Hinnang Eesti majandusgeograafilisele asendile Majandusgeograafiline asend on mingi territooriumi asend oluliste selle territooriumi majandusliku arengut mõjutavate tegurite suhtes. Need tegurid on maavarade leiukohad, teedevõrk, tööjõud, kapital, suured majanduskeskused jne. Eesti on suhteliselt rikas ainete poolest, mis võiksid olla maavarad. Enamasti on probleemiks see, et maavara ei leidu sellises koguses, mis teeks tootmise tasuvaks või on takistamas tehnilised või keskkonnaprobleemid. Olulisimad Eesti maavarad on kukersiit (põlevkivi) ja fosforiit. Peale nende on Eesti maavaradeks: savi, liiv, kruus, karbonaatkivimid (lubjakivi ja dolomiit), turvas, ravimuda ja mineraalvesi.
35 000 ainulaadset kunstiteost Tuntuim neist Mona Lisa 1989. aastal ehitati muuseumi sisehoovi klaasist ja metallist püramiid, millest on saanud üks Pariisi kuulsamaid objekte. Nimes Les Arènes Maison Carrée. Versailles' loss Euroopa suurim lossi- ja pargiansambel Ehitati 1661-1710 Rahuleping 1919, 28.juunil Transport 474 lennujaama Suurim lennujaama Pariisis Charles de Gaulle Rahvuslik lennufirma Air France Raudteede teedevõrk 29 213 km pikk Teedevõrk on 1 027 183 km pikk Aitäh kuulamast!
Tähtsaima torni – ümartorni Moyok Marca sees asus joogivee allikas. See torn oli Sapa. Inca kindlus ning kõik selle müürid olid kaetud kullaga. Ehituseks ei kasutatud mörti. *Machu Picchu ehk ketšua keeles “vana mägi” või “vana tipp” on Andides 2430 meetri kõrgusel asuv inkade püha linn. Linna ehitus algas aastatel 1430-1450, ehituse algatajaks peetakse inkade valitsejat Pachacutec`i. Linnast on säilinud enam kui 200 hoonet. *Llactapata, muistne linn. *Inkade teedevõrk: Inkade riiki ühendas umbes 25 000 km pikkune teedevõrk. Tähtsamad olid mägedes Kuningatee (5300 km) ja rannikul Rannikutee (3200 km). Lisaks mitu lühemat maanteed, mis ühendasid neid kaht suuremat. Maanteed olid sillutatud, ääristatud madalate kivimüüridega ja kohati üle seitsme meetri laiad. Läbi soode ja madalike olid ehitatud pikad kivitammid, jõgesid ületasid kivi- või rippsillad. Inkadel polnud hobuseid ega ratasveokeid
· Riidepoodide eripära e. liigne pealetükkimine · Arengueeldusteks soe ja päikeseline kliima, ajalooliselt tuntud ja kuulsad paigad ja väga hea transpordi mitmekülgsus, kiirus ning kvaliteet. Transport, infrastruktuur · Kõik transpordiliigid esindatud · Riigi sisevedudes olulised autotransport ja raudteetransport. · Välismaale mere ja õhutransport (133 lennujaama) · Teedevõrk tihedaim Itaalia põhjaosas ja suuremate linnade ümbruses, sest tööstusettevõtted asuvad seal. · Hõredaim teedevõrk mägedes ja saartel. · Itaalias 1920datel maailma esimesed kiirteed. · Raudteid 30 400 km · Raudteeühendus Prantsusmaa, Sveitsi, Sloveenia ja Austriaga. · Siseveetransport levinud ja pikkus 2400 km · Sobib vähemasustatud piirkondadesse ja veod mahukad ja odavad · Rahvusvahelistes vedudes valdav meretransport.
Transpordi tähtsus: Transport on oluline lüli majanduse toimimises, sest see võimaldab nii inimeste kui kaupade kiiret liikumist (ning ettevõtete ja regioonide spetsialiseerumist) Transpordi areng mõjutab paljusid teisi eluvaldkondi Infrastruktuur ehk taristu- on tootmist teenindav kompleks; hõlmab kõike, mis tootmisprotsessi otseselt ei kuulu, kuid on selle edukaks toimimiseks vajalik (nt: transport, teedevõrk, side, jt teenindusharud) Transpordi infrastruktuuri- selle hulka kuuluvad teed, tänavad, raudteed, kanalid, sadamad, lennuväljad, raudteejaamad, parklad Logistika on majandusharu, mis tegeleb veoste planeerimise, edasitoimetamise ja juhtimisega. Logistika peamiseks eesmärgiks on veoste viimine täpselt vajalikul ajal minimaalsete kulutustega tarbijale vajalikku kohta. Veonduse liigid: Raudteetransport Autotransport Jõetransport
ja ladustamisele? 4) Milliste seotud kaod on tingitud ülemäärase valdkondadega ühildub logistika? võimsuse ja täpsusega masinate Rahandusega; Turundusega; rakendamisest f) Operatsioonidega Infotehnoloogiaga seotud kaod g) Ladustamisega seotud ;Tootmiskorraldusega 5)Millised olid kaod. h) logistika märksõnad antiikajal? Toit (ühekülgne);Aeglane transport (veoloomad, purjelaevad);Loomasööt;Telgid;Primi tiivne teedevõrk 6)Millised olid logistika märksõnad I maailmasõjas? Toit (leib, konservid); Loomasööt; hobuveokid,raudteetransport, laevad;Sõjatehnika (püssid, kuulipildujad, kahurid, padrunid, mürsud, miinid);Telgid, kaevikud, blindaazid;Arenev teedevõrk 7)Millised olid logistika märksõnad II maailmasõjas? Toit (leib, konservid, viin), Loomasööt;Talverõivad;Hobuveokid, mootorikütus, auto-, raudtee-, mere- ja õhutransport;Tankid, soomusautod, sõjalaevad ja lennukid,
Valdav osa asustusest on koondunud endiselt mere äärde ja peamiselt suurtemate liiklusteede lähedusse. Rannikul on asustus kõikjal pööratud näoga mere poole. Tihedamalt asustatud aladeks on Võsu-Käsmu piirkond, Palmse- Sagadi- Vihula piirkond. Suhteliselt tihedalt on asustatud ka rannaäärsed piikonnad Võsu ja Altja vahelisel alal ja Vainupea ning Karepa piirkonnas. Vallas on 52 küla ja üks alevik. Suuremad keskused on Võsu, Käsmu, Palmse, Võsupere, Vergi, Vihula, Annikvere. Teedevõrk Teed vallas jagunevad riigimaanteedeks, kohalikeks maanteedeks ja erateedeks. Kohalikke maanteid on vallas kokku 101,8 km. Olemasolev teedevõrk vallas on piisava tihedusega ja teed on heas korras. Veeteed Vihula vallas asub 3 väikesadamat- Vergi, Vainupea ja Eisma. Kaubaveo eesmärgil kasutatavaid sadamaid ei ole Vihula valda lubatud rajada. Olemasolevad väikesadamad (v.a.Vergi) on tehniliselt amortiseerunud ja ilma korralike navigatsioonimärkide ning rannaehitisteta
aastal. Legendi järgi rajas nende asula päikesepoeg Manco Capac. Kõiki Ketsua linnriike ja ümberkaudseid hõime alistades lõid nad 15. sajandi esimesel poolel tsentraliseeritud ja väga tugeva riigi. Pealinnaks ja ühtlasi ka kultuurikeskuseks sai Cuzco linn. Impeerium varises kokku pärast hispaanlaste sissetungi 1532. aastal. Inkade kõrgkultuur Nende kultuur oli väga kõrgelt arenenud: Neil oli olemas eeskujulik teedevõrk (tolle aja kohta väga hea saavutus). Neil olid uhked linnad (arhidektid suutsid ehitada tahutud kividest, sideaineta hiiglasuuri templeid ja kindlusi). Käsitöö oli heal tasemel (valmistati suurepärast keraamikat, mis vormi, värvi ja ilustuste poolest tõusis kõrgemale teistest selle ala leidudest Peruus). Väga kõrgelt oli arenenud ka tekstiilikunst, tikandite tegemine, brokaadist ja hiigelkangast
· Loodusvarad- ja olud mõjutavad eelkõige hankivat majandust. · Eesti suvi lühike, päikest vähe, mullaviljakus keskmine, kõrged tootmiskulud, (spetsialiseerumine karjakasvatusele) toiduained põhiliselt siseturule. · Metsandus oluline majandusharu üle Eesti. · Mäetööstus - põlevkisi energeetika Ida-Virumaal · Inimtegurid: kapital > 1)tootmisvahendid, raha; 2)inimesed(tööjõud) · Ühiskondlikud tegurid: asulastik, teedevõrk, majanduse avatus jne. · Töötuse määr töötuse osakaal majanduslikult aktiivses rahvastikus majanduse olukorda iseloomustav suurus (hea <10%>halb) · Tööhõive määr hõivatud isikute osatähtsus tööealises rahvastikus (Eestis u. 60%, Lääne- u. 70%) · Tööpuuduse põhjused Eestis- ümberkorraldused majanduses; töökohtade arvu vähenemine põllumaj. · Töötuid on enim madalama haridusega (põhihar
energiamajandus, masinatööstus, keemiatööstus, arvutite tootmine jne. Eestis on hästi arenenud keemiatööstus, eriti selle kaks sektorit: põlevkivikeemia ja haruldaste muldmetallide tootmine. Tertsiaarne ehk kolmas- osutavad teenuseid, nt veondus, kaubandus, tervishoid, haridus, riigivalitsemine, turvalisus, õiguskaitse, teadus, meedia, turism, osad kultuurvaldkonnad. Eesti majandusgeograafiline asend Eestis saab enam-vähem kõike teha, on olemas tööjõud, maavarad ning teedevõrk. Tegu on arenenud ühiskonnaga, kõige rohkem on kolmandat sektorit ja kõige vähem on esimest sektorit. Püütakse saavutada kõigi piirkondade võimalikult ühtlane arengutase. Euroopa majanduspiirkonnad- nende piirkondade majanduse põhijooned Põhjamaad- Rootsi, Norra, Soome, Inglismaa, Eesti, Läti, Leedu, Taani Majanduslik arengutase on enamasti kurge, seda iseloomustab avatus ning väliskaubanduse suur osatähtsus ning omavaheline koostöö. Rikkalikud
1850 hakati ehitama uut peahoonet 1919 rahvamaja 192840 ehitati teatrihoone Kirjeldus Lihtne klassitsistlik hoone Esimesel korrusel suur saal soklikorrusel olid kunagi majapidamisruumid Üldseisukord ja hooldusaste Kasutatakse rahvamaja ja teatrina Hiljutine remont Hooldusaste on hea Mõisapark Säilinud korrapärane teedevõrk Pärnaalleed 3 tiiki Hooldatud Aktiivselt kasutatav Üldine seisukord rahuldatav Vajab korrastamist Kasutatud allikad http://www.mois.ee/viru/rakvere.shtml http://www.puhkaeestis.ee/et/rakveremoisjamoisapark http://register.muinas.ee/? menuID=monument&action=view&id=15722 http://register.muinas.ee/? menuID=monument&action=view&id=15723 http://www.rakvererahvamaja.ee/? teemaid=10&task=teema http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/10384
Terrasspõllud Vietnamis Üldilme Mägine Ebakorrapärase kujuga põllud Leidub nii suuri kui väiksed põlde Põllud on astmelised, treppehitus Palju külasid, ümbritsetud suures osas metsaga Hooned asuvad lähestikku Hõre teedevõrk Loomad ja taimed Loomadest kasvatatakse sigu, kanu, piisoneid Taimedest kasvatatakse riisi, loomasööta, suhkruroogu, puuvilla, teed ja pähkleid II osa Intensiivne ning kaubaline põllumajandus, kuna riisi toodetakse väga suurtes kogustes, seega tõenäoliselt eksporditakse ka mujale. Põllud on ehitatud niiskuse säilitamiseks (kuna riis vajab väga palju niiskust), iga nö. astme peal püsib niiskus paremini kui mäe nõlval.
· Portugal on maailmas viies riik Wolframi tootmisel ja kaheksas riik veini tegemisel. Kommunikatsioon ,transport , Energia · Elektrit toodetakse peamiselt söe-ja bensiinijõul tegutsevatest jaamadest.(55%) 2006 aasta. · 44% saadakse hüdroelektrijaamadest ja 5% tuuleenergiast. · Portugali lõunaalal asub maailma suurim päikeseenergiajaam , kuid põhjas avati 2006 Oktoobril lainefarm (energiat saadakse merelainetest). · Teedevõrk on Portugalis tihe , teedevõrk võtab enda alla 68,732 km , millest 3000km moodustavad kiirteesüsteemid · 2 suurlinnas on ka metroosüsteemid , mis mõlemad on üle 35km pikad · Portugal on üks suurim riik kus kasutatakse mobiiltelefone , mobiiltelefonide arv ületab juba rahvaarvu (10,848,692) · Wifit pakutakse üle kogu riigi (katab kogu riigi territooriumit) Religioon · Usund: katoliku usk
Impeerium ulatus tänapäeva Ecuadori, Colombia, Boliivia, Argentina ja Tsiili aladeni. Nad rääkisid ketsua keelt ja kuulusid iidsesse indiaani hõimu. Kuigi riigis elas arvukalt hõime, pärinesid valitseja ja tema ülikud ainult inkade hõimust. Impeerium varises kokku pärast hispaanlaste sisetungi 1532. aastal. Inkade kõrgkultuur Sellele, et nende kultuur oli väga kõrgelt arenenud, viitab üpris palju fakte. Neil oli olemas eeskujulik teedevõrk, mis oli tolle aja kohta väga hea saavutus. Neil olid uhked linnad, mis olid ehitatud ilma mördita, lihtsalt kivi kivi peal. Ka käsitöö oli heal tasemel. Valmistati suurepärast keraamikat, mis vormi, värvi ja ilustuste poolest tõuseb kõrgemale teistest selle ala leidudest Peruus. Väga kõrgelt oli arenenud ka tekstiilikunst, tikandite tegemine, brokaadist ja hiigelkangast esemete valmistamise oskus. Nad oskasid ehitada nii rippsildu kui ka kivisildu. Igat suuremat kuristikku või
riikide firmadel kaupade tootmisele, transpordile ja ladustamisele? Nimetus Aeg % Kulud % Tootmine 2 8 Transport 5 32 Ladustamine 93 60 Kokku 100 100 Militaarlogistika võtmesõnad antiikajal: Toit (ühekülgne); Aeglane transport (veoloomad, purjelaevad); Loomasööt; Telgid; Primitiivne teedevõrk Militaarlogistika võtmesõnad I maailmasõjas: Toit (leib, konservid); Loomasööt; Hobuveokid, raudteetransport, laevad; Sõjatehnika (püssid, kuulipildujad, kahurid, padrunid, mürsud, miinid); Telgid, kaevikud, blindaazid; Arenev teedevõrk Militaarlogistika võtmesõnad II maailmasõjas Toit (leib, konservid, viin), Loomasööt; Talverõivad; Hobuveokid, mootorikütus, auto, raudtee,
avatus Läänemerele, võimalus välissidemeteks · Venemaa ja lääneriikide vaheline siirdeala- võimaldab transiitkaubandust · Pöördumine uute turgude otsinguil " näoga lääne suunas" EESTI MAJANDUST MÕJUTAVAD NEGATIIVSED TEGURID · Mere jäätumine külmadel aastatel · Venemaa majanduslik ebastabiilsus · Maavarade vähesus · Piirkondlik ( regionaalne) areng ebaühtlane EESTI TULEVIK MAAILMATURUL ·Transiidi arendamine- vajalik korralik teedevõrk, sadamad, raudteed, lennujaamad, laomajandus ·Kõrgtehnoloogiline tootmine- vajalik haritud tööjõud ·Kohalikel loodusvaradel baseeruvad tooted- vajalik haritud tööjõu ·Tooraine eksport- puit, turvas ·Tooted, mlle tooraine tuuakse sisse ja valmistoodang eksporditakse- kangad, elektroonika
Majandusareng Eestis 18.-19. Sajandil Majandusareng on mõiste, mida iseloomustab kõige paremini inimeste elatustase ja teatud maa-ala majandussuhted. Seda nii riigi siseselt kui ka välismaailmaga. Majanduse arengut mõjutavad positiivses suunas teedevõrk, raudteevõrk, vabrikute ja manufaktuuride teke ning loomulikult ekspordi ja impordi suhe. Eesti majanduselu arenes positiivses suunas, sest 18-19 sajand just eelpool nimetatud näitajad siinsel alal märgatavalt paranesid. Arengule aitasid kaasa väga erinevad nähtused. Eelkõige olid siin alal elavad inimesed töökad, mis aja möödudes ära tasus. Nad suutsid luua kokkuleppeid ja olla töökad. Samuti tehti õigeid
Pinnamood kõrgem Lõuna ja Kesk Eestis. Metsa palju , leidub põlevkivi, Loodusvarad (mets, maavarad, savi, turvast, liiva, lubjakivi, veevarud) ravimuda, suured veevarud, mineraalvesi. Tihe teedevõrk Ühendusteed (riigisisene Tallinn Peterburg; teedevõrk, ühenduse võimalus Tallinn Riia; teiste riikidega) Narva KohtlaJärve Rakvere Naaberriigid (nende tähtsus Siirdeala ida ja lääne vahel, Euroopa ja maailmamajanduses, turg eesti kaupadele Lääne koostöövõimalused, turg Euroopas, Venemaal, kaupadele jm) Ukrainas.
Portugal Koostas: Ivo Nurmetalo Õpetaja: Maire Puhmas Üldine teadmine Pealinn-Lissabon Pindala-92 391 ruutkilomeetrit Riigikeel-portugal Rahvaarv-10 735 765(2010) Rahaühik-euro Kliima Portugal asub lähistroopikas, tal on lähistroopiline vahemereline kliima sooja ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. Haldusjaotus 1.Lissaboni ringkond 12.Aveiro ringkond 2.Leiria ringkond 13.Viseu ringkond 3.Santarémi ringkond 14.Bragança ringkond 4.Setúbali ringkond 15.Vila Reali ringkond 5.Beja ringkond 16.Porto ringkond 6.Faro ringkond 17.Braga ringkond 7.Évora ringkond 18.Viana do Castelo ringkond 8.Portalegre ringkond 9.Castelo Branco ringkond 10.Guarda ringkond 11.Coimbra ringkond De...
Plussid: · Kiire · Odav · Korraga suur kaubakogus Miinused: · Raudteed ei ulatu kõikjale · Ehitamine kallis · Ümberlaadimine jaamades aeglane Fakte · Eestis sai alguse 1870. aastal · Esimene raudteeliin Eestis oli Peterburi- Tallinn-Paldiski · Eesti raudteede kogupikkus on 960 km · Sellest 130 km on elektrifitseeritud Autotransport ehk maanteetransport Plussid: · Kiire · Vedu "uksest ukseni" · Tihe teedevõrk Miinused: · Korraga väike kaubakogus · Maanteede rajamine ja korrashoid kallis · Vajab palju tööjõudu Fakte · Esimesi autosi nähti Eestis 19. sajandi lõpul · Esimesed bussid pandi käiku 1920. aastatel · Eesti maanteede kogupikkus on umbes 50 000 kilomeetrit · Sellest on kõvakattega umbes 10 000 kilomeetrit Meretransport Plussid: · Odav · Mahub korraga palju kaupa · Ei ole vaja ehitada spetsiaalseid teid Miinused:
Edela - Aasia,Põhja-Aafrika - kõrbes-loomad ja oaasi konflikt-käsitöö ja taimed. Euroopa - loodusolud-viletsad,vaene ja mahajäänud,taime-ja loomakasvatuse koosrakendamine. 5) Maailma jagunemine Põhjaks ja Lõunaks – piirkondade võrdlus. PÕHI LÕUNA Arenenud riigid Arengumaad Rikas Vaene Tööstuslik põllumajanduslik Heal tasemel teedevõrk ja transport Vilets teedevõrk ja transport Kõrge energiatarve Madal energiatarve Nafta-, kivisöe-, tuumaenergia Puidu-,tuule-,loomade-, inimeste energia Tasemel tervishoid Haigused ja nälg Puhas vesi Reostunud vesi või veepuudus Kõrge haridustase Madal haridustase
di d Euroopa Eesti, Aastane keskmine Pe Väga tihe Arenenud Euroopa Väga heal Euroopa oli Saksa sademete hulk on a asustus kõigis põllumajandus majanduse tugev tasemel. maailmamajan maa, umbes 250-1000mm. mi maades. Eriti Suuteline oma külg on töötlev Teedevõrk duse rajaja ja Soom Madal ja valdavalt ne Hollandis, elanikkonda enda tööstus, eriti on tihe, praegugi on ta e, tasane. Paraskliima, us Pariisis, saadustega ülal pidama. mitmesuguste palju üks kolmest Läti, Lõuna-Euroopas un Liverpoolis, Palju liha ja piimakarju, masinate, sadamaid, maailmamajan
*elukoha vahetus näljahäda või epideemia tõttu rahvastikupoliitika- riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu demograafilise koosseisu ja paiknevuse mõjutamiseks sotsiaalpoliitika- elukvaliteedi ja standardite parandamine linn- asula tüüp, kus suurem osa inimestest töötab tööstus ja teenindus valdkonnas suur rahvaarv ja arenenud infrastruktuur (teedevõrk, haiglad...) euroopa suurimad linnad: Pariis, Moskva linnastu- mitu linna on kokku kasvanud ja tegutsevad ühtsena linnastumine- linnade kasv ja areng ning linnarahvastiku kasv kogu rahvastikust
ulatus naturalismini. Kirglike usuliste tunnete väljendamiseks ja toetamiseks maailiti kujude näod illusionistlikult elavaks, nende silmad tehti mõnikord klaasist, vahel lisati isegi tõelised juuksed ja riided. 4. PRANTSUSE KUNST Kolossaalorder - soklikorrusele toetuvad võimsad üle kahe korruse ulatuvad paarissambad. Regulaarpark - reeglipärase või arhitektuurilise pargikunsti täiuslikeim näide. Selle ümber paiknevad sümmetriliselt basseinid, reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ning kuupideks, keradeks või silindriteks pügatud puud ja põõsad. Ideaalmaastik - ei kujunenud ühtki tegelikku maastikulõiku, vaid neile on koondatud põnevaid, sageli antiigile viitavaid üksikasju. Heroiline maastik - ideaalmaastiku foonil tegutsevad stafaazina mütloogilised kangelased. 5. ROKOKOO ISELOOMUSTAMINE (8 teemat - 157-165) 6. BAROKK PRANTSUSMAAL (Video: Glaude Lorrain "Sadam) 2. Kes varastasid tema ideid? Ahned ja ebaausad inimesed
Kaevandamispiirangud Tehnoloogilised Keskkonnakaitselised Majanduslikud Sotsiaalsed Riigikaitselised Pealmaakaevandamine Korrastamise tehnoloogia Kaevandatud maa rekultiveerimist teostatakse kahes etapis Tehnilist korrastamist teostavad Eesti Põlevkivi karjäärid oma tehnika ja jõududega Bioloogilise korrastamise tellib Eesti Põlevkivi lepingulise töö korras Tehniline korrastamine Tasandatakse sisepuistangud, silutakse nõlvad ja rajatakse teedevõrk Esmane tasandamine toimub valdavalt draglainiga Järeltasandamine toimub buldooseritega kas vahetult peale esmast tasandamist või hiljem Maapinna stabiliseerumisaeg kuni bioloogilise korrastamiseni 1-2 (3) aastat Bioloogiline korrastamine Ala metsastamisel on põhipuuliigiks harilik mänd, tuleohutuse vööndite rajamisel kask Istutusmaterjaliks vaesel pinnasel eelkasvatatud kaheaastased istikud aastas istutatakse ja ka külvatakse metsa ~170 hektaril
1) Mis on teinud võimalikuks teenustesektori kiire kasvu maailmas? Ettevõtted on kitsamalt spetsialiseerunud, sest konkurents on kasvanud, selle tagajärjel ostetakse teenuseid ka sisse. 2) Milliseid teenuseid nimetatakse avalikeks teenusteks? Neid teenuseid, mida korraldab riik või omavalitsus maksumaksja raha eest. 3) Nimeta avalikke teenuseid, mille kulud kaetakse riigieelarvest! Üleriigiline teedevõrk, politsei, kiirabi, arstiabi, tuletõrje. 4) Nimeta avalikke teenuseid, mille eest maksab kohalik omavalitsus! Tänavate korrashoid, valgustus, haridus, spordikoolid, muusikakoolid, huviringid. 5) Miks oli televisiooni ja raadiosaadete tegemine ja edastamine NSV ajal riigi kontrolli all? Et inimeste meelsust muuta ja propagandat teha. 6) Milliste teenuste osutamisel on eriti oluline osata keeli ja tunda erinevaid kultuure? Teenuste, eriti rahvusvaheliste äriteenuste osutamisel.
seina-jalaemaalidega. Versailles´ park Reeglipärase või arhitektuurilise pargikunsti täiuslikeim näide Põhimõtteks on, et ilu tuleb luua loodust täiendades, seda mõistuse loodud süsteemile allutades. Peamine kujundaja oli André Le Notré(1613-1700) kuid ka kuningas oli tihti otsustandud kuidas oma isikut esile tõsta Pargi teljeks on Pariisi tee pikendus, mille ümber paiknevad sümmeetriliselt basseinid, reeglipärane teedevõrk, geomeetrilinselt kujundatud lillepeenrad ning mitmesuguste kujudega põõsad. Baroklik klassitsism arhitektuuris Mitmed hooned Sõjaveteranide vanadekodu J.Hardouin- Mansart Invaliidide kirik Baroklik realism kunstis Georges De La Tour (1593-1652) olustikupildid, mõni religioosne vihje Vennad Le Nainid, tuntuim neist Luois Le Nain(u.1593-1648) olustikumaalijad, lihtrahavas, näitasid nende viletsust ja töö raskust
Teenindav majandus e. tersiaalne: haridus, tervishoid, kaubandus. Töötlev majandus e. sekundaarne: keemiatööstus, puidutööstus, toiduainetööstus. Majanduse arengut võib soodustada või takistada loodusvarade(maavarad, mets, vesi) olemasolu ja looduslike tingimuste(maavarad, pinnamood, vetevõrk) eripäras. Varasemal perioodil oli juhtiv haru põllumajandus, tänapäeval tööstus ja teenindus. Raske konkureerida maailmaturul. Ühiskondlikud tegurid: asulastik, teedevõrk, poliitiline süsteem. Looduslikud tegurid: kliima, loodusvarad. Inimtegurid: rahakapital, inimkapital. Majanduslikult aktiivset rahvastikku nim. tööjõuks. Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik(õppurid, haiged, invaliidid, pensionärid). Ettevõtete paigutuste iseärasuse põhjal jaotatakse tootmisharud: materjalimahukaks (põlevkivist elektrienergiat), energiamahukaks(hüdroenergia) tööjõumahukaks(masina-
Nt. Norra, kes hakkas kasutama põhjamere gaasi ja naftavarusid ja sai ülikõvaks riigiks. Ja Rootsi, kes ei pidanud kulutama raha riigi taastamiseks, kasutas ära sõjajärgsete kaupade puudust teistes riikides müües neile varustust. Ja kuna Soome pidi maksam NSVL sõjahüvitist, sidus neid majandus ja tööstus idapoolse turuga. Pärast hüvitise tasumist jäi soomele väliskaubandus tähtsale kohale, kuna ta sai tooteid lihtsalt turustada saades vastu vajalikku toorainet(ehitati välja teedevõrk, viidi kõikjale elektriliinid, seati sisse tihe lennuliiklus, ehitati uusi elamurajoone, maalt koliti linnadesse) Majandusime- ime majandus elus kus Nt. Lä-Saksamaal tuli (võimule) sotsiaalse turumajanduse poliitika- riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima. Põhimõte: 1.ettevõtjate vaba konkurents (tagasid avatud turg, eromand, raha stabiilsus jne.) sellega vähendati ebavõrdsust. Olukord:
Inkad, ketsua keelkonda kuuluvat keelt kõnelenud indiaani hõim. Inkade impeerium asus Andides praeguse Peruu, Ecuadori ja Tsiili aladel. Inkariik tekkis umbes 1200. aastal.Legendi järgi rajas nende asula päikesepoeg Manco Capac.Valitseja tiitli järgi sa rahvas nimeks inkad. Pealinnaks ja ühtlasi ka kultuurikeskuseks sai Cuzco linn. KULTUUR. Inkade kõrgkultuur. Sellele, et nende kultuur oli väga kõrgelt arenenud, viitab üpris palju fakte. Neil oli olemas eeskujulik teedevõrk, mis oli tolle aja kohta väga hea saavutus. Neil olid uhked linnad, mis olid ehitatud ilma mördita, lihtsalt kivi kivi peal. Linnade ja põldude kaitseks rajati kividega kindlustatud terrasse, mis kaitsesid inkasid väga edukalt ka vaenlaste eest. Nad oskasid ehitada nii rippsildu kui ka kivisildu. Igat suuremat kuristikku või jõge sai ületada silla abil. Käsitöö. Ka käsitöö oli heal tasemel. Valmistati suurepärast keraamikat, mis vormi, värvi ja ilustuste
Ainus Jeruusalemma templist säilinud osa on NUTUMÜÜR. 2. Vallutamine oli tavarahvale tavaline. 13. KIPAH- juutide mütsike 3. Ei toimunud vastuhakke P-Suurriigile. 14. Peale saalomoni jaguneb riik kaheks: 4. Pärslased võtsid palju üle vallutatult rahvastelt. · JUUDAMAA (Lõunapoolne) - Büstants vallutas, 11-13 saj. eKr 5. Neil oli väga hea teedevõrk, SUUR KUNINGA TEE. olid Ristisõjad (kristlased püüdsid vallutad pühamaad) 6. Riik oli jaotatud straapideks (nende juhid olid vallutatute alade ülikud) · ISRAEL (Põhjapoolne) 722. eKr Assüürlased vallutasid Iisraeli. 7. Nende usule pani aluse Zaratustra Heebrealased (Juudid) viidi vangi (PAABELI VANGIPÕLV). 8. Usk on mazdaism see on dualistlik usk
Ta ehitas üles JERUUSALEMMA surunud peale oma usku. 9. Jumal oli JAHVE ( 1 jumala usk – MONOTEISM) 2. Vallutamine oli tavarahvale tavaline. 10.Oodeti (oodatakse siiamaani) Messiase tulekut. 3. Ei toimunud vastuhakke P-Suurriigile. 4. Pärslased võtsid palju üle vallutatult rahvastelt. KRISTLASED 5. Neil oli väga hea teedevõrk, SUUR KUNINGA TEE. JUUDID 6. Riik oli jaotatud straapideks (nende juhid olid vallutatute alade Messias (Jeesus Kristus) on tulnud Messias ülikud) alles tuleb 7. Nende usule pani aluse Zaratustra 8. Usk on mazdaism – see on dualistlik usk. (2 jumalat, hea ja kuri 11.Vana-Testament põhineb Surnumere käsikirjadel (kirjutati
Parki rajas loodusloo õpetaja Paul Pedaste 1923. aastal väikse botaanikaaia, mida peale Teist maailmasõda laiendati ning kus kasvas 2002. aastal 172 liiki võõramaiseid puid-põõsaid. Mõisa parki, botaanikaaeda hooldavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilased ning praegu on alustatud botaanikaia ja aiapaviljoni taastamist. Tänapäeval on kogu mõisakompleksist säilinud algsel kujul endine teenjatemaja, mõisa kuivati, tagaväljakul asuv teedevõrk, mis on loetav ent puudub algne haljastusstiil, alleed pargi kirde- ja põhjaserval ning idakülg. Teenjatemaja kõrval, tänapäeval ümber ehitatud laohoonete ja koolimaja kohal, asusid ilmselt samuti mõisa abihooned. Kunagistest katuse läbijooksudest tingituna on mõisa peahoone vahelaed kohati läbi vajunud. Siseruumides on niiskusest tingitud krohvi ja põrandakatte kahjustused. Praegu moodustab mõisakompleks omanäolise pargikvartali olles jõeäärse haljasala jätkuna
kasutasid selle ajajärgu kõige täiuslikumat relvastust ja sõjatehnikat. Seega eestlastel polnud mingit võimalust oma kehva sõjaväega vastaseid võita. Kuid ometi suutsid nad pea 20 aastat kestnud sõja ajal oma maad ja rahvas kaitsta nii, nagu nad seda oskasid ja suutsid. Eesti riiki, kui sellist, muinasajal ei eksisteerinud. Olid ainult 8 suuremat maakonda, mida valitsesid vanemad. Naaberrahvaste latgalite, liivlaste ja leedulastega samuti koostööd ei tehtud. Fakt on, et teedevõrk kõikide maakondade vahel oli peaaegu olematu. Siit järeldub, et info levik oli väga halb. Maakondade vahel puudusid sidemed ning seega oli see üheks allajäämise põhjuseks Muistses vabadusvõitluses. Ristisõdijatel oli kindel eesmärk ristida kõik Euroopa rannikualad ja neil oli välja mõeldud strateegia vallutada iga paganlik riik üks haaval. Kui järg eestlaste kätte jõudis, olid
Rahvastiku poliitika-riigi poolsed abinõud rahvaarvu muutuste reguleerimiseks. 2.2.RAHVASTIKU PAIKNEMINE TERRITOORIUMIL Iseloomustatakse keskmise tiheduse ja asula tüüpide järgi. Keskmise tihedusega iseloomustatakse üldist iseloomu, sest tegelikult inimesed elavad ebaühtlasemalt. Paiknemist mõjutavad tegurid: 1) Looduskeskkonna tingimused(temp,sademed,pinnamood,veekogu lähedus) 2) Maavarade ja teiste looduvarade esinemine(puit, muld, mets, magevesi) 3) Teedevõrk Maailma tihedamini ja hõredamini paiknevad piirkonnad lk 39. 2.3.RAHVAARVU MUUTUMINE LOOMULIKUL TEEL Loomulik iive on rahvaarvu muutumine sündide ja surmade vahena aastas. Absoluutne iive Suhteline iive *näitab kindlat rahvaarvu muutumist aastas. *kasutatakse piirkondade võrdlemiseks ja leitakse järgmiselt: sünnid-surmad:rahvaarv*1000 Loomulikku iivet mõjutavad tegurid:
peamised tegevused on majutus, transport ja infotehnoloogia. MILLISTE VALDKONDADEGA ÜHILDUB LOGISTIKA? INTERFACES BETWEEN LOGISTICS AND OTHER FUNCTIONS. •Rahandusega (Finance); •Turundusega (Marketing); •Infotehnoloogiaga (Information Technology); •Tootmiskorraldusega (Production) MILITAARLOGISTIKA VÕTMESÕNAD ANTIIKAJAL •Toit(ühekülgne); •Aeglane transport (nt. veoloomad ja purjelaevad); •Loomasööt; •Telgid; •Primitiivne teedevõrk MILITAARLOGISTIKA VÕTMESÕNAD I MAAILMASÕJAS •Toit(leib, konservid); Loomasööt; •Hobuveokid, raudteetransport, laevad; •Sõjatehnika (püssid, kuulipildujad, kahurid, padrunid, mürsud, miinid); •Telgid, kaevikud, blindaazid; •Arenev teedevõrk MILITAARLOGISTIKA VÕTMESÕNAD KAASAJAL •Autotransport ja konteinerveod (toit, esmatarbekaubad), millega tegelevad tsiviilfirmad; •Õhu- ja meretransport (lennukikandjad); •Raketid, satelliitidel ja
27 Majanduslikud naitajad: SKT/SKP – riigi territooriumil aasta jooksul toodetud lõpptoodang rahalises väljenduses (tavaliselt SKP elaniku kohta USD) RKT/RKP – riigi tootmisressurssidega aasta jooksul toodetud lõpptoodang rahalises väljenduses Rahvastiku hõivatus erinevates majandussektorites (hankiv, töötlev, teenindav) Eksport-import Elektrienergia tarbimine elaniku kohta Inflatsioon, palgatõus Infrastruktuuride tase (teedevõrk + sidevahendite hulk 100 elaniku kohta) 28 29 Sotsiaal-demograafilised näitajad 1. Iive (sündimus - suremus) 2. Haridustase (kirjaoskus %) 3. Keskmine eluiga 4. Rahvastiku vanuseline koosseis 5. Imikusuremus 30 Alates 1990. aastast on igal aastal ilmunud ÜRO arenguprogrammi raames Inimarengu raport, mis püüab defineerida heaolu. Inimarengu indeks pannakse kokku komest osast
* Tööjõud Tööealised inimesed 15-74a. Tegelikult on hõivatud nendest inimestest tavaliselt 70%. Nendest ei tööta pensionärid, õpilased, invaliidid, ülalpeetavad ja eluheidilikud. Tööjõu omadused sõltuvad üldiselt haridustasemest ja kutseoskustest. Soov ümberõppeks. 4.) Ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid. Ja paiknemise alusel ettevõtete liigitus. Mõjutavad tegurid: Pinnamood, teedevõrk, loodusvarad ja veekogud. Paigutuse alusel jaotatakse tootmisharud: 1) Materjalimahukad Mäetööstus, kütuste toorained, elektritootmine, metsatöötlemine. Paikenevad tooraine piirkonnas. 2) Energiamahukad harud Keemiatööstus, metallurgia. Paiknevad odava elektri tootmise piirkonnas. 3) Tööjõu mahukad harud Kergetööstus. Paiknevad linnades. 4) Tarbijale orienteeruvad Piima- ,saiatööstus. Olmeteenused. Paiknevad tihedamini asustatud piirkondades.
odav mahutab palju ei sõltu eriti ilmast suhteliselt kiire Liiklustakistused põhimõtteliselt puuduvad Raudteetranspordi PUUDUSED: laadimine aeganõudev raudteid ei ole igal pool ehitamine kallis ümberlaadimine jaamas SUUREMAD KESKUSED Venemaa Tallinn, Tartu, Tapa Autotransport (maanteetransport) EELISED: tihe teedevõrk Kiire "uksest ukseni" Laadimine käib kähku. mugav Autotranspordi PUUDUSED: mahutab vähe Kallis vajab palju tööjõudu teede ehitamine kallis heitgaasid avariid SUUREMAD KESKUSED: USA, Euroopa Tallinn, Tartu Meretransport EELISED: odav mahukas ei ole vaja ehitada teid. Meretranspordi PUUDUSED: Aeglane sõltub ilmast sadamate ehitamine kallis ümberlaadimine ohud SUUREMAD KESKUSED: USA, UK, Saksamaa
Raplamaal on rohkelt väikeseid ettevõtteid. Põllumajandus ettevõtete arv on langenud ning suurenenud on metsa- ja puidufirmade arv, väikesed mööblitootjad, metalli- ja autotöökojad, käsitööle ja õmblemisele rajatud ettevõtted , turismindus, haljastus, kinnisvaravahendus ja palju muid ettevõtteid. Maakonna ettevõtlust mõjutab positiivselt hea logistiline asukoht Tallinna lähedal koos tiheda teedevõrgu ning oluliste läbivate maantee- ja Raudteetrassidega. Kohalik teedevõrk on suhteliselt halvas seisus, sest mustkattega teede osakaal on väike. See takistab mitmete piirkondade arengut. Raudtee, mille ühendus - Tallinna ja Pärnu ning Viljandiga - kulgeb läbi Rapla, läbilaskevõime rahuldab praegusi vajadusi, kuid raudtee kvaliteet ei ole väga hea ning ühendus Läti suunal on tänaseks katkenud. Suuremad põllumajandusettevõtjad on tänapäeva Raplamaal Raikkülas, Kehtnna ja Kaius. Pärast liitumist EL'iga, mis tõi kaasa põllumajandustoetused, on osa
spetsiaalseid teid Miinused:laevaga ei saa sõita kõikjale, aeglane, kaup tuleb pärast ümber laadida Siseveetransport - Plussid: odav, ei ole vaja ehitada spetsiaalseid teid Miinused: kaup tuleb pärast ümber laadida, liikumisvõimalused piiratud, aeglane Raudtee transport - Plussid: kiire, odav, korraga suur kaubakogus Miinused:raudteed ei ulatu kõikjale, ehitamine kallis, ümberlaadimine jaamades aeglane Autotransport - Plussid:kiire, vedu "uksest ukseni", tihe teedevõrk Miinused:korraga väike kaubakogus, maanteede rajamine ja korrashoid kallis, vajab palju tööjõudu Lennutransport - Plussid:väga kiire, võimaldab vedada kiiresti riknevat kaupa Miinused:väga kallis, sõltub ilmast, kaup tuleb pärast ümber laadida Torutransport - Plussid:veo pidev toimumine,odav,torustike saab rajada pea kõikjale Miinused:saab vedada ainult kindlaid kaupu(vedelikud, gaasid) 5. Millised tendentsid iseloomustavad tänapäeva veondust?
tagada töö- ja elupaika. Marginaalne rahvastik hiljuti maalt linna elama asunud inimesed, kellel puub veel kindel töö- ja elupaik. Sissetulek kuritegevusest. Aglomeratsioon e linnastu on lähestikku paiknevate ja ühtse tervikuna toimivate linnade kogum. Megapolis ehk hiidlinn on linnastute kokkukasvamisel tekkinud suur linnaline ala nt. Boshwash, Tokaido Rahvastiku paiknemist mõj. tegurid: loodustingimused (pinnamood, kliima), teedevõrk, ligipääsetavus, maavarad, mullad, ajalooline tegur, majanduslik arengutase.
Loomakasvatuses peetakse veiseid, lambaid, kitsi, sigu ja kodulinde, nagu kanu ja kalkuneid. Loomi peetakse enamasti kuivadel karjamaadel, eriti Põhja-Itaalias. Kesk- ja Lõuna-Itaalia aladel peetakse rohkem lambaid. Saapakujulise Itaalia satelliitpilti vaadates saab öelda, et maastik on enamasti roheline ja mägine. Umbes 70% maastikust on mägine ja umbes 20% maastikust katab mets. Põldude kujud meenutavad korrapäratuid nelinurki ning nad asuvad tihedalt. Teedevõrk on võrreldes teiste Euroopa riikidega suhteliselt hõre, kuid talud ei asu üksteisest kaugel. Karolina Lõhmus 11RL
muutunud? a kasutades sisemajanduse kogutoodangut (SKP/in ehk GDP per capita) b Inimarengu indeksit ( IAI ehk HDI) c veel kahte sinu enda poolt valitud näitajat Argentiinas on väiksem GDP. Argentiinas on väiksem HDI 2. Iseloomusta teedevõrku ( raudteed, maanteed) antud riigis Sisevedudes on olulised raudteed ja autoveondus, kuna teisi transpordivahendeid ei ole võimalik kasutada. Autotranspordi jaoks on teedevõrk tihe Atlandi ookeani ääres. Suuremaid maanteid ei ole eriti palju. Raudteid on riigis küllaltki palju, võrreldes teiste naaberriikidega. Tšiili, Paraguay ja Boliiviaga on Argentinal hea raudteeühendus. 3. Kas ja kuidas on arenenud veetransport a. Siseveeteed( jõed, kanalid), milleks kasutatakse? Jõetranspordil on mõnedes kohtades eluliselt tähtis osa sisetranspordist. Mõnedes kohtades pole jõetransporti vajagi. Kanalitega on ühendatud
Minevikus: Euroopast Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Austraalia Indiast Ida-Aafrikasse, Paapua-Uus Guinea poole Hiinast Ameerikasse Tänapäeval: Venemaalt Lõuna-Euroopasse Hiinast Ameerikasse Kesk-Ameerikast Põhja-Ameerikasse 7. Sotsiaalpoliitika: Kultuuri teostamine, Transpordi teostamine Regionaalpoliitika: Riigipoolsed toetused riigi territooriumi ühtlaseks arenemiseks. Infrastruktuuri välja arendamine, teedevõrk, koolid, lasteaiad, arstid. Tööd pakkuvad firmad saavad väiksemate kulutustega hakkama. Äärealadel tehakse firmadele maksusoodustused. Sisserände kvoodid piirkondadele. 8. Linnastumise iseloom erinevates inimühiskondades. Agraarühiskond Linnalised asulad hakkasid kujunema 5-6000a tagasi L-Euroopas ja Lõuna- ja Ida-Aasias. Veeteede äärde. Põhjusteks olid kaubavahetus, rahvastiku kihistumine, valitseva klassi teke, riikide teke. Linnades elas 5-10% rahvastikust.
· Lossi juurest lähtuvad sirgete kiirtena kolm teed, neist keskmine Pariisi suunas Versailles' park: · Lossi kõrval asub park, mida kasutati rituaalide, etenduste, pidustuste ajal · Regulaarpark ilu tuleb luua loodust täiendades, seda mõistuse loodud süsteemile allutades · Pargi teljeks on Pariisi tee pikendus, mille ümber paiknevad sümmeetriliselt basseinid, reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ning kuupideks, keradeks, silindriteks pügatud puud ja põõsad, kujundatud lillepeenrad · Marmorskulptuurid · Pargi peamiseks kujundajaks ANDRE LE NOTRE Versailles' lossi siseruumid: · Hoone keskuseks kuninga magamistuba · Suurim ja kauneim ruum on peegligalerii, mille kaaraknad avanevad pargi poole, aga akende vastasseinas on suured peeglid · Galerii otstes on 2 salongi(vastuvõturuumi)
.................................................................................................................................................. * ................................................................................................................................................................................. 12. RVE tütarettevõtte rajamisel teise riiki on määravaks: oskustöölised, kaunis loodus, saaste väljaviimine emamaalt, elanike tervislikud toitumisharjumused, hea teedevõrk, mürkmadude puudumine. 13. Millised neis RVE-dest (2) tegutsevad Eestis: Intel, Neste, General Motor, Siemens, Elcoteq
kompensatsioon); enne lendu lennujaamasdes ajaveetmine, mis võib kesta mitmeid tunde; vibratsioon; kohanemine ajavööndite/vahetuste muutumistega pikamaareisidel + järsud kliimamuutused; tervisehädad jne. 2 Autotransport Autoga on väga mugav reisida. Saab ise planeerida oma marsruuti ja puhkeaegu. Pagasile ei ole piiranguid, sest pagasit võib paigutada auto katusele, pagasnikusse või siis lisatreilerile. Pääsemine sihtkohta on täpsem, sest teedevõrk on väga hästi arenenud. Autoga võib reisida ka üle mere ja jätkata oma sõitu sihtkohta. Autoga reisimisel on suurim puudus see, et see on kulukas, kui reisid üksi. Näitks võin tuua oma reisi Hollandisse. Kohale läksin lennukiga, kuid tagasi tulin autoga. Kui lennukipilet edasi-tagasi oli 200+ eurot, siis autoga 1 ots oli 180+ eurot. Reis kestis kaua (umbes 23 tundi) ja sisaldas mitmeid lisakulusid (Taani sildade ületus ja Rootsi-Eesti laevapilet), mida
· Viljakas ala: Tigris ja Eufrat · Vahemereline ja troopiline kliima Loodusressursid · Põllumajanduslik maa 12% · Metsamaa 2% · Nafta · Maagaas · Fosfaadid · Väävel · ÜRO erikomisjon Majandus · Plaanimajandus · SKT: 127,2 mld $ · Nafta - 95% riigi ekspordist · Väike, mitmekesine tööstussektor · Ebapiisav põllumajanduslik tootmine · Import: toit, ravimid · Turismi elustamine · Panus: nafta, maagaas Transport · Hõre teedevõrk · 1 auto 30 elaniku kohta · Tigris ja Eufrat · Rahvusvahelised lennufirmad · Torujuhtmed Rahvastik · Rahvaarv: 31,1 mln · Demograafiline plahvatus pooleli · Iive: 2.345% · 3.58 last naise kohta · Keskmine vanus: 20.9 aastat · Üle 40% Iraagi elanikest alla 15-aastased Asustus ja rahvused · Linnastumine: 66% · Rahvastikutihedus: 73.5 in/km2 · 77% araablased · 19% kurdid · Türkmeenid, assüürlased jt Usundid · Islam 97%
Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse ABEDA ICC G-11 ID G-77 IFRCS IAEA IBRD IHO ICAO LO WTO IMF UNWTO IMO MIGA IMSO UNESCO Interpol OAS OSCE (partner) IOC PCA ISO TEENINDUSMAJANDU S Transport Marokos on arenenud teedevõrk, eriti põhja ja lääne keskuste vahel. Põhja-Maroko suuremaid linnu ühendab raudtee, mis on mugavaim viis reisimiseks. Bussiühendus tähtsamate linnade vahel toimub korralike bussidega. Lähimate linnade ja külade vahel sõidavad ka taksod. Meretransport on tähtsal kohal, kuna mereteed pidi on Maroko ühendatud Euroopaga. 98% kauba- ja reisijateveost toimub meretransporti kasutades. Marokos on 27 sadamat, millest 11 on rahvusvahelised reisi- ja kaubasadamad, 11 regionaalsed sadamad