I-neauruveduriga raudtee - 1825a Elektriraudtee-1895 a.- ei saasta keskkonda 140 riigis kogupikkus 1,3 mln km Raudtee ehitus on kallis- tulus ainult pikkade vahemaade ja suurte veoste korral ( mlj. t /a) Põhja riikides 100 km kohta 4-13 km raudteid Lõuna riikides 100 km kohta 0,1 km raudteid Raudteetransport Tulemuslikult toimib vaid koos teiste transportidega Tööviljakus on kõrge, vedude omahind madal Pikad kaubaveod või kuni 1000 km reisijateveod Prantsuse kiirrong TGV sõidab kiirusega 300 km/h, hõljukrongid kiireimad ( max kiirus 431 km/h) Veetransport (mere- ja siseveetransport) Jaotatakse 1) ranna 2) välislaevanduseks Mereteedel piiramatu läbilaskevõime, laevadel suur mahutavus, väike kütusekulu 2/3 maailma kaubavedudest meritsi keskmine kaugus 5000km Sõltuv suurte veosekoguste koondamisest, looduslikest tingimustest Veetransport Atlandi ookeanis pool merelaevanduse veostest, 2/3 sadamatest
Otseseid investeeringuid meredel ja ookeanidel pole tarvis. Laevad on kallid, kuid kasutusiga on pikk. Negatiivne on see, et ei saa sõita kõikjal. Siseveetransport- vedu on aeglane (suuri jõgesid on vähe, käänulisus, vastuvoolsus). Pidev süvendamis, korrastamisvajadus ja kulukas hooldus. Raudteetransport-suur hulk kaupa võimalik vedada, kiire. Teed ei saa paikneda kuigi tihedalt, veoseid tuleb koondada ja pärast vedu laiali jaotada. Peamised kasutusalad: pikad kaubaveod ja keskmised reisijateveod. Jaapan, Saksamaa, Prantsusmaa kiirrrongid nt. Autotransport- kaupade koondlikkus kui ka jaotus. Vähesed aja- ja ümberlaadimiskulud. Privaatsus. Lennutransport- globaliseerumist soodustanud. Õhutee on maksuta, aga lennuväljade rajamine ja hooldus väga kallis. Veovõime väike, vedu kallis, kuid kiire. Torutransport- kasut. Suurte koguste vedelike(vesi,nafta), gaaside ümberpagutamiseks. Veo madal
Sõiduplaani järgi rahvusvahelised reisijate veod toimuvad Hiina, Taiwani, Lõuna- Koreasse ja Venemaale. Samuti toimuvad meretranspordi abil ka muud rahvusvahelised veod(toorme, kauba jne). Joonis 13. Jaapani peamised lennujaamad ja sadamad. Joonis 14. Shinkansen Õhutransport Jaapanil on 97 lennujaama. Jaapanil on väikene tähtsus riigisisestes lendudes, kuid rahvusvahelised lennud on palju olulisemad. Peamised veod toimuvad siiski meretranspordiga, kuid reisijateveod toimuvad suures osas õhutranspordiga. Eestist on võimalik Jaapanisse jõuda kõige kiiremini(umbes 20h-ga, mitme lennuga) õhutranspordi kaudu. Teine võimalus oleks minna autotranspordiga kuni Hiinani näiteks ja sealt meretranspordiga Jaapanisse. Selleks kuluks muidugi hulga rohkem aega. Turism Jaapan on väga tuntud turismimaa, näiteks 2008aastal käis seal 8.3 miljonit turisti, mis on natukene rohkem kui näiteks Singapuris
AS 231 Allando Trailways 155 211 322 405 Tallinn, autoveod Haanpää OÜ 75 191 233 251 Tallinn, autoveod Parme Trans 122 154 121 133 Harjumaa, autoveod Tallinna 1055 305 317 Autobussikoondise AS Sebe AS 507 135 185 Tallinn, reisijateveod Tallinna Trammi- ja 923 186 173 Trollibussikoondise AS Transtrade 5428 6616 7912 Tallinn, ekspediitor Vopak E.O.S. 767 Kütuse transiit, Vene- 1185 Hollandi firma DSV Transport 686 751 Tallinn, ekspediitor
kaubakoguseid Siseveetransport ja kanalite kaevamine arenes enne raudteede leiutamist ja on suurtel jõgedel siiani kasutuses. Raudteetransport võimaldas 19. sajandi teise poole suure arenguhüppe, seda eriti sisemaal. Kaubarongide kiirus ületab 100 km tunnis ja mass 5000 tonni, mis lubab kiiresti toimetada kaugele suuri kaubakoguseid, 144 paari/öp. Kaks peamist kasutusala: pikad kaubaveod ja üldjuhul mitte liiga pikad (1000 km) reisijateveod, seda eriti linnastunud piirkondades, kus rahvastiku tihedus on suur Autotransport lahendas nii kaupade koondamise kui ka jaotuse. Ühtlasi saab autoga kaupa vedada uksest ukseni ilma vahepealse ümberlaadimiseta. “Õhusõit on ajavõit” kehtib lennutranspordi kohta, mis on alates 1960. aastatest teinud võimalikuks globaliseerumise. Torutransporti kasutatakse suurte koguste vedelike (vee, nafta) ja gaaside ümberpaigutamiseks. Kosmosetransport
annaabi.ee 
