Võrumaa Kutsehariduskeskus Ettevõtluskeskkond Eestis aastal 2013-2014 Juhendaja: Anu Seim Õpilane: Marelle Laiv Väimela 2014 Sissejuhatus Annan ülevaate ettevõtluskeskkonnast Eestis. Mis mõjutab ettevõtluskeskkonda, milline on selle roll ja tähtsus, ning milline on visioon ? Ettevõtluskeskkond Ettevõtluskeskkond loob võimalusi või takistab ettevõtete alustamist, arengut ja tegevust. Ettevõtluskeskkonna jätkusuutliku arengu eelduseks on inimeste ligipääsu tagamine teenuste kättesaadavusele. Ettevõtluskeskkonda mõjutavad riigimajanduskeskkond ja ettevõtlustingimused. Riigi majanduskeskkond: · majanduse avatus · valitsemise efektiivsus · finantsturgude toimimine · tehnoloogiline areng · infrastruktuuri arengutase · juhtimisoskused
Ettevõtluskeskkond Eestis Ettevõtluskeskkond loob võimalusi või takistab ettevõtete alustamist, arengut ja tegevust. Ettevõtluskeskkonda mõjutavad riigimajanduskeskkond ja ettevõtlustingimused. Riigimajanduse keskkonna alla kuuluvad majanduse avatus, valitsemise efektiivsus, finantsturgude toimimine, tehnoloogiline areng, infrastruktuuri arengutase, juhtimisoskused, tööjõu paindlikkus ja seadusandlus. Ettevõtlustingimused on näiteks finantsvõimalused, valitsuspoliitika, valitsuse programmid, haridus ja täiendkoolitus, teadus- ja arendustegevuse kasutamine, ärikeskkond ja seadusandlus, kultuurilised ja sotsiaalsed normid ja ettevõtluseks vajaliku infrastruktuuri olemasolu. Ettevõtluse tähtsus ja roll majanduses põhineb järgnevatel aspektidel: * ettevõtlus on alati eesmärgistatud ja kindlustab inimeste ja kogu ühiskonna eluvajaduste rahuldamist; * oma olemuselt on ettevõtlus uute ideede ja tulude suurendamise võimaluste p...
Ettevõtte kasv ja tema edukust mõjutavad tegurid NIMI Ettevõtluskeskkond •Poliitiline keskkond •Majanduslik keskkond •Sotsiaalne keskkond •Tehnoloogiline keskkond Arenenud infrastruktuurid ehk taristud • Juurdepääs teedele •Telefoni/internetiside •Ühistransport •Lasteaiad ja koolid •Üldine heakord •Kvalifitseeritud tööjõu olemasolu •Klientide/koostööpartnerite läheuds •Toetuse võimalus (eriti alustav ettevõte) Ettevõtte kasv •Majanduslik kasv •Strateegiline kasv •Struktuurne kasv •Organisatsiooniline kasv
Klassikalisel liberalismil on ka oma majanduslik külg -- majanduslik liberalism. Sotsiaalliberalism 20. sajandi liberalism Riik peab juhtima majandust Inimestel peavad olema võrdsed võimalused Liberaalne erakond Eestis: Reformierakond Tegemist on ettevõtjasõbraliku erakonnaga, kes soosib äriühingute madalaid makse või maksudest loobumist. Riiklikud toetus ja abirahad ning pensionid peaksid olema minimaalsed. 1. Liberaalide jaoks on avatud ja atraktiivne ettevõtluskeskkond stabiilse majanduskasvu alus. 2. Eesti poliitikas rõhutatakse, et riigi ülesanne on tagada toimimiseks soodne keskkond ning indiviidid peaksid selles ise hakkama saama, täiendavale abile lootmata. 3. Koalitsiooni sotsiaalpoliitika eesmärgiks on teenimisvõimaluste loomine töövõimelistele inimestele ning piisava toetuse määramine abivajajatele. 4. Reformierakond ei poolda inimeste deklareeritud tulu avalikustamist ega usu, et see aitab tulumaksu laekumist parandada. 5
Ettevõtluskeskkond. Sise- ja väliskeskkond. Loetle alpool toodud tabeli esimeses veerus oma eelnevalt püstitatud äriideega seotud makrokeskkonna tegureid. Pööra seejuures erilist tähelepanu erinevatele muutustele makrokeskonnas. Kirjelda tabeli teises ja kolmandas veerus, kuidas need tegurid mõjutavad äriidee teostamist. MAKROKESKKONNA VÕIMALUSED OHUD TEGURID Kuidas mõjutavad? Kuidas mõjutavad? Looduskeskkond Looduslikud ressursid on keskkonnaõigus ettevõtte tooraineallikaks. Eesti ökoloogiline seisund on suhteliselt hea, inim tekkeline reostus maismaal on suhteliselt väike / ei sega äritegevust Majanduskeskkond Näiteks on oluline arvestada majandustsükli...
ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES "FINANTSARVESTUS" ÄRIPLAAN Koostajad: Sten Lepamaa Gert Sarapuu Juhendaja: Anne-Liis Simson Esitatud: (kuupäev) Kaitstud: (kuupäev) Hinne: TALLINN 2012 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSION JA ÄRIIDEE 4 2.2. UUS ETTEVÕTE 4 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD 5 4. ÄRIPROJEKT 4.1. TURG 5 4.1.1. Turu k...
üle uhked olema. Kuidas saadakse e-residendiks? E-residendiks võib saada igaüks, kuid Polisei- ja Piirivalveamet kontrollib isiku tausta, ning annab seejärel kinnituse kas isik on sobiv. Kui on kriminaalset tausta, siis e-residendiks saada ei saa. Kui kogu maailm võtaks kasutusele e-residentsuse, saaksime me tulevikus teenusieid osta teistest riikidest, ning kaup saabuks oma riiki. Toode on kogu Eesti ettevõtluskeskkond. Milline on Kaspar Korjuse töö e-residentsuse alal? Pean mainima, et mulle avaldas tõsiselt muljet, et nii noor inimene oma elus nii kaugele juba jõudnud on. Selliseid noori talente, nagu Kaspar Korjus, vajab Eesti. Kaspar räägib, et töö on väga väljakutsuv ning saab palju suhelda riigi ametnike ja teiste riikidega. E-residentsusega töötavad inimesed peavad endale tihti esitama küsimuse: Kes on nende klient
Tarnijakindlus puudub Oskusteabe puudumine Logistiline kaugus sõlmpunktidest Asukoht ei ole hea Võimalused: Toetused, subsiidiumid, algkapitali saamise võimalus Konkurentsi vähenemine Raske siseneda tegevusvaldkonda teistel konkurentidel Mugav laieneda uutele sihtturgudele Seadusandluse muutus meie kasuks Hea ettevõtluskeskkond Maksusoodustuste saamine Ohud: Konkurentsi tihenemine Tarbijate ostujõudluse vähenemine Uudsus – tarbijad ei pruugi toodet/teenust omaks võtta Poliitilised ja seadusandlikud piirangud MIKROKESKKONNA ANALÜÜS: Kriitilised edutegurid: o Oskused o Personal o Asukoht o Load, litsensid o jms Tuumkompetentsid:
- Olemasolevate asjade arendused • Kõrgharidus seostub väljakujunenud - Haara kinni lahedast ideest ettevõtjaga - See peab sulle meeldima - Isiklik kogemus ja tunnetus - Idee teisenemine • Peamine takistav probleem: konkurendid - Elluviimine!! • Ettevõtluskeskkond (taristu etc): Eestis hea Kas äriidee peab olema innovaatiline? ÄRIIDEE OLEMUS • VALUVAIGISTI- lahendab probleemi, aitab edasi - Praktiline idee minna • VITAMIIN- seos minu tänase valuga nõrk, tore asi - Innovaatiline idee • TUALETTPABER- tarbekaup, tähtis hind
ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES ÄRIPLAAN Koostajad: Juhendaja: Esitatud: (kuupäev) Kaitstud: (kuupäev) Hinne( punktid): ÕPPEAASTA 2012/2013 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 2 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSION JA ÄRIIDEE 2.2. UUS ETTEVÕTE 4 2.3. TEGUTSEV ETTEVÕTE 5 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD 5 3.2. MUUTUSED ETTEVÕTLUSKESKKONNAS 5 4. ÄRIPROJEKT 4.1. TOODE/TEENUS 6 4.2. TURG 6 4.2.1. Turu kirjeldus 6 4.2.2. Tarbijaskonna määratlus 6 ...
Teaduspark Teaduspark (ka tehnoloogiapark) on ehitiste piirkond, mille ülesandeks on majandusel põhinev teaduse arendamine. Ettevõtluse tähtsus majanduses - Ettevõtlus on alati eesmärgistatud ja kindlustab inimeste ja kogu ühiskonna eluvajaduse rahuldamise. Oma olemuselt on ettevõtlus uute ideede ja tulude suurendamise võimaluste pidev otsing, tagades sellega ühiskonna progressiivse arengu. Tulud ettevõtlusest on iga riigi ja piirkonna üheks põhiliseks sissetulekuallikaks. Ettevõtluskeskkond keskkond, milles ettevõte tegutseb. Ettevõtlusprotsess - Selleks et ettevõtjana tegutseda on vaja leida äriidee, tegema selle kinnisideeks, et sellega on võimalik teenida kasumit, olema valmis riskima, koostada äriplaan, et prognoosida tulemus, tuleb tagada kapital, kindlustada selle kapitali kättesaadavus, ettevõtte asutamine. PEST analüüs kirjeldab majanduskeskkonna erinevaid aspekte ja seda kasutatakse ettevõtte tegevuskeskkonna analüüsil.
Harjumuslik ettevõtja – ettevõtja, kel on juba varasem ettevõtluskogemus olemas. 12. Nimeta ettevõte asutamise tasandid koos neid iseloomustava põhjendustega. Ühiskonna tasand- iseloomustab, millise konkreetse nõudmise täitmiseks on ettevõte loodud Piirkonna tasand- mida on ettevõte suuteline pakkuma piirkonnas, kus ta asub Ettevõtte tasand- milleks on ettevõte vajalik iseendale 13. Kuidas jaguneb ettevõtluskeskkond? Väliskeskkond ja sisekeskond. Väliskeskkond jaguneb omavahel omakorda makrokeskkonaks ja mikrokeskkonaks. 14. Millest koosneb organisatsiooni sisekeskkond? Iseloomusta neid tegureid. Sisekeskkond hõlmab elemente organisatsiooni sees. Näiteks töötingimused, firma juhtimisstiil, ressursid, organisatsioonikultuur, sündmused. Need mängivad rolli töötajate käitumises, ettevõtte tegevuses ning otsuste langetamisel. 15
kodumajapidamiste laenudest üle 80% olid eluasemelaenud ning mittefinantsettevõtete investeeringutest moodustavad hooned ja rajatised üle kolmandiku. Seega läks suur osa laenurahast kinnisvara soetamiseks sellealaseks äritegevuseks, mitte aga ekspordipotentsiaali tõstmiseks. Ehitusbuum kasvas ehitussektori hõive aastatel 2004-2007 peaaegu kahekordseks, tekitades tööjõupuudust ning palgasurveid konkureerivates sektorites. Eesti soodne ettevõtluskeskkond on toonud riiki suures mahus otseinvesteeringuid finantssektorisse, kaubandusse ning kinnisvara- ja äriteenindusse( kokku 73% aastatel 1994-2008). Kõigest 14% otsestest välisinvesteeringutest on läinud ekspordipotentsiaaliga töötlevasse tööstusesse. Euro kasutuselevõtu kursil püsimine ning märgid majanduse toibumisest on taas liigi meelitamas välisinvestoreid. Euro kasuselevõtu mõjud; parem majanduskavu potentsiaal, kindlam finantskeskkond, usalduse suurenemine välisinvestori
................................................................................................................5 1.1. Jaekaupluste tüübid..................................................................................................6 1.2. Jaekaubanduskeskkond ...........................................................................................7 1.3. Jaekaubanduse rahvusvahelistumine....................................................................10 1.4. Rahvusvaheline ettevõtluskeskkond......................................................................12 2. Selver Latvia SIA ettevõtlusekeskkond........................................................................17 2.1. Mikrokeskkond.......................................................................................................17 2.1.1. Hankijad............................................................................................................18 2.1.2. Konkurendid............................
maksudeklaratsioonide täitmisele kuluva aja edetabelites tõstsid Eesti üldkokkuvõttes 8 koha võrra kõrgemale. Arvestades ka varjatud maksud maksukoormusesse on Eesti maksukoormus kõrge. Maksukeskkond ei ole kummist, maksukoormust ei saa lõpmatuseni tõsta. Öeldu ei tähenda muidugi seda, et riigi maksutulu tuleks vähendada, vaid pigem seda, et selle kasv peaks olema mõõdukam ja vaoshoitum, kui see viimastel aastatel on olnud. ·Kasutatud kirjandus 1. O. Raju. Ettevõtluskeskkond Eestis, loengukonspekt 2010 2.Riigikogu toimetused 2007-2010 3.Eesti Statistikaameti pressiteated. 2006 - 2010. / ToimS. Maanso. Tallinn: Statistikaamet. 4.T. Rõõm. Tootmistegurite maksustamine ja tööpuudus eestis. 2005 5.V. Haavasalu. Suur maksukoormus õõnestab eesti jalgealust, Äripäev 2010 6.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Logistika ja kinnisvara õppetool ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES "ETTEVÕTTE MAJANDUSÕPETUS" ÄRIPLAAN OÜ Klaasimaailm Äridefinitsioon: Koostajad: Juhendaja: Signe Liiv Esitatud: Kaitstud: Hinne: TALLINN 2008 2 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSIOON JA ...
ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES ÄRIPLAAN Koostajad: Juhendaja: Anne-Liis Simson Esitatud: (kuupäev) Kaitstud: (kuupäev) Hinne( punktid): ÕPPEAASTA 2011/2012 Arvesse võetakse ainult selle vormi alusel koostatud tööd SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSION JA ÄRIIDEE 2.2. UUS ETTEVÕTE 4 2.3. TEGUTSEV ETTEVÕTE 4 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD ...
Kulude struktuur on erineva suurusega ehitusettevõtetes erinev (vt allolev tabel). Suurim erinevus on sisseostetud tööde osakaalus. Hooajalisus Kuigi enamus ehitustöid tehakse soojal perioodil, jätkub ehitusettevõtetel tööd aastaringselt. Arendusprojektid püütakse planeerida siiski nii, et talveperioodi jääksid sisetööd. Sobivaim ettevõtlusvorm Ligikaudu 75% ehitusettevõtetest on osaühingud ja 20% aktsiaseltsid. Ülejäänud on füüsilisest isikust ettevõtjad. Ettevõtluskeskkond Iga ettevõte on paratamatult seotud teda ümbritseva keskkonnaga ja seega mõjutavad tema tegevust paljud tegurid, mis tulenevad sellest keskkonnast. Suhtlemine keskkonnaga avaldub ettevõtja või juhi põhitoimingutes – kavandamises, organiseerimises, kontrollimises- ja seetõttu peavad ettevõtjad tundma oma keskkonda hästi ja olema teadlikud seda mõjutvatest teguritest. Ettevõtluskeskkonna mõjuritena eristatakse ettevõttesiseseid ja ettevõtteväliseid tegureid
Tallinna Tehnikaülikool. Äriplaan OÜ Siimax Katre Niinemägi Tallinn 2015 Sisukord 1.Äriidee ja ettevõtte tutvustus 2.Turundus 2.1.Müük 2.2.Ettevõtte turg 2.3.Tarbijad 2.4.Hinnad 2.5.Konkurendid 2.6.Turustamine 2.7.Marketing 3.Äri ettevõtluskeskkond 3.1.Riskid ettevõtluskeskkonnas3.2.Majanduskeskkond 3.3.Makromajanduslikud mõjurid 3.4.Inimressursid 4.Tootmine ja teenindus 4.1.Tooted/teenused 5.Äri juhtimine 5.1.Ettevõtte struktuur 5.2.Palkade eelarve 5.3.Personal 5.4.Ettevõtte infosüsteem 6.Äriplaani finantseelarved 7.Äriplaani finantsanalüüs 7.1.Tundlikkuse analüüs 7.2. Investeeringute tasuvuse analüüs 1.Äriidee ja ettevõtte tutvustus
Seetõttu jätavad paljud inimesed oma sõidu tegemata. Seega loob ÜT olukorra parandamine elanikele palju paremad liikumisvõimalused. Mõju rahvastiku arengule ÜT ei oma otsest mõju rahvaarvule kohtadel, kuna see sõltub eelkõige muudest teguritest, näiteks töökohtade olemasolust, õppimisvõimalustest ja erinevate teenuste olemasolust kohalikul tasandil. Pikemas perspektiivis võib rahvaarv kohtadel kasvada, kui ettevõtluskeskkond paraneb ja juurde luuakse uusi töökohti, samuti kui paranevad liikumistingimused, sealhulgas ühistranspordi kättesaadavus ja kvaliteet. Mõju turvalisusele Turvalisuse halvenemine ühistranspordi teenindustaseme ja kvaliteedi langemise, ühistranspordi infrastruktuuri mittearendamise, samuti hõredate sõidugraafikute ja informatsioonipuuduse tõttu on negatiivne mõju, mis teeb muret ning vähendab ÜT atraktiivsust. Mõju tööstustele ja ärikeskkonnale
he_magic_washing_machine.html videoloeng 9:16 aga Eesti? Forbes avaldas oma iga-aastase edetabeli riikidest, kus on kõige parem ettevõtluskeskkond. Hoolimata loiust majandusest valitseb edetabeli tippu Euroopa, eriti Skandinaavia maad. Eestil nii hästi ei läinud.
suurus, aus tulu tagab talle kõrgema pensioni ja kõrgema puhkusetasu ning sellest sõltub ka tema laenusaamis võimalus pankades. Tervisekahjustuse, töövõimetuse või töötuks jäämise korral annab ametlik palk juurde majanduslikku kindlust. Elanikud on muutunud teadlikumaks ja hakanud mõistma, et ebaseaduslike töötasude maksmine mõjutab kogu ühiskonda ja lisaks ümbrikupalga saajal endal vähenevad sotsiaalsed hüved. Samuti kahjustub ettevõtluskeskkond. Kasutatud kirjandus: (1) http://www.ti.ee/index.php?article_id=538&page=349&action=article& (2) http://www.e24.ee/867280/umbrikupalk-viis-eestist-100-3-miljonit-eurot/ (3) http://rajaleidja.ee/84088/ (4) http://www.raamatupidaja.ee/Default.aspx?PublicationId=86ec3f72-740c-4fa2- 87e4-38ce5926d36a
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND ETTEVÕTLUSE ÕPPETOOL ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES "ETTEVÕTTE MAJANDUSÕPETUS" ÄRIPLAAN Äri definitsioon: Ettevõtte eesmärgiks on pakkuda õpilastele teenust kooliülesannete lahendamisel. Koostajad: Robert Risti Kaspar Põldemaa Siimu Rom Luise Tiks Marko Rõõmusoks Juhendaja: Signe Rosenberg Esitatud: (kuupäev) Kaitstud: (kuupäev) Hinne: (punkti) TALLINN 2 Ettevõtte...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND ÄRIKORRALDUSE INSTITUUT ETTEVÕTLUSE ÕPPETOOL ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES TMJ3331 “ETTEVÕTLUS JA ÄRI PLANEERIMINE” ÄRIPLAAN Äri definitsioon: NFC maksusüsteem kohvikutes Koostajad (nimi, e-mail): Alina Olivson ([email protected]) Karina Troškina ([email protected]) Aleksandra Kotseva ([email protected]) Aleksander Lilišentsev ([email protected]) Juhendaja: Hinne: (punkti) TALLINN 2015 Ettevõtte nimetus: One Second Payment Asukoht, aadress: Raja 15, 12618, Tallinn Estonia Telefon, e-mail: +372 534 851 76, [email protected] 2 1. KOKKUVÕTE (sisal...
1.KLASSIKUD Adam Smith Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: • tööviljakuse kasv • turukonkurents • kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt(õiguskord, riigikaitse, avaliku teenused, sh haridus) Vaba turu eeltingimused: • Vaba vahetus ja konkurents • Nähtamatu käsi(lihtsustatud ideaal):liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad;kriitika: ebapiisav sotsiaalsete ja majanduslike võimusuhetega arvestamine • Individuaalsete huvide järgmine tasakaalus sotsiaalsete normidega, institutsioonidega • Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev v...
1.KLASSIKUD Adam Smith Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: • tööviljakuse kasv • turukonkurents • kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt(õiguskord, riigikaitse, avaliku teenused, sh haridus) Vaba turu eeltingimused: • Vaba vahetus ja konkurents • Nähtamatu käsi(lihtsustatud ideaal):liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad; kriitika: ebapiisav sotsiaalsete ja majanduslike võimusuhetega arvestamine • Individuaalsete huvide järgmine tasakaalus sotsiaalsete normidega, institutsioonidega • Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev ...
Toetava ja proaktiivselt arengut juhtiva avaliku sektoriga Eesti avalik sektor on orienteeritud ettevõtete konkurentsivõime ja rahvusliku rikkuse kasvatamisele. Riik kasutab sotsiaalmajanduslikke väljakutseid ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks. Võtmeväljakutsetele vastamiseks suudetakse koostööd teha poliitikavaldkondadega üleselt, kaasates ka valitsusväliseid partnereid. [2] Eesti ettevõtluskeskkond on üldjoontes ettevõtjasõbralik, omades samas märkimisväärset paranemispotentsiaali saamaks suurepäraseks kõikidele siin tegutsevatele ettevõtjatele. Maksusüsteem sisaldab mitmeid ettevõtluse vaatepunktist positiivseid omadusi, samas pakkudes võimalusi edasisteks arenguteks. Ka on välja 8 arenenud toimiv tugistruktuur ettevõtluse toetamiseks. Oluline on Eesti rahvusvahelise
• Firma ja organisatsiooni erinevused – firmad erinevad teistest organisatsioonidest oma eesmärgi tõttu – on orienteeritud kasumi saamisele. Kui firma ei saavuta seda eesmärki, kaob majandusväljalt. • Foucault organisatsioonikäsitlus Hierarhia, võimudistants. Kontroll, järelevalve. Vahetu kontroll jms. • Weberi organisatsiooni käsitlus Eesmärk: debürokratiseerimine. • Kuidas võib ettevõtluskeskkond mõjutada firma jätkusuutlikkust? Kui soodne on keskkond ettevõtluse jaoks, jõukamas riigis võivad paremad võimalused olla, võrgustikute olemasolu lihtsustab ettevõtlust jne • Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 18, 20 6. Loeng – Kapitalide käsitlused Kapital – ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks • Inimkapital – kapital, mis ei ole selle kandjast eraldatav: haridus ja
• Struktuuri(muutumis)poliitika • Protsessi(toimimis)poliitika • Sektori(tööstus, teenindus jne.)poliitika • Geo- ja regionaalpoliitika (riik, regioon, maakond, linn, vald jms.) • Instrumendi (eelarve-, raha-, maksu- jne.) poliitikad 1.3. Riik, riigi ülesanded majanduses • Julgeolek (väline ja sisene) • Ühiskondlik infrastruktuur • Rahvastik ja sotsiaalne hoolekanne • Ressursi- ja keskkonnakaitse • Ettevõtluskeskkond (seadused jms.) • Tööandjate ja –võtjate, tootjate ja tarbijate sidustamine 2. 1. Majanduspoliitika • Poliitika- valitsemise , eesmärkide ja võimaluste ühitamise kunst • Majanduspoliitika – (riiklike) abinõude kogum, mis on suunatud majanduslike eesmärkide saavutamiseks; • Eesmärgid jagunevad korra-, struktuuri- ja protsessipoliitilisteks või põhilisteks, teisesteks ja alleesmärkideks
Valuutafondi (IMFi) abipaketi saamisel järgida lubas. (http://www.arileht.ee/artikkel/466929 , 02.05.2010) Allpool on toodud Ungari import ja eksport alates 2004. aastast (http://www.stat.ee/30237, 02.05.2010): 5 INVESTEERIMINE UNGARIS Üldiselt: Välisinvesteeringuid meelitavad Ungarisse sõbralik ettevõtluskeskkond, hästi arenenud õiguslik raamistik, äriühingute maksusüsteem, suhteliselt odav ja hästi haritud tööjõud ning soodne geograafiline asend. Soodsa investeerimiskliima tõttu oli Ungari pikka aega peamine investeeringute sihtriik regioonis ning Ungari valitsus on välisinvesteeringute ligimeelitamise seadnud üheks oma peaeesmärgiks. 1988. aastast kehtib välisinvesteeringute seadus, millega tagatakse, et välismaiseid investoreid koheldakse vähemalt sama soodsalt nagu kodumaiseidki.
bürokraatia – koolitatud inimeste grupp, kelle ülesandeks on töö koordineerimine ja kontroll. Foucault organisatsioonikäsitlus Organisatsiooni füüsiline keskkond (arhitektuur) viitab organisatsiooni struktuurile – hierarhiale ja võimudistantsile (vanglad, haiglad). Gruppide moodustumise võimalus sõltub inimeste paiknemisest organisatsioonis. Kontroll, järelevalve. Järelevalve subjektiks on kõik (ka kõrge positsiooniga töötajad) organisatsiooni liikmed. Kuidas võib ettevõtluskeskkond mõjutada firma jätkusuutlikkust? NT. kui riik on väga jõukas, suudab see ettevõtluskeskkonda toetada suurte ressurssidega, samas kui vaesem riik ei saa ettevõtluskeskkonda palju toetada. Kapitalide käsitlused Inimkapital - kapital, mis ei ole selle kandjast „eraldatav“. – haridus ja oskused, tervis; – motiveeritus ja väärtused; – indiviidi-põhine kapital. Sotsiaalne kapital - sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus.
õigustloovate aktide seadustele vastavuse üle. analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid lahendab eraõiguslike isikute vahel diskrimineerimise üle tekkinud vaidluse põhiseaduse ning teiste seaduste alusel. TEEMA 7 26. Riik, maakond ja kohaliku omavalitsuse üksus (vald, linn ) kui ettevõtluskeskkond ning milliste vahendite / meetmetega saavad antud institutsioonid osaleda antud ettevõtluskeskkonna kujundamisel. 27. Avaliku ja erasektori koostöö alused, valdkonnad ja vormid. Avaliku ja erasektori koostöö vormid: Erastamine – riigi vara müümine/võõrandamine, kauba/teenuse pakkumise kontrolli loovutamine eraettevõttele, et elavdada turgu Lepinguline delegeerimine – parema teenuse osutamiseks delegeeritakse
bürokraatia koolitatud inimeste grupp, kelle ülesandeks on töö koordineerimine ja kontroll. 9) Foucault organisatsioonikäsitlus Organisatsiooni füüsiline keskkond (arhitektuur) viitab organisatsiooni struktuurile hierarhiale ja võimudistantsile (vanglad, haiglad). Gruppide moodustumise võimalus sõltub inimeste paiknemisest organisatsioonis. Kontroll, järelevalve. Järelevalve subjektiks on kõik (ka kõrge positsiooniga töötajad) organisatsiooni liikmed. 10) Kuidas võib ettevõtluskeskkond mõjutada firma jätkusuutlikkust? NT. kui riik on väga jõukas, suudab see ettevõtluskeskkonda toetada suurte ressurssidega, samas kui vaesem riik ei saa ettevõtluskeskkonda palju toetada. 8.loeng 1) Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused Featherstone (1991) ja tarbimiskultuur. Kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile: kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus;
ETTEVÕTE. ETTEVÕTLUS. ETTEVÕTJA. Ettevõtluse müüdid või tegelikkus: 1) Ettevõtjaks sünnitakse, mitte ei saada. 2) Ettevõtjaks olemine on ainus võimalus olla täielikult sõltumatu, iseenese boss. 3) Ettevõtlusega võib üleöö rikkaks saada. 4) Parem on olla ettevõtte ainuomanik, kuna siis jääb kogu teenitav tulu endale. 5) Ettevõtte võib rajada, kasutades teiste inimeste raha (nt võttes pangalaenu või saades hankijatelt krediiti) ja riskides ise vähesega. 6) Raha teeb raha. 7) Ettevõtja edu määrab suuresti õnn ta oli kogemata õigel ajal õiges kohas. Teadmised ja oskused on seejuures vähe olulised. 8) Ettevõtja peamine motivaator on raha, ta tahab teenida suurt kasumit, et saaks seda kulutada. 9) Ettevõtja on tegutseja, mitte mõtleja. Ettevõtja võtab suuri riske. 10) Ettevõtte rajamise järel saab oma ärist kohe ära elada. Erinevad ettevõtluse (ja ettevõtja) käsitl...
Üks suurim oht, mis mõjub ekspordile ja investeeringutele on kindlasti viimasel ajal päevakorral olnud ülemaailmne majanduskriis. Kui välisriikides hinnad tõusevad, mõjutab see ka meie hinnataset. Kui välisnõudlus hakkab suurenema, siis hakkab ka keemiatööstuse eksport positiivses suunas ülespoole liikuma. 2008.a ekspordi vähenemine ongi suures osas mõjutatud ülemaailmsest majanduskriisi nõudluse vähenemise tõttu. Praeguses majandusolukorras on keeruline investeerida, sest ettevõtluskeskkond pole stabiilne. Eksporti mõjutab ka tugev konkurents välisturgudel. Eesti peab oma keemiatööstust arendama ja toodangu kvaliteeti säilitama, sest konkurentsis püsimiseks on see hädavajalik. 15 Kui teiste riikide keemiatööstus suudab oma konkurentsivõimet kõrgemal hoida, siis ilmselgelt mõjub see meie ekspordile negatiivselt. 16 Kokkuvõte Keemiatööstusel on viimastel aastatel üsna hästi läinud, ekspordimahud on jõudsalt kasvanud
Allikas: Gareis 2007 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 3 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 4 Ettevõte ja ümbritsev keskkond Ettevõtluskeskkond ja huvigrupid Keskkond on kogu ümbritsev maailm, kus on otstarbekas eristada sfääre: Väikeettevõtete edukuse ja kestmajäämise mõjurites eristusid: Ökoloogiline keskkond tähendab loodust laias mõttes. Põhiprobleemid:
; enesekontroll. Töögraafikud, tunniplaanid – “kehade töötajate isiklikud “toimikud” atesteerimine jms.; enesekontroll. Töögraafikud, tunniplaanid – “kehade efektiivne paigutamine” ajas ja ruumis. efektiivne paigutamine” ajas ja ruumis. 22. Kuidas võib ettevõtluskeskkond mõjutada firma jätkusuutlikkust? 11. Kuidas võib ettevõtluskeskkond mõjutada firma jätkusuutlikkust? Poliitiline ja õiguslik keskkond peab tagama jätkusuutiku majandusliku arengu. Lokaalsetel teguritel on siiski Poliitiline ja õiguslik keskkond peab tagama jätkusuutiku majandusliku arengu. Lokaalsetel teguritel on siiski suur kaal, eriti suurriikides. Tehnoloogiad ja nende levik firmades, firmade vahel, riikide vahel ja suur kaal, eriti suurriikides
20%. Kulude struktuur on erineva suurusega ehitusettevõtetes erinev (vt allolev tabel). Suurim erinevus on sisseostetud tööde osakaalus. Hooajalisus Kuigi enamus ehitustöid tehakse soojal perioodil, jätkub ehitusettevõtetel tööd aastaringselt. Arendusprojektid püütakse planeerida siiski nii, et talveperioodi jääksid sisetööd. Sobivaim ettevõtlusvorm Ligikaudu 75% ehitusettevõtetest on osaühingud ja 20% aktsiaseltsid. Ülejäänud on füüsilisest isikust ettevõtjad. Ettevõtluskeskkond Iga ettevõte on paratamatult seotud teda ümbritseva keskkonnaga ja seega mõjutavad tema tegevust paljud tegurid, mis tulenevad sellest keskkonnast. Suhtlemine keskkonnaga avaldub ettevõtja või juhi põhitoimingutes – kavandamises, organiseerimises, kontrollimises- ja seetõttu peavad ettevõtjad tundma oma keskkonda hästi ja olema teadlikud seda mõjutvatest teguritest. Ettevõtluskeskkonna mõjuritena eristatakse ettevõttesiseseid ja ettevõtteväliseid tegureid
Ühiskonna täisväärtuslik sotsiaalne elu on võimalik ainult teatava majandusliku heaolu ning ümbritseva elukeskkonna seisundi puhul. Seetõttu on õige käsitleda säästlikku arengut inimese ning kogu tema elu- ja kultuurikeskkonna, sealhulgas ka rahvuskultuuri arengu kestvusena, jätkusuutlikkusena ja säästvusena. Selles tähenduses: ühiskonna jätkusuutlikkus on tema arengupotensiaali säilitamine, aga ka arendamine tuleviku huvides. 2.2. Ettevõtluskeskkond Ettevõtlus on tegevus, mida ettevõtja arendab. Ettevõtja tegutsemist reguleerivad (piiravad) mitmesugused õigused, kohustused, ressursid jm tingimused, samuti keskkond, kus ta tegutseb. Seda keskkond nimetataksegi kokkuleppeliselt ettevõtluskeskkonnaks. Ettevõtluskeskkonna komponendid on majandus, -tehnoloogiline,- sotsiaalne,- poliitiline,- õiguslik,- ökoloogiline keskkond jmt. Majanduskeskkonna all mõeldakse ühiskondliku majapidamise organiseerimise ja
Siia on teretulnud äri ajama rahvusvahelised ettevõtted, kelle jaoks on oluline innovatsioonisõbralik keskkond, läbipaistev, usaldusväärne ja kiire asjaajamine, hea infrastruktuur ning ligipääs Skandinaavia, Baltikumi ja Loode-Venemaa turgudele. Peale selle meelitavad kohalikud ettevõtted ligi palju välistöötajaid, mis omakorda aitab kaasa rahvusvahelistumisele. 25.millised on Eesti ettevõtete eelised rahvusvahelistumises? Eesti lihtne ja ettevõtjaid vähekoormav ettevõtluskeskkond peab looma unikaalse konkurentsieelise Eestis tegutsevatele ettevõtjatele. Kiire ja paindlik reageerimine nõudluse muutumisele, toodete kõrge kvaliteet, vajaliku oskusteabe olemasolu, tööjõu kõrge kvaliteet, lai tutvusringkond, pikaajaline koostöökogemus välismaal, innovaatilisus ja tootearendus, kaasaegne tehnoloogia 26.milliseid puuduseid ja piiranguid võiks välja tuua Eesti ettevõtete rahvusvahelises positsioonis? Piirangud:
Tulevikus saadava rahasumma nüüdisväärtus arvutatakse Annuiteet on perioodiliselt korduv ühesuurune rahaline makse teatud ajaperioodi jooksul. Eristatakse 3 liiki annuiteeti: o tavaannuiteet, maksed sooritatakse annuiteediperioodide lõpul; o avanssannuiteet, maksed sooritatakse annuiteediperioodide alguses; o viitannuiteet, makseid hakatakse sooritatama alates teatud viitaja möödudes. 25. Ettevõtluse väliskeskkond, iseloomustus, sh ettevõtluskeskkond Euroopas. Poliitiline keskkond seisneb valitsuse tegevuse peamistes poliitilistes eesmärkides: o saavutada riigis majanduse kasv, o tagada madal töötuse määr, o madal inflatsioon, o stimuleerida eksporti, o kindlustada investeeringuid majandusse, o samuti madalad intressimäärad. Poliitilise keskkonna all mõeldakse: õigusaktide ja käitumisnormide kogumit,
Üldiselt jagatakse outsourcing vastavalt teenusepakkuja asukohale kolmeks: Onshore – teenusepakkuja asub lähedal või samas riigis Nearshore – teenusepakkuja asub mõnes lähedal asuvas riigis, samal kontinendil Offshore – teenust pakutakse mõnest kaugemast asukohast, tüüpiliselt Aasiast, Aafrikast või Lõuna- Ameerikast Ehkki enamus kliente eelistab onshore mudelit, eristub sellest trendist Taani ettevõtluskeskkond, kus on kõige kõrgem nearshore (26%) ja offshore (16%) teenuste osakaal. Kõige vähem on valmis oma teenuseid kaugemalt sisse ostma Rootsi (14%) ja Hispaania (14%) ettevõtted. Kuigi puudub selgesti arusaadav trend, mis kirjeldaks riikide vastuvõtlikkust teenuste kaugelt sisseostmisele, võib väita, et ettevõtted, mis hindavad kõrgeimaks konfidentsiaalsust puudutavaid 29 Eesti kogemus Kuigi Eesti antud uuringus ei osalenud, ei ole teenuste sisseost meilegi võõras
pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenused ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks; ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, aga mitte nende rajajaid. 9. Ettevõtluskeskkond, riskid ettevõtluses - Ettevõtlus on tegevus, mida ettevõtja arendab. Ettevõtja tegutsemist reguleerivad mitmesugused õigused, kohustused, ressursid jm tingimused, samuti keskkond, kus ta tegutseb. Seda keskkonda nimetatakse kokkuleppeliselt ettevõtluskeskkonnaks. Ettevõtluskeskkonna komponendid on majandus-, tehnoloogiline-, sotsiaalne-, poliitiline-, õiguslik- ja ökoloogiline keskkond. Ettevõtte loomisel tuleb
Tulu kujuneb erinevate komponentide abil Püsiv tulu nt palk Juhuslik tulu summana (loteriivõit) β (näitab palju kandub juhuslik tulu üle jooksvasse tarbimisse) C=αYp α konstant, mis näitab palju püsivast tulust läheb tarbimisele, võrreldav tarbimise piirkalduvusega Keynsi (üks ja seesama tulu element) ja selle hüpoteesi vahe on kuidas kujuneb kulu. Millest sõltuvad investeeringud? Intressimäär Kasumimäär Ettevõtluskeskkond o Ressursside olemasolu o Laenuressursside kättesaadavus o Infrastruktuur o Regulatiivne raamistik o maksud KOGUNÕUDLS JA KOGUPAKKUMINE. MAJANDUSTSÜKKEL Tulud=kulud potentsiaalne tootmismaht- meil on ressursid, kapital, tehased. Me ei saa teha autotööstust – pole ressurssi. Teeme selle mida saame. Tootmistegurid on täismahus koormatud. Kogupakkumine on vertikaalne joon, sõltub turumajandusest. Jõuab
(Tallinna Tehnikaülikool 2006: 82) Lõpuks uuriti, mis pakkus ettevõtjale esimesel aastal kõige rohkem rõõmu ja mis ei meeldinud ettevõtjale üldse. Selle küsimuse ideeks on saada osa alustava ettevõtja rõõmudest ja muredest. 1.7 Ettevõtte alustamine Kõigepealt küsiti intervjueeritavalt ettevõtte alustamise aastat, sest mida kauem aega tagasi ettevõte loodi, seda erinevam oli ettevõtluskeskkond ja seda tuleb informatsiooni analüüsi- misel arvesse võtta. Seejärel küsiti ettevõtte tegutsemise valdkonda ja põhitegevust. See on oluline, sest erinevates valdkodades on vaja erineval määral spetsiifilisi teadmisi. Siis küsis autor, kust üldse tuli äriidee ja kui kaua läks idee tekkimisest firma loomiseni. Järgmiseks uuriti, kui palju ettevõttel oli konkurente ja mis oli ettevõtte konkurentsieelis. Teooria kohaselt on see, kas hinnaeelis või eristumine positiivses mõttes
täitma. (6) ÕK teostab järelevalvet õigusaktide välislepingutele vastavuse üle. (9) Õiguskantsler teostab järelevalvet põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle täidesaatva riigivõimu asutuste poolt varjatult isikuandmete ja nendega seonduva teabe kogumise, töötlemise, kasutamise ja järelevalve korraldamisel. Teema 7. Avaliku ja erasektori koostöö alused ja korraldus 26. Riik, maakond ja kohaliku omavalitsuse üksus (vald, linn ) kui ettevõtluskeskkond ning milliste vahendite / meetmetega saavad antud institutsioonid osaleda antud ettevõtluskeskkonna kujundamisel. ( Loengu ja seminari materjalid) Riik: 1. Soodsam maksusüsteem. Ettevõtluskeskkonna jaoks on äärmiselt olulised soodsad tingimused äritegevuseks. Kui riik määrab ettevõtetele liialt suure maksukoormuse, siis ei ole ettevõtjate jaoks atraktiivne ja kasumlik antud riigis ettevõtlusega tegeleda.
klastritele omane kultuur vähendab transaktsioonikulusid ja loob sünergiaid; ettevõtlikkus, õppimine ja innovatsioon, millest saab regiooni elulaadi ja (mikro)kultuuri osa; normide- väärtuste raamistik tagab stabiilsuse, teadmiste ja inimkapitali taastootmise institutsionaalse õppimine võime, millega seda raamistikku jätkuvalt ja loovalt uuendada. evolutsiooniliselt arenenud sektori-läbised ettevõtlusvõrgustikud Hea ettevõtluskeskkond (miljöö), mis tagab uued nišid (uutele) ettevõtetele ja uute klastrite tekke; koostöö ja konkurentsi balansseeritus: teatud tasemel toimuv koostöö on konkurentsi aluseks ja tagab innovatsiooni; spetsialiseerumise, teadmiste ja oskamise (know how) kasvu ning tehnoloogilise arenguga loodav mastaabisääst. Klastri eelised: Ruumiline kooseksisteerimine - aglomeratsiooniefekt Majanduslik interaktiivsus Ühine sotsiaalne kapital Suurem tootlikkus ja efektiivsus Uuenduste kiirem levik
täisväärtuslik sotsiaalne elu on võimalik ainult teatava majandusliku heaolu ning ümbritseva elukeskkonna seisundi puhul. Seetõttu on õige käsitleda säästlikku arengut inimese ning kogu tema elu- ja kultuurikeskkonna, sealhulgas ka rahvuskultuuri arengu kestvusena, jätkusuutlikkusena ja säästvusena. Selles tähenduses: ühiskonna jätkusuutlikkus on tema arengupotensiaali säilitamine, aga ka arendamine tuleviku huvides. 2.2. Ettevõtluskeskkond Ettevõtlus on tegevus, mida ettevõtja arendab. Ettevõtja tegutsemist reguleerivad (piiravad) mitmesugused õigused, kohustused, ressursid jm tingimused, samuti keskkond, kus ta tegutseb. Seda keskkonda nimetataksegi kokkuleppeliselt ettevõtluskeskkonnaks. Ettevõtluskeskkonna komponendid on majandus, -tehnoloogiline,- sotsiaalne,- poliitiline,- õiguslik,- ökoloogiline keskkond jmt. Majanduskeskkonna all mõeldakse ühiskondliku majapidamise organiseerimise ja korraldamise
Ühiskonna täisväärtuslik sotsiaalne elu on võimalik ainult teatava majandusliku heaolu ning ümbritseva elukeskkonna seisundi puhul. Seetõttu on õige käsitleda säästlikku arengut inimese ning kogu tema elu- ja kultuurikeskkonna, sealhulgas ka rahvuskultuuri arengu kestvusena, jätkusuutlikkusena ja säästvusena. Selles tähenduses: ühiskonna jätkusuutlikkus on tema arengupotensiaali säilitamine, aga ka arendamine tuleviku huvides. 2.2. Ettevõtluskeskkond Ettevõtlus on tegevus, mida ettevõtja arendab. Ettevõtja tegutsemist reguleerivad (piiravad) mitmesugused õigused, kohustused, ressursid jm tingimused, samuti keskkond, kus ta tegutseb. Seda keskkonda nimetataksegi kokkuleppeliselt ettevõtluskeskkonnaks. Ettevõtluskeskkonna komponendid on majandus, -tehnoloogiline,- sotsiaalne,- poliitiline,- õiguslik,- ökoloogiline keskkond jmt. Majanduskeskkonna all mõeldakse ühiskondliku majapidamise organiseerimise ja
Ühiskonna täisväärtuslik sotsiaalne elu on võimalik ainult teatava majandusliku heaolu ning ümbritseva elukeskkonna seisundi puhul. Seetõttu on õige käsitleda säästlikku arengut inimese ning kogu tema elu- ja kultuurikeskkonna, sealhulgas ka rahvuskultuuri arengu kestvusena, jätkusuutlikkusena ja säästvusena. Selles tähenduses: ühiskonna jätkusuutlikkus on tema arengupotensiaali säilitamine, aga ka arendamine tuleviku huvides. 2.2. Ettevõtluskeskkond Ettevõtlus on tegevus, mida ettevõtja arendab. Ettevõtja tegutsemist reguleerivad (piiravad) mitmesugused õigused, kohustused, ressursid jm tingimused, samuti keskkond, kus ta tegutseb. Seda keskkond nimetataksegi kokkuleppeliselt ettevõtluskeskkonnaks. Ettevõtluskeskkonna komponendid on majandus, -tehnoloogiline,- sotsiaalne,- poliitiline,- õiguslik,- ökoloogiline keskkond jmt. Majanduskeskkonna all mõeldakse ühiskondliku majapidamise organiseerimise ja
annaabi.ee 
