Arvuti protsessorid Mis on protsessor? Protsessor on arvuti süda, mis tegeleb otseselt arvutamisega. Protsessor töötleb temasse sisestatud andmeid ja väljastab tulemusi. Protsessorite tüübid Pentium Pentium MX Pentium II Pentium III Pentium 4 Pentium M Athlon Duran Sempron Protsessor Taktsagedus Vahemälu Ülesanne Neli põhitoimingut. Vahemällu salvestatakse kiiret ligipääsu vajavad andmed. Kasutatud kirjandus http://www.tlu.ee/~hillarp/OpiProjekt/index11.html http://et.wikipedia.org/wiki/Keskprotsessor Tänan kuulamast!
Kaasaegsete mikroprotsessorite arengu kõige tähelepanuväärsemaks iseloomustajaks ongi nende töökiiruse ülikiire suurenemine koos mikrolülituse kristallile paigutatud elementide arvu kiire kasvuga (transistoride arv ulatub juba kümnetesse miljonitesse). Siiski sõltub arvutuste tegelik kiirus ja arvutisüsteemi jõudlus ka paljudest teistest faktoritest: protsessori- ja siiniarhitektuurist, mälutöö korraldusest, arvutusülesande iseloomust jne. Protsessorite tegeliku jõudluse hindamisel on väga levinud (kuigi lihtsustatud) parameetriks MIPS (operatsioone miljonites sekundi kohta). Kui esimesel tuntud mikroprotsessoril 8086 oli see alla 1 MIPS-i, siis praegu kasutusel oleval Pentiumi puhul tuuakse selle väärtuseks vähemalt 100 MIPS. Personaalarvutustehnikas ongi aegade jooksul kõige enam kasutatud firma Intel mikroprotsessoreid, milliseid alates 8086-st iseloomustab täielik tagasiühilduvus, s.t
Protsessori valimise juures vaadatakse peamiselt 2 näitaja: See parameeterist sõltub, kui palju loogikatehteid suudab antub protsessot ühes sekundis teha. Protsessori seeria mõjutab vahele arvuti kiirust samuti päris oluliselt, sest erinevates prose tüüpides on kasutatud erinevaid tehnoloogiad, mis lubavad erinevaid võimalusi. Protsessoreid on tohutult palju erinevaid marke erinevatest ajajärkudest: Inteli protsessorid: 70.aastatel oli protsessorite tootmine alles lapsekingades ja selle aastakümne lõpuks said valmis 8086 ja 8088 protsessorid, millede taktsagadus oli vastavlt 5 ja 10 Mhz. Temale järgnes 88 aastal 386SX. 386 protsessorite maksimaalne taktsagedus oli 33 Mhz. 89.aastal loodi 486DX mille taktsagedus pärast paariaastast täiustamist ulatus juba 50 Mhz. 90.aastate algul täienes 486 protsessor edasi ja 1992 a. loodi 486DX2 mille taktsagedus ulatus kuni 66 Mhz. Kaks aastat hiljem (1994) loodi
poolt ära. · IDT (Integrated Device Technology) 1980. aastal Ted Tewksbury poolt. o Toodeteks on andmeliikluse protsessorid ja mikroprotsessorid. Inteli Mikroprotsessorid · 1971. Intel laseb müüki esimese mikroprotsessori Intel 4004. · 1978. Intel tutvustab Intel 8086 ja Intel 8088 mikroprotsessoreid ning esimesi x86 kiipe. · 1982. Intel tutvustab Intel 80286 protsessorit, mis suutis käivita kõik tarkvara mis olid töötatud välja eelnevate Inteli protsessorite poolt. · 1985. aastal valmistati esimene 32 bitine protsessor 80368 · 1988. aastal 386SX. 386 protsessorite maksimaalne taktsagedus oli 33 MHz. · 1989. Intel tutvustab 80486 protsessorit. · 1993. Intel laseb välja esimese Pentium mikroprotsessori. Maksimaalne taktsagedus oli 100 MHz. · 1995. Intel tutvustab Pentium Pro protsessorit, mis on ka aluseks edasistele protsessoritele Pentium II, Pentium III, Pentium M ning Intel Core. · 1997
1. AGP liides ja selle kasutamine Accelerated Graphics Port Alustas Intel koos Pentium II Videokaartidele 2 reas 66-pin 2. AMD protsessorite areng läbi aegade Amd protsessorite areng läbi aegade. AMD alustas oma protsessorite tootmisga 1995. AMD esimesed protsessori olid (1995) NX586 ja Am486 ning Am5k86 mille taktsagedus oli vastavalt 133Mhz ja 120 ja 90Mhz. Nendele järgnes 1996 aastal K5 seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 Mhz. 1997 aastal läks kasutusele K6 seeria protsessorid mille taktsagedus ulatus 300Mhz. 98.aastel tehti K6 ka uuendusi K6-2 ja K6-3 mille taktsagedus ulatus 450 Mhz. 1999. Aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000 aastal niipalju et
Mis on RAM? Õige vastus on: Muutmälu. Küsimus 6 Milline nimetatud mäludest on kiireim? Õige vastus on: Vahemälu. Küsimus 7 Mida tähendab inglise keeles lühend CPU? Õige vastus on: Central Processing Unit Küsimus 8 Mis operatsioonisüsteemi kasutas esimene PC-tüüpi arvuti? Õige vastus on: MS-DOS/PC-DOS. Küsimus 9 Mis on ROM? Õige vastus on: Püsimälu. Protsessorid 1 Küsimus 1 Firma Intel<--> protsessori 80286 andmesiin on... Õige vastus on: 16 bitine. Küsimus 2 Kas protsessorite jõudlust saab korrektselt iseloomustada, võttes aluseks ainult protsessori taktsageduse? Õige vastus on 'Vale'. Küsimus 3 Vali õiged väited Kahe protsessori süsteemisiine saab omavahel võrrelda... Õige vastus on: ...taktsageduse järgi kui tegemist on sama tüübiliste protsessoritega, ...andmeedastus kiiruse järgi kui üks protsessor on jada ja teine paralleelsiiniga. Küsimus 4 Milline oli esimene esimene täielikult 64-bitine (IA-64 tehnoloogia) protsessor?
Infomahutavus Kiirus Maksumus Sisend-väljundsüsteem Info läbilaskevõime (reaktsiooniaeg) Struktuurne korraldus S/V-süsteemi talitluse korraldus: - Programselt juhitav - Katkestuste süsteemi rakendav - Otsemällupöördumise rakendamine - Kanalite (selektro, multipleks) rakendamine - S/V-protsessorite ehk preprotsessorite (eelprotsessorite) rakendamine LISA: Informatsiooni põhilised töötlusviisid: Konveier- ja rööptöötlusele tuginevad arhitektuursed lahendused, võrreldes jadatöötlusele orienteeritutud arhitektuursete lahendustega, on keerukamad ja kiiremad. Rööptöötlusele orienteeritud arhitektuursed lahendused sisaldavad arvukalt rööpselt talitlevaid töötlusüksusi (protsessoreid).
V: Central Processing Unit 8)Milline nimetatud mäludest on kiireim? V: Vahemälu 9)Millised nimetatud komponentidest on kasutusel (tavaliselt) nii laua kui ja laptop arvutites? V: DVD-lugeja/kirjutaja, CD-lugeja/kirjutaja, kõvaketas, toiteplokk/toiteadapter 3.test Protsessorid 1 1)Mis määrab ära, mitmebitise protsessoriga on meil tegemist? V: Mitme biti kaupa töötleb protsessor sisemiselt infot/andmeid, protsessori sisemiste registrite suurus 2)Kas protsessorite jõudlust saab korrektselt iseloomustada, võttes aluseks ainult protsessori taktsageduse? V: Vale 3)Kahe protsessori süsteemisiine saab omavahel võrrelda... V: taktsageduse järgi kui tegemist on sama tüübiliste protsessoritega, andmeedastus kiiruse järgi kui üks protsessor on jada ja teine paralleelsiiniga 4)Millised allpoolnimetatud ühikutest väljendavad protsessori siinide laiust? V: bit 5)Vahemälu poole pöördumine on kiirem sest... V: vahemälu on protsessorile
3 Üldjoontes on emaplaat umbes 30 - 40 cm küljemõõduga ruudu või ristküliku kujuline kahe või rohkem kihiline trükiplaat. Lihtsamalt öeldes on ta üks suur plastplaat, millel on mõlemad küljed kaetud peenikeste vaskjuhtmetega, mis ühendavad erivaid mikroskeeme ning pesasid. Protsessoripesa (processor socket) Emaplaadi valikul tähtsaim on tema vastavus soovitavale protsessorile, kuna protsessorite elektroonilised ning füüsilised näitajad (jalgade arv) ei lange enamjaolt kokku ning iga protsessor ei sobi igasse pesasse (socket) või võib põhjustada emmakumma läbipõlemist. Protsessoripesa asetseb harilikult emaplaadi servapoolses osas ning kujutab endast nelinurkset plastikpistikut paljude pisikeste augukestega protsessori jalgade jaoks. Number pesa nime järel on protsessori jalgade arv, mis sellesse pessa sobib. Pesa küljes on väike metallist või ka plastist hoob, mis tuleb
0 4.0. Toiteplokkide hindamisel on põhiliseks parameetriks toiteploki maksimaalne väljundvõimsus. Tänapäeval on tavalise koduarvuti keskmiseks toiteploki väljundvõimsuseks 300500 W. Mängurite ja teiste jõudlust vajavate arvutite toiteplokkide väljundivõimsusteks võib olla 8001400 W. Kõige võimsamate toiteplokkide väljundivõimsusteks on kuni 2 kW ja need on mõeldud serverite või ekstreemsete jõudlusarvutite (mitmete protsessorite, kõvaketaste ja graafikakaartidega) toiteks. Trafo koosneb mähisest ja südamikust. Südamik on tavaliselt tehtud rauast, mis on lõigatud lehtedeks ja mille kihtide vahel on isolatsiooniks õlitatud paber, mis toimib isolaatorina, et pöörisvoolud transformaatori südamikus oleksid märkimisväärselt väiksemad. Paber on oma dielektrilise läbitavuse poolest suhteliselt võrdne õhuga (Paberi suhteline dielektriline läbitavus = 3.0)
2 Üldjoontes on emaplaat umbes 30 - 40 cm küljemõõduga ruudu või ristküliku kujuline kahe või rohkem kihiline trükiplaat. Lihtsamalt öeldes on ta üks suur plastplaat, millel on mõlemad küljed kaetud peenikeste vaskjuhtmetega, mis ühendavad erivaid mikroskeeme ning pesasid. Protsessoripesa (processor socket) Emaplaadi valikul tähtsaim on tema vastavus soovitavale protsessorile, kuna protsessorite elektroonilised ning füüsilised näitajad (jalgade arv) ei lange enamjaolt kokku ning iga protsessor ei sobi igasse pesasse (socket) või võib põhjustada emma–kumma läbipõlemist. Protsessoripesa asetseb harilikult emaplaadi servapoolses osas ning kujutab endast nelinurkset plastikpistikut paljude pisikeste augukestega protsessori jalgade jaoks. Number pesa nime järel on protsessori jalgade arv, mis sellesse pessa sobib. Pesa küljes on väike metallist või ka plastist hoob, mis tuleb
protsessorite liigid: keskprotsessor mikroprotsessor. graafikaprotsessor- tegeleb 2 ja 3d graafika visualiseerimisega. v�rguprotsessor - tegeleb v�rgutoimingutega t��tlemisega. heliprotsessor- kasutatakse stuiidos ja raadiojaamades. protsessor koosneb: juhtseadmest, registritest, aritmeetikaseadmest. juhtseade: dekodeerib k�sku ja annab protsessori teistele osadele vastavad korraldused k�su t�itmiseks ning vastutab hiljem tulemi tagasikirjutamise eest. aritmeetika seade teeb arvutusi antud infoga. registrites hoitakse andmeid(arvuti sees olevad m�lukohad) mida soovitakse aritmeetikaseadme l�bi t��delda ja m�llu tagasi kirjutada. Eraldi �lesanded: k�suloendur(peab meeles j�rgmise k�su asukohta) olekuregister:peab meeles viimase tehte tulemi. kogu protsessori omavaheliseks t��ks kasutatakse s�kroniseerivat signaali, mille sagedus on tuntud kui protsessori taktsagedus. mitme bitine protsessor ? esimene protsessor oli 4 bitise ehitusega he...
Tallinna Tehnikaülikool Arvutid I KAUGÕPE 2.kodutöö Jelizaveta Vavilkina Mat.nr. 124226 Rühm: IASB Ülesanne: Protsessori juhtautomaadid ja nende realiseerimine. Protsessori juhtautomaadid on mitte ainult protsessorite juhtimise algoritm , vaid iga tööpingi juhtimisi algoritm mingi kindla algoritmi järgi. Algoritmide realiseerimine toimub kristallpinna peal transistorite ja loogika elementide kaudu. Juhtautomaat koosneb: Sisendite hulk Z(f) Väljundite hulk W(y) hulk siseolekuid a(e) Üleminekute funktsiooni defineerimine a(s) = g (a(m), Z(f)) Automaatide mudelid (Mealy, Moore) Struktuurne skeem: Mealy automaadi ehitus:
mõistavad ja käitub kontrollerina kõikidele sissetulevatele protsessori bitidele. Kuna perifeerse kasutajaliidese standardid muutuvad kiiresti on emaplaadi tootjatel võimalik alles hoida põhja sild ning uuendada ainult lõuna silda. Süsteemi ehitamine ümber kiipistike põhjuseks on efektiivsus. Intel toodab iseendale kiibistike. AMD-le toodab kiibistike nVidia ning ATI. Põhja ja lõuna silla kiibistikud on loodud töötama koos konkreetsete protsessorite ja emaplaatidega. Inteli LGA 775 pesa (775 viitab protsessori pistiku kontakti viikide arvule) on tuntud sellepärast et toetab suurt hulka kiibistike, mis toetavad LGA 775 protsessoreid ning teisi. 4 Haapsalu kutsehariduskeskus Andres Nurk Arvutiteenindus 08 nForce ning nForce2 kiibistikel on graafika üksus ka põhja sillas
kasutajatele Tänapäeval on tavalise koduarvuti keskmiseks toiteploki väljundvõimsuseks 300 500W. Mängurite ja teiste jõudlust vajavate inimeste arvutite toiteplokkide väljundivõimsusteks on 800 1400W. Kõige võimsam võimsus Kõige võimsamate toiteplokkide väljundivõimsusteks on aga juba 2 kW. Need on põhiliselt mõeldud kas serverite või ekstreemsete superarvutitele (mitmete protsessorite, kõvaketaste ja graafikakaartidega) toiteks. 550W Spire 12cm PFC vs ATX toiteploki FSP20050SNV 200W P4 ga Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level
keerukus); mälusüsteem – mälusüsteemi hierarhiline korraldus; mälude infomahutavus; mälude kiirus; maksumus; sisend-väljundsüsteem – infoläbilaskevõime (sh reaktsiooniaeg); S/V-süsteemi (SVS) struktuurne korraldus; S/V-süsteemi talitluse korraldus (programselt juhitav SVS; katkestuste süsteemi rakendav SVS; otsemällupöörduse (DMA) rakendamine; kanalite (selektro, multipleks) rakendamine; S/V-protsessorite ehk preprotsessorite (eelprotsessorite) //front-end processor// rakendamine). 2. Arvutipõlvkondade iseloomustus (iseloomulikud jooned). 1. põlvkond - aastad 1946 - 1954; elementbaasi moodustasid elektronlambid; jõudlus jäi vahemikku 2x103 kuni 16x103; arhitektuur tugines siseprogrammi kasutamisele; igal arvutil oli ainuslik protsessor; operatiivmälu infomahutavus oli 100 baidist kuni 2kb; progemine masinkeeles; mõõtmed ja mass suur, töökindlus madal. 2
Hyper-Threading tehnoloogiat kasutaval protsessoril on: Sama palju täiturmootoreid kui protsessori tuumasid Sama palju registri komplekte kui loogilisi protsessoreid Milline oli esimene laiatarbeseadmete 64-bitine(IA-32e tehnoloogia) protsessor? Intel Pentium 4 EM64T, AMD Athlon 64 Mis määrab ära, mitmebitise protsessoriga on meil tegemist? Protsessori sisemiste registrite suurus Mitme biti kaupa töötleb protsessor sisemiselt infot/andmeid Kas protsessorite jõudlust saab korrektselt iseloomustada, võttes aluseks ainult protsessori taktsagedus? Ei Millised allpoolnimetatud ühikutest väljendavad protsessori siinide laiust? bit Mida tähendab lühend PC? Personal Computer Millised allpoolnimetatud ühikutest väljendavad protsessori töökiirust? GHz, kHz, MHz, Mida tähendab lühend AT? Advanced Technology Milline oli esimene laiaotstarbeline täielikult 64-bitine (IA-64 tehnoloogia) protsessor? Intel Itanium
3V) emaplaat (MotherBoard) - ühendab arvuti korpuses erinevaid komponente (protsessor, mälud, lisakaardid) protsessor (CPU) - arvuti keskne andmetöötlus üksus (töötleb läbi etteantud ülesanded ja väljastab tulemused) mälu (memory) - seade andmete ja programmidega töötamiseks (andmete (ajutine) hoiukoht) Mälu jaguneb: püsimälu (ROM) info arvuti alglaadimise kohta operatiivmälu (RAM) kasutavad hetkel töös olevad programmid vahemälu (cache) kiire sisemälu (nt protsessorite või kõvaketaste sees) Kõvaketas (HDD) - seade, kuhu on salvestatud arvutis vaja minevad programmid ja andmed pikemaks ajaks laserplaadiseade - optiline (laserkiirega) kettaseade andmete lugemiseks ja kirjutamiseks laserplaatidelt Erinevaid seadmeid: CD-ROM - ainult laserplaatide (700MB) lugeja DVD/CD-RW Combo - DVD-plaatide lugeja, CD-plaatide kirjutaja CD-RW - laserplaatide lugeja ja kirjutaja DVD-RW/DVD+RW - DVD-plaatide lugeja ja kirjutaja; võimalik ka CD-plaatidega opereerida
Nanotehnoloogia kõige populaarsemaks kasutusalaks on vaieldamatult elektroonikatööstus. Kuna inimestele on saanud väga tähtsaks aega ja ruum, siis nanotehnoloogia võimaldabki muuta meie elu kiiremaks, kuid samas kasutades ära meie ruumi minimaalselt. Elektroonika- ja andmetööstuses peetaksegi nanotehnoloogia rakendamise lähimateks eesmärkideks veelgi väiksemaid transistore, mis toovad endaga kaasa veelgi suuremaid protsessorite kiiruseid, veelgi tihedamat infosalvestust, veelgi väiksemaid arvuteid jne. Kuid samuti ei ole välistatud ka täiesti uutel põhimõtetel töötavad süsteemid, sest nanomeetriliste mõõtmete juures hakkavad ilmnema väga paljud uued nähtused (nt. Kvantefekt) Teistes valdkondades on üldistamine pisut keerulisem, aga ühiseks jooneks võib lugeda püüdu areneda ressursside vähendamise ja protsesside efektiivsuse tõstmise suunas. On ju selge, et palju kasulikum on
(Allikas: Learning Materials for Information Muutmälu nimetatakse ka suvapöördusmäluks, mis Technology Professionals (EUCIP-Mat)) viitab sellele, et mälu on otseselt juurdepääsetav üle kogu aadresside vahemiku. Muutmälud jagunevad: Staatiline mälu (SRAM -Static Random Access Memory). See on väga kiire muutmälu, mis realiseeritud trigerite bassil ja mille tootmine on kallis. Seda mälu kasutatakse vahemäluna (Cache memory) või protsessorite registrite mäluna. Joonis 1-7. Mälumoodul Dünaamiline mälu (DRAM - Dynamic Random Access Memory). Selle mälutehnoloogia puhul kasutatakse info salvestamiseks väljatransistori paisusiirde elektrimahtuvust. Ühe biti info salvestamiseks piisab ühest transistorist aga laengu säilitamiseks vajab mälu regulaarset värskendamist, mis muudab seda tüüpi mälu oluliselt aeglasemaks. See muutmälu tüüp on
Protsessor (Central Processing Unit – CPU) on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. ● Operatsioonide täitmist juhib tavaliselt elektrooniline taimer. Taimeri iga signaali (inglise keeles tick) ajal täidab protsessor instruktsioone ● 1 MHz tähendab umbes 1 miljon elementaarkäsku sekundis. Mida suurem on taktsagedus seda kiiremini reeglina protsessor ja seega ka arvuti töötab. Sõnapikkuse all mõeldakse protsessorite sisemiste tööregistrite (üldregistrite) pikkust. 8- ja 16-bitiste protsessorite aeg möödas, kasutatakse 32- ja 64-bitiseid protsessoreid. ● 8- ja 16-bitiste protsessorite aeg möödas, kasutatakse 32- ja 64-bitiseid protsessoreid. ● Kõigepealt on kirjas tootja nimi (Intel, AMD, Cyric), seejärel protsessori tüübi ja/või põlvkonna tähis ning tavaliselt ka taktsagedus. Arvuti mälu võib jaotada kaheks:
Microsoft tutvustas oma esimest Windowsi 1985. aastal kui lisandprogrammi MS-DOS-ile. Windows arendati IBM PC-ga ühilduvatele arvutitele (need põhinesid Intel x86 arhitektuuril), ning tänapäeval on peaaegu kõik Windowsi versioonid toodetud sellele riistvaraplatvormile (kuigi Windows NT oli kirjutatud Inteli ja MIPS protsessoritele ning ka hiljem ilmunud PowerPC ja DEC Alpha arhitektuuridele). Seoses Inteli protsessorite kasutuselevõtuga Macide uusimas põlvkonnas on Windowsi võimalik kasutada ka nendel arvutitel. Microsoft Windows sai lõpptulemusena domineerivaks operatsioonisüsteemiks personaalarvutite turul. Turu analüüsijate, nagu IDC, hinnangul omab Microsoft umbes 90% klient-operatsioonisüsteemide turust. Windowsi populaarsus tegi Inteli protsessorid veel populaarsemaks ning vastupidi. Mõiste Wintel võeti kasutusele, kirjeldamaks PC-ga ühtesobivaid arvuteid jooksutamas Windowsi.
võimalik meestelaenutuses. Soodsad hinnad, diskreetne ja korralik teenindus,” on kirjas firma koduleheküljel tutvustuseks. Ränitehnoloogiat ootab lähiaastail ees kiire areng Inteli Arendusfoorum, San Fransisco, 18. september 2007 Protsessoritootja Intel president ja tegevjuht Paul Otellini tutvustas tänavusel Inteli Arendusfoorumil uusi tooteid ja tehnoloogiaid, mis lähiaastatel hakkavad mõjutama kõigi arvutikasutajate elu. Tootmistehnoloogiate ja protsessorite areng muudab lähiaastail elutruumaks ja kvaliteetsemaks arvutiga nauditava meelelahutuse. Selleks arendab Intel eelisjärjekorras tehnoloogiaid, mis võimaldab parandada visuaalseid rakendusi ja arvutigraafikat, teatab Inteli pressiteenistus. tellini sõnul järgib Intel oma tegevuses “pendelstrateegiat”, mille järgi tuuakse aasta-aasta järel vaheldumisi välja uue põlvkonna ränitehnoloogia ja uus mikroarhitektuur. “Pendelstrateegia kiirendab
Seetõttu kui näiteks serverarvutis lakkab töötamast üks toiteplokk siis võtab tema töö üle dubleeritud toiteplokk ja server töötab edasi. 8) Protsessor ehk CPU (Central Processing Unit) on keskne arvuti komponent, mis täites mälust loetud käske töötleb andmeid ja juhib nii kogu arvuti tööd. Protsessor on ühendatud muu arvutisüsteemiga andme-, aadressi- ja juhtsiini abil 9) Missugused parameetrid iseloomustavad protsessorite omadusi ? Käsustiku arhitektuur. Käsustike laiendused. Siinilaius. Taktsagedus. Energiatarve ja soojusenergia eraldumine. Käsukonveieri astmete arv.Protsessori vahemälu. Tootmistehnoloogia. Tuumade arv. Virtualiseerimise tugi. 10) Operatsioonisüsteem - (Operating System edaspidi OS) vahendab arvutikasutaja suhtlust arvuti riistvaraga
Tänapäevase arvuti kõvaketas on tavaliselt mahuga 120 GB. 22. Kui palju on kaasaegsetel arvutite protsessori töökiirus? 2GHz 4 GHz 23. Millise mahutavuseggsetel arvutitel operatiivmälu? 1 4 GB 24. Kas operatiivmälu lisamine suurendab või vähendab arvuti jõudlust? Suurendab. 25. Milleks on vajalik protsessor? Protsessori on vaja selleks, et täita operatsioone ja töödelda andmeid. 26. Millistes ühikutes mõõdetakse protsessorite töökiirust? Hertsides. 27. Loetle mõned protsessorite tootjad ! Intel, Cyrix, AMD. 28. Millest tuleneb lühend RAM? Random-access memory. Muutmälu. 29. Millest tuleneb lühend ROM? Read-only memory 30. Milleks on operatiivmälu? Operatiivmälu on vaja selleks, et saada andmeid lugeda, kustutada ja kuhu saab andmeid juurde kirjutada. 31. Milleks on püsimälu? Püsimälu on mälu liik, mis on tavaliselt ainult loetav või lugemine on oluliselt
Samas kasutatakse teda tänapäeval väga palju ka graafika kaardi toitmiseks. Selle tõttu võib toiteplokk pea kõik oma potensiaalist panna +12V pinge väljundite peale. Ka HDD on siin otsas. +5V toidab suuremosa arvutis olevaid kiipe. Vanematel masinatel toitis ta ka protsessorit kuigi enne protsessorit pinge muunduri abil tehti ta ikkagi 3.3V peale. +3.3V on protsessori tööpingeks, kõige tundlikum pinge langude osas. Paljud protsessorid tänapäeval töötavad juba 2V pinge juures. Protsessorite juures tihtipeale veel eraldi pingeregulaatorid. See on vajalik, kuna uuemad protsessorid võivad nõuda pea sadat Amprit ainult 2V pinge juures. -12V kasutatakse tavaliselt RS-232 paralleelpordi ja selle küljes olevate lisaseadmete jaoks. -5V on mõeldud näiteks ISA Busi jaoks. Uuemate standardite puhul antud pinge kadunud. +5VSB Varem mainitud 5V Stand-By pinge, mille all on teatud arvuti komponendid isegi siis, kui ta pole kasutaja poolt sisse lülitatud
Tähtis osa iga emaplaadi puhul on millist emaplaadi kiibistik. Tegemist on spetsiaalsete kiipidega emaplaadil, mis tagavad liidese protsessori ning erinevate siinide, ning sellekaudu erinevate komponentide vahel. Kiibistik paneb rangelt paika milliseid komponente ja lisaseadmeid on võimalik emaplaadi külge panna. Kiibistik mõjutab ka arvuti võimekust. Tavaliselt iga kiibistik on mõeldud mingi kindla protsessorite perekonna jaoks. Seda tasub tähele panna kui hakata vaatama ühildavust. Tihtipeale on kibistiku puhul tegemist kahe eraldi seisva üksusega mida kutsutakse põhjasillaks ja lõunasillaks. Põhjasild ühendab protsessori väga suurt andmeedastus kiirust nõudvate komponentidega nagu RAM ja graafika kaart(PCI-E või AGP). Lõunasild on ühenduses põhjasillaga ning kannab hoolt tavaliselt aeglasemate siinide eest nagu näiteks PCI, ISA, USB, Ethernet ja muud
Windows Ajalugu Microsoft tutvustas oma esimest Windowsi 1985. aastal kui lisandprogrammi MS-DOS-ile. Windows arendati IBM PC-ga ühilduvatele arvutitele (need põhinesid Intel x86 arhitektuuril), ning tänapäeval on peaaegu kõik Windowsi versioonid toodetud sellele riistvaraplatvormile (kuigi Windows NT oli kirjutatud Inteli ja MIPS protsessoritele ning ka hiljem ilmunud PowerPC ja DEC Alpha arhitektuuridele). Seoses Inteli protsessorite kasutuselevõtuga Macide uusimas põlvkonnas on Windowsi võimalik kasutada ka nendel arvutitel. Microsoft Windows sai lõpptulemusena domineerivaks operatsioonisüsteemiks personaalarvutite turul. Turu analüüsijate, nagu IDC, hinnangul omab Microsoft umbes 90% klient-operatsioonisüsteemide turust. Windowsi populaarsus tegi Inteli protsessorid veel populaarsemaks ning vastupidi. Mõiste Wintel võeti kasutusele, kirjeldamaks PC-ga ühtesobivaid arvuteid jooksutamas Windowsi.
обладающим искусственным интеллектом. DOS - 1973 Gary Kildall MS-DOS – 1980 Tim Peterson PS-DOS – 1980 IBM Apple Dos - 1978 Paul Laught Solaris - 1982 Sun Microsystems Unix - 1969AT&T Thompson and Ritchie Linux – 1991 Linus Torvalds WWW – 1991 Tim Berners-Lee 1994.a. W3C on rahvusvaheline organisatsioon, mille missiooniks on viia veeb tema täieliku potentsiaalini, arendades protokolle ja juhtnööre, mis kindlustavad veebi pikaajalise kasvu. Protsessorite registrid: AC-vahetulemused X,Y-matemaatilised arvutamised FLAG-iga bitti kasutatakse enda flagile, liigtäitmine ADDR-kuhu operatiivses mälus andmeid kannatakse ja loetakse PC- loeb, missugusel aadressil on programmi käsk, muudab registritähenduse ning täidab järgmist käsku Steve Jobs, Steve Wozniak and Ron Wayne 1976 kompaania Apple Computer, Apple I. Apple-Macintosh, iTunes, iPod, Logic, MAC-OS
vs AMD jne : Arvuti “südameks” on protsessor. Protsessor sooritab enamuse arvuti tööks vajalikest arvutustest, seetõttu sõltub arvuti kiiris kõige rohkem protsessori kiirusest ehk taktsagedusest, mida mõõdetakse hertsides. Kõige enam kasutatakse arvutites firmade Intel ja AMD protsessoreid. Esimestel Pentium-protsessoriga arvutitel oli taktsagedus 75 MHz. Kaasaegsete lauaarvutite taktsagedus on 1-3 GHz. suuremad protsessorite tootjad: INTEL (Intel Corporation) on x86 arhitektuuriga mikroprotsessorite tootja ja ettevõtte aastaaruande põhjal maailma suurim pooljuhtkiipide tootja. Intel toodab protsessoreid, emaplaate, kiibistikke, võrguliidese kontrollereid, mikroskeeme, välkmälusid, graafikakaardi protsessoreid ning teisi seadmeid, mis on seotud side ja arvutitega. AMD (Advanced Micro Devices) on firma, mis tegeleb arvutiosade tootmisega (protsessorid, videokaardid). CYRIX VIA Tüübid ja põlvkonnad:
Dekoodereid kasutatakse veel ka protsessori sisemuses, kus nad dekodeerivad käsuregistrist saabunud käsukoode ning edastavad neid juhtautomaadile. *Kõige levinumalt koosnevad dekooderid AND loogikaelementidest. *Suure sisendite arvu korral kasutatakse dekodeerimsieks kaskaadlülitust, kus esimese astme dekooder aktiveerib ühe teise astme dekooderi ning see alles omakorda ühe väljundi. 5. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid[3] *Protsessorite käsusüsteeme võrreldakse sageli selle järgi, kui mitu operandi on käskluses täpsustatud. Käsusüsteeme võib seega käsuformaadi põhjal jagada: a).0-aadressiga arvuti: 0-aadressiga arvutis ei täpsustata operandi asukohta, kuna selle asukoht on kindlalt paigas. 0-aadressiga arvutid on üldjuhul realiseeritud pinul näiteks käsk ADD " tõmbaks" pinu tipust 2 esimest operandi, liidaks nad kokku ning ,,lükkaks" tulemuse tagasi pinu otsa
Teleseriaali osa Millises laboris pandi püsti esimene nn "token-ring" arvutivõrk? IBM Mis oli firma Atari poolt esimesena turule toodud mängu nimi? Pong Milline oli esimene arvutivõrk? SAGE Millised alljärgnevatest ajaloolistest tegelastest ei ole olnud Apple´i reklaamide inspiratsiooniks? Leonardo Da Vinci, Jules Verne Millises laboris töötati välja LaTex süsteem valemite kirjutamiseks ja trükkimiseks? SRI Mitu taset "Cache"´i on tänapäevaste protsessorite juures kasutusel? 2, 3 Kumb Bridge on üldjuhul suurema läbilaskevõimega/ töötab kõrgema taktsagedusega? North Bridge Northbridge RAM, CPU, AGP Southbridge BIOS I/O PCI EIDE USB HDD Mis on BIOS? Basic Input/Output System Milline allolevatest tagidest defineerib tabeli välja?
vananenud komponentide kaasajastamise võimalus. Emaplaadil asuvatest muudest osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu. Protsessor Kuna protsessor (CPU) sooritab suurema osa arvuti tööks vajalikest arvutustest, siis sõltub arvuti kiirus kõige rohkem just protsessori kiirusest. Protsessori ja emaplaadi tüüp näitavad, millisesse põlvkonda arvuti kuulub. Inteli poolt toodetud protsessorite areng: 8086 80286 80386 80486 Pentium Pentium Pentium Pentium II III IV 1978 1982 1985 1989 1993 Celeron 1999 2001 1997 6 Arvutiviirused
Ilmselt on protsessori töö vägagi seotud teiste arvuti komponentidega: emaplaadi ja seal asuva mälu ja videokaardiga. Siiski, vaatleme kuidas suhtuvad ja teevad koos tööd protsessor ja mälu. Mälu võib kujutada ette suure maatriksina (tabelina), kus ruudukesed ehk mälupesad on nummerdatud. Iga pesa mahutab infot 1 B ehk 8 bitti. Probleem on selles kuidas liigutatakse infot neist pesadest protsessori registritesse tehete sooritamiseks ja vastupidi. Siin puutume kokku protsessorite mõnede oluliste omadustega millest sõltub protsessori jõudlus - andmekanali ja aadresskanali laiused. Andmevahetuse kiirus sõltub sellest kui lai kanal ühendab protsessorit mäluga - see on andmekanal. Esimestel protsessoritel oli see laiusega 1 B. St. kaheksa andmete jaoks mõeldud juhet ühendasid protsessorit mäluga. Tuletage meelde, et ühes mälupesas (kastikeses) on 8 bitti - igale üks juhe, klapib kokku.
millesse salvestatud programmide abil toimub arvuti alglaadimine (boot) kuni juhtimise üleandmiseni kõvakettalt loetavale operatsioonisüsteemile. BIOS'i siseelust ja tema sätestamisest on meil juba pikemalt juttu olnud (vt AM 2/02), mistõttu ma siin üle kordama ei hakka. Mainin vaid seda, et iga vähegi asjalik emaplaaditootja uuendab pidevalt oma BIOS faile, parandab neis ettetulevaid vigu ning lisab uusi komponente nagu uute protsessorite äratundmine. Seetõttu tasub ka korralikult töötava arvuti omanikul aeg ajalt tootja kodulehele kiigata ja oma BIOS kaasajastada. Eriti tuleb aga seda teha siis, kui masina töös ilmneb tõrkeid ja seletamatuid ,,kokkujooksmisi" ning alati enne uutele komponentidele üleminekut (protsessori uuendamine, jne).
Emaplaadi komponendid · BIOS Eraldi mikroskeem plaadil on BIOS (Basic Input/Output System), mis kujutab endast kaasajal ROM kiipi, kuhu on talletatud andmed arvuti konfiguratsiooni kohta ja millesse salvestatud programmide abil toimub arvuti alglaadimine (boot) kuni juhtimise üleandmiseni kõvakettalt loetavale operatsioonisüsteemile. Iga vähegi asjalik emaplaaditootja uuendab pidevalt oma BIOSfaile, parandab neis ettetulevaid vigu ning lisab uusi komponente nagu uute protsessorite äratundmine. Seetõttu tasub aegajalt tootja kodulehele kiigata ja oma BIOS kaasajastada. Eriti tuleb aga seda teha siis, kui masina töös ilmneb tõrkeid ja seletamatuid ,,kokkujooksmisi" ning alati enne uutele komponentidele üleminekut (protsessori uuendamine, jne). Emaplaadi komponendid · Laienduskaartide pesad Emaplaadi ühe serva läheduses paikneb rida kaardipesasid, mis algavad protsessori poolt vaadatuna, harilikult teistest erineva värvi ja ehitusega, AGPga. AGP
Viimases versioonis on parandatud protsessori 45nm Mobile Intel ebakorrektne äratundmine, lisatud Intel Core 2 Duo E7000 45nm tugi ja Atom´i (Silverthorne) eeltugi, lisatud võimalus näidata kasumireal temperatuuri näidu asemel tavaikooni. Veel üks väga hea programm on SpeedFan(vabavaraline), programmiga on võimalik vähendada kui ka suurendada jahutite tööd(ventilaatorite) olenevalt vajadusele, kui juhtub, et jahutus ei suuda millegi pärast protsessorit jahutada(üldiselt Inteli protsessorite viga) siis on võimalus seadistada jahutit kiiremaks kuigi sellega kaasneb muidugi suurem ventilaatori lärm. Üldiselt on üpris palju programme millega on võimalik jälgida arvuti temperatuuri, kuid kontrollida saab vähestega. 2.2. Infrapuna termomeetritega Infrapunatermomeeter mõõdab erinevate pealispindade ja materjalide temperatuuri. Tuleb jälgida, et mõõtealas seadme ja pinna vahel ei oleks segajaid. Infrapuna
ja terminalidest. Sellest saadavat kasu efektiivsuse paranemist on võimalik tunnetada tarneahela kõigis järgmistes lülides. Lõpptarbija jaoks võivad muutuda odavamaks kaubad tänu logistikakulude vähenenud tasemele kaupade tarnekindluse ja saadavuse paranemisest rääkimata. RFID tehnoloogiaga teatud mõttes sarnane, kuid olulisemalt suuremate võimalustega on nn arupuru (ingl. k. smart dust) lahendused. Tegemist on omavahel suhelda suutvate protsessorite platvormiga, millele on võimalik liita erinevaid andureid (kiirendus, rõhk, temperatuur jne). Protsessori ja omavahelise sidepidamise osale saab liita muid mooduleid. Algselt oli tegemist militaarotstarbeks loodud tehnoloogiaga ümbruse seireks ja informatsiooni edastamiseks nn teralt-terale. Kõnealuse tehnoloogia peamiseks arengufookuseks on intelligentsete kaablivabade võrkude loomine ning funktsionaalne kasutamine. Arupuru funktsionaalsus on suur ning arupuru
DDR3 DIMM mälumoodulitel on 240 kontakti, need on elektriliselt mitteühilduvad DDR2 moodulitega ja neil on ühendussälk teises kohas. DDR3 SO-DIMM mälumoodulitel on 204 kontakti. DIMM DIMM (Dual In-line Memory Module) - DIMM mälu oli suur edasiminek RAM mälude tootmises, sest nad olid võrreldes SIMM tüübiga hulga kiiremad. DIMM mälu kiirus on kuni 133 Mhz .DIMM mälusid hakati kasutama uuemate pentiumi mudelite kasutusele tulekul(MMX) protsessorite kasutusele tulekul. Mälumahult suurim võimalik variant on 512 MB DIMM mälu alaliigid: I. PC100 - 100 Mhz kiirusega SDRAM (Sychronous DRAM). Tuli kasutusele 97.aastal, kuid kasutatakse väga edukalt ka praegu kokkupandavais arvuteis. II. PC133 - 133 Mhz kiirusega SDRAM (Sychronous DRAM). Erineb PC100'st vaid kiiruse poolest. Monendiseisuga Eestis kõige kasutatavam mälu tüüp. Sellis võib leida igast korralikust firmast ostetud koduarvutist.
Tihti sõnum, mis ilmneb ekraanil on mingi süüdistus illegaalsete asjade tegemisel nt. muusika allalaadimine illegaalsest kohast ning see järel nõuab „trahvi“ maksmist. Üldjuhul selline lunavara ei krüpteeri faile ning sellest saab kergesti lahti.(3) 5 Ülemkäivituskirje (MBR) lunavara Selline lunavara kuulub ka krüpteerimise alla, kuid nakatab sel juhul süsteemi. Lunavara pääseb süsteemi protsessorite juurde ning seab sisse master boot recordile seadme taaskäivituse. See järel tekib ekraanile võltsteade süsteemi veast ning arvuti taaskäivitub, peale seda tekib juba ekraanile teade failide krüpteerimisest ning maksmise nõudmisest.(4) Mobiilsete seadete lunavara (Android) Nutiseadmete lunavara on sarnane tüüpilise lunavaraga
kiibikomplekti efektiivsus (uuem on parem), siis võib teatud rakendustes sama adapter eri arvutites üsna erinevalt käituda. See, mitme bitine siin on ei ole kuidagi seotud sellega, kui mitme bitine on videokaart! Kuigi keskprotsessor on otsesest kuva arvutamisest suures osas vabastatud, mõjutab tema mudel ja taktsagedus veidi siiski ka kuvasüsteemi jõudlust, eriti uuemate ja multimeediumlaiendustega protsessorite puhul. Kuvareziimid Kuvaadapteri tähtsamate näitajate hulka kuulub see, milliseid kuvareziime ta lubab näidata ja millise värskendussagedusega (eeldusel, et ka kuvar neid sellisel sagedusel talub). Esimesed personaalarvutid esitasid andmeid ekraanil tekstireziimis kuva koosneb tähtedest, numbritest jm märkidest ettenähtud kohtades. Praegu enamasti kasutatavas graafilises reziimis koosneb kuva pikslitest. Tekstireziimis ei saa juhtida
Arvuti emaplaadid Referaat Sissejuhatus Emaplaat (motherboard), mida inglise keeles kutsutakse veel mainboard (põhiplaat), system board (süsteemiplaat), on personaalarvuti üks tähtsamaid komponente. Kogu arvuti ülesehitus hakkab peale emaplaadist. Emaplaat määrab ära süsteemi jõudluse, kasutatavate protsessorite ja mälude tüübi ning kiiruse. Samuti selle, kas ja milliseid lisakomponente (videokaart, helikaart, võrgukaart) on vaja juurde lisada, et moodustuks terviklik, toimiv arvuti. Emaplaadi ajalugu ulatub 20 aasta taha. 1982 aastal sisaldas tolleaegne IBM PC emaplaati, mis kujutas endast suurt kaarti, millel oli 8088 protsessor, BIOS, mälupesad ja lisapesad lisakaartidele. Kui arvutile oli vaja lisada kettaseadmeid või COM-porte, siis tuli lisaks osta kaart kettaseadmetele ja COM-portidele.
sisend- ja väljundseadmeid. Microsoft tutvustas oma esimest Windowsi 1985. aastal kui lisandprogrammi MS-DOS-ile. Windows arendati IBM PC-ga ühilduvatele arvutitele (need põhinesid Intel x86 arhitektuuril), ning tänapäeval on peaaegu kõik Windowsi versioonid toodetud sellele riistvaraplatvormile (kuigi Windows NT oli kirjutatud Inteli ja MIPS protsessoritele ning ka hiljem ilmunud PowerPC ja DEC Alpha arhitektuuridele). Seoses Inteli protsessorite kasutuselevõtuga Macide uusimas põlvkonnas on Windowsi võimalik kasutada ka nendel arvutitel. Microsoft Windows sai lõpptulemusena domineerivaks operatsioonisüsteemiks personaalarvutite turul. Turu analüüsijate, nagu IDC, hinnangul omab Microsoft umbes 90% klient-operatsioonisüsteemide turust. Windowsi populaarsus tegi Inteli protsessorid veel populaarsemaks ning vastupidi. Mõiste Wintel võeti kasutusele, kirjeldamaks PC-ga ühtesobivaid arvuteid jooksutamas Windowsi. Rangelt
siini sageduse täisarvkordne) ja emaplaadi kiibikomplekti efektiivsus (uuem on parem), siis võib teatud rakendustes sama adapter eri arvutites üsna erinevalt käituda. See, mitme bitine siin on ei ole kuidagi seotud sellega, kui mitme bitine on videokaart! Kuigi keskprotsessor on otsesest kuva arvutamisest suures osas vabastatud, mõjutab tema mudel ja taktsagedus veidi siiski ka kuvasüsteemi jõudlust, eriti uuemate ja multimeediumlaiendustega protsessorite puhul. Kuvareziimid Kuvaadapteri tähtsamate näitajate hulka kuulub see, milliseid kuvareziime ta lubab näidata ja millise värskendussagedusega (eeldusel, et ka kuvar neid sellisel sagedusel talub). Esimesed personaalarvutid esitasid andmeid ekraanil tekstireziimis- kuva koosneb tähtedest, numbritest jm märkidest ettenähtud kohtades. Praegu enamasti kasutatavas graafilises reziimis koosneb kuva pikslitest.
Samuti ei lähe mälupulgad nii kergesti katki, kui seda tegid disketid. Üks liivatera võis rikkuda kogu disketi! HDD e. Hard Disk Drive - Andmekandja e. kõvaketas. Kasutusel kolme sorti kettaid: PATA, SATA ja SSD. HDD on ka teatud mõõtu ,lauaarvutil on see 3,5"(standart) ja sülearvutis 2.5"(standart). Socket ja Slot - Protsessori pesa. Pesasid on rohkem, kui käte ja varvaste peal saaks kokku lugeda. Emaplaat ei toeta kõiki protsessoreid ja vastupidi. Emaplaatidel on tihti piirangud ka protsessorite kiirustele. Protsessor võib pessa sobida kuid selle taktsagedus võib olla emaplaadi jaoks liig mis liig. EMAPLAADI AJALUGU 1980-ndate lõpul ning 1990-ndatel muutus majanduslikult tasuvamaks liigutada järjest enam väliseid funktsioone emaplaadile. Hilistel 1980-ndatel hakkasid emaplaadid sisaldama üksikuid mikrokiipe (Super I/O kiibid), mis suutsid toetada madala kiirusega välisseadmeid: klaviatuuri, hiirt, flopiseadet, jadavärateid ning rööpvärateid. 1990-ndate lõpust toetasid
kasutada näiteks teleteksti ja vahetada skini ehk töökeskkonna välimust. Videoklipi salvestamine käib, juba ühe hiireklikiga. Tulevased lisad olenevad televisioonipildi edastamise tehnoloogia arengust. Näiteks kohe pärast HDTV turuletulekut tekkisid esimesed TV- kaardid, mis seda toetasid. TV-kaart on riistvaraliselt ainulaadne asi arvutimaailmas, kuna on loomisajast saadik üsna paigal seisnud - igal juhul pole areng võrreldav graafikakiirendite või protsessorite seas toimuvaga. Kuigi tarkvara arendatakse pidevalt, seda ka enamjaolt ilusama töökeskkonna välimuse suunas, pole funktsionaalsuses praktiliselt ühtegi hüpet olnud (märkimist väärib ehk MPEG-4 raudvaraline toetus mõnedes uuemates isendites). Sama disain, komponendid ja tarkvara tuleb aeg-ajalt uues pakendis ja uue nimega välja, aga asi on ometi vana. Miks teha midagi täiesti uut, kui vana toimib ja selle eest raha saab? Milleks osta?
dünaamilisi kapitaliturgusid, rohkem ettevõtlikku dünaamikat, globalisatsiooni, jätkuvat majanduslikku konkurentsi ja jätkuvalt paindlikke tööturge. On alus uskuda, et need jõud, mis muutsid produktiivsust ja tulude kasvu 1990'te lõpus, jätkavad toimimist. Kaugtöö on töö telekommunikatsiooni vahendusel. Võimaldab inimestele paindlikumat graafikut. Võimaldab töö nihutada sinna kus on oskused ja võimekus. 9. IT revolutsiooni arenguperspektiivid Protsessorite jõudlus kasvab edasi koos nende hindade langusega. Jätkub TFP (üldise produk- tiivsuse) kasv ja kapitali süvenemine. Kuna arvutid amortiseeruvad kiiresti, siis kiirenevad ka investeeringud arvutitesse (võrreldes investeeringutega muudesse kapitalikaupadesse); Praktika on näidanud, et arvutite nõudlus on suhteliselt hinnatundlik võrreldes ülejäänud kapitalikaupadega: Madalamad siirde- ja kommunikatsioonikulud + üha määravamaks muutub mitte niivõrd
protsessorilahendust. AMD soovitas mitte kasutada Socket A korral raskemat jahutit kui 300 g, sest raskemad jahutid võisid protsessorit ja protsessoripesa kahjustada. Tänapäeval Socket A-d enam ei toodeta. Selle asemel toodetakse protsessoripesi Socket 754, Socket 939 ja Socket AM2. Siiski saab paljudelt edasimüüjatelt veel tänini neid protsessoripesi ning nendega ühilduvaid mikroprotsessoreid ja emaplaate osta. Protsessoripesa Socket A kasutati järgmiste AMD protsessorite jaoks: o AMD Athlon o AMD Athlon Thunderbird o AMD Athlon XP o AMD Athlon MP o AMD Duron o AMD Sempron o AMD Mobile Athlon 4 o AMD Mobile Athlon XP-M o AMD Mobile Duron o AMD Genode XP Socket 603 Socket 603 oli disainitud inteli poolt, mõeldud töö- ja serveriplatformidele. See koosneb 603'st ühendusest , socketi keskel.
operatsiooni sekundis), kuid ka sellel on omad vead. Taktsagedus ei ole ainuke omadus, mis paneb paika protsessori tegeliku töö kiiruse või efektiivsuse. Sülearvutite puhul võib näiteks määravaks saada protsessori voolu tarbivus. Mikroprotsessor on väike programmeeritav elektroonikaseadis, mis täidab protsessori ülesandeid ning on ehitatud ühe pooljuht integraallülitusena. Protsessori rolli arvutis täidavad tavaliselt üks või mitu mikroprotsessorit. Suurimad protsessorite tootjad on maailmas AMD ja INTEL. Protsessoreid on tohutult palju erinevaid marke erinevatest ajajärkudest: Inteli protsessorid: 1970. aastatel oli protsessorite tootmine alles lapsekingades ja selle aastakümne lõpuks said valmis 8086 ja 8088 protsessorid, millede taktsagedus oli vastavalt 5 ja 10 MHz. 1980. aastate alguses (1982) sai valmis 80286 protsessor, mille taktsagedus ulatus 12 MHz. 1985. Aastal valmis esimene 32-bitine protsessor 368DX. Temale järgnes 1988 aastal 386SX
Spooling batch systems Simultaneous Periperal Operations On-Line. Meetod arvutusprotsessi juhtimiseks, kus perfokaartidelt loeti ülesanded arvutisse samas tempos kuidas nad jõudsid arvutuskeskusesse. Kasutab ketast kui suurt puhvrit ja võimaldab samaaegselt teostada sisendväljund operatsioone ja teiste tööde arvutustöid. Järgmine uuendus-spuuling- välismälu kasutamine puhvermäluna töötluse hilistuse kahandamiseks andmete teisaldusel arvuti välisseadmete ja protsessorite vahel. Tööd (jobs) asetatakse puhvermällu, mis kujutab endast spetsiaalset piirkonda mälukiibis või kõvakettal, ja hoitakse seal seni, kuni välisseadmed on valmis neid kasutama. Multiprogramming systems Multiprogrammerimine (1960-tänapäev) Multiprogrammeerimine- See arvutusprotsessi organiseerimise meetod, kus ühe protsessori peal kordamööda täidetakse mitut programmi. Kui üks programm täidab sisend-väljund operatsiooni siis protsessor ei oota nagu see oli
annaabi.ee 
