Aafrikas Sahelis . . http://www.natureproducts.net/Agriculture/shifting_cultivation.html http://pcgladiator.blogspot.com/2009/01/feedlots-of-usa.html http://www.trekearth.com/gallery/Asia/Cambodia/West/Siem_Reab/photo31663.htm Põllumajandusliku tootmise vormid Ekstensiivne Intensiivne Omatarbeli · Rändkarjandus · Riisikasvatus Kagu- ne Aafrikas Aasias · Alepõllundus · Terrasspõllundus Brasiilias Hiinas vihmametsade alal · Teraviljakasvatus USA · Veisekasvatus USA-s keskosas (preerias) · Köögiviljakasvatus Kaubandus
ühiskonna liikmetest töötabkvarternaarses sektoris. Tööjaotus on töö jagunemine erinevateks tööliikideks. Korilus rändava eluviisiga, ei tekiinud ülejääke. Traditsiooniline tootmisviis- tavade ja traditsioonidele üles ehitatud majandus. Olulised huved toodetakse üksnes oma kogukonna tarbeks-elatusmajandus. Tööjaotust ei esine. Varaagraalne töötmisviis- põlluharimine karja kasvatamine, paikne eluviis, tsivilisatsioonide teke, rändkarjandus, alepõllundus. Hilisagraalne tootmisviis kujuneb taime ja loomakasvatuse ühinemisel. Industriaalne tootmisviis- suurte inimhulkade koostöö, kõrge haridustase, uued tehnoloogiad Varaindrustriaalne tootmisviis- tehnoloogia suht kiire areng ja turumajanduslike suhete levik kõidis majandusharudes. Iseseisevindrustrialiseerumine on riigi indrustrialiseerumine omal algatusel ja omade jõududega. Sõltuvindrustrialiseerumine on teistest riikidest sõltuv indrustrialiseerumine, sest
siis peab ta seisma söötis, et jälle viljakust koguda. Nii võetakse kasutusele uusi maatükke.) *seemned on ainus investeering * palju tööd põllu rajamisel, puud võetakse maha käsitsi, põletatakse, igal aastal jõutakse rajada väga vähe uusi põlde. * saagikus väike, sest kunstväetisi ei kasutata ja maa muutub väga kiirelt viljatuks, eriti soojas ja niiskes kliimas * kogu saak läheb oma toiduks Kasvatatakse peamiselt tera- ja mugulvilju rändkarjandus (aafrika savannide ja poolkõrbete piirkonnas, lõuna-ameerikas, aasias) * karjaga rännatakse ühest piirkonnast teise. * loomadelt saadakse oma tarbeks piima, liha, nahka, villa, mida vahetatakse ka mõningate põllukultuuride vastu Kasvatatakse peamiselt kitsi, kaamleid ja laamasid 2. intensiivne omatarbeline põllumajandus riisi-, misu-, hirsitalud, maisitalud jne * väikesed maalapid * palju tööjõudu * vähe kapitali ja masinaid, seemned, tõuaretus madal. Väetisi
Agraarühiskond-põllumajandus (varaagraar-rändkarjandus ja alepõllundus. Hilisagraar-taime-ja loomakasvatus ühendatud ühes majapidamisega) 6000-10000aastat tagasi saavutused: ratas ader Riigid: Lähis-ida iraak süüria jordaania. Kõige algelisem ühiskond ja algelisem elulaad.Mõnes riigis siiski suurel määral mongloolias aafrikas riikides. Industriaalühiskond- pangandus, kaubandus, tööstus jne.(Varaindustriaal-hollandis inglismaal 15 sj itaalias ja veel prants. manufaktuurid.Hilisindustriaal-18-19 sj. vahetusel inglismaal vabrikutööstus suuremahuline. Saavutused: 1)tehn. pööre :aurumasin>laev,vedur J.Watt. 2)Teh.pööre 19-20 sj keskpunkt. Elekter, raadio, grammofon, telefon, lennuk sisepõlemismootor, auto 1885. Edisson, desla.) Riigid: selles etapis on valdav enamik maailma tööstusriike nt ida-kesk-euroopa, suuremad arengumaad, hiina. Infoühiskond e. postindustriaal- kõrgtehnoloogia, kõik see tegevus mis on seotud informatsiooni levitamis...
eesmärgil Maailma majandus suurte ulatuslike rahvamajandusi siduvate tootmis-, jaotus-, vahetus-, ja tarbimissüsteem Majandusgeograafia- tegeleb kindla piirkonna majandamisega, kuidas majandamine sõltub sealsest asendist, inimestest jne... KORILUS Argaalne varaargaalne ja hilisargaalne Tähendab põllumajandus ühiskonda Industraalne varaindrust ja hilisindrust tähendab tööstus ühiskonda Postiindrustriaalne infoühiskond Varaagraalne rändkarjandus , alepõllundumajandus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine Hilisagraalne taime- ja loomakasvatus ühinesid, tööloomad, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Tööstusajastu tehnoloogia täiustumine, üleminek massitoomisele Varaindrustaalne tv- mitmevälja süsteem, tuulikud, vesiveskid, uute taimede ja looma sortide aretamine Hilisindrustaalne tv- auruvedur, aurikud, kivisöo tarvitamine, vabrikute laialdane levik, masinate valmistamine
Haritav maa on põllumajandusmaa, mida intensiivselt kasutatakse. EKSTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS põllumajanduslikku maad on palju, maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu, kapitali, väetisi, pestitsiide jne, toodang on maaühiku kohta väike.INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS põllumajanduslikku maad on vähe, ;maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, toodang on maaühiku kohta suur Omatarbeline põllumajandus Ekstensiivne: Rändkarjandus Aafrikas; Alepõllundus Brasiilias vihmametsade alal Intensiivne: Riisikasvatus Kagu-Aasias; Terrasspõllundus Hiinas Kaubanduslik põllumajandus: Ekstensiivne: Teraviljakasvatus USA keskosas (preerias) ; Lambakasvatus Uus-Meremaal Intensiivne: Veisekasvatus USA-s;Köögiviljakasvatus Nigeerias Mahepõllumajandus ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja
· põllumajanduslikkum aad on palju, · maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu, kapitali, väetisi, pestitsiide jne, · toodang on maaühiku kohta väike 2) Intensiivne põllumajandus · põllumajanduslikku maad on vähe, · maaühiku kohta kasutatakse palju kapitaali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, · toodang on maaühiku kohta suur Ekstensiivne Intensiivne Omatarbeline Rändkarjandus Aafrikas Riisikasvatus Kagu-Aasias Alepõllundus Brasiilias Terrasspõllunud Hiinas vihmametsade alal Kaubanduslik Teraviljakasvatus USA Veisekasvatus USA-s keskosas(preerias) Köögiviljakasvatus Lambakasvatus Uus- Nigeerias Meremaal
isoleeritud Pole raha, pole tööstust Madala tööviljakusega käsitsitöö Pered on nii tootjad kui ka tarbijad On levinud praegu vähesel määral Okeaanias, Aasias, Aafrikas, Lõuna-Ameerikas / vähesed hõimud / 3 Kütmine Aafrikas /Keenia/, kalapüük Okeaanias 4 Varaagraarne tootmisviis 6000-10000 Põlluharimine a tagasi ja (alepõllundus) loomade kodustamine, loomakasvatus, rändkarjandus, vahetuskaubandus Paikne eluviis Praegu on levinud tundrates, mäestikualadel, kõrbetes Ühiskond on üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti: tekib religioosne, poliitiline ja sõjaline eliit Kasutatavad ressursud on maa, mets , veokulud on väga kõrged 5 Varaagraarne ühiskond: Algsed riigid Mesopotaamias, Pärsias Linnu on vähe, nad on väikesed Eri regioonide majandused on üksteisest sõltumatud
Aafrikas Sahelis . . http://www.natureproducts.net/Agriculture/shifting_cultivation.html http://pcgladiator.blogspot.com/2009/01/feedlots-of-usa.html http://www.trekearth.com/gallery/Asia/Cambodia/West/Siem_Reab/photo31663.htm Põllumajandusliku tootmise vormid Ekstensiivne Intensiivne Omatarbeli · Rändkarjandus · Riisikasvatus Kagu- ne Aafrikas Aasias · Alepõllundus · Terrasspõllundus Brasiilias Hiinas vihmametsade alal · Teraviljakasvatus USA · Veisekasvatus USA-s keskosas (preerias) · Köögiviljakasvatus Kaubandus
Aafrikas Sahelis . . http://www.natureproducts.net/Agriculture/shifting_cultivation.html http://pcgladiator.blogspot.com/2009/01/feedlots-of-usa.html http://www.trekearth.com/gallery/Asia/Cambodia/West/Siem_Reab/photo31663.htm Põllumajandusliku tootmise vormid Ekstensiivne Intensiivne Omatarbeli • Rändkarjandus • Riisikasvatus Kagu- ne Aafrikas Aasias • Alepõllundus • Terrasspõllundus Brasiilias Hiinas vihmametsade alal • Teraviljakasvatus USA • Veisekasvatus USA-s keskosas (preerias) • Köögiviljakasvatus Kaubandus
taimi ja loomi ning analüüsib nendevahelisi seoseid; · tunneb joonistel ja piltidel ära loodusvöönditele tüüpilised kliimadiagrammid, mullad, maastiku, taimed ja loomad; · toob näiteid looduslike tingimuste mõjust inimtegevuse võimalustele erinevates loodusvööndites; Mõisted: põhja- ja lõunapöörijoon, seniit, põhja- ja lõunapolaarjoon, polaaröö ja -päev, igikelts,taiga, stepp, oaas, alepõllundus, rändkarjandus; RAHVASTIK JA ASUSTUS · teab rahvastiku paiknemist mõjutavaid tegureid ning maailma tihedamalt ja hõredamalt asustatud alasid; · analüüsib kaardi abil etteantud riigi (sh Eesti) või selle osa rahvastiku paiknemist; · iseloomustab ja analüüsib jooniste, tabelite ning kaartide abil etteantud riigi rahvastikku ja selle muutumist; · iseloomustab riigi (sh Eesti) rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu rahvastikupüramiidi abil;
Nii võetakse kasutusele järjest uusi maatükke) - seemned ainus investeering - palju tööd põllu rajamisel, puud võetakse maha käsitsi, põletatakse, igal aastal jõutakse rajada vähe uusi põlde - saagikus väike, sest kunstväetist ei kasutata ja maa muutub väga kiiresti viljatuks, eriti soojas ja niiskes kliimas - kogu saaks läheb oma toiduks - kasvatakse peamiselt tera-ja mugulvilju rändkarjandus (Aafrika savannide ja poolkõrbete piirkonnas, Lõuna-Ameerikas, Aasias) - karjaga rännatakse ühest piirkonnast teise - loomadelt saadakse oma tarbeks piima, liha, nahka, villa, mida vahetatakse ka mõningate põllukultuuride vastu - kasvatakse peamiselt kitsi, kaameleid, laamasid · Intensiivne omatarbeline põllumajandus riisi-,nisu-,hirsitalud, maisitalud - väikesed maalapid - palju tööjõudu
lähedased riigid, Brasiilia, Põhja-Ameerika. 55. iseloomustab etteantud infoallikate abil riigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengueeldusi ning arengut; 56. toob näiteid ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest; EKSTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS põllumajanduslikku maad on palju, maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu, kapitali, väetisi, pestitsiide jne, toodang on maaühiku kohta väike. Ekstensiivne: Rändkarjandus Aafrikas; Alepõllundus Brasiilias vihmametsade alal, Teraviljakasvatus USA keskosas (preerias) ; Lambakasvatus Uus-Meremaal INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS põllumajanduslikku maad on vähe, ;maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, toodang on maaühiku kohta suur. Intensiivne: Riisikasvatus Kagu-Aasias; Terrasspõllundus Hiinas Kaubanduslik põllumajandus, Veisekasvatus USA-s; Köögiviljakasvatus Nigeerias. 57
Loodusolud, loodusvarad Loodusvööndid Poolkõrbed ja kõrbed Maavarad Nafta o Ligi 2/3 maailma naftavarudest Maagaas Kliima Parasvöötme lõunaosa Lähistroopiline ja troopiline kliimavööde Põllumajandus Oaasides head põllumaad o Viljakaid oaase vähe Vett põllumaade niisutamiseks on vähe Kalavarud on tühised Puuvill Rändkarjandus Teraviljakasvatus Transpordisüsteem Õhutransport Veeteedevõrgustik Valitsevad usundid Sunniitlik islam Siitlik islam Rahvastik ja Asustus Põhja-Aafrika o Rahvaarv kasvab üsna kiiresti o Asustus pole väga tihe Ees-Aasia o Iive vähenenud Arengumaades Teistes riikides endiselt kõrge
Kaasaegne energiamajandus. Looduslike energiaressursside liigid? Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Looduslikud energiaressursid on: päikese energia, maa pöörlemise energia, gravitatsiooni energia. Iseloomusta kaartide abil Saksamaa transporti? 12. Pilet Põllumajandusliku tootmise vormid? Varaagraarne tootmisviis – alepõllundus, rändkarjandus. Hilisagraarne tootmisviis – riisi-, hirsi-, nisutalud, maisitalud. Industriaarne tootmisviis – segatalud – talunik tootis iseenda jaoks. Istandused – on suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Seal kasuatakse odavat. Postiindustriaarne tootmisviis – piimakarjatalud, rantšod, uusistandused, aiandid, loomavabrikud. Kergetööstus ja selle paiknemist mõjutavad tegurid? Kergetööstuses
servaaladel hüääne ja saakaleid). Sahara (väljaarvatud Niiluse org ja delta) on maakera hõredaima asustusega alasid (1 in./km2).Rahvastiku moodustavad peamiselt araablased ja berberid, enamik neist elab oaasides. Tegevusalad on oaasipõllundus, rändkarjandus ja mäetööstus. Jääajal oli Sahara kliima palju niiskem, kuiv kliima on püsinud umbes 10 000 aastat. Inimtegevuse, eeskätt karjatamise tõttu on taimkate hõrenenud, kõrb laieneb oaasidele ja lõuna suunas.
mandrilise kliimaga aladel (nt Ukrainas, Ees-Kaguaasias, Kashastanis, Mongoolias) Oaas ala kõrbes, kus leidub vett (jõeorg või põhjavesi maapinna lähedal), kus seetõttu on võimalik maaviljelus; jääkatteta koht Antarktises, kus kasvab samblikke ja vetikaid Alepõllundus algeline maaharimisviis ; metsa põletamisel saadud maad kasutatakse mõned aastad ja seejärel jäetakse väljakurnatuna maha Rändkarjandus loomakasvatuse viis, kus inimesed rändavad koos karjaga suurtel maa- aladel, otsides sobivaid karjamaid Jäävöönd pooluseid ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. RAHVASTIK JA ASUSTUS Rahvaarv mingi riigi või ka muu piiritletud territooriumi (näiteks haldusüksuse) elanike arv, selle riigi elanike absoluutarv; riigi elanike arva ei arvestata ainult kodanikke, vaid ka riigi territooriumil elavad välismaalased ja kodakondsuseta isikud
põhitunnuste alusel! Põllumajandusajastu ehk agraarühiskond (6000-7000a eKr. kuni 18.saj keskpaik): ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajandusega, kalapüügiga, karjakasvatmisega ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Toodetakse elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. naturaalmajandus– suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarviliste asjade vastu jaguneb: varaagraarne: rändkarjandus, alepõllundus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine hilisagraarne: taime- ja loomakasvatus ühinesid, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Kaasajal endiselt levinud nt: kõrbetes, tundrates, mägedes Industriaalühiskond ehk tööstusajastu (18. saj lõpp kuni 20. saj lõpp): On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus tehnoloogia täiustumine, üleminek käsitöölt masintootmisele – tõusis tööviljakus,
Agraarajastu Vanim vorm on korilus: · Inimene on rändava eluviisiga · Inimeste kogukonnad on üksteisest majanduslikult isoleeritud · Pole raha, pole tööstust · Madala tööviljakusega käsitsitöö · Pered on nii tootjad kui ka tarbijad · On levinud praegu vähesel määral Okeaanias, Aasias, Aafrikas, Lõuna-Ameerikas / vähesed hõimud / Varagraarne tootmisviis 6000-10000 a tagasi · Põlluharimine (alepõllundus) ja loomade kodustamine, loomakasvatus, rändkarjandus, vahetuskaubandus · Eelduseks paikne eluviis · Praegu on levinud tundrates, mäestikualadel, kõrbetes · Ühiskond üles ehitatud seisuslikult Hilisagraarne ühiskond · Alepõllunduselt minnakse üle põlispõllundusele · Kasvab põllumajanduse tootlikkus VT MAAILMAMAJANDUSEKUJUNEMINE.ppt Globaliseerumine Eeldused · Koloniaalsüsteemi lagunemine · Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö
arendamise, töökohtade loomise ja inimeste mo line tagakiusamine jne). 47 biilsuse kasvatamisega. 15, 51 surem us - aasta jooksul surnud inimeste arvu riigisisene ränne - inimeste liikumine ühe riigi suhe rahvaarvu aasta algul. Väljendatakse pro piires. 50 millides (tuhande inimese kohta) - suremuse rändeiive e. -saldo - sisse- ja väljarände vahe. 47 üldkordaja. 43 rändkarjandus - loomakasvatuse vorm, mille pu surem use üldkordaja - aasta jooksul surnud ini hul inimesed (tervete kogukondadena) rända meste arvu suhe keskmisesse rahva arvu. Väljen vad koos oma karjaga suurtel maa-aladel, otsi datakse enamasti promillides (tuhande inimese des sobilikke karjamaid. 170 kohta). 43 ränne e. m igratsioon - inimeste alalise elukoha sõlm - laeva sõidukiiruse mõõtühik, 1 sõlm =
hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e. agraarajastu agraarne tootmisviis 2. Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis 3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND Varaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest. Hilisagraarne tootmisviis taime-ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Väikesed suhteliselt isoleeritud kogukonnad Seisuslik ühiskond Enda ja loomade tööjõud, kohalikud loodusvarad mets, vesi ja maa Peamine põllumajandus. Vähesel määral käsitöö ja kaubandus Elatus- e. naturaalmajandus. Kõik tarbiti ise või vahetati naabriga
hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e. agraarajastu agraarne tootmisviis 2. Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis 3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND Varaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest. Hilisagraarne tootmisviis taime-ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Väikesed suhteliselt isoleeritud kogukonnad Seisuslik ühiskond Enda ja loomade tööjõud, kohalikud loodusvarad mets, vesi ja maa Peamine põllumajandus. Vähesel määral käsitöö ja kaubandus Elatus- e. naturaalmajandus. Kõik tarbiti ise või vahetati naabriga
jahindus ning mõne klassifikatsiooni järgi ka maavarade kaevandamine. Tegelikult tuleb seda sektorit käsitleda laiemalt, liites siia toorainet töötlevad harud. Esmasektori harud töötlevad loodusvarasid inimestele vajalikeks toodeteks. Rahuldab inimeste esmaseid vajadusi, sellega on seotud suur hulk odavtööjõudu. Täna elatab end põllumajandusliku tööga 45% rahvastikust. Tootmissüsteemid Korilasühiskonnad Vara-agraarsed ühiskonnad :rändkarjandus ja/või alepõllundus Hilisagraarsed ühiskonnad :taime- ja loomakasvatuse ühendamine Varaindustriaalne tootmisviis /agraar)tööstuskompleks ja koloniaalsüsteem Hilisindustriaalne tootmisviis rahvusvahelistumine ja neokolonialism Infoajastu tootmisviis -globaalse majanduse teke, hiidettevõtted Agraarühiskonna algus Kauges minevikus elatusid inimesed korilusest, küttimisest ja kalapüügist kasutades toiduks vaid looduses leiduvat
annaabi.ee 
