rahuldavasse korda viia (kahjustatud puude arv on liiga suur) määratakse sanitar- lageraiesse, s.t. et kõik puud kahjustatud metsaosal raiutakse lageraie korras. Raiekraad ehk harvendamise aste näitab palju puid korraga välja raiutakse (mitu % tagavarast). Hooldusraie intensiivsus näitab, kui tihti puistu eluea jooksul hooldusraieid tehakse. Alameetod raiutakse välja loodusliku arengu protsessis allajäänud puud ,,metsahunt" puud mis on teistest suuremad, suure, laiuva võraga, suurte okste, jämeda tüvega ja halvasti laasunud. Nende puude puit ka vähekvaliteetne. Ülameetod raiutakse välja I-II kasvuklassi puud. Kasutatakse üldiselt harva. Raiejäätmed oksad, ladvad, langile jäänud tüvepuit, raietöödega rikutud järelkasv ja alusmets. Hooldusraiete bioloogilised alused. Ehk põhimõtted, läbi mille hooldusraied mõjutavad puistu kasvu ehk mis juhtub/muutub puistus hooldusraiete tulemusena.
kasvutingimusi. 2. Harvendusraie - anda paremate omadustega puudele rohkem valgust ja toitepinda. 3. Sanitaarraie - surnud ja surevate puude, kahjuritega asustatud või haigete puud koristamiseks. Raiekraad e. harvendamise aste - näitab, kui palju puid korraga välja raiutakse. Hooldusraie intensiivsus - näitab, kui tihti puistu eluea jooksul hooldusraieid tehakse. Alameetod - välja raiutakse loodusliku arengu käigus allajäänud puud. “Metsahunt” - puu, mis on teistest puudest suurem, jämeda tüvega ja halvasti laasunud. Ülameetod - välja raiutakse I-II kasvuklassi puud. Raiejäätmed - oksad, ladvad, raietöödega rikutud järelkasv ja alusmets. 4.3 Hooldusraiete bioloogilised alused 1. Kasvuressursi ümberjaotamine. Hooldusraiete käigus raiutakse puistust välja teatud hulk puid, allesjäänud puudele jääb kasvuks vajalikke ressursse rohkem, mille tulemusena suureneb nende juurdekasv. 2
sisseraie üle 8-sentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puistute Raiekraad ehk harvendamise aste – kui palju puid korraga välja raiutakse (mitu % tagavarast) Nõrk raie – 15% tagavarast Mõõdukas – 16-25% Tugev - 26-35% Väga tugev – üle 35% Hooldusraie intensiivsus – näitab, kui tihti puistu eluea jooksul hooldusraieid tehakse Alameetod - raiutakse välja loodusliku arengu protsessis allajäänud puud „metsahunt“ – I kasvuklassi puud, kuid mis oma suure võra tõttu võtavad põhjendamatult palju ruumi (ühe hundi asemel kasvaks 2-3 keskmiste mõõtmetega puud) Ülameetod - raiutakse välja I-II kasvuklassi puud Hooldusraiete bioloogilised alused ehk põhimõtted läbi mille hooldusraied mõjutavad puistu kasvu Raiutakse puistust välja teatud hulk puid, allesjäänud puudele jääb rohkem ressursse , miile tulemusena intensiivistub juurdekasv
omadustega puud likvideeritakse hooldusraiete käigus). Lisaks võimaldab harvendusraie saada metsast kätte ja võtta kasutusele seda puitu, mis loodusliku valiku ja puistu isehõrenemise protsessi käigus langeks nagunii välja. Peamised kriteeriumid, millest lähtutakse puistus puude väljaraiumisel on: * iga puu individuaalsed omadused (võra, okslikkus, tüvi), * asukohast puistus, * raievanuste erinevusest, * puuliikide bioloogilisest sobivusest, * puu sanitaarne seisund. 47. Mis on "metsahunt"? "metsahunt" - metsanduses nimetatakse "huntideks " puid, mis on teistest puudest suuremad, suure, laiuva võraga, suurte okste, jämeda tüvega ja halvasti laasunud. Need on puistus I kasvuklassi puud, kuid mis oma suure võra tõttu võtavad põhjendamatult palju ruumi (ühe "hundi" asemel mahuks kasvama 2-3 keskmiste mõõtmetega puud ja nendest saadav tulu oleks suurem) ja halva laasumise ning suurte okste tõttu on selliste puude puit ka vähekvaliteetne. 48. Valgustusraie
15% tagavarast, mõõdukas - 16-25%, tugev - 26-35%, väga tugev - üle 35%. hooldusraie intensiivsus - näitab, kui tihti puistu eluea jooksul hooldusraieid tehakse. Kordusperiood sõltub konkreetsetest tingimustest - kasvukoht, puuliik ja võib olla väga orienteeruvalt 5-15 aastat. alameetod - raiutakse välja loodusliku arengu protsessis allajäänud puud (peam. IV ja V kasvuklassi puud, kuid ka üksikuid valitsevaid puid "hunte") “metsahunt” - metsanduses nimetatakse “huntideks “ puid, mis on teistest puudest suuremad, suure laiuva võraga, suurte okste, jämeda tüvega ja halvasti laasunud. Need on puistus I kasvuklassi puud, kuid, mis oma suure võra tõttu võtavad põhjendamatult palju ruumi (ühe “hundi” asemel mahuks kasvama 2-3 keskmiste mõõtmetega puud ja nendest saadav tulu oleks suurem) ja halva laasumise ning suurte okste tõttu on selliste puude puit ka vähekvaliteetne.
mõõdukas - 16-25%, tugev - 26-35%, väga tugev - üle 35%. hooldusraie intensiivsus - näitab, kui tihti puistu eluea jooksul hooldusraieid tehakse. Kordusperiood sõltub konkreetsetest tingimustest - kasvukoht, puuliik ja võib olla väga orienteeruvalt 5-15 aastat. alameetod - raiutakse välja loodusliku arengu protsessis allajäänud puud (peam. IV ja V kasvuklassi puud, kuid ka üksikuid valitsevaid puid "hunte"); "metsahunt" - metsanduses nimetatakse "huntideks " puid, mis on teistest puudest suuremad, suure, laiuva võraga, suurte okste, jämeda tüvega ja halvasti laasunud. Need on puistus I kasvuklassi puud, kuid mis oma suure võra tõttu võtavad põhjendamatult palju ruumi (ühe "hundi" asemel mahuks kasvama 2-3 keskmiste mõõtmetega puud ja nendest saadav tulu oleks suurem) ja halva laasumise ning suurte okste tõttu on selliste puude puit ka vähekvaliteetne.
annaabi.ee 
