Kordamine 10.klassi ülemineku eksamiks (3)

Kordamine eksamiks 10.klass
23. Põllumajanduse SKT põhja ja lõuna riikides:
*Lõuna riigid: SKT-st üle poole annab põllumajandus
Mõnes riigis on SKT osatähtsus vähem kui kümnendik SKT-st
Näiteks: Põllumajanduse osatähtsus Indias 20-29%, Somaalias üle 60%.
*Põhja riigid: SKTs on põllumajanduse osatähtsus väikene, moodustab ainult mõne %
Näiteks: Põllumajanduse osatähtsus USA-s alla 1%, Eestis 2-2.9%
24. *Ületoidetud piirkonnad: Usa, Kanada , Euroopa, Austraalia , Uus- Meremaa – Toidetakse neid, kes on juba hästi toidetud, Põhjariigid.
*Alatoidetud piirkonnad: Aafrikas Sahara kõrbest lõuna pool, India, Madagaskar , Paraguay – kõrge põllumajanduse osatähtsusega maad.
25.Põllumajanduse paigutust mõjutavad tegurid:

• looduslikud tegurid – geograafiline asend, kliima, mullastik, reljeef
  
• majanduslikud tegurid – riigimajanduspoliitika, maaomand , tööjõud, põllumajandus, toodete nõudlus.
  
• tehnika ja tehnoloogia tase – maa väetamine, maaparandus, mehhaniseerimine , elektrifitseerimine, kemiseerimine, transpordiareng
  

Agroklimaatilised näitajad erinevatel kultuurtaimedel:

• kasvavad üldjuhul temperatuuril, mis on +5 või rohkem. Paljudele taimedele sobib temperatuur üle +10.
  
• vegetatsiooniperiood peab olema vähemalt 90 päeva aastas.
  
• Väga oluline on vegetatsiooniperioodi aktiivsete temperatuuride summa.
  
• Niiskusevajadus
  
• väetamine, soojus , väike pinnasuse soolsus
  

Põllumajandus ja kliimavöötmed:
SOBIVAD: Parasvööde, lähistroopiline kliimavööde, lähisekvatoriaalne kliimavööde
EI SOBI: Arktiline, lähisekvatoriaalne, troopiline ja ekvatoriaalne kliimavööde.
26.Ekstensiivne põllumajandus: + vähe väetist
+ palju tööjõudu

• suur maa-ala
  
• vähe saaki
  
• töö tehakse käsitsi
  

Piirkonnad: Venemaa, Nigeeria, Kongo , Alzeeria
Ekstensiivne põllumajandus Lõuna riikides.
Intsensiivne põllumajandus: + toodangu suur kasv väiksel maa-alal
+ kõrge mehhaniseeritus ja kitsas spetsialiseeritus
+ vähe tööjõudu
+ palju saaki

• palju kapitali
  
• rohkelt väetist
  

Piirkonnad: Põhja ja Lõuna Ameerika, Egiptus , Rootsi, Soome
Intsensiivne põllumajandus Põhja riikides

põllumajanduspoliitika on põllumajanduse arendamine tasakaalus ülejäänud majandusega. NB! LOE ÕPIK LK 21.
ekspordimaks – maks, millega maksustatakse eksporditavat kaupa, ent mis ei sisalda tolliteenuste osutamise eest võetavat tasu.
Impordimaks – maks, millega maksustatakse imporditavat kaupa, kuid ei sisalda tolliteenuste osutamise eest võetavat tasu.
Kaitsetollid – tollimaksud , mida võetakse mõningatelt imporditavatelt kaupadelt püüdes nii tõkestada nende kaupade tulekut siseturule ja luua soodsamad tingimused oma maa tootmisettevõtetele.
NB! LOE ÕPIK LK 21-22.
28.Põllumajanduse tootmisvormid talus :

• põlvest põlve edasikandunud tootmistraditsioonid
  
• maa ja talu rendile andmine
  
• talu pärandatakse põlvest põlve, see tagab maa heaperemeheliku kasutamise.
  

Talu s.o maal elavate inimeste traditsiooniline elukoraldusüksus ja põllumajanduslik tootmisoskus.
Põllumajanduse tootmisvorm spetsialiseerunud suurtalus:

• kasutatakse palgatööjõudu
  
• segatalude spetsialiseerumine
  
• nisutalud (põhja-ameerika, austraalia)
  

Spetsialiseerunud talu s.o kõrgtootlik taluvorm, mis kujuneb segatalust spetsialiseerumise, liitumise või maareformi käigus (nt nisu-,maisi-,kartuli-,puuvilja-,sea-,piimakasvatuse jms talu)
Põllumajanduse tootmisvorm rantšos:

• loomakasvatus
  
• levinud: austraalias, USA-s, argentiinas, lõuna-aafrikas, ameerikas jne
  
• loomad viibivad aasta läbi karjamaal
  
• iseloomulik: veterinaarteenistus, tõuaretus, mehhaniseeritud loomade tunnustamine
  

Rantšo s.o suur loomakasvatusmajand, kus loomi söödetakse aasta ringi looduslikel karjamaadel.
Põllumajanduse tootmisvorm istanduses: s.o taimekasvatusmajand, mis tegeleb troopiliste kultuuride (teepõõsas, kohvi-ja kakaopuu, banaanid ) peamiseks ekspordiks kasvatamise ja esmase töötlemisega, monokultuuride kasvatamine.
Põllumajanduse tootmisvorm ekstensiivses teraviljatalus:

• püütakse kasutada parima saagikusega sorte ja moodsamaid tehnikat , kuid põllumaa kui loodusressursi kasutamise osas on tegemist üsna tüüpilise ekstensiivse taimekasvatusega.
  
• Tulemuseks tagasihoidlik saagikus, mille korvab vähene tööjõukulu ja madal toodandu omahind .
  

LOE ALATES LK 28.

metsandus: majandusharu , mis tegeleb metsa kasvatamise, kaitse, valve ja majandamisega.
Metsasuse näitajad: metsasus on metsamaa pindala osatähtsus (%) mingi piirkonna üldpindalas

• metsad katavad ligikaudu 30% maakeral pinnast.
  
• 2/3 on lehtmetsi ja 1/3 on okasmetsi.
  

Metsanduse näitajad: metsade pindala (mln ha), metsade osatähtsus maailmas (%), metsasus (%), puiduvaru osatähtsus maailmas (%) + VT ÕPIK LK 35 JOONIS 2.1
Metsarikkamad riigid: venemaa, brasiilia, kanada, USA, hiina, austraalia, kongo DV, indoneesia jne
Metsavaesemad riigid: gröönimaa, saudi- araabia , alzeeria, liibüa jne.

Metsade tähtsus:

• oluline mäestikes, metsastepialal, rannikul, linnade ümber ja puhkealadel, sest seal kahandab ta äärmuslike loodustegurite või inimtegevuse kahjulikku mõju.
  
• Metsad moodustavad 80% kogu maismaa orgaanilise aine varudest
  
• Eluks vajaliku orgaanilise aine tootjia, atmosfääri koostise reguleerija ja õhu puhastaja.
  
• Peab kinni sademeid, pidurdab vee äravoolu, vähendab erosiooniohtu ja takistab tuule ülekannet.
  
• Hindamatu ökoloogilise tasakaalu säilitaja
  
• Asendamatu loodusvara
  

Maailma suurimad puidutoootjad: Hiina, USA, India, Brasiilia, Indoneesia, Kanada jne.
Maailma suurmiad eksportijad: Venemaa, Lõunariigid (Filipiinid jt)
Maailma suurimad importijad : USA, Kanada, Rootsi, Soome.

Kalandus ehk kalamajandus on majandusharu, mis tegeleb kalade ja muude veeorganismide püügi ning veetaimede kogumise, töötlemise ja turustamise ning kasvatamisega .
Akvakultuurid on kalade jt mereandide kasvatus nii meres kui ka mageveekogudes. Kasvatatakse limuseid (austreid, pärlikarpe), vähke ja vähilaadseid (krevetid, krabid ), veetaimi jt veeorganisme.
Kalapüügi-ja kasvatuse dünaamika: Järjest rohkem on hakatud kala püüdma ning järjest rohkem on hakatud tegelema kalakasvatusega, 1/3 kalapüügist kasvatatakse kala. Läbi aegade on kala püütud rohkem.
Territoriaalveed:

• õigus kalapüüki korraldada ainult kaldariigil
  
• nende kohal olev õhuruum ja all olev maapõu on kaldariigi territorriumi osa.
  
• Laius 5meremiililt 12 meremiilini
  
• riikidel eesõigus igasuguste majandustegevuste ees.
  

Majandusveed :

• kuni 200 meremiilini
  

• piiratakse ülemäärast kalapüüki
  
• riikidel eesõigus igasuguste majandustegevuste ees.
  
• Asub väljaspool territoriaalmerd, kuid külgneb sellega.
  
• Liiklusvaba
  

Kalapüügiõiguste müük:
* kui riik ise ei vaja oma majandusvööndi kalu, siis võib ta kvoodi piires nende püüdmise õiguse rentida või müüa mõnele teisele riigile.
S.o uus maailmamajandulike sidemete liik.
* kalapüügi õigusmüüki on teostanud USA ja Kanada, praegu tähtsamad müüjad: Argentiina , Lõuna-Aafrika, Namiibia, Angola
33.Kalatoodangu maht maailmas: kasvas 20mln tonnilt 130mln tonnini.
Kalarikkamad piirkonnad: paras-ja lähispolaarvõõtme rannikumeredes, eriti jõesuudmete ümbrustes, külmade hoovuste piirkonnas, troopiline ookean.
Nt: Kagu- Aasia , Ladina-Ameerika, Lõuna-Ameerika
Kalavaesemad piirkonnad: polaarookean, süvaookean
Nt: Põhja-Jäämeri
Suuremad kalapüüdjad: Norra, Island, Peruu , Tšiili, Soome, Hiina, Jaapan, USA, Venemaa..

Keskkonnaprobleemid põllumajanduses:

• Erosioon, muldade degeratsioon, kõrbete teke.
  
• Maa viljatus
  
• mulla struktuuri hävimine
  
• põllukultuuride liigne väetajmine – veekogude kinnikasv
  
• metaani hulga kasvamine õhus
  
• loomaliikide keskkonna hävimine
  
• põhjavee taseme alandamine ja pinnase soolsus
  

Keskkonnaprobleemid metsanduses:

• metsad hävitatakse raiumise teel
  
• kontrollimatu igapäevase tarbepuidu raiumine
  
• keskkonnasaastumine ja põlengud
  
• erosioon, tuuleülekanne, soostumine ning kasvukoha halvenemine mull viisil
  
• hooldustööde tegemata jätmine
  

Keskkonnaprobleemid kalanduses:

• kalavarud vähenenud, eriti hinnatumad kalaliigid
  
• mere sasstumine – maailma mere bioloogilise produktiivsuse vähenemine
  
• suur ja ebaühtlane väljapüük
  

35. Energiamajandus on majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise , turustamise ja müügiga.
Tähtsus: Mida rohkem on kättesaadavat energiat, seda kiiremini areneb tehnika ja tehnoloogia ning seda vähem on vaja inimestel teha füüsilist rasket tööd.
Taastuvad energiaallikad : maapöörlemise energia, maa gravitatsiooni energia, tuuleenergia , biomassi energia, vee-energia, päikese energia jt.
Taastumatud energiaallikad: nafta , maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas .
Traditsioonilised energiaallikad: fossiilkütused (vt. Taastumatud kütused), tuumaenergia, vee-energia, osa biomassi energiast.
Need on energiaallikad, mille kasutamine on praegu väga tavaline.
Alternatiivsed energiaallikad: päikeseenergia, tuuleenergia, tõusu.ja mõõna energia, geotermaal energia...jt
Need on energiaallikad, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad või on need kallid ja ei tasu ära.

KIVISÜSI:
suuremad tootjad: Venemaa, Hiina, India, Saksamaa, Suurbritannia , Austraalia jt
suuremad eksportijad: Ladina-Ameerika, Austraalia, Hiina, Indoneesia, USA, LAV jt
suuremad importijad: India, Jaapan
NAFTA:
suurimad tootjad: Saudi-Araabia, Venemaa, USA, Iraan , Hiina, Mehhiko , Norra jt
suurimad eksportijad: Saudi-Araabia, Kanada, Venemaa, Suurbritannia, jt
suurimad importijad: India, Jaapan, Hispaania, USA jt
MAAGAAS:
suurimad tootjad: Venemaa, USA, Kanada, Suurbritannia, Alžeeria jt
suurimad eksportijad: Venemaa, USA, Kanda, Suurbritannia ..
suurimad importijad: Jaapan, USA
37.
soojuselektrijaam
hüdroelektrijaam
tuumaelektrijaam
Kasutatavad energiaallikad
Maagaas, kivisüsi, masuut, pruunsüsi
vesi
uraan
Paiknemise põhimõtted
Oleneb energiaallikate ja suuremate tarbijate asukohast, tahke kütuse kasutamisel ehitatakse kaevandamise piirkonda, gaasi ja masuudi kasutamisel ehitatakse elektrienergia tarbimiskoha lähedusse.
Ehitatakse tavaliselt suure langusega veerikaste jõgede äärde
Ehitatakse riikides ja piirkondades, kus napib teisi energiaallikaid. Ehitatakse vastavalt tarbija paiknemisele, peab olema veekogu olemasolu – reaktorite jahutuseks.
Osatähtsus maailmas
Peaaegu kogu elektrienergia toodetakse SEJ-s suurte söe ja naftavarudega riikides. Kogu maailma elektrienergiast toodetakse SEJ ligi 2/3
Toodetakse alla 1/5 maailma elektrienergiast. On riike, kus HEJ annab 80% jaenamgi elektrienergia toodangust.
(lõunariigid)
Toodetakse 32 riigis,ligi veerand tuumereaktoritest paikneb USAs. Ei kasutatada Austraalias ja Okeaanias .
Plussid
Jääkaineid saab kasutada põldude lubjamiseks, ehitusmaterjalide toorained , kiire ja odav ehitada.
Ei vaja eriti palju tööjõudu, on odav, jaamade juurde ehitatakse mahukaid ettevõtteid, vähe saastet.
Vajab vähe toorainet, saab osta maailmaturult, tuumajäätmeid väga vähe, ei saasta õhku
Miinused
Veokulud kõrged, atmosfääri suur saastaja, suur veekulu, töötab taastumatutel energiavrudel
Ehitamine võtab palju aega, suurte maa-alade üleujutused, tammid takistavad kalade rännet, rikub jõgede veereziimi
Suured avariiohud, põhineb kõrgtehnoloogial ja nõuab suuri kapitalimahutusi, tuumajäätmed radioaktiivsed, jäätmete paigutus raske, kallis.

tabel lk 75 (5.14)

Metallurgia tehnoloogilised etapid: maagi kaevandamine, maagi rikastamine , tooraine sulatamine , puhta metalli või sulami tootmine, valtsimine / stantsimine .
Paigutuse põhimõtted:
Maagi kaevandamine
Maagi leiukohtade lähedusse, kaevanduste ja karjääride lähedusse.
Maagi rikastamine
Toimub samas, kus kaevandamine, sest alles rikastatud maaki on mõtekas transportida.
Tooraine sulatamine
Enegiaallikate läheduses, sadamalinnades, gaasijuhtmete läheduses
Puhta metalli või sulamite tootmine
Seal kus masinatööstus on asutusest erladatud, samas tarbijatest mitte väga kaugel.
Valtsimine, stantsimine
Tarbija läheduses

must metallurgia:
Musta metallurgia geograafiat iseloomustab tänapäeval see, et maagi rikastamine ja esmane töötlemine toimub tavaliselt maardlates, enamik toodangust eksporditakse.
TOORAINE: rauamaak ja legeerivad metallid (Mn,Cr,Ni)
SUUREMAD RAUAMAAGI TOOTJAD: Austraalia, Brasiilia, Hiina, India, LAV, Venemaa
SUUREMAD TERASE TOOTJAD: Hiina, Poola, Peruu, Austraalia, Sambia , Kanada, USA, Venemaa.
Värviline metallurgia:Cu, Pb, Sn, Zn
VASE TOOTMINE: sisaldab vähe metalli, mistõttu vase rikastamine ja toorvase sulatamine toimub enamasti maagi leiukoha läheduses.
ALUMIINIUMI TOOTMINE: toodangu mahult metallurgias teisel kohal.
VÄÄRISMETALLIDE TOOTMINE: toodetakse tonnides, erilisel kohal ehete valmistamisel, toodangumaht suhteliselt stabiilne.

Masinatööstus: masinaid valmistav tööstusharu, miles eristatakse allharudena aparaadi-,tööpingi-, elektroonika -, elektrotehnika - ja arvutitehnika tööstust.
Keemiatööstus: majandusharu, mis tegeleb keemiatoodete valmistamise ja töötlemisega.
Koopererumine on ettevõtete koostöö, eesmärgiga toode ühiselt valmistada, jaotades selle osade tegemiseks vajalikud tehnoloogilised protsessid, on tootmisüksuste vahel.
Spetsialiseerumine on tootmiskorraldus , kus mingite toodete ja nende osade valmistamine või mingid tootmisjärgud kujundatakse iseseisvateks tootmisharudeks, millega hakkavad tegelema eri ettevõtted või nende osad, kellele see on ainsaks või peamiseks ülesandeks.
Kõrgtehnoloogia on teadusmahukas ja keerukate toimingutega tehnoloogia.
42.vanad harud:
Masinatööstus – tooraine mahukad kütteseadmed, soojustehnika, vedurid , vagunid, laevad, mäe-jametallurgia tööstuse seadmed, raskerelvad jms.
Keemiatööstus – keemilise toorme kaevandamine, anorgaaniliste ainete valmistamine, mineraalväetised, happed , alused.
Vanad harud on materjalimahukad, väga oluline tooraine asukoht, oluline energiamahukus, oluline tööjõi kvantiteet ja tööjõu kvaliteet. Tootmine toimub ühes ettevõttes. Paigutust mõjutab tooraine asukoht.
Uued harud:
Masinatööstus:sisepõlemismootori leiutamine ja vedelkütuste kasutuselevõtt, autotööstus, elektrotehnika, kodumasinate tootmine jms.
Uued harud on kõik tööjõumahukad, Oluline tooraine asukoht, energia mahukus, tööjõu kvantiteet, tööjõu kvaliteet. Iseloomustab ettevõtete koopereerumine ja spetsialiseerumine, väga täpne tehnoloogia. Toodangu reklaami ja turustuse areng ning tootmise globaliseerumine.
Uusimad harud:
Masinatööstus: elektroonika-ja arvutitööstus, side-,tuuma- ja kosmosetehnika.
Keemiatööstus: geenitehnoloogia , biokeemia, ravimi-ja kosmeetika tööstusharu
Uusimad harud on teadusmahukad, tooraine asukoht ja energiamahukus pole üldse olulised, oluline on tööjõu kvantiteet ja väga oluline tööjõu kvaliteet.

Teenindus on abistav või teenindav töö, mis rahuldab inimese või ettevõtte mingit vajadust.
Liigid: ARGI TEENUSED – tarbitakse iga päev, seda pakuvad nt toidukapulused, toitlustuskohad jms ettevõtted.
PERIOODILISED TEENUSED – teenuseid vajatakse teatava ajavahemiku tagant, seda osutavad nt juuksurisalongid, ujulad, turud, jt ettevõtted, mis kujunevad tasuvaks kui nende teeninduspiirkonnas elab vähemalt mõni tuhat elanikku.
EPISOODILISED TEENUSED – vajatakse harvem, nt teater, remonditöökoda jt. Selle edukas ja kestev majandamine eeldab u 10000-20000 inimesega teeninduspiirkonda.
ERITEENUSED – nt konverentside korraldamine, keerulisemad kirurgilised operatsioonid jt, seda teenust vajavad ainult teatud inimesed eri asjaoludel. Seal teeninduspiirkonnas peaks olema mõnisada tuhat inimest.

Logistika : majandusharu, mis tegeleb veoste planeerimise, edasitoimetamise, kontrolli ja juhtumisega.
Veondus TV lk 35 tabel.