Infoajastu geograafia (0)

Q: Milliseid etappe võib eristada autode vamistamisel?

Vastus leiad õppematerjalist: Infoajastu geograafia

Q: Milliste näitajatega iseloomustatakse tööjõudu?

Vastus leiad õppematerjalist: Infoajastu geograafia

Põhikool - Geograafia - Geograafia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Milliseid etappe võib eristada autode vamistamisel?
Milliste näitajatega iseloomustatakse tööjõudu?

geograafia –

Infoajastu geograafia: globaliseerumine. Globaalse tööjaotuse põhijooned.
Globaliseeruma – üleilmastuma
Mastaabi sääst – tootmiskulude kokkuhoid suurtootmisel.

Globaliseerumise eeldused:
1. koloniaalsüsteemi poliitiline iseseisvumine
2. riikide vaheline majanduslik koostöö
3. kaubanduse liberaliseerimine (vähendati tolle, ühtlustati nõudmised)
4. sidetehn. ja infotehn. kiire areng (külmsõda  sõjatehnika eelisareng)
5. transpordi odavnemine (eriti lennunduse kiire areng)
Kapitali ja tehnoloogia liikuvus võimaldavad paigutada tootmise sinna, kus see on kõige odavam. (see omakorda seab ohtu majanduse stabiilsuse...)

Infoajastu globaalne tööjaotus
Infoajastul süveneb globaalne tööjaotus ja toimub järjest sügavam spetsialiseerumine . Iga ettevõte keskendub aina vähematele toodetele või teenustele (tihti vaid toote osale või üksikutele tööoperatsioonidele). Kaup valmib mitmete riikide koostööna, sest toodetakse seda, mida osatakse kõige paremini ja milleks on suhteline konkurentsieelis, muu vajaminev ostetakse sisse. Teenindussektori kiire kasv ( disain , raamatupidamine , kinnisvaraarendus jne).
Kuna hiidsüsteemid/hiidettevõtted bürokratiseerusid ja tekkinud juhtimis- , transpordi- ja muud kulud mastaabisäästust tuleneva kasu nullisid, siis ettevõtete suurus vähenes.

Milliseid etappe võib eristada autode vamistamisel? Millised on nõuded tööjõu kvaliteedile ja hinnale eri etappides?

Uurimis- ja arendustegevus – nõuab kutseoskustega ja motiveeritud tööjõudu ning suuri kapitaliinvesteeringuid. Seetõttu on see etapp kulukas ja tootearendusega suudavad tegeleda põhiliselt hästi arenenud riigid.

Detailide ja sõlmede valmistamine – ei eelda oskuslikku, küll aga odavat tööjõudu, mistõttu tootmine viiakse odava tööjõuga maadesse. Ainult eriti vastutusrikkad ja keerukad tööd jäävad inforiikide ettevõtete teha.

Kokkumonteerimine – tehakse samuti odava tööjõuga maades, aga ka turgude vahetus läheduses.

Müük ja hooldus – paikneb tarbijate lähedal, ennekõike rikastes riikides.

Kuidas mõjutab infotehnoloogia areng majanduse ruumilist korraldust?
Moodne kommunikatsioonitehnoloogia toob kaasa selle, et tootmises osaleb sageli sadu spetsialiseerunud ettevõtteid. Eristuvad liiderfirmad , kellele jäävad pikas perpektiivis tulusamad tootmisetapid, tootearendus ja alltöövõtjad, kellele jäävad vähemtulusad tööd. Lisaks sellele kõik suuremad ja edukamad liiderfirmad muutuvad rahvusvahelisteks ettevõteteks. Alltöövõtuga sarnaseid lepinguid sõlmitakse ka toormega varustajate, toodangu müüjate ja äriteenustepakkujatega. Kujunevad suured ja keerulised ettevõtlusvõrgustikud.
Infotehnoloogia kiire areng tõi kaasa:

Suurenes panganduse osatähtsus

Õigusteenindus

Äriteenuste hulga kasv; marketing

Rohkem tööd, heaolu suurenes,

Turism ja meelelahutus.

Üksikettevõtte paigutust mõjutavad tegurid:
Ettevõtlusklaster – ettevõtlusvõrgustik, mis on spetsialiseerunud sarnase või omavahel seotud oleva toodangu valmistamisele. Tunnuseks brändi olemasolu.
Bränd – oma kaubamärk
Tehnoloogia – tööoperatsioonide kindel järjestus
Teaduspargid – tootmisega tegelevad üksused, rakendavad teadust ellu, paiknevad ülikoolide juures.

Ettevõtte paigutust mõjutavad järgmised tegurid:
1) Tooraine
2) Energia
3) Tööjõud ( inimesed)
4) Tarbija
5) Haridusasustused vms inimese elu mõjutav tegur
6) Raha, kapitali kättesaadavus
7) Arenemispotentsiaal (üldised loodusolud)
Paigutusteguritest lähtuvalt võib eristada erineva suunitlusega ettevõtteid:

Toormele ja energiale orienteeritud ettevõte – sõltub eelkõige loodusliku tooraine või odava energia lähedusest. Põllumajanduse, metsanduse ja kaevandustöödega tegelevad esmasektori ettevõtted ning metallitootmine ja raskemasinaehitus. (tooraine rohkusest tulenevad veokulud, sellest omakorda paiknemine ; tooraine töötlemine mahalaadimiskohtades võimaldab transpordikulude kokkuhoidu).

Tööjõule orienteeritud ettevõtted – paigutuvad sinna, kus rohkelt vajalike oskustega töötajaid. Tööjõudu vajavad tootmisharud on nt tekstiili-, rõiva-, jalatsi -, ja elektroonikatööstus. (Ladina – Am, Kagu- Aasia , India, Hiina). Järjest olulisem on tööjõu kvaliteet! Eriti kõrgtehnoloogia puhul. (EL riigid, Austraalia , USA (ettevõtted tekivad ülikoolilinnadesse ja teadusparkidesse, kus kõrgharidusega kaader)

Tarbijatele ehk turule orienteeritud ettevõtted – toote eripära määrab turu suuruse ja paiknemise. Turule orienteeritud ettevõtted võivad olla kohalikud (kiiresti riknev kaup: sai, leib, piim), piirkondlikud (veidi pikema säilivusajaga kaup – jogurt, juust), üleriiklikud ( tarbeesemed , kommid , küpsised) või rahvusvahelised (kohv, tee

Aglomeratsioonitööstus ehk koostööle orienteeritudettevõtted. – kaup on keerulisem. Vajab palju koostööd. Tugiteenuste olemasolu ( pangandus , kindlustus, tööjõu värbamine, nõustamisfirmad jne). Oskustööjõu olemasolu. Koostööpartnerid, soovitavalt lähipiirkonnast, sest kaugemad partnerid langevad ebaoperatiivsuse pärast ära.

Kõrgtehnoloogiline tööstus - teadlaste viimaste oskuste ellurakendamine. Uuringu- ja tootearenduskulude suur osatähtsus.Koondub sinna, kus teostatakse ulatuslikke baas- ja rakendusuuringuid – seega ülikoolide juurde. Infotehnoloogia arenedes toimub tootmine üha enam looduskaunites kohtades, kus maa on odavam, pole liiklusummikuid ning elu- ja töökeskkond on meeldivam.

Kapitalimahukas tööstus - Tehnoloogiline eripära nõuab suuri investeeringuid, eriti alguses. Näiteks paberit ja arvutite mälukiipe on ratsionaalne toota ainult paarikümnes väga suures tehases. Väga kapitalimahukad on ka energia- ja infrastruktuuriprojektid ( elektrijaamad , kiirteed, sadamad.
 Ettevõtluse ruumiline korraldus
Kuna iga ettevõte järgib oma paigutustegureid, siis võivad ühe võrgustiku ettevõtted olla laiali üle kogu maailma. Kuid teatud teenuste tootmisvõrgustik koondub põhiosas ühte piirkonda. (vastavalt kas looduslike või inimtekkeliste eelduste tõttu). Tekivad ettevõtlusklasterid ehk ettevõtluskobarad/võrgustikud, mis on spetsialiseerunud sarnase või omavahel seotud toodangu valmistamisele. Ettevõtlusklastrit iseloomustab kõrgtehnoloogia kasutamine, teda juhib liiderfirma. Klastri teket ja säilimist soodustab usaldus firmade vahel. Üks olulisi klastri tunnuseid on brändi olemasolu.
Ettevõtluskobara kujunemisel muutuvad järjest olulisemaks inimtegurid, sest olulised pole enam niivõrd looduslikud eeldused kui riikide ja regioonide võime õppida, et luua uusi tehnoloogiaid ja ennast muuta.

Milliste näitajatega iseloomustatakse tööjõudu?
Omavahel on seotud mitmed näitajad nagu tööjõu hind ja kättesaadavus, kutseoskused ja maine.Tööjõu maksumust mõõdetakse tavaliselt töötajale makstava tunnitöö tasuga.

Rahvusvahelised ettevõtted e. transnatsionaalsed korporatsioonid.
Päritolumaa – koht, kus rahvusvaheline ettevõte on rajatud või kus asub peakorter.
Asukohamaa – kus asub, kuhu on laienenud .
 Tootmise rahvusvaheliseks muutumise põhjused:

Juurdepääs loodusvaradele (uute leiukohtade otsimine)

Uute turgude leidmine, laienemine turgudele

Tootmiskulude kokkuhoid (otsiti odava tööjõuga piirk, soodsanaid loodusvarasid, teadmisi või mainet, leebemaid keskkonnakaitse seadusi. Transpordi arengu tõttu ei ole vahet, kus kohas tootmine toimub).

Suurendada kontrolli mingi riigi majanduses (et olla valmis kasutama selle riigi ressursse või turgu laiendama).
 Rahvusvaheliste firmade areng (RVE-de põlvkonnad). Tv. lk14

1. põlvkond – Olid Euroopa kaubanduskompaniid, ostsid kokku ülemeremaade saadusi (vürtse, karusnahku). Sõltusid päritolumaa valitsusest ja aitasid asumaid koloniseerida.

2.põlvkond – tootsid kolooniates põllumajandussaadusi või kaevandasid maavarasid. Tegelesid toorme esmase töötlemise ja sisseveoga päritolumaale. Tuntuim selline ettevõte on Royal Dutch Shell.

3.põlvkond - 1950.ndad. RVE-d muutusid kiiresti rahvusvahelisteks. Laienesid naaberriikide turgudele, soovisid juurdepääsu ressurssidele (loodusvarad, tööjõud, teadmised). Täheldatav oli USA firmade sissetund Euroopasse.

4.põlvkond – 1980.ndad . Võrgustikuna toimivad rahandus - ja teenindusettevõtted, mille tegevuse põhirõhk oli tootearendusel ja brändimüümisel. Nende RVE-de ükski tootmisüksus ei pruugi olla otseses omanduses , seovad vaid lepingulised kohustused ja jälgitavad kultuuri- ja käitumisnormid.

Eri regioonide rahvusvahelised ettevõtted.
PIIRKOND
ISELOOMULIKUD JOONED
USA ettevõtted
Tavaliselt jõulised, strateegiad väga kasumikesksed: otsitakse odavamaid tootmisvõimalusi, rohkesti allhankijaid, palju välisinvesteeringuid.
Lääne-Euroopa ettevõtted
Kõige mitmekesisemad firmad. Veel arvukalt teise põlvkonna omi, st neid , kes tegutsesid veel kolooniates, seetõttu on ettevõtete osakondi kõikjal maailmas, ka Aagrikas, mis on üldjuhul väljaspool RVE-de huve.
Põhja-Euroopa ettevõtted
Inimene kui töötaja on hoolitsuse keskmes, sotsiaaldemokraatlikust ühiskonnast tulenevalt. Tänased Põhjamaade globaalsed ettevõtted kogusid kapitali toormest ja töötlemisest (puidu- ja paberiettevõtete tipud ). Nüüd on Põhjamaad maailma tehnoarengu liidrid .
Jaapani ettevõtted
Kontroll majanduse üle on väikse eliidi käes, seega on riiklik sekkumine ettevõtete tegevusse väga suur. Sihikindel tööstus- ja arenduspoliitika. Toetatakse alles tekkivaid suure riskiga tööstusharusid.
Hiina ettevõtted
Valdavalt väikeettevõtetest koosnevad võrgustikud. Ettevõtlusvõrgustikele iseloomulikuks on kehtiv usaldus ja kirjutamata reeglite täitmine. Riigi roll ettevõtete tegevuse suunamisel on määrav.

Rahvusvaheline kaubandus
Import – sissevedu
Eksport – väljavedu
Kaubandusbilanss – sisse- ja väljaveo vahe (tasakaal/suhe)
Negatiivne bilanss – import ületab ekspordi
Investeering – raha paigutamine tootmisesse kasu eesmärgil

PP tihe kaubavahetus ( masinad , seadmed , tehnoloogia, ka esmatarbekaubad ). Põhjuseks tööjaotus. Suurimad eksporitjad ja samaaegselt ka importijad on Saksamaa, Jaapan, Prantsusmaa, Suurbritannia.

LP toorained , toidukaubad , kütus. PL masinad, seadmed, esmatarbekaubad, toit(näljahädad).
Põhja ja Lõuna kaubavahetuses võib eristada kolme eelissuunda.
o Jaapan ja Ida-Aasia kaupleb Kagu-Aasia ja Austraaliaga
o Põhja-Ameerika – Kariibia ja Ladina- Ameerikaga
o Euroopa – Vahemere maade ja Aafrikaga

LL kõige väiksemamahuline kaubavahetus, toidukaubad nt riis näljahädade korral, masinad, autod, sõjatehnika

Kaubanduse poliitika
17. sajandist merkantelism st maj. põhimõtet, kus riik peab välja vedama kallist/töödeldud kaupa ja sisse vedama odavat kaupa.
Üldjuhul on riigid importi piiranud ja eksporti suurendanud, et säilitada oma inimeste tööhõivet.
Selleks kasutatakse.

Tollimakse – seatakse sisseveetavale kaubale, et riik saaks sissetuleku ja kodumaine tootja eelise. Kui tollimaks on liig kõrge muutub ka kodumaise kauba kvaliteet ja valik halvemaks konkurentsi puudumise tõttu.

Kvoot – mahuline piirang. Ei mõjuta hinda, seega kodumaisele kaubale jääb alles konkurents . Kvaliteet tõuseb, hind langeb. Kuna kogus on piiratud ei lükka ka kodumaist tootjat kõrvale.

Kaudsed piirangud – nt teatud dokumendi omamine, tervisekaitse ja turvalisuse nõuded ning sisereeglid, tolliformaalsused jne.
 ISO – kehtestab kindla korra tootmisele (nt kummikindad jne),
 Kindel keemiline koostis Sellega saab alagajaid tootjaid kõrvale tõrjuda.

Kaubanduse kasvu mõjutavad tegurid

Vähem takistusi ja barjääre ( tollid , kvoodid jm) kaubandusele

Riikide spetsialiseerumine

Toodete kõrgem kvaliteet, madalamad hinnad

Tarbimise kasv

Suurenenud nõudmine kaupadele ja teenustele (uued töökohad ja heaolu)

Kõige enam välisinvesteeringuid tehakse:

Finantsteenused (pangandus, kindlustus, raamatupidamine)

Kaubandusteenused (hulgimüük, turustus, jaotus)

Telekommunikatsioon

Äriteenused (reklaam, hotellid, transport, ehitus)

Mõned isikuteenused (jaekaubandus, kiirtoit )

Riikide arengutaseme hindamine
Harilikult rõhutatakse riigi arengutaseme iseloomustamisel majanduskasvu, mida mõõdetakse sisemajanduse kogutoodanguna (SKT) ühe elaniku kohta.
SKT – riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus, aasta jooksul loodud uus rikkus, ei arvestata kordusmüüki.
Arengutaseme järgi eristatakse rikkaid, keskmisest rikkamaid, keskmisest vaesemaid ja vaeseid riike.
Kõrge arenguga riike 53, esimeste hulgas Norra, Island, Rootsi, Asutraalia, Holland ja Belgia.
Keskmisest kõrgema sissetulekuga riigid on Venemaa, Ladina-Ameerika, Põhja- ja Lõuna-Aafrika, Kagu-Aasia
Keskmisest madalama sissetulekuga riigid on India, Aafrika Keskosa,
Madala sissetulekuga riigid Afganistan , Nigeeria , Tansaania ,
RKT – rahvuslik kogutoodang
Inimarengu indeks – SKT + haridustase + keskmine eluiga
Riikide arengutaseme iseloomustamisel kasutatakse veel teisigi näitajaid. Nagu energia tarbimine ühe elaniku kohta, keskmine eluiga, sündimuse, suremuse ja imikusuremuse näitajad jne.

Inforiigid – Kanada , USA, Lääne- Euroopa

Uustööstusmaad – Ida-Aasia (Singapur, Taiwan , Lõuna-Korea), Ladina- Ameerika riigid ning Ida-Euroopa maad

Toorainemaad – Alžeeria, Sambia , Mehhiko , Tšiili ja Indoneesia

Vaesed riigid – Afganistan, Ruanda, Jeemen , Nepal, Niger , Eritrea
 Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid
Jagunevad: tegevusalade või eesmärkide järgi

Sõjalis-poliitilsed organisatsioonid (militaarsed) nt NATO

Majandusorganisatsioonid, esmajoones majanduskaubandus org. Nt WTO

Tooraine kartellid
Organisatsioon
Asutamine
Tegevuspiirkond
Tegevusala, eesmärk
WTO – Maailma Kaubandusorg
1994
Ülemaailmne
Elavdada rahvusvahelist kaubandust, ülesandeks alandada kaubandustõkkeid.
IMF – Rahvusvaheline Valuutafond
1944
Ülemaailmne
Vältida liigjärkse valuutakursside kõikumisi ning leevendada riikide finantskriise
EU – Euroopa Liit
Euroopa riigid, eranditega
Tagab ühisturu, so kauba, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumise ühenduse piires
NAFTA
1994
Kanada, USA, Mehhiko
Aja jooksul kaotada kõigi liikmesriikide vahel tollimaksud, kvoodid.
ASEAN
1967
Kagu-Aasia riigid
Liikmesmaade majandus-, sotsiaal-, kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine
APEC
1989
Aasia ja Vaikse ookeani piirk
Liikmesriikide koostöö ja abistamise tõhustamiseks
MERCOSOUR
1991
Lõuna-Am
Eesmärk ühisturu tasemel koostöö, tolliliit
OPEC
1960
Naftariigid
Et kaitsta liikmesmaade huve rahvusvahelistel turgudel , reguleerida naftahinda maailmaturul
EFTA
Island, Norra, Šveits
vabakaubanduspiirkond

Vabakaubanduspiirkond – kaotatud kõik kaubandustõkked.

Tolliliit - koostöövorm, kus kaubandustõkked puuduvad ning kaubavahetuses liiduväliste riikidega on kehtestatud ühised reeglid.

Ühisturg – ühendus, kus tolliliidule lisandub vaba tööjõu ja kapitali liikumine, ühine kaubanduspoliitika liiduväliste riikide suhtes ja ka seadusandluse teatud ühtlustamine.

Majandusliit – kõige laiahaardelisem liit, kus lisaks ühisturu põhimõtetele on ka keskne juhtimine, ühine seadusandlus , majandus – ja rahanduspoliitika ning ühisraha.

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 55 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-09-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

55 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

katsraisk Õppematerjali autor

Globaliseerumine. Globaalse tööjaotuse põhijooned. Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid. Rahvusvaheline kaubandus. Rahvusvahelised ettevõtted.

rahvusvaheline kaubandus infoajastu rahvusvahelised ettevõtted globaliseerumine

Sarnased õppematerjalid

docx

Geograafia - muutused ühiskonnas konspekt

o teadusmahukas tootmine o heade ühendus- ja kommunikatsioonivõimaluste olemasolu · ,,Loojuvate" piirkondade taandarengu põhjused o Juhatuse peakorterite kaugus o Uurimistöid tehakse maapiirkondades o tootmisüksused viiakse üle odava tööjõu maadesse o nõudluse vähenemine traditsioonilistele toodetele o hierarhiline juhtimisstruktuur jne... 1.3. Infoajastu geograafia: globaliseerumine. Globaalse tööjaotuse põhijooned Globaliseerumine ehk üleilmastumine maailmamajanduse järjest tihedam ja ulatuslikum seostumine üheks tervikuks · Selleks vajalikud sündmused: o Kolooniate poliitiline iseseisvumine o Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö o Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimine · Uued side- ja infotehnoloogiad · Transpordi kiire areng eriti lennunduse

Geograafia

doc

Globaliseerumine infoajastul

Globaliseerumine infoajastul 1.) Mida tähendab globaliseerumine e üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad rigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse. (maj kriis nät Ida-Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) Globaliseerumine ei esine vaid majanduse valdkonnas vaid esineb ka: *kultuuriline globaliseerumine *keskkonna-alane globaliseerumine *finantsturgude globaliseerumine *teadustöö globaliseerumine jne. 2.) Nimeta globaliseerumise eeldused e millised nähtused ja protsessid aitasid kaasa globaliseerumisele? Globaliseerumiseks oli vaja tööstusühiskonna kriisi ajal toimunud sündmusi: kolooniate poliitilist iseseisvumist, arenenud riikide vahelist majanduskoostööd ja rahvusvahelise kaubanduse liberaliseeri

Geograafia

odt

Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia

Vana tööstusühiskond hakkas asenduma uue infoühiskonnaga. Ühiskonna arengu peamised jooned Peamised majandusharud Agraarajastu - põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus-hõive primaarsektoris Industriaalajastu töötel tööstus, tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus jm.- hõive sekundaarsektoris infoajastu teenindus,info töötlemine, edastamine, transport j. - hõive tertsiaarsektoris. Agraarajastu Industriaalajastu Infoajastu Peamine Mõis talu Ettevõte, tehas Uurimis-või tootmiskütus teenindusüksus Töö iseloom Käsitöö Masinatöö Vaimne töö Kasutatavad Maa, mets, vesi Maavarad Informatsioon ressursid Peamine Maakond, provints Riik, kolooniad Kogu maailma

Geograafia

doc

RV ettevõtted, RV kaubandus

geograafia Üksikettevõtte paigutust mõjutavad tegurid 1.Loodusliku tooraine/odava energia lähedus. Põllumajandus, metsandus, kaevandus, metallitootmine. 2. Arvuka tööjõu(hind, kättesaadavus, maine, oskused) lähedus. Tekstiili-, rõiva-, jalatsi-, elektroonikatööstus. N: Ladina-Ameerika, Kagu-Aasia. 3. Turu lähedus. Sellised ettevõtted, mille toodang on kiiresti riknev, raskesti trantsporditav või muutuv (piim, leib, karastusjoogid). Samuti sellised ettevõtted, mis suudavad ruttu reageerida moe muutumisele. Aglomeratsioonitööstus orienteerunud koostööle teiste ettevõtetega. N: autotööstus Kõrgtehnoloogiline tööstus. Rajatakse tavaliselt ülikoolide juurde. Kapitalimahukas tööstus. Elektrijaamad, kiirteed, sadamad, paberitööstus. Ettevõtlusklaster mingi piirkonna suur ettevõttevõrgustik, mis on keskendunud sarnase või omavahel seotud toodangu valmistamisele. Klastri teket ja säilimist soodustab usaldus firmade vahel. Klastri tähtis tunnus k

Geograafia

doc

10. klassi õpiku konspekt

Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Umbes 6000 7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma ning põllundusega ja karjakasvatusega tegelema. Algas põllumajandus- ehk agraarajastu. Enda ja loomade jõudu kasutades tootsid inimesed kohalikest maavaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse ehk naturaalmajanduse tingimustest kohapeal. Peamine tegevusala põllumajandus : toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel, esivanematelt päritud oskused kandusid edasi aeglaselt. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Agraarajastul elas iga piirkond omaette, eri regioonide majandused üksteisest sõltumatud. Riigikassase koondati väike hulk ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks ( käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks) . Vähesel määral ka niisutuskanalite rajamiseks. Rii

Geograafia

doc

Lõpueksami sooritajale - kokkuvõtted

1.3 Infoajastu geograafia: globaliseerumine. Globaalse tööjaotuse põhijooned Globaliseerumine ehk üleilmastumine on maailmamajanduse järjest tihedam ja ulatuslikum seostumine üheks tervikuks. Globaliseerumiseks oli vaja kolooniate poliitilist iseseisvumist, arenenud riikide vahelist koostööd ja rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumist. See tuleneb uutest side ja infotehnoloogiatest, transpordi kiirest arengust. Innovatsioon on piirkonna kohanemisvõime, mille tagavad töötajate kõrge haridustase, kutseoskused, pidev koolitus ja tehnoloogiline uurimis ja arendustöö. Maailma majanduskeskused on PõhjaAmeerika, LääneEuroopa ja Jaapan. Iga vähegi keerulisema toote valmistamise võib jaotada etappideks: Uurimis ja arendustegevuse käigus tegeletakse uue toote arendamisega. See nõuab kutseoskustega ja motiveeritud tööjõudu ning suuri kapitaliinvesteeringuid. Vajaminevaid detaile ja sõlmi valmistatakse eraldi ettevõtetes. Kolmas etapp on toote kokkumon

Geograafia

pptx

Globaliseerumine

Globaliseerumine. rahvusvahelised ettevõtted ja organisatsioonid Globaliseerumine ehk üleilmastumine · Globaliseerumine on kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine tänu kaasaegsetele sidepidamis- ja transpordivahenditele · Maailmamajanduse järjest tihedam ja ulatuslikum seostumine üheks tervikuks Globaliseerumist mõjutavad tegurid: · Side, infotehnoloogia, transpordi, eriti lennunduse kiire areng · tootmise spetsialiseerumine, geograafilise tööjaotuse süvenemine · kaubanduse liberaliseerumine ja kaubavahetuse kasv, kapitali ja tööjõu liikuvus · majandusorganisatsioonide kasv Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas: · välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) · Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, internetiühendused firmades, kodudes · Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaü

Rahvusvaheline majandus

doc

Põllumajandusühiskonnast rahvusvahelise kaubanduseni

Kasvas äriteenuste tähtsus, kõrghariduse ja ülikoolide olulisus. Üha suurem tööstuse tootlikkus parandas inimeste heaolu ja tekkis rohkem vaba aega, mis omakorda tekitas turismi ja meelelahutustööstuse. 1973. aastal toimunud energia ja majanduskriis, naftakriis, energeetika ja keskkonnakaitse kulutuste suurenemine, arenenud maade nullilähedane majanduskasv kiirendasid läänes üleminekut infoühiskonnale. Vt. õpiku tabel lk. 16! Infoajastu geograafia: globaliseerumine. Globaalse tööjaotuse põhijooned Globaliseerumine. Maailmamajanduse järjest tihedamat ja ulatuslikumat seostumist üheks tervikuks nimetatakse globaliseerumiseks ehk üleilmastumiseks. Selleks oli vaja tööstusühiskonna kriisi ajal toimunud sündmusi: kolooniate poliitilist iseseisvumist, arenenud riikide vahelist majanduskoostööd, rahvusvahelise kaubanudse liberaliseerumist. Tuleneb nii uutest side ja infotehnoloogiatest kui ka

Geograafia

Rohkem sarnaseid