Ajalugu-Viikingid Küsimused: 1.Viikingite ühiskond 2.Viikingite tegevusalad, ränded, vallutused.3.Viikingite mütoloogia. Ristiusustamine.4.Slaavlaste päritolu, jagunemine.5.Vana-Vene riigi tekkimine.Seosed viikingitega.6.Ristiusustamine.7.Vana-Veneriigi lagunemine. Vastused: 1. Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade-drakkarite, mis olid õieti pealt lahtised merepaadid, plangutus ning suured nelinurksest purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled, aga ka sõjanui. Levinud on arvamus, et viikingid orienteerusid ainult päikese ja tähistaeva järgi või hoidusid ranna lähedale. Tegelikult tundsid nad ka nn. Päikesekivi - kr...
tekkega, sest kuningad nägid ristiusus vahendit oma võimu kindlustamiseks. Taani, Rootsi, Islandi ja Norra riigi tekkimine leidis keskmiselt aset umbes 1000 aastat tagasi. Ka Britannia sai varakeskajal oma tänaste rahvaste emamaaks. Pärast Rooma impeeriumi lagunemist tungisid saarele germaanlased, põhiliselt anglid, saksid ja jüütid. Varasemad kohalikud keldid ja piktid suruti põhjaossa. Suurbritannia rahvad pidid varakeskaja jooksul võitlema nii Taanist pärit viikingitega kui ka Normandiast pärit prantsuse keele ja kombed omaks võtnud eks-viikingitega, kuid erinevatel viisidel jäid kohalikud siiski peale. Skandinaavia viikingid aeti lihtsalt minema ning normandialastest võimurid sulasid lihtsalt ajapikku inglasteks ümber. Veel üks oluline Euroopa rahvaste kujunemisprotsess oli põhjustatud slaavlaste poolt. Rahvasterändamise ajal asusid nad tänapäeva Poola, Slovakkia, Valgevene, Tsehhi ja Ukraina aladele, tuumikalaks oli Dnepri ja Visla vaheline maa
·''Illustratsioon Olav Tryggvasoni saagale'' ·mõjukas kujund muinasjuttude ja legendide tegelastest ·Th. Kittelsen ·mõjukas kujund muinasjuttude ja legendide tegelastest ·kaks joonistust sarjast ''Must surm'' (katkuepideemia) ·maalikunstnik ja graafik G. Munthe ·eesmärk luua rahvuslik originaalne kujundusstiil, mis toetuks viikingiaja rahvakunstile tutvustas ·tasapinnaline stiil: siluetid üldistatud, nurgelised ·lokaaltoonid, mõjutas Norra arhitektuuri viikingitega · ''Kosilased'' · ''Allmaa hobune'' Soome ·kunst vaimse vastupanu vahend, innustas Karjala ·arhitekt E. Saarinen ·Helsingi raudteejaam ·''Suur-Tallinna'' projekt ·arhitekt L. E. Sonck ·Tampere kirik ·eeskujuks soome puitarhitektuur ja keskaegne maakirik ·tahutud kiviblokkidest massiivsed hooned, nurgeline ornamentika, taimemotiivid, muinasjutulised elukad ·A. Gallen-Kallela ·''Kalevala'' ja ''Kanteletar'' peamine temaatika
VANA-VENERIIK Vene rahvas on suurim slaavirahvas. Slaavlased jagunevad lääne-, oda- ja lõunaslaavlasteks. 6.saj hakkasid slaavlased oma asualasid laiendama. Lääneslaavlaste järeltulijad: poolakad, slovakid, tsehhid, sloveenid. Lõunaslaavlastel serblased. Idaslaavlastel: venelased, ukrainlased, valgevenelased. Vana-Veneriigi teke See on seotud Normannidega ehk varjaagidega. Dnperi äärde kujunes mitmeid kaubalinnu, kus slaavlased kauplesid viikingitega, nt: Pihkva, Novgorod. 19. saj jäid mitmed viikingi sõdalased põhja-Venemaa kaubalinnadesse valitsema (Rjurik sai aastal 862 Novgorodis võimule). Pärast Rjuriku surma valitses Novgorodis Oleg. Ta võttis ette sõjaretke ja vallutas 882 aastal Kiievi ja tegi selle oma võimukeskuseks. Vana-Veneriiki valitses Kiievi suurvürst, kellele allusid väikesed vürstid, kes pidid Suurvürstile makse maksma. 988. a võttis Suurvürst Vladimir Bütsantsist vastu Ristiusu
VANA-VENERIIK Vene rahvas on suurim slaavirahvas. Slaavlased jagunevad lääne-, oda- ja lõunaslaavlasteks. 6.saj hakkasid slaavlased oma asualasid laiendama. Lääneslaavlaste järeltulijad: poolakad, slovakid, tsehhid, sloveenid. Lõunaslaavlastel serblased. Idaslaavlastel: venelased, ukrainlased, valgevenelased. Vana-Veneriigi teke See on seotud Normannidega ehk varjaagidega. Dnperi äärde kujunes mitmeid kaubalinnu, kus slaavlased kauplesid viikingitega, nt: Pihkva, Novgorod. 19. saj jäid mitmed viikingi sõdalased põhja-Venemaa kaubalinnadesse valitsema (Rjurik sai aastal 862 Novgorodis võimule). Pärast Rjuriku surma valitses Novgorodis Oleg. Ta võttis ette sõjaretke ja vallutas 882 aastal Kiievi ja tegi selle oma võimukeskuseks. Vana-Veneriiki valitses Kiievi suurvürst, kellele allusid väikesed vürstid, kes pidid Suurvürstile makse maksma. 988. a võttis Suurvürst Vladimir Bütsantsist vastu Ristiusu
Ida pool jõudsid viikingid mööda Läänemerd ja piki maad läbivaid jõgesid Mustale ja Kaspia merele. Seal tegelesid nad peamiselt kauplemisega, vahetades ühtlasi Idamaa kaupu Lääne-Euroopasse. Slaavlased nimetasid viikingeid variaagideks. Musta mere kaudu jõudsid viikingid Bütsantsi ja sealt edasi Vahemerele. Mitmel korral püüdsid nad oma laevastikuga vallustada Konstantinoopolit. Pealegi aga sõlmisid Bütsantsi keisrid viikingitega sõbralikud suhted ja hakkasid neid sõduritena oma teenistusse võtma. Samal ajal purjetasid viikingid Vahemerele ka lääne poolt, läbi Gibraltari väina. Nii muutusid põhjamaa sõjamehed Vahemerel küllalt tavalisteks külalisteks. Sitsiilias ja Lõuna-Itaalias rajasid nad lõpuks koguni tugeva ja hästi korraldatud riigi. IX sajandil jõudsid esimesed Norra viikingid mööda Atlandi ookeani läände purjetades Islandi saarele. Saar oli elamiseks igati sobiv ja nii hakkas sinna peagi
poolel. Matmine kivikalmed, ilma sisekonstruktsioonita kivivared, kaasa pandi relvi, hõbedat ja kulda. Aarded maasse peidetud (hõbe, pronks, natuke kulda) ehteid. SUHTED IDANAABRITEGA 9-10 saj rahumeelsed suhted, idaga suur kaubavahetus jõgede kaudu, palju idamaist kaupa ja raha. 10 saj lõpul suhted teravnesid. 1030 korraldasid venelased Eestisse vallutusretke, aga said lüüa. SUHTED VIIKINGITEGA said palju idamais kaupa (eestlased), palju relvi. Hiljem korraldati sõjaretkesid, aga Eesti võitis. Eesti mereröövlid vangistanud Norra kuninganna ja tema poja ja seejärel müünud orjadeks. VI. Hiline rauaaeg noorem rauaaeg 11 12 saj Maaharimine kõrgel tasemel, põllukultuurid (talirukis, nisu, kaer, oder, hernes, uba). Adramaa ühe adraga harimise põld, loomapidamine (veised, hobused, lambad, kitsed, sead)
Traditsiooniliselt on viikingeid ühekülgselt kujutatud. Sellise kujutuse lõid ajastu Lääne- Euroopa mungad, kes kaldusid üles tähendama erakorralisi ja vägivaldseid sündmusi. Keskajal võimendasid seda ka ajaloolased, muuseas ka rahvuslikku identiteeti otsingutel Islandi saagade kirjutajad. (,,Viikingite" , s.a) Kokkuvõtvalt võib öelda, et popkultuuri sünniga on inimeste teadvuses tekkinud mitmeid valearusaamu eelkõige viikingitega seoses. Puuduvad ka arheoloogilised tõendid, et viikingid kandsid vaid sarvedega kiivreid või teistsuguseid peakatteid. Palju vale ettekujutust on loonud juba keskajal ja romantismi ajastu kunstnike käe läbi. Eelnevale tuginedes on praegusel hetkel juba raske ümber lükata väidet, milliseid peakatteid viikingid kandsid, sest me oleme ajalooliselt alati teadnud ühte varianti ning ei pruugi muid versioone aktsepteerida,
Ja kolm venda valiti nende seast, need võtsid russe enesega kaasa ja tulid. Kõige vanem vend Rjurik asus Novgorodi, teine, Sineus, Valgjärvele, ja kolmas, Truvor, Irboskasse. Nende järgi sai Venemaa oma nime. Suhted slaavlastega 9-10.saj olid eestlaste - venelaste suhted rahumeelsed, siis need halvenesid 1030 vallutas vürst Jaroslav Tark Tarbatu linnuse, mille nimetas Jurjeviks. See on Tartu esma- mainimine. Slaavlaste võim Tartus kestis ~30 aastat Suhted viikingitega Euroopas nim aastaid 800- 1050 viikingiajaks Viikingid tegid Eesti aladele korduvalt sõjaretki, veel rohkem käidi siin kauplemas Aastal 600 langes Läänemaal viikingikuningas Ingvar Saarlaste käes on vangis olnud tulevane Norra kuningas Olav Tryggvason Viikingite retked Laev ja kahe teraga mõõk olid viikingite edukuse peamised põhjused Viikingite teade Ingvari hukkumisest Ühel suvel, läks Ingvar Eestimaale ja korraldas samal suvel rüüstamise
Ohvrikivi on looduslik pühapaik, mille pealispinnal olid kas looduslikud või inimeste poolt õõnestatud 0,2-1 meetrise läbimõõduga lohud. Maarjamaa oli Liivimaa ja Eesti alade üldine nimetus, milles laskis käibele piiskop Albert. Mõõgavendade ordu on vaimulik rüütliordu. Ülesanne nr.3 Vasta järgmistele küsimustele? 1. Milliste rahvaste kokkusulandumise teel kujunesid meie esivanemad? Soome-ugri, indoeurooplased 2. Kuidas olid muinaseestlased seotud viikingitega? Umbes 600.aasta paiku muutusid olud rahutumaks, millele viitab aktiivne linnuste rajamine Eestis. Peamine oht tuli Skandinaaviast. Viikingid tegid sõjaretki Eestisse, kuid püsivalt siin kanda kinnitada ei suutnud. 1187.aastal vallutati Sigtuna saarlaste poolt. Rootsi viikingid tegid Saaremaale rüüsteretke ning kui saarlased seda märkasid, läksid nad viikingitele järgi ning põletasid Sigtuna maha. 3. Milline oli võiduristimise tõeline eesmärk?
Küsis Njalli käest nõu ja palus tal vara valvata. 29. Koos venna Kolskeggriga jäid nad talveks Norra peatuma. Haraldr Hallkuub ja Gunnhildr olid ära surnud ning riiki juhtis jarl Hakon (suguvõsa). Gunnarr ei tahtnud talle külla minna ning otsustasid sõjaretkele minna. Läksid Hisingisse sõber Ölvirile külla, kes andis talle sõjalaevi. Jutustus, et ees olid vennad Vandill ja Karl. 30. Taplus ja võit. Peeti kõikjal lahinguid ja võideti igal pool. Rafalas kohtuti viikingitega ja võideti, Eysyslas kohtusid Tofiga, kes hoiatas teda meeste Hallgrimri ja Kolskeggri eest, kellel olid väga head sõjarelvad. Tapluses langes mehi nagu loogu.Võideti ja anti viikingitele armu. Tofiga leiti peidetud varandus. Palus tagasi Taanimaale viimist, oli viikingite vang. 31. Tagasi Põhjamaadesse. Kuningas Haraldr Gormripoeg, pool kuud võistlusi ja naisepakkumine. Tagasi Islandi, mitte enam tagasi. Hising, Ölvirile tagasi laevad ja laadung
mõnikord Skandinaavia päritolu või sealsete eeskujude järgi kohapeal valmistatud. Eriti internatsionaalsed on olnud relvad, mis on ka mõistetav, kuna sõjas oli vaja püsida naabritega võrdsel tasemel. Ka meeste ehted ning küllap rõivadki on Eestis olnud sarnased ülejäänud Põhjamaade omadele. VIIKINGIAEGNE RÕIVASTUS Eesti meeste rõivastus viikingiajal sarnanes tugevalt kaasaegsete skandinaavlaste omaga, eriti suur sarnasus ilmneb Gotlandi ja Kesk-Rootsi viikingitega. Täielik rõivastus koosnes villastest pükstest, pikast linasest või villasest särgust ning keebist, mis ulatus umbes põlvedeni. Keebi või ülekuue kaelus ja servad olid sageli ääristatud pronksspiraalidega. Vööd, ka mõõgavööd olid kaunistatud pronksnaastudega. Vööl oli alati pronksplekiga ääristatud noatupp noaga. Erinevalt Skandinaavia viikingitest kandsid Eesti mehed palju sõrmuseid ja käevõrusid. Kui balti
saaki loota. Niiviisi tekkisidki põlispõllud, kus maa oli pidevalt kasutuses. Põlispõldude rajamine muutis elanikud paiksemaks. Vanimad muistsete põldude jäänused on avastatud Tallinna lähedal Rebala küla väljadel. Eestlaste külade vanuseks võib pidada isegi kahte aastatuhandet. Keskmine rauaaeg (5.-8. sajand) Keskmisel rauaajal ehitati linnuseid. Küllap toimus kokkupõrkeid naaberrahvastega eelkõige Skandinaaviast päris viikingitega ning idakaarest ilmunud slaavlastega. Linnuse rajamiseks valiti tavaliselt järskude nõlvadega küngas. Vähem kaitstud mäekülgedele kuhjati muldvall. Künkale ehitati palkidest kaitseseinad ja ümber valli kaevati kraav. Mõni linnus oli juba looduslikult hästi kaitstud, asudes kas järve või jõe ääres, mäeseljakul või soosaarel. Muinaslinnuseid leidub Eestis kokku umbes 120. Rahvasuus tuntakse neid linnamägedena, Kalevipoja sängidena või maalinnadena.
Venemaa karjalastest. 14% karjalastest valdavad oma rahva keelt teise keelena (1989. aasta andmed). Ajalugu I aastatuhande II poolel pKr oli karjalaste tuumikalaks ilmselt Laadoga järve ja Soome lahe vahel asuv Karjala maakitsus (kannas). Elatuti peamiselt maaviljelusest ja karjakasvatusest, ent ka kalapüük ja küttimine olid jätkuvalt olulised. Skandinaavia ja Islandi saagades esineb Karjala (Kyrjala, Kaerjaland, Karela) juba alates 8. sajandist. Ilmselt oli karjalastel Skandinaavia viikingitega nii sõjalisi kui kaubanduslikke kokkupuuteid. 10. sajandist on teateid Korela-nimelisest asulast Laadoga läänerannal (soome keeles Käkisalmi, praegu Priozjorsk). Vene allikais mainitakse Karjalat (Korela) esmakordselt 1143. 9. sajandi lõpul tekkinud Kiievi Russ ulatus karjalaste aladeni ning järgnevate sajandite jooksul läks Karjala kannase lõuna- ja idaosa selle riigi koosseisu. Idapoolsetest karjalastest said Kiievi Russi vasallid ning nad võtsid vastu õigeusu
kasutasid neid palju ja võidetud lahingutest said eestlased mõõku sõjasaagina. Mõõgad olid kaheteralised ja sirged, sarnased tänapäeval rohkem tuntud viikingimõõkadele. Valmistati neid peamiselt rauast, kallimad ja vastupidavamad mõõgad olid terasest. Vanemate mõõgad olid mõnikord hõbetatud pidemetega, näitamaks nende seisust. Teada on, et rohkem kasutati mõõku Lääne-Eesti saartel ja rannikualadel, põhjuseks varasemad kokkupuuted viikingitega. Kureverest leitud mõõga käepide. Võitlusnuga Võitlusnuga on puhtalt võitlemiseks valmistatud terariist, mille pikkuseks on 25-80 cm. Üle 80 cm. pikkusi loetakse juba mõõkadeks. Muistses vabadusvõitluses kasutasid eestlased sõjanuge suhteliselt palju, sest nad olid odavad ja neid oli kergem valmistada kui mõõku. Võitlusnoad olid üheteralised, sirged või kõverad, tavaliselt rauast valmistatud
sajandi keskpaigast pärineva karjalakeelse tekstiga. Ajalugu I aastatuhande II poolel pKr oli karjalaste tuumikalaks ilmselt Laadoga järve ja Soome lahe vahel asuv Karjala maakitsus (kannas). Elatuti peamiselt maaviljelusest ja karjakasvatusest, ent ka kalapüük ja küttimine olid jätkuvalt olulised. Skandinaavia ja Islandi saagades esineb Karjala (Kyrjala, Kaerjaland, Karela) juba alates 8. sajandist. Ilmselt oli karjalastel Skandinaavia viikingitega nii sõjalisi kui kaubanduslikke kokkupuuteid. 10. sajandist on teateid Korela-nimelisest asulast Laadoga läänerannal 5 (soome k Käkisalmi, praegu Priozjorsk). Vene allikais mainitakse Karjalat (Korela) esmakordselt 1143. 9. sajandi lõpul tekkinud Kiievi Russ ulatus karjalaste aladeni ning järgnevate sajandite jooksul läks Karjala kannase lõuna- ja idaosa selle riigi koosseisu. Idapoolsetest karjalastest said Kiievi Russi vasallid ning nad võtsid vastu õigeusu. Kiievi
Antud kuupäevad võivad olla ühed paljudest. Viikingid jõudid ka teistesse kohtadesse, eriti Inglismaale ja Sotimaale, mis said põhiraskuse rünnakutest. Eriti tõsiseks läksid need 9.sajandi teisel poolel (867) mil langes Anglia kuningriik. Aastaks 871 oli aga jäänud kogu Inglismaal ainukeseks kuningriigiks Wessex. Northumbria jt kuningriikide langemine (867-871); Eriti tõsiseks läksid viikingitega probleemid 9.sajandi teisel poolel (867) mil langes Anglia kuningriik. Aastaks 871 oli aga jäänud kogu Inglismaal ainukeseks kuningriigiks Wessex. Wessex ja Alfred Suur, 878. a lahing (Edingtonis Wiltshire-s); lepingud Guthrumiga, Danelaw. Alfred Suur – oli Wessexi kuningas. Ainuke kuningas, kes sai liignimeks Suur. Peetakse Inglismaa päästjaks. Kuid ka Wessex hakkas kild-killu haaval minema viikingitele.
· 1000 Leif Eiriksson jõudis Põhja-Ameerika idarannikule · 1018-1035 Knut Suure riik (Taani, Norra, Inglismaa) · 12. Sajandi algul Rootsi ristiusustamine SVEA?? Viikingite retked- Jagunes idateeks ja lääneteeks Idatee- - Taanlaste, norralaste esivanemad - Inglismaa - Frangi riik (846. Aastal Pariisi vallutamine) Normandia hertsogkonna rajamine Läänetee- Viikingid Inglismaal- · 835 rüüsteretked kenti ümbruses · 871 Wessexi kuningas Alfred sõlmis viikingitega vaherahu- danegeld; Danelaw ala · Norra viikingite retked 10. sajandi lõpus, jätkusid taanalste retked · Knut Suur (1016-1035) Inglismaa, Taani, norra ja Rootsi kuningas - Pärast Knudi surma ühendus lagunes, Inglismaa troonile Edward Usutunnistaja - 1066 suri Edward Usutunnistaja, trooni haaras Harold Godswin - 1066 Nomandia Guillaume (William vallutaja) Hastingsi lahing Viikingite ühiskond-
(Iru ja Asva olid kindlusatud asulad nt) Peamised tegevus- ja elatusalad - Peamised tegevusalad olid põlluharimine ja karjakasvatus, käsitöö. Põhja-Eestis oli söödiviljelus ja lõunas alepõllundus. Matmiskobestikus hakkasid esinema ka tarandkalmed (põletusmatus.) Rauaaeg Eestis (peamiselt viikingiaeg) ja üldiseloomustus perioodi alguse dateering, linnuste aktiivne rajamine, suhted Skandinaavia viikingitega ja Vana-Vene riigiga, ühiskond ja inimeste tegevusalad. Rauaaeg Eestis - Esimesed raudesemed jõudsid Eesti aladele Läänest u 500 a eKr. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg olid 450 - 1050 pKr. Linnuste aktiivne rajamine - 8.saj aktivseerus linnuste ehitamine Eestis, kokku tuntakse u 120 muinaslinnust, mis jagunevad nelja rühma: 1. mägilinnused (Otepää) 2. neemiklinnused (Rõuge linnamägi) 3. kalevipoja sängi tüüpi linnused ehk voored (Tartumaal) 4
jalavägi, aga Ateena mereliidul oli tugev sõjalaevastik. Sparta võitis ja tõusis tähtsaimaks poliseks. Tähestikkiri- tekkis umb 100 eKr, koosnes 22 kaashääliku märgist, a, e, u mõeldi juurde. Foiniikia tähestikust sai alguse kreeka tähestik e alfabeet ja araabia tähestik. Sellest kujunesid välja teised tähestikud. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg Elatusalad sh põlluharimise areng. Rahutud ajad: linnused, aardeleiud. Suhted viikingitega või Vana-Vene riigiga. Elatusalad sh põlluharimise areng- põlluharimine, karjakasvatus, käsitöö, kalastus, küttimine, korilus. Arenes künnipõllundus, ribapõllud, kaheväljasüsteem Rahutud ajad: linnused, aardeleiud. Tegemist oli rahutute aegadega kuna toimusid perioodilised rüüste- ja vallutusretked Viikingite poolt erinevate Euroopa merede ja suuremate jõgede äärsetele aladele. Viikingid ei rünnanud linnuseid kuna nendelt oli oodata tugevat vasturünnakut. Enamasti
G1 klassi üleminekueksam ajaloost Suulise eksami teemad PILET 1 1.Üldajaloo periodiseering ja allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. ajalugu teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi Muinasaeg ehk esiaeg- ajaperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud ajalooallikad. Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud mitmed kirjalikud allikad. Ajalooallikate liigid: suulised, kirjalikud, esemelised. arheoloogia teadusharu, mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi etnoloogia teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis p...
I KULTUUR 1. SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks Norra riigi, kuna tahtsin seda riiki tundma õppida ja teada saada selle riigi kohta seda kõige olulisemat, et kunagi kui soovi on, siis saaksin sinna koheselt reisida, ilma et peaksin kuskilt informatsiooni otsima hakkama. Sellest tulenevalt valisin ka järgnevad teemad, mis puudutavad kultuuri. 3 2. AJALOOLINE ISELOOMUSTUS Norrat seostatakse tihti viikingitega. Viikingipealik Harald Kaunisjuus liitis Norra 885 aasta paiku üheks kuningriigiks. Viikingite abiga jõudis Norra sajand hiljem ka maakaardile. Nad seilasid oma pikkade viikingilaevadega igasse ilmakaarde, ületasid isegi Atlandi ookeani ja jõudsid Ameerikassegi. Leif Eriksson avastas Vinlandi, nagu ta seda nimetas, 500 aastat enne Kolumbust. Viikingiaeg oli oluline periood nii Norra ajaloos kui ka kultuuris. Tänu Euroopa tsiviliseeritud rahvastega suhtlemisele jõudsid
lõvipea kujutisega, mida kasutati viikingilaevadel mõnikord hirmutavate kaunistustena. Hiljem muudeti lohepead eemaldatavateks. Kui kristlus muutus juhtivaks usunduks, keelasid mõned viikingitega muidu sõbralikult läbi saanud kogukonnad nii hirmutavate paganlike esemetega oma sadamates randuda. Sõdimiseks ja reisimiseks ehitatud pikklaevad ei olnud kaugeltki ainsad viikingite
Eesti Vabariik on maa ja riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega, läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Eesti pindala on 45 227[5] km². Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima. Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, mis on jaotatud viieteistkümneks maakonnaks. Pealinn ja kõige suurem linn on Tallinn. 1,34 miljoni elanikuga on Eesti Euroopa Liidu üks kõige väiksema elanikkonnaga riike. Eesti oli 22. septembrist 1921 Rahvasteliidu liige ja kuulub 17. septembrist 1991 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, 1. maist 2004 Euroopa Liitu ja 29. märtsist 2004 NATOsse. Eesti on samuti alla kirjutanud Kyto protokollile. Eestlased on läänemeresoome rahvas, lähedalt suguluses soomlastega. Eesti keel jagab soome keelega palju sarnasusi. Sisukord [peida] * 1 Nimi * 2 Loodus o 2.1 Topograafia o 2.2 Kliima o 2.3 Taimestik o 2.4 Loomastik * 3 Rii...
3) Suhted balti hõimudega: *Sõditi, kaubeldi ja rüüstati võrdselt. Tase oli võrdne. Käis tihe kaubavahetus. *Suhteid teravdas idaslaavlaste liikumine põhja poole. Osa balti hõimudest segunes slaavlastega, osad üritasid omakorda liikuda slaavlaste eest ära. *Alates 7. sajandist tegid läti hõimud Põhja- Lätis katseid nihutada oma senist asu ala eestlaste arvelt põhja poole. Sellel perioodil rajati Kagu- Eestisse hulk linnuseid. 4) Suhted viikingitega: *Aktiivselt kaubeldi. Väga populaarne kauplemiskoht oli Ojamaa. *Vastastikku sõditi. *Pärast skandinaavlaste ristiusustamist lõpetasid viikingit oma sõjaretked Eestisse ära. *Ei ole teada, kas Eestis toimus hulle taplemisi või võitlusi, sest andmed puuduvad, kuid Eestis toimunud taplustele viitavad mõned ruunikivid ja hiljaaegu avastatud Salme laevamatus. *Ida-Euroopas põimus viikingiajastu Araabia-kaubanduse ning Vana-Vene riigi sünniga. 7.-8
Keskaeg Germaani riigid Germaani hõimud (tänapäeva sakslaste, inglaste hollandlaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad) elasid Euroopa kesk- ja põhjaosas. Nad olid üsna sõjakas rahvas ja Roomlaste ning germaanlaste suhted ei olnud just kõige paremad, kuna nad pidasid omavahel pideval sõdu. Nende vahel käis ka pidev kaubavahetus. Roomlased hakkasid üha enam palkama oma sõjaväkke germaanlasi ja nende sõjavägi koosneski enamuselt barbaritest. 4. sajandi lõpupoolel tulid Aasiast Euroopasse sõjakad hunnid. Germaani rahvad hakkasid selle tagajärjel liikuma Rooma sisealadele. Germaanlastel õnnestus viimane Rooma keiser kukutada ja tekkisid germaanlaste riigid. Peale Germaani riikide teket haaras riiki tsivilisatsiooni ja kultuuri langus. Frangid olid üks germaani hõimudest. Nende kuningaks sai noor ja võimukas Chlodovech, kes ühendas kõik frangid oma võimu alla ja tekkis Frangi riik. Tema juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gal...
Nottbeck oli erialalt jurist, Neumann arhitekt, nende teened Tallinna keskaja uurimisele on väga olulised. Avaldasid esimese Tallinna keskaegset arhitektuuri käsitleva monograafia. 20. sajandi I pool Ühed sensatsioonilisemad ja huvitavamad arheoloogilised kaevamised just Vene linnades. Novgorodi kohta on arheoloogilistest kaevamistest kõige rohkem uurimusi, kuid neid toimus ka vana Laadogas. Vana Laadoga uurimisega alustas Repnikov, avastas ruttu vana Laadoga asula, viikingitega seotud leide jne. Novgorodi kaevamised hakkasid pihta 1932. aastal ning esimeseks arheoloogiks, kes seal kaevas oli Artšihovski, enne seda olid suuremad kaevamised just vana Laadogas. 1930. aastatel olid kõige kõrgemal tasemel keskaegsetest linnadest Rootsi linna Lungi uurimine. Küllalt hea metoodikaga nopiti kõik leiud välja ning sealt algas ka süstematiseeritud linna leidude uurimine. Sõja ajal jäi linnaerholoogia soiku, kuid Inglismaal olid mõningad arheoloogid, kes juba sõja
jumala poolt ära tõugatud. Grendel ei olnud väga julge, pigem pisut arg ja kui Beowulf talle vastu hakkas ehmatas ta sellest väga ära ja sai kiiresti haavata-käsi lõigati otsast. Tema ema oli veel hirmsam koletis kui tema laps. Ta tuli tagasi Heoroti Grendeli eest kätte maksma. Beowulf suundus seepeale nende koopasse järvepõhjas, mis oli kui põrgu-seal oli kottpime ja hirmus. 23. Relvad muinas-germaani saagades Njalli saagas sai Gunnarr viikingitega võideldes nende relva tapperi, mis oli relv, mille vastu keegi ei saanud. See oli kardetuim relv. See pidavat surmahoopi andes lagedale tooma hirmsa hääle, mida on kõikjale kuulda. Beowulfis sai Beowulf oma sõjamehelt mõõga, mis oli suurim ja võimsaim, kuid mis murdus pooleks kui ta Grendeli ema ründas Põrgu seinalt leidis Beowulf aga veel ühe mõõga, millega ta tappis Grendeli ema. 24. Hildebrandi lugu ja thjoste mõiste
ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvööndis, neis elati püsivalt. Hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid, ehitati ka mõned laevkalmed. Eesti oli jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Sise-Eesti oli pronksiajal hõredamini asustatud. Rauaaeg Eestis (peamiselt viikingiaeg) ja üldiseloomustus – perioodi alguse dateering, rahutud ajad (miks hakati aktiivselt rajama linnuseid?), suhted Skandinaavia viikingitega ja Vana-Vene riigiga. Umbes 500. a eKr jõudsid Eestisse esimesed rauast asjad. Eel-Rooma rauaaja algupoolel jätkusid mitmed pronksiaegsed traditsioonid, kuid ajapikku tulid asemele uued kombed. Näiteks hakati surnuid matma tarandkalmetesse. Majandus hakkas kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega. Kasutusele võeti oma soorauamaak. Juba keskmise rauaaja algul kerkisid Eestimaal mitmed linnused, kuid nende kasutusiga polnud pikk. Tunduvalt rohkem hakati linnuseid ehitama 8
Eesnimi Perenimi EESTI VABARIIK TUNNITÖÖ Õppeaines: ANDME- JA TEKSTITÖÖTLUS teaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Anne Uukkivi Esitamiskuupäev: ................... Allkiri: .................................... Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD ..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................4 1. NIMI .............................................................................................................................................5 2. LOODUS ..............................................................................................................
viikingid ei olnud kristlased. Seega viikingeid kujutati röövlitena. Tänu arheoloogidele on avastatud Põhja – Euroopa viikingite kultuur. Viikingiaegne kultuur ja tegevus mõjutas suuri alasid. Tegelesid ka kaubandusega, neil oli palju sidemeid teiste maadega. Nad polnud röövlid, rohkem tegelesid rahvusvahelise kaubandusega ja mängisid selles olulist rolli. Koos kaubandusega hakkasid Põhja - Euroopas kujunema linnad. Linnade kujunemine algab viikingiajal ja seoses viikingitega. Nt Birka linn Rootsis oli kuulsamaid viikingiaegseid linnu, seda on arheoloogid palju uuritud. Teine näide on Arhus Taanis. Skandinaavis olid juba viikingiajal elamud ja hooned postkonstruktsioonis, Eestis oli horisontaalselt. Laevad ja meresõit olid väga olulised. Nende laevad olid väga head, eriti Läänemerel seilamiseks. Juba 7. saj hakati kinnitama purjeid. Purjed olid triibulised, sest väga laia purjeriiet oli halb kududa. Oli eri laevatüüpe,
saatis retkele ühe laeva. Laevkond oli jaotatud istekohtadeks- rühm talusid pani välja ühe mehe. - Viikingite retkedes eristatakse lääneteed, mida mööda liikusid peamiselt pärastised taanlased ja norralased, ning idateed, mis oli rootslaste esiisade sõidusuund. Läänes jäid rünnakute alla Inglismaa, Frangi riigi alad, Itaalia, Hispaania ja Portugal. Jõuti isegi Aafrikasse. - Frangi riigi valitsejad otsisid viikingitega lepitust, läänistades neile maid. 911. aastal läänistati Seine'i suue normannide pealikule Rollole ning sellest alates sai peagi Normandia hertsogkond. Aastaks 1071 olid normannid vallutanud Lõuna-Itaalia, tekkis Sitsiilia kuningriik. - Idateed liikuvad viikingid pidasid läbi Venemaa sõites eriti ühendust Bütsantsiga ning paljud astusid Bütsantsi sõjaväkke. Jõuti nii Kreekasse ja araabiamaadega kaubelda ka palju.
Tekkisid keldi keled(iri, galli(soti)britooni jt.) Anglosakside riigid:Varafeodaalsed kuningriigid, millest mõjukaim Wessex. 829. ühendas Wessexi kuningas Egbert anglosakside maa inglise kuningriigiks. Põhitegevuseks oli põllundus ja karjakasvatus. Säilis vaba kogukond, töö jõuks ka keldi orjad. Ristiusustamine oli pikk , sest talupojad osutasid visa vasupanu (7 saj II poolel). Iirlaste ristimine toimus varem (4 saj) tänu kloostrite rohkusele. d) Võitlus viikingitega Alates 8 saj lõpust. Taanlaste rünnakud: 9saj lõpul röövretked, millele pani piiri kuningas Alfred, loovutades taanlastele Kagu -inglismaa. Kuningas Edgar alistas sealdsed normannid, kes sulandusid kujuneva inglise rahva sekka (10 saj). 10 saj lõpul algas taani kuningate vallutusretk -1016 a alistas kogu Inglismaa. Kuningas Knut valitses korraga taanit, Norrat ja Inglismaad. Norralaste rünnakud: 9 saj tungiti sotimaale mõjutades sealse kele kultuuri ja riikluse kujunemist.
· Ruunitähestik rohkem sirgjoonelised tähed kui tavaliselt kas on olnud kunagi rohkem ruunikirjasid? 498 ruunitähestik 499 ,,kysmik" (suudle mind) · Hõbeaare Birkast (2,161 kg hõbedat) 449 araabia münti, 1 Bütsantsi münt, 16 käevõru, ringsõled jm. Al 10. sajandist on aardeid üldse arvukamalt: araabia hõbemündid ja hõbeehted (enamasti mujal tehtud) üldiselt näitavad kaubanduslikku aktiivust (koostöö viikingitega, vene valitsejatega jm) · Viikingite relvad kvaliteetsed, kõrgel tasemel · Matmiskombed kiviringid Käku kivikalmes Saaremaal. Lisaks veel uus kalmetüüp: laibamatused N 17.12.09 Hilisrauaaeg HILISRAUAAEG (1050-1225) Sellest ajast on teada ajaloolisi kirjutusi (näiteks Jaroslav Targa Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) sõjaretked Eestisse), kuis nende kasutamisel tuleb olla ettevaatlik. LINNUSED hilisrauaaeg on kõige linnuserikkam periood Eestis
Kunstivaldkonnad Arhitektuur Jaguneb: 1) profaanarhitektuur ilmalik 2) sakraalarhitektuur kõik usuga seotud (kirik, kabel, tempel) 3) kindlustusarhitektuur müüritornid, väravad Skulptuur Ristiusu tekkimise aegu skulptuure ei ole, sest ristiusk keelas neid. Skulptuur jaguneb: 1) plastika voolitakse 2) raidkunst marmor põhiline (karara, nn. suhkrumarmor) 3) reljeef seina küljes kinni ühest otsast Maalikunst 1) monumentaalmaal seinamaalid 2) tahvelmaal enamus maalid (alates ikoonidest) 3) miniatuurmaal köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele Lõuend tuleb 14. 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell. Segatakse munavalgega. Graafika Trükitud töö, reljeefsed. (joonia vihikus) Monotüüpia pildilt paberile trükkimine. Graafilisi töid eksponeeritakse klaasi all. Number 27/100 tähendab, et 27. töö 100 st. Mesopotaamia ku...
Viikingid eelistasid sõita rannaäärsetes vetes. Soome põhjalahes palju veealuseid karisid, seepärast liiguti mööda lõunakallast. Tallinnas Iru linnus, sealt leitud viikingipäraseid esemeid, elanikud tegid sel perioodil kõrge kvaliteedilist keraamikat, siit sattunud potte Rjuriku linnusesse, mis oli viikingite järgmine peatuspaik. Viikingitele iseloomulikud odaotsad Põhja Eesti linnustes, rünnakud viikingite poolt? Võidi hästi läbi saada ja mõned eestlased võisid koos viikingitega retkedel käia. Eestis araabiapärast hõbedat. Eestus viikingite käes olnud tugipunkti ei tunta. 800 1050 intensiivistub linnuste rajamine, asula linnuse kõrval. Retkedel ei osalenud korraga palju mehi. Muutus kalmetes , uueks jooneks, see et tähtsamaid surnuid hakatakse ümbritsema kiviringidega. Maahauad: 1. põletusmatus maa sees. 2. laibamatus maa sees, 10. - 11 saj lõpp/algus, seostatud ristiusu levikuga.
Tekkisid uut tüüpi kindlustatud asulad ja hooned. Aeste'id (Tacitus 98 pKr). Vanem rauaeg (1.-4. saj) ja kesmist rauaaega (5.-8. saj) peetakse suureks Läänemere äärsete hõimude tõusuajaks. Tihenesid suhted naaberaladega. Roomlasi huvitas merevaik ja karusnahad. Rooma viivat teed nimetati merevaiguteeks. Roomast jõudsid siia pronksehteid, vask- ja hõbemünte. I aastatuhande keskel pKr tihenesid sidemed ülemerenaabritega - Suhted Skandinaavia viikingitega viitavad Lääne-Leedus rajatud linnuste vöönd. Balti hõimud- I aastatuhande keskpaiku ilmnevad matmisviisis kohalikud eripärad, mis viitavad etniliste rühmade eristumisele. 12. sajandiks on kujunenud välja etnosed. Kursid - Kuramaal ja Klaipedanil elav rahvas. Semgalid - Põhja-Leedu alad. Seelid - Ida-Leedu. Zemaidid - Alam-Leedu ehk lauskmaalased, üks tulevase Leedu rahva põhihõime. Aukstaitid - Ülem-Leedu ehk mägismaalased. Leedulased, kes sulasid
MMG konspekt slaidide põhjal 1.MMG Suurregioonid Arengut mõjutavad tegurid: Looduskeskkond (kliima), asend maailma tuumalade suhtes, rahvastikuprotsessid, kultuuriline omapära. Samuel Huntingtoni järgi on tsivilisatsioon suurim iseseisev olemusvorm, ilmselt kõige kauem kestnud inimkooslus üldse. Tsivilisatsioonid on suured, sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristab neile omane maailmavaade ja ellusuhtumine ning sel alusel kujunenud religioon, filosoofiad, mõtlemis- ja toimimisviisid, kultuuripärand ning kõige selle taga olev omapärane ajalookäik. Muutus läbi karismaatilisejuhi: stabiiline ühiskond, stagnatsioon kaos võimalus innovatsiooniks/uus kord (karismaatiline juht) stabiiline ühiskond… Valitsuse evolutsioon: ratsionaalne valitsus traditsiooniline valitsus võimuvahetus/karismaatiline valitsus ratsionaalne valitsus. Passioners energilised juhid, kellel on ...
14% karjalastest valdavad oma rahva keelt teise keelena (1989. aasta andmed, Narodõ 1994: 441). Ajalugu I aastatuhande II poolel pKr oli karjalaste tuumikalaks ilmselt Laadoga järve ja Soome lahe vahel asuv Karjala maakitsus (kannas). Elatuti peamiselt maaviljelusest ja karjakasvatusest, ent ka kalapüük ja küttimine olid jätkuvalt olulised. Skandinaavia ja Islandi saagades esineb Karjala (Kyrjala, Kaerjaland, Karela) juba alates 8. sajandist. Ilmselt oli karjalastel Skandinaavia viikingitega nii sõjalisi kui kaubanduslikke kokkupuuteid. 10. sajandist on teateid Korela- nimelisest asulast Laadoga läänerannal (soome k Käkisalmi, praegu Priozjorsk). Vene allikais mainitakse Karjalat (Korela) esmakordselt 1143. 9. sajandi lõpul tekkinud Kiievi Russ ulatus karjalaste aladeni ning järgnevate sajandite jooksul läks Karjala kannase lõuna- ja idaosa selle riigi koosseisu. Idapoolsetest karjalastest said Kiievi Russi vasallid ning nad võtsid vastu õigeusu
uurida kahes plaanis: kas tulevikku tagajärjed ühiskonna arengule. või minevikku vaadates, kusjuures Muistse Eesti sõjandus Muistses Eestis, s.o kuni 13. sajandi Eesti oli oma arengus võrreldes näi- esimese veerandini, oli sõdur iga vaba teks Lääne-Euroopaga tublisti maha relvakandevõimeline mees, kes varus- jäänud. Võrdlusjooni leiame pigem tas ennast oma jõukuse kohaselt ja Skandinaavia viikingitega, kellel pol- läks sõtta jalgsi, laeval või ratsa. Sama- nud arenenud riiklust, kuid nende sõ- moodi sõditi kõikjal maailmas, kuid jakultuur ületas eestlaste oma. EESTI SÕJAAJALUGU Slaavi aladega võrreldes on oluline, et osavad eestlased hirmu rüüsteretkede- Skandinaavia ja Bütsantsi mõjul are- ga. Eestlaste retked kuuluvad Lääneme-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
