789 miljonit (2009) · Keel: portugali keel · Rahaühik: reaal (1 reaal = 100 sentaavot) 2. Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit (lisa ka riigi kaart). Brasiilia võtab enda alla suure osa Lõuna-Ameerika idarannikust ja hõlmab suure osa mandrist. Selle suurus, reljeef, kliima ning loodusvarad teevad Brasiilia geograafiliselt mitmekesiseks. Idast on Brasiilia ümbritsetud Atlandi ookeaniga, Brasiilial on rannajoont üle 7491 kilomeetri. Läänes on Brasiilial 15719 kilomeetrit piiri Uruguay, Argentina, Paraguay, Boliivia, Peruu, Colombia, Venezuela, Guayana, Suriname ja Prantsuse Guayana . Ainsad Lõuna-Ameerika riigid, kellega Brasiilia ei jaga piiri on Tsiili ja Ecuador. 3. Koosta lühike ülevaade looduslikest tingimustest (pinnamood, kliima, loodusvarad jne). Põhjaosas on keskmine temperatuur 25 °C. Aastas langeb sademeid keskmiselt 1000-2000 ml
Ameerika mandrist. Brasiilia on pindalalt ja rahvaarvult 5. riik maailmas. Brasiilia territoorium paikneb 34 S-5 N laiuskraadi ja 74 W- 35 W pikkuskraadi vahel. Riigi ulatus põhjast lõunasse on ligi 4 440 km ja idast läände 4 320 km. Brasiilia kogu pindala on 8 511 965 km² ning rahvaarv on 202 656 788. Brasiilia põhjaosa hõlmab Amazonase madalik. Idast on Brasiilia ümbritsetud Atlandi Ookeaniga. Kõrgemad mäed on lõunaosas, Brasiilia mägismaal. Brasiilial on rannajoont üle 7491 kilomeetri. Läänes on Brasiilial 15719 kilomeetrit piiri Peruu, Argentiina, Uruguay, Paraguay, Boliivia, Colombia, Venezuela, Guyana, Suriname ja Prantsuse Guajaanaga. Ainsad Lõuna-Ameerika riigid, kellega Brasiilial ei ole ühist piiri on Ecuador ja Tsiili. Riik on ebakorrapärase kujuga.
wikipedia.org/wiki/Agriculture_in_the_United_Kingdom (14.01.2016) 10. [10] https://et.wikipedia.org/wiki/Suurbritannia (14.01.2016) 11. [11] http://atlas.media.mit.edu/en/profile/country/bra/ (15.01.2016) Võrdlev analüüs Põllumajanduse analüüsis vaatlen ühte arengu ja arenenud riiki. Võrdlen kahe riigi eksporti, importi, SKP-d, põllumajanduse toodangut ühe inimese kohta, vilja kandvat maa-ala ja palju muud. Vaadeldes mõlema riigi põllumajanduse tootmist aastas, siis Brasiilial oli 27% ja UK oli 60%, mis on Suurbritannia kohta väga hea, arvestades riigi pindala. SKP oli Brasiilias 13,1% võrra suurem kui Suurbritannias. Suurbritannia pinnaks on leetmuld, mis tegelikult sobib rohkem puude istutamiseks kui erinevate põllukultuuride kasvatamiseks, sest see on väga happeline muld. Samas Brasiilias on niiske pinnas, siis on seal suhteliselt halb kasvatada nisu või üldse teravilju, sellepärast imporditakse sinna nisu
Brasiilia on pindalalt 5. riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna- Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti 5. kohal. Brasiilia on ainus portugalikeelne riik Ameerikas. Pealinn: Brasilia Pindala: 8 511 965 km2 Rahaühik: Brasiilia reaal (BRL) Rahvaarv: u. 199 miljonit Maismaapiiri pikkus on 14 691 km. See on maailma pikkuselt kolmas maismaapiir Hiina ja Venemaa järel. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tšiili. Brasiilia rannajoone pikkus on 7491 km (kõik Atlandi ookeaniga, pikkuselt 15. maailmas). Brasiilias on 26 osariiki. Loodus Paljude inimeste jaoks on Brasiilia eeskätt lõputute karnevalide ja muude pidustuste maa, kuid tegelikult on Brasiilia suurim rikkus looduslik mitmekesisus. Brasiilia – see on iga loodushuvilise jaoks tõeline paradiis.
Pealinn: Brasilia Pealinna elanike arv: 1 822 000 Keel: portugali keel Rahaühik: reaal (1 reaal = 100 sentaavot) 2. Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit(lisa ka riigi kaart) Brasiilia võtab enda alla suure osa Lõuna-Ameerika idarannikust ja hõlmab suure osa mandrist. Selle suurus, reljeef, kliima ning loodusvarad teevad Brasiilia geograafiliselt mitmekesiseks. Idast on Brasiilia ümbritsetud Atlandi Ookeaniga, Brasiilial on rannajoont üle 7491 kilomeetri. Läänes on Brasiilial 3 | Page 15719 kilomeetrit piiri Uruguay, Argentina, Paraguay, Boliivia, Peruu, Colombia, Venezuela, Guayana, Suriname ja Prantsuse Guayana . Ainsad Lõuna-Ameerika riigid, kellega Brasiilia ei jaga piiri on Tsiili ja Ecuador. 3. Koosa lühike ülevaade looduslikesr tingimustest (pinnamood, kliima, loodusvarad jne)
Brasiilia analüüs geograafiliste kaartide põhjal Riigi pindala: 8 511 965 km² Rahvaarv: 202,656,788 (2014) Pealinn: Brasília Riigikord: presidentaalne vabariik Rahaühik: Brasiilia reaal (BRL) Brasiilia asub Ameerika maailmajaos Lõuna-Ameerika mandril. Riigi äärmuspunktideks on põhjas- 6°, lõunas- 34°, idas- 35° ja läänes- 74°. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna- Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tšiili. Seega naaberriikideks on Prantsuse Guajaana, Suriname, Guyana, Venezuela, Colombia, Peruu, Boliivia, Paraguay, Argentiina ja Uruguay. Brasiiliat ümbritseb Atlandi ookean, merepiir tekib Aafrika edelapoolsete riikidega. Brasiilia on üldjoontes mägine maa, põhjaosa on suhteliselt tasane (osaliselt hõlmab riik põhjas Gujaana mägismaad), lõunapoole liikudes muutub maa mägisemaks. Riigi põhjaosa
Brasiilia naaberriigid on Colombia, Guyana, Suriname, PrantsuseGuajaana, Peruu,Boliivia, Argentiina, Paraguay ja Uruguay. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tšiili. Brasiilias voolavad Lõuna-Ameerika suurimad jõed Amazonas ja Paraná jõgi. Brasiilia ulatub nelja kliimavöötmesse. Need on ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima. Viimast on väga vähe, üksnes riigi lõunaotsas. Peaaegu 58% Brasiilia pindalast on kaetud metsaga. Palju kasvab kohalikke puuvilju: ananasse, banaane, mangosid, guajaave, annoonasid jt. Brasiilia rahvastik kujunes eri päritolu inimeste kooselus ja tihedas suhtlemises. Rassid ja kultuurid on kogu aeg segunenud ning rahvastik on aina ühtlustanud. Tihti on kõige selle peale raske mõista, milline on tänapäevane brasiillane. Algul asustasid Brasiiliat portugallased, kes segunesid indiaanlastega ja tõid lisaks Aafrikast orje. Brasiiliat loeta...
Brasiilia Brasiilia on maailmas suuruselt viies riik, mis asub Lõuna-Ameerika idarannikul. Ühest küljest piirab Brasiiliat Atlandi ookean, teistest külgedest on Brasiilial ühine piir kõigi teiste Lõuna-Ameerika riikidega, v.a Tsiili ja Ecuadoriga. Brasiilia pealinnaks on Brasilia, riigikeeleks portugali keel, mida on arvukate välismaalaste poolt on sõnavaraliselt laiendatud ning mida kõneleb seal ligikaudu 190 miljonit inimest. Brasiilia populatsioon moodustab ühe kolmandiku Ladina-Ameerika populatsioonist. Brasiilia loodus on niiske ja soe, troopiline. Selles riigis asub suurem osa Amaszonase jõest ning seal paikneb ka maailma suurim vihmamets
Põlevkivi ehk kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara.Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ning mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest.Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venamaal.Erinevalt naftast on põlevkivi jaotunud ühtlaselt.Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Sinisavi on Eesti maapõues paiknev sinakasrohelise värvusega savikiht.Tekkelt on sinisavi mereline. Savikihi paksus on küllaltki ühtlaselt 60...70 meetrit. Sinisavi paljandub Eestis vaid kitsa ribana Balti klindi ning Soome lahe vahel nii siis on sinisavi maavarana kaevandamine võimalik vaid Põhja-Eestis. Sinisavi kasutatakse peamiselt
Koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseerunud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet (kerogeeni) on temas 15-70%. Tihti näeb põlevkivis väljasurnud organismide kivistisi Põlevkivi kui maavara Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla. Suured põlevkivi varud on näiteks Eestil, USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Kasutamine Põlevkivi kasutatakse fossiilkütuse ja keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid Ajalugu Pole teada, kes ja kuidas avastas Eestis põlevkivi; esimesed kirjalikud teated on pärit aastast 1777. Kaevandamine algas Ida-Virumaal, kui avati karjäärid Pavandus (1918) ja Lääne-Virumaal Vanamõisas
punased ferralliitmullad ning kõvalehise metsa ja võsa ferralliitsed rusk-pruun- ja pruunmullad. Brasiiliale kuuluvad suuremad saared on Sau Paulo saar, Trindade ja Martin Vazi saar. Kindlasti ei saa mainimata jätta maailma laiemat jõge, Amazonast. Suuremad järved Brasiilias on Sobradino veehoidla ja Balbina veehoidla. Kõrgeimaks tipuks Brasiilias on Campose mäestikus asuv Bandeira, see on 2787 meetrit kõrge. Venezuela ja Brasiilia piirle jääb veel Neblina, mis on 3014 meetrit kõrge. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna- Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tsiili. Pikk maismaa piir kirdes, idas ja kagus on Atlandi ookeaniga. Brasiilia naaberriigid on Colombia, Guyana, Suriname, Prantsuse Guajaana, Peruu, Boliivia, Argentiina, Paraguay ja Uruguay. Kasutatud materjal: · http://www.maailmakool.ee/index.php?id=11384 · http://world.bymap.org/index.html · ,,Suur maailma atlas" Eesti Entsüklopeediakirjastus
kasutatakse.Eesti on aga ainuke riik maailmas, kus põlevkivi madala kütteväärtusega fossiilset kütust arvestatavas koguses kasutatakse.Iga aasta laienevad kaevandused ja karjäärid 3-5km2 võrra. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, (mitte nii laialt kasutatud). Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal.Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena.Põlevkivi, mille spetsiifilisem nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Eesti põlevkivivarud kuuluvad riigi omandisse ja asuvad üleriigilise tähtsusega Eesti maardlas. Põlevkivi kaevandamiseks on karjäärile või kaevandusele riigi poolt antud kaevandamisluba ja määratud vastav maapõue osa ehk mäeeraldis. Kaevevälja suurus
musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ning mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevkivi, mille spetsiifilisem nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. AS Eesti Põlevkivi AS Eesti Põlevkivi aastane põlevkivitoodang ulatub 14 miljoni tonnini ning käive ligi kahe miljardi kroonini. Kokku töötab ettevõttes ligikaudu 3400 töötajat. Pealmaakaevandamine Võimalik kui põlevkivikiht pole sügaval vaal- ja transportkaevandamine
raskemasina- ja puidutööstus ENERGIA TARBIMINE JA TOOTMINE RIIGIS · Brasiilias toodetakse elektrit tuumaelektrijaamades ja hüdroelektrijaamades · Brasiilias on elektrienergia toodang inimese kohta 2,9 MWh aastas · Toodetavast elektrienergiast moodustab 83% hüdroenergia TRANSPORT - SIDE · Teedevõrgu tihedus suhteliselt hõre · Sõiduteede pikkus 1 751 868 km · Raudteetransport on väike, teid kokku 29 295 km · Brasiilial on raudteeühendus Argentiinaga, Boliiviaga, Uruguayga · Jõetranspordi tähtsus väga suur, teede pikkus 50 000 km · Suurimad laevatavad jõed -Amazonas (7025 km), Paranà (4700 km), Sao Francisco (2900 km) · Õhtutranspordi tähtsus väga suur · Lennujaamu kokku 4176 TURISMI ARENG RIIGIS · Turism moodustab sisemajanduse kogutoodangust 54% · Külastatavamad paigad: Amazonase dzungel, Sao-Paulo, Rio de Jainero ja pealinn Brasilia
koostisega. Eesti aluskord koosneb enamasti siiski mitte graniidist, vaid põhiliselt gneisist ja muudest moondekivimeist Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USAl, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit Põlevkivi leiukaart Liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim Liiv, millest liivakivi on moodustunud, on setitatud reeglina, kas vooluvee või tuule poolt
Põhja riigid( 60%) · Musta metallurgia tooraine varud maailmas TERASESULATUS Värviline metallurgia · Peamised toorained on vaskmaak ja alumiiniumi tooraine boksiit · Vanad värvilised metallid on vask, plii, tsink ja tina · Vasemaaki on palju Tsiilis, USAs, Aafrika keskosas ( Sambia ja Kongo DV territooriumil) · Alumiinium on toodangu mahult teisel kohal, looduses on metallidest esikohal (8,8 % maakooremassist) · Suurimad boksiidivarud on Guineal, Austraalial, Brasiilial, Jamaical, suurimad impordijad on USA, Lääne-Euroopa ja Jaapan Värviline metallurgia · Alumiiniumi sulatamine on väga energiamahukas 1 tonn- 14 000 kWh · Vanametallist toodetakse 1/3 maailma alumiiniumist · Vase ja alumiiniumi kõrval töödeldakse värvilises metallurgias veel üle 70 metalli, suurema mahuga on plii ja tsink, nende metallide tarbimisega seotud autotööstus (mis riigid on peamised plii ja tsingi tarbijad?)
FIRMAD: Shell, Mobil, Exxon EKSPORT IMPORT KIVISÜSI : · Suurimad tootjad on: Hiina, USA, India, Austraalia ja Lõuna-Aafrika Vabariik. · Kivisütt on ohutu transportida, ladustada ja kasutada. · Suured varud: USA, Venemaa, Hiina, India, Austraalia. · Soojusenergia tootmine · Elektrienergia tootmine · Keemiatööstuses PÕLEVKIVI: · Suured põlevkivivarud on: USA, Austraalial, Kanadal, Brasiilial, Venemaal GAAS: · Tootmine: Venemaa, USA, Katar, Iraan, Norra, Hiina · Import: Jaapan, Saksamaa, Itaalia, USA · Eksport: Venemaa, Norra, Katar, Kanada · Meritsi tülikas transportida, põhiliselt torutransport TUUMAENERGIA: · Suurim tuumaenergia osakaal kogu elektrienergiatoodangust on: Prantsusmaal (78%) Slovakkia ja Belgia (55%) Rootsi (50%) · Tuumaenergia on kallis. Uue põlvkonna tuumaelektrijaama rajamise kulud on
FIRMAD: Shell, Mobil, Exxon EKSPORT IMPORT KIVISÜSI : · Suurimad tootjad on: Hiina, USA, India, Austraalia ja Lõuna-Aafrika Vabariik. · Kivisütt on ohutu transportida, ladustada ja kasutada. · Suured varud: USA, Venemaa, Hiina, India, Austraalia. · Soojusenergia tootmine · Elektrienergia tootmine · Keemiatööstuses PÕLEVKIVI: · Suured põlevkivivarud on: USA, Austraalial, Kanadal, Brasiilial, Venemaal GAAS: · Tootmine: Venemaa, USA, Katar, Iraan, Norra, Hiina · Import: Jaapan, Saksamaa, Itaalia, USA · Eksport: Venemaa, Norra, Katar, Kanada · Meritsi tülikas transportida, põhiliselt torutransport TUUMAENERGIA: · Suurim tuumaenergia osakaal kogu elektrienergiatoodangust on: Prantsusmaal (78%) Slovakkia ja Belgia (55%) Rootsi (50%) · Tuumaenergia on kallis. Uue põlvkonna tuumaelektrijaama rajamise kulud on
1) Idas on Brasiilial ligi 3000 km Lõuna-Atlandi ookeani rannikut, sealhulgas maailmakuulsad rannad Ipanema ja Copacabana 2) Brasiilia asub 20 laiuskraadil ja 40-60 pikkuskraadi vahel. Aastas langeb Brasiilias sademeid 1000 kuni 2000 mm (olenevalt asukohast). Suvel Brasiilia asub subtroopikas. Kui Brasiilias on suvi, on meil talv ja vastupidi. Juuni, juuli ja august on Brasiilias talvekuud, temperatuur langeb vahemikku 13 - 18°C. Suveperioodil - detsember, jaanuar, veebruar, märts - on temperatuur vahemikus 26 - 39°C. Vihma võib Brasiilias sadada aastaringselt, iseloomulikud on troopilised tugevad ent lühiajalised vihmahood. Rannikualadel on valitsev soe troopiline kliima. Amazonase madalikul on aastaringselt väga niiske ja palav. Amazonase aladel on kliima jagunenud veetaseme järgi vee madal- ja kõrgperioodiks. Sealne loodus ja kohalikud külainimesed sätivad oma elu lähtuvalt jõe veetasemest. Novembris hakkab jõevesi tõusma saavutades ...
Kuna 1970-ndatel hakkas Brasiilia tootma biokütust, mis nõudis ühe uusi põllupindasid kasvatamaks suhkrupeeti, hakkasid kohalikud farmerid illegaalselt metsa maha raiuma. Aga kokkuvõttes võib olla biokütuse tootmine olla planeedile kahjulikum, kui selle kasvatamise tarvis hävitatakse vihmametsasid. Brasiilia vihmametsade säilitamist toetavad paljud riigid. Norra valitsus lubas eraldada tervelt miljard dollarit uuele rahvusvahelisele fondile, mille eesmärgiks on aidata Brasiilial kaitsta Amazonase vihmametsi. Seniste kuulduste põhjal võib oletada, et norralaste eeskujule järgnevad ka varsti naabrid Rootsist, samuti Jaapan, Lõuna-Koera, Saksamaa ja Sveits. Norra peaminister Jens Stoltenberg nimetas käivitatud projekti oluliseks võitluses globaalse soojenemise vastu, sest vihmametsade kadumise peatamine võiks tema arvates olla suurimaks, kiireimaks ja odavaimaks võimaluseks vähendada kasvuhoonegaase.
Brasiilia *Asukoht Brasiilia hõlmab peaaegu poole Lõuna-Ameeriaka mandrist. Brasiilia kulgeb pikalt pikki Lõuna-Ameerika idarannikut ning Brasiiliale kuulub suur maismaa osa. Brasiilia jagab maismaapiiri Uruguayga lõunas; Argentina ja Paraguayga edelas, Boliivia ja Peruuga läänes, Colombiaga loodes, Venezuela, Suriname, Guyanaga põhjas. Brasiilial on piir iga riigiga Lõuna- Ameerikas välja arvatud Ecuador ja Tšiili. Maavarasid on Brasiilias palju ja see teeb sellest väga jõuka maa. Brasiilia on suuruselt viies riik maailmas peale Venemaad, Kanadat, Hiinat ja Ameerika Ühendriike. Brasiilia kogupind on 8 511 965 ruutkilomeetrit, sealhulgas 55 455 ruutkilomeetrit merepinda. Brasiiliat läbib kolm ajavööndit. Suuremad linnad Brasiilias on: Sao Paulo, Rio de Janeiro ja Salvador *Kliima
Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest (kuni 70% ulatuses) ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks Eestil, USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Põlevkivi kasutatakse fossiilkütuse ja keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkiviressursid Nagu nafta ja maagaasi, nii ka põlevkivi juures eristatakse ressursse ja reserve. Ressursid hõlmavad kõiki Maal asuvaid lademeid, reservid üksnes neid, mille
mis sisaldavad ogaanilist ainet. Kütteväärtus on põlevkivil madalam kui langeb veelgi, võib isegi öelda, et hetkel on nafta aegade odavaim kivi- või pruunsöel, hoolimata sellest seda kasutatakse, aga osatähtsus energiaallikas. Naftast toodetakse ka diislit, bensiini, õli jne. See väheneb. Ka Eesti toodab elektrienergiat põlevkivist. Suurimad ladustub kihtidena. OPEC on organisatsioon mis kaitseb nafta hinda põlevkivivarud on: USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial, Venemaal. 1 maailmaturul. See hoiab nafta hinda üleval tootes vähem naftat. OPEC- kWh elektrienergia tootmiseks kulub 1,4 kg põlevkivi. Elektri isse kuulub 11 liikmesriiki. Maailma suurim naftakatastroof toimus tootmiseks kasutatakse ka kivi- ja pruunsütt. 27% maailma Mehhiko lahel 20. aprill 2010 Deepwater Horizon naftaplatvormil. primaarenergiast annab süsi. Sütt kaevandatakse rohkem kui 50 riigis
Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti viiendal kohal. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tsiili. Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 10. kohal maailmas. Riigil on suured nafta- ja maagaasivarud. Brasiilia on naftatoodangult 15. riik maailmas. Samas on Brasiilia suurim etanoolitootja. Etanooli toodetakse suhkruroost ja kasutatakse autokütusena.Toodetavast elektrienergiast moodustab 83% hüdroenergia. Itaipu HEJ on maailma suurim toimiv hüdroelektrijaam (14 GW)
Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ning mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevkivi, mille spetsiifilisem nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis hetkel ei kaevandata ning väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud. Küll on aga graptoliitargilliiti lühikest aega (19491952) kaevandatud selle uraanisisalduse pärast.
protsessiks on vaja palju energiat. Sadamalinnadesse, kuhu maak sisse veetakse. 13. Kirjelda metalltoodete valmistamise protsessi. Kõigepealt kaevandatakse maaki. Enamik maake rikastatakse, st. vabanetakse lisaainetest enne edasist kasutamist. Järgmisena metall sulatatakse ja valmistatakse mitmesuguseid sulameid. Lõpuks valatakse sulametall või mitme metalli sulam vormidesse ning töödeldakse vastavalt toote liigile. 14.Millistel riikidel on suurimad boksiidivarud? Guineal, Austraalial, Brasiilial, Jamaical. 15.Miks ekspordib Hiina vähe terast, kuigi kuulub ise suurtootjate hulka? Kuna siseturu metallivajadus on nii suur, et selle katmiseks tuleb isegi maaki juurde osta. 16.Millised tegurid mõjutavad nõudlust tekstiili-ja õmblustoodetele? Inimeste sissetulek, kliima, maitse, moe muutus. 17.Miks tekkib suur erinevus toote omahinna ja müügihinna vahel? Kuna kaubamärke hoidvad ettevõtted kulutavad palju reklaamile, mis müügihinnaga tagasi arvestatakse
Afrobrasiilia usundid- quimbanda (macumba),candomblé ja umbanda. Brasiilia: on Lõuna-Ameerika suurim riik. Kuulus oma jalgpalli ja Rio De Janeiro karnevalide poolest. Ta on väga suurte kontrastide maa Sao Paulo linnamosaiigist, kultuurilise Pernambuco ja Bahia ja puutumatute Amazoni vihmametsadeni välja. Brasiilia on maailmas suuruselt viies riik. Ta on jagatud viieks regiooniks, peamiselt osariikide järgi, kuid see jaotus järgib looduslikke piire. Naabriteks on Brasiilial kõik Lõuna Ameerika riigid v.a. Tsiili ja Ecuador. Brasiilia põhjanaabrid on Suriname, Guyana (Guajaana), Venezuela, Colombia ja Prantsuse Guajaana departemang, lõunas on tal ühine riigipiir Uruguay (Ürümqi) ja Argentiinaga, läänes Paraguay, Boliivia ja Peruuga. Viimased 140 aastat on Brasiilia elanud rahus kõigi oma 10 naabriga-viimane sõda millesse Brasiilia oli kaasatud oli konflikt Paraguay ja "Kolmikliidu" vaheline konflikt 1860.a.
alumiiniumhüdroksiidist. Boksiit on peamine alumiiniumimaak. Lisandeiks võivad olla ränidioksiid, raudhüdroksiidid, savimineraalid jne. Peamised koostismineraalid on gibsiit, bömiit ning diaspoor. Varem peeti boksiiti savimineraaliks, mille keemiline valem on: Al2O3·2H2O. Värvuselt on boksiit hallikas, pruun, kollakas või punakaspruun. Boksiit tekib niiskes ja soojas kliimas alumiiniumi sisaldavate kivimite porsumisel. Suurimad boksiidivarud on Guineal, Austraalial ja Brasiilial. Boksiidile on andnud nime Les Baux de Provence Lõuna-Prantsusmaal, kust varem boksiiti kaevandati. Teemant Teemant on süsiniku allotroopne vorm.Teemant on kuubilise süngoonia mineraal. Teemandi lõhenevuspindade vahele jäävad osad on oktaeedrilised. Lõhenevuse tõttu on teemant habras, eriti löökkoormustel.Tema tihedus on 3,5 g/cm³. Teemant on kõige kõvem looduslik mineraal
metallurgias Maailma uurinud antratsiidi varud on 28,2 mld tonni, sh Venemaal 6,7 mld tonni ja USAs 6,3 mld tonni PÕLEVKIVI Põlevkivi on kollakas kuni peaaegu must settekivim, mis sisaldab orgaanilist ainet kerogeeni. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Põhiosa Eestis kaevandatavast põlevkivist kasutatakse elektrijaamade kütteks, vähemal määral põlevkiviõli tootmiseks. Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. NEFELIIN
veetakse. Alumiinium on raua järel teine enam kasutatav metall, mille sulameid kasutatakse nende kerguse ja vastupidavuse tõttu laialdaselt lennuki ja laevaehituses, ka elektrijuhtmete ja pakkevahendite valmistamisel. Looduses leidub alumiiniumiühendeid paljude kivimite ja setete koostises. Tööstuslikult toodetakse metalli boksiidist, mille metallisisaldus on 3060%. Suurimad boksiidivarud on Guineal, Austraalial, Brasiilial ja Jamaical. Alumiiniumi tootmine on suure energiakulu tõttu üsna kallis, seetõttu paigutatakse sulatustehased odava elektri piirkondadesse. 5.5 Kergetööstus. Tekstiili ja rõivatööstus Kergetööstus on koondnimetus mitmele tööstusharule, millest olulisemad on tekstiili ja rõivatööstus ning naha ja jalatsitööstus. Kergetööstus on tüüpiline lihtsa tehnoloogiaga "vana tööstus", mille uuenemise võimalused on piiratud ja ammendunud
On ka roomajaid, näiteks kaimaneid ja madusid- boasid, lõgismadusid, korallmadusid jt. Nii rannikuvetes kui sisemaa jõgedes elab palju isesuguseid kalu; mõned liigid on söödavad, teised jälle väga ohtlikud. Majandus Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 8. kohal maailmas. Brasiilia on G20, Mercosoli ja Lõuna-Ameerika Riikide Liidu asutajaliige. Ta on ka üks BRICi riikidest. Brasiilial on suured nafta- ja maagaasivarud. Ta on naftatoodangult 15. riik maailmas ja suurim etanoolitootja. Etanooli toodetakse suhkruroost ja kasutatakse autokütusena. Toodetavast elektrienergiast moodustab 83% hüdroenergia. Itaipu HEJ on maailma suurim toimiv hüdroelektrijaam (14 GW). Brasiilia ainuke tuumaelektrijaam on kahe reaktoriga Angra TEJ, mis toodab 4% riigi elektrienergiast. Brasiilia on Eesti järel maailmas teine põlevkivitoodangult. Väliskaubandus
................................................................................................. 12 2 Riigi üldiseloomustus Brasiilia pindala on 8 511 965 km² ( 47% kogu Lõuna-Ameerika pindalast ). Brasiilias elab 202 656 788 inimest. Brasiilia on nii pindalalt kui rahvaarvult viies riik maailmas. Brasiilia on suur riik, tema maismaa piir on 14 691 km, mille järgi on ta kolmas Hiina ja Venemaa järel. Lisaks on Brasiilial maismaapiir kõigi Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tsiili. Brasiilia pealinn on Brasília. Brasílias elab 2 481 000 inimest. Brasiilias räägitakse portugali keelt ning rahaühikuks on Brasiilia reaal ( BRL ). Geograafiline asend Brasiilia asub Lõuna- Ameerika mandril ja Ameerika maailmajaos. Brasiilia naaberriigid on Uruguai, Argentiina, Paraguai, Boliivia, Peruu, Kolumbia, Venetsueela, Guajaana, Suriname ja Prantsuse Guajaana. Brasiilia asub Atlandi ookeani ääres.
samad. Temperatuuri pidev püsimine on põhjustatud kahest hoovusest: Golfi ja Brasiilia hoovustest. Keskmiselt langeb sademeid kõige vähem juunis, juulis ja augustis. 10 Kokkuvõte Töös käsitlesin Brasiilia majandusgeograafiat aga ka tavalist geograafiat. Sain teada, et Brasiilia on üks suur riik nii oma terriotooriumi alalt, kui ka taimestiku, rahvastiku ja religiooni suhtest. Brasiilial on olnud majanduslikult väga raskeid aegu, mille tagajärjed annavad tunda ka praeguseni, kuid tänu loodusvarade õigesti kasutamisele on riigi olukord paranenud. Enamik toidu- ja tarbekaupadega varustab Brasiilia end ise. Brasiilias on ka väga suur religiooniline tähtsus, ehkki seal pole ametlikku riigi religiooni on siiski enamus inimestest Rooma katolikku usku. Brasiilia kliima on kas kuiv või niiske. Sellest tulenevad ka need kaks aastaaega.
Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest (kuni 70% ulatuses) ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks Eestil, USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Kasutamine Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 4,911,3 MJ/kg (12002700 kcal/kg). Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei
tuumajõu suur konkurent. Põlevkivi on korogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. See koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ja mitmesugustest mineraalidest. See on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Põlevkivi kasutatakse fosiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesi õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete. Inimese jaoks on turvas oluline maavara. See maavara kujuneb soodes surunud taimeosakestest, kus nood vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune. Turvas moodustub peamiselt turbasamblast,
Joonis 1. Brasiilia vapp. Joonis 2. Brasiilia lipp. Joonis 3. Brasiilia pealinna lipp. Joonis 4. Brasiilia pealinna vapp. 4 1.2. Geograafiline asend Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt ligi viies riik maailmas, hõlmates ligi 50% Lõuna-Ameerika mandrist. Brasiilia on ümbritsetud Atlandi ookeaniga idast ja Brasiilial on rannajoon üle 7,367 kilomeetri. Brasiilial on maismaapiir peaaegu Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tsiili: Venezuela, Suriname, Guyana ja Prantsuse Guyanaga lõunast, Kolumbiaga loodest, Boliivia ja Peruuga läänest, Argentiina ja Paraguayga edelast ja Uruguayga põhjast (Joonis 6). Brasiilia pealin Brasília asub Amazonase ja Paraná jõgikonna veelahkmel (Joonis 5). Joonis 5. Brasiilia pealinna asukoht. Joonis 6. Brasiilia asukoht. 5 1.3
Pindala: 8 511 965 km2 Rahvaarv: 192 296 000 (2010) Rahvastiku tihedus: 22,6 in/km2 Riigikord: presidentaalne vabariik President: Luiz Inácio Lula da Silva Iseseisvus: 7. september 1822 Rahaühik Brasiilia reaal (BRL) Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt 5. riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti 5. kohal. Maismaapiiri pikkus on 14 691 km. See on maailma pikkuselt kolmas maismaapiir Hiina ja Venemaa järel. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tsiili. Brasiilias on 26 osariiki (estados, ainsus estado) ja 1 liiduringkond (distrito federal). Need osariigid võib jagada 5 piirkonnaks (Põhja-, Kirde-, Kesk-Lääne-, Kagu- ja Lõunapiirkonnaks). Kuigi need on kirjas Brasiilia konstitutsioonis, on see pigem geograafiline jaotus. Need ei ole haldusüksused ja neid kasutatakse peamiselt statistikas.
See on sama pikk kui vahemaa Tallinnast Londonisse ning tagasi. Nende andmete järgi võib öelda et põlevkivi on Eestis elektrienergia tootmisel väga kasulik. Aga kas ka Põlevkivi kütteväärtus, varude suurus, kaevandamistingimused on meie riigile sobilikud? Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Põlevkivi on eestis peamine elektrienergia tootja, siis võib majanduslikult põlevkivi sisse vedamine osutuda kalliks. Sest ega põlevkivi ei jätku Eestis ju igavesti. Peab arvestama ka sellega, et see saab otsa. Aga et see kauem kestaks tuleks olla hoolas ja korralikult läbi mõelda kogu elektrimajandus. Mitte teha asju ülepea kaela. Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 4,911,3 MJ/kg (12002700 kcal/kg).Põlevkivi kütteväärtus on täpselt parasjagu.
Pikimad jõed: Amazonas 7025km Parana 4700km Sao Fransisco 2900km Suurimad linnad: Sao Paulo- 9 700 000 inimest Rio de Janeiro- 5 577 000 inimest Salvador- 2 390 000 inimest 1.1 Asend Brasiilia asub Lõuna-Ameerika mandri ida osas. Brasiilia on nii pindalalalt kui ka rahvaarvult 5. Riik maailmas ja hõlmab ligi 47% Lõuna Ameerikast. Brasiiliat ümbritsevad Atlandi ookean ja Vaikne ookean. Brasiilias on 26 osariiki ning Brasiilial on 10 naaberriiki:Venetsueela, Guajaana, Surinaame, Kolumbia, Boliivia, Peruu, Argentiina, Paraguay ja Uruguay. Asend:http://en.wikipedia.org/wiki/Brazil 1.2 Kliima Brasiilia ulatub nelja kliimavöötmesse-ekvatoriaalsesse, lähisekvatoriaalsesse, troopilisse ja lähistroopilisse. Talvel on temperatuur tavaliselt 13-18 kraadi ning suvel 23-38 kraadi. Kõige soojem ning ka kõige kuivem koht Brasiilias on Kirdes, kus temperatuur võib ulatuda 38
Miks Austraalia ekspordib sütt just nendesse riikidesse? Ü. Liiberi fotod Põlevkivi · Põlevkivi on miljonite aastate jooksul merepõhja settinud taimede-ja loomade kivistunud jäänused, mis sisaldavad orgaanilist ainet; · Kütteväärtus on madalam kui kivi- või pruunsöel, sisaldab palju mittepõlevat mineraalosa. · Suured põlevkivivarud on: USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial, Venemaal. · Eestimaa põlevkivi e kukersiiti on tänaseks kaevandatud u 1 miljard tonni. · Põlevkivi kaevandusala u 450 km². Kaevandamiskihi paksus on 2,7-2,9 m · Energeetilise põlevkivi kütteväärtus on 8,6 MJ/kg, õlisaagis 15 30 %, tuhasus - 50%, väävlisisaldus 1,7% · 1 kWh elektrienergia tootmiseks kulub 1,4 kg põlevkivi Peamised gaasi tootjad, eksportijad ja importijad
Brasiilia on suur maa ja lennukiga on seal hea vedada ühest otsast teise kaupa. Rahvusvahelistes vedudes kasutatakse laeva- ja lennukivedu, sest laeva ja lennukiga on kõige sootsam vedada teistesse maadesse kaupa. 3) Brasiilia teedevõrgu tihedus on suhteliselt hõre. Kõige tihedam on see riigi lõuna osas, kus asuvad Sao-Paulo ja Rio de Janeiro. Kõige hõredam teedevõrgustik on Brasiilia keskosas, kuna seal kõrgustik. b) Raudteetransport Brasiilias on väike. Brasiilial on raudteeühendus Argentiinaga, Boliiviaga, Uruguayga. Raudteeareng on Brasiilias on korras. c) Brasiilia jõetranspordi tähtsus on väga suur, seda kasutatakse nii transpordiks kui ka kalade kasvatamiseks. Suurimad laevatavad jõed on Amazonas (7025 km), Paranà (4700 km), Sao Francisco (2900 km). d) Meretranspordi tähtsus riigisisestes ja rahvusvahelistes vedudes on väga tähtis, sest Brasiilias eksportitakse ja importitakse väga palju asju läbi meretee.
kasutamisel; madal kasutegur. Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütusena ja keemiatööstuse toorainena, põlevaine utmisel on võimalik saada rohkesti õli ning põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Suured põlevkivi varud on USA-l, kus asub hinnanguliselt 62% maailma põlevkiviressurssidest, Austraalial, Kanadal, samuti Brasiilial ning Venemaal, kus kahepeale kokku asub hinnanguliselt 24% maailma põlevkiviressurssidest. Maagaas - Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan. Maagaasi leidub peamiselt kas koos naftaga naftamaardlates või eraldi gaasimaardlates ja vähemal määral ka söemaardlates kaevandusgaasina. Maagaasi tekib ka
190 011 000 Rahvastiku 22 in./km² tihedus Iseseisvus 7. september 1822 Rahaühik riaal (BRL) Ajavöönd maailmaaeg 2 kuni 5 Hino Nacional Riigihümn Brasileiro Üladomeen .br Maakood 55 Brasiilia on Lõuna-Ameerika suurim riik. Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti viiendal kohal. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tsiiliga.Kuulus oma jalgpalli ja Rio De Janeiro karnevalide poolest. Ta on väga suurte kontrastide maa Sao Paulo linnamosaiigist, kultuurilise Pernambuco ja Bahia ja puutumatute Amazoni vihmametsadeni välja. Ta on jagatud viieks regiooniks, Brasiilias on 26 osariiki. Brasiilia osariigid MAJANDUS Brasiilia majandus areneb hetkel väga kiiresti. Hoolimata majanduse tõusu kiiruse
Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest (kuni 70% ulatuses)ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist.Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Graniit on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Vähemal määral sisaldab ta vilke (enamasti biotiiti), amfiboole ja muid mineraale . Peale magma kristalliseerumise saab graniit tekkida ka moonde ehk graniidistumise käigus. 3. Laamatektoonika Litosfäär ei ole ühtne tervik, vaid on lõhenenud mitmesuguse kuju ja suurusega plaatjateks plokkideks ehk laamadeks
toodetakse söest. 13% kaevandatud söest kasutatakse terase tööstuses. Kivisütt on ohutu transportida, ladustada ja kasutada. Kivisöe tootmine on viimase 25 aasta jooksul kasvanud 50% võrra. Põlevkivi on miljonite aastate jooksul merepõhja settinud taimede-ja loomade kivistunud jäänused, mis sisaldavad orgaanilist ainet. Kütteväärtus on madalam kui kivi- või pruunsöel, sisaldab palju mittepõlevat mineraalosa. Suured varud on USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial, Venemaal. Eesti põlevkivi on tänaseks kaevandatud u 1 miljard tonni. Peamised gaasi tootjad on Venemaa ja USA, Kanada, Iraan, Katar, Norra, Hiina... Peamised eksportijad on Venemaa, Norra ja Katar. Suurimad importijad on Jaapan, Saksamaa, Itaalia ja USA. Fossiilsete kütuste kallinemise tõttu on üha rohkem hakatud tootma kildgaasi. Eriti märgatavalt on tootmine suurenenud USAs. Kildgaas on kiltkivi tillukestesse pooridesse ja pragudesse kogunenud maagaas
Võru Kesklinna Gümnaasium Brasiilia Geograafia uurimuslik referaat Autor: Triin Martinson 11.b Juhendaja: Külli Kärson Võru 2009 Sisukord 1.Riigi üldiseloomustus...............................................................................................................2 1.1 Geograafiline asend.....................................................................................................2 1.2 Üldandmed........................................................................................................................3 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine......................................................................................5 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse....................................................
ga Tulvavesi- erandlik veetaseme tõus juurdekasv (m3 aastas/ha kohta),liigiline koosseis. Parasvöötme jõed: segatoitumine Püügivormid: (sademed, põhjavesi, sulamisvesi) Suurimad metsad on Venemaal, Brasiilial, Rannikupüük – kõikjal olemas, enamasti Lähistroopiline vahemereline kliima: (Euroopas: Rootsi) mitte valdav sademed (peamiselt talvel, siis ka IV Energiamajandus Avamerepüük – suuremad kogused suurvesi) Kõige tähtsamad maavarad – Nafta,
Sisukord Asupaik............................................................................................................................................2 Riigipiirid.........................................................................................................................................2 Haldusjaotus.....................................................................................................................................2 Asustus.............................................................................................................................................3 Sotsiaal-geograafiline jaotus............................................................................................................4 Rassiline ja etniline jaotus...............................................................................................................4 Indiaanlased.....................................................
Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ning mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal.Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena.Põlevkivi, mille spetsiifilisem nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Põlevkivi kaevandamine Põlevkivi kaevandatakse Ida-Virumaal Eesti põlevkivimaardla osas, mis ulatub Kiviõlist Narva jõeni ja põhjast lõunasse Jõhvist Väike-Pungerjani. Põlevkivikihindi sügavus maapinnast on siin kümnekonnast meetrist maardla põhjaserval kuni 70 meetrini Väike-Pungerja kandis
Sellest tulenevalt on Brasiilia ainukene Ladina-Ameerika riik, kus riigikeeleks on portugali keel. Ka kultuuriline pool on sama, mis Portugalis. (Reisiguru 2013) Joonis 1. Brasiilia asend maailmakaardil Allikas: [Vikipeedia 2013] Majandus Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 8. kohal maailmas. Brasiilia on G20, Mercosoli ja Lõuna-Ameerika Riikide Liidu asutajaliige. Ta on ka üks BRICi riikidest. Brasiilial on suured nafta- ja maagaasivarud. Ta on naftatoodangult 15. riik maailmas ja suurim etanoolitootja. Etanooli toodetakse suhkruroost ja kasutatakse autokütusena. Toodetavast elektrienergiast moodustab 83% hüdroenergia. Brasiilia on Eesti järel maailmas teine põlevkivitoodangult. Brasiilia majandust iseloomustavad tõusud ja mõõnad.1960.- 1970.aastad olid suure tööstusliku kasvu aeg. Siis buum lõppes, tuli majanduslik langus ja 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
