Maailma ühiskonnageograafia (0)

PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND

• Väikesed suhteliselt isoleeritud kogukonnad
  
• Seisuslik ühiskond
  
• Enda ja loomade tööjõud , kohalikud loodusvarad mets, vesi ja maa
  
• Peamine põllumajandus. Vähesel määral käsitöö ja kaubandus
  
• Elatus- e. naturaalmajandus . Kõik tarbiti ise või vahetati naabriga
  
• Puudus maailmamajandus. Vahetati kaugemate piirkondadega vaid luksuskaupu – kujunemas maailmamajanduse ja kaubanduse alge
  
• Linnu vähe ja need on väikesed.
  
• Riigikassa vähene- ülikute, käsitööliste, teenrite, sõdurite ülalpidamiseks
  
• Kõrgeim arengutase saavutati 15. sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela- Aasia ja Põhja-Aafrika vähem.
  

TÖÖSTUS - ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj.

• Tehnoloogilised uuendused nn. tehnoloogilised murrangud
  

• Klassiühiskond
  
• Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad
  
• Haridussüsteemi teke
  
• Pankade, rahanduse teke
  
• Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia , masinatööstus
  
• Käsitsitöö asendus masinatööga
  
• Maavarade kasutuselevõtt
  
• Turumajandus ja maailmamajanduse tekkimine- naaberriikide vahel
  
• Geograafilise tööjaotuse teke tänu veonduse arengule, mis siiski veel kallis.
  
• Arenes välja Itaalias, Inglismaal, Madalmaades, Prantsusmaal.
  

INFOÜHISKOND (postindustriaalne )

• Geograafilise tööjaotuse süvenemine, majanduse globaliseerumise algus
  
• Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid
  
• Arvutitööstuse, digitaaltehnika , multimeedia tormiline areng
  
• Uued sidevahendid: internet , mobiilid
  
• Info kättesaadavus ja kiire levik
  

• Üleminek infoühiskonnale algas 20. saj. keskpaigas
  
• Teenindussektori oluline kasv info töötlemine ja edastamine , äriteenused, turism ja meelelahutustööstus, transport
  
• Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse
  
• Inimeste tööalane mobiilsus ( konverentsid )
  
• E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised.
  
• Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng
  
• Vaimne töö (teadusmahukas tootmine)
  
• Ühtne maailmamajandus
  
• Üha kasvav elutempo
  

Määravaks see ressurss, mis on selle ettevõtte tootmise juures kõige olulisem

• maagirikastuskombinaat
  
• suhkrutööstus
  
• alumiiniumitööstus – energiamahukas – metallurgia
  
• raskemasinaehitus
  

• palju odavat – tekstiili- ja õmblustööstus, jalatsitööstus
  
• palju - elektroonikatööstus
  

• toiduainetööstus
  

• kõrgtehnoloogilised masinad
  

• Juurdepääs loodusvaradele
  
• Vähendada tootmiskulusid – toota odavalt
  
• Uued turud
  
• Suurem kontroll mingi riigi majanduses
  

• kõrgtehnoloogia ( kulukas )
  
• suuremahuline tarbekaup (odav töö, suur turg )
  
• brändi-kaup( meedia kujundab tarbimisharjumuse)
  

POSITIIVSED KÜLJED

• Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate toodete turuletulekut
  
• Tehnoloogia kiire areng- rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel
  
• Investeerida võimalik ükskõik millisesse maailma nurka
  
• Rikkad muutuvad veelgi rikkamaks (20% Maa elanikest)
  
• Riigid vähendavad väliskaubandusbarjääre, piire ületab nii kapital kui tööjõud
  
• Transpordi- ja kommunikatsioonivõimaluste kiirenemine teeb maailma ,,väiksemaks,,
  

• Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda
  
• Uusim tehnoloogia väga kallis- vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia
  
• Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse-- nende mahajäämus suureneb veelgi
  
• Vaesemad jäävad veelgi vaesemaks ( 80% elanikest)
  
• Suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel
  
• Arengumaade loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastamine
  

MÕJU VÄHEMARENENUD RIIKIDELE

MILLISTE NÄITAJATEGA MÕÕTA ÜLEILMASTUMIST?

• reljeef (mägise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad põllumajanduse arenguks, tasased alad soodsamad),
  
• kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus).
  
• mullad (viljakus).
  

• kapitali olemasolu,
  
• tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule,
  
• valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne)
  

• Nisu Kasvatatakse kõigis maailmajagudes, suurimad kasvatajad : Hiina, India, USA, Venemaa, Prantsusmaa, Kanada, Austraalia, Saksamaa, Pakistan, Türgi
  

• Mais suurimad kasvatajad: USA, Hiina, Brasiilia, Mehhiko, Argentiina, Indoneesia , Prantsusmaa, Lõuna-Aafrika Vabariik, India, Itaalia.
  
• Riis Suuremad kasvatajad: Hiina, Egiptus , Indoneesia, Tuneesia , Bangladesh, Vietnam , Tai, Myanmar , Filipiinid, Brasiilia, Jaapan ja USA
  
• Kohv Suurimad kohvikasvatajad: Brasiilia, Kolumbia , Cote d’Ivoire, Mehhiko, Uganda , Etioopia, Indoneesia.
  

• Tee Suured kasvatajad Hiina, India, Sri Lanka , Jaapan, Indoneesia, Keenia.
  

• Suhkruroog Suurimad kasvatajad Brasiilia, Kuuba , India, Hiina, Austraalia, Mehhiko
  
• Puuvill Suurimad kasvatajad: Hiina, India, USA, tähtis ka Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika
  

• Rahvaarvu kiire kasv – ei jätku maad
  
• Põllumajanduseks ebasobiv kliima
  
• Traditsiooniline algeline tootmisviis
  
• Puudub raha toiduaineid sisse osta
  
• Vaesus ja ebavõrdne ligipääs toidule- humanitaarabi ei jõua kõigi vajajateni
  

• massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale,
  
• maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, meretransport, õnnetused tankeritega, aktiivne majandustegevus rannikualadel).
  

• Kalavarude vähenemisel on palju ulatuslikum mõju kogu ökosüsteemile, kannatavad ka linnud ja teised loomad, kes kaladest toituvad.
  
• Inimtegevuse mõju mereelustikule , liikide hävimine, loodusliku mitmekesisuse vähenemine
  
• Veetransport maailma erinevate piirkondade vahel on põhjustanud võõrliikide sissetungi.
  

• Puiduvaru tööstusele ja kütteks
  
• Seened marjad , ulukid
  
• Elupaik loomadele ja taimedele
  
• Hapniku tootja
  
• Puhkekeskkond
  
• LK ja teadustöö
  
• Õhu puhastaja, niiskusrežiimi ühtlustaja, tuuletakistus
  

• Röövmajandus, suur kasutus
  
• Alepõllundus
  
• Tulekahjud
  
• Happevihmad
  

• Kliima muutused (troopikaaladel)
  
• Taime- loomaliikide kadumine
  
• Erosioon
  

• säilib elukeskkond
  
• suuremaid ja sügavamalt varusid
  
• põhjavee reostumise oht
  
• maapinna varingud
  
• kallis rajada ja käigus hoida
  
• tervist kahjustav töö
  

• suhteliselt vähe tööjõudu
  
• väikeste kuludega rajamine
  
• maapinna/keskkonna häving
  
• aheraine mäed
  
• rekultiveerimine (karjääride täitmine) → suured kulutused
  

• tooraine
  
• odav energia
  
• vesi
  
• tööjõud
  
• tarbija
  
• keskkonnanõuded
  

Metallide saamised etapid ja nende paigutus

• METALLISÄÄSTLIK TEHNOLOOGIA,
  
• UUED MATERJALID ( plastik , fiiberklaas)
  
• ORIENTEERUMINE TARBIJALE
  

• PÕHJA RIIKIDEST KOLINUD LÕUNA RIIKIDESSE
  

• METALLIDE KORDUVKASUTUS
  

• Odav tööjõud
  
• Ei nõua palju kapitali
  

• Seal tarbija
  
• Võib kasutada kallist tööjõudu- toodangu hind võib olla kõrge1
  
• Brändide disain , turundus ja müük
  

• Toota standardset kaupa suurtele turgudele (hind võimalikult odav)
  
• Hankida suuri turge, odava tööjõu kasutamine
  
• Kallis, kvaliteetne ja väike kogus spetsiaalsetele turuniššidele (kõrge hind)
  

• Tootmise spetsialiseerumisega ja kaubanduse kasvuga hakkasid paljud tootmisprotsessi osad iseseisvuma ( veondus , tootearendus, turustamine jne). Tekkisid paljud iseseisvad teenindusvaldkonnad.
  
• On tekkinud (ja tekib) palju uusi teenuseid (eelkõige info töötlemisega seotud teenused, meelelahutus jne).
  
• Nõudlus teenuste järele kasvab pidevalt (äriteenuste pidev kasv, heaoluriikides ka isikuteenuste kasv - kõrgem töötasu, rohkem vaba aega
  

FINANTSTEENUSED e. RAHANDUSTEENUSED:

• hoiustamine /kohalik/
  
• laenamine ja arveldamine /kohalik/
  
• investeerimine, /rahvusvaheline/
  
• kindlustamine /kohalik, rahvusvaheline/
  

SIDE- ehk KOMMUNIKATSIOONITEENUS

tagab info edastamise füüsiliselt, elektrooniliselt või digitaalselt sõnas, kirjas, pildis või helis .

• Enim inimese hoiakuid, elulaadi mõjutav. Tihti valitsuse kontrolli all-tsensuuri all.
  
• Iseloomulik kõrgeltarenenud riikidele – aega ja raha
  
• Globaliseerumine
  
• Võimalik vaid sidetehnoloogia arengule – seega tihedalt seotud
  
• Suur koondumine suurtesse keskustesse
  
• Suurkontsernidel palju allhankeid, allettevõtteid ja levitajaid üle maailma
  

• Asend eri liiki suuremate transporditeede (maanteed, raudteed , jõe- ja mereteed, rahvusvahelised lennuliinid) suhtes.
  
• Teede korrashoid.
  

• turism ja puhkemajandus on üks kiiremini arenevaid majandusharusid, turistide arv kasvab pidevalt ja kiiresti.
  
• turismimajanduse spetsialiseerumine (eri tarbijagruppide huvide rahuldamine), turismifirmad pakuvad järjest täiuslikumaid turismipakette muutes reisimise inimestele mugavaks
  
• järjest uued piirkonnad just arengumaades muutuvad turistide reisisihiks;
  
• globaliseerumine, transpordi ja tehnoloogia areng muudab reisimise mugavamaks (info kättesaadavus, reisimise kiirus)
  

• suureneb töökohtade arv ja valikuvõimalus;
  
• suurenevad elanike sissetulekud, mis tõstab maksulaekumisi ja parandab elatustaset,
  
• rajatakse teenindusettevõtteid, mida saavad kasutada ka kohalikud, seega paraneb infrastruktuur
  
• elavneb majandus üldse;
  
• restaureeritakse hooneid , paraneb piirkonna väljanägemine
  

• tehakse suuremaid kulutusi nii loodus- kui ka kultuurikeskkonna parandamiseks
  
• rajatakse puhkealasid, matkaradu
  

• paraneb teeninduskultuur ja teenuste kvaliteet;
  
• elustuvad ja säilivad traditsioonid, tekib kohalik kultuuriidentiteet;
  
• paraneb suhtumine erinevatesse rahvastesse ja nende kultuuri,
  

• tõusevad kohalike kaupade ja teenuste hinnad; sh ka kinnisvara hinnad;
  
• töö hooajalisus,
  
• kasutatakse palju importkaupu, mis viib osa kasumist välja
  

• kasvab liiklusintensiivsus, tekivad liiklusummikud, suureneb müra, reostus,
  
• suureneb koormus loodusele , võivad hävida taime- ja loomaliigid ;
  
• loodusesse jäetakse maha palju prügi,
  
• liigsest tallamisest, sõitmisest tekib erosioon jne. kaovad loodusmaastikud,
  
• Kaudne surve loodusmaastikele (vajatakse uusi maid, et ehitada teid, puhkekomplekse, spordi- ja vaba aja veetmise rajatisi
  

• suureneb alkoholism, narkomaania , prostitutsioon, salakaubavedu;
  
• kaob kultuuriline eripära, hävib kohalik identiteet ,
  
• tuuakse sisse võõrtööjõud,
  
• konfliktid kohalike ja turistide vahel,