvlae, lahtise kolde ja enamasti laest lähtuvad korstnaga köök, kuhu avanes elutubasid kütva suitsuahju suu. Algselt oli roov tulekindel kate tuleaseme kohal. Mõnevõrra arenenum kuju sellest oli mantelkorsten. Leitakse, et rehielamu algvorm oli korstnata suitsutuba, sauna tüüpi elamu. Põhiline leivavili oli rukis ja see vajab meie kliimaoludes kõige enam kuivatamist. Rehe ja elutoa liitumist kinnitab ka selle rahvapärane nimetus rehetuba. Miks põhiliselt samakujuline rehi püsis põhja-, ida- ja lõunapoolsetel naaberrahvastel kindlalt elamust lahus, aga meil kujunes niisama kindlalt eluruumiks. Tänapäeval on kindel, et rehielamu kui suur hoone on kohapealse arengu tulemus
annaabi.ee 
