tootmisprotsessis täiendusi, tõstma selle efektiivsust ning vähendama tootmisjäätmeid. Püsivkulud Püsivkulud jäävad samaks, vaatamata firma tegevuse mahule. Amortisatsioonieraldised, insenertehnilised kulud, kulud ruumidele (üür, küte), juhtide palgad, laenuintressid. Muutuvkulud Muutuvkulud on sellised kulud, mis suurenevad seoses tootmismahu suurenemisega. Tööliste palgad (tunni- või tükitasu), energia, toore. Kogukulud Kogukulud on püsi- ja muutuvkulude summa. Kahaneva tootlikkuse ehk Kahaneva tootlikkuse ehk kahaneva toogi seadus ütleb, et kahaneva toogi seadus kui püsivatele tootmisressurssidele (nagu hooned ja
mis tähendab, et kõik hinnad arvestatakse ümber ametlikku kurssi. Euro tulekuga kiireneb majanduskasv. Lisaks vähenevad valuutavahetuskulud ettevõtetele ja turistidele, mis tähendab seda, et reisides riiki, kus on kasutusel euro, ei pea enam raha vahetama suure kursiga, sellega ise kahjumit saades. Kõik maksud, toetused ja riigilõivud ümardatakse inimestele soodsamas suunas. Tänu Euroopa Liidu ühisrahale tulevad Eestis ka soodsamad laenuintressid. Pärast Euroopa Liidu ühisraha kasutuselevõttu on Eesti Euroopa majandus- ja rahaliidu täisliige, millega suureneb Eesti roll Euroopa Liidu majandus- ja rahanduspoliitikas. Selleks, et euro tulekuks paremini valmistuda võiks kõik sendid ja kroonmündid panka viia. Alates oktoobrist on toimunud müntide kogumise kampaania, mille käigus on võimalik kõik sendid ja mündid panna oma arvele, ilma teenustasuta. Sularaha võiks soovitatavalt hoida pangakontol. 2011.
pank võib hakata nõudma lisatagatist. Selline oht on kõige suurem just kinnisvaraarendajate projektidel. o Müügi tehingutes ei ületa nõudlus pakkumist ja see toob samuti kaasa hindade langemise. Nõudluse ja pakkumise vahekord on normaliseerunud, see tähendab, et pakkumine ületab väikesel määral nõudmised. · Milliseks kujuneb kinnisvaraturg viimatel aastatel? o Suureneb nõudlus üürikorterite järele, sest laenuintressid on tõusnud ja paljudele käivad need ülejõu, mistõttu pole neil võimalik isiklikku elamispinda soetada. o Enamus Kinnisvara eksperte ennustavad, et hinnad hakkavad langema ning jõuavad tagasi normaalsuse piiridesse, see tähendab et objetktide hind vastab nende tegelikule väärtusele. Juba on osaliselt toimunud umbes 10 % hinalangus. o Eluaseme pindade vajadus saab täidetud, kuid tekib nõudlus äripindade
võrrelda. Nii võime tellida välismaalt asju, kui need on seal odavamad. See omakorda elavdab konkurentsi tarnijate ja kaupluste vahel ning hinnad langevad veelgi. Samuti on tänapäeval euroalal töö, turismi või õppimise eesmärgil reisimine odavam ja lihtsam. Enam pole vaja ühest euroala riigist teise reisides valuutat vahetada. Kuna Euroopa Keskpank hoiab hinnainflatsiooni madalal, on ka intressimäärad madalad. Seega on raha laenamine odavam, kuna laenuintressid on madalamad. See aga muudab inimeste jaoks oma esimese kodu või uue auto ostmise palju lihtsamaks. Vanasti oli kõikidel riikidel oma raha. Saksamaal, Soomes margad, Sveitsis, Prantsusmaal frangid, Hispaanias peesod, Itaalias liirid jne. Oma raha väärtustati ja selle üle tunti uhkust. Kuid maailm on muutunud ja ka inimeste võimalused on avardunud. Maailm on globaliseerunud ja kõik on kättesaadavam. Ma ei näe pikemas perspektiivis mingit ohtu
pakkumise ja kogunõudluse suurendamine (näiteks diskontomäära alandamise või kohustusliku reservimäära langetamise kaudu). Kitsendava ehk range rahapoliitika eesmärgiks on aga vähendada raha pakkumist ja seeläbi ka kogunõudlust. Question 4 Kui keskpank tõstab diskontomäära, siis Complete Select one or more: Mark 1 out of 1 laenuintressid tarbijatele alanevad raha pakkumine kahaneb rahabaas kasvab raha pakkumine kasvab Diskontomäär on keskpanga poolt kommertspankadele antavate laenude intressimäär. Kui keskpank seda tõstab, muutub raha kallimaks nii kommertspankadele kui tavatarbijatele ning mõlemad soovivad vähem laenu võtta. Question
Aktsiisimaks - ~16% Muud maksud ja trahvid - ~4% Sotsiaalmaks - >40% Maksutulud kokku ca 80% eelarvest, ülejäänud vara müük ja EL toetused! NB – Iga kuues euro tuleb EL-lt ! Valitsuse kulutused Tegevuskulud ca 90% ja investeeringud ~10% eelarvest Valitsussektori osakaal SKT-st ~35% (EL - ~50%) Toetused ja teised tulusiirded > 2/3 Riigikaitse – 5% (2% SKT-st) Avaliku sektori palgad (~15%) Laenuintressid ~1% (laenukoormus >7% SKT-st) 75% eelarvest on seadustega ette määratud Eelarve defitsiit ja riigvõlg Enamuse riikide eelarved pigem defitsiidis kui ülejäägis Eesti eelarve seaduse järgi raamatupidamuslikult tasakaalus Tulude hulka ka välislaenud, millega kaetakse jooksvaid kulutusi, kulude hulka laenude tagasi maksed Majanduslikus mõistes eelarve tasakaalus ei ole, kuna maksutulud ei kata kulutusi
33. Mis on muutuvkulud ja mis on püsikulud? Muutuvkulud (variable costs) kasvavad või kahanevad proportsionaalselt toodangu mahu muutumisega. Muutuvkulud on näiteks otsene materjali- ja tööjõukulu ning müügipersonali müügimahu pealt makstud lisatasu. Püsikulud (fixed costs) aga jäävad toodangu mahu muutumisel konstantseks, neid tuleb kanda ka siis, kui toodang kõnealusel perioodil on null. Püsikulud on näiteks rent, laenuintressid, kindlustusmaksed, põhivara hoolduskulud. Paljud ettevõtted peavad majandusliku edukuse üheks eelduseks püsikulude vähendamist. Sageli kasutatakse seejuures võrdlust teiste samasuguste ettevõtetega (benchmarking), et mõõta oma võimekust püsikulude vähendamisel ja leida teiste ettevõtete praktikast uusi võimalusi püsikulude vähendamiseks. 34. Kas otsene materjali- ja tööjõukulu ning müügimahul põhinev lisatasu on muutuvkulud või püsikulud? Muutuvkulud 35
ametlikke ümardamisreegleid. · See kehtib ka palkade ja pensionite kohta. · Sotsiaaltoetused ümardatakse ülespoole. · Ettemakse tasumist tõendavad dokumendid, millele on peale märgitud kehtivusaeg (sh. ettemaksukaardid, kinkekaardid, piletid) , kehtivad vastavalt märgitud tähtajale. Eurole üleminek on kasulik, see toob stabiilsuse ja kindluse · Euro on rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud valuuta · Euro tagab stabiilsed hinnad ja laenuintressid · Eestis kaob raha devalvatsiooni risk ning sellega kaasneda võiv investeeringute väärtuse langus · Euro kasutuselevõtt suurendab automaatselt usaldust ka Eesti majanduse vastu · Usaldus toob kaasa investeeringuid ja uusi töökohti ning tõstab töötajate sissetulekuid Euro tagab vähemuutuva hinnataseme ja madalamad intressimäärad · Euroopa Liidu rahapoliitika eesmärk on hoida inflatsioon e. hindade
a. langeb 23% võrra; b. langeb 3% võrra; c. tõuseb 3% võrra; d. tõuseb 23% võrra; 8. Milline alltoodud väidetest eelisaktsia kohta on õige? a. Eelisaktsia annab aktsionärile eelisõiguse hääletamisel. b. Eelisaktsia omanik saab kergemini aktsia maha müüa. c. Eelisaktsia annab lihtaktsionäri suhtes eelisõiguse kasumist osa saamisel. d. Kõik eelnevad väited on õiged. 9. Ettevõtte püsikulud on a. rent, laenuintressid, turvateenus; b. elektrikulu, rent, turvateenus; c. tööjõukulu, rent, turvateenus; d. tööjõukulu, elektrikulu, rent. 10. Deflatsioon a. on inflatsiooni vastandprotsess; b. protsess, mille käigus raha väärtus suureneb ja hinnad langevad; c. vähendab tarbimist; d. kõik eelnevad vastused on õiged. 11. Eesti Vabariigi 2013. aasta riigieelarve kuludeks on planeeritud a. 7.7 miljardit eurot b. 7.5 miljardit eurot c. 7.3 miljardit eurot
Langus algas 1998 aastal mõjutatuna aasia finantskriisist Nafta hind 1998 aastal 12.6 $ barrel Majanduskasv pärast 2003 aastat Majanduskav 2004 3,3 %, ennustatakse 2005 3,25 % ( Eestis 6,2 % ja 5.75 %) SKPst moodustas import 28 %, import 41 % ülejäänud 31 % siseriiklik II Inflatsioon ja erinevad kaubad Inflatsioon Kütuse ja mõningate kaupade hinna muut Elektrienergia ja laenuintressid 1998 15,30 ööri/ kwh 1999 14,7 ööri/ kwh 2000 12,9 ööri/ kwh 2001 17,4 ööri/ kwh 2002 11,2 ööri/ kwh 2003 11,1 ööri/ kwh 2004 11 ööri/ kwh Palgad Norra erinevates tööstusharudes Võrdlus erinevate kaubagruppide ja inflatsiooni vahel II Töötus Kes on töötaja? · Töötanud ja saanud selle eest tasu, kas palgatöölisena, vabakutselisena või ettevõtjana. · Ei töötanud ajutistel põhjustel, kuid
püüan anda panuse ka oma arvamusega. Euro tulek Eestisse. Euro võeti kasutusele 1.jaanuar sellel aastal. 1 euro = 15.6466 krooni. Euroalal on Eesti elu ja areng üldiselt turvalisem, sest oleme veelgi enam osa Euroopast. Majandus areneb euroalal kiiremini, IMFi hinnangul võib euroalaga ühinemine kiirendada majanduskasvu 20 aasta jooksul keskmiselt 0,15% kuni 1% võrra aastas. Majanduskasv suurendab tööhõivet, sissetulekuid ja maksutulusid. Euro tagab stabiilsed hinnad ja laenuintressid. Ma arvan , et euro on Eestile parem, sest euroga pole kursi kõikumise ohtu ega valuutavahetuskulusid, tugevneb ühtne turg, suurenevad majanduslik stabiilsus ja välisinvesteerijate huvi. Rohkem investeeringuid tähendab ka rohkem töökohti. Miks euro on aga Eestile halb? Mina arvan, sellepärast et inimesed kardavad euroga kaasnevat hinnatõusu ning kaheldakse ka euro eluea pikkuses. Arvan ka, et euro teeb kaubavahetuse lihtsamaks riikidele ja ka reisida on palju mugavam
02.2014 NÕUDLUSE MÕJURID demograafilised muutused; nt rahvaarvu suurenemine ja korterivajadus; valitsuse mõju; nt seadusandluse (ka ehitusregulatsioonide) muutumine; ... Toodud loetelu pole lõplik nt saaks lisada tehnoloogilised arengud, tarbijate maitse ja eelistused, aastaaeg jne. NÕUDLUSE MÕJURID. NÄITEID. Nõudlus eluasemete järgi: erinevat tüüpi eluasemete hinnad; sissetulekud ning ootused; laenuintressid ning nende muutumine; valitsuse soodustused (toetused eluaseme soetamiseks); demograafilised tegurid: majapidamiste arv; täiendkaupade hinnad: hooldus; mööbel; kindlustus jne. Nõudlus tööstus- ja ärihoonete järgi: tehnoloogilised arengud; tarbijate maitse ja eelistuse muutused; oodatavate kulutuste tase, s.h. intressimäärad; majanduse hetkeseis ja valitsuse poliitika; majanduse stabiilsus (kindlustunne);
aega ja hakkab olema hulgaliselt peenraha. Aga inimesed suudavad harjuda kõigega. Ja pikas persvektiivis on see Eestile väga kasulik ja tulus. 7 Kokkuvõtteks Minu arust on euro käibeletulek Eestis nii positiivne kui ka negatiivne. Positiivne, kuna see annab Eestile maailmas suure kindluse, saab tuntumaks ja turistidele rohkem käidavaks kohaks. Pole valuutavahetus kulusid. Inimestele on ka see positiivne, et laenuintressid on madalamad. Negatiivne, kuna raske harjuda teise rahaga, inimesed kardavad suurt hinnatõusu ja palju tuleb peenraha. Inimesed jäävad ilma oma vabaduse sümbolist. Aga kokkuvõtteks astub Eesti väga suure sammu ja võtab riski toime tulla väga suure muutusega. Ja kindlasti näeme me nii langusi, aga lõpuks korvab kõik selle suur tõus Eestile kogumaailmas. 8 Kasutatud kirjandus: 1. Meie euro, rändnäitus 2. Meie euro, rändnäituse brosüür 3
Vastus: Õige Vale Rahaagregaadiks M0 nimetatakse keskpanga poolt emiteeritud ja valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib asuda keskpangas, kommertspangas või sularahana ringluses. Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 11 Punktid: 1 Kui keskpank tõstab diskontomäära, siis Vali üks või enam vastust. rahabaas kasvab raha pakkumine kahaneb laenuintressid tarbijatele alanevad raha pakkumine kasvab Diskontomäär on keskpanga poolt kommertspankadele antavate laenude intressimäär. Kui keskpank seda tõst Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 12 Punktid: 2 ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuuluvad Vali üks või enam vastust. valitsuse võlakirjade ost keskpanga poolt diskontomäära tõstmine
Vastus: Õige Vale Rahaagregaadiks M0 nimetatakse keskpanga poolt emiteeritud ja valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib asuda keskpangas, kommertspangas või sularahana ringluses. Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 11 Punktid: 1 Kui keskpank tõstab diskontomäära, siis Vali üks või enam vastust. rahabaas kasvab raha pakkumine kahaneb laenuintressid tarbijatele alanevad raha pakkumine kasvab Diskontomäär on keskpanga poolt kommertspankadele antavate laenude intressimäär. Kui keskpank seda tõst Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 12 Punktid: 2 ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuuluvad Vali üks või enam vastust. valitsuse võlakirjade ost keskpanga poolt diskontomäära tõstmine
kokku moodustavad kogukulud: TC = FC + VC , kus TC total cost; kogukulud; FC fixed cost; püsikulud; VC variable cost; muutuvkulud. PÜSIKULUD Püsikulud (fixed cost, FC) on sellised kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu. St tegemist on kuludega, mis ei sõltu otseselt tootmismahust ehk neid tuleb tasuda ka siis, kui ettevõte midagi ei tooda. Näiteid: tehased, püsiseadmed, kontorihooned, milles ettevõte tegutseb, püsitöötajad (kontoris), kindlustusmaksed, laenuintressid jmt. Ehitusfirmadel on üldiselt üsna madalad püsikulud. 3 17.02.2014 MUUTUVKULUD Muutuvkulud (variable cost, VC) on sellised kulud, mis sõltuvad toodangumahust. Muutuvkulud näitavad erinevust püsi- ja kogukulude vahel. Kui midagi ei toodeta, on ka muutuvkulud võrdsed nulliga, toodangumahu kasvades hakkavad suurenema.
Saksamaa olukorda raskendasid reparatsioonid. Et tagada rahasaamist, okupeeris Prantsusmaa Saksamaa Ruhri tööstuspiirkonna, mis tõi Saksamaal kaasa hüperinflatsiooni. Sotsiaalsed pinged tõid kaasa äärmuslike liikumiste aktiviseerumise. Inimesed arvasid, et karmi käega valitsejad ja riigikontroll suudavad riigi raskest olukorrast välja tuua. USA-s allkirjastati Dawes´i plaan USA andis Saksamaale laenu ja vähendas reparatsioone. USA majandusele mõjus I Maailmasõda hästi (laenuintressid, relvamüük, kaubad Euroopasse). USA-s tekkis majandusbuum, mis tugines kergele laenusaamisele ja ületarbimisele. Rikastumisootuses osteti kokku kõikvõimalikke väärtpabereid. Selle tulemusel kujunes ülemaailmne majanduskriis, mis sai alguse põllumajandusest (1929. a.). Järgnes ebakindlus aktsiaturul. Oktoobris tekkis paanika New Yorki börsil (,,Must neljapäev"). Kõik müüsid, hinnad
alusel. - vale Range eelarvepoliitika vähendab kogunõudlust, nihutades kogunõudluse kõverat alla vasakule. - Tõsi Mida kõrgem on ühiskonnas tööhõive määr, seda suurem on seal valitsev tööpuudus. – Vale Valitsuse stabilisatsioonipoliitika eesmärk on majandustsükli mõjude vähendamine. - Tõene Raha pakkumine suureneb, kui pangad alandavad lisaks kohustuslikule reservimäärale kehtestatud täiendava reservi määra. - Tõene Kui keskpank tõstab diskontomäära, siis laenuintressid tarbijatele alanevad. - Vale Erasektor ei tooda piisavalt ühishüviseid, sest nende kaupade tootmine pole kasulik. - Tõene Likviidsus näitab, kui lihtsalt saab vara konverteerida sularahaks. - Tõene Range rahapoliitika rakendamise tagajärjeks on muuhulgas intressimäärade tõus. - Tõene Raha pakkumine on seda väiksem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr. - Vale Kuznets’i hüpoteesi kohaselt tähendab turumajandus automaatselt ebavõrdsuse jätkuvat kasvu
tootlikkus ajaühiku jooksul võimelised tegema. Tootlikkuse kasvu muutused inimressursside kvaliteedis mõjutavad põhivarade hulga ja kvaliteedi tõus tehnoloogilised muudatused Püsivkulud Püsivkulud jäävad samaks, vaatamata firma tegevuse mahule. Amortisatsioonieraldised, insenertehnilised kulud, kulud ruumidele (üür, küte), juhtide palgad, laenuintressid. Muutuvkulud Muutuvkulud on sellised kulud, mis suurenevad seoses tootmismahu suurenemisega. Tööliste palgad (tunni- või tükitasu), energia, toore. Kogukulud Kogukulud on püsi- ja muutuvkulude summa. Kahaneva tootlikkuse Kahaneva tootlikkuse seadus ütleb, et kui püsivatele seadus tootmisressurssidele (nagu hooned ja seadmed) lisada üha enam
Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kaudsed maksud on oma olemuselt progressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetulekust suhteliselt suurema osa kaudseteks maksudeks võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. Valige üks: Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 9 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kui keskpank tõstab diskontomäära, siis laenuintressid tarbijatele alanevad. Valige üks: Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 10 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks range rahapoliitika rakendamine. Valige üks: Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 11 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
äriprojektidele ja maksevõimelistele klientidele, Finantskriisist tulenevalt tekib ju ka usalduskriis oma ettearvamatu ahelreaktsiooniga ja tagajärgedega. Finantskriisi mõju ulatus ja kestus sõltun suurel määral pankadevahelise usalduse taastumises ning võimaliku kahjumi mahakandmisest. Pankadevaheline laenuandmine on kriisi tõttu muutunud senisest kallimaks ja keerulisemaks, tõusevad intressimäärad, s.h EURIBOR. Sellest tulenevalt suurenevad ka pankade klientide laenuintressid, sest panga jaoks kallineb turult laenatava raha hind ja paljud väljastatavad laenud on seotud EURIBORiga. Majandusseisak või aeglane kasv toob kaasa vähenenud nõudluse. Finantskriisiga toimetulekuks eraldas USA valitsus tohutu suure abiprogrammi üle 700 mld USD. Ka paljud Euroopa riigid on teinud sama. ELi rahandusministrid kohustusid ühiselt tagada hoiuste tagamise süsteem. Nad otsustasid tõsta hoiusegarantii 50 000 euroni, vähemalt üheks aastaks
Püsivaid tootmise üldkulusid jagatakse toodete soetusmaksumusele lähtudes normaalsest tootmismahust. Juhul kui ettevõte töötab alakoormusega, kujuneb tootmise üldkulude summa ühe tooteühiku kohta suuremaks. «Normaalset» üldkulude hulka ületav osa üldkuludest kajastatakse sellisel juhul kohe perioodikuluna ning seda ei lisata toote soetusmaksumusele. Muud kulutused on laenukasutuse kulutused (näiteks laenuintressid) mis võivad osutuda vajalikuks varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Laenukasutuse kulutusi arvestatakse varude soetusmaksumusse ainult juhul, kui varude valmistamiseks on vajalik pikem ajaperiood ja tootmist finantseeritakse laenu või muu intressikandva võõrkapitaliga (näiteks laevaehitus, mis vältab üle aasta). Varude soetusmaksumusse ei lülitata, vaid kajastatakse perioodikuluna järgmised kulutused: (a) normaalsest suuremad tootmiskaod; (b) laokulud, v
a) milline on kogutoodangu tasakaalutase (võrrandite lõikepunkt)? 20Q = 105 Q; 21Q = 105; Q = 5. b) Kui D kõver nihkub asendisse P = 115,5 Q, siis hinnatase kasvab 100 kuni 110 ni. ni 30. Kasutades sümboleid + kasvab ja kahaneb vastake, mis juhtub investeerijate oodatava tulumääraga rr, investeeringute mahuga I ja kogunõudlusega D , kui a) kommertspankade laenuintressid on langenud viimase kolmekümne aasta madalaimale tasemele rr + I + D + b) riigi parlament vabastas oma uue maksuseadusega ettevõtted tulumaksust investeeringute pealt rr + I + D + c) Aktsiaturud varisesid kokku Tokios, Londonis, New Yorgis, Frankfurdis jm. ning Hongkongi dollar devalveeriti. rr - I - D
tegevuses ja mis pöördub tagasi müügitulude näol. Käibevara – Vara, mis eeldatavasti kasutatakse ära ühe aasta jooksul. Käsiraha – Rahasumma, mis makstakse müüjale lepingu kinnituseks enne kauba üleandmist ning arvestatakse pärast ostuhinnast maha. Kui lepingut ei täideta, siis käsiraha ei tagastata. L Laen – Kohustus laenuks võetud rahasumma tulevikus koos intressidega tagasi maksta. Laenukulude maksumus – Näiteks laenuintressid, laenuvõtmisega kaasnevad tasud jne. Võib kajastada kuluna või kapitaliseerida laenu abil soetatud vara soetusmaksumuses. Laenurisk – Oht, et laenudeks välja antud või investeeritud kapitali ei saada laenuvõtjalt tagasi. Riski suurust mõjutavad tegurid: info usaldusväärsus, laenu usaldatavus, laenutagatis, laenu taotlejale kuuluva ettevõtte puhasväärtus, laenuvõtja sissetulekute ehk rahavoo maht ja stabiilsus.
laenude saamist või investorite usaldusteket, kuna firmal pole veel ette näidata hiigelkasumeid või puudub teatav kogemus. Välised ohud: · Tihe konkurents - viimasel ajal on tunduvalt tõusnud vabaaja rõivaste- ja jalanõude tootmine ning müümine. 23 · Intressimäärade tõus- kui laenuintressid tõusevad, on ka laenu võtnud firmale see kulukas. · Hindade tõus, inflatsioon - üleüldine hinnatõus ja inflatsioon mõjutavad ka meie kaupade hindu. 24 9 Majanduslangus - majanduslangus on olnud alati üleüldine välisest keskkonnast mõjutatud risk. TUNDLIKKUSE ANALÜÜS Projekti tundlikkust kontrolliti järgmiste riskitegurite suhtes:
kaotada riigihanke konkursil konkurentidele või vastupidiselt, teha nii madala hinnaga pakkumise, et võites konkursi, läheb hilisemal tööde teostamisel oma kuludega ,,lõhki". Finantsinstitutsioonid ja kreeditorid vajavad infot ettevõtte rahastamise (laenude) vajadusega seotud otsute langetamisel. Iga korralik äriplaan sisaldab kuluarvestuse osa. Hästi toimiv kuluarvestuse süsteem vähendab pankade riski laenu andmisel ja langevad otseselt ettevõtte laenuintressid. Investorite riskid vähenevad, kui nad omavad ülevaadet ettevõtte kuluarvestusest ja kuludest. Kulude ,,läbipaistvus" suurendab vabal turul ettevõtte väärtust, aktsiate hinda ja sealt edasi omaniku vara väärtust. Audiitoritel aitab efektiivne kuluarvestuse süsteem anda ,,õigemaid ja õiglasemaid" hinnanguid ettevõtte juhtkonna töötulemustele. Samuti võimaldab hea kuluinfo vähendada teatud määral audiitorite töömahtu ning
Kommunaalkulud 8000 8000 8000 8000 8000 8000 Juhtkonna palgakulud 16000 16000 16000 16000 16000 16000 Transport 3000 3000 3000 3000 3000 3000 Muud kulud 4000 4000 4000 4000 4000 4000 Laenuintressid 1500 1500 1500 1500 1500 1500 Laenude tagasimaksmine 6000 6000 6000 6000 6000 6000 RAHA KASUTAMINE KOKKU 61500 61500 61500 61500 61500 61500 ALLIKATE JA KASUTAMISE 13500 13500 13500 13500 13500 13500 VAHE RAHA JÄÄK PERIOODI
65) Selgita nõudluse mõistet: Nõudlus on kinnisvara kogus, mida ostjad on nõus antud hinna juures turult omandama. 66) Millised on nõudlust mõjutavad tegurid: Peegeldab tarbijate vajadusi, materiaalseid soove, ostujõudu ja eelistusi; nõudluse analüüs keskendub kinnisvara võimalike kasutajate- ostjate või rentnike, määratlemisele; efektiivne nõudlus: soov ja ostujõud; nõudlust mõjutavad tegurid: -elanikkonna struktuur; -sissetulekud; -laenuintressid; -omafinantseerimise määr; -üldine majanduspoliitika; -kinnisvara väärtuse tõus ajas jne. 67) Selgita pakkumise mõistet: Kinnisvara kogus, mida müüjad/arendajad on valmis konkreetse hinna juures turule tooma; pakkumine tähendab kinnisvara tootmist ja kättesaadavust. 68) Millised on pakkumist mõjutavad tegurid? · Kogus, mida müüjad/arendajad on valmis konkreetse hinna juures turule tooma. · Tähendab kinnisvara tootmist ja kättesaadavust.
kulud, töötasu koos juurdearvestusega jt. kuluelemendid. Kui siia veel lisada tootmise üldkulud (juhtide palgad, raamatupidamiskulud, telefoniarved, transpordi-, kütuse- ja väetisehoidlate kulud, maamaks jne) saame kuluelementide kokkuliitmise teel traktoritöö kulud kr/h. Analoogiliselt arvutatakse ka töömasina kasutamise kulud kr/ha. Siin on peamisteks kuludeks masina kulum ja korrashoid, mõnel masinatüübil lisanduvad ka hoiukulud, laenuintressid ja abitööliste töötasu. Arvestades agregaadi tootlikkust ha/h arvutame ka traktoritöö tunnikulud ümber kuluks hektari kohta. Nende kahe kokkuliitmisega saame agregaadi kulud kr/ha. Taolisel kulude arvutamisel on põhiraskuseks see, et sageli ei ole teada, kui suur on antud masina tööressurss kohalikes tingimustes. Ehk teisiti öeldes, ei ole teada, mitu hektarit saab selle masinaga tema kasutusea jooksul harida. Vanemate masinatüüpide kohta on mitmes
Tootlikkus suureneb aastate jooksul, sest muutub: 1)tööjõu kvaliteet- haritud ja heade tööoskustega töölised suudavad tootlikumalt töötada. 2)Põhivarade hulk ja kvaliteet haritud ja heade tööoskustega töölised suudavad tootlikumalt töötada. 3)tootmistehnoloogia- võetakse kasutusele uued tootmismeetotid, uued sisepidamismeetodid. Püsikulud- kulud, mis jäävad muutumatuks, vaatamata ettevõtte tootmismahule(amortisatsioon, ruumide küte, juhtide palgad, laenuintressid) Muutuvkulud- Kulud, mis suurenevad seoses tootmismahu suurenemisega(tööliste palgaraha, elektri hind, tooaine hind. Püsikulud + Muutuvkulud = KOGUKULU Tootmise kasvuga kogukulud esialgu langevad. Kui tootmine veelgi suureneb, tõuseb ka iga tooteühiku maksumus. Keskmised kogukulud hakkavad suurenema vastavalt kahaneva tootlikkuse seadusele Kahanev tootlikkuse seadus Kui püsivatele tootmisressurssidele(hooned, seadmed) lisada
või isegi väike, siis 2 inimest tunnistas, et on võtnud liiga palju laenu ja peavad seetõttu muudelt eluvaldkondadelt kokku hoidma. Kuuel inimesel on laenude määr kõrge, kuid saavad oma rahadega siiski hakkama. Majanduskriisi alguses käis nii mõnelgi korral meedias läbi teema, et kriisis on süüdi just pangad, kes on vastutustundetult andnud laenu. Pank on äriettevõtte, mille eesmärgiks on teenida omanikele kasumit ja suurim tuluallikas on just laenuintressid. Kõikide pankade tellerite peamiseks tööülesandeks on müüa ja kõikide tarbiJate õigus on otsustada, kas osta või mitte. Seega kuigi pangad oleksid pidanud oma laenupoliitikat ja laenuvõtjale esitatavaid tingimusi aegsasti karmistama, siis ka iga inimese kohustus on mõelda, kas mul ikka tõesti on seda laenu vaja ning kui tõenäoliselt suudan ma kogu perioodi vältel laenu vastavalt kokkulepitule tagastada
oma raha deposiithoiusele, ei kasuta klient seda raha kokkulepitud aja jooksul ja saab selle eest pangalt intressi näol vastavat tasu. · Säästuhoiuse puhul laekub kliendilt regulaarselt raha kontole juurde ja pank maksab kogunevalt summalt kliendile intresse. On ka kombineeritud hoiuseid, kus klient saab nautida nii nõude- kui ka säästuhoiuse hüvesid. Laenamine tähendab hoiustajate raha suunamist neile, kes soovivad seda hetkel kasutada. Laenuintressid on üks pankade oluline tuluallikas. Keskpank Keskpank on avalik-õiguslik institutsioon, mis teostab mingi riigi või riikide grupi rahapoliitikat. Eestis on keskpangaks Eesti Pank. Eesti Panga olemus ja roll Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank ja Euroopa Keskpankade Süsteemi liige. Eesti Pank on sõltumatu põhiseaduslik institutsioon, kes ei allu valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele.
Ostukulutustele lisatakse kaupade veoga seotud kulud. Tavaliselt lepivad koostööpartnerid kokku, kes maksab transpordi eest, sest transport on tänapäeval väga kõrge hinnaga. Võimalik, et soetusmaksumusele lisatakse veel tollimaks ehk transportimisel või eksportimisel kaupadelt võetav maks [17: 370]. Samuti on vajalikud muud kulud, et varud saaks viia nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Muud kulud on laenu kasutuse kulutused (näiteks laenuintressid) [21]. Intressiks loetakse lisamakset, mida laenuvõtjad maksavad laenuandjale ja mille võrra tagasimakstav summa on suurem esialgsest laenusummast. Intressi suuruse määrab nominaalne intressimäär, mida väljendatakse protsentides [12: 111]. Järelikult võetakse varud arvele soetusmaksumuses, mis on varude ostuhind kokku liidetuna selliste lisanduvate kuludega, mis on tehtud varude viimiseks sellisesse seisu, milles nad hetkel on
Kui firmal on kõikuvad rahavood või on kõikumised tingitud olulistest projektitöödest firmas, siis pole positiivse rahavoo sidumine sellise pikaajalise eesmärgiga nagu dividendide maksmine kuigi hea mõte.Dividendide otsuse tegemine on suhteliselt pikaajaline protsess ning otsuse tegemise ajal võib olla piisavalt rahalisi resursse. Kui aga makstakse dividendid välja, võivad tekkida likviidsusprobleemid seoses laekumiste madalseisuga. Maksude seisukohalt on olukord selline, et laenuintressid saab kuludesse kanda. Kuid dividendi väljamaksed tuleb tulumaksuga maksustada. Seega väheneb ettevõtte omakapital ka tulumaksu võrra. Vast kõige olulisem on vältida dividendide maksmist ettevõtte kiire kasvustaadiumis, kus vajatakse suures mahus rahalisi ressursse. Kapitali kulu Ettevõtetel tuleb sageli teha otsuseid oluliste investeeringute tegemiseks. (hoonete ehitus, uued seadmed jme). Nende juures alati tuleb hinnata, kas projektide rakendamine saavutab
Kui riigis on eelarve defitsiit, peab valitsus leidma võimalusi kulutuste rahastamiseks. Selleks on kolm põhilist võimalust: · emiteerida ehk trükkida raha juurde · maksustada täiendavalt riigi kodanikke või tootjaid defitsiidiga). · laenata raha(finantseerimine defitsiidiga) Raha on võimalik laenata kas välismaalt või oma riigi kodanikelt, seega võib riigi laen (võlg) olla sisemine või väline. Kui võlg oli võetud kodumaistelt rahaturgudelt jäävad laenuintressid omale maale, aga kui see oli võetud välismaalt, siis lähevad intressid riigist välja. Seega toimub raha väljavool riigist. Teatava suurusega riigivõlg on talutav. Kui aasta jooksul maksulaekumised kujunevad suuremaks prognoosituist, võetakse vastu lisaeelarve. 12. RAHA JA PANGANDUS. RAHAPOLIITIKA Barterkaubanduse puhul vahetatakse omavahel kaupu ja teenuseid ilma raha kasutamata. Raha on üldtunnustatud makse- ja vahetusvahend. Raha iseloomustamiseks kasutatakse tema funktsioone
Paneme paika lõpptulemuse, mida tahame saavutada. Näiteks kui palju soovime kasumit teenida. Näiteks soovime teenida 1000 000, siis tuleb arvestada, kui palju kulutatakse sellel, et teenida see miljon. Rentaablus- kasumisuhtest kapitalisse ja ka käibesse. Tulude ja kulude vahe = kasum -kõige üldisem seos., lk 71 · tegutsemisega seotud eesmärgid FORMAALSED EESMÄRGID · kasum- on tulude kulude vahe (rakendatakse nii omakapitali kui võõrkapitali) laenuintressid saab võõrkapital; omakapitali puhastulu on see mis jääb ettevõtjale endale; laenu intressid arvestatakse kasumist maha, see on kulu · rentaablus (efektiivsus)- ehk kasumi suhe vahenditesse, kogu kapital mis ettevõttesse paigutatakse, kui palju selle pealt teenitakse. Ettevõtte tegutsemise efektiivsus. Rentaabluse kohapealt ei ole oluline kuidas see kasum jaotub, rentaablus sellest ei muutu (isegi intresside ära maksmine ei mõjuta rentaablust)
Materjalid, kaubad Tootmisega seotud tööjõu kulu Kommunaalkulud Juhtkonna palgakulud Transport Ja muud kulud Laenuintressid Laenude tagasimaksmine Muud kulud RAHA KASUTAMINE KOKKU ALLIKATE JA KASUTAMISE VAHE RAHA JÄÄK PERIOODI ALGUL
1. Kassavoo prognoos 1. 2. 3. 4. 5. Jne. kuu kuu kuu kuu kuu Laekumine müügist Omakapitali sissemaksed Laenud Muud allikad RAHALISED ALLIKAD KOKKU Materjalid, kaubad Tootmisega seotud tööjõu kulu Kommunaalkulud 22 Äriplaan Juhtkonna palgakulud Transport Ja muud kulud Laenuintressid Laenude tagasimaksmine Muud kulud RAHA KASUTAMINE KOKKU ALLIKATE JA KASUTAMISE VAHE RAHA JÄÄK PERIOODI ALGUL RAHA JÄÄK PERIOODI LÕPUKS 2. Kasumiaruande näidis 2010 2011 2012 Tulud Realiseerimise netokäive Muud tulud KOKKU TULU Kulud Tooraine Kaubad Tööjõu kulu Energia kulu Muud tootmisega otseselt seotud kulud Kommunaalteenused Administratsiooni tööjõukulu Kontorikulud Rendi ja üürikulud
Filmid koos kirjandusega tekitasid ameeriklastes unistuse - saada ajalehepoisist miljonäriks. Kõige selle tõttu tekkis ameeriklastel tunne, et nad võivad tarbida nii palju kui tahavad ja et majanduslik õitseng on lõputu. Inimesi õhutati aktsiatesse investeerima ja tarbekaupu järelmaksuga ostma. Kõik see aitas kaasa Ameerika majanduse äärmiselt kiirele arengule. Raha laenati väga kergelt (näitkes tarbekaupade ostmiseks) ja valitsus soodustas laenamist hoides laenuintressid kunstlikult madalal (Adamson et al 2000:58-59) 1929. aasta märtsis valitud president Herbert Hoover kuulutas, et vabariiklased kaotavad USA-st lõplikult vaesuse ja ta arvas, et USA-le on kindlustatud mitu aastat majanduslikku õitsengut, kui mitte igavene õitseng. (Adamson et al 2000:58-59) USA tööstustoodang oli 67% võrra suurenenud võrreldes Esimese maailmasõja eelsest tasemest. (Krinal 1995:91)
turgude iseloom konkurentide ja nende toodete olemus ja käitumine o Makromajandus uurib tööstusharude, ettevõtete ja riikide tegevust. See hõlmab järgmisi valdkondi: riigi majanduskasvu määr erasektori võime konkureerida teiste maade erasektoriga valitsuse fiskaaltegurid, st. maksutulud ja –kulud valitsuse monetaartegurid, st. raha „hind“ ehk laenuintressid rahvusliku raha väärtus teised majandusnäitajad riigi tasandil nagu eksporditegevuse tugevus, maksebilanss, inflatsioon, töötus ja raha pakkumine Ettevõtteid väljastpoolt mõjutavad tegurid on Majandustsüklid, kasv ja langus Inflatsioon Töötus Intressimäärad Valitsuse kulutamine ja laenamine
2009 võimule uus valitsus Kreekas. Teatas 2010, et puudu jääk ei ole 6-9% SKPst, vaid hoopis 15,7 % defitsiit, mis on väga suur auk. Kui Kreeka 2002. aastal euro kasutusele võttis, anti riigile võimalus võtta väga odavaid laene, ja Kreeka laenaski selgelt liiga palju 12. Iiri võlakriis. Iirima kriisile eelnes suur majanduskasv. Lisaks toimus riigis ka kasumijaht, kus igaüks oli oma kasu peal väljas. Palgad, laenuintressid, krediidi kättesaadavus ja tööpuudus liikusid paremuselt halvemusele. Üks peamisi põhjuseid mis Iirimaa kriisi viis, oli see, et oldi liiga palju võlgu ja seda just teistele riikidele. Ka Iirimaale koostati abipakett. Iirimaa enda panus sellesse oli 7,5 miljardit eurot, IMF toetas riiki aga 22,5 miljardi euro suuruse laenuga ja EL 45 miljardi euroga. Viimane summa saadi kokku mitmetelt erinevatelt toetajatelt
variaandid.4)Määratakse projekteerimise tingimused ja väljast juhtimisele ja kontrollile on suuremad; 5)kaetavate kulude tüüpvõrkgraafikute analüüs. Tulemus võrkgraafikute - finantskulud(laenuintressid) projekteerimisluba. Koostatakse defineerimine on keeruline ja võib põhjustada ülekulu. Eelised klassifikaator. Üks võrkgraafiku töö sisaldab mitu - kulud platsi vabastamiseks ja ettevalmistamiseks
- anda töölistele võimalus ja innustada neid tegema tootmisprotsessis täiendusi, tõstma selle efektiivsust ning vähendama tootmisjäätmeid. Püsivkulud Püsivkulud jäävad samaks, vaatamata firma tegevuse mahule. Amortisatsioonieraldised, insenertehnilised kulud, kulud ruumidele (üür, küte), juhtide palgad, laenuintressid. Muutuvkulud Muutuvkulud on sellised kulud, mis suurenevad seoses tootmismahu suurenemisega. Tööliste palgad (tunni- või tükitasu), energia, toore. Kogukulud Kogukulud on püsi- ja muutuvkulude summa. Kahaneva tootlikkuse Kahaneva tootlikkuse ehk kahaneva toogi seadus ehk kahaneva toogi ütleb, et kui püsivatele tootmisressurssidele (nagu seadus hooned ja seadmed) lisada üha enam muutuvaid
juhtkonna palgad jne). Püsivaid tootmise üldkulusid jagatakse toodete soetusmaksumusele lähtudes normaalsest tootmismahust. Juhul kui ettevõte töötab alakoormusega, kujuneb tootmise üldkulude summa ühe tooteühiku kohta suuremaks. «Normaalset» üldkulude hulka ületav osa üldkuludest kajastatakse sellisel juhul kohe perioodikuluna ning seda ei lisata toote soetusmaksumusele. Muud kulutused on laenukasutuse kulutused (näiteks laenuintressid) mis võivad osutuda vajalikuks varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Laenukasutuse kulutusi arvestatakse varude soetusmaksumusse ainult juhul, kui varude valmistamiseks on vajalik pikem ajaperiood ja tootmist finantseeritakse laenu või muu intressikandva võõrkapitaliga (näiteks laevaehitus, mis vältab üle aasta). Varude soetusmaksumusse ei lülitata, vaid kajastatakse perioodikuluna järgmised kulutused: (a) normaalsest suuremad tootmiskaod; (b) laokulud, v
ettevõtted ei olnud enam tulusad. Turule tuli palju aktsiaid, mis põhjustas hinnalanguse. Kõik püüdsid aktsiatest lahti saada. 29. oktoober 1929 tuli börsikrahh - ,,Must teisipäev", millest sai alguse majanduskriis. Majanduskriisi põhjuseks oli ka see, et tootmine oli vale. Arendati liiga palju uusi tootmisi, elektrotehnika, autotööstus, keemiatööstus. Euroopa majandus oli nõrk, nad ei suutnud tarbida kaupa. Riigi osalus oli vale, nad hoidsid laenuintressid madalal. Üksikult ei oleks need kriisi toonud, kuid koos põhjustasid languse. 1928 ja 1929 olid head viljaaastad, talupidajad olid võtnud laenu, kuid kuna viljahinnad olid madalad, ei suudetud laene tagasi maksta. Lisaks oli hea teraviljaaasta Lõuna-Ameerikas, turule tuli odav Argentiina nisu. Venemaa alustas sõjatööstuse arendamist, mille tõttu nad vedasid välja rohkem vilja. Paljud USA väiketootjad läksid pankrotti ja pidid oma maa pangale andma.
Aja jooksul maa väärtus muutub: 1)omaniku tegevusest, kes võib tõsta maa väärtust tehnovõrkude väljaehitamise teel. 2)omanikust sõltumata, naabruse või planeerimisettekirjutuse, seaduste muutunise tõttu. 24. Mitmetasandiline on Eesti ehituskulude liigitus (kulude klassifikatsioon)? (Kasutuskulud, ehituskulud, projekteerimiskulud ) Ehituskulu: - maa ostuks - finantskulud(laenuintressid) - kulud platsi vabastamiseks ja ettevalmistamiseks - kulud hoonele ja rajatisele - projekteerimisele, järelvalvele ja juhtimiskulud 25. Ehitustöö parametid, mida kasutatakse ehituse plaanimisel (juhtimisel). 1. Töö nimetus peab olema lühike. Arvuti kasutamisel kodeeritakse. 2. Töö seos teiste töödega. Võrkgraafikus tööde loend või töö alg- ja lõppsündmuse kood. 3. Töö füüsiline maht koos mõõtühikuga. 4
1.SISSEJUHATUS EHITUS - tegevus - majandussektor projekteerimine ja ehitamine, kaasaarvatud ehituse tellija tegevus - ehitamine ehitusplatsil EHITIS füüsiline keha - hoone definitsioonid ja näited - rajatis KINNISVARA maa + ehitis EHITUSKULU - kulud - maa ostuks - finantskulud ( laenuintressid ) - kulud platsi vabastamiseks ja ettevalmistamiseks - kulud hoonele ja rajatistele - projekteerimise, järelevalve ja ( tellija ) juhtimiskulud EHITUSE ERINEVUS TÖÖSTUSTOOTMISEST · toode paigal, tööjõud ja vahendid liiguvad · tootmistsükkel pikk : aeg omaette hindamiskriteerium, spetsmeetodid plaanimisel
Sellisel juhtumil peab firma otsustama, kas investeering kujuneb majanduslikult õigustatuks või mitte. Lühiperioodil on osa tootmisteguritest püsivad. Selliste tootmistegurite tekitatud kulusid nimetatakse (kogu)püsikuludeks(total fixed costs, FC või ka TFC) Püsikulud on kulud mis ei muutu toodangu mahu muutumisega ning esinevad ka siis, kui ettevõte midagi ei tooda. Püsikuludeks on näiteks renditasud, ettevõtte kulud valvele, küttetasud, laenuintressid jne. Muutuvate tootmistegurite tekitatud kulusid nimetatakse muutuv- e varieeruvateks kuludeks(total variable costs, VC või TVC) muutuvkulud on ettevõtte kulud, mis muutuvad, kui firma lühiperioodil oma kogutoodangu mahtu suurendab või vähendab. ettevõte tootmismahu muutustega on seotud näiteks palgakulu, materjalide, tooraine, energia maksumus jne. Kogukulud(TC) on ettevõtte kõik kulud, mis tulenevad teatud toodangukoguse(väljundi) valmistamisest.
turgude iseloom konkurentide ja nende toodete olemus ja käitumine o Makromajandus uurib tööstusharude, ettevõtete ja riikide tegevust. See hõlmab järgmisi valdkondi: riigi majanduskasvu määr erasektori võime konkureerida teiste maade erasektoriga valitsuse fiskaaltegurid, st. maksutulud ja kulud valitsuse monetaartegurid, st. raha ,,hind" ehk laenuintressid rahvusliku raha väärtus teised majandusnäitajad riigi tasandil nagu eksporditegevuse tugevus, maksebilanss, inflatsioon, töötus ja raha pakkumine Ettevõtteid väljastpoolt mõjutavad tegurid on Majandustsüklid, kasv ja langus Inflatsioon Töötus Intressimäärad Valitsuse kulutamine ja laenamine
turgude iseloom konkurentide ja nende toodete olemus ja käitumine o Makromajandus uurib tööstusharude, ettevõtete ja riikide tegevust. See hõlmab järgmisi valdkondi: riigi majanduskasvu määr erasektori võime konkureerida teiste maade erasektoriga valitsuse fiskaaltegurid, st. maksutulud ja kulud valitsuse monetaartegurid, st. raha ,,hind" ehk laenuintressid rahvusliku raha väärtus teised majandusnäitajad riigi tasandil nagu eksporditegevuse tugevus, maksebilanss, inflatsioon, töötus ja raha pakkumine Ettevõtteid väljastpoolt mõjutavad tegurid on Majandustsüklid, kasv ja langus Inflatsioon Töötus Intressimäärad Valitsuse kulutamine ja laenamine
annaabi.ee 
