suurim on testiilitööstus. • Pikka aega valmistati kangaid, rõivaid ja jalatseid kodus, kus iga perekond tegi seda, mida vajas. • Alles hilisagraases ühiskonnas tekkis käsitööndu, kus tooteid hakati valmistama tellimuse alusel. • Varaindustriaalses ühiskonnas arenes kergetööstus manufaktuuridena, hilis industriaalses ühiskonnas vabrikutööstusena. • Industrialiseerimine sai alguse Manchesteris puuvilla töötlemisega. • Aja jooksul on kergetööstuse paigutust mõjutanud tegurid muutunud • XVII saj söetööstuse arenedes tekkisid kergetööstusettevõtted kaevanduste piirkonda, kus oli vaba ja odav tööjõud. • Tänapäeval on kergetööstus toiduainetööstuse kõrval üks laiema levikuga tööstusharusid, mille geograafia hõlmab peaaegu kõiki maailma riike. • Kuigi kergetööstus saab jätkuvalt suure osa oma toorainest põllumajandusest, vähenes XX saj sõltuvus põllumajanduslikust
toimub erinevates paikades üle maailma. 20) Selgita kõrgtehnoloogilise tootmise olemust ja paiknemist. · Kõrgtehnoloogiline tootmine on kogunenud tehnoloogiakeskuste ümber, kus tegeldakse leiutamise ja projekteerimisega. Seal ümber asuvad ka paljud tootmisega seotud ettevõtted. Tegeldakse kõrgtehnoloogiliste uuendustega (nagu Arvutid, Digitaalkaamerad jms). Tähtis rahvusvaheline koostöö. Näidisriik Jaapan. 21) Millised tegurid mõjutavad kõige olulisemalt kergetööstuse paiknemist ja kuidas? · Kergetööstuse paiknemist mõjutavad tänapäeval kõige enam 3 tegurit. Need on tööjõud, tarbija ja traditsioonid. Tööjõu puhul on olulised, et see oleks kvalifitseeritud ja samuti on oluline selle odavus. Kergetööstuse paiknemist mõjutab turu ja tarbija lähedalolek. Traditsioonid mõjutavad samuti kergetööstust, sest pole mõtet luua tööstust uude kohta, kui kuskil mujal on seda sama toodet toodetud juba väga pikka aega
toimub erinevates paikades üle maailma. 20) Selgita kõrgtehnoloogilise tootmise olemust ja paiknemist. · Kõrgtehnoloogiline tootmine on kogunenud tehnoloogiakeskuste ümber, kus tegeldakse leiutamise ja projekteerimisega. Seal ümber asuvad ka paljud tootmisega seotud ettevõtted. Tegeldakse kõrgtehnoloogiliste uuendustega (nagu Arvutid, Digitaalkaamerad jms). Tähtis rahvusvaheline koostöö. Näidisriik Jaapan. 21) Millised tegurid mõjutavad kõige olulisemalt kergetööstuse paiknemist ja kuidas? · Kergetööstuse paiknemist mõjutavad tänapäeval kõige enam 3 tegurit. Need on tööjõud, tarbija ja traditsioonid. Tööjõu puhul on olulised, et see oleks kvalifitseeritud ja samuti on oluline selle odavus. Kergetööstuse paiknemist mõjutab turu ja tarbija lähedalolek. Traditsioonid mõjutavad samuti kergetööstust, sest pole mõtet luua tööstust uude kohta, kui kuskil mujal on seda sama toodet toodetud juba väga pikka aega
Töötlev majandus- Tööstus(Toiduainete-, puidu-, puidutööstus, kergetööstus, keemiatööstus. metalli-, keemia-, masina-, mäe-, ehitusmaterjalitööstus. Majandusharude paigutustegurid Energeetika ja kergetööstus) ja ehitus Tooraine, töö ja tarbija olemasolu. Eesti tähtsamad põllumajandus- ja tööstusharud Toiduainetetööstuse ja kergetööstuse peamised harud Põllumajanduses: Loomakasvatus (sea, piimaveise, linnu, (ja tootjad)Toiduainetetööstus: Piimatööstus (E-Piim, Tere AS); hobuse, lamba) ja taimekasvatus (rukis, kartul, loomasööt) Lihatööstus (Rakvere Lihakombinaat, Tallegg); Kalatööstus Tööstusharud: (energeetika), metalli- ja masinatööstus, (Saare Fishexport);Kergetööstus: Tekstiilitööstus(Paltex, Pendre); puidutööstus, kergetööstus, keemiatööstus
töötlemine tarbijate läheduses. Metallitööstused proovitakse Põhjariikidest paigutada Lõunariikidesse, sest seal on odav tööjõud, suuremad toorainevarud, ning kogu see ettevõtmine on saastav, nii ei saasta riigid enda õhku ja arenguriikidel pole ka vastavaid keskkonna reostuse piiramise seaduseid. 11. Millistesse piirkondadesse on mõtet ehitada kaasaaegseid terasetootmiseettevõtteid? Piirkondadesse kus on odav elekter. Sadamalinnadesse kuhu maak sisse veetakse 12. Nimeta kergetööstuse koosseisu kuuluvaid majandusharusid. · Tekstiili- ja rõivatööstus · Naha- ja jalatsitööstus 13. Millised tegurid mõjutavad kõige enam kergetööstusettevõtete paigutust? Paiknemist mõjutab oluliselt moe muutus, tööjõu maksumus, nõudlus, inimeste sissetulekust. 14. Millal ja miks koondusid kergetööstusettevõtted söebasseinidesse? 15. Miks eelistavad rahvusvahelised firmad toota suure osa kergetööstuse toodangust Ida- ja Kagu-Aasia riikides?
Milvi Lembe „Käed eemale õnnest“ Elulugu Sündis 14. augustil 1930 Tallinnas 1963 – 1964 Trükikoda Oktoober pealepanija. 1964 – 1974 Tallinna mõõduriistade tehase kontrolör ja insener–ökonomist. 1969 – 1972 Tallinna kergetööstuse tehnikum, tehnik–planeerija. 1974 – 1976 Alliku sovhoosi noorkarjatalitaja 1985 – 1986 Paide trükikoja köitja 1985 – pensionär Abielus, kaks last, kolm lapselast, üks lapselapselaps Teosed „Elukäänakud“ „Elule“ „Eluvöödid“ „Kolme õe kõverteed“ „Kõht külmetab“ „Neliteist valget liiliat“ Sisututvustus Eluei lähe hästi Ema ja kasuisa Rasedus ja Kaspar Ootamatu lõpp Peategelane
KERGETÖÖSTUS: 1)TEKSTIILITÖÖSTUS -kanga kudumine ja viimistlemine -trikotaaztoodete valmistamine 2)RÕIVATÖÖSTUS -moekollektsioonide loomine ja õmblemine 3)NAHA- ja JALATSITÖÖSTUS -jalatsite ja mitmesuguste nahktoodete valmistamine KERGETÖÖSTUSE ARENG 1765 ketrusmasin 1785 aurumasin 1803 kudumispink 20 saj keemilised kiud Lõuna riigid masstootmine, odav tööjõud Põhja riigid kvaliteete moetoodang, kallid tellimustööd, kaubamärk, naha ja jalatsitööstus EL import Hiinast -Tekstiilid 27,8% -Rõivad 42,6% EL tekstiilide tootmine jaotub kolme põhikategooriasse -41% rõivad -33% kodutekstiilid -26% tehnilised ja tööstuslikud tekstiilid Tootlikuse tase on konkurentsivõime ja jätkusuutlikuse võtmetegur: -Odava töötunni müügile ei saa äri rajada kusagil Euroopas. -Hiina ja Indiaga konkureerimine tähendab pankrotti. -Pole võimalik toota ja müüa kasumlikult tooteid, millega oldi edukad 10 a tagasi. -Edu võti on tarnekiiruses, paind...
(11. veebruar 1951 – 29. detsember 2014) Hardo Aasmäe oli eesti geograaf, ettevõtja ja poliitik. 1. Ta lõpetas 1969 aastal Tallinna 20. Keskkooli. 2. Ta kaitses 1982 aastal Leningradi Riiklikus Ülikoolis geograafiakandidaadi kraadi. 3. Ta töötas aastast 1974–1977 TRÜ majandusgeograafia kateedris. 4. Ta töötas aastast 1977–1990 ENSV Kergetööstuse Ministeeriumis teadustöötajana. 5. Aastatel 1995–1996 oli ta AS-i Eesti Fosforiit nõukogu esimees. 6. 2001. aastast oli Aasmäe Eesti Entsüklopeediakirjastuse juhatuse liige. 7. 2002. aastast oli ta Eesti Entsüklopeediakirjastuse peatoimetaja. 8. Ta oli Eesti Entsüklopeediakirjastuse suurim aktsionär 25,6% osalusega. 9. Eesti Entsüklopeediakirjastus lõpetas tegevuse pankroti tõttu, suure osa selle varadest omandas 2009. aastal loodud ning Aasmäe juhitud MTÜ Entsüklopeedia. 10
gaasijuhtmete kui odava energiaallika läheduses. 14. Nimeta suurimaid alumiiniumi tootjaid ja boksiidi leiukohad. Guinea, Austraalia, Brasiilia, Jamaica. Boksiidi(boksiidi leiukohad). Al tootjad: Hiina, Venemaa, USA, Kanada, Austraalia, Brasiilia, Norra 15. Nimeta rauamaagi leiukohad ja suurimad terase tootjad riigid. Rauamaagi leiukohad: Hiina, Brasiilia, Austraalia. Terase tootjad: Hiina, Jaapan, USA, Venemaa 16. Nimeta kergetööstuse harud. Tekstiili- ja rõivatööstus ning naha- ja jalatsitööstus 17. Nimeta kergetööstuse paigutust mõjutavad tegurid. Tekstiili- ja rõivatööstus on tööjõumahukad tööstusharud, nende paiknemist mõjutab oluliselt tööjõu maksumus (palgavahed on arenenud ja arengumaades sajakordsed). Moetoodang kõrgeltarenenud maades, masstoodang vähem arenenud maades. MÕISTED: Konveiermeetod: tootmine liinil ehk tootmistehnoloogia liik, kus toote
TEKSTIILITÖÖSTUS Tähtsaid fakte Tekstiilitööstus on kergetööstuse haru, mis hõlmab nii taimsete, loomsete kui ka tehiskiudainete lõngaks ja riideks töötlemist ja nendest igasuguste esemete valmistamist. Tekstiilitööstus on Eesti üks vanimaid tööstusharusid, mis arenes edukalt ka nõukogude perioodil. Eesti majanduses on tekstiilitööstusel oluline roll. Tekstiilitööstuses toodetakse mitmesuguseid kangaid, trikootooteid, vaipu ja vaiptooteid. Tekstiilitööstus on läbi ajaloo palju
niku perekonnas. Haridusteed alustas ta Sangaste algkoolis ja jätkas aastatel 1940–1942 Valga naiskutsekoolis. Erialase hariduse omandas Melanie Lõhmus aastatel 1942–1944 Tallinna Rakenduskunsti Koolis ja seejärel 1944–1948 Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis. Instituudi lõpetas ta kunstilise kostüümi erialal. Samaaegselt õpingutega tarbekunsti instituudis õppis tulevane kunstnik ka Tallinna Kergetööstuse Tehnikumis, mille lõpetas samuti 1948. aastal. Tema esimesed moejoonised avaldati ajakirjas Eesti Naine veel ajal, mil ta õppis. Pärast tarbekunsti instituudi lõpetamist 1948. aastal asus Melanie Kaarma tööle Kunstitoodete Kombinaadi tekstiiliateljee moekunstnikuna. Sellel ametikohal töötas ta 1957. aastani, olles ühtlasi perioodil 1952– 1957 moeajakirja Moealbum kunstnik ja vastutav toimetaja.
kala Imporditakse põllumajanduskaupu, masinaid, kütuseid ja toiduaineid Metsandus on vähe arenenud ajaloolistel põhjustel Tööstus Tekstiili ja kivisöetööstus, musta metallurgia tööstus Masinatööstuse põhiharud on elektroonika, infotehnoloogia, lennuki ning autotööstus Eelisarengut on võimaldatud gaasi ja naftatööstusele Tööstus annab umbes poole rahvusliku koguproduktist ja 9/10 riigi ekspordist Tähtis tööstusharu on keemiatööstus Kergetööstuse osakaal on väike Turism Pikk ajalugu ja kaugele ulatuv kultuur muudab Inglismaa populaarseks paigaks turistidele Tähtsamaid majandusharusid ja uute töökohtade allikas Turism moodustab 24% SKT'st Transport Veetee ülioluliseks allikaks sissetulevate kaubalaevadele ja sissetoodavatele toorainetele Lennundus kaupadele ja inimestele õhutee Maismaatee läbi Calaisi väinaaluse tunneli otse Prantsusmaale Kokkvõtte Inglismaa majanduse struktuur on tüüpiline arenenud riigile, kuigi
· Nikosia (Lefkosía) (200 700 elanikku) · Limassol (Lemesós) (144 500) · Larnaca (Lárnaka) (48 900) · Paphos (Páfos) (31 700) · Aradíppou (12 000) · Paralímni (11 600) majandus · Rahaühik on euro · Enne eurot oli rahaühikuks nael · Küprosel on poliitiliselt suhteliselt suured probleemid aga vaatamata sellele on teinud turumajandus alates 1974. aastast saarel märgatavaid edusamme. · Majanduslik suunitlus on pöördunud põllumajanduselt teenuste ja kergetööstuse poole. · 2000.2005. aasta keskmine majanduskasv on 3,4%, sama perioodi keskmine inflatsioon 3,1% ja töötus 3,3 %.
Purustasid raudteid. Võitlesid sinimustvalge lipu all. Aktiivne sõda oli 1944-1953. Siis suri Stalin. Viimane Metsavend tabati 1978 A. Sabbe. 4.)Repressioonid: *arreteeriti (mehed), metsavennad, noored, jõukad talupojad. 25.03.1949 toimus Eestis massiküüditamine. 5.)Sund industraliseerimine: töötlus likvideeriti. Selle asmeel loodi suur ettevõtteid. Laiendati põlevkivitööstust, kus raisati. Selle saadustega varustati Leningrad ja siis Tallinn. Kergetööstuse toodang läks üleliidulisele turule. Eestisse jäi vähe. 6.)Põllumajanduses toimus maareform: Maximum talusuurus 30 ha. Need jagati uusmaa saajatele. Tagajärjed: *talupidamiste hävitamine. * Käsud hakkasid tulema Moskvast. * Hakkas Eestisse võõrtööliste migratsioon. EKP 8. Pleenum- Tehti suurpuhastus kohalikes võimuorganites küla nõukogudest kuni ministeeriumiteni. Hrustsovi ajal asi paranes. Olukord muutus leebemaks.
1) tänu maanteele paraneb ka Põhja regiooni majandus 2) paremad võimalused kaubanduses 2. Nimeta riike, kus rõivatööstus on tähtsal kohal. Mehhiko, Hiina, Türgi, USA 3. 19. sajandi keskpaiku kujunesid välja sarnased tööstuslinnad nagu Narva, Tampere, Norrköping. Mis olid nende tööstuslinnade kiire arengu põhjused? Arengu põhjusteks olid odav tööjõud, soodsad võimalused tööstuste rajamisteks. 4. Miks on kaasajal suur osa kergetööstuse toodangust Ida- ja Kagu-Aasia päritolu? Sest seal on odav tööjõud; seal on head ja soodsad transpordivõimalused 5. Miks eelistavad rahvusvahelised firmad oma tütarettevõtteid rajada Kagu-Aasia maadesse? Odava tööjõu pärast 6. Miks püüavad arenenud riigid säilitada kaubanduspiiranguid arengumaade tekstiilitoodetele? Et ka arenenud riikide kallim kaup oleks turul konkurentsivõimeline. 7
Kergetööstus Finantsteenused Ehitus Riigivalitsemine 8. Milleks vajasid industrialiseeruvad Euroopa riigid kolooniaid 16.- 18.sajandil ja 19.sajandil? 16-18.sajandil oli vaja eksootiliste saaduste tarbeks ja tooraineks. Uusi maid oli vaja, sest Euroopas oli ülerahvastus. 19 .sajandil oli vaja loodusvarade tooraineks, sest oma enda loodusvarad olid otsas; toiduks (põllumajanduse areng oli maas), kergetööstuse toorainet; turgu toodetele, eriti tarbekaubale. 9. Too näiteid tehnoloogilistest uuendustest ja seleta nende mõju majanduse arengule. 1) XV saj. levis väljavaheldussüsteem, uued loomatõud ja taimesordid. Uued metallisulatusviisid; trükikunst, uus navigatsioonisüsteem; tulirelvad. Tekkisid pangad, börsid, as-id, manufaktuurid. (varaindustriaalne tootmisviis) 2) XVIII saj lõpp XIX algus. Masinate valmistamine ja kasutamine aurumasin, vedur, aurik, Kivisöe laialdane tarbimine
Kergetööstus Kergetööstus on majandusharu, mis koondab kõik ettevõtted, kus valmistatakse kangaid, trikotaazesemeid, rõivaid, jalatseid ja mitmesuguseid nahatooteid. Kergetööstus annab ligi 12 % tööstustoodangu mahust ja seal töötab umbes 20 000 töötajat. Kergetööstuse allharude osatähtsus Eestis on alljärgnev: Tekstiilitööstus on Eesti üks vanimaid tööstusharusid, mis arenes edukalt ka nõukogude perioodil. Kuni Eestis on odavat tööjõudu, võib tekstiilitööstus edukalt töötada. Tekstiilitööstuses toodetakse mitmesuguseid kangaid, trikootooteid, vaipu ja vaiptooteid. Praegu annavad 11 ettevõtet üle 90 % tekstiilitoodangust. Enamus tekstiilitööstuse ettevõtteid kuulub väliskapitalile (Kreenholmi manufaktuur
Nüüdisajal saab kasutada ka elektrit ja maagaasi, seega on ettevõtted ümber paigutunud odava elektri piirkondadesse ja sadamalinnadesse, kuhu maak sisse veetakse. 27. Millistesse piirkondadesse on mõtet ehitada kaasaegseid terasetootmisettevõtteid? *Sadamalinnadesse *Veekogude lähedusse *Odav elekter *Tarbijate läheduses 28. Nimeta kergetööstuse koosseisu kuuluvaid majandusharusid? *Tekstiilitööstus *Rõivatööstus *Jalatsitööstus *Elektroonikatööstus 29. Millised tegurid mõjutavad kõige enam kergetööstusettevõtet paigutust? *Tööjõu maksumus (odava tööjõuga maades) palju vaja tööjõudu *Tarbija ja nende nõudlus *traditsioonid
areng, vedude organiseerimine konteinervedudeks, ekspressveod, kus loobudakse ümberlaadimises, logistika tähtsuse kasv, sest see seob veose ühtsesse logistilisse ketti, terminalis suunatakse kaubad teistesse transpordiliikidesse, toimub kauba vastuvõtt, kontroll ja ladustamine, transpordiliigid autotransport: eelised kiire, paindlik, privaatne, kaubade vedu kõikjale, kiire laadimine, puudused teede ehitus kallis, reostus, tööviljakus madal, sobib väikeste koguste veoks, kergetööstuse kaubad, raudteetransport eelised kiire, odav, turvaline, tööviljakus kõrge, pikad vahemaad, puudused hõre raudteede võrk, aeglane laadimine, rajamine kallis, sobib suurte koguste veoks, kütus, meretransport eelised odav, vaba meretee, tööviljakus kõrge, puudused aeglane, sadamate rajamine kallis, ei pääse kõikjale, sobib suurte koguste veoks, kütus, siseveetransport eelised odav, tööviljakus
põhjustanud. 9. Nimeta äri- ja isikuteenuseid. Äri- raamatupidamine, kontoriruumide koristamine, kaupade vedu poodi, turu-uuring ja tööjõu koolitamine. Isiku- maniküür, kinnisvara konsultatsioon, laste õpetamine ja arstiabi. 10. Nimeta kõrgtehnoloogiaharusid (4) Mikroelektroonika-arvutid; biotehnoloogia-ravimeid; sidevahendid-mobiilid; tuuma- ja kosmosetehnika-satelliidid, GPS tooted, relvad. 11. Nimeta kergetööstuse koosseisu kuuluvad majandusharud. 12. Too välja positiivseid ja negatiivseid jooni erinevatel transpordiliikidel. (3+3) *Meretransprot: +odavaim vedu, mahukas, looduslik. aeglane, sõltub ilmastiust, sadamate ja laevasõiduteede korrashoid on kallis, ei saa igal pool kasutada. *Siseveetransport: +looduslik, mahukas, mugav. veeteede korrasolek nõuab kapitali, sõltub kliimast, aeglane. *Raudteetransport: +mahukas, suhteliselt odav, suhteliselt kiire
on eriti soodsad põllumajanduse arengule riigi edela- ja idaosas ning ebasoodsad riigi lääne- ja põhjaosas. Kuna Itaalia kuulub kõrgelt arenenud maade hulka, on tal olemas piisavalt kapitali põllumajandusega tegelemiseks. Põllumajanduses on hõivatud on umbes 5% kogu rahvastikust. Itaalia on arenenud kapitalistlik tööstus-põllumajandusmaa. Keskendutakse põhiliselt masina- ja metalli- ning keemia- ja toiduainetööstusele. Toiduainetööstus töötleb kodumaist toodangut ja kergetööstuse tähtsamad harud on õmblus- ja jalatsitööstus. Põhiliselt tahetakse tegeleda ekspordiga, et teenida juurde kapitali. Ligikaudu poole Itaaliast moodustavad põllud ja istandused. Peamised põllukultuurid on vilja- (mais, nisu), suhkrupeedi- , tomati- , õlipuu- ja puuviljakasvatus (apelsinid, mandariinid, sidrunid ja kiivid). Viinamarja kasvatamises on Itaalia maailma esimeste hulgas, võib isegi öelda, et maailma suurim kasvataja. Loomakasvatuses peetakse veiseid,
põhjustanud. 9. Nimeta äri- ja isikuteenuseid. Äri- raamatupidamine, kontoriruumide koristamine, kaupade vedu poodi, turu-uuring ja tööjõu koolitamine. Isiku- maniküür, kinnisvara konsultatsioon, laste õpetamine ja arstiabi. 10. Nimeta kõrgtehnoloogiaharusid (4) Mikroelektroonika-arvutid; biotehnoloogia-ravimeid; sidevahendid-mobiilid; tuuma- ja kosmosetehnika-satelliidid, GPS tooted, relvad. 11. Nimeta kergetööstuse koosseisu kuuluvad majandusharud. 12. Too välja positiivseid ja negatiivseid jooni erinevatel transpordiliikidel. (3+3) *Meretransprot: +odavaim vedu, mahukas, looduslik. –aeglane, sõltub ilmastiust, sadamate ja laevasõiduteede korrashoid on kallis, ei saa igal pool kasutada. *Siseveetransport: +looduslik, mahukas, mugav. –veeteede korrasolek nõuab kapitali, sõltub kliimast, aeglane. *Raudteetransport: +mahukas, suhteliselt odav, suhteliselt kiire
igasuguseid erinevaid toiduaineid.Näiteks piima-, pagari-, kala-, karastusjookide-, liha- ja alkohoolsete jookidetööstuseid.On ka muid tööstusi, kuid vähem tähtsamaid. Üks suuremaid lihatööstusi asub Rakveres ning enamasti need väiksemad lihatööstused asuvad rohkem LõunaEestis. Pärnumaal toodetakse rohkem kala, karastusjooke ning piima. Saartest toodavad Saaremaa ja Hiiumaa kala ja liha ning Kuressaares asub ka pagaritööstus. Riideid annavad meile selga enamasti Tallinn. Kergetööstuse allharudest on Eestis tähtsamad tekstiilitööstus ja õmblustööstus, mis moodustasid 1996. aastal ligi 90% tööstusharu müügimahust. Väiksem osa jääb naha-ja jalatsitööstusele. Kuressaares asub tekstiilitööstus. Pärnus puudub aga jaltsitööstus, ülejäänud kaks on täiesti olemas. Lõuna-Eestis asuvad rohkem jalatsitööstused. Põllumajandusest rääkides on suurim sigade arv Viljandimaal ja Lääne-Virumaal. Kõige vähem sigu on Hiiumaal, Ida- Virumaal ja Valgamaal
üle terve maailma - on ju Volkswagen ja Daimler-Chrysler ühed suurimad autotootjad terves maailmas (aasta 2001 seisuga tootsid ettevõtted kahepeale ligi 10 miljon masinat). Ka elektroonikatööstuses ollakse tasemel(tänud suurettevõttele Siemens Group). Metallurgias pole Saksamaa küll maailma juhtivamaid riike, kuid Euroopas talle vastast ei ole. Näiteks ollakse Euroopa suurim terase tootja ja eksportija. Alumiiniumi puhul jäädakse alla vaid Norrale. Kergetööstuse hõive riigis suur pole, kuna masstoodang on koondunud odavama tööjõuga riikidesse. Siiski pärinevad paljud arenenud riikides tuntuks saanud brändid just nimelt Saksamaalt (näiteks sportrõivaste bränd Adidas). Kõrgtehnoloogilise tootmise arengueeldused on kõrged. Riigis on selleks vajaminevat kapitali, nõudlust kui ka võimalusi ekspertide väljakoolitamiseks
Kergetööstus. ..tööstusharu, mis hõlmab enda alla mittekokkusobivaid lõike, kuid neid iseloomustab kerge kaal. Hõlmab: rõiva, naha-, jalatsi-, trikoo jms tööstus. Suurim haru on tekstiilitööstus. Arenes alguses manufaktuuridega vabrikutööstusena. Paiknesid 17. Sajandil kaevanduste piirkonnas. Tooraine mõjutab ettevõtte paigutust vähe- oluliselt odavam tööjõud. Väga laia levikuga tööstusharu, rohkem ettevõtteid lõuna riikides. Põhiline kergetööstuse osa tuleb Lõuna riikidest. Põhja tööstusest tulevad kallid firmamärgid/kallis disaineritoodang. Klassikalised moekeskused: Milano, Pariis, London. Kaubamärkidega toote omahind 5% lõplikust hinnast. Suurimad puuvillase lõnga ja kanga tootjad: Hiina, India. Suurimad jalatsitootjad: USA ja Itaalia. Paigutus: 1. Ei sõltu toorainest 2. Sõltub odavast tööjõust: ümbrikupalk, illegaalid, sotsiaalsed tagatised. 3. Turg 4. Tehnoloogilised uuendused 5. IT-Logistika Eesti
(Wikipedia) 1902. aastal oli Koorti nimi Peterburi Parun Stieglitzi tehnilise joonistuse keskõppeasutuse nimekirjas, algul küll vabakuulajana, sest tal puudus täielik eelharidus, kuid 1903. aastal oli ta juba täisõiguslike õpilaste nimekirjas. Stieglitzi kunstikool oma praktilise tarbekunstialase suunaga avas lõpetajaile küllaltki head perspektiivid tegutsemiseks kodumaal kiiresti arenevas mööblitööstuses või teistes kergetööstuse ettevõtetes. Ajal, mil Koort astus Stieglitzi kooli, domineeris seal hingetu elektika. Seda ajajärku peetakse tarbekunsti ajaloo kõige sügavama languse perioodiks. Aastatel 19051915 elas Pariisis, kus talle eriti tugevat mõju avaldas "La Ruche" kunstiinimeste koloonia. Neil aastail külastas ta mitmeid kordi ka Eestit. 19151916 töötas Moskvas, hiljem 19161921 Tartus.Ta oli 1919 aastal Eesti Töörahva Kommuuni ajal kunstikaitsetoimkonna juhataja.(Eneke)
saapad. See esialgu pisut liiga radikaalne stiil tekitab babyboomerite põlvkonna sirgudes terve omaette tööstusharu. 1940ndad: sõda ja Christian Dior Neljakümnendate mood oli mõjutatud sõjast. Vaatamata raskest olukorrast toimus siiski mõningast liikumist. Moeajakirjad jätkasid ilmumist propageerides enda eest hoolitsemist, mis omakorda pidi innustama võitlusvaimu. Ülesanne iseenesest polnud kerge, kuna sõjatööstus haaras endale kõik ressursid ja kergetööstuse produktid olid limiteeritud. Kõige kitsam oli jalatsitega: kogu nahk läks sõdurite saabastele. Tsiviili tarbeks jäi vaid vilt, kanepikiud, puu, kumm, sünteetika ja naharäbalad. Piirangud olid seatud ka stiilile, näiteks Ameerika Ühendriikides ei olnud lubatud kontsa kõrgust rohkem kui 2,5cm. Inglismaal seevastu pisut lahedam, võimaldades omada ka 5 cm kontsasid. Soovituslikuks peeti siiski täistallal jalanõusid.
MAJANDUS TEENINDAV MAJANDUS 9.Milleks vajasid industrialiseeruvad Euroopa riigid kolooniaid 16.-18. sajandil ja 19. sajandil? 16.-18. sajandil - ülerahvastuse leevendamiseks, samuti veeti emamaale eksootilisi saadusi söögiks ja tooraineks 19. sajandil - loodusvarad tooraineks (oma maal otsas), emamaale veeti toitu (omal maal põllumajanduse areng maas), vajati kergetööstuse toorainet ja turgu toodetele 10.Too näiteid tehnoloogilistest uuendustest ja seleta mõju majanduse arengule. Auto leiutamine ja masstootmine muutis suurema osa elanikkonnast mobiilseks. Lennuki ja hiigellaevade kasutuselevõtt andis hoogu globaliseerumisele. Arvutite ja interneti kasutuselevõtuga tekkis globaalne informatsiooniline infrastruktuur. 11.Miks majandus üha enam spetsialiseerub? Spetsialiseerutakse nendele kaupade tootmisele, milleks on
Üleminek uuele tootmisviisile surutakse peale teise riigi poolt, arendades endale kasulikke majandusharusid Riigi kui terviku areng on ebaühtlane. See on KOLONISEERIMINE Miks vajasid Euroopa riigid kolooniaid? 16.-18. saj. eksootilised saadused tarbeks, tooraineks (metall, vill) uusi maid, sest Euroopas ülerahvastatus (demograafiline plahvatus) 19. saj. loodusvarad tooraineks, sest oma otsas Toitu (vili, liha, piim), sest põllumajanduse areng maas. Samuti kergetööstuse toorainet Turg toodetele, eriti tarbekaubale KOLOONIATE TÜÜBID Ümberasumiskolooniad uued elamiskohad Istanduskolooniad algul Lõuna-Ameerikas, Kariibi mere piirkond hiljem mujal põllumajandussaaduste tarbeks Ressursikoloonia - mitmeotstarbeline Faktooria sõjaline või kaubanduslik tugipunkt Reservkolooniad 19. sajandil Aafrikasse, Ameerikasse. Nad vallutati nn. igaks juhuks, kuid olulist industrialiseerimist läbi ei viidud Koloniaalsüsteemi lagunemise
KERGETÖÖSTUS Kergetööstus hõlmab 30 allharu (nt rõiva-, naha-, jalatsi-, trikoo-, jpm tööstus) suurim allharu on tekstiilitööstus Arenes alguses manufaktuuridena vabrikutööstusena Kergetööstus 17 saj. paiknesid ettevõtted kaevanduste piirkonnas Tooraine mõjutab ettevõtte paigutust vähe olulisem on odav tööjõud Väga laia levikuga tööstusharu, rohkem ettevõtted Lõuna riikides Kergetööstuse areng 1765 a ketrusmasin 1785 a aurumasin 1803 a kudumispink 20 saj keemilised kiud Lõuna riigid masstootmine Põhja riigid kvaliteetne toodang, kallid tellimustööd, maine, paigutus, naha ja jalatsi- tööstus Kergetööstus Klassikalised moekeskused Milano, Pariis, London Kaubamärkidega toote omahind 5% lõplikust hinnast Suurimad puuvillase lõnga ja kanga tootjad : Hiina, India Suurimad jalatsitootjad: USA ja Itaalia Kreenholm Suurimaid
kuid oskustöölisi on piisavalt ja põllumajandustootmine on suhteliselt suur. Põllumajandusliku tootmise vormid: Umbes 50% Itaaliast moodustavad põllud ja istandused. Valitsuse põllumajanduspoliitika: Itaalia on arenenud kapitalistlik tööstus- põllumajandusmaa. Keskendutakse põhiliselt masina- ja metalli- ning keemia- ja toiduainetööstusele. Toiduainetööstus töötleb valdavalt kodumaist toodangut. Kergetööstuse tähtsamad harud on õmblus- ja jalatsitööstus. Põhiliselt püüdakse tegeleda ekspordiga, et teenida kapitali, sest Itaalias on liigkallis sotsiaalsüsteem. MILLELE ON PÕLLUMAJANDUS SPETSIALISEERUNUD TAIME VÕI LOOMAKASVATUSELE? Põllumajanduse kogutoodangust annab taimekasvatus, seega on Itaalia põllumajandus spetsialiseerunud taimekasvatusele. Peamised põllukultuurid: Olulised on vilja- (mais, nisu), suhkrupeedi- , tomati- , õlipuu-
kuivalembene põõsastik. ·Kuna Itaalia on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega, siis paiknevad metsad mägedes Alpides ja Apenniinides. ·Itaalias on üsna hästi arenenud metsakompleks Tööstuse areng Itaalias leidub plii-tsingimaaki, elavhõbedamaaki, väävlit, asbesti tinamaaki, boksiiti ja rauamaaki. Tähtsamad tööstusharud on masina- ja metalli- ning keemia- ja toiduainetööstus. Kergetööstuse tähtsaimad harud on õmblus- ja jalatsitööstus. Transpordi iseloomustus Autotransport: Itaalias on maanteid 484 700 km, neist 6621 km kiirteid (2004). Raudteetransport: Raudteid on 30 400 km, sellest 20 200 km on elektriraudteid. Alguses olid raudteed ainult suuremate linnade vahel, kuid nüüdseks on raudteid ehitatud ka väiksemate linnade lähedusse. Siseveetransport: Siseveetransport on küllaltki levinud. Siseveeteede pikkus on 2400 km. Siseveetransport sobib
on väga kõrgelt hinnatud üle terve maailma - on ju Volkswagen ja Daimler-Chrysler ühed suurimad autotootjad terves maailmas (aasta 2001 seisuga tootsid ettevõtted kahepeale ligi 10 miljon masinat). Ka elektroonikatööstuses ollakse tasemel(tänud suurettevõttele Siemens Group). Metallurgias pole Saksamaa küll maailma juhtivamaid riike, kuid Euroopas talle vastast ei ole. Näiteks ollakse Euroopa suurim terase tootja ja eksportija. Alumiiniumi puhul jäädakse alla vaid Norrale. Kergetööstuse hõive riigis suur pole, kuna masstoodang on koondunud odavama tööjõuga riikidesse. Siiski pärinevad paljud arenenud riikides tuntuks saanud brändid just nimelt Saksamaalt (näiteks sportrõivaste bränd Adidas). Kõrgtehnoloogilise tootmise arengueeldused on kõrged. Riigis on selleks vajaminevat kapitali, nõudlust kui ka võimalusi ekspertide väljakoolitamiseks. Saksamaa paiknemine maailmas Tume Oranz on Saksamaa ja hele-oranz euroopa liit. Nagu näha on saksamaa igast küljest
Harzi mäestikus kaevandatakse veel ka pliid ja tsinki. Saksamaal esineb nii kerge-kui ka rasketööstusettevõtteid. Suurimad tööstusettevõtted paiknevad Ruhri piirkonnas, tooraine olemasolu ja Reini jõe tõttu. Piirkonnas asuvad suured tööstuslinnad nagu Essen ja Dortmund. Ülemaailmset kuulsust on sakslased kogunud enda autotööstusega. Ka elektroonikatööstuses ollakse tasemel. Metallurgias pole Saksamaa küll maailma juhtivamaid riike, kuid Euroopas talle vastast ei ole. Kergetööstuse hõive riigis suur pole, kuna masstoodang on koondunud odavama tööjõuga riikidesse. Siiski pärinevad paljud arenenud riikides tuntuks saanud brändid just nimelt Saksamaalt . Kõrgtehnoloogilise tootmise arengueeldused on kõrged. Riigis on selleks vajaminevat kapitali, nõudlust kui ka võimalusi ekspertide väljakoolitamiseks. KLIIMA Saksamaal valitseb mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega, aga
veeti emamaale peamiselt eksootilisi põllumajandussaadusi nii toiduks kui ka tööstustooraineks. Kolooniad aitasid leevendada Euroopa riikide ülerahvastatust. 19 sajandil, kui aktiivse majandustegevuse tulemusena olid Euroopa loodusvarad lõpukorral, hakati koloniaalvaldustest emamaale vedama metallimaake ja mitmesuguseid muid loodusvarasid. Kuna Euroopas jäi põllumajanduse areng tööstuse omast maha, tuli sisse vedada ka esmatähtsaid toiduaineid (vilja, liha, piima), samuti kergetööstuse toorainet (villa). Töösturid nägid kolooniates uut turgu mitmetele toodetele, eriti tarbekaupadele. Uusi alasid vallutati aina juurde ning kolooniaid tekkis kõigis maailmajagudes. Briti Põhja-Ameerika asunikud suutsid rajada iseseisva riigi - Ameerika Ühendriigid. Emamaade nõrkuse tõttu iseseisvusid 19 sajandi alguses Hispaania ja Portugali Ladina-Ameerika kolooniad. Ladina-Ameerikas tekkis umbes 20 iseseisvat riiki, kõik nad olid aga vaesed ja ei suutnud
3.Milleks vajasid industrialiseeruvad Euroopa riigid kolooniaid? Koloniaalsüsteemi mõju maailma eri piirkondades, miks arenesid Põhja ja Lõuna Ameerika majandus erinevalt? Maailmamajandus oli suunatud eurooplaste vajaduste rahuldamisele 16.-18. saj. eksootilised saadused tarbeks, tooraineks (metall, vill) uusi maid, sest Euroopas ülerahvastatus (demograafiline plahvatus) 19. saj. loodusvarad tooraineks, sest oma otsas Toitu (vili, liha, piim), sest põllumajanduse areng maas. Samuti kergetööstuse toorainet Turg toodetele, eriti tarbekaubale Euroopa loodusvarade kahanemine: arenev tööstus vajab üha rohkem mineraalset, tekstiili- ja kergetööstuse toorainet Erinevad emamaad: Briti Põhja-Ameerika asunikud suutsid rajada iseseisva riigi – Ameerika Ühendriigid. Emamaade nõrkuse tõttu iseseisvusid 19. saj alguses Hispaania ja Portugali Ladina-Ameerika kolooniad. Ladina-Ameerikas tekkis umbes 20 iseseisvat riiki, kuid kõik nad olid vaesed ja ei suutnud iseseisvalt oma majandust
Kerli Loopman TEKSTIILITÖÖSTUS Juhendaja: Eve Torv Keila 2010 Sisukord § Üldiseloomustus § Jaotus § Ajalugu § Paigutus § Tööjõukulu § Arenenud riigid või arengumaad? § Eksport § Tekstiilitööstus Eestis § Kreenholmi manufaktuur § Baltika Grupp § Baltika Brändid § Brändid mujal maailmas § Kasutatud materjal Üldiseloomustus Tekstiilitööstus on kergetööstuse haru ning sellel alal töötavad oskustöölised valmistavad ette looduslikke kiudusid, niite ja lõngu ning valmistavad materjale (kangaid) kudumise, silmuskudumise vm. tehnikas,ning muid tekstiilist ja karusnahast tooteid. Tekstiilitööstuse alla kuuluvad puuvilla, lina, villa ketramine ja kudumine ning mittekootud materjalide tootmine Üle 13 miljoni töötaja on otseselt hõivatud tekstiilitööstusega. Jaotus Tekstiilitööstus jaguneb : rõivatööstus u
Nõukogude võimu ettekirjutusest lähtuvalt riigistati ka trükikojad 1940. aasta juulis, väiksemad 1941. aastal. Riigistamise esialgseks läbiviijaks oli Majandusministeeriumi juures asuv Natsionaliseerimise Peakomitee, mis loodi 1. augustil 1940. aastal. Natsionaliseeriti 83 suuremat trükikoda. Seosesrahvakomissariaatide moodustamisega ministeeriumide asemel läksid selle peakomitee ülesanded vastloodud rahvakomissariaadile, kusjuures trükindus allutati Eesti NSV Kergetööstuse Rahvakomissariaadile. 1940.aasta novembril nimetati Eesti NSV Kergetööstuse Rahvakomissariaadi polügraafiatööstuse osakond Polügraafiatööstuse peavalitsuseks. Peavalitsus planeeris trükiettevõtete tööd, valis neile kadrit, korraldas finantseerimist, varustamist ja turustamist. Trükikodade arvu vähendati seoses trükinduse reorganiseerimisega suurtööstuseks, mis oligi nõukogude võimu peamine eesmärk polügraafia ümberkorraldamisel. Raamatukaubanduse reorganiseerimine.
katkistest plaatidest mosaiiki. Töötuba kestab kuni kaks tundi, toimub üks kord kuus ja algab kl 14.00. Rühma suuruseks on 10 õpilast. Töötuba toimub Tartu Kutsehariduskeskuse Kopli tn õppekorpuses. NB! Kaasas peaksid õpilastel olema töökindad ja riided, mis ei karda mustust. Kohale palume tulla 10 minutit varem, et jõuaks rahulikult riideid vahetada. Juhendaja: Kaido Toobal RÕIVADISAINI TÖÖTUBA ...annab ülevaate kergetööstuse erialal õpitavast. Proovitakse oma käega luua visandeid, räägitakse moest, riietumisstiilidest, isiksuse väljendusviisidest läbi riietumise. Antud eriala omandamisel on võimalik edasi õppida rõiva tekstiilieriala ressursikorraldust, rõivaste tehnilist disaini ja tehnoloogiat. Oodatud on 8.-9. klassi õpilased. Grupi suurus kuni 10 õpilast. Töötuba toimub üks kord kuus, kestus 60 minutit. Juhendaja: Maiu Praakli ÕPIOSKUSTE TÖÖTUBA (alates oktoobrist )
piirkondadesse. Varasemal ajal koondus Al tootmine peamiselt mäestikupiirkondadesse, kus oli võimalik kasutada odavat hüdroenergiat. Tänapäeval sulatatakse Al'i ka sadamalinnades, kuhu on odav maaki vedada või suurte gaasijuhtmete kui odava energiaallika läheduses. KERGETÖÖSTUS Tekstiili-ja rõivatööstus, naha-ja jalatsitööstus. Paiknemist mõjutab odav tööjõud (enamus tööstustest asuvad Kagu-Aasias, kuna seal on odav tööjõud). Kergetööstuse materjal on kergesti transporditav. Rõivatööstust mõjutab mood. Bränditootjad kulutavad reklaamile selleks, et müüa ning eristuda. Tihti kasutatakse reklaamides ka kuulsusi. Suurimad tekstiilitoodete eksportijad on Hiina, India, Lõuna-Korea, USA, Taiwan. Tehnoloogilised uuendused tekstiili-ja rõivatööstuses on suunatud tootmisprotsessi lühendamisele ja käsitsitöö asendamisele automaatliinidega. Rõivatööstuses midagi enam väga uuendada ei saa.
Volkswagen ja Daimler-Chrysler ühed suurimad autotootjad terves maailmas (aasta 2001 seisuga tootsid ettevõtted kahepeale ligi 10 miljon masinat). Ka elektroonikatööstuses ollakse tasemel.(tänud suurettevõttele Siemens Group). Metallurgias pole Saksamaa küll maailma juhtivamaid riike, kuid Euroopas talle vastast ei ole. Näiteks ollakse Euroopa suurim terase tootja ja eksportija. Alumiiniumi puhul jäädakse alla vaid Norrale. Kergetööstuse hõive riigis suur pole, kuna masstoodang on koondunud odavama tööjõuga riikidesse. Siiski pärinevad paljud arenenud riikides tuntuks saanud brändid just nimelt Saksamaalt (näiteks sportrõivaste bränd Adidas). Kõrgtehnoloogilise tootmise arengueeldused on kõrged. Riigis on selleks vajaminevat kapitali, nõudlust kui ka võimalusi ekspertide väljakoolitamiseks. Kultuur Saksa kultuur on väga rikas, riiki tuntakse kui das Land der Dichter und Denker (poeetide ja mõtlejate maa).
o Odav energia o Odav tööjõud 8. Selgita muutusi alumiiniumitootmisettevõtete paigutuses! o Vanasti rauamaagi ja söe leiukohtadesse o Nüüd odava energia piirkondadesse, sadamalinnadesse, gaasijuhtmee piirkonda 9. Nimeta suurimaid boksiidi leiukohad ja alumiiniumi tootjad! o Alumiiniumi tootjad: Hinna, Venemaa, USA, Kanada, Austraalia o Boksiidi leiukohad: Guinea, Austraalia, Brasiilia, Jamaica 10. Nimeta kergetööstuse koosseisu kuuluvad majandusharud! o Tekstiilitööstus o Rõivatööstus o Nahatööstus o Jalatsitetööstus 11. Mis mõjutab rõivatööstuse ja tekstiilitööstuse paigutus? o Nõudlus o Inimeste sissetulekud o Kliima o Moe muutus o Odav tööjõud o Reklaam o Lihtne ja odav rajada 12. Iseloomusta kõrgtehnoloogilise ettevõtte peamisi paigutustegureid!
massiküüditamised (Baltikumis, Ukrainas, Valgevenes ja Kaukasuse rahvaste seas). 2. Milles seisnes Hrustsovi liberaliseerimine? Hrustsovi liberaliseerimine seisnes selles, et kaasati rahvast ning anti liiduvabariikidele suurem otsustamisõigus. 3. Milles seisnesid positiivsed arengud NSVL majanduses 1953-64? Majanduse kiire areng, SKP aastas 10% Järelejõudmine USAle Kergetööstuse ja põllumajanduse arendamine Elamuehitus Tuumaenergeetika areng Kosmosetehnoloogia areng 4. Milles väljendus stagnatsioon valitsemises ja seisak majanduses 1964-85? Riiki juhtisid vananevad juhid Suurusehullustus Venestamispoliitika Defitsiit, järjekorrad
Sisse veetakse teravilja, kivisütt ja erinevate toodangute valmistamiseks vjalikku toorainet. (,,ENE 3" Tallinn kirjastus ,,Valgus" 1988, lk 458- 459) Hollandis on umbes 7 miljonit siga ja 5 miljonit lehma. Hollandi kirdeosas on kõige suuremad maagaasi leiukohad. Veerandi Hollandi majandusest hõlmab masinaehitus ja metallitöötlus, teise veerandi hõlmab aga elektrotehnikatööstus. Ülejäänud 50% majandusest jaguneb võrdselt naftatöötluse, toiduainetööstuse, kergetööstuse ja keemitööstuse vahel. Hollandi idaosas paikneb ka üks tuumaelektrijaam ja lääneosas on palju soojuselektrijaamasid. Autotööstus paikneb Hollandi põhjaosas ja laevaehitus asub Hollandi lääneosas. (Ja Sta ,,Maailma atlas 2005" Eesti entsüklopeediakirjastus lk 18 ja 30) Hollandi firmade tegevuspiirkonna moodustab kogu maailm. Oma tibatillukeselt territooriumilt juhitakse maailma suuruselt 15-ndat majandust ning ekspordimahu poolest neljandat Euroopa riiki.
2. Miks võib 1956. aastal toimunud NLKP XX kongressi pidada murranguliseks? V:Hruštšov pidas Stalinit paljastavat ettekande, kus mõisteti Stalini-aegseid tegevust hukka. Liberaliseerimine. 3. Sõnasta vähemalt kaks näidet poliitiliste olude muutumise kohta Hruštšovi ajal. 1)Eelisarendati kergetööstust. 2)Majanduslik tõus 4. Iseloomusta majanduslikke olusid NSV Liidus Hruštšovi ajal kahe iseloomuliku tunnuse abil. V:Majanduslik kergetööstuse tõus kuni 1950ndate keskpaigani, seejärel algas seisak. Hruštšovil puudus kava majanduse arendamiseks. Pidevad muudatused eriti põllumajanduses. 5. Miks Nõukogude Liidus korduvalt alustatud majandusreformid ei andnud tulemusi? Sõnasta 2 argumenti V:Eelisarendati liialt rasketööstust. Puudus läbimõeldud kava, uus plaan ei sobinud üle kogu NL. 6. Miks Hruštšovi ajal maisikasvatuskampaania ebaõnnestus? Nimeta 2 peamist põhjust.
Tooraine ja energia olemasolu ja lähedus. Tööjõud, selle hulk, kvaliteet ja hind. Tarbijate hulk ja lähedus e turg. Koostöö võimalused e aglomeratsiooniefekt. Teadusparkide olemasolu. Kapital. 5. Miks on tänapäeval suuremad tööstuskeskused koondunud sadamalinnadesse?Sadamalinnadesse on koondunud eelkõige esmasektor, metallurgia ja raskemasinaehitus. Veokulude kokkuhoid, sest enamasti veetakse tooraine arengumaadest sisse. 6. Miks on enamus kergetööstuse toodangust tänapäeval pärit arengumaadest, eriti Aasiast? Kergetööstus vajab palju tööjõudu, kusjuures ei ole vajalik kõrge haridustase. Arengumaades, eriti Aasias on väga palju odavat tööjõudu ja suure rahvaarvu tõttu ka palju tarbijaid. Toote omahind tuleb madalate palkade ja väiksemate veokulude tõttu väiksem. 7. Millised tööstusharud on orienteeritud eelkõige kohalikule turule (toodang läheb kodu lähedale)? Põhjenda!
1) Stalin. a) Majandus. A. Plaanimajadus. B. Riigistamine. C. Kollektiviseerimine. D. Sundkolhoseerimine. b) Poliitika. A. Julgeolekuorganid B. Isikukultus, ainuvõim. C. Massiline vägivallapoliitika. D. Üks partei kommunistlik. 2) Hrustsov. a) Majandus. A. Kergetööstuse arendamine. B. Pension. C. Hrustsovkade ehitamine. D. Tagasiminek põllumajanduses, maisikasvatus. b) Poliitika. A. Sula. B. Massilise vägivallapoliitika lõpp. C. Suhete halvenemine Hiinaga. D. Üks partei kommunistlik. 3) Breznev. a) Majandus. A. Mahajäämine Läänest. B. Stagnatsioon.
Põllumajanduses on hõivatud 5% kogu rahvastikust, kuid oskustöölisi on piisavalt ja põllumajandustootmine on suhteliselt suur. 5 · Valitsuse majanduspoliitika. Itaalia on arenenud kapitalistlik tööstus-põllumajandusmaa. Keskendutakse põhiliselt masina- ja metalli- ning keemia- ja toiduainetööstusele. Toiduainetööstus töötleb valdavalt kodumaist toodangut. Kergetööstuse tähtsamad harud on õmblus- ja jalatsitööstus. Põhiliselt püüdakse tegeleda ekspordiga, et teenida kapitali, sest Itaalias on liigkallis sotsiaalsüsteem. · Põllumajandusliku tootmise vormid. Umbes 50% Itaaliast moodustavad põllud ja istandused. 3. Millele on põllumajandus spetsialiseerunud taime- või loomakasvatusele? Põllumajanduse kogutoodangust annab taimekasvatus, seega on Itaalia põllumajandus spetsialiseerunud taimekasvatusele.
isikupärase, vaid talle omase Turg. (Kavand II) maalimislaadi. Roode on loonud linnavaateid, maastikke, portreesid, natüürmorte ja interjöörimaale, hiljem abstraktsionistlikke maale. "Turg" II kuulus kokku ühel kartongil olnud I kavandiga kompositsioonile "Turg" - see Tallinna Kergetööstuse Turg (Fragment). 1960 Turg (Lilleturg). 1961. 99,5x253 Tema esimene turupilt on pärit 1960. aastast. Maalimislaad püüab veel olla realismilähedane. Kuid järgmise aasta ,,Turg (Lilleturg)" on juba kubistliku mõjuga, mida ta vastavalt oma karakterile edasi arendas. Motiiv on täiesti loetav , kuid need inimesed ja lilled on stiliseeritud mosaiigina tunduvate värvipindadega. Tööd iseloomustavad pingestatult
tarbijate ostukäitumist. 25. Miks on kõrgtehnoloogiline tootmine seotud suurte riskidega? Ei saa tagada toote efektiivsust, piisavates kogustes ostmist ja seda, et poleks konkurentsi. Kunagi ei tea, kas toode on inimesele ohutu, sest midagi võib valesti minna. 26. Analüüsi kõrgtehnoloogilise tootmise eeldusi ja puudusi Eestis. Eestis pole piisavalt ressursse ja kapitali, vähe kvalifitseeritud tööjõudu, ei ole võimalusi nii tihti tehnoloogiat uuendada. 27. Nimeta kergetööstuse koosseisu kuuluvaid majandusharusid. Tekstiilitööstus, trikotaažitööstus, naha- ja jalatsitööstus, rõivatööstus. 28. Mis tegurid ja kuidas mõjutavad tekstiili- ja rõivatööstuse ettevõtete paiknemist? Odav tööjõud – teha tuleb palju ja võimalikult odavalt Turu lähedus – vaadatakse, kus on kõige otstarbekam turgu avada, kus on enim ostujõulisi kliente Tooaine lähedus – võimalikult väikeste transpordikulude saavutamiseks 29
annaabi.ee 
