Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majandusharud (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Põllumajandus 
• Iseloomustamise aluseks:
– haritava maa %
• või haritavat maad (ha) elaniku kohta
– agrokliimavööde
• aktiivsete temperatuuride summa
• sademete hulk ja ajaline jaotus
– hõivatute osakaal põllumajanduses
– põllumajanduse osatähtsus SKT-s
– põllumajandusliku tootmise vormid
Põllumajandusliku tootmise vormid 
I
KORILUS
(praegu ~10 milj. Aasias ja Aafrikas)
Loomade  kodustamine
põlluharimine
(rändkarjakasvatus)                        (alepõllundus)
VARAAGRAARNE
(praegu ~300 milj. Aafrikas ja  Okeaanias )
Maa kuulub kogukonnale
Ei osale maailmamajanduses ( elatusmajandus )
Põllumajandusliku tootmise vormid II
Taime- ja loomakasvatuse ühendamine =>  segatalud  
HILISAGRAARNE 
(Kaug-Ida riisi-, maisi- ja hirsitalud; 
Ladina-Ameerika maisitalud)
ülejääke turustatakse; 
osalevad maailmamajanduses vaid osaliselt
Maa kuulub riigile või mõisatele
Põhitootjaks  talud
rendivad maa (teo- või  naturaalrent )
Agraarreformidega 
– maa talupoegadele; mõisad suurtaludeks
Põllumajandusliku tootmise vormid III
        Mehhaniseerimine ; turumajandus
INDUSTRIAALNE
Segataludes tootmise spetsialiseerumine
Agraartööstuskompleksi moodustumine => 
äriteenuste kaasamine
Spetsialiseeritud suurtalude teke talude liitumise tulemusena (=> 
linnastumine) 
Piimakarjatalud  jahedas parasv. P-Am-s; Euroopas,Uus-
Meremaal , ka Jaapanis
Ekstensiivsed tereviljatalud; rantšod, istandused
Harrastustalud ( väiketalu linna ligidal; kaunis kohas)
Põllumajandusliku tootmise vormid IV
POSTINDUSTRIAALNE
Tootmisharusisene spetsialiseerumine
Agrotööstuskompleks =>
taludevahelise koostöö korraldamiseks 
Lepingufarmerlus
Kõrge  tootlikkus  ja tehnoloogiline tase
Ökoloogiline e mahepõllundus
Toitluskompleks
Põllumajandusmaa
Maaparandus
       Tõuaretus
Taimekasvatus
Söödad
Loomakasvatus
Sordiaretus      
      
Toiduainetööstus
Söödalisandid
Väetiste valmistamine
        
Külmhooned
Masinate valmistamine
 oidu    
ai   
   
  
d                  
Transport
          ja  remont  
    
    Pakenditööstus 
Ametiharidus
       Pank
Veterinaarteenistus 
      
Reklaam
TEENUSED
Toiduainetööstuse  sisseseade
TEENUSED
Kalandus  
• Suurimad 
kalapüügiriigid:
Territoriaalveed - kuni 12 meremiili 
– Hiina
Majandusvöönd - 200 meremiili 

Avaookean
Peruu
– Jaapan 
– India 
Rannikupüük
Avamerepüük
– USA
suurim osa maailma 
arengumaades 
kalatoodangust 
–  Indoneesia
– Tšiili
Kalakasvatus
– Venemaa
Ookeanipüük
kaasaege võimalus 

 suured, rikkad 
Tai
toodangut
riigid 
– Norra
suurendada 
Metsandus
• Suurim küttepuidu 
• Suurima metsamaa  
toodang:
pindalaga riigid:
– Hiina
– Venemaa
– Brasiilia
– Brasiilia
–  Etioopia
–  Kanada
– Indoneesia
– USA

• Euroopas
ümarpuidu toodang:
– Rootsi
– USA
– Soome
– Kanada
– Prantsusmaa
– Venemaa
– Brasiilia
• paberipuu:
– USA
• Metsavarude suurust hinnatakse:
– metsamaa pindala (ha) või metsasusega (%);
– puiduvaruga (m³);
– metsa keskmise aastase juurdekasvuga (m³/ha aastas);
• parasvöötme metsades 1-10 m³/ha;
• ekvatoriaalsetes vihmametsades kuni 50 m³/ha;
– metsade liigilise koosseisuga.
• Metsatööstus tegeleb:
– puidu varumisega,
– puidu töötlemisega,
–  puittoodete  valmistamisega,
– paberi ja tselluloosi tootmisega.
• Suurimad naftatootjad:
Nafta , maagaas
– USA
– Saudi  Araabia
– Venemaa
–  Iraan
–  Mehhiko
• Suurimad  naftavarud :
– Venezuela

– Hiina
Saudi Araabia
– Norra
–  Iraak
• Maagaasi tootjad:

– USA
Araabia ÜE
– Venemaa
– Kuveit
– Kanada
– UK
– Iraan
– Venezuela
– Venemaa
Naftavarud ja peamised veosuunad
Kivisüsi,  • Hüdroenergia tootjad: •  Tuuleenergia :
– Kanada
alternatiivne .
– Saksamaa
– USA
– Brasiilia
– USA
• Kivisöe varud:
– Hiina
–  Hispaania
– Venemaa
– USA
– Norra
– Taani
– Venemaa
• Tuumaenergia:

– Hiina
India
– USA
– India
– Prantsusmaa
•  Geotermaalenergia :
–  Austraalia
– Jaapan
– USA
– Saksamaa
– Saksamaa
–  Filipiinid
• Tootjad:
– Venemaa

– Hiina
Itaalia
– USA
– Mehhiko
– India
– Indoneesia
– Jaapan
– Uus- Meremaa
Metallurgia  
•  Boksiidi  kaevandajad:
–  Austraalia
• Suurimad rauamaagi 
– Guinea
Maakide  
kaevandajad:
– Brasiilia
kaevandamine
– Hiina
– Jamaica
– Brasiilia
– Hiina
– Austraalia
• Alumiiniumi tootjad:
Maagi
– SRÜ
– Hiina
– Venemaa
rikastamine
• Terase tootjad:
– USA
– Hiina
– Kanada
– Jaapan
– Austraalia
Maakide 
– USA
– Brasiilia
– Venemaa
– Norra
sulatamine
– Saksamaa
Metalltoodete 
valmistamine
Töötlev tööstus 
Harud
Tekkis Esialgne liider
=>nüüd
Praegu juhtivad Tehnoloogiline
areng
Vanad
XIXsaj Lääne-Euroopa,
=>languses
Ida-Euroopa,
Väga aeglane,
või
USA,
India, Hiina,
uued tootjad suruvad
varem Jaapan
sest seal algas
lainetena välja vanu
industr.-mine XX
saj algul
Uued
XXsaj Autotööstus,
=>pole veel
Vanast rasvast
Globaliseerumisel
algus
oli üks esimesi,
vana, sest
Lääne-Euroopa ja eelistab Euroopa
mis jagunes
leidis uusi
P-Ameerika,
Vahemeremaid,
neljaks
turge
tõusev Ida- Aasia  P-Ameerika Kanadat
tootmisetapiks
ja lihvib
ja Ladina-Ameerikat,
tehnoloogia
Jaapan Ida- ja Kagu-
peensusteni
Aasiat
Uusimad XXsaj USA
Jaapani ja
Jaapan, USA,
Riigi ja sõjaväe toel,
keskel riigi sõja- ja
USA “sõda”
Euroopa,
ei saa globaliseeruda
uutes
kosmosetööstuse liidrirolli
tõusmas Kagu-
oskustega tööjõu
piirk.
toel
pärast
Aasia
puudumise tõttu
Autotööstuse 5  etappi
Tootearendus 
põhiettevõttes
   osade valmistamine 
allhanke  korras 
monteerimine  
ühistöö või teenustööna
turundus, reklaam
põhiettevõtja
lepingulised 
hooldus ja teenindus
ettevõtted 
Elektroonikatööstus (ET) 
Elektroonikaseadmed:
arvutid , mobiilid, kosmosetehnika...
Elektroonikakomponendid:
aktiivsed
passiivsed
Koduelektroonika (KET):
telerid , raadiod, kalkulaatorid...
Veoprotsessi etapid
           Põhivedu odavaima
Kaupade 
Kaupade 
                          transpordiliigiga
kokkuvedu
laialivedu
   (laevad, rongid)
Vedude  geograafia
kuni 500 km
KOHALIKUD
Väravaregioonid:
VEOD
(Holland, 
autod
Singapur, Hongkong)
Vahemeri, Läänemeri, 
transiitteenuste 
Põhjameri
müük
KAUGVEOD
Raudtee
rannikulaevandus
“mugav lipp”
MANDRITEVAHELISED
( Panama , Libeeria)
VEOD
merevoorimees
(Norra, Kreeka)
Mere-, õhutransport
Majanduse areng ja transport
Tööstusrevolutsioon
Masstoodang
Globaliseerumine
g
n

Telekommunikatsioon
re
 a
se

MaanteedLennundus
u
d
n

Raudteed
jaKaanalid, jõelaevandus
M
Merelaevandus
Hobused
1750 1775 1800 1825 1850 1875 1900 1925 1950 1975 2000 2025  2050
Maailma  kaubavood , 2001 (mld $)
Lääne-Euroopa
195
188
255
(1,677)
252
312
P-Ameerika
376
Aasia/ Okeaania
(391)
(722)
207
333
205
96
Ülejäänud maailm
174
287
(285)
Lääne-
Euroopa
Põhja-
Ameerika
Ida-Aasia
Põhja riigid 
Põhja riigid 
kauplevad omavahel
kauplevad oma 
hemisfääris
Kariibia
Vahemeremaad
Kagu-Aasia 
Ladina-Ameerika
Must Aafrika
Austraalia
Lõuna riikide omavaheline kaubavahetus on väike mahult, 
kitsas  koosseisult (nafta) ja ruumiliselt (naaberriigid)

Document Outline

  • Põllumajandus 
  • Põllumajandusliku tootmise vormid I
  • Põllumajandusliku tootmise vormid II
  • Põllumajandusliku tootmise vormid III
  • Põllumajandusliku tootmise vormid IV
  • Toitluskompleks
  • Kalandus 
  • Metsandus
  • Slide 9
  • Nafta, maagaas
  • Naftavarud ja peamised veosuunad
  • Kivisüsi, alternatiivne.
  • Metallurgia 
  • Töötlev tööstus 
  • Autotööstuse 5 etappi
  • Elektroonikatööstus (ET) 
  • Veoprotsessi etapid
  • Vedude geograafia
  • Majanduse areng ja transport
  • Maailma kaubavood, 2001 (mld $)
  • Slide 21
Vasakule Paremale
Majandusharud #1 Majandusharud #2 Majandusharud #3 Majandusharud #4 Majandusharud #5 Majandusharud #6 Majandusharud #7 Majandusharud #8 Majandusharud #9 Majandusharud #10 Majandusharud #11 Majandusharud #12 Majandusharud #13 Majandusharud #14 Majandusharud #15 Majandusharud #16 Majandusharud #17 Majandusharud #18 Majandusharud #19 Majandusharud #20 Majandusharud #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mattttias Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Põllumajandus ja toiduainetetööstus
152
ppt

Põllumajandus ja toiduainetetööstus

• KLIIMA • KAPITAL  Maa väetamine (temperatuur, (hooned, masinad,  Maaparandus niiskusolud, seadmed, väetised,  Mehhaniseerimine kasvuperiood) seemned, tõuloomad)  Elektrifitseerimine • MULLAD • TÖÖJÕUD  Kemiseerimine (viljakus, (tööjõu kvaliteet,  Transpordi areng lõimis, paksus, traditsioonid) põuakindlus) • RIIGI MAJANDUS • RELJEEF POLIITIKA (tasane, mägine, (toetused, nõlva kalle) tollipoliitika) • GEOGRAAFILI- Maailma maakasutus 21% 19% 10% 20% 3% 27% 21% Rohumaa 10% Haritav maa 3% Teed ja ehitised 27% Metsamaa 20% Siseveekogud, liustikud 19% rikutud maa

Põllumajandus
Energiamajandus
20
doc

Energiamajandus

Positiivsed jooned: Negatiivsed jooned: 1) majanduslikud küljed 1) majanduslikud küljed suureneb töökohtade arv hinnatase võib tõusta (sh kinnisvarahinnad) paraneb infrastruktuur importkaupade osatähtsus suureneb (viib maksetest saadav tulu suureneb raha riigist välja elavneb piirkonna majandus 2) sotsiaalsed-kultuursed küljed 2) sotsiaalsed-kultuursed küljed prügi tekib kultuuriväärtusi hoitakse paremas korras turistid võivad hävitada looma-taimeliike suureneb teenuste valikuvõimalus kohalik kultuuriomapära võib hävida konfliktid kohalike ja turistide vahel

Geograafia
Loodusgeograafia ja nende kasutamine
22
docx

Loodusgeograafia ja nende kasutamine

põllumaa Mis vahe on metsatööstusel ja metsamajandusel? Metsamajandus - metsade istutamine, hooldamine ja kasvatamine Metsatööstus – raie ja töötlemine Maailmametsade jagunemine: Vihmametsad: Kongo, Brasiilia Metsade pindala on suurenenud Hiinas ja USA-s Vähenenud: ekv ja l-ekv sest võetakse põllumaad juurde Metsatööstusklaster –Metsa majandamisega, puidu varumise ja töötlemisega omavahel seotud majandusharud ja äriteenused.(Soome ja Rootsi) Röövraie: Kesk-aafrika vihmametsad, Amazonase piirkond, indoneesia Happevihmad: Hiina, Jaapan, USA idaosa Metsapõlengud: Austraalia, USA, Kanada, Venemaa põllumaade laiendamine metsade arvelt- Lõuna- Ameerika, Aafrika, Kagu- Aasia ENERGIAMAJANDUS Elektroenergeetika – Elektri ja soojusenergia tootmine ja kasutamine ja juhtimine Energiavarad: Taastuvad ja taastumatud Miks kaasajal kasutatakse rohkem fossiilseid kütuseid, kui taastuvaid kütusevarasid?

Põllumajandus
Geograafia konspekt kõige vajalikuga-2-periood teine õppeaasta
22
doc

Geograafia konspekt kõige vajalikuga (2. periood/teine õppeaasta)

GE-2 Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus? · Keemiatööstus (põlevkivi, plastmass) · Maamaagi kaevandamine · Elektroenergeetika · Elektri- ja soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine · SEJ, HEJ, TEJ jt energiajaamad Selgita, miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid · Nad annavad rohkem energiat, kui taastuvad. Nt. annab süsi rohkem energiat, kui tuul Nafta transportimisvõimaluste eelised ja puudused NAFTA TRANSPORT NAFTA TRANSPORT MÖÖDA TORUJUHTMEID TANKERITEGA EELISED Suured kogused, pidev vedu, Suured kogused, väiksed väiksed tööjõu kulud tööjõu kulud, saab kõikjale vedada PUUDUSED Ei saa vedada üle ookeani,

Geograafia
Põllumajanduskultuuride tootmine ja geograafiline levik
4
doc

Põllumajanduskultuuride tootmine ja geograafiline levik

Põllumajandusliku toomise erinevad vormid Sõltuvalt tootmise intensiivsusest INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS ­ toodangu kasv väikesel maa-alal, mahutades sinna palju kapitali, väetisi või tööjõudu EKSTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS ­ tagatakse toodangu kasv laiendades põllumaad või suurendades kariloomade arvu Põllumajandus võib üldiselt jaotada OMATARBELINE PÕLLUMAJANDUS ­ toodetakse peamiselt oma pere tarbeks KAUBANDUSLIK PÕLLUMAJANDUS ­ kogu toodang või suurem osa sellest läheb müügiks Omatarbeline põllumajandus Ekstensiivne omatarbeline põllumajandus alepõllundus - kasutatakse laialdast maa-ala - palju tööd põllu rajamisel Intensiivne omatarbeline põllumajandus - põld kasutusel 1-2 aastat riis-, nisu-, hirsi- ja maisitalud - saagikus v

Geograafia
Põllumajandus ja taimed eri paikkondades
10
docx

Põllumajandus ja taimed eri paikkondades

1.1. Põllumajandusliku tootmise vormid: Intensiivne põllumajandus toodangu kasv väikesel maa-alal, mahutades sinna palju kapitali, väetisi või tööjõudu. Ekstensiivne põllumajandus tagatakse toodangu kasv laiendades põllumaad või suurendades kariloomade arvu . Omatarbeline põllumajandus toodetakse peamiselt oma pere tarbeks. Kaubanduslik põllumajandus kogu toodang või suurem osa sellest läheb müügiks. 1.2. Ekstensiivne omatarbeline põllumajandus: alepõllundus - kasutatakse laialdast maa-ala - palju tööd põllu rajamisel - põld kasutusel 1-2 aastat - saagikus väike - kogu saak oma toiduks - kasvatatakse peamiselt tera- ja mugulvilju - Lääne- ja Kesk-Aafrika, Kagu-Aasia, Amazonase piirkond ja Kesk-Ameerika rändkarjakasvatus - karjaga rännatakse ühest piirkonnast teise - loomadelt saadakse oma tarbeks piima, liha, nahka, villa, mida vahetatakse ka mõningate põllukultuuride vastu - kasvatatakse peamiselt kitsi, kaamleid, laamasid - Aafrika savan

Geograafia
Agrokliimavöötmed ja tootmise vormid
20
ppt

Agrokliimavöötmed ja tootmise vormid

Agrokliimavöötmed ja tootmise vormid Agrokliimavöötmed · Polaarkliima vööde · Lähispolaarkliima vööde · Jahe parasvööde · Mõõdukas parasvööde · Soe parasvööde · Lähistroopiline vööde · Troopiline vööde · Lühikese vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. · Pika vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. · Mäestike vööde POLAARKLIIMAVÖÖDE · Väga külm ja kuiv kliima · Põllumajandust ei toimu LÄHISPOLAARKLIIMA VÖÖDE · Lühike vegetatsiooni- periood · Aktiivsete temp. summa < 1000°C · Kasvatakse lühiajalist öökülma taluvaid ja kiirekasvulisi kultuure (Redis, spinat, sibul, naeris, kartul) · Põhjapõdrakasvandused PARASVÖÖDE · Pindalalt kõige ulatuslikum 1 saak aastas (500 mln ha põllumaad +700 mln ha rohumaad) Eristatakse: · Enamik haritavast maast rohtla ja lehtmetsavööndis 1) jahedat, · Põhjaosas lühike, kesk- ja

Kliimav??tmed
Esmasektor
2
docx

Esmasektor

ESMASEKTOR Taani ­ tasane, parasvöötme mereline kliima, aktiivsete temp summa umbes 2500, vegetatsiooni periood 9 kuud, sademeid aastas 400 ­ 800mm, enam jaolt viljakad pruunmullad, kapitali jagub, põhuneb moodsal tehnoloogial, kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud, turg lähedal, riik toetusi ei ann, toetused EL. Põlluharimiseks ebasoodsad alad ­ polaarne vööde (arktiline, antarktiline), lähispolaarne vööde, troopiline vööde. Põlluharimiseks soodsad alad ­ soe parasvööde, mõõdukas parasvööde, lähistroopiline vööde. Eesti asub mõõdukas parasvöötmes. Haritav maa ühe elaniku kohta ­ Okeaania 1,94ha, Ida Aasia 0,10ha. Põllumajanduslik maa ­ haritav maa (põllud, mitmeaastased istandused), looduslik rohumaa (niidud, kõrbete karjamaad). Nisu ­ Kesk ja Lõuna Euroopa, Põhja ja Kesk Ameerika, Ida Aasia, Lõuna Kanada, Venemaa, Hiina, Usa. Mais ­ Lõuna Euroopa, Ida Aasia, USA, Lõuna Ameerika lõuna ja ida osa, Usa,

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun