Agr.ühiskond:tegevusalad-korilus, põllundus, kalandus, jahindus, ressursid- maa, vesi, mets, vajalik suur ala, tehnoloogia-algeline, suur käsitsitöö osakaal, töökorraldus-tööd teeb üksikisik,suur mõju tradits. tööviljakus-väike, ülejääke ei teki, tootmise eesmärk-iseendale tarbimiseks, elatusmajandus. Maailmamajanduses valdavalt ei osale.Industr.ühisk:tegevusala-tooraine töötlemine, teenindus, ressursid-maavarad, tehnoloogia- masinatöö,töökorraldus-toimub tööjaotus nii töölise kui regioonide tasandil, tootmises osaleb palju inimesi, tööviljakus- suur, sest tööd teevad oskustöölised koos masinatega, tootmise eesmärk- masstoodang müügiks, eksport. Osaletakse maailmamajanduses niii ettevõtete kui riikide tasandil.infoajastu:tegevusalad-teenindus, äriteenused,
PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID LEVIK MAAILMAS VORMID VARAAGRAARNE TOOTMISVIIS MÕISASÜSTEEM SEGATALUD SPETSIALISEERITUD SUURTALUD PIIMAKARJATALUD EKSTENSIIVSED TERAVILJATALUD RANTsOD ISTANDUSED VARAAGRAARNE TOOTMISVIIS Arhailine tootmisvorm Maa kuulub kogukonnale kasutab ühiselt /jagab liikmete vahel Alepõllundus Elatusmajandus MÕISASÜSTEEM Maa omanik mõisnik, haris talupoeg Mõisnik nõudis renti, lubas maad kasutada Rendi maksmisel saadustega, müüs mõisnik osa toodangust turul Saaduseid töötles talupoeg Abitöid tegi talupoeg Toote otsustas talupoeg Puudus kapital töö tõhustamiseks Levinud arengumaades SEGATALUD Esialgu säilis elatusmajandus Iga pere püüdis toota oma talus kõike eluks hädavajaliku Industriaalse tootmisviisi arenedes hakati mõnda saadust
erinevused. 2)Mis on ekstensiivsed teraviljatalud? Mida neis kasvatatakse ja kus nad on levinud? 3)Mis on istandused? Mida neis kasvatatakse ja kus on levinud? 4)Mida kujutavad endast rantšod ja loomavabrikud? Too välja erinevused. 5)Nimeta 2 põllumajandusliku toodangu suurendamise teed. Selgita. 6)Millised looduslikud tegurid mõjutavad põllumajanduse arengut? Too näiteid mõju kohta. 7)Millised majanduslikud tegurid mõjutavad põllumajanduse arengut? Too näiteid mõju kohta. 8)Mis on elatusmajandus ja turumajanduslik tootmine? Milline neist on omane arengumaadele ja arenenud maadele? 9)Nimeta nisu, teepõõsaste ja suhkruroo kasvupiirkondi ja suurimad tootjad. 10)Nimeta maisi, riisi ja kohvipuude kasvatuspiirkondi ning suurimad tootjad. 11)Miks arenenud maades on põllumajandussaaduste ületootmine? 12)Miks arengumaades on põllumajandussaaduste alatootmine? 13)Milline on põllumajandusliku tootmise mõju keskkonnale?
TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: Põllumajandusajastu e. agraarajastu agraarne tootmisviis Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis Agraarühiskonnale iseloomulik Põlluharimine (alepõllundus) Loomade kodustamine ja rändkarjakasvatus Elatusmajandus e. naturaalmajandus Käsitöölised Seisuslikud ühiskonnad, kogukonnad Kaubeldi luksuskaupadega Industriaalühiskonna kujunemise ja arengu eeldused Mitmeväljasüsteem Tõu- ja sordiaretus Levisid vesiveskid ja tuulikud Metallisulatuses uued meetodid Uued navigatsiooniseadmed Aurumasin Kivisöe kasutuselevõtt Metallurgia ja tekstiilitööstuse areng Raudteetransport ISESEISEV INDUSTRIALISEERIMINE Üleminek uuele tootmisviisile toimub
ESMASEKTOR 1. Mõisted Põllumajandus - ....................................................................................... ............................................................................................................ Elatusmajandus - ....................................................................................... ............................................................................................................ Turumajandus - ........................................................................................ ............................................................................................................ Agrokliimavööde - ...................................................................
VARAAGRAARSEST? VASTUS AGRAARÜHISKOND 200 MILLE POOLEST ERINES HILISAGRAARNE TOOTMINE VARAAGRAARSEST? VASTUS: PÕLLUHARIMISE JA KARJAKASVATUSE ÜH AGRAARÜHISKOND 300 KUIDAS NIMETATAKSE VARAAGRAARSET PÕLLUHARIMISVIISI? VASTUS AGRAARÜHISKOND 300 KUIDAS NIMETATAKSE VARAAGRAARSET PÕLLUHARIMISVIISI? VASTUS: ALEPÕLLUNDUS AGRAARÜHISKOND 400 MIDA TÄHENDAB ELATUSMAJANDUS? VASTUS AGRAARÜHISKOND 400 MIDA TÄHENDAB ELATUSMAJANDUS? VASTUS: TOODETAKSE OMA TARBEKS AGRAARÜHISKOND 500 VARAAGRAARSES ÜHISKONNAS KUJUNES TASAPISI RELIGIOOSNE, SÕJALINE JA POLIITILINE ELIIT, KELLE KÄES OLI VÕIM. KUS HAKKASID SELLE TULEMUSEL TEKKIMA ESIMESED RIIGI ALGED? VASTUS AGRAARÜHISKOND 500 VARAAGRAARSES ÜHISKONNAS KUJUNES ESIMENE RELIGIOOSNE, SÕJALINE JA POLIITILINE ELIIT, KELLE KÄES OLI VÕIM. KUS
Korilus Agraarühiskond Tööstus(industriaal)ühiskond Infoühiskond Lühiiseloomustus Elatusmajandus- Üleminek Algas seoses masinate Tööjaotus, igasuguste söödavate põllumajandusühiskonnale, kui kasutuselevõtuga; hüvede tootmine; viljade, juurikate inimesed käid paikseks ja hakkasid põllumajandus, kaubandus ja infotehnoloogia suur kogumine; põldu harima
II 1)kõrgelt arenenud põhja riigid: USA, Kanada,Austraalia,Jaapan,Iisrael,peaaegu kõik Euroopa riigid 2) arengumaad:Aafrika, riigid Aasias ja LõunaAmeerikas. III maailmamaj kujunemine agraarühiskonnast infoühiskonnani: üks tähtsamaid aluseid on olnud erinevate tootmisviiside vaheldumine *agraarühiskondpõllumaj on tähtsaim haru, algelised tootmisvahendid, üksikute kaupade vahetamine piirkonniti, elatusmajandus. Tootmisviisid: 1)korilus 2)taimekasvatus 3)põlispõllundus, loomakasvatus. *industriaalühiskondtehnoloogilised uuendused, masinate kasutusele võtt, transpordi areng. *iseseisev industrialiseerimineindus omal algatusel ja põhiliselt oma jõududega * sõltuv indust koloniaalsüsteemi teke osaline ja lünklik indust, millest on huvitatud teised riigid ja mida tesotatakse suurelt osalt ka nende jõududega. * infoühiskond kergendab
Korilus Agraarühiskond Tööstusühiskond Infoühiskond Lühiiseloomustus Elatusmajandus- Üleminek Algas seoses Tööjaotus, igasuguste söödavate põllumajandusühiskonnale masinate hüvede tootmine; viljade, algas 5000-6000 e.m.a., kasutuselevõtuga; infotehnoloogia suur juurikate kui inimesed käid põllumajandus, osatähtsus; majanduse
- Varaagraarne tootmisviis hakati lisaks põllumajandusele kodustama loomi. Arenes kaubavahendus põlluharijate ja loomakasvatajate vahel. Võeti kasutusele tööriistad käsitöölised. Esineb kahes peamises vormis: rändkarjanduse või alepõllundusena. - Hilisagraarne tootmisviis tehnoloogiline alus on taime- ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. · ELATUSMAJANDUS selline majandamisviis, kus kõik olulised hüved toodetakse oma tarbeks, jaotatakse omavahel ja ka tarbitakse ise. KÜSIMUSED 1. Mis on traditsioonilised tootmisviisid? Traditsioonilised tootmisviisid on vara- ja hilisagraarne tootmisviis. Loomade kodustamine ja põlluharimine, taime-ja loomakasvatuse ühendamine. 2. Kuidas arenes varaagraarne tootmisviis hilisagraarseks tootmisviisiks? Ühendati taime- ja loomakasvatus ühes majapidamises. 3
Indrustriaalühiskond on tööstusühiskond, heaolu on saavutatud peaasjalikult tööstuse ja selle toimel. Infoühiskonnas domineerib postindrudtriaalne tootmisviis ja järjest suurem osa ühiskonna liikmetest töötabkvarternaarses sektoris. Tööjaotus on töö jagunemine erinevateks tööliikideks. Korilus rändava eluviisiga, ei tekiinud ülejääke. Traditsiooniline tootmisviis- tavade ja traditsioonidele üles ehitatud majandus. Olulised huved toodetakse üksnes oma kogukonna tarbeks-elatusmajandus. Tööjaotust ei esine. Varaagraalne töötmisviis- põlluharimine karja kasvatamine, paikne eluviis, tsivilisatsioonide teke, rändkarjandus, alepõllundus. Hilisagraalne tootmisviis kujuneb taime ja loomakasvatuse ühinemisel. Industriaalne tootmisviis- suurte inimhulkade koostöö, kõrge haridustase, uued tehnoloogiad Varaindrustriaalne tootmisviis- tehnoloogia suht kiire areng ja turumajanduslike suhete levik kõidis majandusharudes.
1. Turu- ja elatusmajanduse võrdlus. Turumajandus-Tehnoloogia nõuab suurte inimhulkade koostööd. Toodetakse turule, sõltutakse ise turust. Elatusmajandus-Olulisi hüvesid toodetakse oma tarbeks. Saak jagatakse tootjate vahel, tarbitakse nende enese poolt. 2. Traditsiooniliste tootmisviiside iseloomustus. 1)Ülejääke mida müüa ei teki 2)Esineda võib vahetuskaubandust 3)Kasutati tööriistu 4)Tööloomi ei kasutatud 5)Osa toodangust säilitati põuatagavarana. 6)Tagavarade kaitseks loodi vastavad organisatsioonid. 7)Tekib riigi alge. 3. Tehnoloogilised murangud. 1) Esimesed rahvusvahelised ettevõttedolid Euroopa kaubanduskompaniid
põllumajandusega tegeleda. Põllumajandusega tegelemist segab ka mulla ärauhtumine vee poolt. 2. 1) 2) Põllumajandus pole mehhiko jaoks väga tähtis. Seda näitab see, et põllu- majanduse osatähtsus rahvastiku hõivastuses on 13,7%. (põllumajanduse ostähtsus riigi SKT-s on 3,7%) 3) Mehhikos esineb mitut tüüpi põllumajandeid. Ülekaalus on elatusmajandus, kus talupoeg või indiaani kogukond toodab enda tarbeks maisi, ube ja kaktuse- viina. 4) Aastal 2000 sõlmis Mehhiko vabakaubanduslepingu Euroopa Liiduga ning aastast 1994 on Mehhiko Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (NAFTA) liige. 3. Mehhiko põllumajandus on spetsialiseerunud nii taime-, kui ka loomakasvatusele. 1) Peamisteks põllukultuurideks on: suhkruroog, kohv, tomat,
sajandist palgasõjavägi ja ratsavägi kaotas oma tähtsuse. Feodaaltsivilisatsiooni üks peamine ja esmane tunnus oli katoliiklus- kõik pidid olema katoliiklased. Katoliiklus tähendas vaenulikkust ülejäänute vastu. Seda nimetatakse sügava religioossuse ajastuks ja see mõjutab veel tänapäevaelugi. Katoliikliku külaühiskonda kuulusid kirjaoskamatud ja suulised pärimused. See oli feodalismi ideoloogia. Feodaalmajanduses oli alguses valitsevaks majandusviisiks naturaalmajandus ehk elatusmajandus, mille puhul kaubalis-rahalised suhted on vähe arenenud või üldse puuduvad, sõjameestele palka ei makstud. Hiljem hakkas levima linnamajandus. Feodaaltsivilisatsiooni arengus oli oluline roll linnal ja linnakultuuril, kuna linnades elasid inimesed, kes oskasid korraldada ühiselu, arvete pidamist, maksude kogumist ja haigete ravimist – tõi see kaasa ülikoolide kiire arengu. Linnade tekkimine aitas leida inimestel paremaid töökohti ning võimaldas elada paremat elu.
arengu kiirendamine. 13. Miks on OPEC-st saanud mõjuvõimas majandusorganisatsioon? Kuna omab nafta saadust. 14. Miks EL on huvitatud laienemisest? Kuna Euroopa Liit on majanduslik ühendus, siis selle eesmärk on laiendada oma majandus-ja kaubanduspiirkonda. Uute liikmesriikide turud ja sealt pärinevad tooted soodustavad kaubandust. Samuti suureneb Euroopa Liitude ühiskassase laekuvate liikmesmaksude hulk. 15. Selgita mõisteid: Elatusmajandus e. Naturaalmajandus. Majanduslik süsteem, kus enam-vähem kõik eluks vajalik toodetakse ise. Põhineb suhteliselt lihtsatel tehnoloogiatel. Geograafiline tööjaotus Ettevõtluse spetsialiseerumine tulenevalt asukoha geograafilistest, sh. ka inimtekkelistest eelistest. Koloonia Riik või territoorium, mis poliitiliselt sõltub teistest riikidest emamaast. Koloonia valitsuse määrab tavaliselt emamaa. iseseisev-,sõltuvindustrialiseerimine, Tootmisviis
Elatusmajanduskõiki hüvesid toodetakse oma tarbeks,ülejääk vahetatakse naabriga. Turumajanduskõiki hüvesid toodetakse müügiks, vajaminevad hüved ostetakse sisse. Inimühiskonna arengu kolm etappi; neid iseloomustab:1.uued arenenud tehnoloogiad,2. muutuvad tootmisviisid,3.ühiskonnakorraldus Agraar e 1.Suletud,ignoreeritud ühiskonnad/riigid, linnad väikesed ja vähe 2.seisuslik ühiskond 3.maailmamajandus põllumajandusühiskon puudub 4.elatusmajandus 5.tööjõud:käsitsi või loomad 6.väike riigikassa, mida ei kasutatud maj. arenguks d Tööstusühiskond 1.iseseisvad riigid 2.palju arenenud linnu 3. klassiühiskond 4.kujunevad pangandus ja haridussüsteemid 5. juhtival kohal tööstus(tekstiilitööstus, metallurgia, masintööstus) 6.manufaktuurid,tehased,vabrikud 6.tekib turumajandus 7.loodusvarade kasutuselevõtt Infoühiskond 1
kõrgtehnogloogia. Arengumaa- madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajatega riik. arenenud riik- on riik, mis kuulub kõrgema arengutaseme ja arenenud turumajandusega tööstusriikide hulka. Logistika- õpetus turustusega seotud füüsiliste toimingute otstarbekast korraldamisest, mis hõlmab toodete ja nende kohta olemasoleva teabe kulgemise detailset käsitlust. Monopol- ainuõigus toota mingit kaupa, osutada teenust ja määrata hindu. Elatusmajandus- olukord, kus kõiki olulisi majanduslikke hüvesid toodetakse oma tarbeks, jaotatakse tootjate vahel ja tarbitakse ise. traditsiooniline tootmisviis- vara-ja hilisagraarne tootmisviis , industriaalne tootmisviis-tootmisviis, mis baseerub tehnika progressil ning kus tehnoloogia nõuab suurte inimhulkade hästikorraldatud koostööd. postindustriaalne tootmisviis- tänapäeva moodsaim tootmisviis, mille peamiseks tunnuseks on vaimse töö ja teenuste ostamise muutumine kogu majanduse aluseks.
· SEGATALUD · SPETSIALISEERITUD SUURTALUD · PIIMAKARJATALUD · EKSTENSIIVSED TERAVILJATALUD · RANTSOD · ISTANDUSED Põllumajandusliku tootmise vormid I KORILUS (praegu ~10 milj. Aasias ja Aafrikas) Loomade kodustamine põlluharimine (rändkarjakasvatus) (alepõllundus) VARAAGRAARNE (praegu ~300 milj. Aafrikas ja Okeaanias) Maa kuulub kogukonnale Ei osale maailmamajanduses (elatusmajandus) Põllumajandusliku tootmise vormid II Taime- ja loomakasvatuse ühendamine => segatalud HILISAGRAARNE (Kaug-Ida riisi-, maisi- ja hirsitalud; Ladina-Ameerika maisitalud) ülejääke turustatakse; osalevad maailmamajanduses vaid osaliselt Maa kuulub riigile või mõisatele Põhitootjaks talud, rendivad maa (teo- või naturaalrent) Agraarreformidega maa talupoegadele; mõisad suurtaludeks
lennukid, elekter, telefon, raadio 6.Postindustriaalne TV- 1970ndad aastad, Euroopa, Põhja-Am, Ida-Aasia, täiustused: tuuma ja kososetehnika, arvutid, digitehnika, multimeedia, aatomienergia, kõrgtehnoloogia, internet. Töö- eelkõige vaimne, peaasjalik rutiinne vaimne 1)teaduslik töö 2)vaimne töö ,logistika-kauba hankimise, veo, haidmise ja tarbimisega seonduvad toimingud Tootmisviis-elatusvahendite hankimise viis, mida iseloomustavad tehnoloogiad ja inimsuhted Elatusmajandus-olukord, kus inimesed toodavad suurema osa vajalikest toodetest ja teenustest ise Turumajandus-majandussüsteem, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu või teenuseid vabalt kokkulepitud hindade aluse ning tootjate konkurents määrab toote või teenuse mahu, hinna, sortimendi Iseseisev industrialiseerimine- Riigi industrialiserimine omal algatusel ja põhiliselt oma jõududega(euroopa) sõltuvindustrialiseerimine-emamaa viis kolooniatesse industriaalse tv
AGRAARAJASTUST INFOÜHISKONDA Agraarühiskond e põllumajandusühiskond ühiskond, kus enamik inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ning töid tehakse peamiselt käsitsi. Suhtelise eelise printsiipmõni riik või piirkond toodab alati mingit toodet paremini või madalamete kulutustega kui teised. Geograafiline tööjaotus piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele milleks neil on parimad eeldused. TOOTMISVIISID Traditsioonilised Korilus e elatusmajandus Varaagraarne tekkis 67 tuhat aastat tagasi seoses loomade kodustamise ja põlluharimisega. Tekkis tööjaotus. Tegeleti rändkarjakasvatusega ning alepõllundusega. Käsitöö muutus oluliseks. Tekkisid kaubanduse alged vahetuse kaudu. Tekkis inimeste kihistumine. Hilisagraarne 15. sajand oli kõrgatase
majanduse arendamine, püütakse energivajaduse valdkondades koostööd teha. Austraalia Hiina Jaapan. MERCOSUR- Lõuna Ühisturg. Regiooni majanduslik koostöö. Hindade ühlustamine ja kehtestamine maailmaturul. Argentiina, Brasiilia. CEEAC- Kesk-Aafrika Riikide Majandusühendus. Omavaheline koostöö ei edene. OPEC- Kes tegeleb naftaga. Nafta turu hindade kujundamine. Iraan, Ecuador, Kuveit, Pärsia lahe ümbrus. Muutused ühiskonnas I Korilus Valitses elatusmajandus, puudus käsitöö kaubandus ja riik. II Agraarne ühiskond=põllumajanduslik ühiskond. Varaagraarne · Rändkarjakasvatus · Alepõllundus · Ülejääke ei ole · Vahetuskaubandus · Käsitöölised · Riigi alged (röö Hilisagraarne · Taime- ja loomakasvatuse ühinemine · Paiksed põlluharijad · Ülejäägid (väetis) · Toodeti müügiks · Uued majandusharud- käsitööndus, kaubandus, transport, rahakaubandus · Riik
1.1 Põllumajanduse mõiste ja koht maailmamajanduses. Põllumajandus materiaalse tootmise haru, mis kasutades maad toodav toiduaineid ja mitmesugyseid tööstus tooraineid. Põllumajandus jaguneb taimepõllumajanduseks ja loomapõllumajanduseks. ( kaubatootmis- ja elatusmajandus) 1.2 põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid. Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid: · Looduslikud tegurid (geograafiline asend, kliima, mullastik, reljeef, agroklimaatilised näitajad, pinnase keemiline koostis, mulla huumusesisaldus) · Majanduslikud tegurid ( riigi majanduspoliitika, maaomand, tööjõud, põllumajandustoodete nõudlus) · Tehnika ja tehnoloogia tase (maa väetamine, maaparandus, mehhaniseerimine,
- 3 milj. aaastat 3500a 1000a 500a 100a Mis sündmused tähistavad ajalooperioodide vahetumist? AGRAARÜHISKOND · TEGEVUSALAD KORILUS, PÕLLUNDUS, KALANDUS, JAHINDUS · RESSURSID MAA, VESI, METS. VAJALIK SUUR ALA · TEHNOLOOGIA ALGELINE, SUUR KÄSITSITÖÖ OSAKAAL · TÖÖKORRALDUS TÖÖD TEEB ÜKSIKISIK, SUUR MÕJU TRADITSIOONIDEL · TÖÖVILJAKUS VÄIKE, ÜLEJÄÄKE EI TEKI · TOOTMISE EESMÄRK ISEENDALE TARBIMISEKS, ELATUSMAJANDUS · OSALEMINE MAAILMAMAJANDUSES VALDAVALT EI EI OSALE (miks?) ÜKSIKUD KAUBAD EUROOPA JA AASIA VAHEL (nimeta) AGRAARÜHISKONNA < ... OLI VÄGA AEGLANE, SEST · KASUTATI ALGELISI TÖÖVAHENDEID · KOGUKONDADE SUHTLUS PUUDUS, UUENDUSED LEVISID VÄGA AEGLASELT · MADAL HARIDUSTASE, PUUDUS KIRJAOSKUS · LEVISID TRADITSIOONID, MILLEST LOOBUMINE TOIMUB VÄGA AEGLASELT KÜSIMUSED · MIKS SUUTSID KORILASED END ELATADA VAID VÄGA HÕREDALT ASUSTATUD ALADEL?
hõivatute osakaal põllumajanduses põllumajanduse osatähtsus SKT-s põllumajandusliku tootmise vormid Põllumajandusliku tootmise vormid I KORILUS (praegu ~10 milj. Aasias ja Aafrikas) Loomade kodustamine põlluharimine (rändkarjakasvatus) (alepõllundus) VARAAGRAARNE (praegu ~300 milj. Aafrikas ja Okeaanias) Maa kuulub kogukonnale Ei osale maailmamajanduses (elatusmajandus) Põllumajandusliku tootmise vormid II Taime- ja loomakasvatuse ühendamine => segatalud HILISAGRAARNE (Kaug-Ida riisi-, maisi- ja hirsitalud; Ladina-Ameerika maisitalud) ülejääke turustatakse; osalevad maailmamajanduses vaid osaliselt Maa kuulub riigile või mõisatele Põhitootjaks talud, rendivad maa (teo- või naturaalrent) Agraarreformidega
Rahvusvaheline tööjaotus- riikide majanduse spetsialiseerumise sellise toodangu valmistamisele , mille tootmise kulud on suhteliselt väikesed ja mida suuudetakse valmistada suhteliselt kvaliteetsmealt kui samade kuludega teistes riikides; territoriaalse tööjaotuse kõrgeim vorm Korilus marjade, puuviljade, seente , seemnete, juurte, mugulate, ka pisiloomade, putukate jms loodussaaduste korjamine toiduks, see on inimkonna vanim elatusviis. Elatusmajandus selline majandamisviis, kus kõik olulised hüved toodetakse oma tarbeks, jaotatakse omavahel ja ka tarbitakse ise. Varaagraane tootmisviis- tekib seoses loomade kodustamise või põlluharimisega ning esineb kahes peamises vormis;rändkarjanduse või alepõllundusena. Hilisagraarse tootmisviisi tehnoloogiline alus on taime- ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Iseseisev industriliseerimine riigi industrialiseerimine omal algatusel ja põhiliselt oma jõududega.
2) Tihedad sidemed endise emamaaga. 3) Suhteliselt kõrge elatustase. 4) Eelkõige Kariibi mere regioon. Riigid: Treinidad, Jamaica, Dominicani Tobaco. VÄHIMARENENUD RIIGID: 1) SKP väga madal (mõnedel alla 1000 dollari) 2) Rasked loodusolud, vähe loodusvaru, 15 riigil neist puudub merepiir 3) Domineerivad agraarsed tootmisviisid (nt. korilus, varaagraarne) 4) Nõrgalt arenenud töötlev tööstus või puudub üldse. Valitseb elatusmajandus majandus, kus kõiki olulisi hüvesid toodetakse omatarbeks. 5) Kirjaoskus väga madal (~80% kirjaoskamatud). 6) Kõrge sündimus, aga ka suur suremus. 7) Maailma majaduses osalevad need riigid eelkõige humanitaar ja muu abi saajatene. Vähesel määral ekspordivad põllumajandussaadusi ja maavaru. 8) Rahutused, kõdusõjad, relvastatud riigipüürded. Riigid: Zimambwe, Mosambiik, Etioopia, Konga, Uganda, Afganistan, Jeemen, Nepal, Mongoolia, HAITI.
senjöörideks. Samas oli mandri-Euroopas tavaks, et senjööridel puudus õigus käsutada oma vasalli vasalle („minu vasalli vasall pole minu vasall”). Kui varakeskajal oli tavaline, et läänid anti vasallidele ainult teenistuse ajaks kasutada, siis aja jooksul sai tavaks neid isalt pojale pärandada ning selliseid perekonnale kuuluvaid lääne nimetati pärusvaldusteks. Feodaalmajanduses oli alguses valitsevaks majandusviisiks naturaalmajandus ehk elatusmajandus , mille puhul kaubalis-rahalised suhted on vähe arenenud või üldse puuduvad, sõjameestele palka ei makstud. Naturaalmajanduse kujunemise põhjusteks olid sagedased sõjad ning väärismetallide puudus, kuna Euroopas leidub väärismetallidest ainult hõbedat ning sedagi mitte kõikjal, kuld praktiliselt puudub. Selle tagajärjel lagunesid riigid väikesteks osadeks, mille etteotsa tõusid kohalikud maaomanikud-feodaalid
korraldust Majandussubjektid tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid Hüve kaup teenus majandus hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne periood alates 15. sajandist Oli arenenud Ida-, Lõuna-, Kagu-Aasias, Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas, Vahemere maades, Euroopas Kõige arenenud Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud, kogemused ning palju hea töökultuuriga rahvast
Industriaalühiskond- töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus. Infoühiskond- ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Infoühiskonnas töötab suurem osa inimestest teenindussfääris. Korilus- hankimine otse loodusest. Arengumaa- madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajatega riik. Arenenud riik- kõrge elujärje, moodsa ühiskonnakorralduse, tootmisviisi ja majanduse struktuuriga riik, peamiselt maakera põhjapiirkondades. Elatusmajandus- rahatu majandus, kus kõik eluks vajalik toodetakse ise või vahetatakse kaup kauba vastu. Traditsiooniline tootmisviis- olulisi hüvesid toodetakse oma tarbeks ja tarbitakse enesepoolt, elatusmajanduslik ja maailmamajanduses ei osale. Industriaalne tootmisviis- suurte inimhulkade koostöö, eeldab kõrget haridus taset ning uusi tehnoloogiaid. Postindustriaalne tootmisviis- tänapäeva moodsaim tootmisviis, mis alles kujuneb ja
*troopikas oaasipõllumajandus ja rändkarjakasvatus, *niisked mägised aladterrasspõllundus, kuivematel loomaskasvatus Põllumajandusliku tootmise tüübid. Varaaegne tootmisviis-Korilus (praegu ligikaudu 10 milj. Inimenst Aasiast ja Aafrikast elab nii) oli 10 000 aastat tagasi eluviisiks. Sellele järgnes loomade kodustamine(kits, lammas), põlluharimise algus (rändkarjakasvatus, alepõllundus). a) Levinud vaestes arengumaades b) alepõllundus, rändkarjakasvatus c) elatusmajandus d) ei osale maailmamajanduses Hilisagraarne tootmisviis: taime-ja loomakasvatuse ühendamisel tekivad segatalud. Arengumajandus. Mõis maa kuulub mõisa omanikule, kuid omanik ise tootmisprotsiist osa ei võta. Tootlikus väike. Talu omanik võtab tootmisprotsessist osa. Segatalu suurem osa toodangust enda tarbeks. Osa juba ka müügiks. N.riisitalu enda tarbeks, teepõõsas tee müügiks Industriaalne kõrgeltarenenud riigid. Põhivorm spetsialise eritud Suurtalu
1) Ühiskonnatüüpide võrdlus Korilusühiskond: Kestis valdavana umbes 2.mln.aastat,kuni 5.aastatuhat eKr. Tegeleti küttimise,korilusega ja kalapüügiga.Rändav eluviis.Mõnesaja inimeselised kogukonnad. Tööstust,raha ja muud sellist ei olnud.Rahvaarv oli enamasti sama. Agraarühiskond: Umbes 6000-7000 aastat tagasi,paikne eluviis.Põlluharimine(alepõllundus).Loomade rändkarjakasvatus (kodustamine).Elatusmajandus e.naturaalmajandus.Käsitöölised.Seislikud ühiskonnad, kogukonnad. Riik-(maksud,ühistöö,sõjavägi)Kauplemine (luksuskaubad). Industriaalühiskond: Inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus.Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses.18.sajandi lõpp kuni 1970-ndateni. Manufaktuurid asendusid vabrikutega.Tekkis tekstiilitööstus. Infoühiskond: Info kiire hankimine ja töötlemine(arvuti).Äritegevus(teadus ja arendustegevus).Turism,meelelahutus
levinud Mustas Aafrikas Mõisad toodavad ka ise: teorent tööga · Hilisagraarne tootmisviis makstav rent Mõisasüsteem: mõisnikud, talupojad - Arengumaades laialt levinud (va Must- Aafrika) 2. INDUSTRIAALAJASTU PÕLLUMAJANDUS · Segatalud Reformide käigus jaotati maa talupoegadele, tekkisid segatalud. Algselt elatusmajandus säilis, toodeti peamiselt enda tarbeks, hiljem teatud saadused turule. Laialt levinud arengumaades, arenenud riikides läbitud. Nt Kariibi mere saartel banaanid, Brasiilias kohvioad, Sri Lankal teepõõsas, Kagu-Aasias heveapuu · Spetsialiseeritud suurtalud Iseloomulik kõrge tööviljakus, tootlikkus ja tehnoloogiline tase (mehhaniseeritus). Toodetakse vaid mõnda saadust, toodang müügiks. Põllumajandus + toiduainetetööstus + turustamine agraartööstuskompleks.
India ja India,Kana aa a a, sh Usa Mehhiko Saksamaa Kanada da, Poola, Hispaania Soome Põllumajandusliku tootmise vormid 1. Agraarajastu põllumajandus minevikus elatusid inimesed korilusest, küttimisest ja kalapüügist, kasutades toiduks vaid looduses leiduvat. Eksisteeris elatusmajandus, mis tähendab, et kõik, mis saadi kasutati enda jaoks ja müügiks ei jäänud midagi. Toodang oli väike, kuna sõltutakse loodusest ja puuduvad masinad ja moodsad tootmisviisid. 2. Industriaalajastu põllumajandus Kui varem kuulus maa mõisnikule siis nüüd said ,,talupojad" endale maa ja aeglaselt hakkas ka tootlikkus tõusma. Talupoegadel puudus ka motivatsioon oma tööd hästi teha, kuna tulemusi see ei toonud
Agraarühiskonna tunnused: 1. Elatusmajandus (peamiselt iseenda jaoks) 2. Algeline tehnoloogia e. käsitsi töö 3. Suhtlemine erinevate piirkondade vahel väga väike 4. Transpordi areng väike 5. Edukaks kujunesid need piirkonnas, kus olid maavarad Tööstusühiskonna tunnused: 1. Masinatöö 2. Linnastumise kiire areng 3. Transpordi areng 4. Tootmises ülejääk 5. Geograafiline tööjaotus Infoühiskonna tunnused: 1. Enamus rahvastikust on hõivatud teenindussektoris 2. Kõrghariduse osatähtsuse suurenemine 3. Kõrgtehnoloogilistel harudel tähtis koht 4. Riikide, piirkondade spetsialiseerumine suureneb 5. Tekib rahvusvaheline e. globaalne tööjaotus piirkondade, riikide koostöö ühe toote tootmisel, tootmine on jaotatud etappideks 6. Globaliseerumine e. üleilmastumine tervikliku maailmasüsteemi tekkimine läbi majanduslike, kultuuriliste, poliitiliste ja protses...
Kuna tema mõjutab väga palju ühe väärtuslikuma ja nõutuma ressursi - nafta - hindu, tootmist ja eksportimist. 27. Miks EL on huvitatud laienemisest? Kuna Euroopa Liit on majanduslik ühendus, siis selle eesmärk on laiendada oma majandus- ja kaubanduspiirkonda. Uute liikmesriikide turud ja sealt pärinevad tooted soodustavad kaubandust. Samuti suureneb Euroopa Liitude ühiskassasse laekuvate liikmemaksude hulk. 28. Selgita mõisteid: Elatusmajandus - rahatu majandus, kus kõik eluks vajalik toodetakse ise või vahetatakse kaup kauba vastu Geograafiline tööjaotus - ettevõtte spetsialiseerumine tulenevalt asukoha geograafilistest, sh inimtekkelistest eelistest. Koloonia - riik või territoorium, mis poliitiliselt ja majanduslikult sõltub mõnest teisest riigist, emamaast. Koloonia valitsuse määrab tavaliselt emamaa. Sõltuvindustrialiseerimine - üleminek tööstuslikele tootmisviisidele koos selleks
Mullad pole kuigi viljakad, saagikus väike. · Ekvatoriaalne vööde väga niiske kliima, peaaegu viljatud mullad, põlluharimiseks vähesobivad. Haritavat maad pole palju, rohumaid pole peaaegu üldse. 4.2 Põllumajandusliku tootmise vormid ja nende levik Agraarajastu põllumajandus korilus, küttimine, kalapüük. Korilased läbisid suuri vahemaid väikeste kogukondadena, suuri tagavarasid ei korjatud. Indrustriaalajastu põllumajandus tekkisid segatalud, milles esialgu säilis elatusmajandus. Segatalud tüüpilised Mustas Aafrikas (seal mõisaid polnud). Seejärel tekkisid spetsialiseeritud suurtalud, kus müüdi vaid mõnda saadust. Need levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas, ka Jaapanis. Kõigepealt spetsialiseeruti piimakarjataludes. Ekstensiivsed teraviljatalud levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas, Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides jm. Rohtlaaladel.
kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi vaimulikud ordud - sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotuse ketserlus - kristluse ametlikust doktriinist hälbivad õpetused inkvisitsioon - kiriku kohtu vorm keskaegses Euroopas ristisõjad - ristiretked ristiusu levitamiseks või kaitseks läänikord - feodalism, Euroopale omane olnud feoodidele tuginev aadlist sõjameeste elukorraldus naturaalmajandus - elatusmajandus, majandussüsteem, mille puhul kaubalis-rahalised suhted on kas vähearenenud või puuduvad üldse raad - magistraat, keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, esindus- ja kohtuprgan tsunft - käsitööliste vennaskond gild - keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon Hansa Liit - Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa Linnade kaubanduslik ja poliitiline liit
Korilus on marjade, puuviljade, seente, seemnete, juurte mugulate, ka pisiloomade putukate jms loodusandide korjamine toiduks. On inimkonna vanim elatusviis.Hilisaegne tootmisviiskujunes välja taimede ja loomakasvatuse ühendamisel. See annab põlluharija kasutusse tööloomade jõu ning sõnniku mulla väetamiseks ja saab alepõllumajanduselt üle minna põlispõllumajandusele. Põllumajanduse kõrvalt arenevad muud majanduse harud käsitöö, kaubandus, rahandus.mis on elatusmajandus-. traditsioonilist tootmisviisi rakendatakse elatusmajanduse puhul, kus olulised hüved toodetakse üksnes või valdavalt oma kogukonna tarbeks, tööjaotust ei esine või esineb vähesel määral.industraalse tootmisviisi olemus a)varaindustraalne tootmisviis. b)industraalne tootmisviis c)postindustraalne tootmisviis. industraalne tootmisviis eeldab suurte inimhulkade koostööd. Selleks on vaja kõrget haridustaset ja ühiskonna sellist riiklikku korraldust, mis võimaldab kiiresti
Esimesed piirkonnad kus inimesed paikseks jäid: Edela Aasia, Hiina ja Kesk Ameerika Kujunesid välja maaomandid ja mõisasüsteem. Talupoeg haris maad, kuigi maa kuulus mõisnikule. Ka tänapäeval kohtame sellist tootmisvormi arengumaades. Põllumajandus industriaalajastul: Põllumajandus muutus - maa jagati kas osaliselt või täielikult talupoegadele , kujunesid iseseisvad segatalud. Algselt säilis neis elatusmajandus. Ajaga muutusid segatalud tootlikemateks suurema osa oma toodangust müüdi. Saadud raha eest osteti paremaid masinaid ja tööriistu. Segatalude arenguga tekkisid spetsialiseeritud suurtalud müügiks toodeti vaid mõnda konkreetset saadust. Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid lähevad müügiks. Kõrgeltarenenud
Geograafia riigieksam 2006 Maailma ühiskonnageograafia ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 38. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; (mõisted: elatusmajandus, turumajandus, tootmisviis, industrialiseerumine, geograafiline tööjaotus, globaliseerumine ehk üleilmastumine) tunnus agraarajastu industriaalajastu infoajastu Peamised majandusharud Põllumajandus, Töötlev tööstus Teenindus, Metsandus, kalandus, Tekstiilitööstus, energeetika, Info töötlemine, edastamine,
saadakse vaid üks saak aastas. Vahel esineb ka põua- ja ikalduseaastaid. Mullad on viljakad, kuid veed uhuvad neid tihti minema. Selles piirkonnas on rohkesti järskusid nõlvasid ning vulkaane. Põhja- Mehhikos on valitsev kuiv kliima, vajalik on kunstlik niisutus. See tasub end aga ära, sest vegetatsiooniperiood kestab aasta läbi ja soojust on palju. Mullad on äärmiselt õrnad ja vajavad parandamist ning kaitset. Mehhikos esineb mitut tüüpi põllumajandeid: Ülekaalus on elatusmajandus, kus talupoeg või indiaani kogukond toodab enda tarbeks maisi, ube ja kaktuseviina. Istandused paiknevad enamasti lõunas ja kagus, neid harivad palgatöölised. Ka kauba esmane töötlemine toimub seal. Toodetakse suhkruroogu, kohvi, tomateid, siseturule ka tubakat. Henekiniistandustest saab jämedat kiudu, millest tehakse suhkrukotte. Rantsod on tekkinud endiste mõisate asemele, seal tegeldakse lihaveiste kasvatamisega kauboide järelvalve all. Enamus neist paiknevad kuivas Põhja- Mehhikos
- Maa kuulus mõisnikele, kes andsid seda talup'dele kasutada, nõudes selle eest renti. Põhitootjad talud: naturaalrent osa saagist mõisnikule, kes müüb mingi osa turule. turule Mõisad toodavad ka ise: teorent tööga makstav rent - Arengumaades laialt levinud (va Must-Aafrika). Industriaalajastu põllumajandus · Segatalud Reformide käigus jaotati maa talupoegadele, tekkisid segatalud. Algselt elatusmajandus säilis, toodeti peamiselt enda tarbeks, hiljem teatud saadused turule. Laialt levinud arengumaades, arenenud riikides läbitud. Nt Kariibi mere saartel banaanid, Brasiilias kohvioad, Sri Lankal teepõõsas, Kagu- Aasias heveapuu · Spetsialiseeritud suurtalud Iseloomulik kõrge tööviljakus, tootlikkus ja tehnoloogiline tase (mehhaniseeritus). Toodetakse vaid mõnda saadust, toodang müügiks. Põllumajandus + toiduainetetööstus + turustamine agraartööstuskompleks.
1. Muutused ühiskonnas Põllumajandusühiskonnast läbi tööstusetapi infoühiskonda Ühiskonna vaheldumise põhjused on olnud teaduse ja tehnoloogia areng Agraarühiskond põllumajandusühiskond põllumajandus, kalandus, metsandus elatusmajandus käsitsi töö, algelised töövahendid tootmisviis tootmiseks kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad majandussuhted Varaagraarne periood enne 15. saj põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi põlluharimise juures alepõllundus (ainult metsade piirkonnas) karjakasvatus rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne tootmisviis alates 15. saj kus? Aafrika-Aasia pöörijoon kus kõige arenenum? miks
a jõustunud ÜRO genotsiidikonventsioon tunnistab genotsiidiaktid kriminaalkuriteoks.) Demograafiline siire Demograafiline siire e. üleminek on rahvastikuprotsess, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalatega ning tõuseb inimese keskmine eluiga. Tinglikult võib eristada viit demograafilise siirde etappi: · Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine See on kõige vanem etapp, esineb riikides, kus on elatusmajandus, perekonnas sünnib tavaliselt 10-12 last, kellest täiskasvanuks saab vais kolm-neli, tänapäeval esineb seda Aafrika, Ladina-Ameerika või Okeaania piirkondades elavatel hõimudel. - Kõrge sündimus - Kõrge suremus - Madal iive - Keskmine eluiga 40-45 eluaastat - Vanureid on vähe · Demograafiline plahvatus Selle toovad kaasa eelkõige industrialiseerumine ja linnastumine, millest on tingitud elatustingimuste parandamine
Majandussubjektid tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid Hüve kaup teenus majandus hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne periood alates 15. sajandist Oli arenenud Ida-, Lõuna-, Kagu-Aasias, Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas, Vahemere maades, Euroopas Kõige arenenud Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud, kogemused ning palju hea töökultuuriga rahvast
MÕISASÜSTEEM SEGATALUD SPETSIALISEERITUD SUURTALUD PIIMAKARJATALUD EKSTENSIIVSED TERAVILJATALUD RANTŠOD ISTANDUSED Põllumajandusliku tootmise vormid I KORILUS (praegu ~10 milj. Aasias ja Aafrikas) Loomade kodustamine põlluharimine (rändkarjakasvatus) (alepõllundus) VARAAGRAARNE (praegu ~300 milj. Aafrikas ja Okeaanias) Maa kuulub kogukonnale Ei osale maailmamajanduses (elatusmajandus) Põllumajandusliku tootmise vormid II Taime- ja loomakasvatuse ühendamine => segatalud HILISAGRAARNE (Kaug-Ida riisi-, maisi- ja hirsitalud; Ladina-Ameerika maisitalud) ülejääke turustatakse; osalevad maailmamajanduses vaid osaliselt Maa kuulub riigile või mõisatele Põhitootjaks talud, rendivad maa (teo- või naturaalrent) Agraarreformidega
· Toiminud vaid neile iseloomulikus ühiskonnakorralduses Ühiskonna arengus võib eristada: · Põllumajandusajastut · Tööstusajastut · Infoajastut 1.1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Põllumajandus- ehk agraarajastu · Algas u 6000-7000 a tagasi inimesed jäid paikseks, hakkasid põldu harima ja koduloomi pidama · Elatusvahendeid toodeti kohalikest loodusvaradest · Elatusmajandus ehk naturaalmajandus · Peamine tegevusala põllumajandus · Teised majandusharud (käsitöö, kaubandus jne) olid vähemtähtsad · Esivanematelt päritud teadmised ja oskused täiustusid aeglaselt · Tööjaotus põlluharijad ja käsitöölised · Ühiskond üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti · Iga piirkond elas omaette · Eri regioonide majandused üksteisest peaaegu sõltumatud
8) Panus maailmamajanduse- põllumajandussaaduste ja tooraine eksport. Odaval tööjõul põhinevad massitarbekaubad 9) Püüdlused: a) Toit b) Eluase c) Haridus d) Tervishoid 10) Näiteid riikidest: Hiina, India, Brasiilia, Argentiina, Egiptus VÄHIM ARENENUD RIIGID 1. Väga madal SKT 2. Nõrgalt arenenud tööstus 3. Rasked loodusolud- puudub merepiir, üleujutused, põud, rändtirtsud jne Vähe loodusvaru 4. Domineerib põllumajandus, sageli elatusmajandus- on majandustüüp, kus kõiki olulisi hüvesid toodetakse oma tarbeks. Tavaliselt algeline põllumajandus ja/või kalapüük 5. Väga suur sündimus aga ka suremus 6. Haridustase on madal 7. Maailma majanduses osalevad need riigid eelkõige humanitaar- ja muu abi saajatena. Vähesel määral ekspordivad põllumajandussaadusi ja loodusvaru 8. Sageli rahutused kodusõjad, sõjalised riigipöörded 9
4) Itaalia tuumaenergia vastane 5) Island 7. ALTERNATIIVSED e. ROHELISED ENERGIAALLIKAD Veeenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia, biomassi energia keskkonnasõbralikud kasutamine on veel suhteliselt kallis 2.ESMASEKTOR 1. PÕLLUMAJANDUS Põllumajandusliku maa jagunemine: haritav maa põllumaa, mitmeaastased istandused looduslik rohumaa loomakasvatus taimekasvatus e. põllundus omatarbeline e. elatusmajandus kaubanduslik e. ekspordiks suunatud tootmine ekstensiivne põllumajandus (vajatakse palju maad või suurt hulka kariloomi, toodang pindalaühikult on madal, aga kogutoodang on suur) intensiivne põllumajandus (toodang väikeselt maa-alalt, suur kapitalimahukus, tööjõu ja väetiste kasutus. Toodang pindalaühikult kõrge.) põllumajandust mõjutavad tegurid: ÕP.LK. 86 skeem looduslikud: kliima -vegetatsiooniperiood -soojushulk arvestades aktiivsete temp.
2. Millistel Euroopa riikidel on veel sõltuvaid territooriume? Nimeta need ! dunno 3. Hongkong tagastati 1997a.Hiinale. Millisele riigile kuulus varem ? Suurbritanniale 4. Kus asuvad ja kellele kuuluvad : Jõulusaar - Austraaliale Fääri saared - Taani Cooki saared - Peeter I saar - Norra Erinevad ajastud maailma majanduses. 1.Põllumajandusajastu e. agraarajastu. 2.Tööstusajastu e. industrialiseerumine 3.Infoajastu PÕLLUMAAJANDUSAJASTU Korilus elatusmajandus Inimesed hakkasid paikseks jääma põllud, loomad. Peamine tegevusala põllumajandus ( toit ) Käsitöö Elati kogukondlikult, seisuslikult iga piirkond omaette regiooniti mahanduslikult sõltumata varaagraarne tootmine. Pakseks jäämine eeldus riigi tekkele Linnasid vähe, väikesed Agraarühiskonna kõrgtase 15.saj. Indias, Hiinas Suhteliselt arenenud Edela-Aasias, Põhja-Aafrikas. Erinevate riikide vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega ( transport kallis ) TÖÖSTUSAJASTU
annaabi.ee 
