Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Maailma ühiskonnageograafia (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • MILLISTE NÄITAJATEGA MÕÕTA ÜLEILMASTUMIST ?
  • Miks on maailmas terav toidupuudus ?
  • Milleks sobib kõige enam ?
 
Säutsu twitteris

MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. 10. KLASS
Kasutatud materjalid: Ülle Liiberi eksamimaterjalid. 10.kl. ühiskonnageograafia õpik
38. Iseloomusta üldjoontes agraar -, industriaal- ja infoühiskonda;
ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE
MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid )
GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on
kõige paremad eeldused.
Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng
2. Maavarade ebaühtlane jaotus
MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis.
TOOTMISVIIS – ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis ( tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted)
Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi :
  • Põllumajandusajastu e. agraarajastu – agraarne tootmisviis
  • Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis
  • Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis

    PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND

    Varaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega . Rändkarjandus ja alepõllundus.
    Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest.
    Hilisagraarne tootmisviis – taime-ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises .
    • Väikesed suhteliselt isoleeritud kogukonnad
    • Seisuslik ühiskond
    • Enda ja loomade tööjõud , kohalikud loodusvarad mets, vesi ja maa
    • Peamine põllumajandus. Vähesel määral käsitöö ja kaubandus
    • Elatus- e. naturaalmajandus . Kõik tarbiti ise või vahetati naabriga
    • Puudus maailmamajandus. Vahetati kaugemate piirkondadega vaid luksuskaupu – kujunemas maailmamajanduse ja kaubanduse alge
    • Linnu vähe ja need on väikesed.
    • Riigikassa vähene- ülikute, käsitööliste, teenrite, sõdurite ülalpidamiseks
    • Kõrgeim arengutase saavutati 15. sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela- Aasia ja Põhja-Aafrika vähem.

    TÖÖSTUS - ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj.

    I- 15. saj. mitmeväljasüsteem, uued taime- ja loomasordid, vesi- ja tuuleveskid,
    metallisulatus, tulirelvad, trükikunst, kellad, navigatsiooniriistad,
    II 18.-19. saj. aurumasin , vedur, aurik , masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus.
    III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta , auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt
    IV 1960.a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid
    • Klassiühiskond
    • Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad
    • Haridussüsteemi teke
    • Pankade, rahanduse teke
    • Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia , masinatööstus
    • Käsitsitöö asendus masinatööga
    • Maavarade kasutuselevõtt
    • Turumajandus ja maailmamajanduse tekkimine- naaberriikide vahel
    • Geograafilise tööjaotuse teke tänu veonduse arengule, mis siiski veel kallis.
    • Arenes välja Itaalias, Inglismaal, Madalmaades, Prantsusmaal.
    Hiljem mujale Euroopasse ja Põhja- Ameerikasse
    INDUSTRIALISEERUMINE- majanduse, riigi tööstuslikuks muutumine( tööstuse rajamine ja arendamine, muutuvad ühiskondlikud suhted) Sai alguse 18.saj. lõpul Madalmaades, Inglismaal
    a) iseseisev industrialiseerumine üleminek uuele tootmissüsteemile toimub loomuliku arengu käigus, riik on sellest huvitatud
    b) sõltuvindustrialiseerumine üleminek uuele surutakse peale teise riigi poolt, arendades endale kasulikke majandusharusid
    riigi kui terviku areng on ebaühtlane. See on
    KOLONISEERIMINE

    INFOÜHISKOND (postindustriaalne )


    Moodsaim tootmisviis, mille tunnuseks on vaimse töö ja teenuste pakkumise ja info muutumine kogu majandustegevuse aluseks.
    Alles kujuneb ja geograafiliselt laieneb.
    Eeldused infoühiskonna kiireks arenemiseks :
    • Geograafilise tööjaotuse süvenemine, majanduse globaliseerumise algus
    • Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid
    • Arvutitööstuse, digitaaltehnika , multimeedia tormiline areng
    • Uued sidevahendid: internet , mobiilid
    • Info kättesaadavus ja kiire levik

    Infoühiskonda iseloomustab:
    • Üleminek infoühiskonnale algas 20. saj. keskpaigas
    • Teenindussektori oluline kasv info töötlemine ja edastamine , äriteenused, turism ja meelelahutustööstus, transport
    • Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse
    • Inimeste tööalane mobiilsus ( konverentsid )
    • E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised.
    • Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng
    • Vaimne töö (teadusmahukas tootmine)
    • Ühtne maailmamajandus
    • Üha kasvav elutempo

    Kokkuvõtteks:
    AJASTU
    AGRAARÜHISKOND
    INDUSTRIAALÜHISKOND
    INFOÜHISKOND
    Peamised majandusharud
    põllumajandus
    metsandus, kalandus , jahindus
    töötlev tööstus
    tekstiilitööstus, metallurgia,
    masinatööstus jm
    teenindus
    äriteenused: info töötlemine, edastamine, turu-uuringud jne, biotehnoloogia ,
    Peamine tootmisüksus
    Mõis, talu
    Ettevõte, tehas
    Uurimis - või teenindusüksus
    Töö iseloom
    käsitsitöö
    masinatöö
    Vaimne töö
    Peamised kasutatavad ressursid
    Maa, mets, vesi
    maavarad
    informatsioon
    Hõive
    Valdav osa töötajaist põllumajanduses
    Valdav osa töötajaist tööstuses
    Valdav osa töötajaist teeninduses
    Peamine tegevuspiirkond
    Maakond, provints
    Riik ( kolooniad )
    Kogu maailm
    Osalemine maailmamajanduses
    Üksikud kaubad
    Paljud kaubad
    Globaalne maailmamajandus
    Tööstusettevõtte paigutuse mõjutavad tegurid:

    Määravaks see ressurss, mis on selle ettevõtte tootmise juures kõige olulisem

    Tooraine /hulk, riknevus/
    • maagirikastuskombinaat
    • suhkrutööstus
    • alumiiniumitööstus – energiamahukas – metallurgia
    • raskemasinaehitus

    tööjõud /hulk, kvaliteet/
    • palju odavat – tekstiili- ja õmblustööstus, jalatsitööstus
    • palju - elektroonikatööstus
    tarbija
    • toiduainetööstus
    koostöö teiste ettevõtetega
    teadusmahukus

    kapital
    39. Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad, võrdle riike arengutaseme näitajate
    põhjal ja analüüsi erineva arengutaseme põhjusi,
    Näitaja
    Afganistan
    Austria
    SKT sisemajanduse kogutoodang
    800 dollarit
    32500 $
    IAI – inimarengu indeks
    0,
    0,944
    sündimus
    47 promilli
    8,7
    väikelaste suremus
    160 %0
    4,6
    keskmine oodatav eluiga
    43,3
    79
    Kirjaoskuse tase
    36%
    98%
    Põllumajanduses
    80%
    3%
    Elektrienergia tarbimine
    25 KWh in kohta
    8527 KWh
    40. Maailma jagunemine arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks/ ning selgita erinevuste kujunemise põhjusi;
    Põhjaks nimetatakse arenenud riike, Lõunaks arengumaid (selget piiri ei saa siiski tõmmata).
    Lõuna riigid jäid pikaks ajaks Põhja riikide koloniaalvaldusteks, majanduse areng seetõttu aeglane.
    41. Iseloomusta ja võrdle kaartide ning statistiliste andmete abil riike, sealhulgas Eestit;
    42. Iseloomusta rahvusvaheliste firmade /RVF/ osa kaasaegses maailmamajanduses ja too näiteid rahvusvahelistest firmadest;
    Maailmas on üle 63 tuhande rahvusvahelise ettevõtte, need annavad tublisti üle poole maailma tööstustoodangust, 75% maailma kaubavahetusest toimub RVE vahel. RVE on peamised investeerijad, nö globaalmajanduse mootorid.
    RVF tekkepõhjused:
    • Juurdepääs loodusvaradele
    • Vähendada tootmiskulusid – toota odavalt
    • Uued turud
    • Suurem kontroll mingi riigi majanduses
    RVF peamised tegevusvaldkonnad :
    • kõrgtehnoloogia ( kulukas )
    • suuremahuline tarbekaup (odav töö, suur turg )
    • brändi-kaup( meedia kujundab tarbimisharjumuse)
    Plussid:
    Ø aitavad kaasa majanduslikule arengule
    Ø toob riiki kapitali
    Ø loob töökohti
    Ø tõuge tehnoloogilisele arengule
    Miinused: lääne kaasaegse kolonialismi sümbolid
    Ø tugevdavad ebavõrdsust rikaste ja vaeste riikide vahel
    Ø töökohad odavatesse maadesse, arenenud maades palgad langevad
    Ø sekkuvad riikide poliitikasse
    Ø võivad tehaseid maha jätta ja luua seal, kus odavam
    Ø kasumi väljavool rikastesse riikidesse
    Ø töötingimused sageli ebainimlikud
    Ø reostavad , saastavad kohalikku keskkonda
    43. Peamised majandusorganisatsioonid, nende tegevusvaldkond ja roll maailmamajanduses
    WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon, mille ülesandeks on koordineerida rahvusvahelist kaubandust, et luua ettevõtetele soodsamaid kauplemistingimusi. Peetakse mitmepoolseid kaubandusläbirääkimisi riikide vahel kaubavahetuse reguleerimiseks.
    Maailmapank – peamiseks ülesandeks on arengumaade majanduse edendamine. Selleks annab Maailmapank arengumaadele pikaajalist laenu ning aitab välja töötada majanduse arendamise programme ja konkreetseid projekte.
    Euroopa Liit – Euroopa riikide majandusliit, eesmärgiks arendada ja reguleerida riikidevahelist koostööd paljudes valdkondades.
    NAFTA - Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsiooni Kanada , Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko vahel, olles üks maailma suurimaid kaubandusühendusi.
    ASEAN - Kagu-Aasia maade assotsiatsioon , mille eesmärgiks on liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine.
    OPEC - Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon , kelle eesmärgiks on kaitsta liikmesmaade huve rahvusvahelistel nafta turgudel . Põhitegevus on reguleerida toornafta hinda maailmaturul, määrates kindlaks liikmete naftatoodangut ja nafta ekspordikvoote.
    44. Selgita globaliseerumise olemust ja too näiteid selle mõjust arenenud ja arengumaadele;
    Globaliseerumine e üleilmastumine - kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu side- ja transpordivahendite arengule.
    Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas:
    Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne)
    Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes,
    Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne
    Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides.

    POSITIIVSED KÜLJED

    • Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate toodete turuletulekut
    • Tehnoloogia kiire areng- rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel
    • Investeerida võimalik ükskõik millisesse maailma nurka
    • Rikkad muutuvad veelgi rikkamaks (20% Maa elanikest)
    • Riigid vähendavad väliskaubandusbarjääre, piire ületab nii kapital kui tööjõud
    • Transpordi- ja kommunikatsioonivõimaluste kiirenemine teeb maailma ,,väiksemaks,,

    NEGATIIVSED KÜLJED
    • Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda
    • Uusim tehnoloogia väga kallis- vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia
    • Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse-- nende mahajäämus suureneb veelgi
    • Vaesemad jäävad veelgi vaesemaks ( 80% elanikest)
    • Suureneb migratsioon ja koos sellega
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Maailma ühiskonnageograafia #1 Maailma ühiskonnageograafia #2 Maailma ühiskonnageograafia #3 Maailma ühiskonnageograafia #4 Maailma ühiskonnageograafia #5 Maailma ühiskonnageograafia #6 Maailma ühiskonnageograafia #7 Maailma ühiskonnageograafia #8 Maailma ühiskonnageograafia #9 Maailma ühiskonnageograafia #10 Maailma ühiskonnageograafia #11 Maailma ühiskonnageograafia #12 Maailma ühiskonnageograafia #13 Maailma ühiskonnageograafia #14 Maailma ühiskonnageograafia #15 Maailma ühiskonnageograafia #16 Maailma ühiskonnageograafia #17 Maailma ühiskonnageograafia #18 Maailma ühiskonnageograafia #19 Maailma ühiskonnageograafia #20 Maailma ühiskonnageograafia #21 Maailma ühiskonnageograafia #22 Maailma ühiskonnageograafia #23 Maailma ühiskonnageograafia #24 Maailma ühiskonnageograafia #25 Maailma ühiskonnageograafia #26 Maailma ühiskonnageograafia #27 Maailma ühiskonnageograafia #28 Maailma ühiskonnageograafia #29
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Selver Rimi Õppematerjali autor

    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    29
    doc
    Geograafia
    29
    doc
    Geograafia eksamimaterjalid
    23
    doc
    Geograafia eksamimaterjal
    13
    pdf
    Eksam
    97
    pdf
    Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
    37
    doc
    Geograafia riigieksami materjal
    61
    doc
    Geograafia eksam
    41
    doc
    Riigieksami materjal





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun