.................................9 2.4. Peamised tootjariigid......................................................................................................10 2.5. Kasutamine.....................................................................................................................10 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................11 Vaske kasutati juba enne meie aega. Tänapäevalgi veel on vasemaagi kaevandamine ning vase tootmine väga populaarne. 170 vaske sisaldavast mineraalist kasutatakse vase tootmisel 17. Vaske leidub peaaegu kõikides maailmajagudes. Vaske saab toota rikastamise teel, püro- ja hüdrometallurgia abil. Peamised tootjariigid on Põhja- ja Lõuna – Ameerikast, kus vaske ka kõige rohkem leidub. Tänapäeval kasutatakse nii vasemaaki kui vaske igapäevaelus väga palju.....................................................................................................
Sulamistemperatuur 1084.62 °C. Välistingimustes tekib vase pinnale aja jooksul rohekas kattekiht (paatina), mis kujutab endast erinevate vase hüdraatsoolade segu (sulfaat, karbonaadid). Vase ja messingi painduvus teeb nad ideaalseks materjaliks veevärgi torustike jaoks. Saamine Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest. Suured vasemaagi maardlad asuvad Tsiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus Chuquicamata karjäär. Mürgisus Kõik vaseühendid on mürgised. 30 g vasksulfaati on inimesele surmav kogus. Vase sisaldus joogivees ei tohi ületada 2 mg/l, kuigi vasepuudus joogivees on samuti miinus. Vaseioonid annavad ainele hästi äratuntava kergelt magusa "metalse kõrvalmaitse". Kasutamine Vaske kasutatakse peenraha vermimisel,
Mõned pronksliigid olid väliselt äravahetamiseni sarnased kullaga ning neid hinnati eriti kõrgelt. Vase Sulamistemperatuur on 1084.62 °C. Välistingimustes tekib vase pinnale aja jooksul rohekas kattekiht (paatina), mis kujutab endast erinevate vase hüdraatsoolade segu (sulfaat, karbonaadid). Vaske on lihtne töödelda valtsimise ja vormimise teel. Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest [3]. Suured vasemaagi maardlad asuvad Tsiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus Chuquicamata karjäär. Väikese eritakistuse tõttu kasutatakse vaske puhtal kujul laialdaselt elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks, näiteks trükimontaazis. Teine väga hea vase omadus on soojusjuhtivus, seepärast kasutatakse vaske laialdaselt soojusagregaatide valmistamisel (nt. radiaator)
Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 64. Omaduste poolest on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm³. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Tema sulamistemperatuur on 1083 °C. Vaske leidub looduses sülfiidsete ühenditena Cu 2S (vaskläik), CuFeS2 (malahhiit). Punaka värvusega, hästi sepistatav metall, hea soojus- ja elektrijuht. Kuivas õhus püsiv, niiskes kattub roheka paatinakihiga [Cu 2CO3(OH)2]. Suured vasemaagi maardlad asuvad Tðiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus – Chuquicamata karjäär. Vask ja tema ühendid on mürgised ! Vaske saadakse ja puhastatakse elektrolüütiliste meetoditega Kasutamine: energeetikaseadmed, elektrijuhtmed, soojusvahetid, müntide metall, Sulamid (pronksid): Cu – Sn tinapronks Cu – Si ränipronks Cu – Zn valgevask Lihtainete omadused Vask reageerib õhuga kõrgemal t°-l (~800°C)
Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 64. Omaduste poolest on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm³. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Tema sulamistemperatuur on 1083 °C. Vaske leidub looduses sülfiidsete ühenditena Cu2S (vaskläik), CuFeS2 (malahhiit). Punaka värvusega, hästi sepistatav metall, hea soojus- ja elektrijuht. Kuivas õhus püsiv, niiskes kattub roheka paatinakihiga [Cu2CO3(OH)2]. Suured vasemaagi maardlad asuvad Tiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus Chuquicamata karjäär. Vask ja tema ühendid on mürgised ! Vaske saadakse ja puhastatakse elektrolüütiliste meetoditega Kasutamine: energeetikaseadmed, elektrijuhtmed, soojusvahetid, müntide metall, Sulamid (pronksid): Cu Sn tinapronks Cu Si ränipronks Cu Zn valgevask Lihtainete omadused Vask reageerib õhuga kõrgemal t°-l (~800°C)
osata öelda, missugust mõju see keskkonnale tekitab. 5. Toidus - Hõbedat kasutatakse toiduvärvina. Euroopa Liidus on hõbeda kasutamine toitudes kiidetud heaks ning talle on omistatud E-aine kood E 174.[12] Hõbedat kasutatakse peamiselt saiakeste, kookide, tortide ja muude magustoitude kaunistusena. Huvitavad faktid Et puhast hõbedat kätte saada, rakendati nn Mehhiko protsessi. Selle käigus hõbedamaak jahvatati ja seejärel segati soola, vasemaagi ja elavhõbedaga. Seda segu segasid loomad, kes olid seotud suure lihviposti külge ja käisid ringiratast ümber segukasti. Aegamööda muutus hõbe maagist puhtaks peeneks metalliks, see omakorda lahustus elavhõbedas. Aeg-ajalt elavhõbe eemaldati ja destilleeriti. Ühe ühiku hõbeda saamiseks kulus umbes kaks ühikut elavhõbedat. Sõna hõbe pärineb anglosaksi keelsest sõnast seolfor.
Kui palju inimesi on koos, hakkavad haigused kiiresti levima ning arengumaades pole arstiabi kahjuks kõigile kättesaadav. Majandus Riigi SKT on 25 809mld $(2017) ning SKT elaniku kohta on 1 509.797 $(2017). Angolas on SKT elaniku kohta suurem 4 170.312$(2017) samuti on suurem ka riigi SKT 124.209mld $(2017). Malawis on SKT elaniku kohta väiksem 338.484$(2017) ja kordades väiksem on ka riigi SKT 6.303mld $(2017). Sambia peamised majandusharud on mäetööstus, eelkõige vasemaagi kaevandamine ja töötlemine, põllumajandus, ehitus, toiduainetööstus, keemiatööstus, tekstiilitööstus, väetisetööstus ja aiandus. Riik ekspordib peamiselt vaske, koobaltit, elektrienergiat, tubakat, lilli ja puuvilla.
korrosioonikindlamad kui puhtad metallid. Melhiori üks koostisosa on vask( Cu ). Arvatakse, et vask oli esimesi või isegi esimene metall, mida inimkond tunneb. Vase kasutuselevõtt lõpetas ajaloos kiviaja. Vask hakkas asendama kivi relvade, tööriistade ja ehete valmistamisel näiteks enam kui viietuhande aasta vanust Cheopsi püramiidi rajati vasest tööriistadega. Vanimad arheoloogilised leiud arvatkse pärinevat ajast 9000 - 10 000 aastat e.Kr. Tinamaaki sisaldava vasemaagi töötlemisel tekib vase ja tina sulam pronks, mis on vasest kõvem materjal ja sobib paremini tööriistade valmistamiseks. Nii sai alguse pronksiaeg. Vase ja tsingi sulam on messing ehk valgevask. Melhiori teine koostisosa on nikkel ( Ni ). Nikkel on Läikiv hõbedane metall. Tihedus 8908 kg/m-3. Kõvadus 4,0 Mohsi skaalas. Sulamistemperatuur 1728 K (1455 °C). Ferromagneetik. Nikkel on vajalik microelement nii taim kui loomorganismides.
Juhendaja: Annika Koitmäe Tallinn 2011 Tööstusahjude tüübid Vannahi Vannahjud on vaba tööruumiga ahjud, mille alumine osa on ehitatud vannina. Vannahjude kasutusala on materjalide sulatamine. Terast toodetakse martäänahjudes, mitmesugused vannahjud on tarvitusel värvilises metallurgias. Suurimad neist on peegeldusahjud pikkusega 30...50 m, mida kasutatakse näiteks rikastatud vasemaagi sulatamisel pooltooteks vasekiviks. Martäänahjust . sulaterase väljumistemperatuur on 1550...1650 °C, mistõttu ka töökambrist väljuva gaasi temperatuur on kõrge 1750...1850 °C. Ahjuvõlvi sisepinna temperatuur on seejuures 1650...1680 °C. Kõrge temperatuur saadakse kõrge eelsoojenduse ning hapnikuga rikastatud põlemisõhu kasutamisega. Regeneratiiveelsoojendid annavad õhku temperatuuril kuni 1000...1200 °C. a - leekahi; b elektriahi. Karastusahi
(380km). Suurim järv on Buenos Airese järv, mille pindala on 1850km 2, millest 970km2 kuulub Tsiilile ja 880km2. Loodusvööndid: Tsiili paikneb kõrgvööndilisuse alal. Põhjaosas on troopiline poolkõrbe- ja kõrbevöönd, keskosas igihalja ja pooligihalja metsa vöönd, lõunaosas segametsa ja oksasmetsa vööndid. Peamised majandusharud: mäetööstus (maailmas esikohal salpeetri, vasemaagi ja joodi tootmise poolest, olulised on ka molübdeen, rauamaak, seleen, boor, väävel, hõbe, kuld), värviline ja must metallurgia, keemiatööstus, naftatööstus, masinaehitus, toiduainetetööstus jne. Põllumajanduses on olulisel kohal loomakasvatus (lambad, veised) ja taimekasvatus (nisu, mais, riis, kaer, oder, kartul, oad, viinamarjad, suhkrupeet, raps). Maakasutus
alumiinium ja plastid. Leidumine looduses Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena, näiteks sulfiidina (Cu2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ehk CuCO3 x Cu(OH)2. Vaske leidub looduses ka ehedalt.Vask on üks vanemaid metalle. Vasemaagist valmistatud vanimad esemed on enam kui 10 000 aastat vanad. Põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest.Suured vasemaagi maardlad asuvad Tsiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus Chuquicamata karjäär. Kastusalad Kasutatakse palju elektroonikatööstuses. Näiteks: Arvutid, Autoelektroonika ja Helithnika kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks, näiteks trükimontaazis. Eelistatud on vask just oma väikese eritakistuse pärast 0,017 ·m. Võrdlus hõbedaga mis on mitmeid kordi kallim 0,016 ·m
Kivikirvega tagumisel ei purunenud ehe vask kildudeks nagu tulekivi, vaid muutis kuju ja läks teravamaks. Sellistest tähelepanekutest võis alguse saada metallide külmtöötlemine. Hiljem võis vase tükk sattuda lõkkesse, kus ta muutus hästi pehmeks ning temast hakati valmistama näit. nooleotsi, nuge ja ehteid. Kiviaja vahetas välja vaseaeg. Vase kasutamisega seoses vähenesid maapinnal Click to edit Master tex esinevad eheda vase ja vasemaagi varud ning hakatiSecondrajama maa- level aluseid kaevandusi. Third level Fourth level Fifth l Eheda vase moodustumisest on arvamusi mitmeid. Ühe levinuma seisukoha järgi oli vask kaugetel geoloogolistel ajastutel algul
bakteriaalsete haiguste raviks. Kasutatud ka värvainena, puidukaitsevahendina jne. Varemalt kasutatud ka meditsiinis, kuid aine on siiski nõrgalt toksiline. Suuremas koguses tekitab nahaga kokkupuutel ärritust, suurtes kogustes allaneelates võib olla ka surmav. (CuOH)2CO3 ehk Cu(OH)2 x CuCO3 (Hüdroksiidi ja karbonaadi segaühend, nn hüdroksiidkarbonaat) Ainet kutsutakse tavapäraselt stabiliseeritud vask(II)hüdroksiidiks. Malahhiit on üks ilusaimaid vase mineraale, mis võib tekkida vasemaagi murenemisel.See on rohelist või sinakat värvi poolvääriskivi. Võib olla ka geeljas. Sama keemilise koostisega on vaskesemete pinnal pikajalisel õhu käes seismisel tekkiv hallikasroheline paatinakiht. Seda esineb nt vanade kirikute või raekodade tornikiivritel. Malahhiiti kasutatakse näiteks ehete valmistamisel. Usutakse ka, et see kristall on puhastava toimega, kaitstes selle kandjat negatiivse energia eest ning sümboliseerib (edasi) liikumist, muutumist ja uuestisündi.
Leidumine looduses Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena, näiteks sulfiidina (Cu2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ehk CuCO3 x Cu(OH)2. Vaske leidub looduses ka ehedalt.Vask on üks vanemaid metalle. Vasemaagist valmistatud vanimad esemed on enam kui 10 000 aastat vanad. Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest.Suured vasemaagi maardlad asuvad Tsiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus Chuquicamata karjäär. Füüsikalised omadused Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kui vaske kuumutada,siis kattub ta musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht
MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Punktid 27/33 Hinne 33, maksimaalne: 40 (82%) Küsimus 1 Valmis Hinne 0 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline nimetatud terastest on suurema kõvaduse ja tugevusega (nii lõõmutatult kui karastatult)? Vali üks: a. järeleutektoidne teras b. eutektoidne teras c. eeleutektoidne teras d. eutektiline teras Küsimus 2 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Happeliseks kuumuskindlaks materjaliks on Vali üks: a. samott b. grafiit c. magnesiit d. dinas Küsimus 3 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on eutektoid? Vali üks: a. tardunud faasist samaaegselt tekkinud faaside segu b. vedelfaasist samaaegselt tekkinud keemilised ühendid c. vedelfaasist samaaegselt tekkinud faaside segu d. tardunud faasist samaaegselt tekki...
Töötleva tööstuse tähtsaimas linnas Nouadhibous asuvad naftatöötlemis-, musta metallurgia ja keemiatehas ning kalakombinaat. On ka tekstiili-, ehitusmaterjali- ,metalli- ja toiduainetööstuse ettevõtteid. Rohkesti tegeldakse käsitööga. Välja veetakse metallimaake, kipsi, kalasaadusi, nahka, eluskarja, kummiaraabikut. Riik ise on sunnitud olulisel määral importima toiduaineid ning kasutama välisabi. Tähtsamaks tuluallikaks on raua-ning vasemaagi eksport. Mauritaania tugevad küljed: kaevandatakse rauamaaki, maailma suurim kipsivaru, vasemaak, kuid praegu kaevandatakse seda vähe, Aafrika maade parim merekalapüügimaa. Mauritaania nõrgad küljed: Võlahäda, ligi 2 mrd. $ suurune riigivõlg, mille põhjustas riigi frangitsoonist väljaastumine. Viljatu maa- 2/3 on kõrb. Väga kuum ja kuiv kliima. Linnaelanikke: 53% Keskmine eluiga: 55 aastat Imikute suremus: 183% Kirjaoskamatus: 62% Rass: Maurid moodustavad rahvastikust kolmandiku
Nende mõjul on tekkinud mäestikud ja vulkaanid ning toimuvad vulkaanipursked ja maavärinad. Siiski leidub seal ka välisjõudude poolt kujundatud pinnavorme, näiteks jõeorge ning Atacama kõrbesse on tuule mõjul tekkinud luited. MAAVARAD Tsiilis leidub üsna palju maavarasid. Peamised neist on: vasemaak (Cu), rauamaak (Fe), molübdeen (Mo), hõbedamaak (Ag), kuld (Au), nitraat, (veidi ka mangaanimaaki (Mn), naftat, kivisütt). Põhja Tsiilis, Atacama kõrbes, on maailma suurimad vasemaagi maardlad. (Joonis 3). LAAMTEKTOONIKA Tsiili asub Lõuna-Ameerika laama edela- ja läänepoolses ääreosas. Lõuna-Ameerika laamast läände jääb Nazca laam. Lõuna- Ameerika laam on mandriline laam ja Nazca laam ookeaniline. Nende kahe laama põrkumisel sukeldub ookeanilise maakoore põrkeserv mandrilise laama serva alla. Tekkinud surve tulemusena pressitakse ülemise laamaserva kivimid kurdudesse ja lõhestatakse, tekib kurdmäestik. Nii on tekkinud Andide mäestik.
selle tõttu tehtigi narva jõele veskeid ja tehaseid sõjavägi vajab kaupu rootsi riik sel ajal suurriigi staatuses väiksest talupojamaast paisunud väga suureks pea tervet läänemerd hõlmavaks riigiks kõike üritatakse eestis toota talupojad ei tohtinud tammesid maha raiuda, sest need läksid laevade ehituseks ja riigi kaitseks, võis järgneda isegi surmanuhtlus 1649 sae- ja vaseveski Narva jõel veejõul toimus vasemaagi töötlemine ka tallinnasse rajatakse erinevaid veskeid nt paberveski, toodeti kaltsudest paberit 1667 Härjapea jõgi paberveski pikka aega voolas läbi tallinna, kasvas kinni on olnud mitmete tootmiste asupaigast voolava vee jõud aitas käivitada mitmeid masinaid algas ülemiste järvest ja voola tallinna lahte kiriku- ja vaimuelu võitlus igasuguste usuliste väärnähtuste vastu eesti alal toimuvad nõiaprotsessid just rootsi ajal
b. kõvadus, väsimuspiir, katkeahenemine c. voolavuspiir, kõvadus, katkevenivus d. tõmbetugevus, löögisitkus, katkevenivus Question 29 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Al elektrolüüsil koguneb Al Select one: a. jääb lahusesse b. jääb elektolüüdi pinnale c. katoodile d. anoodile Question 30 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Sulfiidse vasemaagi särdamist tehakse eesmärgiga Select one: a. redutseerida vask b. oksüdeerida maaki c. utiliseerida SO2 d. saada toorvaske Question 31 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Likvatsioon kujutab endast Select one: a. peeneteralist struktuuri b. keemilise koostise ebaühtlust c. jämedateralist struktuuri d. kahjulike lisandite sisaldust Question 32 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question
Temperatuuri amplituud on keskmiselt 8° C. Aasta keskmine temperatuur on 11° C. Aastane sademete hulk on 300-400 mm. c) vetevõrk Kõik jõed algavad Andidest, on lühikesed ja energiarikkad. Pikimad jõed on Loa (440 km) ja Bío-Bío (380 km). Tsiili pikioru lõunaosas, Patagoonia Kordiljeerides ja Tulemaal on palju järvi. d) loodusvarad Tsiili on maailmas esikohal vasemaagi ja salpeetri, teisel kohal molübdeenimaagi ja kolmandal kohal väävli leiukohtade poolest. Leidub ka kivi- ja pruunsütt, raua-, mangaani-, plii-, tsingi-, nikli-, volframi-, koobalti-, elavhõbeda-, ja uraanimaaki, kulda, hõbedat, naftat, maagaasi, boraate, seleeni, joodi ja keedusoola, rannakaljudel guaanot. e) loodusvööndid Tsiili paikneb kõrgvööndilisuse alal. Põhjaosas on troopiline poolkõrbe- ja kõrbevöönd,
27) Valuploki peeneteraline struktuur valuplokivormi täitmisel moodustub: kiirel jahtumisel. 28) Terase kvaliteedi tõstmiseks degaseerimise teel kasutatakse elekterräbu ümbersulaatust. 29) Süsiniku sisalduse suurenemine terases vähendab: löögistikust. 30) Valadeis moodustub kahanemistühik: rahuliku terase puhul. 31) Kõige tootlikumaks terase saamise meetodiks on: martäänmeetod. 32) Kõige kvaliteetsem teras saadakse: hapnikkonvertereis. 33) Sulfiidse vasemaagi särdamist tehakse eesmärgiga: utiliseerida SO2. 34) Kloori kasut. Ti ja Mg tootmisel 35) Tsementiit raudsüsiniksulameis kujutab endast: keemilist ühendit. 36) Kõige madalam sulamistempeatuur Fe-C sulameist on: eutektseil sulameil. 37) Ferrosiliitsiumit ja Ferromangaani kasut. terase tootmisel: redutseerimiseks. 38) Terase legeerimist kergelt oksüdeerivate elementidega (V, Cr, Mn jt) tehakse sulatamisel. 39) Likvatsioon kujutab endast: Keemilise koostise ebaühtlust.
rahvastikust. · 83% rahvastikust elab linnades. · Tsiilis on tegemist nooreneva rahvastikuga · Keskmine eluiga on küllaltki kõrge. · 79% rahvastikust on metissid (eurooplaste ja indiaanlaste segaverelised järglased). Usundid Tsiilis: 9 III Energiamajandus Milliseid energia-ja loodusvarasid leidub selles riigis? Tsiili on maailmas esikohal vasemaagi ja salpeetri, teisel kohal molübdeenimaagi ja kolmandal kohal väävli leiukohtade poolest. Leidub ka kivi- ja pruunsütt, raua-, mangaani-, plii-, tsingi-, nikli-, volframi-, koobalti-, elavhõbeda-, ja uraanimaaki, kulda, hõbedat, naftat, maagaasi, boraate, seleeni, joodi ja keedusoola, rannakaljudel guaanot. Tsiili impordib: Tsiili ekspordib: · Masinaid · Vaske
Kullakaevamise kuldne kuldne ajastu lõppes 1920ndatel. Sellest ajast on esikohale tõusnud vase kaevandamine, kaevandamine, mis muutus riigi peamiseks ekspordiartikliks. 1990ndatel tehtud ulatuslike investeeringute tulemusena sai Tsiilist maailma juhtivaim vasetootja ja eksportija. Seal asub 33% maailma vasemaardlatest. Tsiili on maailma suurim vase välja vedaja. Atacama kõrbes riigi põhjaosas on maailma suurimaid vasemaagi maardlaid. Chuquicamata kaevandus on 4115 meetrit pikk ja asub 670 meetri sügavusel maa all. Iga nädal tuuakse siit välja miljoneid tonne maake, millest seejärel sulatatakse vaske. Tsiili on ka maailma suurim molübdeeni tootja, viies hõbeda toodangult ja kuulub 15 juhtiva kullatootja hulka. Tsiilil on ka suuri mittemetalsete mineraalide mineraalide varusid: joodi, liitiumkarbo
Individuaalsel kujul avastas ja eraldas nikli rootsi mineraloog Axel Fredrik Cronstedt Rootsi looduslikust nikkelarseeniidist NiAs 1751. aastal. Seda mineraali tunti juba palju varem saksakeelse nime Kupfernickel all ja seostati kiusliku Saksi mäevaimuga (ligikaudses tõlkes on Kupfernickel „vana Nick’i vask“), kes ei lase sellest maagist vaske sulatada. Tegelik põhjus seisnes asjaolus, et Kupfernickel (praeguse nimetusega nikoliit või nikkeliin) oli väliselt väga sarnane vasemaagi koostisega Cu2O (mõlemad mineraalid on ühesugust punast värvi). Cronstedti avastus ei leidnud kaua aega tunnustust (teadlane suri enne seda 1765. aastal). Puhtamal kujul eraldas nikli rootsi keemik ja metallurg T. Bergman 1775. aastal. Füüsikalised omadused määratles täpsemalt alles 19. sajandi alguses J. B. Richter. Saamine Nikli saamise tehnoloogia oleneb suuresti kasutatavast toormest. Rakendatakse nii püro- kui ka hüdrometallurgilisi meetmeid
(LOENG 1) (SLAIDID : EUROOPA MUINASKULTUURIDE UURIMISE AJALOOST (FAIL 1) Hesiodos 7 saj. e.Kr eepos "Töö ja päev". Kirjeldab varasemat aega paradiisiks kuldajajärk. Edasi tuleb Zeusi poolt loodud hõbeajajärk, millele järgneb pronksiajastu. Pronksiajastule järgneb rauaajastu, mis on inimestele kõige halvem ajajärk. Võib arvata, et Hesiodos ei ole seda kõike ise välja mõelnud tegemist on üldise arusaamaga. Lucretius - poeem "Asjade loomisest". Kirjeldab ajalugu nii, et alguses oli elu suhteliselt raske. Tsitaat: "Võiks siis tõesti nüüd ajada niisukest loba nagu oleksid tollal siin maal kullajõed voolanud, puud aga kalliskive siis õite asemel kandnud." Antiikajal teadmised hämmastavalt suured, rooma ajal kirjalikke allikaid vähem. Konstatinos (Kyrillos) ja Methodios paavst Clemensi hauda avastamas 861. a. Keskajal ei osata eriti mõista ega näha minevikus välja tulnud huvitavaid leide (nt kivikirveid peeti piksenoolteks, mis riputati ...
Viimane on ka suurim eksportija maailmaturu tarbeks. Haruldastel metallidel harilikult oma maake polegi, neid saadakse kõrvalsaadustena teistest maakidest või koguni toormetallist selle väärindamisel. Et haruldaste metallide eraldamine nõuab väga head tehnoloogiat, koondub see sõjalistesse suurriikidesse USA-sse ja Venemaale, konkurentsi teeb veel Jaapan. Väärismetallidest saadakse hõbedat kõrvalsaadusena seatina-, tsingi ja vasemaagi rikastamisel ja toormetalli puhastamisel. Maailma suurim hõbedatootja oli ning on Mehhiko, olulised on veel USA ja Venemaa. Kuld, plaatina jt. esinevad looduses ehedalt, neid pole tarvis sulatada ega väärindada, peamine töö on erakordselt vaese maagi rikastamine. Umbes 3/4 maailma kulda toodab Lõuna-Aafrika, teisel kohal on Venemaa, olulised kullatootjad veel USA, Kanada, Austraalia. Väiketootjaid on aga uskumatult palju. Masinaehitus Endastmõistetavatel põhjustel paikneb see haru
provintsist. Provintsid on jaotatud munitsipaliteetideks. Lühidalt mõningaid tähtsamaid ajaloolisi fakte Hispaaniast kronoloogilises järjestuses: · Esimesed inimasustuse jäljed Pürenee poolsaarel ulatuvad vanemasse paleoliitikumi aega. · Gibraltarist on leitud ka neandertallaste koljujäänuseid. · II aastatuhande lõpust e.m.a. rajasid foiniiklased Hispaanias kaubanduskolooniad- Cádiz ja Málag. · III aastatuhandest e.m.a. on andmeid vasemaagi kaevandamisest. Põliselanikud olid riigis peamiselt ibeerid ja baskid. · 3. saj. e.m.a. tungisid Hispaaniasse kartaagolased. · 3. saj. e.m.a. II Puunia sõja ajal tõrjusid roomlased kartaagolased riigist välja ja valitsesid Hispaaniat järgmised 2 sajandit. · 7. saj. e.m.a. algas kreeklaste kolonisatsioon. Põhjapoolt tulid keldid, segunesid ibeeridega ja kujunesid keltibeerid. · 8- 9 saj. e.m.a. hakati riigis kaevandama rauamaaki ja kasutama rauda. · 1. saj. m.a.j
Skorpion on ka tähtkuju. Sükomoor (lk 324) sükomoorviigipuu - kõva, mädanemiskindla puiduga viljapuu troopilises Aafrikas. Püloon (lk 332) VanaEgiptuse templi kahe torniga väravehitis. Nüüdisajal hoone, pargi või muu sellise sissepääsu kaunistav torn; Võlvkaare, rippsilla või muu rajatise massiivne tugipost. Malahhiit (lk 352) vasemaagina tarvitatav roheline mineral, poolvääriskivi. See tekib vasemaagi murenemisel. Malahhiit kaitseb kurja silma, nõiduse ja kurjade vaimude eest ning on võimas tundekeha puhastaja. Malahhiit on vasemaak, mille liigne kogus võib osutuda mürgiseks. Kuid lihvitud kivi kandmine on täiesti ohutu, seega on toksilise annuse saamine välistatud. Saakal (lk 349) - EdelaAasias, PõhjaAafrikas ja Balkanil elutsev väiksematest loomadest ja raipeist toituv punakaskollane koeralaadne kiskja. Kümnes raamat
Mageveejärvi on vähe ja enamik neist on väikesed mägijärved. Majanduses on oluline põhjavesi, mida leidub 4,8 mln km2 suurusel alal. Maavarasid leidub rikkalikult. Kivisöevaru poolest on Austraalia maailmas 6. koht ja pruunsöevarult 2. koht. Esikohal on Austraalia boksiidi, plii-, tsingi-, nikli-, uraani- ja tantaalimaagi, tsirkooniumi, hõbeda-, haruldaste muldmetallide ja tooriumi, teemantite, safiiri ja opaali varu poolest. Kolmandal kohal vasemaagi, kulla ja liitiumimaagi varu ning neljandal kohal raua- ja mangaanivaru poolest. Leidub ka naftat, maagaasi, põlevkivi ja teisi maavarasid. Austraalia on kõrgelt arenenud tööstus-põllumajandusmaa. Maailmamajanduses on ta oluline mineraalse toorme ja põllumajandussaaduste eksportija. Enamiku elektrienergiast annavad soojuselektrijaamad ja 8% hüdroelektrijaamades. Kolmandik maagaasist veetakse veeldatult välja, kogu kaevandatav uraan eksporditakse kontsentraadina. Rauamaagi
1.loeng eksam suuline. Läti piirid: Põhjas on Eesti 348 km. Lõunas on Leedu. Kõige pikem piir 576 km Idas on Vene 282 km Kagus on (150) Valgevene 167 km merepiir on 531 km Pindala 64.589 km2 Rahvaarv 1897 1,93 milj 1935 1,91 milj 1989 NSVL okupatsioon. Lõpus max 2,67 milj 2000 2,38 milj 2009 2,27 milj(hinnanguline)(ülehinnatud) ülehinnatud rahvaloendus. 2011 2,07 milj (2,067,887) positiivset iivet pole suudetud saavutada(vananemine + väljaränne) Rahvastiku koosseis % 1935 1989 2009 2011 lätlased 77,00% 52,00% 59,00% 60,20% venelased 10,30% 41,90% 33,90% 32,50% sakslased 3,30% 0,10% 0,20% Alla 1% poolakad 2,90% 2,50% 2,40% 2,40% juudid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
