Millised tegurid ja kuidas mõjutavad asustustihedust? POSITIIVSELT: mõõdukas, piisavalt soe ja parasniiske kliima, tasandikuline või lainjas reljeef, viljakad mullad, rikkalikult loodusvarasid, pikem vegetatsiooniperiood, piirkond asub veekogu ääres(LOODUSLIKUD TEGURID) majanduslikud- tööstuse ja transpordi arendamiseks on piisavalt raha ja tehnoloogiat, sotsiaalsed- korralikud elumajad, head tervisehoiu- ja haridusteenused, poliitilised- valitsus investeerib infrastruktuuri(INIMTEGURID) NEGATIIVSELT: ekstreemne kliima, mägine reljeef või liigniiske pinnas, looduslik taimestik on hõre, väheviljakas mullad, vähe loodusvarasid(LOODUSLIKUD TEGURID) majanduslikud- puudub korralik infrastruktuur ja raha tööstuse arendamiseks, sotsiaalsed- halvad elamistingimused, tervisehoiu- ja haridusteenused raskesti kättesaadavad, poliitilised- valitsus ei investeeri elukeskkonna arendamisesse(INIMTEGURID)
Valitsuskulud Ehk kuhu eelarveraha kulub? KULUD Riigivalitsemine Rahalised u5% Ühishüvist ülekanded e Nt pensionid, sotsiaaltoetu pakkumin Nt sotsiaal- ja sed e haridusteenused, julgeolek, sideteenused sotsiaalse turvalisuse poliitika sotsiaalkindlu Sotsiaaltoetuse stus d ja Suurus sõltub inimese või ettevõtte poolt sotsiaalhooleka Antakse kõigile tehtud sissemaksetest. inimestele võrdselt, nne olenemata tema poolt Nt: tasutud nt: Toetused maksudest.
Toovad kaasa probleeme. Asutustihedust positiivselt mõjutabad looduslikud tegurid 1) rikkalikult loodusvarasid 2) piirkond asub veekogu ääres 3) viljakad mullad 4) mõõdukas, piisavalt soe ja parasniiske kliima Asutustihedust positiivselt mõjutavad inimtegurid 1) poliitilised valitsus investeerib infrastruktuuri 2) majanduslikud - tööstuse ja transpordi arendamiseks on piisavalt raha ja tehnoloogiat 3) sotsiaalsed korralikud elumajad, head tervishoiu ja haridusteenused Asutustihedust negatiivselt mõjutavad loodustegurid 1) looduslik taimestik on hõre 2) vähe loodusvarasid 3) väheviljakad mullad 4) ekstreemne kliima : liiga külm või kuum, liiga kuiv või niiske Asutustihedust negatiivselt mõjutavad inimtegurid 1) poliitilised - valitsus ei investeeri elukeskkonna arendamisesse 2) majanduslikud puudub korralik infrastruktuur ja raha tööstuse arendamiseks
mõjutavad tegurid + plussid *sobiv kliima, piisavalt soe ja niiske *majanduslikud(tööstuse arendamiseks *pikem vegetatsiooni periood piisavalt raha ja tehnoloogiat) *lainjas või tasandikuline reljeef *sotsiaalsed (korralikud elumajad, *rikkalikud maavarad head haridusteenused) *viljakad mullad *poliitilised (valitsus investeerib *piirkond asub veekogu ääres infrastruktuuri) - miinused *ekstreemne kliima *majanduslikud (puudub korralik *vähe viljakad mullad (erosiooni oht) infrastruktuur ja raha tööstuse *mägine reljeef või liigniiske pinnas arendamiseks)
2. Rahvastiku paiknevust mõjutavad tegurid (7 ja nende positiivne mõju). - pikem vegetatsiooniperiood - rikkalikud loodusvarad - piirkond asub veekogu ääres - viljakad mullad - tasandikuline või lainjas reljeef - mõõdukas, piisavalt soe ja parasniiske kliima - majanduslikud tegurid tööstuse ja transpordi arendamiseks on piisavalt raha ja tehnoloogiat. - sotsiaalsed tegurid korralikud elumajad, head tervishoiu- ja haridusteenused. - poliitilised tegurid valitsus investeerib. 3. Paiknemist mõjutavad inimtegurid (3 ; seleta lahti). - majanduslikud tegurid tööstuse ja transpordi arendamiseks on piisavalt raha ja tehnoloogiat. - sotsiaalsed tegurid korralikud elumajad, head tervishoiu- ja haridusteenused. - poliitilised tegurid valitsus investeerib. 4. Maakera tihedamini asustatud piirkonnad (4) põhjused. - Lääne Euroopa - Lõuna Aasia
Tuludekalaratsioon- Inimese või abikaasade aasta jooksul sissetuleku ametlik aruanne Tulumakstta miinimum- Aastasest kogutulust maha arvestatud ning tulumaksust vabastatud kulutused 5)Kuhu kulutatakse eelarve raha? Eelarve raha kulutatakse riigivalitsemisele (nt registrite ja andmebaaside pidamine, valitsusasutuste ja julgeoleku jõudude ülalpidamine, eestiriigi rahvusvaheline esindamine jne) , ühishüvitisteks (nt julgeolek, sotsiaal- ja haridusteenused, side- ja kultuuriteenused jne) , rahalised ülekanded (nt pensionite ja sots kindlustuste väljamaksed, sotsiaaltoetused, stipendiumid) 6)Sots. toetus- rahaline summa mida makstakse puudust kannatavate inimeste toetuseks Sots. kindlustus- summa suurus sõltub inimese poolt makstud sissemaksetest Sots. hoolekanne- riik aitab toimetuleku raskustes olevaid inimesi 7) Toimetuleku ressursid ja elukalliduse arvutamine? Toimetuleku ressursid on rahaline tulu, füüsiline vara ja vaimne vara.
jõudsalt ja suremus langes. Rahvaarv aastal 2002- 6,23 mld inimest. 2050-ks aastaks prognoositakse, et rahvaarv on 11 mld inimest. 2. Looduslik mõju- soe või mõõdukas kliima, tasandikud, viljakas muld, piisavalt niiskust (et ei esineks veepuudust), veekogude lähedus, lopsakas taimkate (mets), maavarade rohkus, pikk taimekasvuperiood. Majanduslikud- Tööstuse ja transpordi arendamiseks on piisavalt raha ja tehnoloogiat. Sotsiaalsed- korralikud elumajas, head tervishoiu- ja haridusteenused. Poliitilised- valitsus investeerib infrastruktuuri (ehitab uusi teid jm). 3. Tihedamini asustatud piirkonnad- Ida-, Kagu-, Lõuna-Aasia- niiskust piisavalt palju Euroopa- vana asustuspiirkond, Niiluse org- viljakas muld. 4. Hõredamini asustatud- Amazonase madalik-väga niiske kliima. Antarktika, Gröönimaa- väga külm kliima. Ameerika lääneosa, Kesk-Aasia-mägedes karm kliima 5. Sündimus- aastas sündinute arv. Suremus- aastas surnute arv. Iive- sündimus- suremus
eelarve, st kuhu järgneva aasta jooksul tohib kulutusi teha ja kus valdkonnas ning kust tuleb sissetulek. See sünnib valitsuse ja parlamendi koostöös. See koosneb tuludest ja kuludest. 9. Kuhu kulub peamiselt Eesti riigi eelarveraha? Mida kujutab endast sotsiaalne turvalisus? Riigi eelarveraha kulub: · Riigivalitsemisse (registrite ja andmebaaside pidamine, valitsusasutuste ja julgeolekujõudude ülalpidamine jne.) · Ühishüviste pakkumisse (sisejulgeolek, sotsiaal-ja haridusteenused) · Rahalistesse ülekannetesse (pensionid, haigusrahad, riigitöötajate palk, sotsiaaltoetused) Sotsiaalne turvalisus on riigi poliitika elanike toimetuleku kindlustamiseks rahaliste väljamaksete ja hoolekandeteenuste abil. (Sotsiaaltoetust antakse kannatavale või sotsiaalse riski olukorda sattunud inimestele, olenemata tema maksudest ja sissemaksetest. Sotsiaalkindlustuse puhul sõltub toetuse suurus inimese või ettemakse sissemaksetest.) 10. Mille poolest erineb netopalk brutopalgast
Majanduses riigisekkumise vastu, eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Kaitsevad eeskätt rahvusliku kapitali Sotsiaalses heaolus on esmatähtsad suguvõsadm naaberkonnad, kirikukogudused, seltsid ja tööandjad. Vasakpoolsed Sotsiaaldemokraatia võrdsed võimalused kõigile, sega majandus, valitsus reguleerib majandust, suurema tulu saajad maksavad rohkem makse, riik peab tagama igale inimesele väärika elutaseme, tasuta meditsiin ja haridusteenused Moodne On hakatud rõhutama aktiivse kodaniku ideaali, Uusvasakpoolsus heaoluriik peab muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks ning nõudma inimestelt suuremat pannustamist. Rahva heaolu tagab lisaks riigile ka koostöö ka era ja kolmanda sektoriga. Töö leidmine on ka riigi mure Uusparempoosuss elutaseme peab määrama indiviidi isiklik pingutus, 14. Eesti poliitiline maastik. 15. Millised on peamised heaolureziimid
Sellest 20% läheb pensioniteks, 13% tervishoiule, 0.6% töötuskindlustuseks. Tuludeklaratsioon inimese või abikaasade jooksul saadud sissetulekute aruanne. Valitsuskulud kulutused, mida riik teeb oma funktsioonide täitmiseks. Eelarveraha kulumine laias laastus: 1) Riigivalitsemine (registrite ja andmebaaside pidamine, valitsusasutuste ja julgeolekujõudude ülalpidamine, Eesti riigi rahvusvaheline esindamine) 2) Ühishüviste (julgeolek, sotsiaal ja haridusteenused, side ja kultuuriteenused) pakkumine. 3) rahalised ülekanded (pensionid, sotsiaalkindlustuse väljamaksed, sotsiaaltoetused, stipendiumid). Sotsiaalse turvalisuse poliitika need riigi kulutused, mis on suunatud ühiskonnaliikmete heaolu tagamisele sotsiaalsete riskiolukordade ja probleemide korral. Sotsiaalne risk tööta jäämine, haigestumine, alaealiste laste kasvatamine, puue, toitja kaotus, vanadus, kodutus.
Asutustihedust mõjutavad looduslikud tegurid : mõõdukas , piisavalat soe ja parasniiske kliima ( KLIIMA ), tasandikuline või lainjas reljeef , viljakad mullad , pikem vetatsiooniperiood , rikkalikult loodusvarad , piirkond asub veekogu ääres . Asutustihedus positiivselt mõjutavad inimtegurid : majanduslikud tööstuse ja transpordi arendamiseks on piisavalt raha ja tehnoloogiat , sotsiaalsed korralikud elumajad , head tervishoiu ja haridusteenused , poliitilised valitsus investeerib infarastruktuur . ( ehitab uusi teid jms ) . Asutusetihedust negatiivselt mõjutavad looduslikke tegureid : ekstreemne kliima , liiga külm või kuum , liiga kuiv või liigniiske , mägine reljeef või liigniiske pinnas , looduslik taimestik on hõre , väheviljakad mullad , erosioonioht , vähe loodusvarasid . Asutustihedust negatiivselt mõjutavad inimtegurid :
· Mägine reljeef või liigniiske pinnas · Looduslik taimestik on hõre · Vähe loodusvarasid · Väheviljakad mullad , erosiooni oht Asutusttihedust negatiivselt mõjutavad inimtegurid: · Poliitilised valitsus ei investeeri elukeskkonna arendamisse · Majanduslikud puudub korralik infrastruktuurid ka raha tööstuse arendamiseks · Sotsiaalsed halvad elamistingimused , tervisehoiu ja haridusteenused raskesti kättesaadavad. Rahvastiku loomulik iive Loomulik iive - on mingis piirkonnas aasta jooksul sündinute ja surnute vahe absoluutarvudes või sündimus ja suremuskordaja vahe promillides . Sündimuskordaja - on sündinute arv mingis piirkonnas või riigis 1000inimese kohta aastas , mida väljendatakse promillides . Suremuskordaja- on surmade arv mingis piirkonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas , mida väljendatakse promillides .
3.1 Avaliku sektori funktsioonid: 1. riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine 2. seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine 3. riigikaitse 4. avaliku korra tagamine 5. riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine 6. riigi kodanikkonna määratlemine Teise grupi moodustavad funktsioonid, mis on tähtsad suuremate inimkoosluste või ühiskonna kui terviku seisukohalt: keskkonnakaitse, demograafilise situatsiooni mõjutamine, tervishoiuteenused, haridusteenused, sotsiaalse kaitse võrk, mis hõlmab pensionisüsteemi, garantiisid seoses tööpuuduse ja õnnetusjuhtumitega ning kultuur. 4 KOLMAS SEKTOR Kolmas sektor (ka valitsusväline sektor, mittetulundussektor, kodanikuühiskond, vabakond) on väljend, mida kasutatakse mitteriiklike organisatsioonide ja mittetulundusühingute kohta. Eestis määratletakse kodanikuühiskonda kui kõigi inimeste huvide ja võimete kohaselt kaasavat
1. Mida nimetatakse valitsuskuludeks, mis on peamised valitsuskulud? Valitsuskuludeks nimetatakse kõiki neid kulutusi, mida riik teeb oma funktsioonide täitmiseks. 2. Nimeta kolm ülesannete rühma koos nendesse kuuluvate valdkondadega, mille täitmiseks valitsus eelarveraha kasutab. · Riigivalitsemine registrite ja andmebaasida pidamine, valitsusasutuste ja julgeolekujõudude ülalpidamine, Eesti riigi rahvusvaheline esindamine jms. · Ühishüviste pakkumine julgeolek, sotsiaal- ja haridusteenused, side- ja kultuuriteenused. · Rahalised ülekanded pensionid, sotsiaalkindlustuste väljamaksed, sotsiaaltoetused, stipendiumid. 3. Milline ühiskonnaelu valdkond saab riigieelarvest kõige rohkem raha? (vt diagramm) Sotsiaalne kaitse (järgnevad haridus ja tervishoid) 4. Milles avaldub sotsiaalne kaitse (sotsiaalne turvalisus)? Millal seda rakendatakse? See avaldub riskiolukorda sattunud inimeste aitamises, võrdõiguslikkuse ja solidaarsuse suurendamises ühiskonnaliikmete vahel.
Kanadas on toimunid ümberasumine idarannikult Suure järvistu äärsetesse linnadesse (Toronto) või läänerannikule (Vancouver). ¾ Kanada rahvastikust on kogunenud lõnasse USA piir iäärde. Asustuse tihedust mõjutavad nii looduslikud(kliima, relijeef, mulla viljakus, loodusvarade rohkus, veekogu lähedus), kui ka ajaloolised, majanduslikud (tööstuse ja trantspordi arendamine, raha rohkus, tehnoloogiate olemasolu), sotsiaalsed (elumajad, tervisehoid ja haridusteenused) ja poliitilised (valitsuse investeeringud erinevatesse valdkondadesse, nt infrastruktuuri) tegurid. Rahvastiku loomulik iive Loomulik iive mingis piirkonnas aasta jooksul sündinute ja sunute vahe absoluutarvudes või sündimus- ja suremuskordaja vahe promillides. (sünnid-surmad/rahvaarv x 1000) Sündimuskordaja sündide arv mingis piirkonnas või riigis tuhande inimese kohta aastas, mida väljendatakse promillides.
a. 6,3 minimaalse toimetuleku ja vältimatud üksikisikud ei saa mingit tulu positiivsete järgmised funktsioonid: % SKP-st ja EL maades 2001.a. 12,7% teenused. kasutusel ning on levinud USA-s, välismõjude loomisest, pööravad nad nendele keskkonnakaitse; demograafilise situatsiooni keskmiselt Kanadas ja Austraalias. liiga vähe tähelepanu. mõjutamine; haridusteenused; Pensionisüsteemide ülesseehitus Korporatiivse mudeli puhul on sotsiaalkaitse Mastaabiefekt tekib siis, kui kõigi sisendite tervishoiuteenused; kultuuriteenused; Pensionikindlustuse korraldusel riigis tuuakse tugevalt seotud töösuhetega. See on kasutusel kahekordistamisel suureneb väljund üle kahe sotsiaalse kaitse võrk, mis hõlmab välja rida seda iseloomustavaid näitajaid,
Institutsionaalsest aspektist lähtudes on avalik sektor see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja -ettevõted. Avaliku sektori funktsioonid- 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine; 2) seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine; 3) riigikaitse; 4) avaliku korra tagamine; 5) riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine; 6) riigi kodanikkonna määratlemine. Lisaks: keskkonnakaitse; demograafilise situatsiooni mõjutamine; tervishoiuteenused; haridusteenused; sotsiaalse kaitse võrk, mis hõlmab pensionisüsteemi, garantiisid seoses tööpuuduse ja õnnetusjuhtumitega; kultuur. Avalikud organisatsioonid on niisiis organisatsioonid, mis tegelevad avaliku huvi elluviimisega. Avaliku sektori struktuur: Avalik-õiguslikud juriidilised isikud, Riik, Põhiseaduslikud institutsioonid: riigikogu, riigikontroll, vabariigi president, valitsus, kohalik omavalitsus, kohus, õiguskantsler, eesti pank. Seos ärisektoriga:
pigem teenuse sisulisest arendamisest kui kasumi maksimeerimisest ◦ Lisaks eelistatakse kodanikeühendusi juhul, kui on oluline paindlikkus erivajadustega arvestamisel, osalusdemokraatia arendamine või kodanikkonna ja riigi sidemete tugevdamine ◦ Näiteks: kultuuri valdkonnas; spordi valdkonnas; sotsiaalteenused; transporditeenused; haridusteenused; vaba aja teenused 3. Mis erinevus on erastamisel ja lepingulisel delegeerimisel? • Avaliku teenuse delegeerimine on olukord, kus avalik võim annab avaliku teenuse osutamise üle eraõiguslikule juriidilisele isikule (nt eraettevõttele, vabaühendusele või teisele avaliku sektori organisatsioonile), kuid säilitab kontrolli ja vastutuse teenuse pakkumise üle. • Teenuse üleandja määratleb teenuse iseloomu, ulatuse ja/või muud olulised tingimused,
· riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine; · seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine; · riigikaitse; · avaliku korra tagamine; · riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine; · riigi kodanikkonna määratlemine. Teise grupi moodustavad funktsioonid, mis on tähtasad suuremate inimkoosluste või ühiskonna kui terviku seisukohast: · keskkonnakaitse; · demograafilise situatsiooni mõjutamine; · tervishoiuteenused; · haridusteenused; · sotsiaalse kaitse võrk, mis hõlmab pensionisüsteemi, garantiisid seoses tööpuuduse ja õnnetusjuhtumitega; · kultuur. Avalikud organisatsioonid on niisiis organisatsioonid, mis tegelevad avaliku huvi elluviimisega. Avaliku sektori organisatsioone peetakse üldiselt vanadeks organisatsioonideks. Läbi sajandite on neil säilinud suhteliselt muutumatu hierarhia, struktuur ning ranged (protseduuri)reeglid
Et mingi küsimus on liikmesriigi otsustada, näitab ühehäälsuse nõue. Kui liikmesriik tunneb, et mingil alal ei väljenda EL tema huve, saab sellele panna veto. Nii näiteks toob Eesti Välisministeerium välja, et ühehäälsus säilib umbes 55 valdkonnas, sealhulgas maksustamises, ELi finantsperspektiivi vastuvõtmisel, perekonnaõigust käsitlevates meetmetes ja ühise kaubanduspoliitika teatud aspektides (kultuuri- ja audiovisuaalteenused; sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenused; teenused, intellektuaalne omand ja otsesed välisinvesteeringud, kusjuures viimaste puhul säilib päralleelsuse põhimõte – kui nende valdkondade suhtes on vajalik ühehääl-sus, siis on nii ka samade valdkondade välislepingute puhul). Põhiseaduse lepingu pädevused: Euroopa Liit otsustab: tolliliit, konkurentsieeskirjad, eurotsooni rahandus, ühine kaubanduspoliitika Jagatud pädevused: põllumajandus ja kalandus (v.a. mere bioloogiliste ressursside kaitse), keskkond, tarbijakaitse,
majanduses kasutatavate mõõteriistade kontrollimist, raamatupidamistöid, maksu-, äri- ja juhtimiskonsultatsioone, turu-uuringute tegemist ja avaliku arvamuse küsitluste korraldamist, tööjõuvahendusteenuste osutamist jmt 2. Side- ja kommunikatsiooniteenused on ilmselt enim muutunud, rahvusvahelistunud ja ühtlasi nii mahtude kui ka olulisuse poolest kasvanud teenusliik. 3. Ehitusteenused 4. Kaubandus ja logistika 5. Haridusteenused 6. Keskonnateenused 7. Rahandus- ehk finantsteenused ja kindlustus 8. Ravi- ja sotsiaalteenused 9. Turism ja hotellindus, sh. toitlustus, reisiteensued 10.Puhke- ja kultuuriteenused (sh.turism), sport, raamatukogud, muuseumid 11.Veondus 12. Muud ja isikuteenused on ehk enim vastavad traditsioonilisele arusaamale teenustest: kui teenuse pakkuja tegeleb otseselt meiega, on see siis juuksur või koristaja 1. Eelteenused (upstream) nagu tasuvusuuringud, riskikapital, disain, turu-uuringud jms
Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist. Majanduses riigisekkumise vastu, eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Kaitsevad eeskätt rahvusliku kapitali Sotsiaalses heaolus on esmatähtsad suguvõsadm naaberkonnad, kirikukogudused, seltsid ja tööandjad. Vasakpoolsed Sotsiaaldemokraatia võrdsed võimalused kõigile, sega majandus, valitsus reguleerib majandust, suurema tulu saajad maksavad rohkem makse, riik peab tagama igale inimesele väärika elutaseme, tasuta meditsiin ja haridusteenused Moodne On hakatud rõhutama aktiivse kodaniku ideaali, Uusvasakpoolsus heaoluriik peab muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks ning nõudma inimestelt suuremat pannustamist. Rahva heaolu tagab lisaks riigile ka koostöö ka era ja kolmanda sektoriga. Töö leidmine on ka riigi mure Uusparempoosuss elutaseme peab määrama indiviidi isiklik pingutus, 14. Eesti poliitiline maastik. 15. Millised on peamised heaolureziimid. Mis on konservatiivse, sotsiaaldemokraatliku
Tulumaksusoodustus teatud kulutuste arvel väheneb maksustatav tulu Tulumaksuvaba miinimum see on kindel riigieelarves fikseeritud summa, mille pealt ei pea tulumaksu maksma. Millele eelarveraha kulub ? riigi eelarve kulub riigivalitsemiseks, ( valitsusasutused, registrid, andmebaasid, , julgeolekujõud, riigi rahvusvaheline esindamine jneee.), ühishüviste pakkumiseks ( julgeolek, sotsiaal ja haridusteenused, side ja kultuuriteenused), rahalisteks ülekanneteks ( pensionid, sotsiaalkindlustuste väljamaksed, sotsiaaltoetused, stipendiumid). sotsiaalse turvalisuse poliitika hõlmab sotsiaalset kaitset vähekindlustatud elanikele ja ka kaitset riskiolukordades (haigus, töötus, vanadus) Sotsiaalturvaliigid eestis : sotsiaalkindlustus, peretoetused, sotsiaalhoolekanne ja toetused.
Need on järgmised: riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine; seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine; riigikaitse; avaliku korra tagamine; riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine; riigi kodanikkonna määratlemine. Teise suure grupi moodustavad funktsioonid, mis on tähtsad suuremate inimeste koosluste või ühiskonna kui terviku seisukohast. Sellesse gruppi kuuluvad järgmised funktsioonid: keskkonnakaitse; demograafilise situatsiooni mõjutamine; tervishoiuteenused; haridusteenused; sotsiaalse kaitse võrk, mis hõlmab pensionisüsteemi, garantiisid tööpuudusega ja õnnetusjuhtumitega seoses; kultuur. Nende valdkondade puhul kohtame väga erinevaid valikuid just sellega seoses, millisel määral on nimetatud funktsioonide täitmist peetud riigi ja omavalitsuste ülesandeks ning millisel määral on antud teenuste osutamine jäetud turu meelevalda. Võime öelda, et riigi suurus või väiksus
võlgade sissenõudmine, reklaam ja värbamisteenused); turustamisteenused (sealhulgas kaupade ning teenuste jae- ja hulgimüük); turismiteenused (nt reisibüroode teenused); vabaajateenused (nt spordikeskuste ja lõbustusparkide teenused); seadmete paigaldus- ja hooldusteenused; teabeteenused (nt veebiportaalid, uudisteagentuuride teenused, kirjastamine, programmeerimine); majutus- ja toitlustusteenused (nt hotellid, restoranid, toitlustusasutused); koolitus- ja haridusteenused; rendi- (sealhulgas autorendi-) ja liisinguteenused; kinnisvarateenused; sertifitseerimis- ja testimisteenused; majapidamises osutatavad toetusteenused (nt koristusteenused, eralapsehoidjate ja aednike teenused). Teenuste direktiivi ei kohaldata • Euroopa Liidu poolt laialdaselt reguleeritud teenused: – finantsteenused, elektrooniline side, transporditeenused;
järgmised: riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine, seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine, riigikaitse, avaliku korra tagamine, riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine, riigi kodanikkonna määratlemine. Teise suure rühma moodustavad funktsioonid, mis on vajalikud suuremate inimrühmade või ühiskonna kui terviku seisukohast: 1) keskkonnakaitse, 2) demograafilise olukorra mõjutamine, 3) tervishoiuteenused, 4) haridusteenused, 5) sotsiaalse kaitse võrk: pensionisüsteem, garantiid seoses töötuse ja õnnetusjuhtumitega. Paternalism –tähendab isalikkust, valitsus teab inimestest paremini, mis on neile kasulik ja seega peab sekkuma mitmesuguste kohustuste kehtestamisega. Näiteks kohustuslik algharidus . 2.Avalikud ja erahüvised Eristatakse puhtaid ja mittepuhtaid avalikke hüviseid. Puhasteks avalikeks hüvisteks on: riigikaitse, seadusandlus, kodanikkonna
Interneti-kanalitega. Eesmärk nr 8 (haridusteenuste pakkumine) on territoriaalse pärandi valdkonnas väga oluline, kuna see valdkond on eelisseisundis suhete loomisel koolihariduse eri tasanditega. Selleks, et luua õpikeskkondi, mis sobiksid õppe eri etappide tarbeks, arvestaksid õppeprogramme ja mille keelekasutus oleks asjakohane, tuleb aines kooskõlastada õpetajate ja ekspertidega. Alati tuleb rõhutada, et haridusteenused peavad olema kättesaadavad ka puuetega inimestele ja algajatele veebikasutajatele. Kvaliteetne lähenemine territoriaalsele pärandile eeldab pärandi seoste määratlemist lähtuvalt maa-alast, millel see asetseb, viiteid olemasolevatele samalaadsetele teemadele ja kronoloogilist suhestamist. Kvaliteetse õppeotstarbelise veebirakenduse tegemiseks tuleb virtuaalsed rekonstruktsioonid esitada võimalikult selgelt. Selle reeglid on välja toodud eesmärgi nr 6
annaabi.ee 
