ärilaid ümbritsevatest agulitest eeslinnadesse. Agulid lagunesid veelgi ja neist kujuneisd kuritegevuse pesad, mis omakorda peletasid eemale korralike elanikke. Linn kaotas tööstuslinna ringstruktuuri ning kujunes planeerimisest ja sotsiaalsetest protsessidest tingituna sektoriliseks nii funktsionaalses (tööstuse ja elurajoonid) kui ka elurajoonide (sissetulekute jaotuse ja etniliste tunnuste järgi) lõikes. Infoajastu linnhajutamine linnastusruumis ja taaslinnastumine. Infoajastu linnas väheneb tööstustöökohtade osakaal oluliselt tootmise üleilmastumise ja mehhaniseerimise tõttu (deindustrialiseerumine). Nn. Valgekraede ja eriti info ja teadussektoris töötavate inimeste (ehk kuldkraede) osatähtsus tõuseb. Tekivad uued linnasisesed mustrid: vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. Väidetakse, et infoajastu linnadest kaob keskklass (töölised) ja elanikkond jaguneb kaheks:
· Pindalakaart nähtuse väärtust kujutatakse pindalaliselt LINNASTUMINE · LINNASTUMINE on protsess, mille käigus järjest rohkem inimesi asub linnadesse elama. (toimub kiiresti arengumaades, aga arenenud maades aeglaselt) Linnastumise perioodid · Linnastumine linnalise piirkonna rahvaarv kasvab peamiselt sisserände mõjul · Eeslinnastumine rahvastik hakkab kasvama eeslinnades · Valglinnastumine inimesed asuvad elama kaugematesse maapiirkondadesse · Taaslinnastumine linnakeskused muutuvad taas aktiivsemaks · Tasakaallinnastumine - · LINNASTU ehk aglomeratsioon omavahel kokku kasvanud linnad, mis toimivad nagu üks tervik · MEGALINN on ulatuslik linnastunud piirkond, kus mitmed linnastud on omavahel kokku kasvanud LINNASTUMISEGA KAASNEVAD PROBLEEMID (ARENGUMAAD) · Palju töötuid · Vaesus, alatoitlus, haiguste levik · Eluasemeprobleemid · Puudub puhas joogivesi, kanalisatsioon ja infrastruktuur
riigi linnad ning teineteisest eraldatakse linnakeskus ja seda ümbritsev tagamaa. Seejärel vaadeldakse, kas rahvaarv keskuses ja seda ümbritseval tagamaal suureneb või väheneb ning kummas on suurem kasv või vähenemine. Sellise vaatluse tulemusel on võimalik leida neli linnastumise faasi, mis on omakorda jaotatud veel kaheks alafaasiks. Peamisteks faasideks on linnastumine (urbanisation), eeslinnastumine (suburbanisation), vastulinnastumine (counterurbanisation) ja taaslinnastumine (reurbanisation). Linnastumises toimub rahvastiku määraline ja suhteline kontsentratsioon ehk kogunemine linnaregiooni, ees- ja vastulinnastumises toimub vähenemine ehk dekontsentratsioon, ja taaslinnastumises jälle kogunemine. See üldistatav mudel on pärit Lääne-Euroopas 1980. aastate alguses läbi viidud empiirilistest uurimustest linnade ja nende tagamaade kohta. Linnastumise puhul kasvab linnalise piirkonna rahvaarv peamiselt sisserände mõjul.
Linnastumine – Maal elavate inimeste osakaalu vähenemine riikide rahvastikus. Taaslinnastumine – Linnakeskuse taas aktiivseks muutumine. Metropol – Pealinn, suurlinn. Tööstuspark - Hea infrastruktuuriga ala, kuhu ettevõtted koonduvad logistiliste, tööjaotuslike, maksunduslike vm eeliste tõttu. Ringlinn – Mudel, kus ärikeskust ümbritsevad erineva funktsiooni, ehitustiheduse ja maa väärtusega ringjad linnaosad. Tasakaallinnastumine – Linnastumise viies faas, kus pööratakse tähelepanu säästlikule arengule ja ressursside mõõdukale kasutamisele.
piirkonna rahvaarv peamiselt sisserände mõjul. EESLINNASTUMINE rahvastik hakkab kasvama eeslinnades. VASTULINNASTUMINE inimeste Moodne ärikeskus La Défence elama asumine Pariisis kaugematesse maapiirkondadesse. TAASLINNASTUMINE linnakeskuste taas aktiivseks muutumine. Brisbane'i ärikeskus Ü. Liiberi fotod Eeslinnastumine e suburbanisatsioon · Toimus peamiselt 1960. -70. aastatel Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. · Inimesed hakkasid üha enam kolima suurlinnade lähi- ümbrusesse. Linnakeskuses
TARTU ÜLIKOOL Loodus-ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja maateaduste instituut Geograafia osakond GENTRIFIKATSIOON Referaat aines „Inimgeograafia alused“ Töö koostasid: Merilin Meier Kadi Järve Maarja Välimaa Urmas Neimann Tööd juhendas: Janika Raun Tartu 2014 SISUKORD 1.Sissejuhatus 2.Taaslinnastumine ja gentrifikatsioon 3.Gentrifikatsiooni arengulugu 4.Gentrifikatsiooni uurimisviisid 5.Gentrifikatsioon ja selle uurimine Eestis 6.Arutelu ja kokkuvõte. 7.Viited SISSEJUHATUS Gentrifikatsioon (inglise sõnast gentry „alamaadel“) on linnalise keskkonna uuenemine ja ülesehitamine, mis toimub kui jõukamad keskklassi elanikud kolivad allakäinud piirkondadesse, tõrjudes sealt välja alamklassi elanikke. Tihti ehitatakse vanad tööstushooned
loodusvarad, mullastik, taimestik), ühiskondlikud (ajaloolised, majanduslikud, sotsiaalsed, poliitilised) Tihedalt asustatud piirkondade põhjused: viljakas ala, majanduse- ja heaolunäitajate tipp Hõredalt asustatud piirkonnad: halb pinnas, kuumus v külmus Linnastumine - linnarahvastiku osakaalu suurenemine Eeslinnastumine - inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusse Valglinnastumine - linnaasustuse laienemine linnapiiridest välja Taaslinnastumine - linnadest väljarändele järgnev periood, mil hakatakse taas linna kolima Tasakaallinnastumine - inimeste igapäevane liikumine väheneb Linnastumise probleemid: keskkonnaprobleemid (õhu saastatus, vee reostus, jäätmetekogused, mahajäetud tööstus), sotsiaalsed (vaesus, alatotlus, haigused, eluasemeprobleemid, puudulik infrastruktuur, vähene med.abi, transport, migrandid),
Peretoetused - Lisapuhkused - Soodustused töötamisel - Trahvid - 14. Kvoot- sisse- ja väljarändajate piirmäär Linnastumine- linnade kasv ja linnarahvastiku osatähtsuse tõus rahvastikus Eeslinnastumine- rahvastik hakkab kasvama eeslinnades Vastulinnastumine- inimeste elama asumine kaugematesse maapiirkondadesse Taaslinnastumine- linnakeskuste taas aktiivseks muutumine Linnastu- lähestikku paiknevate ja kokku kasvanud linnade kogum Megalinn- ulatuslik linnastunud piirkond, kus omavahell on kokku kasvanud mitmeid linnastud SKT- sisemanaduse kogutoodang Toodangupõhine- antud territooriumil toodetud kõikide kaupade ja teenuste koguväärtus Tarbimispõhine- kõigi tarbitud kaupade ja teenuste koguhind
550. 12 TÖÖSTUSAJASTU LINNAD · Tööstusajastu lõppedes kolis üha enam elanikke linnast eeslinnadesse: 1960. aastatel hakkas Põhja - Ameerikas ja Lääne - Euroopas linnade rahvaarv eeslinnastumise (suburbanisatsioon) tõttu vähenema. 1980. aastatel algas vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon) paljud linnaelanikud asusid elama maale. Infoajastu linn - hajutumine linnasturuumis ja taaslinnastumine · Väheneb tööstustöökohtade osakaal · Info-ja teadussektoris töötavate inimeste osakaal suureneb · Tootmisettevõtted kolivad eeslinnadesse · Linnade tagamaale rajatakse rikkade inimeste elamurajoonid · Eelistatakse linnalähedasi väiksemaid asulaid 14 Infoajastu linn: · Uued töökohad tekivad kõrgtehnoloogilistesse teadusparkidesse ja uustööstuspiirkondadesse. · Paljud inimesed töötavad kodus
Selle tagajärjel linnakeskuse rahvaarv väheneb, aga toimub n.ö - pendelränne, ehk inimesed käivad siiski linna lähedastelt aladelt linnakeskusesse tööle. (nt inimesed käivad Lähtelt Tartusse tööle). 1960-1970. aastatel ● LINNASTUMINE - inimeste liikumine maalt linna. 2) VASTULINNASTUMINE e. KONTRAURBANISATSIOON - protsess, mille käigus inimesed lahkuvad linnast ja linna-lähedastelt aladelt kaugemale (maakohtadesse). 3 TAASLINNASTUMINE e. REURBANISATSIOON - protsess, mille käigus inimesed kolivad linnaaladele ja linnalähedastele aladele tagasi, sest linnasisesed tingimused on paranenud. ● LINNASTU e. AGLOMERATSIOON - omavahel kokku kasvanud linnade kogum, mis toimib ühtse tervikuna. ● MEGALINN e. MEGAPOLIS - omavahel kokku kasvanud linnastute kogum; rahvastikutihedus on nendes kõige suurem (kõik väga suured miljonilinnad).
Euroopas toimus 18. sajandi keskel, langes kokku demograafilise plahvatusega Eeslinnastumine e. sub-urbanisatsioon - on inimeste kolimine linnakeskusest eeslinna, mille tõttu rahvastiku ja majanduse areng toimub linna keskusest kaugemal. (vanemad ja keksealised) Vastulinnastumine e. kontra-urbanisatsioon - Elanikud lahkuvad linnadest kaugematesse maapiirkondadesse Taaslinnastumine e. re-urbanisatsioon - Linnakeskused muutusid tänu renoveerimisele jälle atraktiivseteks ja hakkasid kasvama Ülelinnastumine- on arengumaade linnade ülikiire kasv. Erinevalt linnastumisest ei suuda kohalikud võimud tagada linna järjest suurenevale elanikkonnale töö- ega elukohti Linnastu ehk aglomeratsioon- kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad.
3. Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid LINNASTUMINE – maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. Maaelanike ränne linnadesse; 2. Linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. MAA LINNASTUMINE – linnapiirkondade laienemine: 1. EESLINNASTUMINE – eeslinnade kasv. 1a. VALGLINNASTUMINE – linnaelanike liikumine uuselamu-piirkondadesse. 2. VASTULINNASTUMINE ehk TAANDLINNASTUMINE – elanike liikumine maale. 3. TAASLINNASTUMINE – elanike ränne tagamaalt linna. Linnastumine Põhjused: 1. Tööstuse kasv, industrialiseerumine 2. teenindussfääri osatähtsuse kasv hõives (tööstus lõi keskklassi ja jõukuse teenuste tarbimiseks); teenuste paiknemine kliendikeskselt 3. Tootmise kontsentratsioon ja tsentraliseerumine, Fordistlik majandus 4. Primaarsektori ulatuslik moderniseerumine tööjõuvajaduse järsk vähenemine ja töötus maal
Eeslinnastumine- Põhja-Ameerikas 20. sajandi algused, Lääne-Euroopas 1950-1960 aastatel.Paljud inimesed kolisid kesklinnast kaugemale, linn hakkas endistest piiridest välja valguma. Kuna töö ja meelelahutus on endiselt linnas, siis toob see kaasa hüppelise autoliikluse kasvu ja ummikud. Valglinnastumine- Kui asustus valgub laiali suurendades oluliselt autoliiklust ja hõivates loodusalasid, nimetatakse seda valglinnastumiseks. Seda on näha Tallinnas ja Tartus. Taaslinnastumine- Kesklinn hakkab taas arenema. Paljud noored kolivad kesklinna (eriti need, kes õpivad). Endised äri- ja tööstuskvartalid ehitatakse ümber piirkondadeks, kus asuvad kõrvuti poed, klubid ja töökohad. Tallinnas on selline piirkond reisisadama ümbrus. Tasakaallinnastumine- Selle käigus väheneb inimeste igapäevane liikumine. Inimesed eelistavad varasemast rohkem keskonnasõbralikku eluviisi. Selline areng on nt Freiburgis, Saksamaal. 2
jne. Kesklinna ümbritseb harilikult üleminekutsoon, varasem agul ja tööstusvöö segahoonestuse, elamute, kontorite, kaupluste ja teenindusettevõtetega. Linnasektorite kujunemine: Põllumajandusajastu linnas olid avalikud asutused(kirik, kool), teenindus(turg), tootmine ja elamurajoonid surutud linna kaitsemüüride vahele ja paiknesid segamini. Tööstusajastu linn kasvas kõige kiiremini. Ärila kasvas nii laiusesse kui ka kõrgusesse. Infoajastu linn-hajutamine linnastusruumis ja taaslinnastumine: Infoajastu linnas väheneb tööstustöökohtade osakaal oluliselt toomise üleilmastumise ja mehhaniseerimise tõttu. Linnade planeerimine ja keskkond: territoriaalne segregatsioon-sarnaste sotsiaalsete või majanduslike näitajatega inimeste koondumine teatud piirkondadesse. Linnakeskkond: Hoonestus, tänavad ja nende arhitektuur moodustab kokku tehiskeskkonna- linnamaastiku, mis avaldab mõju ka inimeste psüühikale.
toob see kaasa hüppelise autoliikluse kasvu ja ummikud. Valglinnastumine Kui asustus valgub laiali suurendades oluliselt autoliiklust ja hõivates loodusalasid, nimetatakse seda valglinnastumiseks. Seda on näha Tallinnas ja Tartus. Taaslinnastumine Kesklinn hakkab taas arenema. Paljud noored kolivad kesklinna (eriti need, kes õpivad). Endised äri- ja tööstuskvartalid ehitatakse ümber piirkondadeks, kus asuvad kõrvuti poed, klubid ja töökohad. Tallinnas on
· Töö- ja elukohtade puuduse tõttu tekivad linnade äärtesse agulid ja slummid, kuhu koguneb marginaalne rahvastik. Slumm ülelinnastumise tagajärg Video Calcutta slummist: http://www.youtube.com/watch?v=syCeYGwquo4 http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Wadala_slums_-_Mumbai.jpg Linnastumine Eestis · Eestis toimuvad praegu väga mitmekesised linnastumise protsessid. · Eestis toimub samaaegselt eeslinnastumine, vastulinnastumine ja taaslinnastumine. · Kokku elab umbes 69% Eesti rahvastikust linnades. Miks on rahvaarvu kasv muutunud suureks probleemiks maailmas ? · Halvad majanduslikud tingimused. · Toiduainete ja joogivee puudus. · Elukvaliteedi langus. · Õhu saastumine, vee ja pinnase reostumine. · Metsade hävimine. · Põhjavee puudus. · Mürataseme tõus. Lisad · http://www.bbc.co.uk/news/world-15391515 saab vaadata maailma rahvaarvu kasvu liikuva graafikuna. · http://www.nationmaster
osa linnaelanikest tegeles põllumajandusega · Mullastik, pinnamood olid tähtsad elukoha valmimises · Asusid sageli veekogu ääres ja olid esialgu piiratud müüridega Linnastumine tööstusühiskonnas · Toimub kiire linnastumine · Tekivad uued linnad kaevanduste, sadamate, ülikoolide, kuurortide lähedusse · Looduvarade olemasolu on suur tegur elukoha valmimises Infoajastu linn - hajutumine linnasturuumis ja taaslinnastumine · Väheneb tööstustöökohtade osakaal · Info-ja teadussektoris töötavate inimeste osakaal suureneb · Tootmisettevõtted kolivad eeslinnadesse, vähe ruumi ja kõrged rendihinnad lükkavad väikettevõtted ja tööstuse linnast välja · Linnade tagamaale rajatakse rikkade inimeste elamurajoonid · Eelistatakse linnalähedasi väiksemaid asulaid 3. Iseloomusta linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades. LINNASTUMISE ETAPID:
Õp. lk 57 LINNASTUMINE 4 riiki, kus linnastumine aste on üle 70% - Argentiina - Austraalia - Kanada - Venemaa Alla 40% - Niger - Guinea - Afganistan - Portugal Linnastumise arenguetapid: (õp lk 62-63) 1) Linnastumine-kasvab linnalise piirkonna rahvaarv, peamiselt sisserände mõjul 2) Eellinnastumine-rahvastik hakkab kasvama eellinnades 3) Vastulinnastumine-inimeste elama asumine kaugematesse maapiirkondadesse 4) Taaslinnastumine- linnakeskuste taas aktiivseks muutmine Arengumaad Kõrgelt arenenud maad Linnastumise algus 18.saj lõpp ja 19.saj algus 20.saj keskel Linnade võrk Hõre, üksikud linnad Suurlinne väga palju Linnarahvastiku osatähtsus 40% Üle 70% Linnastumisega kaasnevad Transport, Haljastus
Too näide iga etapi kohta ja põhjenda inimeste liikumissuundi selles etapis. VÄÄRTUSHINNAGUD + põhjused(kõige vanem)LINNASTUMINE- kasvab linnalise piirkonna rahvaarv peamiselt sisserände mõjul. EESLINNASTUMINE- rahvastik hakkab kasvama eeslinnades; Inimesed hakkasid üha enam kolima suurlinnade lähi-ümbrusesse. NT: Mustamäe, Lasnamäe (1980-ndad) VALGLINNASTUMINE- Rahvaarv linnakeskustes ja ka eeslinnades väheneb, kasvab aga linnalähedastel aladel; NT: Peetri küla, Tiskre) TAASLINNASTUMINE- Linnakeskused muutusid tänu renoveerimisele jälle atraktiivseteks ja hakkasid kasvama. Hakati renoveerima ka vanu tööstusrajoone ja töölislinnaosasid; NT: Kalamaja, Pelgulinn *AGLOMERATSIOON- liinade liitumine; NT: Nõmme 7. Mis on megalinnad? Kuidas need on tekkinud? Too mõni näide koos asukohaga Megalinn e megapolis- on ulatuslik linnastunud piirkond, kus omavahel on kokku kasvanud mitmed linnastud, nt: Sinine banaan- London,Asterdam, Brüssel,
3) kaotsi lähevad 2) sisserändajad ei kohane haridusinvesteeringud nn kohaliku kultuuri ja tavadega ,,ajude" äravool 3) suurem surve sotsiaalsfäärile 16. Linnastumine: mis mõjutab linnastumist, linnastumise erinevused vähem ja enamarenenud riikides lk 64. Linnastumise erinevad etapid, nende põhjused: eeslinnastumine, taaslinnastumine, valglinnastumine. Linnastumisega kaasnevad probleemid. Mõjutab: maal puudub töö, kõrgem palk, õppimine. Linnastumine arengumaades: kasvutempo kiire, kasvutegurid loomulik iive kõrge. Linnastumine, eellinnastumine, valglinnastumine, taaslinnastumine. Linnastumine arenenud maades: kasvutempo aeglane. Eeslinnastumine linnalähedale elama asumine. Taaslinnastumine inimeste asumine tagasi kesklinna. Valglinnastumine linnalähedaste asulate kokkukasvamine eeslinnadel.
osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Kuid sõltumata sellest, kas inimene elab maal või linnas, on ta igapäevaelu ikkagi mõjutatud linnas toimuvast. Linnastumist on oluliselt mõjutanud tehnoloogia areng. Praegu moodustab linnarahvastik veidi üle poole maailma rahvastikust. Eeslinnastumine rahvastik hakkab kasvama eeslinnades. Vastulinnastumine - inimesed asuvad elama kaugematesse maapiirkondadesse. Taaslinnastumine linnakeskuste taas aktiivseks muutumine. Ülelinnastumine arengumaade linnade ülikiire kasv. Linnastumist saab iseloomustada linnastumise taseme ja linnastumise tempode abil. Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase madal, linnastumise tempod on aga väga kiired, kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. Arengumaades elab linnades veel veidi alla 50% rahvastikust. Vähem arenenud maades on ka linnaelu probleemid suuremad.
Maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. maaelanike ränne linnadesse; 2. linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. Linnapiirkondade laienemine: 1. Eeslinnastumine- linnaregioonide teke, eeslinnade kasv; 1a. Valglinnastumine- linnaelanike (planeerimatu) liikumine linnadega külgnevatesse uuselamu-piirkondadesse; 2. Vastulinnastumine e taandlinnastumine- elanike liikumine maale, väljapoole linnaregioonide piire (nö I vööndit); 3. Taaslinnastumine- elanike ränne tagamaalt linna pärast eelnenud hajumisprotsesse. Omavalitsuste arv eestis. Suurimad ja väikseimad omavalitsusüksused. 215 omavalitsust (30 linna ja 185 valda). Suurim vald linnata: Viimsi; Väikseim vald: Piirissaare. Asulate hulk Eestis. 4628/4642 asulat (3 alevit- endist alevikku, 188 alevikku, 4437 küla, 14 vallasisest linna (linna/valla ühinemisel)). Maa-asulate arvu muutnud olulisimad reformid. 1977 (alevike määratlemine, külade liitmine), 7000-st maa-asulast 3300
Lanka (15), Nepal (16), Malawi (17), Niger (17), Burkina Faso (18), Etioopia (18) Linnastumisstaadiumid: tunnused. EESLINNASTUMINE – linnaregioonide teke, eeslinnade kasv 1a. VALGLINNASTUMINE – linnaelanike (planeerimatu) liikumine linnadega külgnevatesse uuselamu-piirkondadesse 2. VASTULINNASTUMINE e. TAANDLINNASTUMINE – elanike liikumine maale, väljapoole linnaregioonide piire (nö I vööndit) TAASLINNASTUMINE – elanike ränne tagamaalt linna pärast eelnenud hajumisprotsesse Omavalitsuste arv Eestis. Suurimad ja väikseimad omavalitsusüksused. 215 omavalitsust (30 linna ja 185 valda). Suurim vald linnata: Viimsi. Väikseim vald: Piirissaare. Asulate hulk (suurusjärgud) Eestis. - 3 alevit – endised alevikud - 188 alevikku - 4437 küla - 14 vallasisest linna (linna/valla ühinemisel) Kandid.
o Venetsueela 93 Burundi 10 Linnastumisstaadiumid: tunnused o EESLINNASTUMINE linnaregioonide teke, eeslinnade kasv VALGLINNASTUMINE linnaelanike (planeerimatu) liikumine linnadega külgnevatesse uuselamu- piirkondadesse o VASTULINNASTUMINE e. TAANDLINNASTUMINE elanike liikumine maale, väljapoole linnaregioonide piire (nö I vööndit) o TAASLINNASTUMINE elanike ränne tagamaalt linna pärast eelnenud hajumisprotsesse Omavalitsuste arv Eestis. Suurimad ja väikseimad omavalitsusüksused o 213 omavalitsust (30 linna ja 183 valda). Suurim vald linnata: Viimsi - (18 659 el. 01.01.2017) Väikseim vald: Piirissaare - (99 el. 01.01.2017) Asulate hulk (suurusjärgud) Eestis o 4669 asulat (2016) 12 alevit 188 alevikku
samaks) 1. Maaelanike ränne linnadesse. 2. Linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. MAA LINNASTUMINE linnapiirkondade laienemine 1. EESLINNASTUMINE linnaregioonide teke, eeslinnade kasv 1a. VALGLINNASTUMINE linnaelanike (planeerimatu) liikumine linnadega külgnevatesse uuselamu-piirkondadesse 2. VASTULINNASTUMINE e. TAANDLINNASTUMINE elanike liikumine maale, väljapoole linnaregioonide piire (nö I vööndit) 3. TAASLINNASTUMINE elanike ränne tagamaalt linna pärast eelnenud hajumisprotsesse Omavalitsuste arv Eestis. Suurimad ja väikseimad omavalitsusüksused. 213 omavalitsust (30 linna ja 183 valda). Suurim vald linnata: Viimsi (18 659 el. 01.01.2017) Väikseim vald: Piirissaare (99 el. 01.01.2017) Asulate hulk (suurusjärgud) Eestis. 4669 asulat (2016), sh.4643 maa-asulat. Sh: 12 alevit sh osaliselt (3) endised aleviku. 188 alevikku. 4452 küla
Organisatsioonis on 21. liikmesriiki. Võib pidada maailma suurimaks ja kiiresti arenevaks vabakaubanduse liiduks. OPEC- Organization of the Petroleum Exporting Countries , mis on Naftat eksportivate riikide organisatsioon. Põhitegevus on reguleerida toornafta hinda maailmaturul ja määrata nafta ekspordikvoote. RUUMSTRUKTUURID ja PROTSESSID Tööstusühiskonna linnastumine, aedlinnastumine, uuslinnastumine, ja eeslinnastumine. Postindustriaalse asustuse areng: lahtilinnastumine, taaslinnastumine (gentrifikatsioon), eeslinnades toimuvad muutused. Protsessid infoühiskonna eluruumi (linnade) edasises arengus: globaalne jaotumine kiireksja aeglaseks, konkurentsist ajendatud arendustöö. Tertsiariseerumine – äri- ja kultuuriteenused Kesklinnades Elamine hajutub eeslinnadesse – aedlinna kontseptsioon (Howard 1898) vs Le Corbusier La Ville Radieuse (1933). Moodustub linna väli – kaugem rekreatiivne tagamaa (Friedmann ja Miller 1965) – hajalinn. Tööstus
Infoühiskond tähtsustab teavet ja kasutab (hangib, toodab, talletab, töötleb ja levitab) võimalikult palju kõigis eluvaldkondades. Teadmusühiskond tähtsustab teaduse analüüse ja soovitusi otsustamisel. Ülikoolid ja teadusasutused on tähtsad institutsioonid. Enamus inimesi elab linnalistes asulats. Hea ühiskondlik transport ja isiklikud autod on tööstusühiskonna lõpus põhjustanud lähi- ehk valglinnastumise. Hiljem toimub ka taaslinnastumine (so vanade tööstuspiirkondade kasutuselevõtmine äri-, elu- ja kultuurikeskustena) ning agulite taasasustamine. 2. Mille põhjal võib öelda, et tegemist on demokraatliku valitsemiskorraga? Nimeta demokraatia olulisemad tunnused. Otsetõlkes on rahvavõim. Seega kodanikud osalevad poliitikliste otsuste tegemisel. Võimalikud otsustamisviisid on üksmeele (kodakondsuse) otsimine,
annaabi.ee 
