siiski on esimesel kohal kokkuhoidmine ning armastus. Sellised inimesed oskavad teisi hinnata.Koos olemine oma lähedastega, teeb õnnelikumaks ning paneb igast päevast rõõmu tundma.Sellisel inimesel on olemas hoopis midagi paremat ja südamelähedasemat armastavad lähikondlased, kes on toeks, kui läheb halvasti või vastupidi. Selline persoon on jõukas oma kaaslaste tõttu, kes teda ümbritsevad ja on alati olemas. Nii on tulevikus hetki, mida on tore meenutada. Rikkus, mille all mõeldakse kalleid inimesi, jääb alati alles, vastupidiselt rahale, millest üks hetk võib järgi olla ainult unistus. Alati ei too töörabamine oodatud edu ja nii on ka suurte ohvrite toomine asjatu ning hiljem kahetsetakse tehtut. Pühendutakse raha teenimisele, selleasemel, et olla koos lähedastega. Seda tõestab hästi Eduard Vilde romaan "Mäeküla piimamees". Sealgi oli tegelase Tõnu Prillupi soov rikkaks saada. Härra
Keelteoskus on rikkus Igal riigil on oma emakeel, ning lisaks emakeele oskusele õpetatakse koolides juurde veel vähemalt kahte uut keelt. Kuid kas me õpime neid ainult ajaviiteks? Õnneks on tänapäeval meie maailm nii Peale emakeele omandamise õpitakse veel palju arenenud ,et on palju võimalusi teisigi erinevaid keeli. Seda ei tehta lihtsalt erinevate keelte õppimiseks. Kõige ajaviiteks või teiste ees uhkustamiseks. tähtsamad inglise ,vene ja saksa keel Keelte oskus on meie elus väga tähtis, seda omandatakse meile juba koolis. mitmel otstarbel. On inimesi kes lähevad välismaale paremat tööd otsima. Kas parema palga nimel või on nad sunnitud minema , kuna oma kodumaal on tööpuuduse tõttu raske tööd leida. Kuid me ei saa ju lihtsalt minna välismaale tööle. Selleks peame oskama erinevad keeli, et seal hakkama saada. Üks põhilisemaid keeli on inglise keel. K...
Keelteoskus on rikkus Maailmas on väga palju rahvuseid ja umbes 6000 erinevat keelt. Osad keeled on juba väga vanad ning neid enam ei kasutata ja varsti unustatakse need üldse ära. Paljud inimesed õpivad päevast päeva erinevaid keeli ja peavad keelte teadmist suureks rikkuseks. Aga kas siis keelteoskus on rikkus? Minu arvates on keelte oskus väga suur rikkus, sest kui keegi oskab hästi keeli, siis see annab talle niivõrd palju teadmisi juurde igas asjas. Keelte teadmine teeb inimesele maailmas suhtlemise väga kergeks ja lihtsaks. Nii on ka inimesel rohkem võimalusi valida töökohtade vahel, sest keelte teadmine soosib neid. Ja näiteks kui inimene läheb välismaale reisile, siis ta saab oma keelteoskust kasutada ja ei teki kommunikatsiooniprobleeme. Minu arvates peaks kõigil maailma noortel ja täiskasvanutel inglise keel selge
Keelteoskus on rikkus Miks üha enam ja enam propageeritakse noori õppima uusi ja erinevaid keeli? Mida annab tulevikus oskus kõnelda vabalt võõrkeeli? Kas keelteoskus tagab meile elus edu? Kõigile neile küsimustele saab anda positiivse hinnangu, sest maailma kiire areng, oma tee rajamine tulevikus ja keelte alalhoidmine on ühiskonna ühed põhiaspektid. Eelkõige võime öelda, et mida nooremana hakkab inimene keeli õppima, seda
Suurem osa inimestest sooviksid kindlasti sündida rikkasse perekonda, kindlasti keegi ei ütleks ,et tahaks vaesusesse elama minna.Mitte keegi ei saa valida, kuhu keskkonda, milliste inimeste sekka ja millisena tema sünniks. Kui on raha, saaks käija reisimas, näha teisi kultuure ja laiendada silmaringi , mis tuleks kindlasti igaühele kasuks. Raha eest on pea kõike võimalik saada kuid mitte sõpru ,armastust ega perekonna poolehoidu, neid juba ära ei saa osta. Materiaalne rikkus või vaesus ei määra kunagi tegelikku väärtust. Iga inimene määrab ise oma elu väärtuse. Pole olemas täiesti selget joont rikkuse ja vaesuse vahel. Kõik mõistavad seda erinevalt. Iga inimene on millegi poolest rikas, kas raha täis pangakontoga või siis lähedaste armastusega. 11c
Rikkus ja heaolu Paljud inimesed peavad tänapäeva ühiskonnas rikkuse mõõdupuuks raha. Neile on tähtis iga kuu saadud palga suurus ning see, kui paks on nende rahakott. Kindlasti ei saa nende arvamust hukka mõista, kuid siiski unustavad sellised inimesed tõsiasja, et raha ei ole maailmas kõige tähtsam. Ainult rahast ei piisa, peab olema ka muud. Jah, piisaval hulgal rahaga on märksa lihtsam elada, kui ilma selleta. Kahtlemata teeb elu rikkaks ka perekonna ning sõprade olemasolu, palju kogemusi ja ka hea haridus võib osutuda suureks rikkuseks elus. Ilma nendeta ei saavutaks elu kunagi oma tõelist väärtust. On inimesi, kes on väga palju vaeva näinud, et saada jõukamaks, jättes tagaplaanile oma perekonna, sõbrad ja tuttavad. Nad töötavad põhilise oma ajast, selle asemel, et perega aega veeta. Nii on paljud karjääriinimesed üksikud. Neil ei jätku aega sõpradega suhtlemiseks ega puhkamise...
Keelteoskus on rikkus Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on raske otsustada, mis on inimese jaoks rikkus. Kas mõeldakse ainult materiaalselt ja arvatakse, et rikkus = jõukus? Või mõeldakse selle all hoopis õnne? Neile küsimustele on raske vastata ja arvatavasti pole ükski neist ka tegelikult vale. Arvatavasti on rikkusel igale inimesele erinev tähendus. Aga keelteoskus, kas seda võib samuti pidada rikkuseks? Minu arvates on nüüdseks väga tähsalt kohal oskus rääkida. Oskus suhelda erinevate inimestega erinevates situatsioonides on alatihti edukuse võtmeks. Enam ei elata ainult oma perega kuskil sügavas
Virumaa rikkus ja võlu Eestis ringi rännates ei ole midagi, mida Ida-Virumaal poleks. Siin on ilus loodus ja palju unikaalseid kohti. Selleks, et minu kodukohta tundma õppida ja näha kõike kaunist ning põnevaid paiku avastada, läheb aega aastaid. Sellegipoolest lühemat aega siin veetes saab mingisuguse aimduse siinsest keskkonnast. Inimesed pole siin sugugi pahatahtlikud, mida tihtipeale arvatakse olevat, eks igalpool leidub narkomaane ja huligaane. Ida-Virumaa kaunimad vaated on kindlasti pankrannikult. Kuulsaim on Ontikal asuv Valaste juga, kuhu on rajatud vaateplatvorm. Peipsi järv on ajapikku saanud suvitajate lemmikpaigaks. Soe vesi, kuum liiv ja kõrvetav päike meelitavad turiste ligi. Kui pikki rannariba jalutada, siis võib leida sobiva privaatse koha, kus rannamõnusi nautida. Põhjarannikul leidub palju mõisaid, mis on kogu Eestile vägagi unikaalsed paigad. Võib kindlalt väit...
Virumaa rikkus ja võlu Me oleme virumaa lapsed ja südames soovime, et oleksid põllud ja metsad ning jookseksid allika veed.Ida-Viru maakond asub Kirde-Eestis. Ida-Virumaa piirneb läänes Lääne-Viru ja edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Venemaaga. Ida-Virumaa on mitmekesine paik .Meri, järved, sood, mäed ning kaevandused -- kõigel on oma võlu. Kõrgelt arenenud tööstused ja imekaunis loodus, tööstuses domineerib meil põlevkivi ,selle kaevandamine ning töötlemine. Eesti Energia, Eesti Elektrijaam, Viru Keemia Grupp 3 suurt firmat kes pakuvat tööd suurele hulgale erineva erialaga inimestele. Kui tööst ollakse väsinud ja õues paistab päike siis võib alati minna ida-virumaa loodusesse jalutama. Meil on metsad, sood, rabad ning palju järvi. Kohati põrkub tööstus ja loodus kokku ning selle lõppprodukt on liivased karjäärid, kus on suviti mõnus suplemas käia.Ida-Virumaal on palju töötuid, kuid inimesed on...
üle terve Eesti ning tähistavad uhket ühist ajalugu. Meie riigis on üks ainus muusikaline koosseis, kes on tuuritanud Euroopa suurimates riikides, sh Ameerika festivalidel ja on maailmas suursuguselt läbi löömas. Nimelt on see rahvapärimus sugemetega folk roki bänd Metsatöll. Võib kaudselt öelda, et meie vanarahva ideoloogia ja kultuur on aidanud rikastuda ka välismaa kulul. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti rikkus tuleb läbi tema enda inimeste. Olgugi näide juba sellest kuidas suudeti vastu võtta suure väärtusega euro valuuta. Eesti riik võiks rikkaks saada, kuid ühega võime me kõik nõustuda mida rohkem eestlasi välja rändab, seda vaesemaks Eesti jääb ja mitte ainult majanduse, vaid ka vaimu ning kultuuri poolest. Kuulus kirjanik Ernst Hemmingway on öelnud, et igas sadamas leidub vähemalt üks eestlane, mis näitab, et
"Keeled on meie rikkus" Mina olen pidanud gümnaasiumis õppima nelja keelt, kui lugeda nende hulka ka emakeel. Proportsioonis võtavad nad enda alla märgatava osa ajast. Sellest võib järeldada, et keeleõpet peetakse noorte hariduses väga tähtsaks. Milles seisneb keelte tähtsus? Alguses tekib ühtelugu küsimus, miks inimene üldse peaks teisest keelest ja kultuurist huvituma, mingeid nähtavaid eeliseid ei näi sealt tulevat ning samas peab tohutult aega kulutama, et omandada mõni keel viimase detailini. Minnes teise riigi ülikooli õppima, siis on vajadus selge - teisiti ei saa lihtsalt hakkama. Ometigi, kui inimene ei kavatse kuskile välismaale väga kauaks minna, siis see kõik tundub maha visatud ajana. Samas on olnud tsivilisatsiooni lahutamatuteks osadeks läbi aegade olnud sõna, keel ja kiri. Inimeste õigesti mõistmise eelduseks on õige väljendumine. Õppides midagi teisest kultuurist, muutub väljendusoskus hoopis paremaks, sest õpitak...
,,Isa Goriot" Rikkus ongi ultima ratio mündi Raamat Isa Goriot oli minu jaoks erinev eelnevatest raamatutest, mida oleme kirjanduse tunnis lugenud, sest sellest sain ma selgelt aru. Sain aru tegelastest, probleemidest, muredest ja elust Isa Goriot'i silmade läbi. Põhiliseks probleemiks raamatus oli raha kas siis selle puudumine või selle valimine millegi asemel. Raamatu põhjal võin väita, et raha toob inimeses välja halvima. Muidugi reageerivad inimesed sellele erinevalt, näiteks Eugene ei tahtnud sõltuda oma perekonnast vaid elatada ennast ning oma peret oma sissetulekust. Sel ajal kui ta perekond hoidis iga väiksema asja pealt (näiteks perekond valmistas endale juua pressitud viinamarjade jäänustest) kokku, suurenes Eugene'i soov teha karjääri ning tal tal ärkas ka janu kuulsuse järgi. Hr Goriot oli olnud väga rikas mõlemad ta tütred olid kaasavaraks saanud viis- või kuussada tuhat franki. Kuid isa Goriot'i rikkusest ei säilinu...
„Isa Goriot“ Rikkus ongi ultima ratio mündi Raamat Isa Goriot oli minu jaoks erinev eelnevatest raamatutest, mida oleme kirjanduse tunnis lugenud, sest sellest sain ma selgelt aru. Sain aru tegelastest, probleemidest, muredest ja elust Isa Goriot’i silmade läbi. Põhiliseks probleemiks raamatus oli raha – kas siis selle puudumine või selle valimine millegi asemel. Raamatu põhjal võin väita, et raha toob inimeses välja halvima. Muidugi reageerivad inimesed sellele erinevalt, näiteks Eugene ei tahtnud sõltuda oma perekonnast vaid elatada ennast ning oma peret oma sissetulekust. Sel ajal kui ta perekond hoidis iga väiksema asja pealt (näiteks perekond valmistas endale juua pressitud viinamarjade jäänustest) kokku, suurenes Eugene’i soov teha karjääri ning tal tal ärkas ka janu kuulsuse järgi. Hr Goriot oli olnud väga rikas – mõlemad ta tütred olid kaasavaraks saanud viis- või kuussada tuhat franki. Kuid isa Goriot’i rikkusest ei säilinud...
langevat tähte, siis võid midagi soovida," ütleb sõber. Mõtlen hetke ja... ja vastan: ,,Mul on kõik juba olemas: armastav elukaaslane, lokkispäine poeg, palju sõpru, hubane kodu, hea tervis ja triibuline kass Justin." Sel hetkel tunnen end tõeliselt rikka ja õnnelikuna. Kuid mis teeb siis ühest inimeset rikka või vaese? Rikkuse ja vaesuse tähendus varieerub ilmselt sedamööda, millised on inimese väärtushinnangud. Kes peab rikkuseks materiaalseid, kes hingelisi väärtusi. Rikkus võib peituda ka päevinäinud plekkpurgis, kuhu on peidetud vanad armastuskirjad või ajalehe väljalõiked. Rikkus võib olla ka elukeskkond: puhas õhk, puhas vesi, haljendav rohi... Või nagu vanasõna ütleb: ,,Olgu kuhi kulda vai mägi hõbedat, kui tervist ei ole, ei massa kõik midagi." Rikkuse juures mõtleme ikka rahulolule ja headele asjadele, kuid kui mängu tuleb vaesus, siis sellega seondub meile alati midagi negatiivset.
Tegus kodanik on riigi rikkus. Riik koosneb inimestest. Mida iseseisvamad ja hakkajamad on kodanikud, seda tugevam on riik. Milline on elanike roll riigis? Üle maailma on suuremaks probleemiks reostatus. Hetkelisel seisul prügi, praht ja kõik, mis visatakse loodusesse ning mis ära ei lagune. Paar aastat tagasi metsa seenele ja marjule minnes võis näha suuri valgeid Selveri kilekotte puude all lindude- loomade poolt lahti rebituna. Sel aastal metsa minnes pole seal peaaegu midagi muud, kui loodusannid
Rikkus ja vaesus Rikkusest ja vaesusest on räägitud juba sajandeid ning sellest räägitakse peaaegu iga päev. Ometi ei saa neile kahele mõistele määrata kindlat definitsiooni, sest iga inimene mõistab seda erinevalt. Aga mis ikkagi muudab inimese elu rikkaks või vaeseks? Paljude inimeste jaoks tähendab rikkus materiaalseid väärtusi raha ja luksusesemeid. Paraku aga varjutab see tugevalt vaimsete väärtuste tähtsust meie elus. Kui inimestelt küsida, kumb on neile tähtsam, kas raha või mõistus, vastatakse vaatamata sellele , et raha ei oma nende elus tähtsat rolli. Kuidas ei oma? Raha eest ei saa tänapäeval enam midagi ei toitu, elektrit, eluasemet ega ka riideid. Kas me ilma nendeta oleksime õnnelikud, rikkad? Kindlasti mitte.
Kuidas Saksamaa rikkus versailles i leppeid 1933 alguses sai Saksamaal kantsleriks A.Hitler, kes samal aastal kehtestas järk-järgult Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei diktatuuri ning sai ise Saksamaa ainujuhiks (füüreriks). Natside võimuletulekuga Saksamaal võeti suund Saksamaa endise võimsuse taastamisele, seda aga segasid Versailles`i rahulepingu sätted ning mitmed teised rahvusvahelised lepingud. Kasutades ära soodsaid rahvusvahelisi olusid ja demokraatlike riikide suutmatust Saksamaad takistada, alustas A.Hitler Versailles`i süsteemi lammutamist. 1932.a.- Saksamaa keeldus maksmast reparatsioone viidates süvenenud majandusraskustele "suure majanduskriisi" tingimusis (NB! Seda tehti juba enne Hitleri võimulepääsu). 1935.a.- Saksamaal kehtestati üldine sõjaväekohustus ja senise 100 000 armee asemele hakati looma üle miljoni-mehelist Wehrmacht`i (kaitsevägi). 1935. a.sõlmiti Inglise-Sak...
Kuidas Saksamaa rikkus versailles'i leppeid Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ning tekitas uusi konfliktikoldeid. Versailles' süsteem varises kokku ning alates 1933. aastast hakkas Saksamaa rikkuma Versailles' süsteemi leppeid. 1933. aastal astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ega täitnud enam Locarno lepingut. Selle sammuga tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu. Saksamaa kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku, mis tal seni oli keelatud. 1936. aasta märtsis viis Hitler oma väed Reini tsooni ning Lääneriigid piirdusid vaid protestiga.1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni ehk vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. Aasta pärast liitus paktiga Itaalia ja hiljem veel mõned teisedki riigid. 1938. aastaks oli Hitleri positsioon nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas tugevalt...
Tegus kodanik on riigi rikkus Inimestel on vaja korralikult toimivat riiki. Ilma kodaniketa ei saa riik toimida. Selleks, et riik oleks edukas on vaja tegusaid kodanikke. Kodanik saab tegus olla mitmel moel: tegutsemine vabatahtlikuna erinevates organisatsioonides, tegelemine ettevõtlusega, osalemine riigikaitses ja nii edasi. Kas tegus kodanik on riigi rikkus? Kirjandis räägin lähemalt vabatahtlikkuse erinevatest vormidest mille kaudu saab kodanik olla kasulik nii riigile kui ka teistele kodanikele. Üheks vormiks on hädas olevate inimeste abistamine. Väga suurt abi pakub toidupank, mis jagab tühja kõhuga inimestele toidukraami. Toit jõuab toidupanka läbi teiste kodanike, kes annetevad toitu toidupanga korvidesse. Toidupanka toetavad ka mõned kauplused ja ettevõtjad. Toidupanga tegevus toimib vabatahtlike kodanike toel.
KORDAMINE ÜHISKONNA KT'ks Milles väljendub jõukus ja vaesus? Üleüldine jõukus saabub siis, kui kogu vara kuulub kõigile. Vaesus on erinev igas riigis. Vaesus on see, mida inimene ise tunneb. Absoluutne vaesus on see, kui sul ei ole ellu jäämiseks toitu, riideid ja peavarju. Kuidas saab riik leevendada vaesust? Riik loob keskkonna, kus rajatakse palju ettevõtteid ja siis on vaja töötajaid ja inimesed saavad tööle ja nad hakkavad saama palka ja siis neil on raha, et ellu jääda. Mis on töö, miks tehakse ja kuidas saada tööd? Töö on sotsiaalne tegevus, kus luuakse midagi uut ja uusi väärtusi. Tööd tehakse sellepärast, et inimesel on esinemisvajadus, tunnustus vajadus ja raha on vaja, et elada.Tööd saab nii suuliselt kui ka tehes avaldus/CV. Peab olema kaks osapoolt üks on juriidiline isisk ja teine füüsiline. Töölepingul peab olema kirjas kõik kohustused, palga suurus, puhkused ja andmed. Laenulepingud, sõlmim...
Rikkus ja vaesus inimeste eludes Sõnadel rikkus ja vaesus on väga palju erinevaid tähendusi, kuigi enamus seostavad neid sõnu siiski rahaga, aga on ka inimesi, kes mõistavad nende tähendust teisiti. Rikkuse all võib mõelda näiteks head haridust, peret ja tervist. Vaesuse all aga vaimuvaesust, harimatust ja palju muud negatiivset. Esimese asjana peab rikkuse ja vaesuse puhul siiski rääkima rahast, sest just see tuleb selle sõnaga esimesena meelde. Inimesed, kes on rahaliselt kehval järjel, loodavad ja arvavad,
Kordamisküsimused 1.TARBIMINE (lk 88-91): 1)Mis on tarbimine? Majandusteaduse järgi isikute vajaduste rahuldamine kaupade või teenuste ostmise teel. 2)Kes on tarbija? Teenuse või kauba ostja, saaja, kasutaja. 3)Iseloomusta tarbimise ja reklaami seoseid. *Reklaamiga meelitatakse tarbijaid ostma just nende reklaamitavat toodet. *Reklaam teeb kauba leidmise hõlpsamaks. *Reklaam soosib tarbimist. *Reklaam levitab vajalikku teavet tervisekäitumise, vastavate toodete ja teenuste kohta. *Reklaamid pakuvad kaupasid soodsalt. 4)Tarbimise mõju keskkonnale. Euroopa Keskonnaagentuuri 2002.aasta aruanne näitab, et viimase 20 aastaga täisehitatud alage pindala Lääne- ja Ida-Euroopas on suurenenud 20% võrra, mis ületab tunduvalt rahvaarvu kasvu Euroopa Liidus. See on killustanud ja hävitanud taimestiku ja loomastiku looduslikke kasvualasid peaaegu igal pool Euroopas. Kui me tarbime vähem, tekib ka vähem jäätmeid ...
Kas vaesus ja rikkus on päritavad? Tänapäeval on rikkusele ja vaesusele on väga keeruline anda ühtset ja konkreetselt mõistetavat definitsiooni. Mõned peavad rikkuseks oma perekonda, sõpru ja vaimseid väärtusi. Majanduslikust vaatepunktist lähtudes leitakse aga, et rikkus käib kaasas hariduse ja tööga ning sissetulekuga. Me puutume üha rohkem kokku situatsioonidega, mil inimeste majanduslikku olukorda seostatakse vanematega omaga. Kuid kas tõepoolest on meil alust väita, et vaesus ja rikkus on päritavad? Arvan, et eelkõige on küsimus kasvatuses ning sellega kaasnevas mõttemaailmas. Keegi ei saa eeldada, et vaese vanema lapsed on automaatselt kesise sissetulekuga lihttöölised
eelarvedefitsiit. See on sellele rahale probleem, mida me ise ei tekita. Valdavalt kaaluvad plussid siiski miinused üle. Üks euro otseseid mõjusid eestile on kindlasti see paljuräägitud ja arutatud hinnatõus, mis ei ole küll kuskilt küljest vaadatuna hea, kuid see on paratamatu ja sellega tuleb leppida. Ise me endale sellise saatuse valisime. Siinkohal hetkel rohkem näiteid ei tooks. Peaprobleemini jõudes ja selle eraldi osadeks jagades, saame esimeseks küsimuseks kas euro on rikkus? Sellele vastust leides peab kõigepealt kindlasti arvestama, milliseid kulusid ja tulusid euro kaasa toob. Üks kuludest on näiteks IT-kulu: tuleb uuendada nii riistvara, kui ka tarkvara. Kuna euro sularaha kasutuselevõtt on olnud pikka aega kõigile teada, siis võib eeldada, et paljud ettevõtjad on viimaste aastate jooksul korrapäraselt tarkvara uuendades euro tulekuga juba arvestanud. Kriitiline küsimus on aga tarkvara vahetusega seotud kulude arvestamine. Juhul, kui neid
Melissa Riso 12 B Rikas elu, vaene elu Rikkust ja vaesust saab mõista erinevalt. Mõne jaoks tähendab rikkus suurt numbrit pangaarvel, mis pakub oamkorda erinevaid võimalusi oma vara paigutamiseks mujale. On ka selliseid, kelle jaoks on see aga hoopis midagi sügavamat, midagi mis tuleb seest poolt. Kust läheb aga tegelik piir rikkuse ja vaesuse vahel, kas seda üldse eksisteeribki? Kõigepealt tuleks hakata hindama seda, mis on olemas. Sageli mõistetakse olukordade, asjade ja tunnete väärtust liiga hilja. Varakult eelnimetatut tähtsustama hakates ei teki probleeme nende vajalikkusest
Rikkuse ja vaesuse tähendus inimese elus Minu arust on inimese jaoks rikkuse ja vaesuse tähendus erinev, see tuleneb sellest, mida keegi peab tähtsaks või tähtsusetuks, olenevast oma väärtushinnangutest. Mõnele tähendab rikkus suurt materiaalset väärtust - raha, teise inimese jaoks on see vähem tähtis, kuid ta peab rikkuseks hoopis perekonda ja teda ümbritsevaid inimesi, aga kolmandad peavad tähtsaks teadmisi ja laia silmaringi. Inimene ei saa valida, kellena ja kus ta sünnib. Kindlasti mängib see suurt rolli, kas ollakse sündinud vaesesse perekonda või rikasse perekonda. Rikkas ja võimukas perekonnas elanud inimene ei oska alati hinnata vaimseid väärtusi. Tihti ei hooli nad lähedaste armastusest ja
negatiivselt. Vahel teeb see neid õnnelikuks, teine kord aga õnnetuks. Õnnelikuks just siis, kui seda on hädasti vaja, näiteks eelnevalt mainitud põhjustel. Õnnetuks aga siis, kui sa hakkad mõistma, et sinuga ollakse su raha pärast. On palju sedasorti inimesi, kes poevad rikaste külje alla ja kasutavad neid ära, proovides oma motiive varjata. Tavaliselt ei lõpe sellised inimsuhted hästi ja võivad viia sügavasse masendusse. Samuti võib inimese iseloom pahemuse poole pöörata, kui rikkus nende õuele jõuab ollakse ahned ja hakatakse oma lähikondlasi tõrjuma, kellel nii hästi ei lähe. Ise arvan, et tegelikkuses toob raha välja inimese tegeliku loomuse kui sisimas oled halb, muutud sa raha saades veelgi halvemaks ja samamoodi heaga. Raha ja õnne kooslust ei saa võtta üldistavalt kõik sõltub inimesest. Üksikisiku täielikuks tundmiseks tuleks teda teada nii sel ajal, kui tal on raha ning ka siis, kui tal seda pole. Keegi ei
Mis on rikkus, milles näen selle suurendamise võimalusi Eestis ja enda osa rikkuse kasvus? Mis on rikkus? Millegi pärast kehtib kitsas arusaam, et rikas on see, kes on jõukas. Rikas võib inimene olla sajal erineval moel, kuid jõukas ainult ühel. Ühiskond on tegur, mis määrab kindlaks rikkuse nominaali ja skaala. Näiteks Aafrika kultuurides on suureks rikkuseks puhas joogivesi ja toit, kuid eurooplasele tähendab see bioloogilise vajaduse rahuldamist, mis peab olema ja ongi kättesaadav. Selle üle ei juurelda kaua, sest seda peetakse enesestmõistetavaks.
lähedastega. Seda tõestab hästi Eduard Vilde romaan "Mäeküla piimamees". Sealgi oli tegelase Tõnu Prillupi soov rikkaks saada. Härra Ulrich von Kremer pakub talle mõisa piimamehe kohta, vastutasuks tahab, aga tema naist Mari. Pimestatuna rikkusest, on Tõnu nõus ning hakkab oma naist veenma. Lõpuks jääbki Mari nõusse. Alles hiljem mõistab mees, kui kallis oli talle ta abikaasa ning kahetseb, et oli nõus oma naisest loobuma. Seega need inimesed, kelle arvates peitub rikkus rahas, võivad olla tegelikult palju vaesemad, kui esialgu tundub. On maailmas ka neid, kes mõistavad rikkuse all hoopis midagi muud, kui raha. Omades väga väikest sissetulekut, võib olla rikkam kui keegi teine maailmas. Nii arvavad vanemad, kellel on palju lapsi. Nende kõige kallim varandus on võsukesed ja ükski rahasumma ei teeks neid õnnelikumaks. Võib küll arvata, et raha teeks elu kergemaks, saaks lubada lastele rohkemat, kuid siiski on esimesel kohal kokkuhoidmine ning armastus
,,Rikas või vaene MAA?" Me teame, et inimesed jagunevad rikasteks ja vaesteks. Neid jagatakse gruppidesse erinevatel põhjustel, kõige peamine põhjus sellisel lahterdamisel on rahaline olukord. Minu jaoks on rikas inimene see, kellel on suurepärane tervis ning rohkelt teadmisi. Kuid kuidas teha kindlaks, kas Maa on rikas või vaene ning mis seda põhjustavad? Maad võiks pidada vägagi rikkaks, kuna ta on koduks peaaegu 7 miljardile inimesele, arvatavasti kasvab rahvastik 2050. aastaks 9 miljadrini. Kuid, kas on õige pidada seda rikkuseks? Mina nii ei arva. Maa tervis on üpriski kehv, inimesed on justkui haigused. Kuid inimesi on väga erinevaid, seega tekitavad inimesed erineva raskusastmega haigusi, mõned on ravitavad, mõned mitte, tuues kaasa tüsistusi. Inimene on üheks suuremaks vaenlaseks Maale, kuna meie jõud maailma hävitamisel on muutunud samaväärseks loodusjõududega, me oleme sama halvad kui vulkaanid, ma...
Tänavatel jalutades ja maju silmates ei tohiks olla eriti raske aimata, kas tegu on vaese või rikka koduga. Kindlasti ei ole viisakas teiste ellu oma nina toppida, aga sellest saame järeldada, et kõigil on kujunenud teatud ettekujutused vaesusest ja rikkusest. On levinud arvamus, et rikas kodu on suur, ilus ja võib-olla ka uus maja koos suure tagahoovi ja parklaga, mis pakub peatumispaika nii mõnelegi kallile ja uhkele autole. Kindlasti peidab rikas kodu endas tohutul hulgal kallist mööblit, muidsuguseid sisustustarbeid ja suurt rõõmsat pere. Usun, et kui tegemist on rikka koduga, võib olla tegemist ka suure uhke villa ja kalli sisustusega, aga minu arvates on rikastes kodudes elavad inimesed alatihti ennasttäis ja egoistlikud. Tavaliselt ei oska seesugused inimesed hinnata seda, mis neil on ning leiavad, et rahaga saab osta kõike - kaasaarvatud õnne, armastust ja inimesi. Hoopis raske on võtta seesugust seissukohta, kui end...
viljakasvatamiseks soodsad tingimused 2. Millised muutused toimusid ühiskonnas seoses põlluharimise ja metallide kasutusele võtmisega? Võimaldas toita seinsest enim inimesi Elanikkonna arvukus kasvas Tingis paikse asustuse Maa valdamine oluline Tehnoloogia arengu tõttu sai valmistama hakata tõhusamaid tööriistu Metalli kasutusele võtt muutis põlluharimise tõhusamaks Kasvas ühiskondlik rikkus ja elanikkonna arvukus Leiutati pronksist teraga ader 3. Millised ühised tunnused olid varastel tsivilisatsioonidel? Tekkis klassiühiskond, kõrgkultuur, riik, kirja tundmine Tekkisid linnad Tunti kirja, mis soodustas riikluse kujunemist Tööjaotus Erinevad varanduslikud klassid 4. *Milline oli religiooni roll tsivilisatsiooni kujunemisel? Ühiskonna areng oli tihedalt seotud religioossete tõekspidamistega. Edus ja
Ela vastavalt oma vajadustele, mitte võimalustele Tihti mööda Viru tänavat kõndides, võib näha seal rohelises kuues meest. Ta müüb lilli, marke, märke ja kõike, mis tal veel hinge taha jäänud ja ainult seepärast, et omale natuke iva hamba alla saada. Neil hetkil tuleb soov selle mehe käest midagi osta aga selle asemel, et osta tõmbad pea kuklasse ja lähed temast pilkugi enam heitmata mööda. Järgmine hetk istud kusagil söögikohas, nosid oma burgerit, kuid mõtted liiguvad ikka ja jälle sellele mehele. Inimesed üldiselt on hakkanud vähem hoolima ligimesest ja rohkem pannud oma huvid materjaalsete hüvede peale. Üha rohkem ja rohkem tekib selliseid inimesei, kes ei osta riideeset selle praktilisuse väärtuse vaid hoopis margi pärast, sealjuures maksku see riidelapp palju tahes. Elu arenedes tekkivad suuremad vajadused, kuid tihtipeale unustatakse tegutseda oma tõeliste võimaluste järgi, samas toetudes rohkem vajadustele. Soov tarbida, j...
Eesti - rikas riik Kas Eesti on rikas riik? Sellele küsimusele võime leida väga palju erinevaid vastuseid. Põhjus, miks me nii palju erisuguseid vastuseid leiaksime, ongi see, et inimestel on rikas mõttemaailm. Meie kodumaal on haritud inimesed ja igaühel neist on erisugune mõttemaailm. Eestit võib pidada rikkaks riigiks seal elavate inimeste tarkuse ja hariduse üle ning veel selle üle, et eesti keelel on rohkelt väljendeid. Veel on meie keelel enam sõnu kui paljudel teistel keeltel ning keele suurele hulgale sõnadele võime leida mitmeid sünonüüme. Eesti on rikas inimeste ja keele osas, kuid kas me võime öelda seda ka Eestimaa looduse kohta? Mina arvan, et me võime nii väita, kuna siin kasvab palju erinevaid taimeliike. On Eestimaa rahvuslill, rukkilillgi ju ilus lill. Kui minna kusagile metsa või aasale saame me näha rohkelt kauneid ning ka erilisi taimi. Ma arvan, et me võime olla uhked meie kodumaa looduse...
docstxt/14450903682025.txt
varieeruvad ühiskonna ootused jäägitult ning igal indiviidil oleks vaja leida endale ala, milles kõige andekam ollakse. Inimesed, kes pole loomult ahned raha järele, eelistavad alatihti elada tagasihoidlikumalt. Sellegipoolest arvestavad nad ka isiklike vajadustega, mis pole kuigi nõudlikud. Kas edukad ning hulganisti raha omavad tegelased on sellest järeldades egoistlikud? Loomulikult pikemas perspektiivis loeb rahvas oluliseks iga ühe enda kordasaatmisi. Andekad inimesed on riigi rikkus, seega vahel omakasupüüdlikkus ning kindlameelsus ei tee sugugi paha. Tänapäeval avaldab ühiskond rahvale suurt survet olla edukas, seetõttu leidub üha enam inimesi, kes on valmis ennast proovile panema. Tagajärg võib olla põrumine, mis paneb suurema osa oma eesmärkidest loobuma. Proovikive, mida ületada, tekib aina juurde ning näib, et neil ei ole algust ega lõppu. Probleemitulva seljatamine eeldab arukust ja ettenägelikkust rahva valitud esindajatelt ning veelgi enam
Raha kui elu alus Tihti mõtleme, et mis oleks siis, kui oleksime rikkad, mida kõike uhket ja kallist me ostaks selle eest, kuhu suurepäraselt ära planeeritud reisile me sõidaks jne. Samal ajal me ei väärtusta neid asju, mis on tegelikult eluks olulised ning vajalikud. Iga inimese jaoks on õnne mõiste individuaalne. Ühe inimese jaoks on raha kõik. Tema õnn peitubki materiaalsetest väärtustes, uhketes autodes, suurtes majades, ilusates riietes. Samas peab ta ka väga kaval olema. Raha on tarkadele ning kui sa ei oska seda õigesti käsitleda võid üks hetk kõigest ilma olla, kas siis valesti investeerides, liiga suuri oste tehes või lastes ennast röövida. Sõprade ning tuttavate valikul peab väga tähelepanelik olema või muidu üks hetk oled paljaks röövitud. Võib olla raha teeb õnnelikuks kuid kindlasti mitte kõiki. Teisalt ei väärtusta vaesem inimene raha nii kõvasti kui teeb seda rikas. Vaesema inimese jaoks ...
''Mäeküla piimamees'' on film, kus on selline käitumine vägagi äratuntav. Teoses soovib talunik Tõnu Prillup omale suuremat ja uhkemat piimatalu, sest ta arvas, et see toob talle samamoodi tulu sisse nagu eelmisele piimamhele. Tõnu oli kindel, et piimameheks saades tuleb tema hoovile õnn ning parem elu, mida ta oli nii kaua oodanud. Prillupi himu parema elu järele oli nii suur, et ta oli nõus jagama oma abikaasat mõisnikuhärraga. See näitab seda kui tähtis oli Tõnule rikkus, mitte perekond ning kallid inimesed tema ümber. Prillup ei mõistnud, et õnn oli tegelikult tema kõrval, Mari ning laste näol, kellega ta oleks saanud elada ilusat elu. Tõnu mõistis liiga hilja, et tegelikult on talle tähtsad siiski perekond ning Mari ja mitte niivõrd uhkem talu. Sellest sai ta aru aga liiga hilja ning jäi ilma kõigest, kaasa arvatud võimalusest elada. Selline probleem on minuarust vägagi aktuaalne ka tänapäeva elus, sest pidevalt kasutatakse ära sõpru ja
harimiseks,kogemuste kogumiseks kas siis reisides või elust enesest igapäevaelus ning uute inimestega tutvumine märksa lihtsam. Seetõttu võibki väita, et suurem osa rikastest inimestest elavad rikast elu. Milline elu on siis rikas ja milline vaene? Rikas elu on külluslikult täis erinevatest eluvaldkondadest omandatavaid rikkusi, mis on väärt isegi raamatu kirjutamist. Vaene elu seevastu mitte midagi märkimisväärset sisaldav. Materiaalne rikkus või vaesus ei määra kunagi elu tegelikku väärtust. Iga inimene määrab ise oma elu väärtuse.
Kuidas mõõta riikide rikkust? Riigi rikkust on võimalik mõõta mitut erinevat moodi. Riigi rikkus oleneb riigi maavarast, selle käitlemisest, toodangust , väärtusest ja kasutusest. Kindlasti on väga tähtis elanikkonna haritustase, sest kui inimene on haritud, mõtleb ta ,kuidas oma elu paremaks muuta ja omab õigeid väärtushinnanguid, siis saab inimene hea töö ja hea palga, sest nii rikas kui on rahvas, nii rikas on ka riik. Minu arvates on tähtsam see, et raha omaks ettevõttjad, mitte riik. Ettevõttjate rikkus , teeb ka riigi rikkaks
Kordamisküsimused ptk 6 1. Selgita järgmised mõisted ja küsimused · Tarbija on inimene , kes ostab kaupu ja teenuseid isiklikuks kasutamiseks · Tuluallikad tulu tööst: palk; tulu rikkusest; intress · Rikkus sinu omanduses olevate asjade väärtus · Rikkuse tunnused 1)kasulikkus 2)piiratud pakkumine 3)rahaline väärtus 4)omandiõigus peab olema vahetatav · Säästmine sõltub: 1)tulude suurusest 2)ootustest 3)pankade intressimääradest 4)maksuseadusest · Eelarve tulude ja kulude plaan ( Eelarve koostamise kolm põhisammu: 1)finantseesmärkide püstitamine 2)tulude hindamine 3)kulude planeerimine )
kel on head lähedased sõbrad, armastavad vanemad ja kõrge positiivne enesehinnang. Uurimuses osalenud meessoost vastajate jaoks teeb inimese õnnelikuks aga see, kui ta on füüsiliselt atraktiivne, keskmiselt intelligentsem ja materiaalselt paremini kindlustatud. Seega pole kõik inimesed nõus vanade eestlaste põhimõttega, et "sada sõpra ommõ inäbä kui sada ruublit rahha". Kas raha eest saab tõesti õnne osta? Vastus oleks natuke! Seletusi sellele, miks heaolu ja rikkus omavahel seotud ei ole, on mitmeid. Üks seletus on selles, et inimene kohaneb rikkusega kiiresti, isegi kui see on suur, ning seepärast ei mõjuta see kuigi palju tema loomupärast heaolu. Sotsiaalse võrdluse teooria kohaselt muutub koos rikkuse kasvuga ka see rühm, kellega inimene end võrdleb ning seetõttu ei tunne keegi ennast kunagi piisavalt rikkana. Samas materjaalse tagatise olemasolu laseb sul mõelda muudele asjadele peale raha ja sa omad paremaid võimalusi teha mida tahad
Mis on rikkus, milles näen selle suurendamise võimalusi Eesti majanduses ja kuidas osalen selles protsessis. Mis on rikkus? Kes poleks kuulnud seda küsimust vähemalt korra oma elu jooksul. Iga inimese jaoks on sõnal "rikkus" väga erinev tähendus ja suurel osal on see seotud inimeste enda väärtushinnangutega. Suurimaks rikkuseks pean mina aga tarkust ja teadmisi ning armastust. Tänapäeval aga mõõdetakse kõike rahas, kas see tähendab, et ainult need inimesed on rikkad, kellel on palju raha? Kus maal on siis piir rikkuse ja vaesuse vahel?
Kas rikkas riigis elavad õnnelikumad inimesed? Tänapäeva Eestis pole kaugeltki nii halb elada kui ülejäänud teistes riikides. Aga missuguses Eestis elaksid õnnelikumas inimesed, kas rikkas või vaeses. Mida tähendab see küsimus vaesemale inimesele. Kindlasti seda et ta oleks õnnelikum kui riik oleks rikkam. Tänu sellele oleks neil suuremad toetused ning nad elaksid kindlasti palju paremini. Nad ei peaks kirjutama ´´Kodutunde´´ saatesse, et neile keegi appi tuleks ning nende elujärge materjaalselt parandaks. Kõik inimesed soovivad luua peret ning soovivad et nad suudaksid oma perekonda elatada. Nad loodavad et nende lapsed saavad korraliku hariduse, et nad elavad kaua, on terved ja õnnelikud. See, kas Eesti on juba jõudnud viie rikkama Euroopa riigi hulka või mitte, ei tee neid kuigivõrd õnnelikumaks. Kas majandus kasvab 5 või 10 protsenti aastas, ei lähe kellelegi eriti korda. Alates 2000. aastast on Eesti maj...
Häid töötajaid madala palgaga on raske leida. Ära investeeri seda raha, mida sa kaotada ei saa. Parem on olla rikas ja terve kui vaene ja haige. Esimene osa Nagu ütlevad ka paljud teised, siis Roosaare arust saab rikkust mõõta ajas, mitte rahas. Ehk kui sa lõpetaksid töötamise täna, kui kaua sa saaksid veel elada? Kui sul on kogutud 24 000 eurot ja igakuised elamiskulud on 1000 eurot, siis on sinu rikkus 24000/1000=24 kuud ehk 2 aastat. Rikkus oleneb inimeselt inimesele ja kui sa endale selgeks teed, mis tähendab sinu jaoks individuaalselt rikas olemine, saab raamatuga edasi minna. Järgmiseks on vaja seada eesmärk, Roosaare arust on üks parimaid reegleid eesmärkide seadmiseks SMART. Eesmärk peaks olema üksikasjalik (Specific), mõõdetav (Mesurable), saavutatav (Attainable), asjakohane (Relevant) ja tähtajaline (Time-oriented). Oma eesmärk tuleks kirja panna, seda pidevalt meelde tuletada ja hakata seda uskuma
niisama, iga liigutus peab olema kasulik ja teenima raha. Just selliselt töölisi hoitigi, maksti võimalikult vähe, et alati puudu tuleks ja töölistel oleks sund veel rohkem pingutada, muidu nad olekisd tööd teinud täpselt nii palju, et neil oleks võimalus magada ja süüa. Iga tööline saab iga päev toota palju rohkem, kui ta oma tarbeks vajab. Aga kuigi töölise töö seda rikkust toodab, teeks see rikkus teda õige vähe töövõimeliseks, kui tema ise oleks kutsutud seda rikkust tarbima. 1.2 Pauperismi sfääri jagunemine Relatiivse ülerahvastuse madalaim kiht elutseb pauperismi sfääris. Sõnaraamat annab pauperi seletuseks puruvaene, elatusvahenditeta inimene. See ühiskonnakiht koosneb kolmest kategooriast. Esimeseks töövõimelised kui vaadata inglise pauperismi statistikat, on seal näha, kuidas pauperite mass iga kriisi puhul kasvab ja äritegevuse elavnemisega iga kord väheneb
lopergust pärlit. Barokk on iseloomulik peamiselt 17. sajandi kuid ka 16. ja 18. sajandi arhitektuurile ja kujutavale kunstile. Kajastati ajaloosündmusi ning antiiklegende, ülistades kangelaslikkust. Hooneid ning ehitisi kaunistati väljastpoolt uhkete skulptuuridega ning sisemust peeglite ja maalidega. Arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehitusdetailide rikkus. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud 17. sajandi teisest poolest kuni 18. sajandi lõpuni. Eeskujuks oli küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis jõudis Eestini läbi Rootsi, ning Itaalia üli-dekooririkas barokk Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdunud. 19. sajandi teisel poolel kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist, mida nimetatakse neobarokiks ning mille näiteks võib tuua Kadrioru lossi ja Palmse mõisa. Eesti barokk on sulam Rootsi
Jaani vastu ja lootus kord endale tolle kombel mõis osta. Ta tahtis olla väga rikkas ja tähtis mees ja seetõttu nägi ta Mari vaid vahendina selle saavutamisel. Nii läksid Mari ja Prillup lahku. Pärast seda kahetses ta, et nii tegi, kuna märkas alles siis, kui küps ja ahvatlev naine Mari on ja hakkas armukadedaks. Ta äri läks ka halvasti ja hakkas viina jooma. 5. Kirjelda Prillupi kannatusi. Miks loodetud õnn ja rikkus ei saabunud? Prillup kannatas armukadeduse all. Esimesel aastal tundus äri kõik hästi minevat, ka oodatust raskemaks osutunud kauba mahamüümine võis olla tingitud vähestest kogemustest. Kui äri kuidagi ei edenenud, Mari ärakäimised järjest valusamalt mõjusid hakkas Prillup südametunnistuse leevendamiseks rohtu otsima kõrtsides istumisest. 6. Selgita Mari lauset ,,Ma tahan linnas varblane olla, mitte kanaarilind." varblane tähendas Marile täielikku vabadust. 7
Lugemiskontroll Giovanni Boccaccio ,,Dekameron´´ 1. Jutusta oma lemmiknovelli sisu : Federigo degli Alberighi armub, kuid ei leia vastuarmastust. Ta pillab armastatud naise eest kogu oma varanduse, kuid alles jääb ainult pistrik. Selle annab ta külla tulnud daamile lõunasöögiks, kuna tal midagi muud pakkuda pole. Kuid ta ei tea, et naine on tulnudki just sellesama pistriku järgi, mida tema haige poeg niiväga endale soovis saada. Alles selle ära söödud saab naine teada, et lõunaroaks oli pistrik. Poeg sureb ära. Peale sellist suurt sammu muudab naine suhtumist Federigosse, läheb talle naiseks ja jagab mehega oma vara. 2. Nimeta nime või mingi rolli alusel tegelasi ja märgi juurde mille poolest ta huvitav oli (10). Federigo degli Aberighi oli väga julge tegema suuri samme oma armastuse nimel, ta ju tappis oma ainsa pistriku, kelle eest oli hoolitsenud ter...
Rahvasteliit ei suutnud hoida ära tülisid, mis tekkisid suurriikide vahel. Rahvasteliidul ei olnud piisavalt vahendeid sõdade ärahoidmiseks. 5. Sõjakollete kujunemine: Jaapan, Hispaania. Jaapan Tahtis saada kogu Aasia valitsejaks. Algul ründasid nad Hiinat. Jaapan kuulutati agressoriks ehk sõjaalgatajaks ja vallutajaks. Hispaania Puhkes sõjaväelaste mass, mis kasvas kodusõjaks ning mis muutus peagi rahvusvaheliseks sõjaliseks kokkupõrkeks. 6. Kuidas rikkus Saksamaa Versailles' rahulepingut? Saksamaa asus looma võimast sõjaväge, mis oli keelatud. Saksa väed sisenesid Reini piirkonda, kuigi rahuleping seda keelas. Nii alustas Saksamaa Versailles' süsteemi lammutamist. 7. Iseloomusta maailma majandust pärast I maailmasõda. Inimeste ostujõud suurenes märgatavalt. Arenes ka autode, elektri- ning keemiakaupade tootmine. Tehases hakati kasutama konveiereid. Kuid 1929. aastal tabas USA majandust võimas tagasilöök
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
