Geograafia põhikooli materjal

Gansen, Sander

Geograafia põhikooli materjal (0)

5 VÄGA HEA

Geograafia
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium
Sander Gansen
TH. Klass
2010/11
Riikide liigitus
* Riigi majandusliku arengu näitajad:
-) SKT (Eesti: 20361 (43.))
-) Inimarengu indeks = keskmine eluiga (Eesti: 72,9) + SKT + haidustase. Kirjaoskus (99,8% - 3. Koht) – 0,883 (indeks)
-) Elektrienergia tootmine ja tarbimine elaniku kohta aastas.
-) Rahvastiku hõive (arenenud riikides teenindus, arengumaades põllumajandus)
-) Side- ja transpordivahendite arv (1000 elaniku kohta)
-) Majanduse struktuur – arengumaades on majandus ühekülgne.
-) imikusuremus /keskmine eluiga/iive
* Jagunemine: kõigevähem arenenud (Aafrika); istandusriigid (Kesk-Ameerika); Naftariigid ( Omaan ); tavalised arengumaad ; uusindustriaalsed riigid (Argentiina) – majanduskasv suur ( Mehiko , Singapur ).
* Madal areng = …-0,5; keskmine 0,5-0,8; kõrge 0,8+.
Rahvusvahelised firmad (ettevõtted)
* http://www.interbrand.co m
* Esimene rahvusvaheline firma oli Ida-India kompanii.
* Põlvkonnad jagunevad: 1. Põllumajanduslik tooraine / maavarad ; 2. Põllumajandus saaduste töötlemine; 3. Energiatööstus. Metallurgia ; 4. Kõrgtehnoloogia tooted.
* Erinevad ühendused:
-) OPEC – Naftat eksportivate riikide organisatsioon .
-) NAFTA – vabakaubanduse assotsitsioon.
-) MERCOSUR – Lõuna Ühiskaubandus.
-) ASEAN – Kagu- Aasia riikide assotsitsioon.
-) APEC – Aasia ja Vaikseookeani majandus foorum
-) Euroopa liit
-) IMF – Rahvusvaheline raha fond
-) WTO – Maailma kaubandus organisatsioon.
-) IGRD – Maailmapank
Globaliseerumine
* Globaliseerumise indeksi määravad:
-) poliitiline tegevus.
-) tehnoloogia .
-) välissaatkondade arv riigis.
-) Personaalsed kontaktid.
* Maailma majanduse kujunemine = majandus kasutatavad tehnoloogiad + inimsuhted.
* Tootmine on kas agroorne, industriaalne või post-industriaalne.
-) Agraarne ehk käsitöö.
-) Industriaalne ehk töö masinatega.
-) Post-Industriaalne ehk kõrgtehnoloogia.
Rahvastik
* Maailma rahvaarv ~ 6,9 miljardit.
* 3 suurimat riiki: Hiina (1,3 miljardit), India (1,2 miljardit), USA (0,31 miljardit)
* Rahvaarvu mõjutab: iive (arenendud 1-2%; arengumaades 20-30%), migratsioon , haigused, sõjad, looduskatastroofid .
* Rahvastiku iseloomustavad näited: rahvaarv, sooline, keskmine tihedus, kirjaoskus, hõive, imikusuremus, linnaelanike %.
* Sündimust mõjutavad tegurid: viljakas eas olevad naised, meditsiini areng, riigi toetused, traditsioon, religioon , haridustase, majanduslik olukord riigis.
* Suremust mõjutavad tegurid: meditsiini areng, vanuseline koosseis, majanduslikud tegurid, kuritegevus , sõjad.
* Rahvastiku paiknemise keskmine maailmas: 42 inim/km2.
* Toidu aineid kasvatatakse 11% maismaast, 20% on veel viljakat maad.
* Maailma tihedamailt asustatud piirkonnad: Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika ida osa, Ida-, Kagu- ja Lõuna Aasia.
* Mõjutavad tegurid, kus elada:
-) 1. Majanduslikud: loodusvarad , infrastruktuur, väljapääs merele, tervishoid .
-) 2. Looduslikud: vesi, kliima, mullastik , pinnamood, veekogud.
Demograafilise siirde ehk ülemineku etapid
* Demograafia – rahvastikuteadus.
* Demograafiline siire – rahvastikuprotsess , mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalatega ning tõuseb inimeste keskmine eluiga.
1 – iseloomustav näitaja
2 – vaheldumine traditsiooniline
3 – demograaf. plahvatus
4 – rahvastiku vananemine
5 – nüüdisaegne vaheldumine
1. sündimus
Suur/kõrge
Väga suur
Väheneb
Väike
2. suremus
Suur/kõrge
Väheneb
Väike
Väga väike
3. loomulik iive
Puuduv = n/a; 0
Kõrge iive
Negatiivne
Väike
4. vanuseline koosseis
Noorema ealisi palju
Noori palju
Palju vanureid
Noori ja vanu võrdselt
5. eluiga
Lühike (40a)
Juba pikem
Pikk (80+)
Väga pikk
6. Näide
Gabon ; Kamereen
Nigeeria
Hiina, Eesti
USA; Norra
Ränded
* Põhjused:
-) Majanduslikud tingimused (elamistingimused, palk, töökoht)
-) Kultuurilised põhjused
-) Poliitilised põhjused
-) Usulised põhjused
-) Loodusõnnetused & sõjad
-) Perekondlikel põhjustel
-) Õppimine
* Rändeid liigitatakse:
-) Põhjuste järgi
-) Iseloom (vabatahtlik, sund, kaasränne)
-) Ulatuse järgi
-) Kestuse järgi ( alaline , ajutine, sesoonne)
* Tõuketegurid:
-) Madal palk
-) Maksud
-) Tööpuudus
-) Õppimisvõimaluste valik kesine
-) Ebasoodne looduskeskkond
-) Teadmishimu
-) Kuritegevus
-) Terrorism
* Ni sa bula, o lai vei?
* Rahvastiku töö: (Fidži)
Fiji
2009
2010
2015
2025
Rahvaarv (tuhandetes)
868
876
909
956
Kasvutempo - %
0,9
0,8
0,7
0,4
Sünde naise kohta
2,7
2,7
2,5
2,2
Sündimus (tuhandetes)
19
19
18
15
Keskmine eluiga
71
(M68; N73)
71
(M69; N74)
72
(M70; N75)
75
(M72; N78)
Laste suremus
18/1000
17/1000
15/1000
11/1000
Ränne (tuhandetes)
-7
-6
-6
-5
* Rahvastikupüramiid
* 15-19 aastaste hulgas on ligi 2000 poissi rohkem, meeste ülekaal väheneb alates 60a.
* Vinaku vakelevu, ni sa moce
Linnastumine – urbaliseerumine
* Linnastumise järgud
-) agraarühiskond: elasid käsitöölised/ kaupmehed ; kauplemine , põllumajandus saaduste müük; kaitserajatised, linnakoda; 1-2% rahvastikust elas linnades; Vahemere ääres.
-) industriaalühiskond: klassühiskond; eeslinnastumine ; linnastud; miljonilinnad.
-) postindustriaalühiskond: arenenud riikides uusi linnu juurde ei teki; vaimne töö, kodus töötamise võimalus; palju inimesi kolib linnast veidi eemale; renoveeritakse vanu linnaosi.
* Arenenud riikide ja arengumaade linnastumise erinevus:
Iseloomustav tegur
arengumaad
arenenudmaades
1. Linnas elab %
Alla 50%
Üle 50% (üle 70%)
2. Kasvutempo
Kiiresti kasvab
Aeglaselt kasvab
3. Põhjused ( kasvutegurid )
Inimesed maalt linna (töö, paremad elutingimused)
Linnast maale
4. Keskkonnaprobleemid
Prügi, puhas vesi puudub
Õhusaaste
5. Sotsiaalprobleemid
Tööpuudus, kanalisatsioon puudub
Kuritegevus, tööpuudus, on ka vähem arenenud linnaosi
6. Majanduslikudprobleemis
Infrastruktuur vähe arenenud, tööstuseid palju igalpool
Tööstus-, teeninduspiirkond jms eraldi, linnaplaneerimine
7. Probleemid
Suur loomulik iive, haridustase madal, nakkushaigusi palju, palju slumme,
Loomulik iive väike, esineb tööpuudus, migratsioon, müra, veesaaste
* Marginaalne rahastik – eelkõige iseloomulik ladina-ameerika riikidele. Inimesed, kes on tulnud hiljuti maalt linna, kuid ei ole leidnud kindlat tööd ega elukohta. Tekivad pilpakülad ehk slummid .
* Rahvastikupoliitika:
-) Sündimusemõjutamine – ühelapsepoliitika, lapsetoetus, religioon, abordi hind/keelamine.
-) Rännetemõjutamine – elamisload, maksusoodustused, transpordivahendite arv.
-) Regionaalpoliitika – ühendatakse valdu, infrastruktuuride arendamine, toetused.
Põllumajandus
* Segatalud – arengumaades (Aafrika, Aasia) – toodetakse endale ja ülejääk müügiks.
* Ekstensiivne teraviljatalu – rohtlate ala (USA keskosa ja Austraalia ) – lühikese perioodi jooksul koristatakse saak ja müüakse.
* Rantšo – loomakasvatusmajand – aastaringselt loomad väljas (ladina-Ameerika, LAV, Austraalia).
* Istandus ( Kariibia , Aafrika ja Lõuna-Ameerika savannialad, Vahemere alad).
Metsandus
* Metsatööstus tegeleb töötlemisega.
* Metsamajandus tegeleb puude kasvatamine ja hooldamine.
* Metsade tähtsus: vähendab erosiooni (hoiab pinnast kinni), puhastab mulda ja tekib huumus .
* Metsavarude suurust hinnatakse 3’e näitaja põhjal: pindala, puiduvaru , aastane juurdekasv.
* Metsade majandamise põhi nõue: metsa võib maha võtta aastas nii palju kui juurde kasvab.
* Mis kahjustab metsa: röövraie – vihmametsad; metsatulekahjud , happevihmad.
Energeetika
* Jaguneb:
-) Elektroenergeetika (elektri tootmine, juhtimine tarbijani )
-) Kütusetööstus ( nafta , maagaas, kivissüsi, pruunsüsi, põlevkivi, tuumaenergia – uraan, tuul, vesi, päike)
* Energeetika on tähtis, sest kui pole energiat, siis kannatavad kõik teised valdkonnad.
* Suurimad elektri tootjad maailmas on Venemaa, USA, Kanada ja Hiina.
* Energia varade liigitus: 1) taastuvad ja taastumatud; 2) traditsioonilised ja alternatiivsed.
* Energia allikate osatähtsus: 40% nafta; 28% maagaas; 20% tahked kütused; 5% tuumaenergia; 5% vesi; 2% muud.
* Naftatööstus:
-) Põhilised nafta tootjariigid (töötlemine + äriteenused – geoloogilised uurimustööd, reklaam , transport + eksport / import ):
1) Lähis-Ida (töötleb vähe; ostab äriteenuseid sisse; eksport – lääne-Euroopa, Jaapan & USA)
2) USA (töötleb palju sadama linnades, äriteenuseid müüb teistele, ekspordib valmis tooteid ja impordib Lähis-Idast ja Ladina- Ameerikast )
3) Ladina-Ameerika (töödeldakse rahvusvaheliste firmade poolt, äriteenuseid ostab USA’st, ekspordib USA’sse)
4) Jaapan (töödeldakse kohapeal; äriteenuseid müüb teistele; ekspordib valmis tooteid & impordib Kagu-Aasiast ja Lähis-Idast)
5) Kagu-Aasia – Brunei ja Indoneesia = tootjad, Singapur = kasutaja (kohapeal töödeldakse igaltpool peale Brunei; äriteenused Jaapanist; Eksporditakse Jaapanisse ja Austraaliasse)
6) Aafrika – Liibüa, Alžeerija, Nigeeria, Angoola (töödeldakse mujal; äriteenused USAst ja Lääne-Euroopast; ekspordidakse Lääne- ja Lõuna-Euroopasse ning USAsse)
-) OPEC-i riigid: Saudi- Araabia , Kuweit, Katar , AÜE, Iraak, Iraan , Liibüa, Alžeeria, Nigeeria, Angola , Venezuela, Ecvador.
-) Naftamaht: Barrel = 159l.
-) Suurimad nafta tootjad: Saudi-Araabia, USA, Venemaa.
-) Eelised teiste ees: suur kütteväärtus, mitmekesine kasutus ja kerge transport.
-) Puudused teiste ees: vajab ümbertöötlemist, on võimalik suur saaste, aeglaselt taastuv.
* Gaasi suurimad tootjad: USA, Venema ja Kanada.
-) Eelised teiste ees: ei vaja ümbertöötlemist, kerge transportida ( torutransport ), kasutamisel ei teki ülejääke, kütteväärtuselt teine
-) Puudused teiste ees: plahvatusohtlik, aeglaselt taastuv.
* Kivisöe suurimad tootjad: Hiina, USA, Venemaa.
-) Eelised teiste ees: tahketest kütustest kõige suurema kütteväärtusega ja odav toota.
-) Puudused teiste ees: saastab keskkonda, tekib aheraine, kütteväärtus madal.
* Päikeseenergia: Päikest saavad kõige rohkem alad, kus on päike senniidis (23,5N-23,5S)
-) Igal pool ei ole kättesaadav, vähe energiat annab, paneelid ja ülalpidamine on kallis.
-) Kasutatakse arenenud riikides: Austraalia, Hiina ja Ameerika lõuna osa, Vahemere ääres.
* Tuuleenergia :
-) Taastuvenergia, keskkonnasõbralik, kõikjal ei sa kasutada (saab rannikutel ja mägedes), rikuvad maastikupilti, takistavad lindude rännet, ehitamine on kallis.
-) Kasutatakse: Taanis, Hollandis, Suurbritannias, Jaapanis
* Tõusu ja mõõna energia:
-) Taastuvenergia, soolane vesi paneb roostetama, keeruline tehniliselt ehitada, ainult rannikualadel saab kasutada
* Geothermaalenergia:
-) Vulkaanilistel aladel saab kasutada, suured kulutused nende rajamisele, maavärinate suhtes on ohtlik.
-) Kasutatakse: Island, USA’s Yellowstone , Uus- Meremaa , Filipiinid.
Metallurgia
* Metallurgia jaguneb mustaks ja värviliseks metallurgiaks.
-) Must metallurgia toodang: malm ja teras (Fe’st ja Mn’ist)
-) Värviline metallurgia tuleb nt Cu’st ja Al’ist.
* Metallurgia etapid:
-) Maagi kaevandamine ja rikastamine tooraine juures.
-) Tooraine sulatamine tooraine või söebasseini juures, gaasijuhtme läheduses või odava elektrienergia juures.
-) Puhta metalli või sulamite tootmine võib toimuda koos toormetalli sulatusega või eemal tarbija juures.
-) Valtsimine ja stantsimine ehk toodete tootmine toimub tarbija juures.
* Metallurgia paigutust mõjutavad: tooraine, energeetika, vesi, tööjõud, tarbija ja keskkonanõuded.
* Maagi kaevandamine ja rikastamine toimub arengumaades; ülejäänud etapid arenenud maades.
* Metalli tendentsiks kasutatakse säästlikumalt ja asendatakse muu materjaliga ( plastmass ); orienteeritakse tarbijale, luues väiksemaid metallurgiaettevõtteid; põhja riikidest on see keskkonda saastev haru püütud paigutada arengumaadesse kus palju metalli ja madalamad keskkonnanõuded; kasvanud on metallide korduvkasutus peamiselt põhjamaades.
* Värvilise metallurgia töötleminseks on vaja odavat elektrienergiat ja vee olemasolu.
* Rauda toodavad Venemaa, Hiina, India, Austraalia, Brasiilia, Ukraina ning suurimad töötlejad on Hiina, USA ja Jaapan.
* Alumiiniumi toodavad Guinea, Brasiilia, Jamaika, USA, Kanada, Ungari, Austraalia, India ning suurimad töötlejad on Hiina, Venamaa , Kanada, USA.
Masinatööstus
* Masinatööstuse harud:
-) Vanad harud – nõuavad palju metalli ja asuvad kivisöe kaevanduspiirkondades või metallurgiakombinaatude läheduses. Toodetakse tööpinke ja kaevandusseadmeid. Suurimad tootjad on Hiina, India, Brasiilia, Venemaa.
-) Uued harud – oluline on tarbija olemasolu ning tööjõu odavus . Toodetakse autosid ja kodumasinaid.
-) Uusimad harud – oluline on kvaliteetne tööjõud. Toodetakse eletroonikat, lasereid, arvuteid, tuuma- ja kosmosetehnoloogia.
* Masinatööstuses on oluline:
-) Koopereerumine ja spetsialiseerumine – ühele kindlale tootele pühendumine.
-) Kooperatsioon – koostöö
-) Teaduspark – koht või piirkond, kus asuvad teadusasutused või ülikoolid, kus on palju teadusmahukat toodangut andvaid tehaseid (Silicon Glen , M 2, Silicon Valley ).
* Tegurid mida tuleb arvestada teaduspargi rajamisel:
-) Uurimis- või teadusasutus.
-) Kvaliteetne tööjõud.
-) Miljöö väärtus ehk meeldiv keskkond.
-) Transpordi teede olemasolu – sadamad, lennuväljad, autoteed .
* Kooperatsioon masinatööstus – etapiviisiline tootmine ja koostöö
-) Uurimis- ja arendustegevus – kallis, kuid kvaliteetne tööjõud.
-) Detailide valmistamine – odav, kuid kvaliteetne tööjõud.
-) Monteerimine – odav tööjõud.
-) Müük ja hooldus – tarbija juures.
* Fordism ja toyotism :
-) Fordism – igaks juhuks tootmine.
-) Toyotism – õigeks ajaks tootmine.
*) Detailide hankimine – juhuslikelt ettevõtetelt; kindlad koostööpartnerid.
*) Laoseisud – suured; minimaalsed.
*) Juhtimine – palju allüksuste juhte, töötajad ei osale juhtimises; kvaliteetjuhtimine ja meeskonnatöö.
Keemiatööstus
* Jagatakse erinevateks harudeks:
-) Vanad harud – hapete, aluste, oksiidide tootmine ja tooraine (fosforiit, apatiit, väävel, asbest , põlevkivi)
-) Uued harud – kapron , nailon, plastmass (nafta ja gaas )
-) Uusimad harud – teadusparkide juures: kosmeetika, ravimid
* Keemiatööstuse paigutamise põhimõtted on: tooraine, kvaliteetne tööjõud ja tarbija.
Transport ehk veondus
* Mere- ja jõetransport – eelis: suur mahutavus , odav; puudus: aeglane, sadamate rajamine ja hooldus on kallis (Suurimad sadamad: Roterdam – Euroopas; Singapur; Hongkong) – üldjuhul arenenud riikides.
* Torutransport – eelis: kiire, odav; puudus: oht, sobib vaid teatud asjade vedamiseks.
* Raudteetransport – eelis: suur mahutavus, odav; puudus: vajab teede korrashoidu, aeglane.
* Autotransport ehk maanteetransport – eelis: „ukesest ukseni“, kiire; puudus: vajab teede korrashoidu, kallis.
* Õhutransport – eelis: kiire, suur mahutavus, puudus: reostab loodust, kallis.
* Elektrontrasport – eelis: kiire, ; puudus: siderikked, vaid infot saab transportida.
* Merevoorimees – ühe riigi laev veab teise riigi kaupa.
* Mugav lipp – laev on registreeritud ja sõidab selle riigi lipu all, kus on odavad maksud.
* Transiitteenus – ühest riigist viiakse kaupa teise riiki läbi kolmanda riigi territooriumi.
Logistika
* Logistika tegeleb veoste viimine täpselt vajalikul ajal minimaalsete kuludega tarbijale vajalikku kohta.
-) Suurendab: müügimahtu, turuosa, toodete ja teenuste sortimenti, kliendi rahulolu.
-) Vähendab: tooraine ja pooltoodete varude mahtu ning nende laokulu , transpordikulu, tööjõukulu, juhtimiskulu.
* Kolm etappi :
-) Hankimine ehk tooraine ja pooltoodete omandamine ning õiges koguses, õigel ajal ja sobiva hinnaga töötleispaika toimetamine.
-) Tootmine ehk sisseostetud tooraine juhtmine tootmis- või töötlemisprotsessis ettevõttes kuni valmistoodangu ladustamiseni.
-) Jaotamine ehk toodangu või teenuse tarbijani toimetamine neid rahuldaval moel ja ajal ning sobiva hinnaga.
Tervishoid
* 4 tegurit arengumaades ja arenenud maades:
-) Haridustase
-) Looduskeskkond
-) Sotsiaalne toetusvõrgustik
-) Meditsiini areng
Turism
* Mõjutatavad tegurid:
-) Vaatamisväärsused
-) Majanduslikud tegurid
-) Infrastruktuuri korrashoid
-) Riigi turismipoliitika ehk valitsuse toetus, reklaam, koolitus, koostöö.
-) Looduslikud tegurid: kliima, veekogud, taimed ja loomad, loodusmaastikud.

.DOC Laadi alla originaalfail 19 lk · .doc · 12 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Sander Gansen Õppematerjali autor

metallurgia nafta tööjõud aasia iive austraalia suremus sündimus industriaalne ladina ameerika äriteenuseid infrastruktuur masinatööstus keskmine eluiga kagu aasia elektrienergia

Sarnased õppematerjalid

odt

Kokkuvõte 10.klassi materjalist

Riigid ja rahvusvaheline majandus Riik organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks Riigi tunnused territoorium, tunnustatus, seadused, majandus, julgeolek, valitseja, valitsus, kultuur Piiride liigid ja tekkimine kahe riigi vaheline kokkuleppeline piir Riigi valitsemise vormid Absoluutne monarhia Valitsejal on piiramatu võim, Saudi-Araabia Konstitutsiooniline monarhia Valitseja võim piiratud seadustega ja võim on parlamendi käes,UK Presidentaalne vabariik Kõrgeim võim presidendi käes, valitakse parlamendist sõltumatult, USA Parlamentaarne vabariik Seadusandlik võim on parlamendil, president on esindusteks, Eesti Riikide erineva arengutaseme näitajad SKT, rahvatulu, energia tarbimine, haridus, arstiabi jne Kõrgelt arenenud riigid Põhjapoolkeral Vähem arenenud riigid Lõunapoolkeral Põhjused Kliima, loodusv

Geograafia

docx

INIMGEOGRAAFIA - Riikide arengutaseme näitajad

INIMGEOGRAAFIA Riikide arengutaseme näitajad 1. Energia tarbimine ühe elaniku kohta 2. Majanduse struktuur- hõive erinevates majandusharudes 3. Kirjaoskus (haridustase) 4. Sündimus 5. Oodatav keskmine eluiga 6. GINI- koefitsendi- näitab sissetulekut ebavõrdsust 7. SKT- sisemajanduse kogutoodang. SKT näitab mingil kindlal territooriumil (riik) toodetud lõpphüviste (valmistatud tooted ja osutatud teenused) koguväärtus. Riikide võrdlemisel kasutatakse näitajat SKT ühe inimese kohta. 8. IAI- inimarenguindeks Arvestatakse : i) Täiskasvanu keskmine õpingute arv ja eeldatav õpinguaastate arv kooli minemisel ii) Oodatav keskmine eluiga iii) Rahvamajanduse kogutulu Riikide liigitus arengutaseme ja panuse järgi maailmamajanduses Riigid: 1) Kõrgelt arenenud riigid 2) Arengumaad a) Arenevad riigid b) Naftariigid c) Tavalised arengumaad d

Inimgeograafia

doc

Geograafia

ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e. agraarajastu agraarne tootmisviis 2. Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis 3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND

Geograafia

doc

Maailma ühiskonnageograafia

Geograafia

doc

Geograafia eksami abi

1. Agraarajastu jaguneb kolmeks: korilus, varaagraarne ja hilisagraarne. Koriluses korjati marju, seeni, juurikat ja muud taolist jura. Varaagraarses kas oldi paiksed ja hariti põldu või rännati ringi ja karjatati koduloomi. Hilisagraarses jäädi paikseks ja karjakasvatus ning põlluharimine koondusid kokku. Võeti kasutusele uued tehnoloogiad nagu veoloomade kasutus, põlispõllundus ja veoloomade sõnniku kasutamine. Selles ühiskonnas tegeldi kalanduse, metsanduse ja jahindusega, asju toodeti endale ja käsitsi, inimesed tegelesid enamasti põllumajandusega ning valdavalt kasutati maad, metsa ja vett. Tegeldi maakondade ja provintside piires ning maailmamajanduses kaubeldi üksikute kaupadega. Industriaalajastu jaguneb kaheks: varaindustriaalne ja hilisindrustiaalne. Varaindustriaalses(15. saj) toodeti asju käsitsi ja asi liikus juba tehaste poole, kus üks inimene hakkas üht "operatsiooni" tootega tegema. Tekkisid tõuloomad/taimed, tuu

Geograafia

doc

Geograafia konspekt kõige vajalikuga (2. periood/teine õppeaasta)

GE-2 Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus? · Keemiatööstus (põlevkivi, plastmass) · Maamaagi kaevandamine · Elektroenergeetika · Elektri- ja soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine · SEJ, HEJ, TEJ jt energiajaamad Selgita, miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid · Nad annavad rohkem energiat, kui taastuvad. Nt. annab süsi rohkem energiat, kui tuul Nafta transportimisvõimaluste eelised ja puudused NAFTA TRANSPORT NAFTA TRANSPORT MÖÖDA TORUJUHTMEID TANKERITEGA EELISED Suured kogused, pidev vedu, Suured kogused, väiksed väiksed tööjõu kulud tööjõu kulud, saab kõikjale vedada PUUDUSED Ei saa vedada üle ookeani,

Geograafia

doc

Energiamajandus

GEOGRAAFIA GE2 1. ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektri-, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Elektroenergeetika elektrienergia/soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine. Toorainet (kivisüsi, põlevkivi) saan energatööstusest või keemiatööstuselt (masuut) või loodusest (päikeseenergia, maaenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia). LK. 65 skeem Looduslike energiavarade Eletri-, Energia toimetamine hankimine soojusenergia-, tarbijale mootorikütuse tootmine Nafta ja gaasi ammutamine Elektrijaamad, Kõrgepingeliinid, ja töötlemine naftatöötlemistehased jaotusvõrgud, torujuhtmed, Tahkete kütuste(söe, turba, tankla

Geograafia

docx

Geograafia suur konspekt

16:07 Põllumajandus, kalandus, toiduainetetööstus Põllumajandus tegurid Looduslikud: Kliima kasvuperiood, niiskus, temperatuur Mullad viljakus Reljeef tasane, mägine Majanduslikud: Kapital hooned, seadmed, seemned, loomad Tööjõud kvaliteet traditsioonid Poliitika toetused, toll Kliimavöötmed Polaar pole võimalik harida põldu, külm Lähispolaar lühike vegetatsiooniperiood, redis, sibul, kartul Parasvööde talve, sügise ja kevade pärast üks saak aastas, Jahe parasvööde 3-5kuud vegetatsiooniperiood, okasmets, rukkist, otra, kartulit, lina, rapsi Mõõdukas parasvööde 5 kuud, mereline teravili, istandused, mullad keskmise viljakusega, vajavad natuke kuivendamist, mandriline külm talv, põud, tööd peab kiiresti tegema, lühike vegetatsiooniperiood Soe parasvööde 6+, riis, mais, päevalilled, viinamarjad, parasniiske viljakad mull

Geograafia

Rohkem sarnaseid

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 19 lk