NAFTA KASUTAMINE EELISED PUUDUSED - Kõrge kütteväärtus - reostusoht on väga suur, kuna - Üsna mitmekülgne toore vedelikuna valgub laiali. - Võib vedada suurtes kogustes - Taastumatu ja tootlikud maardlad on torujuhtmete, tankerite(laev, millega ammendatud naftat veetakse) ja rongidega - Menetlused on keerukad ja kallid(nafta töötlemine on keerukas ja kallis) - Terrorism ja santaasi oht, kui tahetakse kahjustada tootjariiki või tarbijariiki GAASI KASUTAMINE EELISED PUUDUSED - väga k...
Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. 77% rootslastest on luteri usku. Rootsi rahvastik on koondunud keskosa tasandikule ja lõunapoolsele rannikualale; ainult üks rootslane seitsmest elab maal Rootsi on 1995. aastast Euroopa Liidu liige. Loodusvarad Rootsi tähtsamad loodusvarad: tsingi- raua- vase- plii- hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Riigi arengutase Tähtsaim aru on tööstus. Tööstusel põhirõhk on masina- ja raske tööstusel. Toodab masinaid, autosid, laevu, lennukeid, tööstusseadmeid, kõrge kvaliteedilist terast. Teisel kohal on metsa- ja puidu tööstus. Toodab veel paberit, tselluloosi ja mööblit. Põllumajandus on hästi mehhaniseeritud. Peamised põllukultuurid on suhkrupeet, kartul, ader ja nisu. Riiki arengutase
Loodusvarad ja nende kasutamine Loodusvarad - loodusressursid, mida inimene saab kasutada oma otstarbeks (elutegevuseks). Maavarad - kivimid, gaasid, mil on majanduslik otstarve suur. Jagunemine: *taastuvad *taastumatud Energeetilised loodusvarad: *energia saamiseks: Taastuvad - puit, vesi, õhk, päikeseenergia, maasiseenergia, bioenergia Taastumatud - nafta, maagaas, põlevkivi, kivisüsi, turvas, uraanimaak TRADITSIOONILISED ... energiavarad, mis antud tehnoloogiaga on tavapärased. Praegu: nafta, maagaas, süsi, tuumaenergia. Erinevates piirkondades erinev. ALTERNATIIVSED ... antud tehnoloogilise arengu puhul pole tavapärane. (Tuuleenergia, vee-energia) Energeetika Hõlmab kõiki sektoreid Tegeleb maavarade kaevandamisega, energia tootmisega ja energia transportimisega tarbijani. Energia tootmine: * kütuste tootmine * soojusenergia tootmine * elektrienergia tootmine
PÕLLUMAJANDUS On esmasektori haru,mis tegeleb taimse ja loomse tooraine tootmisega teiste majandusharude tarbeks. Jaguneb taimekasvatuseks ja loomakasvatuseks: nt teraviljad, mugulviljad,õlikultuurid,suhkrukultuur,mõnukultuurid,söödakultuurid,kiukultuurid,köö gi- ja puuviljad. Loomakasvatus Veised piimakari,lihakari,tööloomad. Sead Lambad: villa-ja lihalambad Linnud:kanad,pardid Karusloomad:polaarrebased Muud loomad: hobused, kitsed Siidiussikasvatus Mesindus PÕLLUMAJANDUS -TOIDUAINETÖÖSTUS- TEKSTIIL-,NAHA-,JALATSI-,FARMAATSIATÖÖSTUS, ENERGIAMAJANDUS Nb! Inimene sööb selleks,et elada,mitte ei ela selleks,et süüa. Näitajad, millega iseloomustatakse riigi põllumajandust: Plm hõivatud inimeste osatähtsus Plm maa osatähtsus Plm osas SKP-s Plm toodete osa ekspordis(impordis) Plm spetsialeerumine Tootmise efektiivsus Põllumajandust mõjutavad tegurid Looduslikud tegurid: ...
3. Taastuvad /taastumatud energiaallikad – mõisted ja näited. Taastuvad taastumatud Biomassienergia – puiduhake ja -jäätmed, Energiamets, saepuru, Nafta, maagaas, kivi- ja pruunsüsi, põõsastaimed, pilliroog, hundinui, põlevkivi, turvas põhk, turvas Geotermaalenergia - soe vesi, kasvuhoonete kütmine, ujulad, spaad, kalatiigid, majade kütmine, tänavate Uraanimaak küte, tööstuses (teravilja kuivatamine jmt Päikeseenergia – soojus, elekter Hüdroenergia Laineenergia, tõusu-mõõnalaine energia Tuuleenergia 4. Traditsioonilised/alternatiivsed energiaallikad – mõisted ja näited. Traditsioonilised – tavapärased, kõige laiema kasutusega (nafta, maagaas, kivi- ja pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraanimaak)
Biomassienergia – puiduhake ja -jäätmed, Nafta, maagaas, kivi- ja pruunsüsi, põlevkivi, Energiamets, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, turvas hundinui, põhk, turvas Geotermaalenergia - soe vesi, kasvuhoonete kütmine, ujulad, spaad, kalatiigid, majade Uraanimaak kütmine, tänavate küte, tööstuses (teravilja kuivatamine jmt Päikeseenergia – soojus, elekter Hüdroenergia Laineenergia, tõusu-mõõnalaine energia Tuuleenergia 4. Traditsioonilised/alternatiivsed energiaallikad – mõisted ja näited. Traditsioonilised – tavapärased, kõige laiema kasutusega (nafta, maagaas, kivi- ja pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraanimaak)
Taastuv ja taastumatu energia Kärolin Puusild 12. klass Taastumatu energiaressurss Energiaallikas, mille kogus kasutamisel väheneb Fossiilkütuse liigid: kivi- ja pruunsüsi, nafta, maagaas, põlevkivi ja turvas biomass Tuumakütus - selle allikas, uraanimaak, väheneb Fossiilkütuste põletamisega kaasnevad jäätmed ja keskkonnaprobleemid Põlevkivi ehk kukersiit Eesti tähtsaim maavara - Narva, Kohtla-Järve, ja Ahtme elektrijaama Peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim, (kuni 70% ulatuses) mittetäielikult lagunenud orgaaniline aine, mitmesugused mineraalid Kasutatud ürgajast peale, tööstuslik tootmine 1837. aastal Prantsusmaal 19. sajandil toodeti peamiselt petrooleumi, lambiõli ja
ROOTSI ROOTSI KUNINGRIIK Kätlin Lumi Ülenurme Gümnaasium 10B Üldiselt Rootsi Kuningriik Skandinaavia poolsaare idaosas. Pealinn Stockholm Pindala 449 964 km2 Rahvaarv 9 347 900 Rahaühik rootsi kroon Rootsi kuningas Carl XVI Gustav(15.09.1973) Loodusvarad Tähtsamad loodusvarad: tsingi, raua, vase, plii, hõbeda ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Kliima Mandriline kliima. Mägedes lähisarktiline kliima. Pikk ja soe sügis. Keskkond P inna s t ja jä rve s id o h us ta va d h a p p e vih m a d ning P õ h ja m e re ja Lä ä ne m e re re o s tus . 2 8 ra h vus p a rki Kasutatud kirjandus http://www.google.ee/webhp?hl=et http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi http://karavanserai.bluemoon.ee/Euroopa/rootsi.htm http://www.visitsweden.com/sweden/ http://www.slideshare
sõudmine, purjetamine, ratsutamine, moodne viievõistlus, laskmine, jalgrattasõit, võimlemine, jalgpall, tennis. Rootsi 28 rahvusparki mille pindala on 699 863 ha. Rootsi keel on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Rootsis, Soome lääne- ja lõunarannikul, Ahvenamaal, samuti siin-seal Ameerika Ühendriikides Rootsi-Poola sõda (16001611) Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Rootsi Kuningriik paikneb Põhja-Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas. 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on etnilised rootslased. Kombed
Energiamajandus ..tegeleb energiavarade uurimise, hankimise, nende töötlemisega elektriks, mootori-või ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamistega tarbijale. Looduslike energiavarade hankimine: Ammutamine, töötlemine, rikastamine nafta, gaas, süsi, turvas, uraanimaak Geoloogilised uuringud kaevanduskohutus jm. Mootorikütuse, elektri- ja soojusenergiatootmine. Uue tehnoloogia väljatöötamine, tööjõu koolitamine jm. Äriteenused. Energia toimetamine tarbijatele- kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad. Elektriliinide, torujuhtmete ehitus ja hooldamine jm. Energiamajanduse põletavamad probleemid: 1. Energiatarbe kiire kasv 2. Kvaliteetselt kõrgemal tasemel oleva energiavajaduse kasv 3
seal elab hõredalt inimesi. Rootsis on palju vee-energia rikkaid jõgesid, nagu Läänemerre voolavad Ume ja Lule, ning suuri järvi, nagu Vänern, Vättern ja Mälaren. Taimestik on piirkonniti erinev. Põhjaosa iseloomustab puudevaene tundra; keskosa ilmestab okasmetsade, eriti männikute ja kuusikute rohkus; lõunaosas aga kasvavad heitlehised metsad, eelkõige tammikud ja pöögimetsad. Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Majandus Rootsi impordib kõige rohkem naftat. Veel impordib ta masinaid, keemiatooteid, mineraalkütuseid, tekstiilitooteid ja jalatseid Rootsi ekspordib kõige rohkem ravimeid, kuid samuti ka masinaid, autosid,puitu,keemiatooteid,rauda ja terast Vaatamisväärsused Gotlandi saar ja Visby linn Öland A. Lindgreni kodukoht Vimmerby's Lapimaal. ülikoolilinnad Lund ja Uppsala Göterburg Stockholmis:
avastatud planeedi Uraani järgi. 1896 avastas Henri Becquerel uraanisoolade abil radioaktiivsuse. Kuni 1940. aastani, mil avastati neptuunium ja plutoonium, oli uraan suurima massiarvuga teadaolev element. Uraani leidub maakoores kõikjal, kivimites, mullas ja samuti merevees. Siiani on teda majanduslikel kaalutlustel toodetud peamiselt mineraalsetest maakidest, kus sisaldus ületab 0,1 %. Uraanimaak kaevandatakse kas avatud karjääridest või allmaakaevandustest ja saadetakse tavaliselt lähedal asuvasse tehasesse. Maak purustatakse, peenestatakse lobriks ja sellest eraldatakse uraan tugevas happes või leelises lahustamise teel. Lahusest sadestatakse uraanoksiidi U308 kontsentraat, mis kuivatatakse, kuumutatakse ja pakendatakse. Nõrgalt radioaktiivset ~ 85 % uraani sisaldavat uraanoksiidi U308
xxx KESKKOOL NIMI XI klass ENERGIALLIKAD REFERAAT 2013 SISUKORD SISUKORD…………………………………………………………………………... 2 SISSEJUHATUS……………………………………………………………………... 3 1. MIS ON ENERGIAALLIKAS?…………………………………………….............4 2. TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD……………………………………..……4 2.1. Fossiilkütused…………………………………………………..............................4 2.2. Tuumkütus…………………………………………………...................................5 3. TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD……………………………………….. .........6 KOKKUVÕTE……………………………………………………………………….. 7 KASUTATUD KIRJANDUS……………………………………………………….. ..8 2 SISSEJUHATUS Antud referaadis on info energiallikatest,mida saab jagada kaheks rühmaks: taastuvateks ja taastumatuteks. Kuna referaat on kokkuvõtlik terviktekst, siis seda on edaspidi hea vajadusel kasutada ja kirjutan sellel teemal, sest see on füüsikas kodune ülesanne. Ref...
tuuleenergia maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm bioenergia põlevkivi MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA loodete energia tuuleenergia turvas TUUMAENERGIA uraanimaak MAA SISEENERGIA maasisene soojus TERMOTUUMA- ENERGIA Energiamajanduse 10 mõistet Energiamajandus - Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Taastuvad energiaallikad - sellised energiaallikad, mis uuenevad pidevalt päikes kiirgusenergia arvel ja nende taastumisaeg on võrreldev inimese elueaga
Autokütused, mis põhinevad mittetaastuvate ja taastuvate kütuste kasutamisel Taastuvad kütused Taastuv ressurss ehk taastuv loodusvara - on loodusvarad, mis põhimõtteliselt on igavesed. Näiteks: ● biokütused (taimsed ja loomsed ressursid) ● energiaallikad (päikeseenergia, tuuleenergia, maasoojus) Mittetaastuvad kütused Taastumatu ressurss ehk taastumatu loodusvara - aine/energiaallikas, mis võib otsa saada. Tegelikult need ained taastuvad, aga väga aeglaselt võrreldes tarbimisega. Näiteks: ● maavarad (fossiilkütus, metallimaagid) ● tuumaenergia (uraanimaak, mis on taastumatu maavara) Maagaas Maagaas on tekkinud miljoneid aastaid tagasi mereloomade ja -taimede lagunemise tulemusel eraldunud gaasilise osana ning see koosneb põhiliselt metaanist. Gaasileiukohtades täidab maagaas poorseid kivimeid ja tühemikke maakoores. Tavalist maagaasi ehk kuiva maagaasi ammutatakse pinnasetühikutesse kogunenud maagaasi maardlatest. Maagaasi p...
) ning Steineri Alpid (Grintovec 2558 m.). Riigi lõunaosa ulatub üle Dinaari mägede Karsti platoole. 35 % riigi pindalast on kõrgemal kui 600 meetrit ülemerepinna, madalikke esineb ainult rannikul ning Sava- Krka orundis idas ja Muri ääres. Harimiskõlblikku maad on vähe, seda takistab pinnase kuivus: 42% Sloveenia territooriumist paikneb karastunud aluspõhjal. Metsad (pöök, tamm, nulg, kuusk) katavad Sloveenia territooriumist 51%. Tähtsamad maavarad on tsingi-, plii-, elavhõbeda-, uraanimaak, leidub ka rauda, pruunsütt ja naftat. KLIIMA Valitseb vahemereline suhteliselt mandriline kliima. Ljubljanas on suvel 26,5 kraadi, jaanuaris aga 2,2
Energia liik, Kasutusalad Varud, kus Suurimad Suurimad Suurimad Kasutamise eelised Kasutamise puudused, selle paiknevad? tootjad eksportijad importijad keskkonnaprobleemid osatähtsus Nafta Mootorikütuseks, Lähis- Ida, USA, Saudi Araabia, Lääne- Suure Avariid, õnnetused 40% soojuse kesk- ja Venemaa, Venemaa, Euroopa, kütteväärtusega tankeritega, naftat tuleb taastumatu saamiseks, lõuna Hiina, Norra, Iraan, USA puhastada ja maapõuest elektrienergiaks, Ameerika, Kanada, Araabia ÜE välja pumbates võib naftakeemia Aafrika Suur- ...
aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm. Saared Rootsi suuremad saared on Ojamaa (Gotland) (pindala 2994 km²) ja Öland (1347 km²) Järved Rootsis on kümneid tuhandeid järvi, neist suuremad on Vänern (pindala 5648 km²), Vättern (1893 km²), Mälaren (1140 km²) ja Hjälmaren (484 km²). Loodusvarad Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi, raua, vase, plii, hõbeda ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Taimestik Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Kaske, haaba, tamme, pärna, pööki, saart, vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna ja keskosas. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid. Loomastik Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes
Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ja kättetoimetamisega tarbijale. Taastuvad energiaallikad: vee-energia, tuuleenergia, puit ehk bioenergia, loodete energia, maasisene soojus. Taastumatud energiaallikad: nafta. Maagaas, kivisüsi, põlevkivi, turvas, uraanimaak. · Nafta-taastumatu kütus, suure kütteväärtusega, korraga saab transportida suuri koguseid, puuraukude rajamine on keeruline, ammutamise käiguas võib suur osa mereveest reostuda, vajab puhastamist ja ümbertöötlemist. Kõige suurmad varud paiknevad Lähis-Ida riikides. Suurimad naftavarud asuvad:Saudi-A, Iraak, Araabia ÜE, Kuveit, Iraan. Suurimad tootjad ja eksportijad: USA, Saudi-A, Venemaa, Iraan, Mehhiko. Importijad: Jaapan, Lõuna-Korea, Singapur.
erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis. Talvel on keskmine temperatuur Rootsi lõunaosas -2 °C, põhjas -16 °C, suvel vastavalt 17 °C ja 13 °C. Sademeid on 500800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm. Loodusvarad Rootsi tähtsamad loodusvarad on: o Tsink o Raud o Vask o Plii o Hõbedaja uraanimaak o Puit o Hüdroenergia Taimestik Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid. Kaske, haaba, tamme, pärna, pööki, saart, vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna ja keskosas. Loomastik Rootsi metsades elab palju loomaliike nagu näiteks: o Põdrad o Metskitsed o Rebased o
Rahvastiku tihedus 20,1 in/km2. Iseseisvus 6.juuni 1523. Rahaühik - kroon (SEK). Ajavöönd - kesk- euroopa aeg. Riigihümn Du gamala, Du fria. Maakond 46n 3218 km. Rootsi on silla abil ühendtatud taaniga. Linnastumine: 84%. Sündimus: 12%0 suremus : 11%0 . Keskmine eluiga: 79 aastat. Põlumajandus. % SKP- st 27 teenuse % 71 SKP s in. 19 700. loodusvarad Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi, raua, vase, plii, hõbeda ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Leidub veel kulda, volframi,arseeni,naftat. Rootsi pindala 449 964 km2. Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Ajalooliselt lõunaosas kasvanud lehtmetsad asendusid inimtegevuse tagajärel põldudega, nüüdseks on osaliselt asemele istutatud okaspuid. kase, haaba, tamme, pärna, pööki, saart, vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna ja keskosas . Tänu lubjarikkale
Sademeid on 500-800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm. Rootsis on kümneid tuhandeid järvi, suurim Vänern (pindala 5648 km²) . Suuremad jõed saavad alguse Skandinaavia mäestikust ja suubuvad Läänemerre. Pikimaks loetakse Vänerni järve suubuvat Klarälvenit koos Göta jõega (720 km). Jõed on kärestikulised ega ole üldjuhul hästi laevatatavad. Tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi - üldandmeid Rootsi kohta https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/geos/sw.html - Maailma faktiraamat - samuti üldandmeid riigi kohta http://www.countrywatch.com/pdfs/SE_cntymap.pdf - riigi kaart http://www.zacekfoto.ee/images/pilt2026.jpg - Loodusfoto Rootsist
20% maagaas 15% muud 10% nafta 5% 0% 1 Energiaallikate liigitus Taastuvad Taastumatud Maa pöörlemise energia Nafta (loodete ja lainete energia) Maagaas Päikeseenergia Kivi ja pruunsüsi Tuuleenergia Põlevkivi Veeenergia Turvas Puit jm bioenergia Uraanimaak Maa siseenergia (maasisene soojus) Maagravitatsioonienergia Termotuumaenergia Alternatiivsed energiaallikad Energiaallikad, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad (või on liiga kallid) Nt loodete energia, päikeseenergia, maasisene soojus Nafta ja maagaasi varudele antud hinnangud eri aegadele Kütus 1968 1986 1991 2003 Nafta (mld t) 72,5 95,1 135,4 142,5
nafta tuuleenergia maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm bioenergia põlevkivi MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA loodete energia tuuleenergia turvas TUUMAENERGIA uraanimaak MAA SISEENERGIA maasisene soojus TERMOTUUMA- ENERGIA PS ! nafta ja süsi osakaal kõige tähtsam ! NAFTAVARUD ! Saudi-Araabia, Hiina, USA, Venemaa, Venezuela. Katar. NAFTA TOOTJAD ! · Venemaa, Saudi-Araabia, USA, Iraan, Hiina, Kanada. (Euroopas ka Norra ja Suurbritannia) FIRMAD: Shell, Mobil, Exxon EKSPORT IMPORT KIVISÜSI :
nafta tuuleenergia maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm bioenergia põlevkivi MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA loodete energia tuuleenergia turvas TUUMAENERGIA uraanimaak MAA SISEENERGIA maasisene soojus TERMOTUUMA- ENERGIA PS ! nafta ja süsi osakaal kõige tähtsam ! NAFTAVARUD ! Saudi-Araabia, Hiina, USA, Venemaa, Venezuela. Katar. NAFTA TOOTJAD ! · Venemaa, Saudi-Araabia, USA, Iraan, Hiina, Kanada. (Euroopas ka Norra ja Suurbritannia) FIRMAD: Shell, Mobil, Exxon EKSPORT IMPORT KIVISÜSI :
Rahvastik Kogu Rootsi elanikkonnast 90% elab maa lõuna osas. Rootslaste eluiga on maailma kõrgemate hulgas. Keskmine eluiga meestel 75 aastat, naistel 80 aastat. Rahvuslik koosseis-rootslased ja laplased 88%,türklased, kreeklasd, norralased, taanlased, soomlased 12%. Immigrandid rändavad Rootsi parema töö-, palga-, sotsiaalabi põhjustel. Loodus ja loodusvarad Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi ja jäneseid. Paljud loomaliigid on täieliku kaitse all. Kultuur Karlsson-Astrid Lindgreni tegelaskuju Rootsist on pärit palju kuulsaid lasteraamatust kirjanikke
madalik jääb lehtmetsa vööndisse. Põhjaosa jääb tundravööndisse. Lõunaosa lehtmetsad on põllumaastatud ja looduslikku taimkatet praktiliselt ei esine. Muldkate Muldadest levivad maa lõunaosas suhteliselt viljakad mullad metsapruunmullad, põhja pool on leetmullad. Loodusvarad Mets – 57% territooriumist metsa all. Vesi – hüdroenergia; vesi tööstusele. Maavarad – rauamaak, uraanimaak, vasemaak. RAHVASTIK Keskmine tihedus on 20 in/km2. Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. 90% rahvast elab riigi lõunakolmandikul, kolmandik elab 3 suuremas linnas. Linnades elab ~85%. Riigikeeleks on rootsi keel, kuulub indoeuroopa keelkonda, germaani keelrühma. Kuni II maailmasõjani oli Rootsi rahvusriik, 20. sajandi viimastel kümnenditel seoses väga
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ROOTSI Juhendaja: -- KL-13 Pärnu 2015 Rootsi (rootsi keeles Sverige), ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige), paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi pealinn on Stockholm. Rahvaarv on 9 573 466 (2013). Kliima Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja ...
Olulised faktid Huvitavad faktid Aurumasin leiutati 1765. Esimene inimese a energiallikas oli puit Nafta on inimkonna Naftat hakati puurima 20. tähtsaim energiaallikas. sajandi keskel 72% maailma Esimene gaasil töötav naftavarudest asub OPEC- linnavalgustus süüdati i riikide maapõues. 1807 Inglismaal. Suurimad neist Lähis- Naftat toodab üle saja Idas. riigi, suurtootjaid ainult Kogu maailma kümmekond. naftaressursiks Maailma suurim hinnatakse ligikaudu naftaeksportija on Saudi- 4600 mld barrelile. Araabia ja importija Maagaas on maailmas Ameerika Ühendriigid. tähtsuselt teine Maagaasi suurimad energiaallikas. tootjad on Ameerika Kivisütt leidub enam Ühendriigid ja Venemaa. Ameerika ühendriikides. ...
väheneb. Taastumatute energiaallikate hulka kuuluvad järgmised fossiilkütuse liigid: põlevkivi, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi ja nafta. Nimetatud fossiilkütused on tekkinud geoloogilises minevikus. Fossiilkütuseid moodustub tegelikkuses taimede ja loomade jäänustest kogu aeg, moodustumine on aga nii aeglane, et see ei kata inimeste tarbimisvajadust. Taastumatute energiaressursside hulka loetakse ka tuumakütust, sest ka selle allikas, uraanimaak, väheneb kasutamise läbi. 3.2.Kasutamise probleemid Varud, mis on kujunenud miljonite aastate jooksul, ammendatakse järjest kasvava tarbimise tingimustes valdavas osas hinnanguliselt lähema 200 aasta jooksul. Sellepärast pööratakse praegu erilist tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutusele võtule, et tulevikus ei tekiks energiapuudust. fossiilkütuste põletamisega kaasnevad jäätmed ja keskkonnaprobleemid.
STRATEEGILISEKS MAJANDUSHARUKS ENERGIAVARAD TAASTUVAD TAASTUMATUD · MAA PÖÖRLEMISE · NAFTA ENERGIA · MAAGAAS ·GRAVITATSIOONIENERGIA · KIVISÜSI ·TUULEENERGIA · PRUUNSÜSI ·VOOLUVEE ENERGIA · PÕLEVKIVI ·PÄIKESEENERGIA · TURVAS ·GEOTERMAAL e. MAA NEED ON FOSSIILSED SISEENERGIA KÜTUSED ·LOODETE, LAINEENERGIA · URAANIMAAK ·BIOMASSI ENERGIA MIKS NIM. NEID FOSSIILSETEKS JA TAASTUMATUTEKS? TRADITSIOONILISED ENERGIAALLIKAD TAVAPÄRASED, KÕIGE LAIEMA KASUTUSEGA, NÄIT. FOSIILKÜTUSED. (MÕNIKORD LOETAKSE SIIA KUULUVAKS KA KAUA KASUTUSEL OLNUD VEE ENERGIA JA TUUMAENERGIA) ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD ENERGIAALLIKAD, MIS EI OLE FOSSIILKÜTUSED. TAVALISELT PEETAKSE SILMAS TAASTUVAID
põhjas 16°C, suvel vastavalt 16°C ja 13°C. SEOS LOODUSE-KLIIMA JA KULTUURI VAHEL Kuna Põhjamaal on karm kliima, siis inimesed on kindlasti kinnisemad, tagasihoidlikumad, kui lõunamaalased n: brasiillased Inimesed on haritumad, teavad rohkem loodusvarade säilitamisest ja hoidmisest kui n: aasia maades, mistõttu hoitakse loodust rohkem(ei visata prügi maha) LOODUSVARAD Rootsi tähtsaimad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii -, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia MAJANDUS Rootsi impordib (rahalises vääringus) naftat, seda peamiselt Norrast ja Iirimaalt Tähtsamad impordiartiklid on veel mootorsõidukite lisaseadmed (Saksamaalt ja Suurbritanniast), infotehnoloogia seadmed (Hollandist ja Suurbritanniast) ning ravimid (Taanist ja Saksamaalt) Rootsi ekspordis on kõige tähtsamal kohal (rahalises vääringus) ravimid, mida eksporditakse põhiliselt Ameerika Ühendriikidesse ja Prantsusmaale
ENERGIA KORDAMINE Energiamajandus-tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega ja energia kättetoimetamine tarbijale. Taastuvad energialiigid-tuuleenergia, vee-energia, bioenergia, loodete energia, maa sisene soojus Taastumatud energiad-nafta, maagaas, kivi-ja pruunsüsi, turvas, uraanimaak Mittetaastuvate energialiikidega kaasnevad probleemid-varud, efektiivsus, keskkonnaohud. Nafta-puuraukude rajamine meresügavustesse on keeruline, selle käigus on suur oht merevee reostumiseks ja pinnase saastumiseks, maagaas transporditakse torujuhtmeid pidi, mis on kallis ja ohtlik, tahked kütused- põhjustab kasvuhoonegaase, karjäärid rikuvad maastikku, transport on mahukas ja kallis. Tuumaenergia- tekivad üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille kahjutuks
Enam-vähem tänapäevane naftapuutorn lasti käiku USA-s Pennsylvanias 1855. aastal. Koos nafta tootmise kasvuga arenes ka nafta töötlemine. Sõiduauto Ford esimene 1892. aastal loodud mudel tarbis kütusena juba bensiini või piiritust. Aastast 1920 on aga Ameerika Ühendriikides bensiin ametlik autokütus. Tuumakütus - Tuumakütust kasutatakse tuumaelektrijaamade tuumareaktoris energia saamiseks. Levinuim tuumakütuse allikas on uraanimaak. Uraani leidub maakoores kõikjal - kivimites, mullas ja samuti merevees. Siiani on teda majanduslikel kaalutlustel toodetud peamiselt mineraalsetest maakidest. Uraanimaak kaevandatakse kas avatud karjääridest või tänapäeval järjest rohkem kasutatavates allmaakaevandustest. Maak purustatakse, peenestatakse poolvedelaks massiks ja sellest eraldatakse uraan tugevas happes või leelises lahustamise teel.
Põhitootjateks on Wyomingi, New Mexico, Montana, Colorado ning Utah' osariigid. Kivisüsi: Kaljumäestikus paikneb üks läänepoolkera suurimaid kivisöemaardlaid. Kivisöe kaevandamine on siin saavutamas oma täisvõimsust. Mineraalsed maavarad: Mõningates Kaljumäestiku paikades kaevandatakse vaske. Rauamaaki kaevandatakse Wyomingis ja Utah´s. Siin on ka hõbeda-, kulla-, plii ja tsingivarusid. Peaaegu kogu Ameerika Ühendriikide uraanimaak pärineb Kaljumäestikust. Metallidele lisaks leidub Kaljumäestikus ka kaaliumi-, magneesiumi-, kipsi-, lubjakivi- ja dolomiidivarusid. KASUTATUD KIRJANDUS *Loomariigis *Loodusentsüklopeedia *Õpilase entsüklopeedia
loodusprovintsideks. laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m). Looduslikud tingimused Loodusvarad Rootsi tähtsamad loodusvarad: tsingi- raua- vase- plii- hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Looduslikud tingimused Kliima Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis. Kui Läänemeri jäätub, on idarannikul märgatavalt külmem talv. Looduslikud tingimused Keskkonnaohud
Prantsusmaa on Euroopa üks põhilisemaid elektroonikatööstuse tootjaid(24%). Ta on samuti ka üsna arvestatav rauamaagi importija(u 15 mln tonni aastas). Prantsusmaa aototootija PSA Peugeot Citroen on Üks suurimaid autotootjaid maailmas(2001). Masinatööstus on Prantsusmaal kõrgelt arenenud. Prantsusmaal metallimaake eriti ei leidu ning seetõttu ostab enamuse sisse, küll aga leidub seal vanu värvilisi metalle. Legend: · - uraanimaak · - tsement, kitt · - kaadmium · -alumiinium · -must süsinik Pb-tina Zn-tsink W-volfram Pet-petroleum · -rauasulam · - alumiiniumoksiid · - boksiit · - rauamaak · - teras · - opaal Kõrgtehnoloogia arenguks on riigil head eeldused, sest Prantsusmaal on palju motiveeritud teadlasi ning riigil on head eeldused kõrgtehnoloogia arendustööd rahastada.
Suuremad järved: Yellowstone, Bighorn, Jackson, Flaming Goye, Pathfinder, Seminoe Reservoirs. Suuremad linnad: Cheyenne, Casper, Laramie ja Gillette. Rahvaarv: 515 000 (2006) 2 Rahvastiku tihedus: 1.96 inimest km (2000) Haldusjaotus: 23 maakonda Etniline koosseis: 96,0% valgenahalisi, 0,9% mustanahalisi, 2,3% indiaanlasi, 0,9% asiaate (1999) Majandus: Põhiharu on mäetööstus. Tähtsaim saadus on nafta, olulised on ka maagaas, kivisüsi, raua- ja uraanimaak. Suurem osa põllumajanduslikust maast on looduslik karjamaa ja 6% sellest põld. Kasvatatakse peamiselt lambaid ja veiseid. Põllunduses suhkrupeeti, uba, põldheina, otra, kaera ja kartult. Tähtis majandusharu on turism (aastas üle 7 miljoni külastaja). Tähtsad iga-aastased kultuurisündmused: Cheyenne Frontier Days ja Grand Teton Music Festival .Huviväärsused: Üle 40 muuseumi, tähtsamad on Cheyenne'is asuvad Wyoming State Art Gallery ja Wyoming State Museum.
regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) - tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Loodusvarad Loodusvarade poolest onHispaania rikas maa. Tähtsamad nendest on: kivisüsi, ligniit, rauamaak, vase-, plii-, tsingi- ja uraanimaak, volfram, elavhõbe, püriidid, magn.fluoriid, kips, kaoliin, kaaliumkloriid, hüdroenergia. Ülevaade majandusest Hispaania tööstus on koondunud peamiselt viide regiooni, milleks on Kataloonia, Madrid, Valencia, Baskimaa ja Andaluusia. 2005. aastal moodustas tööstus 20,6% SKT-st ja andis koos ehitussektoriga tööd 31,1%-le tööealisest elanikkonnast. Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus
Taastumatud energiaallikad - energiaressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Mitmuses kutsutud ka taastumatuteks energiavarudeks ehk mittetaastuvateks energiavarudeks. Taastumatute energiaressursside hulka kuuluvad fossiilkütuse liigid: kivi- ja pruunsüsi, nafta, maagaas, põlevkivi ja turvas. See on biomass, mis on tekkinud geoloogilises minevikus ja muundunud vormi, mis on kütusena kasutatav. Taastumatute energiaressursside hulka loetakse ka tuumakütus, sest selle allikas - uraanimaak - kasutamise läbi väheneb. Alternatiivenergia energia, mis on toodetud fosiilkütustest erinevate energiakandjate baasil (päikese-, tuule-, biomassi-, hüdro- ja geotermaalenergia). Fossiilsed kütused miljonite aastatega maapõue või veekogude põhja ladestunud ja seal teisenenud põlev orgaaniline aine (elusorganismide jäänused), näiteks kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas.
põllumajanduslikku tootmist. 1. Looduslikud tegurid: temperatuur, sademed, kasvuperioodi pikkus. nõlva kalle ja avatus. Mullad 2. Majanduslikud tegurid: Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turud jmt 4. Miks peab kaitsma maailma metsi ? (kolm põhjust) Kaitsta kooslust, loomi, taimi, mets toodab hapniku. 5.Millised energialiigid on traditsioonilised, millised alternatiivsed? Traditsiooniline: nafta, maagaas, kivi- ja pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraanimaak. Alternatiivsed: vee-energia, tuuleenergia, bioenergia, loodete energia, maasisene soojus, päikeseenergia. 6.Erinevate energiaallikate kasutamise eelised ja puudused. Energia liik Kasutamise eelised Kasutamise puudused, sh keskkonnaprobleemid Nafta - suure kütteväärtusega. - puuraukude rajamine merre keeruline; taastumatu - hea transportida tankerite ja - ammutamise käigus suur oht merevee ja pinnase
· Hüdroenergia 3,7 % · Maagaas 22,1 % · Tuumaenergia 6,9 % 16) Kuidas võib liigitada energiaallikaid? Taastuvad energiallikad- neid saab kasutada lakkamatult või võtta teatava aja möödudes uuesti kasutusele. Maa pöörlemise energia, päikese-, tuule-, vee-, puidu jm bioenergia, Maa siseenergia, Maagravitatsioonienergia, termotuumaenergia. Taastumatud energiallikad-neid ei saa korduvkasutada. Nafta, maagaas, kivi- ja pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraanimaak. 17) Milliseid alternatiivseid energiallikaid kasutatakse Eestis? Too näiteid riikidest, kes kasutavad alternatiivseid energiaallikaid. Mida nad kasutavad? 18) Millised riigid toodavad ja tarbivad palju energiat? millised riigid toodavad palju aga tarbivad vähe energiat? 19) Millised riigid toodavad ja tarbivad vähe energiat? Millised riigid toodavad vähe aga tarbivad palju energiat? 20) Loetle tahked kütused neis sisalduva kütteväärtuse suurenemise järgi. · Puit
Peaminister: Fredrik Reinfeldt Iseseisvus: 6. juuni 1523 Euroopa liiduga ühinemise aasta: 1995 SKT: 285,1 miljardit USD (2006) SKT elaniku kohta: 31 600 USD Rahaühik: rootsi kroon (SEK) Usk: luterlus Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Tippdomeen: .se ROK-i kood: SWE Telefonikood: 46 Haldusjaotus: 21 lääni, mis omakorda jagunevad valdadeks Tähtsamad tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja loodusvarad: hüdroenergia Keskmine eluiga: meestel 79-, naistel 83 eluaastat 3 MAJANDUS Rootsi impordib (rahalises vääringus) kõige rohkem naftat, seda peamiselt Norrast ja Iirimaalt. Tähtsamad impordiartiklid on veel mootorsõidukite lisaseadmed (Saksamaalt ja Suurbritanniast), infotehnoloogia seadmed (Hollandist ja Suurbritanniast) ning ravimid (Taanist ja Saksamaalt).
tavaliselt +5 C ringis. Suved on soojad, juulis keskmiselt +20 C. Vahemere rannikul on tunduvalt soojem, seal valitseb lähistroopiline kliima. Õhk on võrdlemisi niiske, sest miski ei takista Atlandi ookeanilt puhuvaid läänetuuli. Tasandikel sajab kuni 1000 mm / a, Atlandi rannikul ja mägede läänenõlvul isegi 1500 - 2000 mm / a. Niisiis on taimekasvuks niiskust küllaldaselt.Tähtsamad maavarad on kaali- ja kivisool, raua- ja uraanimaak, boksiit ning maagaas. Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad itta ning jõuavad Šveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku
20% maagaas 15% muud 10% nafta 5% 0% 1 Energiaallikate liigitus Taastuvad Taastumatud Maa pöörlemise energia Nafta (loodete ja lainete energia) Maagaas Päikeseenergia Kivi- ja pruunsüsi Tuuleenergia Põlevkivi Veeenergia Turvas Puit jm bioenergia Uraanimaak Maa siseenergia (maasisene soojus) Maagravitatsioonienergia Termotuumaenergia Alternatiivsed energiaallikad Energiaallikad, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad (või on liiga kallid) Nt loodete energia, päikeseenergia, maasisene soojus Pruunsüsi Tahked kütused Süsi (pruun-, kivi-, Kivisüsi antratsiit) Põlevkivi Turvas Puit Antratsiiit Põlevkivi Kivisüsi 1550 a
Pikimaks jõeks loetakse Vänerni järve suubuvat Klarälvenit koos Göta jõega ( 720 km) . Jõed on kärestikulised ega ole hästi laevatavad . Rootsis on kümneid tuhandeid järvi , neist suuremad on Vänern (pindala 5648 km²) , Vättern (1893 km²), Mälaren (1140 km²) ja Hjälmaren (484 km²). Rootsit nimetatakse ka tuhande järve maaks . Tähtsamateks loodusvaradeks on tsingi, raua, vase, plii, hõbeda, ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia . Rootsi maastikul domineerib erinev taimestik ; okasmetsad , lõunaosas ka segametsad. Lõunaosas kasvanud lehtmetsad asendusid inimtegevuse tagajärjel põldudega , nüüdseks on osaliselt asemele istutatud okaspuid . Kaske , haaba , tamme, pärna , pööki , saart , vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna ja keskosas . Tänu lubjarikkale pinnasele ja
Õhutemperatuuri amplitud on 12 °C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 °C. Aastane sademete hulk on 500- 1000 mm. Põhja-Argentinale on iseloomulikud väga kuumad, niisked suved ning leebed, pehmed talved. Kesk-Argentinas on kuumad suved koos äikesetormidega ja jahedate talvetega. Lõuna aladel on soojad suved ja külmad talved koos tiheda lumesajuga, eriti mägede piirkonnas. Loodusvarad : Pliimaak, tsingimaak, vasemaak, tinamaak, rauamaak, volframimaak, mangaan, nafta, uraanimaak, kips, väävel, boraat, abest. Argentina arengutaseme üldiseloomustus Elanike arv aastal 2006 oli 39,0 miljonit, rahvaarvu kasvuks protsentides aastatel 2006-2050 on 38% ning linnarahvastik moodustab kogu riigist 86%. Sündimus on küllaltki suur ehk 18% , samas suremus on selle kohta väikene ehk 8%, kuid imikute suremus on väga suur 16.8%. Lapsi naise kohta on 2,4 , alla 15 aastaseid on 27% ja üle 65 aastaseid on 10% Keskmine eluiga naistel on 78 aastat ning meestel 71 aastat
nafta tuuleenergia maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm bioenergia põlevkivi MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA loodete energia tuuleenergia turvas TUUMAENERGIA uraanimaak MAA SISEENERGIA maasisene soojus TERMOTUUMA- ENERGIA Erinevate energiaallikate osatähtsus vee-energia muud süsi 11% 2% 25% Primaarenergia tuumaenergia 7% tarbimises gaas 21% nafta 34%
Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ühendriikides esineb aastaringselt erinevaid erakorralisi ilmanähtusi nagu lumetorme, üleujutusi, orkaane, tornaadosid ning metsatulekahjusid. Läänerannikul võib esineda ka maavärinaid. Loodusvarade poolest on Ameerika Ühendriigid palju rikkamad kui enamik teisi kõrgelt arenenud maid. Peamised maavarad süsi, nafta, maagaas, raua-, vase-, plii-, tina-, vanaadiumi- ja volframimaak, kuld, hõbe, uraanimaak. USA on paljude tehnoloogiliste uuenduste kavandaja ja juurutaja (eriti arvutitehnika, meditsiini, kosmoseuuringute ja sõjanduse vallas). Põhitooted: maagaas, metallid (eriti teras), väävel, elektri- ja tuumaenergia, mootorliikurid, keemia- ja elektroonikatooted, paber, tsement, toiduained, tarbekaubad. Põllumajanduses on kõrge mehhaniseerituse tase ja oskuslik kemikaalide kasutamine. Peamised põllumajandussaadused: nisu, mais, puuvill,
töötlemisega elektriks, mootori-või ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamistega tarbijale. taastuvad ja taastumatud energiaallikad- Taastuvad energiavarud: Maa pöörlemise energia (loodete/lainete energia), päikeseenergia ,tuuleenergia, veeenergia, puit jm bioenergia, maa siseenergia (maasisene soojus), maagravitatsioonienergia, termotuumaenergia Taastumatud energiavarud: Nafta, maagaas , kivi-ja pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraanimaak. Alternatiivenergia- Energiaallikad, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad (või on liiga kallid). Nt. loodete energia, päikeseenergia, maasisene soojus. Biomassi-vee-tuule energia. Roheline energia. fossiilsed kütused-on taastumatu ressurss, kuna neid on vaid teatud kogus ja kui need otsa saavad, peab inimkond minema üle mõnele teisele energiaallikale. Nii on väidetud, et mitme viimasel aastakümnetel peetud sõja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
