Geograafia eksami abi (12)

5 HEA

Agraarajastu – jaguneb kolmeks: korilus, varaagraarne ja hilisagraarne. Koriluses korjati marju, seeni, juurikat ja muud taolist jura. Varaagraarses kas oldi paiksed ja hariti põldu või rännati ringi ja karjatati koduloomi. Hilisagraarses jäädi paikseks ja karjakasvatus ning põlluharimine koondusid kokku. Võeti kasutusele uued tehnoloogiad nagu veoloomade kasutus, põlispõllundus ja veoloomade sõnniku kasutamine.
Selles ühiskonnas tegeldi kalanduse, metsanduse ja jahindusega, asju toodeti endale ja käsitsi, inimesed tegelesid enamasti põllumajandusega ning valdavalt kasutati maad, metsa ja vett. Tegeldi maakondade ja provintside piires ning maailmamajanduses kaubeldi üksikute kaupadega.
Industriaalajastu – jaguneb kaheks: varaindustriaalne ja hilisindrustiaalne. Varaindustriaalses(15. saj) toodeti asju käsitsi ja asi liikus juba tehaste poole, kus üks inimene hakkas üht “operatsiooni” tootega tegema. Tekkisid tõuloomad/taimed, tuulikud , uued tootmisviisid , tulirelvad jne. Hilisindustriaalses(ca 18. saj) tekkisid juba mingid masinad ja asjad ning tootmine koondus ühte kokku ja muutus kiiremaks. Kasutusele võeti aurikud ja aurumasinad ning kivisüsi; tööd hakkasid tegema masinad ja tekkisid vabrikud.
Seda ühiskonda iseloomustab see, et hakati tegelema tekstiilitööstusega, energeetikaga, metallurgiaga ja masinatööstusega; tööd tehti masinatega ja töö koondus tehastesse; tööks kasutati maavarasti (metallid jne) ja toodangut hakati müüma maailmamajanduses.
Infoajastu – õnneks ei jagune millekski. Tekkis nii 20 sajandil ja seda iseloomustab see, et hakatakse tegelema info hankimise, töötlemise, edastamise ja müümisega. Samuti tegeldakse transiidi ning kommunikatsiooniga. Nagu öeldud, siis kaubeldakse infoga ning enamus inimesi töötab teeninduses ning tegevuspiirkond on ülemaailmne. Töös kasutatakse vaimseid oskusi.

Riikide arengutaset saab vaadata kahte moodi: SKT ja inimarenguindeks.
SKT – ehk lahti kirjutatuna Sisemajanduse KoguToodang ja see näitab riigi piires teatud ajaperioodi jooksul toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Aga see ei näita tegelikult riigi arengutaset, sest see ei arvesta haridust, iivet, eluiga ega muid rahva elatustaset iseloomustavaid näitajaid. Näiteks Kuveidis, kus on suhteliselt kõrge SKT, elavad inimesed kuskil lehma pätsidest tehtud onnidest. Nunnu.
Inimarenguindeks – vist ÜRO poolt loodud näitaja, mis koondab erinevad näitajad, mis annab ülevaate inimeste okukorrast riigis. Siin arvestatakse järgnevaid asju: inimeste üldine tervis, haridus ( kirjaoskus + kooli kohustus jne), majanduslik heaolu, SKT, keskmine eluiga
Riikide arengutaset saab võrrelda: interneti ühendus/ autod/ telefonid 1000 inimese kohta; kirja- lugemisoskuse protsent inimeste hulgas; iive; suremus ; sündimus; imikute suremus; keskmine eluiga; SKT; linnastumise protsent; hõivatus; inimarenguindeks; osalus maailmamajanduses; energia vmm tarbimine ühe inimese kohta.

Riike saab jaotada Lõuna(arengu)- ja Põhjariikideks(arenenudmaad). Need nimed ei ole otseselt seotud riikide asukohaga (nt Austraaliat loetakse Põhjariigiks, kuigi asub lõunas) vaid pigem nende arenguga. Põhjariigid jagunevad veel I maailmaks ( Inforiigid : Lä- Euroopa; P- Ameerika, Jaapan) ja II maailmaks(Ida- Euroopa; Aasia ; L- Ameerika).
Põhjus, miks mõned riigid on teistest arenenumad seisneb kolonialiseerimises ning sellest tulenevatest nähtustest nagu sundindustrialiseerimine ning orjandust jne. Põhius seisnes selles, et kunagi ammu muudeti paljud maad (mis jäid juhuslikult lõunasse) kolooniateks ja sinna paigutati igasuguseid räpased või saastavad harud nagu maavarade hankimine vmm. Selleks viidi sinna kõik vajaminevad masinad ning tehnoloogia ja emamaa kontrollis seda. Kui koloniseerimine lõppes ning emamaa enam ei aidanud, siis jäid koloniaal maad majanduslikult sõltuvaks ning pidid tegema seda, mida oskasid, et sissetulekut saada – maavarasi hankima või põllumajandus produkte kasvatama vmm. Tänapäeval on, et arenenud riigid suudavad ise edasi areneda ja on tegusad tööstuses, infoajastu ettevõtetes ja kõrgtehnoloogias. Arengumaad on aga tegusad pigem hankivas ja võibolla ja töötlevas majanduses ning põllumajanduses ja toetuvad ka turismile.

Seda ülesannet on suht raske selgitada või kirjeldada, aga põhimõtteliselt peab vaatama riigi asukohta , iibega seotud andmeid, tervisega seotud anmed, haridusega ning kõige tähtsam – majandusega. Kui riik ikka ainult ekspordib mingeid metalle, lugejate protsent on suht madal, inimarenguindeks jne ka madal, siis ei saa riik just arenenud olla. Seda kõike peab hästi ilusti selgitama ja põhjendama ka. Ahjaa, ei saa ka unustada demograafilist üleminekut. See annab palju infot.

Firmasi saab jaotada erinevatesse kategooriatesse ja üks neist on rahvusvahelised firmad. Nendel firmadel on eelis regionaalsete firmade üle, sest neil on tavaliselt rohkem kapitali ja nad saavad oma harusi paigutada paljudesse riikidesse. Samuti tuleb neil tootmine odavam, sest nad saavad erinevad tootmisprotsessid paigutada selleks sobivatesse riikidesse, kus on just selle asja tegemine odav või olemas vajalikud tingimused. Näiteks autotootmises tehakse plaanid ja väljatöötamine kuskil arenud riigis ja tootmine jaotatakse vastavalt arengumaade ja arenenud maade vahel ära vastavalt tootmise keerukusele ja vajalikele tingimustele. Samuti on neil suurem turg . Näited sellistest firmadest on Microsoft , Exxon Mobil , McDonalds, Ford Motor, Shell , Daimler/Chrysler jne.

WTO – “Maailma KaubandusOrganisatsioon”. Selle org. mõte on elavdada Rahvus Vahelist majandust kaubandussuhete barjääride, kitsenduste ja tollitariifide alandamiste näol. Sellega on ühinenud ca 140 riiki k.a Eesti.
Maailmapank (IMF) – “RV Valuutafond”. Tegeleb valuutakursside ohtliku kõikumise leevendamisega, erinevate riikide finatnts kriiside leevendamisega ja riikidele laenu andmisega. Preaguseks ca 180 riiki k.a Eesti.
Euroopa Liit – tekkis pärast II Maailmasõda, et ära hoida tulevasi sõdasi võttes enda alla terase tootmise Beneluxi ning Saksamaa ja nende naabermaades. Ülesandeks on koostöö migratsiooni , majanduse, poliitika, intregatsiooni, tülide, keskkonna ja muude valdkondade probleemide lahendamiseks, arendamiseks ja rakendamiseks.
NAFTA – “Põhja- Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon ”. Org. Ameerika, Kanada ja Mehhiko vahel, et muuda kaubanuds lihtsamaks. Ülesandeks on kaotada tollimaksud ning kvoodid.
ASEAN – “Kaug-Aasia Assotsiatsioon”. Org kuuluvad igasugused Kaug- Aasia maad ning põhimõte on nende maade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ning nende aregnu kiirendamine.
OPEC – “Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon ”. Ülesandeks on reguleerida toornafta hinda maailmaturul, määrata naftatoodangu ning nafta ekspordikvoote ning kaitsta liikmete hube RV turgudel .

Globaliseerumine on kõikide sotsiaalmajanduslike ja poliitiliste protsesside rahvusvahelistumine või üleilmastumine. Arenenudmaade jaoks tähendab see tehnoloogia kiiremat arengut, väliskaubandusbarjääride vähenemist, transpordi- ja kommunikatsiooni kiirenemist ning saaste vähenemist üldises mõttes. Samuti muutuvad rikkad veelgi rikkamaks . Arengumaade jaoks tähendab see raskusi konkureerida RV ettevõtetega, kiiremat mahajäämist arenenud maadest , tülisi kultuuride vahel ning suuremat keskkonna saastet (need maad hakkavad loodusvarasi odavalt müüma, et mingit sissetulekut saaada.
Mitmel pool on levinud globaliseerumise vastased liikumised, mis on põhjustatud murest, et globaliseerumisega hakkab riigist kapital ning haritud tööjõud välja voolama.
Globaliseerumist saab riikide vahel võrrelda järgmiste asjadega: poliitiline tegevus (RV organisatsioonide liige jne); tehnoloogia (interneti ühendus); kontaktid (RV kõned jne); majanduslik integratsioon.
RV firmade tütarettevõttete rajamine Eestisse: +uued töökohad +hariduse ja tehnoloogia areng - kapitali väljavool

Maailma rahvaarv on hakanud kasvama, sest inimeste suremus on vähenenud. Vähenemine on seotud asjadega nagu meditsiini areng, arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemine, imikute suurem ellujäämis protsent. Lisaks suremuse vähenemisele aitab kaasa mõndade riikide iseäralik poliitika või rahva mõtlemisviis (kuskil Aafrikas ja Aasias on nt peres mingi 15 last, et rohkem töökäsi oleks).
See toob endaga kaasa probleemid nagu ülelinnastumine, liiga tihe elanike arv mingil alal, haridustaseme üldine langus, probleem rahva toitmise või inimlike elutingimuste pakkumisega.

Arenenudmaades on sündimus ja suremus üldjuhul võrdsed, et rahva arv on pidevalt stabiilne. Suremus on üldiselt väike ning inimesed elavad kõrge eani ning sündimus on ka väike. Arengumaades on sündimus ja suremus väga suured. Perre sünnitatakse üle 10 lapse, kes elavad kuni 40-50 eluaastani. Halva meditsiini tõttu on ka suremus väga suur.
Selliste erinevuste põhjuseid tuleb otsida nende maade poliitikast ning tingimustest. Arengumaades on peres vaja palju töökäsi, et aidata tööd kiiremini teha ja seega on sündimus suur. Samas on meditsiin väga algeline kui mitte puudulik ning suremus on suur. Arenenudmaades on jällegi mõte, et peres võiks olla 2-3 hästi haritud last või paljud naised kaaluvad hoopis karjäärielu kui pereelu . Meditsiin on väga heal järjel, on olemas arstid kõikide haiguste ja olukordade vastu, enamus haigusi ja asju on võimalik ravida, seega on suremus üldiselt väike.

Demograafilise ülemineku teooria väidab, et iga ühiskond läbib kunagi tee kõrge suremuse ja sündimusega tüübist madala suremuse ja sündimusega tüübile. St, et kõik ühiskonnad peaks läbima need etapid. Etappe on neli:
Traditsiooniline rahvastiku tüüp – on omane agraarühiskonnale, kus sündimus ja suremus on väga kõrge. Peres on ca 7-8 last, kes elavad ainult 35-40 aastaseks. Vanureid on väga vähe. Rahvastiku püramiids on suur osatähtsus lastel ja noortel ning vanurite number on olematu. Preagu levinud üksikute hõimude hulgas Aafrikas.
Demograafilise ülemineku esimene etapp (“demogr. plahvatus ”) – algas u. 18 saj. Euroopas ning siin on sündimus ikka veel kõrge, aga suremus on hakanud vähenema tänu arstiabile ja elutingimuste paranemisele. Inimeste eluiga muutub natuke pikemaks ning keskmine eluiga tõuseb. Rahvastikupüramiid sarnaneb Trad . Rahvastiku tüübile, aga inimeste arv on suurem 40-80 juures, kuigi laste ja noorte osahulk on ikka veel suur. Iive on ca 25 promilli . Iseloomulik mõndadele Aasia maadele nagu Afganistaan ning paljudele Aafrika maadele.
Demograafilise ülemineku teine etapp (“Rahvastiku vananemine ”) – sai laguse 20 saj. alguses ning nii suremus kui sündimus väheneb. Selle tulemusena langeb iive ning noorte osatähtsus hakkab vähenema, vanemate inimeste osatähtsus hakkab suurenema. Rahvastikupüramiid meenutab mingil moel sibulkuplit (ma tänan-ma tänan!), kus laste osatähtsus on noorte omast või täiskasvanute omast väiksem. Iseloomulik Lõuna- Ameerika ja Ida- Aasia maades.
Kaasaegne rahvastiku tüüp (“0- kasv”) – iseloomustab madal sündimus ja suremus, mis jäävad mõlemad nii 10 promilli ümber. Iive on kokku 0 ning rahvastikus on ca 20% vanureid ja 20% noori ning 60% tööealisi. Rahvastikupüramiid meenutab midagi pilvelõhkuja laadset või kondoomi laadset, kus lastest vanuriteni on sarnane osakaal. Iseloomulik Euroopale ja P- Ameerikale ja paljudele teistele arenenud riikdiele.

Rahvastikupoliitika tegeleb sihiteadlikult rahva arvu mõjutamisega. St rahvaarvu suurendamise ja vähendamisega ning seda saab teha mitmel moel: sündimuse mõjutamine, ränne ning regionaalpoliitika ja suremus. Sündimust saab vähendada ühe lapse poliitikaga, preservatiivide propageerimisega, trahvidega, majanduslike sanktsioonidega, steriliseerimiste ning selgitustööga. Suurendada saab toetuste , aboordi keelu, maksude, soodustuste ja lisapuhkustega. Rännet saab mõjutada rände kvootide (teatud arv inimesi lastakse üle) ja elamis - ja töölubadega. Suremust saab vähendada arstiabi kvaliteedi/kättesaadavsuse/hinna mõjutamise, selgitustöö, võimaluste avardamisega ning turvalisuse suurendamisega.

Rände tõuketegurid on kas sunnitud või vabatahtlikud. Sunnitud rände põhjused on sõjad, konfliktid, poliitiline ja usuline tagakiusamine , loodusõnnetused, näljahädad ja küüditamine. Vabatahtlikud tõuketegurid on: olematud võimalused tööks või õppimiseks; madal palk; halvad elutingimused ; inimeste vahelsied lahkhelid ; ebameeldiv elukeskkond; ebasoodsad keskkonna või looduslikud olud. Tõmbetegurid on tõuketeguritele vastupidised: head võimalused tööks ja hariduse omandamiseks; hea palk; head elamistingimused; perekondlikud põhjused; põnev või meeldiv elukeskkond; soodsad olud.
Põhilised kaasaegsed rändesuunad on L- Ameerika, IndoHiina saared -> P- Ameerika; P-Aafrika, Ees- Aasja -> Lääne- Euroopa; Lähis- Ida naaber- ja lähismaad -> Lähis- Ida.

Rännetega kaasneb palju probleeme. Nt. lähte- ja siirdemaades muutub rännete tõttu rahvaarv; rahvastiku soolis - vanuselis ja rahvuslik koosseis; sellest tulenevad majanduslikud, hariduslikud, sotsiaalsed ning kultuuri integratsiooni (im/em- migrandid ei suuda või taha võtta teise maa kultuuri ega keelt omaks) probleemid.

Suht võimatu on kõike kirjutada, kuidas rahvastiku paiknemist iseloomustada. Aga põhimtõte peaks see olema, et ajaloo vältel loodi suured linnad kas mere äärde või jõgede lähedusse ning just sinna tekkisd suured ja rikkad piirkonnad. Sealt hakkas väljapoole arenema tavalisem / vaesem rajoon jne. Lisaks veekogude lähedusele oli tähtis mingi maastiku poolt pakutav kaitsevõimaluesd (mäed, jõed vmm) ja viljaka pinnase lähedus (nt Egiptuses on enamus elanike koondunud Niiluse kallastele). Lisaks võib mõjutada tänapäeva vaatepunktist transpordi teede olek ning maavarade lähedus.

Linnastumine on linnade ja linnarahvastiku osatähtsuse kasv. Arenenudmaades on linnarahvastiku osatähtsus suur (ca 70+%); linnade kasv on aeglane ning inimesed hakkavad pigem linnast eemale kolima. Sellise aregnu põhjus on see, et arenenud maades hakkas linnastumine kuskil 18 saj. ning tänaseks on protsess läbi saamas. Arengumaades on linnarahvastiku osatähtsus preagu väike (ca 30-50%); linnade kasv ja linnastumine on kiire ning 90% linnarahvastiku kasvust toimub just arengumaades. Inimesed tulevad maalt otsima paremat töökohta ja elutingimusi ning arengumaad hakkavad alles jõudma sinna, kus arenenud maad 18. saj. olid .

Linnastumisega kaasneb palju probleeme. Sotsiaalsetest probleemidest on see, et maalt tullakse linna õnne ja paremat töökohta otsima, mida aga ei teki piisavalt kiiresti juurde, et enamus jäävad kuhugile agulisse. See tekitab kuritegevust ning mingil määral “linna maine langemist”. Samtui saab sots. probleemiks lugeda liiklusummikuid ja ruumipuudust. Keskkonna vaatepunktist tekitab linnastumine reostust ning palju prügi ning linnastumine suurendab haiguste ja katkude tekke ja levikuvõimalusi.
17) Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud ja majanduslikud tegurid
Looduslikud tegurid:

Kliima – temperatuur, kasvuperiood, niiskus
Mullad – viljakus, paksus, põuakindlus
Reljeef – tasane /mägine, kalle

Majanduslikud tegurid:

Tööjõud – kvaliteet, traditsioonid
Valitsuse poliitika – toetused, tollipoliitika
Kapital – hooned, masinad, väetised, seemned, tõuloomad jms.

18) Erinevad põllumajanduslikud tootmise vormid ja nende levik
segatalu – industriaalajastul jagati mõisamaa ning tekkisid segatalud . Alguses toodeti ainult endale kõik vajalik, kuid hiljem hakati järkjärgult ka saadusi müüma. Tulude eest osteti väetist, tööriistu, tõuloomi ja hooldust . Tänapäeval esineb vaid arengumaades.
Spetsialiseeritud suurtalu – moodne, kõrgtootlik taluvorm, mis kujunes välja segatalust kitsa spetsialiseerumise käigus. Nt. Piimakarjatalud . Suurtalud on levinud Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis .

Ekstensiivne teraviljatalu – Need on väga suure pindalaga talud , enamasti kasvatatakse neis nisu. Kohverfarmeri põhimõte – omanik viibib kohal ainult 2X aastas (külvamine ja korjamine ) Levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga aladel Põhja-Ameerikas, Austraalias, Venemaal ja Kasahstanis.

Rantšo – väga suur loomakasvatusmajand, kus kasvatatakse lihaveiseid või lambaid . Neid söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Kogu toodang läheb müügiks. Karjused kaitsevad karja röövloomade eest ja jälgivad et nad sööks ühtlaselt. Suured kulutused tõuaretusele ja veterinaarteenindusele. Levinud USA kuivas lääneosas, Austraalias, Argentiinas ning Lõuna-Aafrikas.
Istandus – suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi müügiks ning tegeleb nende esmase töötlemisega. Vajab odavat tööjõudu. Nt. kohvi, suhkruroog, puuvili , tee jne. Levinud enamasti arengumaades.
Loomavabrik – kasvatatakse kanu, sigu , veiseid jne. Kõik toimib masinate abil – söögi andmine, lüpsmine jne. Eesmärgiks liha saada. Levinud Põhja-Ameerikas ja Jaapanis.
19) Oluliste kultuurtaimede peamised kasvatuspiirkonnad.
Nisu – Euroopa, Põhja-Ameerika, Aasia, Austraalia , Lõuna-Ameerika
Mais – Põhja-Ameerika, Lõuna-Euroopa, Aasia, Lõuna-Ameerika, Lõuna-Aafrika
Riis – Aasia
Kohv – Kesk-Ameerika, Lääne-Aafrika, Filipiinid jm. saared Vaikses Ookeanis
Tee – Aasia
Suhkruroog – Aasia, Kesk-ja Lõuna-Ameerika
20) Maailmatoiduprobleemide tekkepõhjused ja esinemispiirkonnad .
Peamised põhjused:

traditsiooniliste tootmisviiside säilitamine
asutustihedusest tingitud maapuudus
suur rahvaarv
kohati esinevad halvad loodusolud

Peamiselt levinud arengumaades (Aafrika, Andide piirkond, Lõuna-Aasia). Arengumaad ei jõua arenenud riikidelt sisse osta toodangut, sest see on liiga kallis. Arengu maad seevastu kannatavad ületootmise all.
21) Ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevad probleemid
ekstensiivne põllumajandus – seda iseloomustab vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine ning suuremad tootmiskulud tooteühiku kohta.
Probleemid:

tootmise suurendamine -> suuremad maaalad -> erosioon ( maakoor mureneb ja kandub ühest kohast teise)
ülekarjatamine
sooldumine

intensiivne põllumajandus – tootmisviis , mida iseloomustab rohke ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsus ja tasuvuse suurendamine ning kulutuste vähendamine tooteühiku kohta.
Probleemid:

sooldumine
väetamine, mürkkemikaalid
rasked masinad, mis rikuvad maapinda

22) Kalanduse vormid ja nende levik.
Rannikupüük – kasutusele tuli kõige varem, teostati kalarikaste veekogude ääres, kasutati algelisi vahendeid ning tehnikaid, toimus aladel ranniku lähedal, kala töödeldi kohalikes külades ning müüdi turul. Tänapäeval levinud arengumaades, eriti Ida-ja Kagu-Aasias
Ookeanipüük – hakkas levima 20.sajandil, suured laevad lähevad võimsa varustusega ookeanidele ja veedavad seal nädalaid kala püüdes, saak töödeldakse laevas ja hoiustatakse külmkambrites, toodang müüakse sadamatesse. Levinud suurtes ja rikastes riikides nagu USA, Jaapan, Venemaa jne.
Kalakasvatus – kuna kalad hakkavad meil siin vaadake otsa saama, tuli rajada kasvatusi. Eriti levinud on need Aasia riikides, kus väikestes tiikides kasvatatakse kalapoisse. Inimesed saavad endale lisatoitu või teenivad sissetulekut. Väärtuslikumat kala kasvatatakse lahtedes ja sumpades.
23) Maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad ja oskus põhjendada nende kalarikkust.
Piirkonnad:

pinnakihid – hapnikurikas vesi
jõgedesuudme piirkonnad – jõed uhuvad maismaalt palju toitaineid
külmade hoovuste piirkonnad – külm, hapnikurikas vesi
paras -ja lähispolaarvööde

24) Oskus analüüsida muutusi maailma kalanduses ning selgitada muutuste peamisi põhjusi. Suuremate püügimahtudega riigid.
Muutused:

püük maailmamerest väheneb, kasvatuste osatähtsus suureneb
arengumaade osatähtsus kasvab
väärisliigid kannatavad ülepüügi all, püütakse vähemväärtuslikku kala

Põhjused:

massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale
maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, õnnetused, meretransport , majanduselu rannikualadel )
maksimum maht on saavutatud aga vajadus ja nõue kasvab

Suurimate püügimahtudega riigid:

Hiina
Peruu
Jaapan
India
USA
Indoneesia
Tšiili
Venemaa

25. Maailma metsarikkamad piirkonnad, peamised metsatüübid
Suurimad metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa; Brasiilia; USA ja Kanada. Sõltuvalt kliimast ja muldadest on eri piirkondade metsade liigiline kooseis ja tootlikkus erinev. Parasvöötme okasmets on suurima levikuga , ta kasvab aeglaselt, on hõre ja suhteliselt väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m³/ha). Puuliike on sellistes metsades vähe ja neid kõiki kasutatakse enamasti tarbepuiduna (tselluloosi, paberi tootmiseks; ehitusmaterjaliks). Parasvöötme leht-ja segametsade pindala on vähenenud tänu aktiivsele põllumajandusele (no tänks). Lehtmetsad (5-10m³/ha) on tootlikumad kui segametsad (2-3m³/ha). Mõlemad on liigirikkamad kui okasmetsad . Sealt metsast leitud puitu kasutatakse enamasti mööblitööstuses. Ekvatoriaalsed vihmametsad kasvavad Lõuna-Ameerikas; Aafrikas ja Kagu-Aasias. Aastane juurdekasv on SUUUR (50m³/ha). Kuigi nende puit pole majanduslikult eriti väärtuslik, väheneb nende pindala kiiresti. (Liiga palju raiet, ma ütlen!) üleraie!
26. Metsade majandamise põhimõtted, arenenud ja arengumaade metsamajandus .
Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaades siiamaani võetakse iga paari aasta järel kasutusele uus maalapp, hävitades niimoodi tohutuid metsaalasid. Kasvav rahvastik vajab (põllu)maad ja kütust ning riik vajab eksporditulusid. Arengumaades on peamiseks metsade vähenemise põhjusteks põllumaade laienemine, üleraie ja nõrk metsamajandus. Arenenud maades on kujunenud metsatööstusklastrid. Need hõlmavad enda alal metsamajandamise; puidu varumise ja töötlemisega seotud majandusharud ja äriteenused. Samuti on kasvanud nõudlus puidutoodetele. Kaasaegne metsamajandus on olemas Lääne- ja Põhja-Euroopas; Põhja-Ameerikas ja Jaapanis (need riigid suudavad oma puiduvajadused ise rahuldada;). Arenenud riikides on peamine metsade vähenemise põhjus atmosfääri saasta kahjulik mõju metsadele .
27. Metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleemid.
Arengumaade vihmametsades toimub metsade üleraie, mis võib rikkuda ökoloogilise tasakaalu ja põhjustada keskkonnakatastroofe – üleujutusi; muldade hävimist. Metsa peetakse üheks keskkonnaseisundi näitajaks. Ta hoiab ringes toitaineid, reguleerib kliimat, kaitseb muldi, ühtlustab jõgede veetaset, pakub elupaika paljudele elukatele ja inimestele puhkamisvõimalusi.
28. Erinevate energiaressursside kasutamise eelised ja puudused, sealhulgas keskkonnaprobleemid.

Energiarassurss

Plussid

Miinused

Muu

Nafta
+energiasisaldus suur
+palju kasutusalasid
-vajab töötlemist
-piiratud varud
-tuleohtlik
-sellest sõltuvad teiste toodete hinnad
Kõige kasutatavam – ahjukütus, elekter , keemiatooted, sõidukite kütus
Maagaas
+suurim kütteväärtus (fossiilsetest kütustest)
+vähe saasteaineid põletamisel
- meritsi tülikas transportida (kallis ja ohtlik torujuhe)
Kivisüsi
+varud suured
-põletamine saastab õhku
Osatähtsus väheneb, varud suured
Turvas ; põlevkivi; pruunsüsi
-madal küttväärtus => ebaotstarbekas
Ei osale maailmaturul
Vee-energia
+ omahind madal
+väheneb üleujutuste oht
+tekivad veevarud , mida saab kasutada niisutuseks, elanike veega varustamiseks ja puhkemajanduse arendamiseks.
+vesi on tasuta
-HEJ ehitamine kallis lisaks veel hooldus
-peab olema suure languga veerikas jõgi
-tuleb ehitada tamm, mis on kallis kuid ühtlustab äravoolu.
-tamm häirib jõe voolurežiimi, setete kandumist ja kalakesi.
-suht oluline on tarbija lähedus, seda ei tasu kaugele vedada
NB! Kaudne energia transport! Kui odavat energiat on palju, kasutatakse seda energiamahukate toodete valmistamisel (nt. alumiiniumi, sulamite, kemikaalide) ja selliseid kaupu eksportides, viiakse elektrit välja kaudselt , nende toodete “ koosseisus ”.
Tuumaenergia
+võiamlik toota suures koguses
+ökonoomne
+õhusaastevaba
+elekter on väga odav
+keskkonnasõbralik
- nõuab suuri kapitalimahutusi
- TEJ on väga ohtlikud
- avariioht
-radioaktiivsed jäätmed ei taha mitte kuidagi laguneda ja keegi ei taha neid enda “aeda” ka matta.
Kütus: uraan , mida jätkub umbes 50-ks aastaks.
Tšernobõli katastroof – 6 miljonit inimest mõjutas
Päikeenergia
+ teat . Piirkondades otstarbekas
+säästab teisi energiavarusid ja keskkonda
+ei saasta
-tehnoloogiliselt keeruline ja seega ka kallis
-vajab kombineerimist teiste energiatootmisviisidega
-vajalik piisav päikeseenergia hulk
Toodetakse elektrit, köetakse maju, soojendatakse vett.
Tuuleenergia
+saastet ei teki
+tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral.
-tuul peab olema vähemalt 6 m/s, alles siis on maj. mõttekas
-mõjutab keskkonda ja maastikupilti
- takistab lindude lendu ja nahkhiireonusid
-müra
-tuulevaiksel ajal on vaja muud energiallikat
Geotermaalenergia
+kasutamise mõju keskkonnale minimaalne
+tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral
-energiatranspordiga on niru
-suhteliselt väike energia hulk
-kasutusalad on piiratud
-jooksvad kulud on kallid
Maa sisesoojuse s.o. kuumenenud kivimite; sulamagma ja nendega kokkupuutel kuumenenud põhjavee energia.
Laamade äärealad!
Bioenergia
+ saasteaineid ei teki
+tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral
- saadav energiahulk on küllaltki väike.
Toodetakse biomassist – orgaaniliste ainete (puidu; põllumajandusjääkide põletamisel) põletamisel. Energiavõsa!
29. Muutused maailma energiamajanduses .
Viimaste aastakümnete jooksul on inimkond kasutanud energiat sama palju kui eelneva inimajaloo vältel kokku. Suurema osa toodetud energiast tarbivad kõrgelt arenenud riigid.
Agraarühiskonnas kasutati peamiselt inimeste ja loomade lihasjõudu. Soojusenergia saamisks põletati loomasõnnikut, puidu ja õlgi. Industriaalajastul hakati ehitama tuulikuid ja vesiveskeid, mis jahvatas seal kohapeal vilja või pumpas vett. Tööstuse laienedes kasvas nõudlus puidu järgi. Kuna sellest oli puudus, võeti kasutusele kivisüsi. Sütt veeti mere-ja raudteid mööda, kuid tulusam oli rajada suured ettevõtted söemaardlate lähedusse. Kivisöe diktatuur kestis 19. sajandi lõpuni kui võeti kasutusele elekter, võimaldades energiat transportide ka suure vahemaa taha. Õpiti veejõu abil energiat tootma . Leiutati sisepõlemismootor, mis viis sõidukite arvu kiire kasvuni ning suure naftavajaduseni. Kui kivisüsi andis 19. saj tõuke tööstuse laienemisele, oli nafta 20. saj kiire majanduskasvu peamine energiaallikas. Praegusel ajal on kasutusel peamiselt: nafta + naftasaadused; maagaas; kivisüsi (peamiselt arengumaades); veejõud ja tuumaenergia, alternatiivsed energialiigid (tuule-; päikese-; maasisene ja bioenergia). Inimkonna kasutamisel on veel mitmeid energialiike, mida praegu veel ei osata/ei tasu kasutada. Halvenev keskkonnaseisund ja naftavarude kurb seis sunnib otsima uusi ideid energia saamiseks. Muutused on tingitud inimühiskonna muutuvatest vajadustest.
30. Maailma tähtsamate energiavarade (nafta, maagaas, kivisüsi) kaevandamis/ammutamis- ja töötlemispiirkonnad. (lk 69-74)
Ammutamine
Töötlemine
Nafta
Lähis-Idas(ligi ⅔ naftavarudest) ;Ladina-Ameerika( Mehhiko; Venezuela ;Brasiilia)Ida- ja Kagu-Aasia (Hiina; Indoneesia); Põhja-Ameerika (USA; Kanada); Euroopa riigid (Venemaa; Norra; Suurbritannia )
⅓ maailma naftast toodetakse Lähis-Idas, millest enamus ekspordiks
Maagaas
Venemaa; USA; Kanada; Suurbritannia; Alžeeria; Iraan ; Katar; Indoneesia
Venemaa; USA; Alžeeria; Indoneesia; Iraan
Kivisüsi
Hiina; USA; India; Austraalia; LAV; Venemaa
Hiina; Ukraina ; Saksamaa; Poola; USA ja Kanada lääneosas; Austraalia (?).
31. Maailma suurimad hüdroenergia ja tuumaenergia tootjad.
Hüdroenergia tootjad – Kanada; USA; Brasiilia; Hiina; Venemaa; Norra
Tuumaenergia tootjad – USA; Prantsusmaa; Jaapan; Saksamaa; Venemaa; Lõuna-Korea

Oskus etteantud infoallikate abil iseloomustada ja analüüsida antud riigi energiaressursse ja nende kasutamist.

Peamiste metallimaakide(rauamaak ja boksiit ) tähtsamad kaevandamis- ja töötlemispiirkonnad/riigid. Tähtsaimad rauamaagi kaevandajad on: Hiina, Brasiilia, Austraalia, Venemaa, India ja USA. Peamised rauamaagi töötlejad on:Hiina, Jaapan, USA, Venemaa, Saksamaa. Boksiidi tähtsaimad kaevandajad on: Austraalia, Guinea , Brasiilia, Jamaica , Hiina. Tähtsaimad boksiidi töötlejad on: Hiina, Venemaa, USA, Kanada, Austraalia, Brasiilia ja Norra.

Alumiiniumi- ja rauametallurgia ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid. Metallurgiatööstuses on 4 erinevat ettappi , mis mõjutavad paigutust. 1. Kavandamine – loogiline, et kaevandamine saab toimuda vaid seal, kus maaki leidub. 2. Rikastamine , aheraine eemaldamine – toimub kaevandamispiirkondades(et ei peaks mõttetult palju maaki mujale vedama) 3. toormetalli sulatamine , sulamite valmistamine – toimub odava elektriga piirkondades või sadamalinnades, kuhu on kerge maaki sisse vedada. 4. vormimine ja töötlemine – tarbijate läheduses. Metallitööstused proovitakse Põhjariikidest paigutada Lõunariikidesse, sest seal on odav tööjõud, suuremad toorainevarud, ning kogu see ettevõtmine on ilgelt saastav, nii ei saasta riigid enda õhku ja arenguriikidel pole ka vastavaid keskkonna reostuse piiramise seaduseid.

Kaasaegse masinatööstuse tootmiskorraldus , arengutendentsid ja paigutusnihked . Masinatööstusest eraldi pole räägitud. On autotööstus, nii et ma vastan selle järgi need küsimused.
Tootmiskorraldus: esimesed autod pandi kokku käsitsi, siis tuli fordism ehk konveiersüsteem. Enamus detaile toodeti kohapeal, laovarud olid suured. Töötajad ei osalenud arendustöös ning juhtimissüsteem oli hierarhiline . Allhankijate lähedus geograafiliselt polnud oluline. 70Ndatel tekkis uus korraldus toyotism. Seal on tähtis kõrge motivatsiooniga töötajaskond, seetõttu kaasatakse neid ka arengutöösse. Kogu tehas töötab ühtse meeskonnaga. Firmal on kindlad koostöö partnerid, kellelt saadakse detaile ning on tähtis nende lähedus geograafiliselt, sest laovarud on väikesed. Autotööstuses eristatakse tänapäeval 5 etappi : tootearendus , osade valmistamine, kokkupanek, turundus ning hooldustööd ja teenindus. Autotööstus on jätkuvalt koondunud arenenud tööstusmaadesse. Ligi 70 % autodest toodetakse ja tarbitakse USA-s, Jaapanis ja Lääne-Euroopas. Varasemate Põhja-Ameerika ja Euroopa tootjate kõrvale on tunud Aasia riike nagu Jaapan, Lõuna-Korea, Hiina jt. Tähtis on turu lähedus, sellepärast ei toodetagi autosid arengumaades, sest seal pole kedagi, kes ostaks.

Tekstiili- ja rõivatööstuse paigutust mõjutavad tegurid
Kindlasti mõjutab seda nõudlus. Nõudlus riietele sõltub aga inimeste sissetulekust, kliimast, maitsest ja paljudest teistes teguritest. Veel mõjutab tööjõu odavus . Väga palju tekstiili toodangut annavad Aasia riigid, kus on väga odav tööjõud. Riideid on kerge transportida, nii et turu lähedus ei ole nii väga tähtis. Kuid ka arenenud ja kalli tööjõuga lääneriikides ei ole tekstiilitööstus päris hääbunud. Selle põhjuseks on võimalus tekstiilitööstust automatiseerida(mitte küll lõpmatuseni aga natukene) ning turukaitse meetmed. Samuti mängib rõivatööstuses suurt rolli firmamärk. Kokkuvõttes on rõivaööstus hajutatud , sest õmblustöökodasid on kerge rajada. Praegusel ajal on peamised rõivatööstusettevõtted odava tööjõuga ja väikese siseturuga arengumaades. Ehk siis Aasia maad, Hiina, India, Indoneesia.

Teenuste liigitus ja teenuste osatähtsuse kasvu põhjused
Isikuteenused
Tegemist on lõpptarbimisega: tarbija maksab vahetult saadud teenuse eest
Näiteks: juuksur , maniküür, restoranis maksad söögi eest jne.
Tootja- ehk äriteenused
Osutatakse kaupade või isikuteenuste tootmiprotsessis ja nende hind kajastub lõpptoodangu hinnas.
Nt: uurimis - ja arendustöö, turustamine, transport jms
Avaliku sektori teenused
Riik või omavalitsus korraldab need teenused inimestelt ja ettevõttedelt kogutud maksuraha eest. Avalikke teenuseid osutavad kas riigiasutused ise või ostetakse need mõnelt ettevõttelt
Nt: riigikaitse, arstiabi, haridus
Avalike teenuste osakaal majanduses kasvas 20. sajandi keskpaigas seoses heaoluühiskonna ehitamisega oluliselt ja kahanes 1980. aastate erastamislainega. Viimastel aastatel on riigid avalike teenuste osakaalu vähendanud, võimaldades erasektoril nende teenuste osutamine üle võtta(erapangad, era televisioonid kanalid). See on omakorda suurendanud teenindusmajanduse arengu võimalusi. Tootjateenused on väga arenenud, sest iga firma spetsialiseerub millelegi ning ostab muud teenust sisse. Näiteks kui tegeletakse tootearendamisega siis transporti ning detailide valmistamist ostetakse allhankijatelt, kes näiteks omakorda ostavad raamatupidamisteenust jms. Ühesõnaga firmad tegelevad millegi kindlaga ja ülejäänud tegevused, mis on vajalikud firma juhtimiseks (raamatupidamine, transport, koristustööd, hooldustööd) teevad teised firmad.

Erinevate veondusliikide eelised ja puudused ning transpordi mõju teistele majandusharudele. Transport on kaasaegse majanduse toimimiseks hädavajalik, võimaldades inimeste liikumist, kaubavahetust ning ettevõtete ja regioonide spetsialiseerumist. Transport on kiiresti kasvav, iseseisev teenindusmajanduse haru, mis mõjutab tugevasti teisi eluvaldkondi. Teede, sadamate, lennuväljade, raudteede jms rajamine on kallis, nii et seda tuleb planeerida ning arvestada vähemalt 30-40 aastase kasutusajaga. Transpordiga kaasnevad veel liiklusummikud, õnnetused, keskkonnareostus ja maastiku rikkumine jms. Kui seisab transport, siis seisab ka tootmine, sest vajalikud tooted ei jõua kohale.
Transpordi liik
Eelised
Puudused
Autotransport
+kiirus
+ paindlikkus
+saab vedada kaupa uksest ukseni, see vähendab aja- ja ümberlaadimiskulusid
-Veo omahind kõrge
-teedeehitus kallis
-saastav
Raudteetransport
+Sobib suurte kaubakoguste jaoks
+omahind odav
+kiire
-Raudteede ehitus pole kõikjale võimalik ning ei saa paikneda väga tihedalt
-peab kaupu ladustama ja laiali vedama
Meretransport
+Väga suured kaubakogused
+omahind odav
+veeteed tasuta ning ei vaja otseseid investeeringuid
-Sadamate ehitus on kallis ja keerukas
-aeglane
-sõltub ilmastikust
-ümberlaadimistööd
Siseveetransport
+Omahind madal
+suhteliselt suured kogused
-Ümberlaadimistööd
-jõgede võrk ebakorrapärane
-kanalite ja sadamate ehitus kallis
-aeglane
Õhutransport
+kiire
+paindlik
+õhutee on maksuta
-kallis, lennujaamad jms
-väga saastav
-sõltub ilmastikust
Torutransport
+odav
+tööjõudu pole vaja
- lekke korral on kahju suur
- spetsiifilised asjad on transporditavad (maagaas, nafta)

Oskus temaatiliste kaartide abil võrrelda erinevate regioonide veondust.

Puhkemajanduse arengutendentsid ja seosed teiste majandussektoritega
Massiturism tänapäevases mõistes sai alguse 50ndatel Suurbritannias ja levis sealt kiiresti edasi teistesse arenenud Euroopa riikidesse ning USAsse. Vanimad puhkemajanduse harud on tervisevetel ja kuurortides käimine. See arenes edasi nn. päevitusreisiks. Hakkasid arenema veel alpinism, talispordiharrastused mägedes, jahretked, safarid , vaateturism jne. Praeguseks ajaks on üks kiiremini arenevaid liike meelelahutusturism.
Esimesed turismi piirkonnad olid Vahemere maad, kus oli soodne kliima. Samuti asusid nad piisavalt lähedal Euroopa arenenud riikidele. Esialgu oli Itaalia ja Prantsusmaa, siis tekkisid ka Hispaania , Portugal , Kreeka ja Horvaatia jne. Populaarsust koguvad nüüd majanduslikult mahajäänumad, odavamad maad: Türgi, Küpros, Tuneesia, Maroko ja Egiptus . Hinnatud on ka Tai, Malaisia , Kambodža ja Vietnam .
Seos teiste majandusharudega: turismimajandus on väga tihedalt seotud teiste majandusharudega. Turistidel on ju vaja kuskil ööbida, süüa, meelelahutust, transporti jne. Turistid on riigile kasulikud veel ka investeeringute, eksporditulude ja maksude seisukohalt. Riigid saavad tulu ka turismitoodete ekspordist. Turism on ääretult tundlik majanduslike-ja poliitiliste sündmuste või loodusõnnetuste suhtes.

Osku analüüsida etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi.
Tähtsad punktid on hea infrastruktuuri olemasolu(head teed, ligipääsetav jne), stabiilne poliitiline olukord, loodusõnnetuste poolest turvaline koht, kliima, veekogud, loodusmaastike iseärasused, vaatamisväärsused(kultuuripärandid), riigi turismipoliitika (valitsuse toetus, reklaam, tutvustus, info levik jms).

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 454 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-04-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

454 laadimist Kokku alla laetud

12 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

RegM Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

odt

Geograafia, kordamine eksamiks, 2

PÕLD! looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele Looduslikud tingimused: reljeef (mägise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad põllumajanduse arenguks, tasased alad soodsamad), kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme. Spetsialiseeritud suurtalu moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile (lillekasvatus, piimakari, maitsetaimed, teravili jne). Spetsialiseeritud suurtalu

Geograafia

doc

Geograafia

ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e. agraarajastu agraarne tootmisviis 2. Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis 3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND

Geograafia

doc

Maailma ühiskonnageograafia

Geograafia

pdf

Eksam

MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 1. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; AJASTU AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised majandusharud põllumajandus töötlev tööstus teenindus metsandus, kalandus, jahindus tekstiilitööstus, metallurgia, äriteenused: info töötlemine, edastamine, masinatööstus jm turu-uuringud jne, biotehnoloogia, Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö Peamised kasutatavad Maa, mets, vesi maavarad

Geograafia

doc

Geograafia põhikooli materjal

Geograafia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Riikide liigitus * Riigi majandusliku arengu näitajad: -) SKT (Eesti: 20361 (43.)) -) Inimarengu indeks = keskmine eluiga (Eesti: 72,9) + SKT + haidustase. Kirjaoskus (99,8% - 3. Koht) 0,883 (indeks) -) Elektrienergia tootmine ja tarbimine elaniku kohta aastas. -) Rahvastiku hõive (arenenud riikides teenindus, arengumaades põllumajandus) -) Side- ja transpordivahendite arv (1000 elaniku kohta) -) Majanduse struktuur arengumaades on majandus ühekülgne. -) imikusuremus/keskmine eluiga/iive * Jagunemine: kõigevähem arenenud (Aafrika); istandusriigid (Kesk-Ameerika); Naftariigid (Omaan); tavalised arengumaad; uusindustriaalsed riigid (Argentiina) majanduskasv suur (Mehiko, Singapur). * Madal areng = ...-0,5; keskmine 0,5-0,8; kõrge 0,8+. Rahvusvahelised firmad (ettevõtted) * http://www.interbrand.com * Esim

Geograafia

doc

Riigieksami materjal

...........................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine................................................................................ 19 7.Rahvastik ja asustus........................................................................................................... 24 8.Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus.....................................................................29 9.Metsamajandus............................

Geograafia

odt

Kokkuvõte 10.klassi materjalist

Riigid ja rahvusvaheline majandus Riik organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks Riigi tunnused territoorium, tunnustatus, seadused, majandus, julgeolek, valitseja, valitsus, kultuur Piiride liigid ja tekkimine kahe riigi vaheline kokkuleppeline piir Riigi valitsemise vormid Absoluutne monarhia Valitsejal on piiramatu võim, Saudi-Araabia Konstitutsiooniline monarhia Valitseja võim piiratud seadustega ja võim on parlamendi käes,UK Presidentaalne vabariik Kõrgeim võim presidendi käes, valitakse parlamendist sõltumatult, USA Parlamentaarne vabariik Seadusandlik võim on parlamendil, president on esindusteks, Eesti Riikide erineva arengutaseme näitajad SKT, rahvatulu, energia tarbimine, haridus, arstiabi jne Kõrgelt arenenud riigid Põhjapoolkeral Vähem arenenud riigid Lõunapoolkeral Põhjused Kliima, loodusv

Geograafia

docx

Tööstus ja teenindus

TÖÖSTUS JA TEENINDUS 70. Alumiiniumi- ja rauametallurgia ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid: Metallurgiatööstuses on 4 erinevat ettappi, mis mõjutavad paigutust. 1. Kavandamine loogiline, et kaevandamine saab toimuda vaid seal, kus maaki leidub. 2. Rikastamine, aheraine eemaldamine toimub kaevandamispiirkondades(et ei peaks mõttetult palju maaki mujale vedama) 3. toormetalli sulatamine, sulamite valmistamine toimub odava elektriga piirkondades või sadamalinnades, kuhu on kerge maaki sisse vedada. 4. vormimine ja töötlemine tarbijate läheduses. Metallitööstused proovitakse Põhjariikidest paigutada Lõunariikidesse, sest seal on odav tööjõud, suuremad toorainevarud, ning kogu see ettevõtmine on ilgelt saastav, nii ei saasta riigid enda õhku ja arenguriikidel pole ka vastavaid keskkonna reostuse piiramise seaduseid. Kaasaegse masinatööstuse tootmiskorraldus, arengutendentsid ja paigutusnihked: Tootmiskorraldus: esimesed autod pandi kokku käsitsi, s

Geograafia

Rohkem sarnaseid