Valglinnastumine Valglinnastumine toimub siis, kui linnaala laieneb elanike arvu suurenemisest kiiremini. Juba üle veerandi Euroopa Liidu pindalast linnastunud. Eurooplaste eluiga pikeneb ja üha enam meist elab üksi, vajades rohkem eluruumi. Me reisime kaugemale ja tarbime rohkem. Aastatel 19902000 võeti hoonete ja rajatiste alla rohkem kui 800 000 hektarit Euroopa maad. See on kolm korda suurem kui Luksemburgi pindala. Kui sama areng jätkub, kahekordistub linnaala veidi rohkem kui sajandiga
Valglinnastumise mõjud keskkonnale Töö autor: Rahvastiku arv on viimasel sajandil pidevalt tõunud ja kuna on toimunud linnastumine ja enamus rahvastikust elab linnades, tähendab see, et linnad on märgatavalt kasvanud. Antud töö vaatleb valglinnastumist ja toob välja erinevaid näiteid kasutades, mis on just nimelt valglinnastumise poolt põhjustatud erinevad keskkonna ja põllumajanduslikud probleemid. Kõigepealt aga valglinnastumisest üldisemalt. Couch'i (2007) arvates on valglinnastumine linnade kompaktsuse vähenemine, nende väljapoole kasvamine ja detsentralisatsioon. Samuti on välja toodud, et valglinnastumine toob endaga kaasa autode kasutamise suurenemise kuna vahemaad on suurenenud. Valglinnastumine kui nähtus tekkis 18. sajandi Inglismaal kui jõukad hakkasid nädalavahetustel ja suviti suvilaid kasutama. Kuid kiirem ja laiahaardelisem valglinnastumine tekkis peale Teist Maailmasõda, kui motoriseeritud transport hakkas laiemalt levima ning keskklass, kes
Ringlinn – Mudel, kus ärikeskust ümbritsevad erineva funktsiooni, ehitustiheduse ja maa väärtusega ringjad linnaosad. Tasakaallinnastumine – Linnastumise viies faas, kus pööratakse tähelepanu säästlikule arengule ja ressursside mõõdukale kasutamisele. Keskkonnaprobleemid – Liigne energia ja puhta vee tarbimine, suure prügikoguse tekitamine jms. Slumm – on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga üleasustatud osa. Valglinnastumine - linna planeerimata ja laiaulatuslik levik maapiirkonda. Industrialiseerimine – suurtööstuse arendamine.
arvuga · Horopleetkaart iga riik on värvitud vastavalt skaalale · Pindalakaart nähtuse väärtust kujutatakse pindalaliselt LINNASTUMINE · LINNASTUMINE on protsess, mille käigus järjest rohkem inimesi asub linnadesse elama. (toimub kiiresti arengumaades, aga arenenud maades aeglaselt) Linnastumise perioodid · Linnastumine linnalise piirkonna rahvaarv kasvab peamiselt sisserände mõjul · Eeslinnastumine rahvastik hakkab kasvama eeslinnades · Valglinnastumine inimesed asuvad elama kaugematesse maapiirkondadesse · Taaslinnastumine linnakeskused muutuvad taas aktiivsemaks · Tasakaallinnastumine - · LINNASTU ehk aglomeratsioon omavahel kokku kasvanud linnad, mis toimivad nagu üks tervik · MEGALINN on ulatuslik linnastunud piirkond, kus mitmed linnastud on omavahel kokku kasvanud LINNASTUMISEGA KAASNEVAD PROBLEEMID (ARENGUMAAD) · Palju töötuid · Vaesus, alatoitlus, haiguste levik · Eluasemeprobleemid
loodusmaastike killustatuse mõõtmine või linnamaastiku barjääriefekt, selleasemel, et võtta arvesse loodusliku maastiku ja linnamaastiku vastasmõju. Seetõttu uurib see töö nii konseptuaalselt kui empiiriliselt kuidas kasutada maastikumeetrikat koos kaugseire ja geograafilise informatsiooniga. Süsteemne meetod, mis parandab arusaama valglinnastumise ja loodusmaastikuvahelisest vastasmõjust ja koostoimest. Töös on kaks peamist uurimisküsimust: 1) Kuidas muudab valglinnastumine loodusmaastiku piirkonda? 2) Kuidas mõjutab valglinnastumine loodusmaastiku mustri või killustatuse muutust? Andmed ja metoodika Asukoht Lääne Taihu järve valgala Hiinas on tüüpiline koht uurimaks linnastumise mõju loodusmaastikule, kuna selle maa-ala tarbimine ja valglinnastumine ületab elanikkonna kasvu. Lääne Taihu järve valgala on ökoloogilise ja tundliku piirkonna keskne punkt, mis on väga
9. Linna sisestruktuuri mõjutavad väga palju mingi linnaosa asend ja kaugus linnakeskusest, maa hind ning linna funktsioonid. Lisaks võib linnaosade jõudsust mõjutada ka väga tühine tegur, näiteks kuulsate inimeste eelistus Näiteks võin tuua Tallinna külje all asuva Kalamaja, mis hakkas jõudsalt arenema peale kuulsate inimeste sinna kolimist. Järgmiseks Tallinna arenevaks linnaosaks võib nimetada Koplit, mis areneb täpselt samal põhjusel. 10. Valglinnastumine New Yorkis Ameerikas Suur Õun ehk New York on Ameerika suurima populatsiooniga riik milles toimub valglinnastumine koguaeg. Valglinnastumine New Yorkis on lõhestanud Linna viieks suureks linnaosaks, milleks on Manhattan, Bronx, Brooklyn, Queens ja Staten Island. New Yorki valglinnastumise negatiivseteks ilminguteks on näiteks Rasside vaheline ebavõrdus ja pinge põhjenduseks haridus, töökohad ning erinev kultuur. Vaesus ja tööpuudus valglinnastumisel võivad välja areneda ka
Ülelinnastumise probleemid: linnaservades pilpakülad- ebasanitaarsed elamistingimused (puudub vee- ja kanalisatsioonisüsteem), haigused, vaesus. Inimesed elatuvad kuritegevusest, prügimägedest ja juhutöödest. Näiteks: Mumbai, Mexico, Sao Paulo. Linnastu- lähestikku paiknevad linnad tegutsevad ühese linnana, linnad on kokku kasvanud. Näiteks London, Moskva, Tokyo, BosWash. Eellinnastumine- linna lähedal asuvad väikeasulad arenevad kiiresti. Näiteks Tallinna lähiümbrus. Valglinnastumine- inimesed rajavad oma kodud linna lähedale maale. Linnade iseloomustus Põhjariikides: 70% linnarahvastikku, linnades II ja III etapp, linnade aeglane kasv, linnastud, eeslinnastumine, valglinnastumine, olemas vee- ja kanalisatsioonitorud, haljastus, õhusaaste. Linnade iseloomustus Lõunariikides: linnades 40% elanikest, linnade arengu I etapp, linnade kiire kasv, ülelinnastumine, äärelinnades puudub vesi ja kanalisatsioon, vaesus, kuritegevus
Maaelu on uute võimaluste otsingul, mille tulemusena on tekkinud turismitalud. Ehitusbuumi ajal ehitati palju rannaaladele, seetõttu on hulgaliselt ebaseaduslikke ehitusi. Liitumine euroopa liiduga on endaga kaasa toonud uued tehnoloogiad ja tootmishooned ning põllumajandustoetused. Kasvatatakse hulgaliselt energiavõsasid. On olemas ka Natura alad. Europrojektide põhjal on näiteks ehitatud uusi teid, jalgrattateid, matkaeradu jne. Pokumaa rajamine. Viimasel ajal on toimunud valglinnastumine, rahvas valgub suurtele põllumassiividele. Vanasid ning mahajäetud talusid on palju, üldjuhul minnakse maalt ära, kuid on ka inimesi kes tulevad maale.
loodust: uued ja noored puud, elupuud, põõsad ja puukoor kõigi nende ümber. Kõike seda kokkuvõttes võime loota, et kolmekümne aasta pärast elame väga modernnses ja puhtas Eestis, kus tänavapildis on palju rohelust ja kaasaegsust. Kui lihtne on saavutada looduslähedust, kas ilus tulevik on ikka kõigi huvides ja millest peaks loobuma – seda kõike me veel ei tea. Eesti Vabariigi rahvaarvu väga väikesest kasvust hoolimata on tugevasti suurenenud valglinnastumine. Tallinna äärelinnad nagu Viimsi, Pirita, Laagri ja Tabasalu on juba osake meie pealinnast. Saaste on tunduvalt suurenenud: väga palju on autosid ning mainimata ei saa jäta massilist uusarendust, mis valglinnastumist soodustab.Väga palju on metsaraiet ja maamüüki, mistõttu kaotame loodust ja rohelust. Kannatavad ka loomad ja linnud, kes nüüd on sunnitud elama inimeste keskel, hirmus ja segaduses. Parema tuleviku nimel peab Eesti ja tema rahvas veel palju tööd tegema
31.10.11 - nn seitsme miljardi päev. sündimus- sündide arvu suhe rahvaarvu. suremus- surmade arvu suhe rahvaarvu. loomulik iive- sündide ja surmade vahe absoluutarvuna sündimuse üldkordaja- mingi piirkonna sündide arv 1000 inimese kohta aastas loomuliku iibe üldkordaja - sündimuse ja suremuse vahe 1000 elaniku kohta aastas() imikusuremuskordaja- kuni ühe aastaste laste suremus 1000 elussündinu kohta rahvastiku vananemine- vanemaealiste inimeste osatähtsuse kasv rahvastikus valglinnastumine- suurlinnade kiire planeerimata laienemine rahvastiku soolis-vanuseline koosseis- rahvastiku prontsentuaalne jaotumus mingil ajal soo ja vanuse järgi rahvastikupüramiid- mingil ajal rahvastiku soolist ja vanuselist kujutav kahe poolega tulpdiagramm Rahvastiku vananemine mõjutab riigi või regiooni majandust, sotsiaalseid protsesse ja poliitikat. demograafiline siire e. üleminek- rahvastiku arengus suure sündimuse ja suremuse asendumine väikese sündimuse ja suremusega.
2. Langeb kokku hilisindustriaalse tootmisviisiga ja rahvastiku vananemisega *linnade arvu kasv aeglustub ( osatähtsus umbes 70%) *Euroopas ja Põhja-Ameerikas 20.saj 1. Poolel *tänapäeval enamikes arengumaades 3. Langeb kokku postindustriaalse tootmisviisiga ja kaasaegse rahvastiku tüübiga *linnad oluliselt ei kasva, pigem minnakse elama eeslinnadesse või linnalähedale maale *toimuvad: 1.eeslinnastumine 2.vastulinnastumine 3.valglinnastumine *arenenud riikides alates eelmise sajandi 80.-ndarest, Eestis algas sajandivahetusel *see etapp on võimalik alles teatud elatustaseme juures, inimestel peab olema võimalus lihtsalt liikuda 10.Ülelinnastumine arengumaades, selle tekkimise põhjused ja tagajärjed. Põhjused: Põllumajanduslik tegevus ei võimalda äraelamist ; maakohas pole koole, kus õppida ; linnas parem transpordiühendus Tagajärjed: Paljud peavad elama slummides, sest pole tööd; kuritegevuse kasv; keskkond on väga
Ränne · Migratsioon-inimeste alalise elukoha vahetus · Emigratsioon-väljaränne · Immigratsioon-sisseränne · Rändeiive ehk saldo-sisse ja väljarände vahe · Riigisisene · Liigutakse enamasti linnadesse või eeslinnadesse · Rahvusvaheline · Lõuna riikidest Põhja riikidesse · Immigrantide osakaal rahvastikust Kestvus · Alaline · Ajutine (nt.õppima) · Pendelränne (elu ja töökoht erinevates piirkondades) Valglinnastumine · Madaltiheda linnakeskkonna planerimatu laialivalgumine linna tagamaale. · Transpordivajaduse kasv · Loodusalade hävimine · Kuritegevuse kasv Tõmbetegurid · Suur töökohtade ja õppimisvõimaluste valik · Kõrgem palk · Head elamistingimused · Sugulased, sõbrad, tuttavad Tõuketegurid Väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik Madal palk Halvad elamistingimused Ebameeldiv, üksluine sotsiaalne keskkond Looduskatastroofid, sõjad
maksusoodustusi. Rahvastiku paiknemist mõjutavad looduslikud (kliima, pinnamood, loodusvarad, mullastik, taimestik), ühiskondlikud (ajaloolised, majanduslikud, sotsiaalsed, poliitilised) Tihedalt asustatud piirkondade põhjused: viljakas ala, majanduse- ja heaolunäitajate tipp Hõredalt asustatud piirkonnad: halb pinnas, kuumus v külmus Linnastumine - linnarahvastiku osakaalu suurenemine Eeslinnastumine - inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusse Valglinnastumine - linnaasustuse laienemine linnapiiridest välja Taaslinnastumine - linnadest väljarändele järgnev periood, mil hakatakse taas linna kolima Tasakaallinnastumine - inimeste igapäevane liikumine väheneb Linnastumise probleemid: keskkonnaprobleemid (õhu saastatus, vee reostus, jäätmetekogused, mahajäetud tööstus), sotsiaalsed (vaesus, alatotlus, haigused, eluasemeprobleemid, puudulik infrastruktuur, vähene med.abi, transport, migrandid),
192 miljonit inimest elab väljaspool sünnikohta 3% maailma rahvastikust 17 miljonit neist põgenikud (pagulased) Riigisisene Rahvusvaheline Liigutakse enamasti Lõuna riikidest Põhja linnadesse või riikidesse eeslinnadesse Lk.102 kaart too välja peamised rände suunad Kestvus Alaline Ajutine (nt.õppima) Pendelränne (elu ja töökoht erinevates piirkondades) Valglinnastumine Madaltiheda linnakeskkonna planerimatu laialivalgumine linna tagamaale. Transpordivajaduse kasv Loodusalade hävimine Kuritegevuse kasv Rännet mõjutavad faktorid Tõmbetegurid Tõuketegurid Suur töökohtade ja Väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik õppimisvõimaluste valik Kõrgem palk Madal palk Head elamistingimused Halvad elamistingimused Sugulased, sõbrad, Ebameeldiv, üksluine tuttavad sotsiaalne keskkond
Pagulane- sunnitud kodumaalt lahkuma Rändekvoot- sisserännet piirav määrnumber (0,5 hetkel) Pendelränne- igapäevane edasi-tagasi ränne kahe asula/piirkonna/riigi vahel Assimilatsioon- vähemusrahvuse sulanemine enamusrahvusse kas loomulikul või vägivallapoliitika tulemusena Ränne- migratsioon- püsiva elukoha muutus Urbaniseerumine- linnastumine Suburbaniseerumine- valglinnastumine/eeslinnastumine Aglomeratsioon- linnastud 2. Nimeta rahvastiku tihedust ja paiknemist mõjutavaid tegureid Looduslikud tegurid Ühiskondlikud tegurid Pinnamood (tasane, et elada) ajaloolised (vesi oli ühendustee) Kliima (soe, niiske, et majanduslikud kasvatada) sotsiaalsed Taimestik (toidu jaoks, raha) poliitilised (kui pommid,
Viimastel aastatel on sisseränne kahanenud 1000-2000 inimeseni aastas. Väljaränne on suurenenud TAGASIRÄNNE E REMIGRATSIOON ..on rändamine oma esijalgsesse elukohta. Immigratsioonikvoot sisserändajatele kehtestatud piirarv -3000 Riigisisene ränne elukoha vahetus riigi piires. Pendelränne e pendelmigratsioon elanike igapäevane või iganädalane liikumine alatisest elukohast teise halduspiirkonda ja tagasi. Valglinnastumine suurematest linnadest asutakse elama neid ümbritsevatesse valdadesse. EESTI RAHVUSLIK KOOSSEIS Kodanik on kodakondsusega isik. Kodakondsus on seos riigi ja isiku vahel, mis tagab isikule ta õigused ja kohustused. Välismaalane kodakondsuseta isik. Rahvusvähemused : · Venelased vanausulised (Peipsi ääres, idapiiril) · Rootslased ( Loode-Eesti rannik ja väikesaared ) · Sakslased ja juudid ( linnades ) RAHVASTIKU PAIKNEMINE JA ASUSTUS 30 in/km2 kesmine tihedus
a) õiguslikud b) majanduslikud c) administratiivsed d) propagandistlikud Lisapunktid: sündimust, suremust mõjutavad tegurid maksimaalselt 2p. Mõisted 38. osata seletada või lauseid teha järgmiste mõistetega: demograafia, demograafiline siire, traditsiooniline rahvastiku tüüp, nüüdisaegne rahvastiku tüüp, demograafiline plahvatus, rahvastiku vananemine, sündimuse üldkordaja, suremuse üldkordaja, loomulik iive, suhteline iive, rahvastiku soolis vanuseline koosseis, valglinnastumine, migratsioon, immigratsioon, emigratsioon, remigratsioon, pendelränne, rändesaldo, migratsiooni tõmbe ja tõuketegurid, rahvastikupüramiid, pagulane, rahvastikupoliitika
Taimekasvatus on inimkonnale väga oluline. Taimed on toiduahela esimene ning väga tähtis lüli, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest süsinikdioksiidist ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Taimed on otseselt toiduks herbivooridele, ning kaudselt ka karnivooridele. See tähendab, et kogu elu maal sõltub taimedest. Üha suureneva populatsiooni tõttu väheneb põllumaa ja metsamaa pindala. Üks põllu- ja metsamaa vähenemise põhjuseid on valglinnastumine. Linnade laienemine maapiirkondade ja metsade arvelt toob endaga kaasa põllumaade ning sellest tulenevalt ka põllumajandussaaduste vähenemise. Näiteks Ameerika Ühendriikides lisandus 1992 ja 2003 aasta vahel 8900 km2 maad linnapiirkondadele juurde [1]. Seda muidugi maapiirkondade arvelt. Samas ei saa öelda, et toiduainete puudus oleks Ameerika Ühendriikides väga suureks probleemiks. Kahjuks ei saa seda öelda Aafrika mandri kohta. Toidupuudus on Aafrikas väga suur probleem
KT küsimused 1. Mis on linnastumine? 2. Mille poolest erineb linn külast (nimetage mitu tunnust)? 3. Millised on keskkonnaprobleemid linnades? 4. Millised tegevusalad (tööhõive majandussektorites) on iseloomulikud linlastele? 5. Mis on lähilinnastumine (ka valglinnastumine) ehk suburbanisatsioon? 6. Mis on vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon)? 7. Mis on ja kuidas tekivad linnastud? 8. Nimetage mõni megalopolis ehk hiidlinn. 9. Mis on ja mis põhjustab ülelinnastumise? 10. Millised looduslikud ja majanduslikud tegurid kujundavad linnas eriilmelisi ja erinevate ülesannetega ning maakasutusega sektoreid või ringe? 11. Mis on agul? 12. Mis on ärila? 13. Kuidas nimetatakse nähtust, kus linnakeskuse rahvaarv väheneb, kuid linnastu
Aktiivsed ja andekad noored, kes eluaseme omandusega ei ole veel seotud, suunduvad linnadesse. Paljud omavalitsused on kaotanud üle viiendiku oma elanikkonnast (vt joonis 1). Teisalt on juba tööturult lahkunud konkurentsivõimetu vanemaealine ja muukeelne elanikkond, kes on muu seas hüljanud (Tallinnas-Tartus-Pärnus välja rentinud) korterid ja suundunud elama kas esivanemate taludesse või suvilarajoonidesse. Tallinna lähialadel on toimunud ka valglinnastumine uuselamutesse, millega nt Viimsi elanikkond on kasvanud 1990. aastail üle 50%. Analoogsed protsessid toimuvad kõikide suuremate linnade lähialadel. Regionaalne areng on teinud ringi ümber Eesti. Ehkki majandustegevus koondub jätkuvalt Põhja-Eestisse ja Tallinna piirkonda, võib ometi looduskesksete väärtushinnangute ja paremat elukeskkonda väärtustavate hoiakute toel teatud aja möödudes näha taas kasvuvõimalusi kultuuriliselt ja looduslikult atraktiivses Lõuna-Eestis
Linnastumistempo kiire Sisseränne mujalt NL-st, aga ka mujalt Eestist eelkõige Põhja-Eesti linnadesse. Maalt linna ränne – industrialiseerimine vajas töökäsi, maa põllumajanduse moderniseerimine Mitme-tasandiline kontsentratsioon. 4B. Linnastumisprotsessid Eestis 1990ndad ja hiljem: Rahvastiku vähenemine väljarände ja sündimuse järsust langusest tingituna kogu Eestis, sh kiiresti linnades Valglinnastumine – rahvastiku ümberasumine linnadest (taga)maale Teenindussektori kasv ja linnade konkurentsivõime arengutegurid 5. Läänemere-äärsete riikide pealinnade kasvutempod perioodide lõikes. Eesti linnade kasvutempod perioodide lõikes. 5A. Läänemere-äärsete riikide pealinnade kasvutempod perioodide lõikes: 5B. Eesti linnade kasvutempod perioodide lõikes: 6. Kasvanud ja vähenenud majandussektorid (tööhõive) Eestis perioodide lõikes. 7
........................................................................................................... 9 3.2. Metskits.....................................................................................................................9 4. ROHEVÕRGUSTIK......................................................................................................10 4.1. Rohevõrgustiku tugialad......................................................................................... 11 4.2. Valglinnastumine.................................................................................................... 11 5. MAANTEE EHITUSE SEIRE .................................................................................. 12 6. LIIKLUSE NEGATIIVSE MÕJU VÄHENDAMINE..................................................13 6.1. Ulukitara................................................................................................................. 13 6.2. Ökodukt......................................
Sinna rajati ka vajalikke teenindusettevõtteid, aga kuna seal elavate inimeste töökohad paiknesid teises linna otsas, siis vajati tõhusat ühistransporti. Eeslinnastumine- Põhja-Ameerikas 20. sajandi algused, Lääne-Euroopas 1950-1960 aastatel.Paljud inimesed kolisid kesklinnast kaugemale, linn hakkas endistest piiridest välja valguma. Kuna töö ja meelelahutus on endiselt linnas, siis toob see kaasa hüppelise autoliikluse kasvu ja ummikud. Valglinnastumine- Kui asustus valgub laiali suurendades oluliselt autoliiklust ja hõivates loodusalasid, nimetatakse seda valglinnastumiseks. Seda on näha Tallinnas ja Tartus. Taaslinnastumine- Kesklinn hakkab taas arenema. Paljud noored kolivad kesklinna (eriti need, kes õpivad). Endised äri- ja tööstuskvartalid ehitatakse ümber piirkondadeks, kus asuvad kõrvuti poed, klubid ja töökohad. Tallinnas on selline piirkond reisisadama ümbrus.
Paljud inimesed kolisid kesklinnast kaugemale, linn hakkas endistest piiridest välja valguma. Kuna töö ja meelelahutus on endiselt linnas, siis toob see kaasa hüppelise autoliikluse kasvu ja ummikud. Valglinnastumine Kui asustus valgub laiali suurendades oluliselt autoliiklust ja hõivates loodusalasid, nimetatakse seda valglinnastumiseks. Seda on näha Tallinnas ja Tartus. Taaslinnastumine Kesklinn hakkab taas arenema. Paljud
· Soodne transpordi-geograafiline asend 1. Võrdle linnu ja maa-asulaid arenenud ja arengumaades. Põhja- riigid Näitaja Lõuna-riigid Üle 70% Linnastumise % Alla 50% Aeglane Tempo (kasv) Kiire Palju kesk-aegseid linnu Linnade vanus Valdavalt noored linnad Ränne maalt linna. Tegurid Demograafiline plahvatus Immigratsioon Valglinnastumine, Protsessid Ülelinnastumine, vastulinnastumine industrialiseerimine Heakorrastatus nii kesk- Üldilme Äärelinnas slummid, getod kui äärelinnas 2. Iseloomusta asustuse arengut maailmas ning nimeta asustuse arengut mõjutavaid tegureid eri aegadel. Agraarajastu linnad · Kujunesid maailma vanimates põllumajanduspiirkondades · Linnades elas 1-2 % rahvastikust
Arengumaades kasvab linnarahvastik kõrge sündimuse ja maalt linna kolivate inimeste arvel. 6. Nimeta ja kirjelda linnastumise etappe. Too näide iga etapi kohta ja põhjenda inimeste liikumissuundi selles etapis. VÄÄRTUSHINNAGUD + põhjused(kõige vanem)LINNASTUMINE- kasvab linnalise piirkonna rahvaarv peamiselt sisserände mõjul. EESLINNASTUMINE- rahvastik hakkab kasvama eeslinnades; Inimesed hakkasid üha enam kolima suurlinnade lähi-ümbrusesse. NT: Mustamäe, Lasnamäe (1980-ndad) VALGLINNASTUMINE- Rahvaarv linnakeskustes ja ka eeslinnades väheneb, kasvab aga linnalähedastel aladel; NT: Peetri küla, Tiskre) TAASLINNASTUMINE- Linnakeskused muutusid tänu renoveerimisele jälle atraktiivseteks ja hakkasid kasvama. Hakati renoveerima ka vanu tööstusrajoone ja töölislinnaosasid; NT: Kalamaja, Pelgulinn *AGLOMERATSIOON- liinade liitumine; NT: Nõmme 7. Mis on megalinnad? Kuidas need on tekkinud? Too mõni näide koos asukohaga
haridusinvesteeringud nn kohaliku kultuuri ja tavadega ,,ajude" äravool 3) suurem surve sotsiaalsfäärile 16. Linnastumine: mis mõjutab linnastumist, linnastumise erinevused vähem ja enamarenenud riikides lk 64. Linnastumise erinevad etapid, nende põhjused: eeslinnastumine, taaslinnastumine, valglinnastumine. Linnastumisega kaasnevad probleemid. Mõjutab: maal puudub töö, kõrgem palk, õppimine. Linnastumine arengumaades: kasvutempo kiire, kasvutegurid loomulik iive kõrge. Linnastumine, eellinnastumine, valglinnastumine, taaslinnastumine. Linnastumine arenenud maades: kasvutempo aeglane. Eeslinnastumine linnalähedale elama asumine. Taaslinnastumine inimeste asumine tagasi kesklinna. Valglinnastumine linnalähedaste asulate kokkukasvamine eeslinnadel.
Kui linn jätab üldplaneeringuga kehtestatud juhtfunktsiooni ja sihtotstarbe muutmata, ei kaota ei omanik ega linn: omanikule jääb ta sotsiaalmaana, nii nagu tal alati olnud on, linnale jääb ühiskondlike asutuste ala, millel võib pidada hipodroomi, lasteparki, tenniseplatse, golfiväljakut, taastusravikeskust vms. Kui sihtotstarve muutub, võidab omanik sadu miljoneid, linn aga mitte midagi - ei peatu sellest valglinnastumine ega teki mitmekesist ja atraktiivset ruumi, mis on sisult üks ja seesama. Hipodroomi detailplaneeringu kehtestamisel on ala arengus kaks stsenaariumi: see kas teostatakse või mitte, mõlemad on linnale ühtviisi kahjulikud. Kui majad valmis ehitatakse, on linna arengule olulisematel planeeringutel vähem turgu ja nende teostumine ebatõenäoline ning alatiseks on kaotatud suur potentsiaalne puhkeala. Kui maju valmis ei ehitata, on
· Asustussüsteemi rahvusvaheline konkurentsivõime Tallinna positsiooni tugevdamine uute funktsioonide haaramisega Spetsialiseeritud nisside leidmine ja hõivamine vähemalt osa maakonnakeskuste poolt · Asustussüsteemi tasakaalustamine Maakonnakeskuste tagamaad vedava ja juhtiva funktsiooni kindlustamine Eeslinnastumise ratsionaalne suunamine Väikelinnade teenindusfunktsiooni säilitamine Ääremaal elementaarsete eluvõimaluste tagamine Valglinnastumine Valglinnastumise mõjud Looduskeskkonnale: - Kaovad väärtuslikud põllumaad - Looduslike alade tükeldamisega seatakse ohtu elupaikade jätkusuutlikkus - - Looduslikult atraktiivsed rannaalad ja metsamassiivid muutuvad suletud elamualadeks - Metsamassiivide vähendamine ohustab ökosüsteeme, sest metsad aeglustavad tulvavett, vähendavad äravoolu ning parandavad õhukvaliteeti
(Kagu-Aasias), Kyoto jt) Tööstusühiskonnas: linnastumise tormiline kasv. Tehnika rakendamisega tööviljakus tõusis, tööjõu ülejääk ja väljaränne. Samas loodi linnade tööstustes, teenindavas sektoris palju uusi töökohti, mis lõid maaelanikele motivatsiooni linnatulemiseks. Euroopas algas 18. Sajandil. (Võimsaimad linnad 1700 a. seisuga: London, Amsterdam, Lissabon maailma peamised koloniseerijad) Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon ehk valglinnastumine: Linnadest kolitakse linnalähedastesse väikestesse asulatesse (nt Rae vald, Viimsi, Tabasalu) Vastulinnastumine kontraurbanisatsioon: Elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Linnastu ehk aglomeratsioon: grupp lähestikku asuvaid linnu, mis on omavahel majanduslikult ja pendelrändega seotud (nt Kohtla-Järve, New Yorgi linnastu ehk ,,BIG APPLE") Hiidlinnastu ehk megalopolis: kokkukasvanud linnastud (Boswash, Tokaido)
oma kava (Avaliku halduse arendamise alused 1998; Haldusreform kohaliku omavalitsuse valdkonnas 2001; Regionaalhalduse reformi kontseptsioon 2003; Regionaaltasandi halduskorralduse korrastamise lähtealused 2007; Haldusterritoriaalse korralduse reformi seaduse eelnõu 2009). Alates 1950. aastatest on hakatud revideerima traditsioonilisi võimuvertikaali toimimise aluspõhimõtteid. Peamised põhjused on olnud järsk heaoluteenuste kasv, valglinnastumine ja sellega kaasnev pendelmigratsioon ning traditsioonilise kogukonnapõhise identiteedi lagunemine (Robson 1966; Dahl, Tufte 1973; Newton 1982; Brans 1992; Barett, Crowther 1998). Tohutu heaoluteenuste kasv on sundinud riike valima, kas osutada kõiki teenuseid ise või delegeerida teenuste osutamine ja vastutus selle eest omavalitsustele. Esimest lahendust kasutati ennekõike sulandunud omavalitsussüsteemiga riikides, kus teenuste osutamine
Viru) 2. vahepealsed regioonid: 50-80% linnades (Tartumaa, Pärnumaa, Valgamaa) 3. maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid. Maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. maaelanike ränne linnadesse; 2. linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. Linnapiirkondade laienemine: 1. Eeslinnastumine- linnaregioonide teke, eeslinnade kasv; 1a. Valglinnastumine- linnaelanike (planeerimatu) liikumine linnadega külgnevatesse uuselamu-piirkondadesse; 2. Vastulinnastumine e taandlinnastumine- elanike liikumine maale, väljapoole linnaregioonide piire (nö I vööndit); 3. Taaslinnastumine- elanike ränne tagamaalt linna pärast eelnenud hajumisprotsesse. Omavalitsuste arv eestis. Suurimad ja väikseimad omavalitsusüksused. 215 omavalitsust (30 linna ja 185 valda). Suurim vald linnata: Viimsi; Väikseim vald: Piirissaare. Asulate hulk Eestis
1) Linnalised regioonid (Harju, Ida-Viru); 2)Vahepealsed regioonid: (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa); 3) Maalised regioonid (10-12 ülejäänud maakonda). 3. Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid LINNASTUMINE – maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. Maaelanike ränne linnadesse; 2. Linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. MAA LINNASTUMINE – linnapiirkondade laienemine: 1. EESLINNASTUMINE – eeslinnade kasv. 1a. VALGLINNASTUMINE – linnaelanike liikumine uuselamu-piirkondadesse. 2. VASTULINNASTUMINE ehk TAANDLINNASTUMINE – elanike liikumine maale. 3. TAASLINNASTUMINE – elanike ränne tagamaalt linna. Linnastumine Põhjused: 1. Tööstuse kasv, industrialiseerumine 2. teenindussfääri osatähtsuse kasv hõives (tööstus lõi keskklassi ja jõukuse teenuste tarbimiseks); teenuste paiknemine kliendikeskselt 3
· eeslinnastumine e suburbaniseerumine; · taaselustumine (gentrification) - kuidas toimub: nõudlusest ja pakkumisest lähtuvad seletused. II osa · Megalinnad, ehk hiidlinnad. Megalinnade probleemid Megalinnad ehk üle kümne miljoni elanikuga keskused; maailma kõige rahvarikkamad linnad; suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades (Mumbai, Tokyo jt). Megalinnade probleemid: agulid, ummikud, valglinnastumine (Valglinnastumine on suurlinnade planeerimata, kiire ja laienev kasv, mis tekitab tihti laiu alasid hõlmavaid äärelinnu, sealhulgas aedlinnu. Selle tekkepõhjus on linnaala laienemine elanike arvu suurenemisest kiiremini.), linnakeskuste taaselustamine, keskkonnaprobleemid. · Globaallinnad (S. Sassen) Maailmamajanduse põhikeskused (Sassen 1991; 2001), suured linnad, kuhu koonduvad kõrgema taseme teenused ja töökohad. Sasseni arvates on suurlinnadel (u. 35 linna) oluline
Kogu Hollandi linnaplaneerimise kokkuvõtteks võib väita, et täielikku hinnangut kompaktse linnaplaneeringu edukusele anda ei saa. Hollandi Randstadis pole toimunud tohutut linnade laialivalgumist. Samas aga on kesklinnad kaotanud tööjõudu ja töökohti, kuid SKT ning elamufond pole absoluutarvudes vähenenud. (Dieleman et al., 1999) Joonis 3. Rahvaarv Randstadi suuremates linnades. Joonis 4. Randstadi skemaatiline kaart. 6. Laialivalguv linn Valglinnastumine on linna ruumiline areng väljapoole selle piire maapiirkondadesse ning seda võib pidada nii protsessiks kui ka nähtuseks (Joonis 5). Lisaks elukohtade laialivalgumisele toimub ka töökohtade, vaba-aja veetmise ja transpordisõlmede liikumine keskusest äärealadele (Ideon, 2006). Valglinnastumist soodustavad näiteks transpordi areng ja regionaalsete ning üldplaneeringute puudumine. Ruumilist arengut kavandatakse järjest enam pigem detailplaneeringutega
Kõrgemad on Belgia (97), Island (93), Venetsueela (93), Iisrael (92), Uruguai (92), Argentiina (90), UK (90), Austraalia (88), Liibanon (88), Tšiili (88) Madalamad on Burundi (10), Bhutan (11), Papua New Guinea (13), Uganda (13), Sri Lanka (15), Nepal (16), Malawi (17), Niger (17), Burkina Faso (18), Etioopia (18) Linnastumisstaadiumid: tunnused. EESLINNASTUMINE – linnaregioonide teke, eeslinnade kasv 1a. VALGLINNASTUMINE – linnaelanike (planeerimatu) liikumine linnadega külgnevatesse uuselamu-piirkondadesse 2. VASTULINNASTUMINE e. TAANDLINNASTUMINE – elanike liikumine maale, väljapoole linnaregioonide piire (nö I vööndit) TAASLINNASTUMINE – elanike ränne tagamaalt linna pärast eelnenud hajumisprotsesse Omavalitsuste arv Eestis. Suurimad ja väikseimad omavalitsusüksused. 215 omavalitsust (30 linna ja 185 valda). Suurim vald linnata: Viimsi
.. Pärnumaa, ... Valgamaa) o Maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) Kõrgeimate ja madalaimate linnastumisastmetega riigid maailmas o Belgia 97 Uganda 13 o Island 93 Bhutan 11 o Venetsueela 93 Burundi 10 Linnastumisstaadiumid: tunnused o EESLINNASTUMINE linnaregioonide teke, eeslinnade kasv VALGLINNASTUMINE linnaelanike (planeerimatu) liikumine linnadega külgnevatesse uuselamu- piirkondadesse o VASTULINNASTUMINE e. TAANDLINNASTUMINE elanike liikumine maale, väljapoole linnaregioonide piire (nö I vööndit) o TAASLINNASTUMINE elanike ränne tagamaalt linna pärast eelnenud hajumisprotsesse Omavalitsuste arv Eestis. Suurimad ja väikseimad omavalitsusüksused
LINNASTUMISPROTSESSID EESTIS 1940ndad 1980ndad: Linnastumistempo kiire Sisseränne mujalt NL-st, aga ka mujalt Eestist eelkõige Põhja-Eesti linnadesse. Maalt linna ränne industrialiseerimine vajas töökäsi, maa põllumajanduse moderniseerimine Mitme-tasandiline kontsentratsioon. LINNASTUMISPROTSESSID EESTIS 1990ndad +: Rahvastiku vähenemine väljarände ja sündimuse järsust langusest tingituna kogu Eestis, sh kiiresti linnades Valglinnastumine rahvastiku ümberasumine linnadest (taga)maale Teenindussektori kasv ja linnade konkurentsivõime arengutegurid 4. Läänemere-äärsete riikide pealinnade kasvutempod perioodide lõikes. Eesti linnade kasvutempod perioodide lõikes. Eesti linnade kasvutempod: 1. Tallinna Kesklinna rahvaarv on 2000 2011 kasvanud 0,8%, linna rahvaarv tervikuna vähenenud 0,9%. 2. Lisaks Kesklinnale on (kiiresti) kasvanud Pirita (66%) ja Haabersti (14%). 3
elektrienergeetika eelistamine on kaasa toonud: saaste kontsentreerumise, suured kaod el.energia ülekandel, süsteemi suure haavatuavuse kriisiajal, taastuvate energiaallikate arendamise pärssimise. Energia tarbimine (4): vananenud tehnika ja tehnoloogiate jätkuv kasutamine on toonud kaasa: hoonete suure energiatarbe, energia ülekande ja jaotuskaod, majanduse suure energia mahukuse, suurenenud energianõudluse. Trantsport (4): valglinnastumine, ühistrantspordi ja alternatiivsete energiaallikate ebapiisav arendamine ning Eesti toimimine odava transiidikoridorina on kaasa toonud: autode hulga suurenemise ja maakasutuse suurenemise, õhusaaste suurenemise, KK riskide hulga ja võimaluse suurenemise, KK sõbralike energiaallikate ja kütuste vähese kasutamise. Osoonikihi kaitse: külmutusseadmetes kasutatavate osoonikihti kahandavate ainete
(92%), Argentiina & UK (90%). Madalaimad: Burundi (10%), Bhutan (11%), Paapua Uus-Guinea & Uganda (13%). Linnastumisstaadiumid: tunnused. LINNASTUMINE maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks) 1. Maaelanike ränne linnadesse. 2. Linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. MAA LINNASTUMINE linnapiirkondade laienemine 1. EESLINNASTUMINE linnaregioonide teke, eeslinnade kasv 1a. VALGLINNASTUMINE linnaelanike (planeerimatu) liikumine linnadega külgnevatesse uuselamu-piirkondadesse 2. VASTULINNASTUMINE e. TAANDLINNASTUMINE elanike liikumine maale, väljapoole linnaregioonide piire (nö I vööndit) 3. TAASLINNASTUMINE elanike ränne tagamaalt linna pärast eelnenud hajumisprotsesse Omavalitsuste arv Eestis. Suurimad ja väikseimad omavalitsusüksused. 213 omavalitsust (30 linna ja 183 valda). Suurim vald linnata: Viimsi (18 659 el. 01
ettevõtetevahelist vedu ja lõpptarbija (kaubasaaja) varustamist, st toorainete, pool- ja valmistoodete transporti tootmises, teeninduses ja kaubanduses. Tootmise spetsialiseerumine tootmistegevuse kontsentreerumine teatud regioonidesse, tarbijad paiknevad aga hajutatult Suurtest tootmismahtudest tulenev ökonoomia (mastaabiefekt) Sotsiaalne mobiilsus (vt) sotsiaal-majanduslikud vajadused kultuur, sport jne elu- ja töökoha geograafiline eraldatus (pendelränne,valglinnastumine) · Veoteenuse eripärad- · Teenus ei saa eksisteerida väljaspool veoprotsessi, järelikult ei ole võimalik teenust ette varuda ega akumuleerida. · Teenuse müük on sisuliselt inim- ja veeremitöö müük ning järelikult on teenuse kvaliteet määratud töö kvaliteediga. · Vajadus transporditeenuse järele kõigub olulises ulatuses (nt sessoonsus). · Transpordisüsteemi käsutuses ei ole kunagi piisavalt võimalusi
elektroenergeetika eelistamine on kaasa toonud: saaste kontsentreerumise; suured kaod elektrienergia ülekandel; süsteemi suure haavatavuse kriisisituatsioonides; taastuvate energiaallikate arendamise pärssimise. Energia tarbimine: ebatõhusa (vananenud) tehnika ja tehnoloogiate jätkuv kasutamine on toonud kaasa: hoonete suure energiatarbe; energia ülekande- ja jaotuskaod; majanduse suure energiamahukuse; suurenenud energianõudluse. Transport: valglinnastumine, ühistranspordi ja alternatiivsete energiaallikate ebapiisav arendamine ning Eesti toimimine odava transiidikoridorina on toonud kaasa: autode hulga suurenemise ning sellega seotud suurenenud maakasutuse, õhusaaste suurenemise, keskkonnariskide hulga ja võimaluse suurenemise, keskkonnasõbralike energiaallikate ja kütuste vähese kasutamise. Osoonikihi kaitse: ettevõtete ja kodumajapidamiste külmutusseadmetes kasutatavate
Elustiili müümine Kohalikud ostutänavad: esteetika, kollektiivne mälu, sotsiaalse interaktsiooni traditsioonilised vormid = > kohalik identiteet ja kuuluvustunne. Megalinnad (ehk hiidlinnad) ehk üle kümne miljoni elanikuga keskused; maailma kõige rahvarikkamad linnad; suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades (Mumbai, Tokyo jt). probleemid: agulid, ummikud, valglinnastumine, linnakeskuste taaselavdamine, keskkonnaprobleemid. Metalinnad – üle 20 miljoni. Megalinnade arv maailmas 2018. aastal - 33 Globaallinn / Maailmalinn New York, London ja Hong Kong: privileegitud positsioon kapitali, informatsiooni ja inimeste rahvusvahelistes võrgustikutes Friedmann. Maailmalinnad on võimu ja domineerimise keskused (uut rahvusvahelist tööjaotust mõtestades) Sassen
oskustöölisi. Üsna mitmeid uusi käitisi rajati Harju- või Raplamaale ainult sellepärast, et nende loomulikus asukohas Tallinnas olid krundid liiga kitsad, kallid või leidus muid ebamugavusi. Kõigi nende mehhanismide kaudu kasvas üha rohkem Harju- ja Raplamaa asulaid Tallinnaga kokku ühiselt talitlevaks tervikuks linnastuks. Esialgu puudutas see küll ainult suuremaid raudteeäärseid asulaid. Ent hiljem, eriti selgesti peale Eesti taasiseseisvumist, on alanud uus etapp - valglinnastumine, kus linnastu koosseisu haaratakse kõik piisavalt lähedal asuvad asulad, olgu nad heal liiklusteel või mitte, ja isegi seni tühjad, hoonestamata alad, kuhu tekib uusi pisi- või koguni suuremaid asulaid. Alanud on ka Tallinna käitiste otsene väljakolimine kitsast ja ülekoormatud linnast, seni küll veel linnastu siseringi. Tuntuim näide on "Kalevi" kolimine Jürile 2003. aastal. Tihenevad ka välisringi asulate igapäevased seosed Tallinnaga.
Suurem tihedus. Sotsiaalmajad ja väike kuritegevus. Hoolikas linnaplaneerimine. Planeeritud ees- ja uuslinnad. Linnade/tööstusalade restruktureerimine. Ida-Euroopa linnade kiired Muutused :Traditsioonilised Euroopa vanalinnad. Paljud „pääsesid“ moderniseerimisest. Domineerivad on 1960-1990 rajatud blokkmajade kvartalid. Nõrk planeerimine enne ja neoliberaalsed poliitikad 1990ndatel, väärtuslike miljööde hävitamine.Piiratud eeslinnastumine enne 1990, massiivne valglinnastumine 2000ndatel. Sagedase ühistranspordi asemel massautostumine. Islamilinnad Jami – peamošee linna keskmes Kaitsestruktuurid sarnaselt Euroopa linnadele Traditsiooniliste turutänavate structure: bazaarid and suq’d Elamute ülim privaatsus ja suletus Uued ärikvartalid modernses/rahvusvahelises laadis (pilvelõhkujad) Slummid Mereäärsed turismilinnad: hotellid ja funindustry Ülelinnastunud metropolid: Duaalised linnad Tööpudus maal ja linnas Raha linnades Varimajandus Kuritegevus
veereostus. 10. Maastiku prügistamine ja illegaalne jäätmete ladustamine, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus Jäätmete ulaladestamine (maa prahistamine); seda põhjustab ebapiisavalt korraldatud jäätmevedu, inimeste vähene keskkonnateadlikkus, vähene järelevalve ja mõjusate majandusmehhanismide puudumine. Arvatavalt on valglinnastumine andnud oma osa risustamisele. Jääkreostuskolded (lendtuhk, poolkoks jm ladestamiskohad, vanad asfaltbetoonitehased, õlijäätmete hoidlad) on probleemiks, sest neil puudub reostuse omanik, seega jääb see riigi kanda. Riik vajab finantseerimiseks EL rahasid, kuid seda võidaks edasi lükata projektide ettevalmistuse ja koondamise keerukuse tõttu. Illegaalsete, nt vedelate jäätmete keskkonna kõrvaldamine
annaabi.ee 
