Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia (1)

Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia.
Loodusvarasid muudetakse endale :
1. tarvilikeks aineteks või mitteainelisteks hüvedeks ( toit, rõivad, eluase ) - tarbeesemed
2. Materjalid,energia, tööriistad, oskused – vajalikud tootmise jätkamiseks
Üksikisik(talu) – enda tarbeks, ülejääk müügiks.
Ettevõte ( kellel rohkem kapitali) – seotab tootmisvahendid , palkab töölised,valmistab rohkem kaupu, müüb neid.
Üksikisikute ja ettevõtete majanduslikku käitumist uurib MIKROÖKONOOMIKA.
- Inimesed, ettevõtted – tihedas suhtlusvõrgustikus. Et seal kujuneksid majandamiseks võimalikult soodsad tingimused, vaja organisatsiooni – RIIKI ( valitsust )
Majandusharu, mis analüüsib mahjandussuhteid riigi tasasndil – MAKROÖKONOOMIKA
Majanduse toimimist ruumis,ruumi iseärasuste ja kaugute mõju uurib majandusgeograafia .
1. Uurivad koha / religiooni loodust, rahvastiku omadusi
2. Asutuse ja infrastruktuuri paiknemist
3. Ettevõtete omavahelisi suhteid
4. Tootmise korraldust
Maailma majandusgeograafia uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis ( ~üle 200 riigi, üle 63 000 rahvusvahelise ettevõtte )
Riik kui maailma poliitilise kaardi kujundaja. Organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks.
Riigil on :
1. Kindel piir
2. Kindel territoorium
3. Püsiv kodanikkonda
4. Valitsus
5.Rahvusvaheline tunnustus :
De Jure – täieõiguslik rahvusvahelise õiguse subjekt
De facto – rahvusvaheline tunnustus
Riigivormid .
1. Vabariik
- unitaarne ( lihtriik, halduse KOV )
- föderatsioon ( liitriik – autonoomsed osariigid, riigivõim keskvõimu pädevuses )
- konföderatsioon ( suveräänsete liikmseriikide liit – EL )
2. Monarhia
- absoluutne (seadusandlik,täidesaatev ,kohtuvõim )
- konstitutsiooniline ( seadusandlik võim parlamendil, täidesaatev võim valitsusel )
Ülesanded.
1. Millised territooriumid kuuluvad Hollandile, Suurbritanniale ( 5 ) ?
Holland – Aruuba, Antillid,
Suurbritannia – inglismaa, põhja- iirimaa , Saint Heleni s, Falklandi sd, Lõune- Georgia , Lõuna sandwichi s-d, Pitcairo, Kanada , Austraalia ,
2. Millistel Euroopa riikidel on veel sõltuvaid territooriume? Nimeta need !
dunno
3. Hongkong tagastati 1997a.Hiinale. Millisele riigile kuulus varem ?
Suurbritanniale
4. Kus asuvad ja kellele kuuluvad :
Jõulusaar - Austraaliale
Fääri saared - Taani
Cooki saared -
Peeter I saar - Norra
Erinevad ajastud maailma majanduses.
1.Põllumajandusajastu e. agraarajastu .
2.Tööstusajastu e. industrialiseerumine
3.Infoajastu
PÕLLUMAAJANDUSAJASTU
Korilus – elatusmajandus
Inimesed hakkasid paikseks jääma – põllud, loomad.
Peamine tegevusala põllumajandus ( toit )
Käsitöö
Elati kogukondlikult, seisuslikult – iga piirkond omaette regiooniti mahanduslikult sõltumata – varaagraarne tootmine.
Pakseks jäämine eeldus riigi tekkele
Linnasid vähe, väikesed
Agraarühiskonna kõrgtase 15.saj. Indias, Hiinas
Suhteliselt arenenud Edela-Aasias, Põhja-Aafrikas.
Erinevate riikide vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega ( transport kallis )
TÖÖSTUSAJASTU
Tehnoloogilised uuendused 15 saj.
Põllumajanduses väljavaheldussüsteem, loomatõugude ja taimesortide aretus – hilisagraarne tootmine
Vesiveskid, tuulikud , tootlikud metallisulatusviisid
Kell, trükikunst, tulirelvad
Uut tüüpi laevad, navigatsiooniseadmed.
Algus – aurumasina leiutamine 18 saj.madalmaades, suurbritannias
Tõusis tööviljakus, paranes inimeste elujärg
Arenes tööstus, algas linnastumine
Riikliku haridussüsteemi teke
Veondus pani aluse geograafilisele tööjaotuse kujunemisele.
Geograafiline tööjaotus :
Piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks neil on parimad eeldused.
Eeldus selleks – loodusvarade jaotumine Maal ebaühtlaselt ( vajadus metallimaakide, fossiilsed kütused )
Kallid veo- ja sidepidamiskulud
Esialgu kujunes välja vaid üksikute kaupade tootmisel ühe riigi regioonide või naaberriikide vahel.
Industrialiseerumise levi
Lääne-euroopast alguse saanud maailmamajandus oli suunatud eurooplaste vajaduste rahuldamiseks.
Koloniaalsüsteem – tööstusriigid, kolooniad
Koloonia – metropol on allutanud poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa,kasutab selle tööjõudu ja loodusrikkusi oma huvides.
Tööstusühiskonnast infoühiskonda – 20saj. Algus
Maailma jaguneud iseseisvateks tööstusriikideks, kes kontrollisid maailmamajandus ja neist sõltuvatest riikidest või kolooniatest, kes varustasid emamaid toormega, sõltudes tööstusmaade tehnoloogiast ja tarbekaupadest.
Tööstusriikides kujunesid jõukamateks ja arenenumateks piirkondadeks loodusvaraderikkad piirkonnad ( suurbritannia, belgia, ruhr, usa kirdeosa, sileesia, donetsk.)
20. saj. Algus
Kiiresti kasvasid kolooniate pealinnad kapitali koondumise tõttu ( London, Pariis, Berliin , viin, Peterburg )
Ülejäänud piirkonnad jäid põllumajanduslikeks ja olid vähem jõukad.
Kolooniates säilis valdavalt agraarne majandus.
Kaubandusvood.
Kõige aktiivsem emamaa ja “ oma “ kolooniate vahel ( järjest mitmekesistuvad tööstustoorainete voog ja põllumajandussaadused. Vastu masinad ja seadmed, ka mõningad tarbekaubad. Elav ka tööstusriikide omavaheleline kaubavahetus. Metropoli ja “ võõraste kolooniate vaheline tööjaotus nõrk. Kolooniate eneste vahel peaaegu olematu.
Impeeriumite võitlus.
Võitlus turgude ja tooraine pärast viis maailmasõdadeni
Nende laastava mõju tõttu maailmamajandusele hakati koloniaalsüsteemi ümber kujundama.
20.saj. Keskel enamik kolooniaid iseseisvus , tekkis võimalus arendada tööjaotust endiste kolooniate ja mitte- emamaade vahel.
Siiski suur ebavõrdsus arengumaade ja arenennud tööstusriikide vahel.
Tööstusühiskonna majanduse areng 20. saj. Alguses
Negatiivne :
1. Kapitalistliku majanduse maht ja selle ettevõtted kiiresti suureks kasvanud.
2. Tootmine koondus – väikeettevõtted ühinesid suureks ( monopolide teke )
3. Teravnesid klassivastuolud kapitalide ja töölisklassi vahel
4. I MS – Venemaa kommunistlik režiim, Itaalia fašistlik režiim, 1923-1933 USA-st alanud maailma majanduskriis , natsirežiim Saksamaal.
J.M. Keynesi riigimajandusteooria.
Lähtus sellest, et ülemäärane säästmine pidurdab ja kahjustab majandust. Kui säästud ületavad investeerinduid, kasvab tööpuudus ja majanduse areng aeglustub.
Sekkuma peab valitsus, et taastada riiklike investeeringute ja maksuda vähendamisega nõudlust turgudele ja see omakorda suurendama toodangut ja majanduse kasvu.
Mitmed Euroopa riigid suurendasid peale II MS riiklike kulutusi ja toetusi ettevõtetele saavutamaks oma poliitiliste positsioonide tugevdamist, kuid majandus sattus liiga suurde sõltuvusse riigi abist.
Peale II maailmasõda.
Arendati välja riiklikud ja rahvusvahelised finantsinsitutsioonid – vastav majanduspoliitika
1944 – loodi Rahvusvaheline valuutafond ja Maailma pank ( peakorterid Washingtonis ), eesmärgiks stabiliseerida maailma finantssüsteemi riiklike pankade ja valuuta järelvalve abil.
1940 teisel poolel – koloniaalimpeeriumid lagunesid.
Maailma hakati jagama Põhjaks ( arenenud tööstusriigid ) ja Lõunaks ( arengumaad )
Põhjamaad
Arenenud tööstusriikides ehitati üles heaoluühiskonnale tuttav riiklik haridus -, tervishoiu-, sotsiaalabi -, ja ettevõtlussüsteem.
Riigi osakaal majanduses suur ( Rootsis ulatus riigisektori osatähtsus 65 % SKP-st )
Lõunamaad
Majandus tugines endiselt mõne põllumajandussaaduse või maavara väljaveole.
Üleminek infoajastule
1950-1970 kerkisid sajad tuhanded uued ettevõtted nii läänes kui idas.
Üle poole tööealistest inimestest tööstustöölised ja linnastumine saavutas kolmandikust ~17 %
Samal ajal hakati mitmes Euroopa riigis arendama regionaalpoliitikat – arendada tööstust ka linnadest kaugemale jäävates piirkondades.
Kõik need lõid eeldused üleminekuks infoajastule : oluliseks muutus info kiirem hankimine ja parem töötlemine – kuni see eristus omaette tootearenduseks – uurimis ja arengutegevuseks.

mikroelektroonika areng

lennunduse, kosmose- ja tuumatehnoloogia väljaarendamine

tähtsal kohal sõjanduslikud eesmärgid -arvutite ja interneti sünd

kasvas pandanduse raamatupidamise, õigusteeninduse, turunduse jt äriteenuste tähtsus.

Infotöötlus vajab haritud tööjõudu – kõrghariduse olulisus

tööstuse tootlikkus parandas inimeste heaolu, vaba aeg- turismi- ja meelelahutustööstuse
areng

1970 energia-ja majanduskriis kiirendas üleminekut infoühiskonnale.
NN. Naftakriis
Osaliselt ajendatud võimaliku ökokatastroofi ohust ( globaalne saastumine , loodusvarade ammendumine )
järsult suurenesid kulutused energeetikale ja keskkonnakaitsele
Arenenud maade majanduskasv kahanes nullilähedale, isegi miinustesse
Vana tööstusühiskond hakkas asenduma uue infoühiskonnaga.
Ühiskonna arengu peamised jooned
Peamised majandusharud
Agraarajastu - põllumajandus, metsandus , kalandus, jahindus -hõive primaarsektoris
Industriaalajastu – töötel tööstus, tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus jm.- hõive sekundaarsektoris
infoajastu – teenindus,info töötlemine, edastamine, transport j. - hõive tertsiaarsektoris.
Agraarajastu
Industriaalajastu
Infoajastu
Peamine tootmiskütus
Mõis talu
Ettevõte, tehas
Uurimis-või teenindusüksus
Töö iseloom
Käsitöö
Masinatöö
Vaimne töö
Kasutatavad ressursid
Maa, mets, vesi
Maavarad
Informatsioon
Peamine tegevuspiirkond
Maakond, provints
Riik, kolooniad
Kogu maailma ( rahvusvahelised firmad )
Veokulud
Väga kõrged
Kõrged
Väikesed
Osalemine maailmamajanduses
Üksikute kaupade osalemine
Üksteisest isoleeritud majandussüsteemid
Globaalse ulatusega majandussüsteemid, ühtne maailmamajandus
Globaliseerumine e. ülemaailmastumine
Globaliseerumise eeldused :
1. Koloniaalsüsteemi lagunemine
2. Arenenud riikidevaheline majanduskoostöö
3. Rahvusvaheline kaubanduse liberaliseerumine
4. Uued side – ja infotehnoloogiad
5. Transpordi ( eriti lennunduse ) areng
6. Veo-ja sidekulud muude tootmiskuludega teisejärgulised, odavnevad järjest.
7. Riigi kohanemisvõime ( kõrge haridustase, pideb koolitus, innovatsioon – tehnoloogiline uurimis-ja arendustöö )
Globaliseerumise ohud :
1. Kapitali ja tehnoloogia liikuvus lubab tootmise paigutada ka sinna, kus see on kõige odavam ( oht kapitali väljavooluks )
2. Suurendab rikka ja vaese maailma vahesid
3. Globaliseerimisvastased meeleavaldused muutumas rahvusvaheliste nõupidamiste lahutamatuteks kaaslasteks ( sageli vägivaldsed )
Maailma majanduskeskused, kus toodetakse ja tarbitakse põhiosa väärtusi
Põhja – Ameerika, Lääne-Euroopa, Jaapan.
Valdav osa raha-ja kaubavoost liigub jätkuvalt Euroopa Liidu ja põhja-ameerika vahel ja siseselt.
Ulatuslikud Aafrika, Sise- aasia , ladina-ameerika alad “ suurest majandusest “ eemal, vaestustumas Taga-kaukaasia ja kesk-aasia riigid
Vaid lõuna-korea, taiwan, singapur , hongkong on kerkinud arengumaade hulgast välja.
Infoajastu globaalne tööjaotus
Suureneb ettevõtetevaheline tööjaotus, järjest sügavam spetsialiseerumine ( ettevõte keskendub vähelistele toodeltele või toote osale, üksikule tööoperatsioonile
Tooteid valmistatakse eri riike hõlmavas koostöös
toodetakse seda, millele on nõudlus ja milleks suhteline konkuretsieelis, muu ostetakse sisse
Kauba ülekülluse juures suur rõhk reklaamil, müügil ( globaalne seep virtuaalmaailmas )
Toote valmimise etapid :
1. Uurimus- ja arendustöö
2. Detailide ja sõlmede valmistamine
3. kokkumonteerimine, viimistlemine
4. müük ja hooldus
Tööjaotus ka firmades moodustab ettevõtlusvõrgustiku : liiderfirmad , alltöövõtjad.
Ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid :
Otsuse langetamisel tuleb arvestada tegureid, mis mõjutavad tootmiskulusid ja saadavaid tulusid.
Toormele ja energiale orienteeritud ettevõte sõltub eelkäige loodusliku tooraine või odava energia lähedusest.
Esmasektori ettevõtted : põllumajandus, metsandus, kaevandustööd.
Tööstusharudest : metallitootmine, raskemasinaehitus.
Tooraine vajadus määrab veokulud, importimisel sisseveosadamad, kuhu kulude kokkuhoiuga koondunud tööstusettevõtted ( Rotterdami sadam )
Tööjõule orienteeritud ettevõtted paigutavad sinna, kus on oskustöölisi.
Palju tööjõudu vajavad tootmisharud on tekstiili-, elektroonika-, rõiva- ja jalatsitööstus.
Omavahel seotud tööjõu hind ja kättesaadavus, kutsoskused ja maine ( tööjõu maksumust mõõdetakse töötajale makstava tunnitöö tasuga. )
Madalaimad palgad arengumaades ( Kagu-aasia, ladina-ameerika ) - oskused väikesed.
Järjest olulisem tööjõu kvaliteet ( kõrgtehnoloogia ) - tekivad teadusparkide , ülikoolide naabruses .
Tarbjale e. turule orienteeritud ettevõtted.
Toote eripära määrab turu suuruse ja paiknemise ( kohalik, üleriiklik, rahvusvaheline)
Kohalik turg – toodang kiiresti riknev , raskesti transporditav või muutuv ( ruttu reageerida turu maitsele )
Turg sõltub ka tarbjate hulgast : selle vähenedes tootmine ümber paigutada.
Erineva suunitlusega ettevõtted
Aglomeratsioonitööstus – orienteeritud koostööle teiste ettevõtetega,vajab palju erinevaid tugiteenuseid ( pangad , kindlustus.. ) Suurtes linnastutes, vähenevad transpordikulud – autotööstus.
Kõrgtehnoloogiline tööstus – infoühiskond, mida iseloomustab uuringute – teetearenduse suur osatähtsus ( ülikoolide lähedus ) . Linnast maale
Kapitalimahukas tööstus ( paber, mälukiibid) – tootmine väga suurtes tehastes.
Ettevõtluse ruumiline korraldus
Ettevõtlusklaster e kobar – mingis piirkonnas spetsialiseerunud suur ettevõtlusvõrgusti, mis on keskendunud sarnase või omavahel seotud toodangu valmistamisele ( metsandus – masinaehitus – puidutööstus-paberitööstus- pangandus -äriteenused-koolitus-ehitus jne )
Olulised klastrikujunemisel muututad inimtegurid, mitte looduslikud.
Olulised klastri tunnused, edukuse võtmed oma kaubamärgi e brändi olemasolu.
Ülesanded.
1. Millisesse piirkonda on Eestis koondunud suurem osa tootmisettevõtteid ? Miks sinna ?
2. Miks on pagaritööstuse ettevõtted orienteerunud eelkõige kohalikule ( sise-) turule ?
3. Ida- inglismaal on arvukalt suhkrupeedivabrikuid.Enamik neist asub põllumajanduspiirkonnas,
kus suhkrupeeti kasvatatakse.Selgita,miks suhkrupeedivabrik on toorainele orienteeritud
ettevõte ?
Säilivusaeg, on vaja toorainet.
Rahvusvahelised ettevõtted ( RVE )

e. transnatsioonaalsed korporatsioonid.
RVE-d tegutsevad enam kui ühes riigis, kasutavad ära eri piirkondade loodusvarasid, tööjõudu, majanduslikest ja poliitilistest teguritest tulenevaid tootmiseeliseid.
Annavad ligi poole maailma tööstustoodangust.
75% kaubavahetusest toimub RVE endi vahel.
RVE-d on peamised teistesse maadesse inveteerijad.
Maailma 500 suurimast firmast ~200 paikneb USA-s, üle 150 EL ja 100 Jaapanis .
Rahvusvahelistumise põhjused :
1. Esmane huvi oli juurdepääs loodusvaradele
2. Hiljem olulisem laieneda uutele turgudele
3. Laienedes püütakse alandada tootmiskulusid
4. Sageli tahavad suurfirmad suurendada kontrolli mingi riigi majanduses, et olla valmis tulevikus selle riigi ressursse kasutama vi turgu laiendama.
RVE põlvkonnad
1. RVE-d olid Euroopa kaubanduskompaniid ( Briti Ida-India Kompanii ) , kes sõltusid päritolumaa valitsusest , aitasid asumaid koloniseerida.
2. RVE-d tootsid kolooniates põllumajandussaadusi või kaevandasid maavarasid , tegelesid toorme esmase töötlemise ja sisseveoga päritolumaale ( royal dutch shell ).
3. RVE-d arenesid välja edukatest tööstusettevõtetest, mis laienesid naaberriikide turgudele või soovisid ligipääsu strateegilistele ressurssidele ( loodusvarad , tööjõud, teadmised )
4. RVE-d 1980 – ülemaailmastumine – rahandus -ja teenindusettevõtted ( rõhk tootearendusel, brändi müümisel.
5. Internetis virtuaalsed RVE-d.
RVE – de peamised tegevusvaldkonnad
1. kõrgtehnoloogia ( IT, biotehnoloogia, mikroelektroonika, ravimid, telekommunikatsioonivahendid, uute materjalide tootmine ) - suur risk, ressursimahukus, väga suur kasum.
2. Suuremahulised tarbekaubad ( autod, koduelektroonika , telerid, külmikud jms ) - odav tööjõud, osav müügitöö
3. brändikaupade masstootmine ( sigaretid , karastusjoogid, pesupulber , hambapasta,hügieenitarbed jms ) - meediareklaam.
RVE-de paiknemine maailmas.
1. Üldjuhul peakorterid suurlinnades – finantsitutsioonide lähedus, oskustöölised – New York , London, Tokyo .
Ülesanded.
1. Mis on rahvusvaheline ettevõte ?
Transnatsioonaalsed korporatsioonid. Tootmine on laienenud rohkem, kui ühte riiki.
2. Miks hakkasid ettevõtted rahvusvaelistuma ?
Loodusvarad, et saada teiselt maalt loodusvarasid, odav tööjõud, uus turg.
3. Millised tahvusvahelised ettevõtted tegutsevad praegu Eestis?
Skype , autofirmade esindused, Philips, Lukoil, Statoil, Neste , Hesburger, McDonalds ,
4. Millist kasu taotleb firma, mis rajab allettevõtted teistesse riikidese ? Millist kasu saab riik, kuhu
see ettevõte rajatakse?
Tootmiskulu väheneb, tooraine, odav tööjõud, uued öökohad, tööhõive, kuritegevuse vähenemine.
Negatiivne - firmad on huvitatud madalast palgast, võib tekkida väljaränne, suurfirmad ja
omafirmad võitlevad ja nügivad välja oma firmad, kellel pole nii palju kapitali.
Iseloomusta seda Sadolini näitel.Kasu või kahju Eestile.
Rahvusvaheline kaubandus
Viimasel poolsajandil kasvanud kiiremini kui tootmine – st ülemaailmne tööjaotus üha süveneb, ettevõtlus spetsialiseerub.
Valdava osa maailma tööstustoodangust annavad arenenud riikide ettevõtted.
1. Suurimad eksportijad ja samas ja importijad on USA, Saksamaa, Jaapan,OPrantsusmaa,Suurbritannia ( põhjariigid)
2. Alles viimasel ajal hakanud kasvama arengumaade, eriti Hiina ja teiste Aasia riikide tööstuslik toodang.
3. Põhja kaubavahetus Lõunaga väike ja piirkonniti ebaühtlane. Põhi saab Lõunast toorainet, kütust, põllumajandussaadusi; müüb kaalult kergemaid, kuid väärtuselt kallimaid masinaid ja tarbekaupu.

Põhja ja Lõuna kaubavahetuses saab eristada 3 eelissuunda:
1. Jaapan ja Ida-Aasia kaupleb valdavalt Kahu-Aasi ja Austraaliaga.
2. Põhja-Ameerika – Kariibia ja Ladina-Ameerikaga.
3. Euroopa Vahemeremaade ja Aafrikaga .
Lõuna riikide omavaheline kaubavahetus mahult väike ja üsna ühekülgne.
Teenuste väliskaubandus kasvab kiiremini kui töötoodangu oma.
1. 2001 a teenuste kogueksport maailmas ~1,5 triljonit dollarit (2x enam, kui 10 aastat tagasi)
2. Esikohal äriteenused (40% käibest), eriti finantsteenused
3. Suurim teenuste eksportija USA, ka EL.
Kaubanduspoliitika
1. Tööstusühiskonna algusaega iseloomustab riigi oma turgu kaitsev poliitika 17-18 saj.
2. SB tõrjuti kõrvale just USA ja Saksamaa oma tööstust ja turgu kaitsva poliitika tulemusena
3. Turu kaitsmist ilmes ka 1930 ja 1970 a. Siiani kaitseb oma turgusid Lõuna-Korea ja teatud määral ka Jaapan.
Üldjuhul on riigid importi piiranud ja eksporti toetanud, et säilitada inimeste tööhõivet.
1. Enamasti kasutatakse selleks tollimakse – makse, mis nõutakse sisse kaupade eest piiril . Tollid ei piira kaubakauguseid,kuid tõstavad kauba hinda – konkurentsivõime !! tollid tavaliselt kõrgemad valmistoodandule,madalamad toormele.
2. Kvootidega kehtestatakse teatud kaupade sisse-ja väljaveole kindel koguseline piirang.
3. Kaudsed piirangud ( tervisekaitse, turvalisuse nõuded )
4. Sisereeglid – tolliformaalsused, dokumentatsioon
Riiklik ekspordipoliitika soodustab ekspordiks tootmist, et tagada ettevõtetele suurem tootmismaht , efektiivsus.
1. Riigid jagavad finants -ja maksutoetusi, ekspordikrediite ja – garantiisid, loovad ekspordi tootmise ja vabatsoone
2. Kitsendavad võimalike konkurentide võimalusi,kehtestadest embargo (teise riigiga majandusliku suhtlemise keeld)
3. Varasematel aegadel ekspordi soodustamise vahend rahvusvaluuta devalveerimine (muutis ekspordi odavamaks)
Rahvusvahelised majandusorganisatisoonid
Maailma kaubandusorganisatsioon WTO
1. Eesmärk elavdada rahvusvahelist kaubandust
2. Tegutseb valitsusvahelise organisatsioonina ÜRO egiidi all.
3. Selleks tuleb kaubandussuhetest kõrvaldada kitsendused ja alandada kaubandus- ja tollitariife, mis omakorda aitaad suurendada investeeringuid, luua uusi töökohti.
4. Liikmeid üle 140. peakorter Genfis.
5. Eesti liitus 1999 ja saab kaubanduslepinguid võrdsetel alustel, lihtsustus kaubavahetus.
Rahvusvaheline valuutafond IMF
1. Asutati 1944, liikmeid üle 180.
2. IMF kooskõlastab rahvusvahelist rahandust, püüab vältida järske maailmamajandust ohustavaid valuutakursside kõikumisi, leevendada eri riikide finantskriise
3. Eesti ühines 1992.
4. Kõik IMF liikmed võivad astuda ka 1944 asutatud Maailmapanga liikmeks ( World Bank ), mis annab riikidele laenu.
On peaaegu võimatu, et nii paljud riigid suudaksid kõikides pisiasjades kokku leppida, õhiseid reegleid kehtestada. Seetõttu moodustuvad majanduslikult lähedased ja ühiste huvidega riigid regionaalseid majandusühendusi:
- Vabakaubanduspiirkond on ühendus, mille liikmesmaade vahel on kaotatud kõik kaubandustõkked ( kvoodid, tollid, eksporditoetused). Samas säilitatakse individuaalne kaubanduspoliitika väljaspool liitu olevate riikidega ( NAFTA ;EFTA)
- Tolliliit on koostöövorm, mille liikmesmaade vahel kaubandustõkked puuduvad, kaubavahetuses liiduväliste riikiidega on kehtestatud ühtsed reeglid ( MERCOSUR )
- Ühisturg on veelgi laialdasem ühendus, tolliliidule lsandub ka vaba tööjõu ja kapitali liikumine, ühine kaubanduspoliitika liiduväliste riikikde suhtes ja ka seadusandluse teatav ühtlustamine.
- Majandusliit on kõige laiahaardeisem, kus lisaks ühisturu põhimõtetele ka keskne juhtimine, ühine seadusandlus , majandus-ja rahanduspoliitika ning ühisraha (Euroopa Liit)
- Toorainekartell – majandusorganisatisoonid, mis kondavad mingit toorainet või põllumajandussaadust tootvaid ja eksportivaid riike. Nende eestmärk on maailmaturu hindade kujundamine endale soodsas suunas (OPEC) - naftakartell
OPEC – Naftat eksportivate riikide organisatisoon. ( Equador , Venetsueela, Namiibia , Angoola, Liibüa, Tuneesia, Saudi- Araabia , Iraak , Iraan ja Indoneesia )
Moodustati 1960.a. Naftat tootvate arengumaade ühendusena, et kaitsa liikmesmaade huve rahvusvahelistel turgudel. Põhitegevus on reguleerida toornafta hinda maailmaturul, määrates kindlaks liikmete naftatoodangut ja nafta ekspordikvoote.
Vabakaubanduspiirkond NAFTA
1. toimub kolme liini vahel – Kanada, USA, Mehhiko .
2. On maailma suurim kaubandusühendus, kus Mehhiko kaasati peamiselt maavarade rohkuse ja rikkalike naftavarude tõttu.
3. NAFTA eesmärk on aja jooksul kaotada kõik liikmesriikide vahelised tollimaksud , kvoodid.
4. Samas ajavad liikmesriigid liiduväliste riikidega iseseisvat majanduspoliitikad ( ka WTO-s)
Tolliliit MERCOSUR – Lõuna ühisturg
1. Koostööd alustati tolliliiduna, kaugem eesmärk on koostöö ühisturu tasemel.
ASEAN – Kagu-Aasi amaade assotsatsioon
1. Asutati 1967 Indoneesia, Malaisia, Filipiinide, Singapuri ja Tai poolt, et seista vastu Hiina kultuurirevolutsioonile.
2. Organisatsiooni eesmärk on liikmesmaade majandusliku sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine
3. Praegu kuulub ASEAN kollektiiviliikmena APEC -i
APEC vaikse ookeani ja Aasia majandusliku koostöö ja Aasia majandusliku koostöö foorum – vabakaubandusliit .
1. Asutatud 1989
2. Liikmesriike 21
3. Eriline tähelepanu energiamajandusele ja telekommunikatsioonisüsteemide ning transpordi arengule.
4. 2010.a. Loodab APEC kaotada kõik kaubandus-ja investeerimistõkked liidusiseste arenenud maade ning hiljem ka vähem arenenud liikmete vahel.
EUROOPA LIIT
1. Prantsuse välisminister Schuman tegi 9.mail 1950 ettepaneku luua euroopa söe-ja teraseühendus, millest kasvas välja euroopa majandusühendus EMÜ. Euroopa liit on majandusalase ja poliitilise koostöö partnerlus , milles osaleb 27 Euroopa riiki.
1993 Maastrichti lepinguga nimetati ümber Euroopa Liiduks.
ÜRO Ühinanud rahvaste organisatsioon
1. Asutati 1945, kui san franciscos ülemaailmne rahu.ja julgeolekuorganisatsioon.
2. Asutajaliikmeid 50
3. 1991a. Kuulub ÜRO-sse ka Eesti.
4. Finantseerimise aluseks riikide SKT suurus.
NATO põhja-Atlandi lepingu organisatsioon
1. asutajaliikmeid 12
2. Eesti astus 2003
3. ofmg
RIIKIDE ARENGUTASE
1. Sisemajanduse kogutoodang ehk SKT – aasta jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. Riikide võrdlemiseks arvutatakse SKT ühe elaniku kohta.
Ülemaailmsel tasandil üks enamkasutatavaid näitajaid riikide arengutaseme võrdlemiseks
Suurem SKT ei ole sama, mis suurem heaolu. Suurem SKT võib olla seotud näiteks suuremate kütmiskulude, suuremate kuritegevuse vastu võitlemise kulude või vähema vaba ajaga . Need põhjused suurendavad küll kulusid , kuid mitte heaolu.
SKT arvutatakse:
1. toodangupühine – antud territoorumil toodetud kõigi kaupade ja teenuste koguväärtus.
2. tarbimispõhine – kõigi tarbitud kaupade ja teenuste koguhind.
3. sissetulekupõhine – antud territooriumil saadud kogutulu.
2. RKT – rahvamajanduse kogutoodang – aasta jooksul riigi ettevõtete poolt toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus ( SKT-le juurde arvutatud ekspordi ja impordi saldo ). SKT hõlmab ainult riigi territooriumil toodetud kaupu. SKT ja RKT on üldjuhul sarnased.
3. Majanduse struktuur . Kaudselt iseloomustab riigi arengutaset erinevate majandussektorite osatähtsus kogumajanduses - Seda arvutatakse kahel moel : 1. hõive eri majandussektorites
2. eri majandussektorite osa SKT-s
Arenenud riikides on teenindussfääris hõive kõrge ( üle 60%) ja põllumajanduses madal (alla 10%).
Seda näitajat ei tohi ületähtsustada, sest on riike, kus suur osa töötajaist on hõivatud teeninduses , kuid üldine arengutase on neis siiski madal. Näiteks Jordaania , Araabia, Peruu , Uruguay.
Inimarengu indeks.
IAI – riikide arengutaset iseloomustav näitaja, mis koosneb:
1. oodatav eluiga sünnil ( mõõdab tervist ja pikaealisust)
2. haritus ( sisaldab täisealiste kirjaoskust ja õppijate vanuselist määra põhi-, kesk- ja kõrgharidustase tasemetel
3. elujärg – näitab võimaluste ning valikute hulka ja mida mõõdab sisemajanduse kogutoodang inimese kohta ( usa dollarites )