Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Geograafia eksami abi (12)

5 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
  • Agraarajastujaguneb kolmeks: korilus, varaagraarne ja hilisagraarne. Koriluses korjati marju, seeni, juurikat ja muud taolist jura. Varaagraarses kas oldi paiksed ja hariti põldu või rännati ringi ja karjatati koduloomi. Hilisagraarses jäädi paikseks ja karjakasvatus ning põlluharimine koondusid kokku. Võeti kasutusele uued tehnoloogiad nagu veoloomade kasutus, põlispõllundus ja veoloomade sõnniku kasutamine.
    Selles ühiskonnas tegeldi kalanduse, metsanduse ja jahindusega, asju toodeti endale ja käsitsi, inimesed tegelesid enamasti põllumajandusega ning valdavalt kasutati maad, metsa ja vett. Tegeldi maakondade ja provintside piires ning maailmamajanduses kaubeldi üksikute kaupadega.
    Industriaalajastu – jaguneb kaheks: varaindustriaalne ja hilisindrustiaalne. Varaindustriaalses(15. saj) toodeti asju käsitsi ja asi liikus juba tehaste poole, kus üks inimene hakkas üht “operatsiooni” tootega tegema. Tekkisid tõuloomad/taimed, tuulikud , uued tootmisviisid , tulirelvad jne. Hilisindustriaalses(ca 18. saj) tekkisid juba mingid masinad ja asjad ning tootmine koondus ühte kokku ja muutus kiiremaks. Kasutusele võeti aurikud ja aurumasinad ning kivisüsi; tööd hakkasid tegema masinad ja tekkisid vabrikud.
    Seda ühiskonda iseloomustab see, et hakati tegelema tekstiilitööstusega, energeetikaga, metallurgiaga ja masinatööstusega; tööd tehti masinatega ja töö koondus tehastesse; tööks kasutati maavarasti (metallid jne) ja toodangut hakati müüma maailmamajanduses.
    Infoajastu – õnneks ei jagune millekski. Tekkis nii 20 sajandil ja seda iseloomustab see, et hakatakse tegelema info hankimise, töötlemise, edastamise ja müümisega. Samuti tegeldakse transiidi ning kommunikatsiooniga. Nagu öeldud, siis kaubeldakse infoga ning enamus inimesi töötab teeninduses ning tegevuspiirkond on ülemaailmne. Töös kasutatakse vaimseid oskusi.
  • Riikide arengutaset saab vaadata kahte moodi: SKT ja inimarenguindeks.
    SKT – ehk lahti kirjutatuna Sisemajanduse KoguToodang ja see näitab riigi piires teatud ajaperioodi jooksul toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Aga see ei näita tegelikult riigi arengutaset, sest see ei arvesta haridust, iivet, eluiga ega muid rahva elatustaset iseloomustavaid näitajaid. Näiteks Kuveidis, kus on suhteliselt kõrge SKT, elavad inimesed kuskil lehma pätsidest tehtud onnidest. Nunnu.
    Inimarenguindeks – vist ÜRO poolt loodud näitaja, mis koondab erinevad näitajad, mis annab ülevaate inimeste okukorrast riigis. Siin arvestatakse järgnevaid asju: inimeste üldine tervis, haridus ( kirjaoskus + kooli kohustus jne), majanduslik heaolu, SKT, keskmine eluiga
    Riikide arengutaset saab võrrelda: interneti ühendus/ autod/ telefonid 1000 inimese kohta; kirja- lugemisoskuse protsent inimeste hulgas; iive; suremus ; sündimus; imikute suremus; keskmine eluiga; SKT; linnastumise protsent; hõivatus; inimarenguindeks; osalus maailmamajanduses; energia vmm tarbimine ühe inimese kohta.
  • Riike saab jaotada Lõuna(arengu)- ja Põhjariikideks(arenenudmaad). Need nimed ei ole otseselt seotud riikide asukohaga (nt Austraaliat loetakse Põhjariigiks, kuigi asub lõunas) vaid pigem nende arenguga. Põhjariigid jagunevad veel I maailmaks ( Inforiigid : Lä- Euroopa; P- Ameerika, Jaapan) ja II maailmaks(Ida- Euroopa; Aasia ; L- Ameerika).
    Põhjus, miks mõned riigid on teistest arenenumad seisneb kolonialiseerimises ning sellest tulenevatest nähtustest nagu sundindustrialiseerimine ning orjandust jne. Põhius seisnes selles, et kunagi ammu muudeti paljud maad (mis jäid juhuslikult lõunasse) kolooniateks ja sinna paigutati igasuguseid räpased või saastavad harud nagu maavarade hankimine vmm. Selleks viidi sinna kõik vajaminevad masinad ning tehnoloogia ja emamaa kontrollis seda. Kui koloniseerimine lõppes ning emamaa enam ei aidanud, siis jäid koloniaal maad majanduslikult sõltuvaks ning pidid tegema seda, mida oskasid, et sissetulekut saada – maavarasi hankima või põllumajandus produkte kasvatama vmm. Tänapäeval on, et arenenud riigid suudavad ise edasi areneda ja on tegusad tööstuses, infoajastu ettevõtetes ja kõrgtehnoloogias. Arengumaad on aga tegusad pigem hankivas ja võibolla ja töötlevas majanduses ning põllumajanduses ja toetuvad ka turismile.
  • Seda ülesannet on suht raske selgitada või kirjeldada, aga põhimõtteliselt peab vaatama riigi asukohta , iibega seotud andmeid, tervisega seotud anmed, haridusega ning kõige tähtsam – majandusega. Kui riik ikka ainult ekspordib mingeid metalle, lugejate protsent on suht madal, inimarenguindeks jne ka madal, siis ei saa riik just arenenud olla. Seda kõike peab hästi ilusti selgitama ja põhjendama ka. Ahjaa, ei saa ka unustada demograafilist üleminekut. See annab palju infot.
  • Firmasi saab jaotada erinevatesse kategooriatesse ja üks neist on rahvusvahelised firmad. Nendel firmadel on eelis regionaalsete firmade üle, sest neil on tavaliselt rohkem kapitali ja nad saavad oma harusi paigutada paljudesse riikidesse. Samuti tuleb neil tootmine odavam, sest nad saavad erinevad tootmisprotsessid paigutada selleks sobivatesse riikidesse, kus on just selle asja tegemine odav või olemas vajalikud tingimused. Näiteks autotootmises tehakse plaanid ja väljatöötamine kuskil arenud riigis ja tootmine jaotatakse vastavalt arengumaade ja arenenud maade vahel ära vastavalt tootmise keerukusele ja vajalikele tingimustele. Samuti on neil suurem turg . Näited sellistest firmadest on Microsoft , Exxon Mobil , McDonalds, Ford Motor, Shell , Daimler/Chrysler jne.
  • WTO – “Maailma KaubandusOrganisatsioon”. Selle org. mõte on elavdada Rahvus Vahelist majandust kaubandussuhete barjääride, kitsenduste ja tollitariifide alandamiste näol. Sellega on ühinenud ca 140 riiki k.a Eesti.
    Maailmapank (IMF) – “RV Valuutafond”. Tegeleb valuutakursside ohtliku kõikumise leevendamisega, erinevate riikide finatnts kriiside leevendamisega ja riikidele laenu andmisega. Preaguseks ca 180 riiki k.a Eesti.
    Euroopa Liit – tekkis pärast II Maailmasõda, et ära hoida tulevasi sõdasi võttes enda alla terase tootmise Beneluxi ning Saksamaa ja nende naabermaades. Ülesandeks on koostöö migratsiooni , majanduse, poliitika, intregatsiooni, tülide, keskkonna ja muude valdkondade probleemide lahendamiseks, arendamiseks ja rakendamiseks.
    NAFTA – “Põhja- Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon ”. Org. Ameerika, Kanada ja Mehhiko vahel, et muuda kaubanuds lihtsamaks. Ülesandeks on kaotada tollimaksud ning kvoodid.
    ASEAN – “Kaug-Aasia Assotsiatsioon”. Org kuuluvad igasugused Kaug- Aasia maad ning põhimõte on nende maade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ning nende aregnu kiirendamine.
    OPEC – “Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon ”. Ülesandeks on reguleerida toornafta hinda maailmaturul, määrata naftatoodangu ning nafta ekspordikvoote ning kaitsta liikmete hube RV turgudel .
  • Globaliseerumine on kõikide sotsiaalmajanduslike ja poliitiliste protsesside rahvusvahelistumine või üleilmastumine. Arenenudmaade jaoks tähendab see tehnoloogia kiiremat arengut, väliskaubandusbarjääride vähenemist, transpordi- ja kommunikatsiooni kiirenemist ning saaste vähenemist üldises mõttes. Samuti muutuvad rikkad veelgi rikkamaks . Arengumaade jaoks tähendab see raskusi konkureerida RV ettevõtetega, kiiremat mahajäämist arenenud maadest , tülisi kultuuride vahel ning suuremat keskkonna saastet (need maad hakkavad loodusvarasi odavalt müüma, et mingit sissetulekut saaada.
    Mitmel pool on levinud globaliseerumise vastased liikumised, mis on põhjustatud murest, et globaliseerumisega hakkab riigist kapital ning haritud tööjõud välja voolama.
    Globaliseerumist saab riikide vahel võrrelda järgmiste asjadega: poliitiline tegevus (RV organisatsioonide liige jne); tehnoloogia (interneti ühendus); kontaktid (RV kõned jne); majanduslik integratsioon.
    RV firmade tütarettevõttete rajamine Eestisse: +uued töökohad +hariduse ja tehnoloogia areng - kapitali väljavool
  • Maailma rahvaarv on hakanud kasvama, sest inimeste suremus on vähenenud. Vähenemine on seotud asjadega nagu meditsiini areng, arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemine, imikute
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Geograafia eksami abi #1 Geograafia eksami abi #2 Geograafia eksami abi #3 Geograafia eksami abi #4 Geograafia eksami abi #5 Geograafia eksami abi #6 Geograafia eksami abi #7 Geograafia eksami abi #8 Geograafia eksami abi #9 Geograafia eksami abi #10 Geograafia eksami abi #11 Geograafia eksami abi #12
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-04-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 433 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 12 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor RegM Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (12)

    Therain15 profiilipilt
    Rain Hiietamm: Täiesti halva keelekasutusega konspekt.Sa peaksid enda sõnastust parandama.
    20:01 13-12-2010
    belladonnakillz profiilipilt
    belladonnakillz: geograafia eksamiks abiks küll
    13:02 18-02-2013
    irwenzo profiilipilt
    ABC DEF: Aitäh! Oli kindlasti abiks!
    15:09 12-12-2012


    Sarnased materjalid

    61
    doc
    Geograafia eksam
    29
    doc
    Geograafia eksamimaterjalid
    29
    doc
    Geograafia
    23
    doc
    Geograafia eksamimaterjal
    37
    doc
    Geograafia riigieksami materjal
    11
    odt
    Geograafia-kordamine eksamiks-2
    29
    doc
    Geograafia materialid
    20
    docx
    Geograafia koolieksam 2013





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun