Traditsiooniline rahvastiku tüüdi etapp: Demograafilise üleminuke TEINE etapp: on iseloomulik agraarühiskonnale. -suremus on stabiiline Kõrge ja väga muutlik suremus -sünimus väheneb Sündimus kõrge -keskmine eluiga pikeneb Iive madal -edukas rahavastikupoliitika Rahvaarv muutub aeglaselt -iseloomulik tööstusajastu lõpus olevatele Noor rahavastik riikidele Majanduse mahajäämine Demograafilise ülemineku esimene etapp: Kaasaegne rahvastik: Majanudse areng -kõrgme majandustase Arstiabi paranbe -sündimus väike Suremus hakkab vähenema -suremus väike
Tund 1. Tööleht MUUTUSED ÜHISKONNAS 1. Millistesse perioodidesse jaotatakse inimkonna ajalugu? Tähista ajaskaalal perioodide ligikaudne algusaeg ja kestvus. AGRAARAJASTUST TÖÖSTUSÜHISKONDA 2.Miks suutsid korilased end elatada vaid väga hõredalt asustatud aladel? .................. .................................................................................................................. 3.Miks hakkasid agraarse ühiskonna arenedes riigid tekkima? ................................. .................................................................................................................. 4.Millised tööstusharud tekkisid põllumajanduse kõrvale agraarühiskonna arenedes? ... .................................................................................................................. 5.Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? ................................................ .....................................
neil on parimad eeldused. Geograafilise tööjaotuse teket mõjutas seegi asjaolu, et uutele majandusharudele vajalikud loodusvarad on Maal jaotunud ebaühtlaselt. Agraarne majandus sai areneda peaaegu kõikjal, sest põlluharimiseks sobivat maad leidub enamikus loodus-vööndites. Tööstuslikud majandusharud, mis vajasid suures koguses metallimaake ja fossiil-kütuseid, said kalli veonduse oludes tekkida vaid toorme leiukohtade läheduses. Kõrged veo- ja sidepidamiskulud jäid esialgu tööstusajastu majanduse arengul ning ettevõtete paigutamisel üheks olulisemaks faktoriks. Geograafiline tööjaotus kujunes välja vaid üksikute suhteliselt lihtsalt veetavate kaupade tootmisel ning sellesse lülitusid peamiselt ühe riigi regioonid või naaberriigid. Lääne-Euroopast alguse saanud industrialseerumine levis edasi üle maailma. Kujunev maailmamajandus oli juba algusest peale suunatud eurooplaste vajaduste rahuldamisele.
Linnade laienemine ja sisestruktuur Linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt ma hinnast ja keskuse kaugusest. Vanades ühe keskusega linnades eristatakse järgmisi linnaosi: 1.kesklinn, 2.üleminekupiirkond, 3.vana tööstuspiirkond, 4.madala maksumusega elurajoonid, 5.kõrge maksumusega elamurajoonid, 6.uuskeskus, 7.uus tootmise piirkond, 8.uus tööstuspiirkond, 9.vanad ja keskklassi elamurajoonid, 10.eeslinn ja 11.regeneratsiooniala endises agulis või tööstusalal. Kesklinnast mis on parima kättesaadavusega saab kaubandus- ja kontoritsoon ehk nn. Ärila Linna sisestruktuuri mudelid ühe keskusega ühe keskusega ringmudel sektormudel mitme keskusega sektormudel Kesklinna ümbritseb harilikult üleminekutsoon, varasem agul ja tööstusvöö segahoonestuse, elamute, kontorite, kaupluste ja teenindusettevõtetega. Põllumajandusajastu linn: Iseloo...
Muutused ühiskonnas. Korilus- inimühiskonnas vanim tootmisviis, mis seisneb söödavate viljade kogumises, loomade küttimises ja kalapüügis. Tagavarad puudutavad tegemist elatusmajandusega. Riiki pole kujunenud. Korilased vajavad suurt territooriumi. Kogukonnas on kuni 200 inimest. Tänapäeval säilinud vihmametsades. Tööriistade arenguga seoses üks tootmisviis vahetab teise välja. Agraarühiskond e. Põllumajandusühiskond ühiskond, kus enamik inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Eeldused => inimeste paikseks jäämine. Hakati põlde harima. Rändkarjakasvatajad. Kauplemise teke. Käsitööliste kujunemine. Rahvaarvu kasvamine => elutingimuste paranemine. Hakkasid kujunema tagavarad ning riigid. Ühes majapidamises oli nii taim- kui ka loomakasvatud. Saagid suurened. Tööloomade kasutamine. Enamus saagist läks omatarbeks, kuid osa läks ka müügiks. Raha kasutuselevõtt. Ülemkihi teke ja maksude maksmine...
LK ja teadustöö Niiskusreziimi ühtlustaja, tuuletakistuseks Metsavarude mõõtmine ja hindamine · Metsade pindala km2, ha · Metsasus % Maailmas 27% katud metsaga · Puiduvaru m3, tm · Aastane juurdekasv tm/ha kohta aastas · Liigiline koosseis Liik, kasutusala tüüp · Agraarajastu Algas metsade massiline hävitamine kütteks, põllumaaks, ehituseks, metallisulatuseks · Tööstusajastu Suur kasutus tingis vajaduse kaitseks ja hakati metsa istutama. Kujunes iseseisvaks majandusharuks. · Infoajastu Kujunes välja metsatööstusklaster. Juurdekasv ja raie tasakaalus. Puidu täielik ärakasutus. Metsatööstusklaster (ehk tööstus) Metsamajandamise, puidu töötlemise /metsatööstus/ ja äriteenuste tasakaalustatud kooslus. Tekkis: Piirkondades, kus liigraie viis kriisini ja kus oli olemas piisavalt raha: · Lääne-Euroopa
Demograafiline kriis , rahvastiku vananemine Nt. Iive negatiivne: venemaa, eesti, läti, leedu, tsehhi, ungari Tunnused: Sündimus väga väike Põhused: naise roll suhteliselt kõrge, religioon vähetähtis paljudes riikides protestantlus, haridustase kõrge eriti naistel, väärtushinnangud võrreldes teiste arengumaadega teistsugused pereplaneerimine. Majanduslikud põhjused: vanemad ei sõltu lastest pensionid Suremus väike Põhjused: väga hea arstiabi, head elutingimused Iive väga madal/negatiivne Koormusnäitaja suur vanurid Nüüdisaegne põlvkondade vahetumine Nt. Põhjamaad, osa Euroopast ja Jaapan Sündimus väike, Suremus väike, Iive väike kuid positiivne, koormusnäitaja paigas üle 50% Linnastumine ehk urbanisatsioon Eeljärk: See kujutab endast esimeste linnade tekkimist. Tuhandeid aastaid hõlmab. Esimesed linnad tekkisid ligikaudu 6000 aastat tagasi, Niiluse orus Nt. Ur, Uruk, Babülon, Jeruusalem, vanim Jeeriko Esimene järk: (tööstusajast...
Vanimates põllumajanduspiirkondades, mesopotaamia, egiptus, india, hiina Miks tekivad linnas erineva välisilme ja ülesannetega linnaosad e. sektorid? Sest need kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Miks on maa hind kesklinnas kõrgem kui äärelinnas? Sest seal on parim ärila. Mis on linna laienemise peamiseks põhjuseks: londonis? Eeslinnade arvelt; Mexico Citys? Agulite arvelt. Millised muutused iseloomustavad infoajastu linna võrreldes tööstusajastu linnaga? Vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. Millised nähtused iseloomustavad Eesti linnade arengut? Kasvab Tallinn, väikelinnad kaotavad oma elanikke. Kontoritöökoha eelised? Suhtlemine, visuaalne ülevaade, saab teha koostööd Kontoritöökoha puudused? Suhtlemine häiriv, kulud, ruumipuudus Kodutöökoha eelised? Võimalus planeerida oma vaba aega Puudused? Suhtlemisvajadus, aja planeerimisega raskusi Mobiilse töökoha eelised? Vaheldusrikas, Puudused
merallurgiatööstuse seadmed, raskerelvad, tekstiilitööstus, toiduainetööstus. 2) Fosforiidi, kaali-ja kivisoola kaevandamine, anorgaaniline keemia (mineraalväetised, happed, alused). 3) Vanad harud on toorainemahukad, töömahukad, ei vaja kvalifitseeritud tööjõudu. 4) Tootmine toimub ühes ettevõttes, vähene koopereerumine. 5) Paiknemist mõjutab tooraine asukoht. 1) Uued harud:Tekkis 20.saj., mil oli tööstusajastu tippaeg. 2) Tööstusharud majanduse toimimise tippaluseks. 3) Autotööstus, lennukitööstus, naftakeemia, põllumajandusmasinate tootminem, kodumasinad, rõivatööstus. Ettevõtelel suur spetsialiseerumine ja koopereerumise vajadus. 1) Uusimad harud: on tuuma- ja kosmosetehnika, sidetehnika, arvutitööstus, elektroonika. 2) Keemiatööstuses seotus geenitehnoloogiaga, biokeemia, ravimi- ja kosmeetikatööstusega. 3) Kiire areng, baseeruvad teadusele.
Iseloomulikud olid kitsad, harilikult ebasümmeetrilised tänavad. Linnad olid antisanitaarsed ja äärmiselt halbade elutingimustega. Algul kindlusasulana rajatud linnade elnakie arv ajapikku kasvas ja valgus müüride vahelt agulitesse. Linnaelanikud eristusid jõukuse järgiheakorralised ja ümberehitatud kivihoonetega tuumikus elasid kõige jõukamad linnakodanikud, räpastes puitagulistes vaesed tööinimesed. Tööstusajastu linn kasvas kõige kiiremini. Ärila kasvas nii laiusesse kui ka kõrgusesse. Varasemad agulid jäid otse ärikeskuse külje alla. Et aga elamuehitus on kulukas, siis agulitesse ei kolitud, vaid autosid omavad ja jõukamad teeninduses või juhikohtadel töötavad linnaelanikud (valgekraed) rajasid kodu äärelinnades ning hiljem ka eeslinnades, kust algul rongidega ja hiljem autodega kesklinan tööle sõideti.
Kasvutegurid · Elanike suundumine · Rahvaarvu kiire kasv maalt ja väiksematest loomuliku iibe arvel; linnadest · Elanike suundumine suurlinnadesse; maalt linna, · Immigratsioon tööstusajastu linnad Regionaalsed erinevused Linnade kokkukasvamine, Eriti kiiresti kasvab pealinn megalopoliste teke. ja mõned suuremad linnad. Linnade vanus Palju vanu keskaegseid linnu Valdavalt noored linnad Linnastumisega kaasnevad nähtused Näitaja Linnastumine arenenud Linnastumine arengumaades riikides
*Läänetuuled 3. Sega-lehtmetsade mullastik *Pruunmullad *Võrdlemisi paksem huumushorisont *Kõdumaterjali palju ja mullas elab palju mikroorganisme *Aineringe kiire ja viljakad mullad 4. Miks on Euroopas vähe lehtmetsi alles jäänud? Sajandeid võeti neid maha selleks, et teha ruumi põldudele. Puitu kasutati pikka aega kütteks ja ehitusmaterjaliks. Prantsusmaal ja Inglismaal ilmnes puidunappus juba 17.sajandil. Tõeline puidukriis saabus Euroopasse tööstusajastu algul, kui tohututes kogustes puitu põletati puusöeks. Vabrikutes kasutati puusütt metallisulatamiseks. Puude istutamisele ja metsa taastamisele ei pööratud suuremat tähelepanu. 5. Rohtla asend *Ekvaatorist asub mõlemal poolkeral, kuid valdavalt põhjapoolkreal, sest lõunapoolkeral on vähe maismaad *Nullmeridiaanist asub mõlemal poolkeral enam-vähem võrselt *Paikneb laiguti enamasti mandrite keskosas
selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Regionaalpoliitika riigi poliitika mõjutamaks eri piirkondade majandusarengut võrdsete majanduslike võimaluste loomise, infrastruktuuri arendamise, töökohtade loomise ja inimeste mobiilsuse kasvatamisega. 18 saj. kiire linnade tekkimine ja arenemine Euroopas. Kiire kasv tõi kaasa tööstuse arengu. 19.saj alguses esimesed miljonilinnad London ja Pariis. 20 saj keskpaik teine linnade kasv arengumaades. Tööstusajastu linnad: kasvasid kiiresti, keskel ärila ja tööstusettevõtted, selle ümber agul, rikkad kolivad ääre- ja eeslinnadesse, kujunes välja infrastruktuur, kujunevad sektorid. Infoajastu linnad: tööstus kolib äärelinna, kesklinnas on meelelahutus ja teenindusasutused, kaubanduskeskused, tööstushooned renoveeritakse, agulid muutuvad elurajoonideks, ettevõtted kolivad eeslinna. Agraarajastu linnad: tootmine
Ühiskonnaõpetus 19.sajand või 21.sajand? Valiksin elamiseks 21.sajandi, sest: · 19.sajand oli tööstusajastu ja mul oleks puudunud vabaaeg (puhkeaeg), mida pean oluliseks. Kuna kui ainult töötada ja töötada, muutub elu väga üksluiseks, väsitavaks ja ka stressirohkeks. 21.sajandil aga niivõrd ranget korda töö tegemisel ei ole. Inimestel on ka aega puhkamiseks, mida kindlasti töö kõrvalt on vaja. 21.sajandil käivad töö ja puhkus kõrvuti, kuid 19.sajandil olid need ilmselgelt üksteisest eraldatud. · 19
Linnarahvastiku Aeglane Kiire osatähtsus, kasvutempo Kasvutegurid Arenenud riigid Arengumaad Linnastumisega Elanike suundumine maalt Rahvaarvu kiire kasv loomuliku kaasnevad Väiksematest linnadest iibe arvel elanike suundmine majanduslikud ja suurlinnadesse, maalt linna, Ülelinnastumine, sotsiaalsed probleemid Linnastumine on jõudnud tööstusajastu linnad infoajastu linnade järku Linnastumisega Prügimajandus,õhusaaste, Transpordiprobleemid kaasnevad linnahaljastuse säilitamine Prügi,nahkushaigused,õhusaaste keskkonnaprobleemid 7. Mis põhjustel endised suurlinnad kahanevad? Too üks näide kahanevast linnast. Paldiski sellep,kuna see oli sõjaväe linn Nõukogude aegu,kui lõppes NSV ära läksid sõdurid kogumaale tagasi. 8
mikroelektroonika,tarkvaratööstus,tuuma-ja kosmosetööstus,biomeditsiin jms.tekkisid 20.sajandi lõpul ja on eriti suurte muutuste ja riskide valdkond.Et enamus kõrgtehnoloogiavaldkondi on seotud sõjandusega,siis osalevad paljudes projektides riikide valitsused.Ilma baasteaduse ja rakendusuuringute riikliku toetusteta ei oleks kõrgteholoogilist tööstust ilmselt kunagi tekkinud. Tööstus majandustegevus,mis toodab toormest kaupu.Tööstus lõi tööstusajastu organiseerunud tööklassi ja ametiühingud,mille tegevus viis kogu ühiskonna sotsiaalsetele reformidele. Masinatööstus 10 masinatoodet: · Föön · Lokitangid · Keedukann · Külmkapp · Veepump · Arvuti · Telekas · Telefon · Graffoprojektor · Kell Autotööstus Auto on inimese ruumilist käitumist enim mõjutanud leiutis.Olles kättesaadav enamusele arenenud maade elanikest,on auto muutunud meid liikuvaks
Muutused uusajal tõid kaasa 20. sajandi uue mõtlemise Uusaja alguseks võib lugeda mitmeid sündmusi, näiteks Ameerika avastamine 1492. aastal või Martin Lutheri protestantlikku reformatsiooni 1517. aastal. Nagu väga paljud asjad ajaloos, nii on puudub ka siinkohal lõplik tõde. Nii või teisiti hõlmas see aeg endas mitmeid edasist mõtlemist ja maailma arengut mõjutavaid sündmusi. Kui Cristoph Kolumbus 1492. aastal Hispaania lipu all oma laevaga Ameerikasse jõudis ei teadnud ta isegi, millise suure avastuse ta teinud oli. Arvatavasti ei jõudnud see kohe päriselt ka enamuste Euroopas elanud tavainimeste mõtlemisse. Tolleaegses ühiskonnas olid inimesed rohkem pühendunud oma kodusele elule ja said sellistest suurtest uudistest ilmselt alles hiljem teada. Küll aga on Kolumbuse avastus, millest räägitakse tänapäeval juba väikestele lastele, muutnud sajandite jooksul inimeste mõtlemist. Saades aru, et peale Euroo...
Urmas Lekk geograafia 2010 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 3 Kasvutegurid Elanike suundumine maalt ja Rahvaarvu kiire kasv väiksematest linnadest loomuliku iibe arvel, suurlinnadesse, elanike suundumine linnastumine jõudnud infoajastu maalt linna, linnade järku tööstusajastu linnad, ülelinnastumine Regionaalsed Eriti kiiresti kasvab erinevused Linnade pealinn ja mõned kokkukasvamine,megalopoliste suuremad linnad teke. 5.Too näiteid linnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest.
sajandi keskel, langes kokku demograafilise plahvatusega 11 Linnastumine tööstusühiskonnas 2 · 20.sajandi alguses oli 11 linna, kus oli enam kui miljon elanikku. · Aastal 1950 oli selliseid linnu 80. 1990. aastal oli miljonilinnasid juba 276 · 2000. aastal oli neid ligi 400. · Ennustatakse, et aastaks 2015 on selliseid hiiglaslikke linnasid juba 550. 12 TÖÖSTUSAJASTU LINNAD · Tööstusajastu lõppedes kolis üha enam elanikke linnast eeslinnadesse: 1960. aastatel hakkas Põhja - Ameerikas ja Lääne - Euroopas linnade rahvaarv eeslinnastumise (suburbanisatsioon) tõttu vähenema. 1980. aastatel algas vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon) paljud linnaelanikud asusid elama maale. Infoajastu linn - hajutumine linnasturuumis ja taaslinnastumine · Väheneb tööstustöökohtade osakaal · Info-ja teadussektoris töötavate
GEO.- MUUTUSED ÜHISKONNAS. MAAILMAMAJANDUSE KUJUNEMINE. Geograafia teadus, mis tegeleb loodusnähtuste ja inimsuhete (majandus) ruumilise paiknemise ja nende omavaheliste seostega. Mikroökonoomika tegeleb majandusküsimustega ettevõtte tasandil Makroökonoomika tegeleb majandussuhetega riigi tasandil. Majandusgeograafia majanduse toimimine ruumis ja ajas. 1. Seleta oma sõnadega tootmisviisi mõistet Tootmisviis iseloomustab seda, kuidas ja milliseid tehnoloogiaid majanduses kasutatakse ja vastavalt sellele ka inimvahekordi ja töökorraldust. Näiteks agraarne tootmisviis ütleb kohe ära, et tootmine on põllumajanduslik. 2. Iseloomusta erinevaid ühiskonna arenguetappe põhitunnuste alusel. Agraarajastu : Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke aineid. Käsitöö ja kaubandus olid vähem arenenud. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja karjakasvatajate vahel. Ühiskond oli ...
kasvutempo Kasvutempo aeglane madal, kuid kasvutempo kiire Kasvutegurid Elanike suundumine maalt ja Rahvaarvu kiire kasv loomuliku väiksematest linnadest iibe arvel, elanike suurlinnadesse, linnastumine suundumine maalt linna, jõudnud infoajastu linnade tööstusajastu linnad, järku ülelinnastumine Regionaalsed erinevused Linnade kokkukasvamine, Eriti kiiresti kasvab pealinn ja megalopoliste teke. mõned suuremad linnad Linnastumisega kaasnevatd sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid Linnastumine arenenud Linnastumine arengumaades
ÜHISKONNAGEOGRAAFIA teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. MAJANDUS hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem MAAILMAMAJANDUS kogu maailma hõlmav majandus TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: Põllumajandusajastu e. agraarajastu agraarne tootmisviis Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis Agraarühiskonnale iseloomulik Põlluharimine (alepõllundus) Loomade kodustamine ja rändkarjakasvatus Elatusmajandus e. naturaalmajandus Käsitöölised Seisuslikud ühiskonnad, kogukonnad Kaubeldi luksuskaupadega Industriaalühiskonna kujunemise ja arengu eeldused Mitmeväljasüsteem Tõu- ja sordiaretus Levisid vesiveskid ja tuulikud Metallisulatuses uued meetodid
Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile Majandus inimsuhete süsteem hüvede tootmise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise eesmärgil Maailma majandus suurte ulatuslike rahvamajandusi siduvate tootmis-, jaotus-, vahetus-, ja tarbimissüsteem Majandusgeograafia- tegeleb kindla piirkonna majandamisega, kuidas majandamine sõltub sealsest asendist, inimestest jne... KORILUS Argaalne varaargaalne ja hilisargaalne Tähendab põllumajandus ühiskonda Industraalne varaindrust ja hilisindrust tähendab tööstus ühiskonda Postiindrustriaalne infoühiskond Varaagraalne rändkarjandus , alepõllundumajandus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine Hilisagraalne taime- ja loomakasvatus ühinesid, tööloomad, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Tööstusajastu tehnoloogia täiustumine, üleminek massitoomisele Varaindrustaalne tv- mitmevälja süsteem, tuulikud, vesiveskid, uute taimede ja looma sortide aretamine Hilisindrustaa...
*Miks arvutakse loomulik iive? Loomulik iive on teatud piirkonna sünni- ja surmajuhtude arvu vahe. Piirkondade loomuliku iibe võrdlemiseks kasutatakse loomuliku iibe kordajat. *Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest inimesed rändasid, polnud paiksed. Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama 19. Saj peamiselt arenenud riikides, sealt tekkis ühtne ühiskond. Esimene miljard täitus 1804. Aastal. *Miks on rahvaarvu kiire kasv muutunud globaalprobleemiks? Kuna inimesed kasutavad ära looduvarasid ja samuti nii paljude inimeste elamisega tekivad jäätmed ja saastatus. *Millised piirkonnad Euroopas on kõige tihedama, millised kõige hõredama asustusega? Tihedasti on asustatud Ida-ja Lõuna-Aasia suurte jõgede orud ja deltaalad, viljaka pinnasega Jaava saar, samuti Jaapani rannikualad, Kagu-Inglismaalt Põhja-Itaaliani, Ameerika ja Austraalia rannikualad. Kõige hõredama asustusega on Aafrika, Egiptus, Euraasia põhjaosad ja kirde, Siseaasia kõrbe...
Geograafia Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus rahva arvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Rahvastikku mõjutavad sündimused, suremused ning sisse-ja väljaränded. Samuti ka majandusareng, tööhõive ja töötingimused avaldavad mõju. Sündide arvu mõjutamiseks kasutatakse maailmas nt lubatud abiellumisvanuse ja rasestumisvastaste vahendite ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi, lisapuhkusi nii emadele, kui isadele, soodustusi töötamisel, teenuseid. Rahvastikupoliitika: · rändepoliitika · sündide arvu mõjutamine · regionaalpoliitika Karmid meetmed rahvastikupoliitikas nt Hiinas ja Indias püütakse kiiret rahvaarvu kasvu pidurdada 1-2lubatud lapse poliitikaga ning sundabortidega. Riikide rahvastikupoliitikat mõjutavad ka rahvusvahelised organisatsioonid (nt. ÜRO) ja kokkulepped. Rahvastikupoliitika Eestis: · Pe...
Odavad elurajoonid Eliidi elurajoonid Uuskeskus e. Edge City Uus tootmise piirkond jne Väljaspool linnapiiri on eeslinn ja uuslinn. Põllumajandusajastu linn: avalikud asutused (kirik, kool), teenindus (turg), tootmine ja elamurajoonid linna kaitsemüüride vahel. Agul kasvas piiridest välja. Tööstusajastu linn: ärila kasvas laiusesse kui ka kõrgusesse, jõukamad elasid ääre- ja eeslinnades, maalt tulijad elasid agulites. Palju kapitali suunati tööstusajastu lõppedes linnast väljas olevate eramute ehitusse. Kuritegevuse eest põgeneti agulitest eeslinnadesse. Tööstuslinnast kujunes paremate elutingimustega funktsionaalne keskus, mis jagunes sektoriteks. Infoajastu linn: väheneb tööstustöökohtade osakaal, infosektori tähtsus tõuseb. Vanad agulid asustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. Kaob keskklass: elanikkond jaguneb suure sissetulekuga kõrgprofessionaalides ning madalapalgalisteks teenindustöötajateks
See omakorda põhjustas rahvastiku kiire kasvu. Algas kiire linnastumine. Riikliku haridussüsteemi teke. Veonduse areng muutis võimalikuks kaugemad veod, 19. sajandist, pärast raudteede kasutuselevõttu, ka sisemaal. See omakorda andis tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemisele, mis tähendab seda, et piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks neil on parimad eeldused. Kõrged veo ja sidepidamiskulud jäid esialgu tööstusajastu majanduse arengul ning ettevõtete paigutamisel üheks olulisemaks faktoriks. Võrdõiguslike partnerite koostöö asemel kujunes eurooplaste huve teeniv koloniaalsüsteem. Maailm jagunes tööstusriikideks ning neile toorainet ja põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks. David Ricardo. Temalt pärineb suhtelise eelise printsiip, mille kohaselt mõni riik või piirkond toodab alati mingit toodet paremini või madalamate kulutustega kui teised
demograafilist koosseisu ja paiknemist ASUSTUS 1. Millised tegurid mõjutavad rahvastiku paiknemist? LOODUSLIKUD- pinnamood (tasastel aladel elab rohkem inimesi); kliima (õige rohkem elab inimesi soojas kliimas/parasniiskes); taimestik; mullad; loodusvarad ÜHISKONDLIKUD- ajaloolised (minnakse ajalooliselt tihedasse kohtadesse elama); majanduslikud; sotsiaalsed; poliitilised (Bangladesh väga tihedalt asustatud Euroopas-Sinine banaan(nt London, Amsterdam, Milan, Ruhr, Frankfurt)!!! ) Eesti tööstusajastu linn ….. 2. Analüüsida kaardi põhjal rahvastiku paiknemist Eestis, Hiinas, USA-s. 3. Too näiteid piirkondadest, mille rahvaarv on viimasel ajal väga kiiresti kasvanud või kahanenud. Põhjendage. Väga kiiresti on kasvanud Ida- ja Lõuna-Aasia, samuti Jaapani rannikualad. Lääne-Euroopas Kagu-Inglismaalt kuni Põhja-Itaaliani (SININE BANAAN). Nende piirkondade rahvaarv on kasvanud, sest veekogude ligidal on elutingimuseks parem keskkond ja rohkem võimalusi. 4
Kordamine geograafia tööks 1. Võrdle agraarajastut, tööstusajastut, infoajastut! Agaarajastu Tööstusajastu Infoajastu Enamus inimesi töötab Enamus inimesi töötab Enamus inimesi töötab põllumajanduses tööstuses teenindussektoris Peamised majandusharud: Peamised majandusharud: Peamised põllumajandus, jahindus, maetalliurgia, masinatööstus, majandusharud: info kalandus tekstiilitööstus töötlemine, edastamine,
Geograafia - Töötlev tööstus (sekundaarne majandussektor) Tööstus on majandustegevus, mis toodab toormest kaupu. Tööstus lõi tööstusajastu, töölisklassi ja ametiühingud, mille tegevus viis kogu ühiskonna sotsiaalsetele reformidele. Tööstust on jagatud kerge- ja rasketööstuseks: inimese tarbitavat kaupa tootvaks ja vajalikke masinaid valmistavaks tööstuseks. Tööstuse areng sai alguse kergetööstusest, mille areng omakorda tekitas rasketööstuse arenguks nõudluse ja suurkapitali. Tööstusharud saab jagada kolmeks: 1. Vanad harud : toiduaine- ja tekstiilitööstus ning laevaehitus
ÜHISKONNA ARENG REET TUISK HG 2009 ININKONNA AJALOO PERIOODID ESIAEG VANA- KESK- UUS- UUSIM- AEG AEG AEG AEG 3000eK 476 1517 1918 (1492) - 3 milj. aaastat 3500a 1000a 500a 100a Mis sündmused tähistavad ajalooperioodide vahetumist? AGRAARÜHISKOND · TEGEVUSALAD KORILUS, PÕLLUNDUS, KALANDUS, JAHINDUS · RESSURSID MAA, VESI, METS. VAJALIK SUUR ALA · TEHNOLOOGIA ALGELINE, SUUR KÄSITSITÖÖ OSAKAAL · TÖÖKORRALDUS TÖÖD TEEB ÜKSIKISIK, SUUR MÕJU TRADITSIOONIDEL · TÖÖVILJAKUS VÄIKE, ÜLEJÄÄKE EI TEKI · TOOTMISE EESMÄRK ISEENDALE TARBIMISEKS, ELATUSMAJANDUS · OSALEMINE MAAILMAMAJANDUSES VALDAVALT EI EI OSALE (miks?) ÜKSIKUD KAUBAD EUROOPA JA AASIA VAHEL (nimeta) AGRAARÜHISKONNA < ... OLI VÄGA AEGLANE, SEST · KASUTATI ALGELISI TÖÖVAHENDEID · KOGUKONDADE SUHTLUS PUUDUS, UUENDUSED LEVISID VÄGA AEGLASELT ...
valitsejad, vaimulikud ja sõjaväelised, suur osa linnaelanikest tegeles põllumajandusega, asusid sageli veekogu ääres ja olid esialgu piiratud müüridega linnastumine tööstusühiskonnas- toimub kiire linnastumine, tekivad uued linnad kaevanduste, sadamate, ülikoolide, kuurortide lähedusse, Euroopas ilmus 18 sajandi keskel, langes kokku demograafilise plahvatusega, tööstusajastu lõppedes kolis üha enam inimesi eeslinnadesse infoajastu linn- väheneb tööstustöökohtade osakaal, info- ja teadussekoris töötavate inimeste osakaal suureneb, tootmisettevõtted kolivad eeslinnadesse, linnade tagamaadele rajatakse rikaste inimeste elamurajonid, eelistatakse linnalähedasi väiksemaid asulaid, uued töökohad tekivad kõrgtehnoloogilistesse teadusparkidesse ja uustööstuspiirkondadesse, paljud inimesed teevad kaugtööd,
Kristjan Velbri http://www.bioneer.ee/eluviis/oko_abc/Kasvuhooneefekt_ja_kasvuhoonegaasid.aid-3609 H2O veeaur Veeaur iseenesest on suhteliselt nõrk kasvuhoonegaas, kuid see-eest on teda atmosfääris suhteliselt palju - kuni 4%. Veeauru mõju looduslikule kasvuhooneefektile on 36% kuni 66%, ebatäpus tuleneb veeauru ja süsinikdioksiidi infrapunakiirguse neeldumisspektrite kattumisest teatud ulatuses.[1] Inimtegevus ei mõjuta otseselt veeauru kontsentratsioon atmosfääris, see kasvab globaalsest soojenemisest tuleneva õhutemperatuuri tõusu tõttu - mida kõrgem temperatuur, seda rohkem on õhus veeauru. CO2 süsinikdioksiid Süsinikdioksiid on kasvuhoonegaasidest tuntuim ja seda põhjusega - selle soojendav efekt, arvestades viimase kontsentratsiooni atmosfääris, on atmosfääri püsikomponentidest suurim (mitte arvestades veeauru). Süsinikdioksiidi kontsentratsioon atmosfääris on tõusnud tööstusrevolutsiooni algusest 200 aasta jooksul 280 ...
linnasüda. Kesklinnast saab kaubandusetsoon ehk ärila. Kesklinna ümbritseb harilikult agul. Põllumajandusajastu linnas olid avalikud asutused (kirik, kool), teenindus (turg), tootmine ja elamurajoonid surutud linna kaitsemüüride vahele ja paiknesid segamini. Iseloomulikud olid kistad tänavad, antisanitaarsus ja halvad elutingimused. Linnaelanikud eristusid jõukuse järgi. Tööstusajastu linn kasvas kõige kiiremini. Ärila kasvas nii laiusesse kui kõrgusesse. Tööstusajastu lõppedes suurema osa elanikkonna heaolu paranes. Infoajastu linnas väheneb tööstuskohtade osakaal oluliselt tootmise üleilmastumise ja mehhaniseerimise tõttu. 2.8 Linnade planeerimine ja keskkond Peaaegu kõikide aegade linnu on iseloomustanud territoriaalne segregatsioon sarnaste sotsiaalsete või majanduslike näitajatega inimeste koondumine teatud piirkondadesse.
Geograafia KT kordamine Töötlev tööstus · Majandus jaguneb kolmeks: · Hankiv · Töötlev · Teenindav · Tööstus on majandusharu, mis toodab toormest kaupu. · Tööstus lõi: · Tööstusajastu · Organiseeritud töölisklassi · Ametiühingud · Nende tegevus viis kogu ühiskonna sotsiaalsetele reformidele · Tööstusele panid alguse kaupmehed · Püüdsid gildidesse koondunud ja kallitest käsitöölistest mööda minna ning luua endale sültumatuid tootmisüksusi e. Manufaktuure · Tarbekaupade hinnad langesid · Tööstust on jagatud kerge- ja rasketööstuseks
millel on vägagi tõsised tagajärjed, ja seda veel meie eluajal. Kahjuks on globaalne soojenemine ja sellega kaasas käivad kliimamuutused Eesti meedias vähe tähelepanu leidnud. Globaalne soojenemine on viimase 50 aasta jooksul täheldatud atmosfääri- ning ookenitemperatuuride tõus. 2.1. Põhjused Nüüdseks on selgitatud, et maakera keskmine temperatuur on viimase 150 aasta jooksul tõusnud 0,8ºC (1,4ºF) võrra. Pole raske leida põhjust. Alates tööstusajastu algusest, aastast 1850, on tõusnud käsikäes temperatuuriga ka nn. kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris. Viimaste hulka kuuluvad peamiselt süsihappegaas (63%), lisaks metaan jt. Miks mõjutavad need gaasid Maa temperatuuri? Maakera saab oma soojusenergia Päikeselt. Päikesekiirguse tõttu soojenenud maa- ja veepind kiirgavad küll soojust tagasi maailmaruumi, kuid see toimub infrapunase kiirguse näol. Seda aga absorbeerivad kasvuhoonegaasid, mistõttu kasvab atmosfääri temperatuur.
kosmosesse, mis tähendab, et rohkem soojust jääb Maa atmosfääri. Mida tehakse ja mida saaks veel teha kliima soojenemise vastu ning kas on midagi, mis kasvuhoonefekti vähendaks? Mis saab edasi kui globaalne soojenemine jätkub? Millised on selle tagajärjed? Mis saab 100 aasta pärast? Globaalne soojenemine Maakera keskmine temperatuur on viimase 150 aasta jooksul tõusnud 0,8 kraadi. Alates tööstusajastu algusest on temperatuuriga koos tõusnud ka kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris. Mis täpselt on kasvuhoonegaasid ja kuidas need tekivad? Nende ühine omadus on see, et nad ei neela/neelavad vähe/hajutavad lühilainelist päikesekiirgust ning neelavad pikalainelist soojuskiirgust. Olulisemad kasvuhoonegaasid on veeaur, lämmastikoksiid, osoon ja metaan. Veeauru kogust me kontrollida ei saa, kuid inimkonna tekitatud gaase saame väga edukalt
Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? Oskused olid väiksed, omavaheline suhtlemine puudus, regioonide majandused olid üksteisest peaaegu sõltumatud. Mida tähendab geograafiline tööjaotus? Piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks on neil parimad eeldused. Millised tegurid andsid tõuke geo. tööjaotuseks? Veonduse areng ja maavarade paiknemine andis tõuke geograafilise tööjaotuse tekkeks Millised tegurid mõjutasid ettevõtete paiknemist tööstusajastu algul ja millistes piirkondades arenes majandus seetõttu kõige kiiremini ? Maavarade paiknemiste juurde arenesid erinevad ettevõtted. Arenesid ka piirkondadesse, kus oli olemas ka transport. Iseseisev industrialiseerumine iga riik toodab oma toodangut ise ja tarbib selle ise ära. Sõltuv industrialiseerumine tööstuslik areng suunatakse teise riigi poolt peale ja on selle huvides. Võrdle 20. Saj alguse P ja L riike. Põhi: 1. Moodustasid iseseisvad riigid- impeeriumid
klassiühiskonnaga Sai alguse 18.sajandi lõpul Itaaliast, Madalmaadest ja Suurbritanniast 10 Geograafilise tööjaotuse kujunemine Eripiirkondade spetsialiseerumine nende kaupade tootmisele, milleks neil on parimad eeldused Ebaühtlane loodusvarade jaotumine Maal Metallmaake ja fossiilkütuseid kasutavate tööstusharude tekkimine leiukohtade läheduses / veondus on kallis/ 11 Tööstusajastu areng: Geograafilised avastused: kolooniate teke Põhja-,Kesk ja Lõuna-Ameerikas Koloniaalsüsteemi kujunemine: emamaa ja asumaa vahelised suhted: 1.varaindustriaalse tootmisviisi toomine Põhja-Ameerikasse/ Põhja- Euroopa vabad talupojad / 2.hilisagraarse tootmisviisi toomine Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse /hispaania mõisnikud / 12 Impeeriumide teke: emamaa +koloonia Maailmamajandus oli suunatud eurooplaste vajaduste
Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia. Loodusvarasid muudetakse endale : 1. tarvilikeks aineteks või mitteainelisteks hüvedeks ( toit, rõivad, eluase ) - tarbeesemed 2. Materjalid,energia, tööriistad, oskused vajalikud tootmise jätkamiseks Üksikisik(talu) enda tarbeks, ülejääk müügiks. Ettevõte ( kellel rohkem kapitali) seotab tootmisvahendid, palkab töölised,valmistab rohkem kaupu, müüb neid. Üksikisikute ja ettevõtete majanduslikku käitumist uurib MIKROÖKONOOMIKA. - Inimesed, ettevõtted tihedas suhtlusvõrgustikus. Et seal kujuneksid majandamiseks võimalikult soodsad tingimused, vaja organisatsiooni RIIKI ( valitsust ) Majandusharu, mis analüüsib mahjandussuhteid riigi tasasndil MAKROÖKONOOMIKA Majanduse toimimist ruumis,ruumi iseärasuste ja kaugute mõju uurib majandusgeograafia. 1. Uurivad koha / religiooni loodust, rahvastiku omadusi 2. Asutuse ja infrastruktuuri paiknemist 3. Ettevõtete omavahelisi suhteid 4. Tootmis...
kasvutempo Kasvutegurid Elanike suundumine maalt ja Rahvaarvu kiire kasv väiksematest linnadest suurlinnadesse, loomuliku iibe arvel, elanike linnastumine jõudnud infoajastu suundumine maalt linna, linnade järku tööstusajastu linnad, ülelinnastumine Regionaalsed Linnade Eriti kiiresti kasvab pealinn ja erinevused kokkukasvamine,megalopoliste teke. mõned suuremad linnad 12. Linnastumisega kaasnevad sotsiaalsed- ja keskkonnaprobleemid Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades
Lisaks neile mõjutab põllumajandust ka tootmise korraldamine. Tootmise korraldamine on aegade jooksul teinud läbi suuri ja keerulisi arenguid. Uue keerukal geenitehnoloogial põhineva kaasaegse kaubalise põllumajanduse kõrval on endiselt olemas ka piirkondi kus põlluharimine ja karjakasvatus on väga algelised. Agraarajastu ehk põllumajandusajastu - algas 6000 7000 aastat tagasi kuni umbes 15 sajand. Industriaalajastu ehk tööstusajastu algas 15 sajandil umbes 20. sajand Infoajastu, alates 20. sajandi keskpaigast Põllumajandus agraarajastul: Kauges minevikus tegelesid inimesed koriluse, küttimise ja kalapüügiga. Elati väikestes kogukondades ja toiduotsingud ulatusid elukohast väga kaugele. Inimeste arv sõltus toidust. Aja möödudes hakati kodustama loomi ja harima põldusid. Alepõldudel kasvatati tera- ja mugulvilju. Kasvatatud saadusid vahetati rändkarjakasvatajatega.
Linnarahvastiku Üldjuhul kõrge, üle 70%. Osatähtus veel keskmine või osatähtsus, kasvutempo Kasvutempo aeglane madal, kuid kasvutempo kiire Kasvutegurid Elanike suundumine maalt ja Rahvaarvu kiire kasv loomuliku väiksematest linnadest iibe arvel, elanike suundumine suurlinnadesse, linnastumine on maalt linna, tööstusajastu linnad, jõudnud infoajastu linnade järku ülelinnastumine Regionaalsed erinevused Linnade kokkukasvamine, Eriti kiiresti kasvab pealinn ja megalopoliste teke mõned suuremad linnad Linnastumisega kaasnevad Tehnovõrkude, linnatranspordi Ülelinnastumine, slummid, majanduslikud ja sujuv haldamine elanikkonna kihistumine,
Linnarahvastiku Üldjuhul kõrge, üle 70%. Kasvutempo Osatähtsus veel keskmine või madal, osatähtsus, aeglane kuid kasvutempo kiire kasvutempo Kasvutegurid Elanike suundumine maalt ja Rahvaarvu kiire kasv loomuliku iibe väiksematest linnadest arvel, elanike suundumine maalt suurlinnadesse, linnastumine jõudnud linna, tööstusajastu linnad, infoajastu linnade järku ülelinnastumine Regionaalsed Linnade kokkukasvamine, Eriti kiiresti kasvab pealinn ja mõned erinevused megalopoliste teke. suuremad linnad Linnastumisega kaasnevad sotsiaalsed - ja keskkonnaprobleemid: Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades
1. Põllumajandusajastu linnas olid avalikud asutused(kirik, kool), teenindus(turg), tootmine ja elamurajoonid surutud linna kaitsemüüride vahele ja paiknesid segamini. Kitsad ja ebasümmeetrilised tänavad. Linnad olid antisanitaarsed ja halbade elutingimustega. Linnade elanikkond kasvas ning rahvas valgus müüride vahelt agulitesse. Heakorrastatud ja ümberehitatud kivihoonetes elasid jõukamad, räpastes puitagulites vaesed. 2. Tööstusajastu linn kasvas kõige kiiremini. Ärila kasvab laiusesse ja kõrgusesse. Ei kolitud agulisse, vaid ehitati elamuid äärelinnadesse. Maalt jätkus inimeste sissevool, kes olid vaesed ning sunnitud elama agulites. Elujärg paranes, kapitali suunati linnadest väljas asuvate eramude ehitusse. Agulitest koliti eeslinnadesse, kuna seal arenes kuritegevuse levik. Kuritegevus peletas inimesi eemale, linn kaotas tööstuslinna
aru saada, mis organisatsioonis tervikuna toimub ning kasutada seda teadmist toimimist parandavate otsuste vastuvõtmisel. 1980-90-ndatel levis protsessipõhine juhtimine teenindusse ja avalikku sektorisse, kus alguses oli ebaõnnestumisi ja vastuseisu, kuid see on nüüdseks muutunud. Lusk, Paley & Spanyi (2005) eristasid BPM ajaloos kaks põhifaasi: - industriaal- ehk tööstusajastu (Industrial Age kuni 1960-ndateni) ja - infoajastu (Information Age) alates 1970-ndatest) ja viimases 3 lainet: 1) (1970-80-ndad) protsesside parendus (Process Improvement), 2) (1990-ndad) protsesside ümberkorraldus (Process Reengineering) ja 3) (alates 2000) äriprotsesside juhtimine (BPM). Viimase aja trendid
Toodetakse elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. naturaalmajandus– suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarviliste asjade vastu jaguneb: varaagraarne: rändkarjandus, alepõllundus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine hilisagraarne: taime- ja loomakasvatus ühinesid, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Kaasajal endiselt levinud nt: kõrbetes, tundrates, mägedes Industriaalühiskond ehk tööstusajastu (18. saj lõpp kuni 20. saj lõpp): On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus tehnoloogia täiustumine, üleminek käsitöölt masintootmisele – tõusis tööviljakus, linnastumine, tarbimine, (eeldused: teaduse ja tehnika areng, tööjõud, rahakapitali olemasolu) jaguneb: varaindustriaalne: mitmeväljasüsteem, tuulikud, vesiveskid, uute taime- ja loomaliikide aretus hilisindustriaalne: auruvedur, aurikud, kivisöe tarbimine, vabrikute laialdane levik, masinate valmistamine
Linnarahvastiku Üldjuhul kõrge, üle 70%. Kasvutempo Osatähtsus veel keskmine või madal, kuid osatähtsus, aeglane kasvutempo kiire kasvutempo Kasvutegurid Elanike suundumine maalt ja väiksematest Rahvaarvu kiire kasv loomuliku iibe arvel, linnadest suurlinnadesse, linnastumine elanike suundumine maalt linna, tööstusajastu jõudnud infoajastu linnade järku linnad, ülelinnastumine Regionaalsed Linnade kokkukasvamine, megalopoliste Eriti kiiresti kasvab pealinn ja mõned erinevused teke. suuremad linnad Linnastumisega kaasnevad sotsiaalsed - ja keskkonnaprobleemid; Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades
Viiruk kandis palvetajad oma lõhnaga jumalate juurde. Neil ammustel aegadel valmistati pafüüme ja salve immutades aromaatseid taimi õliga ja pressides vedeliku läbi kangatüki või leotades õite kroonlehti rasvas, mis nende lõhna säilitas. Varasel keskajal toimus väga oluline areng. Araablased avastasid tehnoloogia , mille abil sai taimi destilleerida suurtemates kogustes kui varem . Samuti avastati uusi tugevaid lõhnaaineid nagu muskus. Kui jõudis kätte tööstusajastu ja keskklass oli kiirelt rikastunud , leidsid nad , et tööstuslikult toodetud parfüümid on ka neile taskukohased. See sai teoks tänu sünteetilistele ühenditele, mille abil oli võimalik toota suurtes kogustes lõhnaaineid. Louis XV trooniletulekuga 18. Sajandil muutus parfüüm aga vee ja seebi aseaineks. Peale keha hakati seal lõhnastama ka riideid, lehvikuid ja mööblit. Pudelid ja nende ajalugu 3
2001. aastal jõudis CO2 kontsentratsioon atmosfääris kõrgeimale tasemele 370,9 ppm. Et süsinikdioksiid neelab soojuskiirgust, kutsub see kiirelt kasvav kontsentratsioon esile kliimamuutusi. Maailma keskmine temperatuur on tõusnud eriti kolme viimase aastakümne vältel, st. ajal, mil CO2 tase on kerkinud kõige kiiremini. Maailma aastane temperatuur oli aastail 1969 1971 13,99o C; 1996. 1998. aastaks oli see juba 14,43o C. Kui CO2 kontsentratsioon sel sajandil võrreldes tööstusajastu eelse perioodiga kahekordistub, nagu on arvutused näidanud, tõuseb maailma keskmine temperatuur vähemalt ühe ja võib-olla isegi kuni nelja kraadi võrra. Samal ajal tõuseb mereveetase aastaks 2100 arvutuslikult 17 sentimeetri kuni ühe meetri võrra. Põhjaveevarude vähenemine Üks varjatud muutusi, mis meie tulevikku hakkab mõjutama, on põhjaveevarude vähenemine. Rohkem kui pool miljardit inimest elab põuastes piirkondades. 2025.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
