Mulla seisund paraneb ning seega hakkab paranema ka seal kasvavate taimede eluolu. Sest rabamuld ja -vesi on puude rahuldavaks kasvuks kõlbmatu. 1.3.1. Madalsoo - kasvukohatüüp paikneb nõgudes, jõelammidel ja tasastel madalatel maadel. Taimestik toitub põhjaveest. Turbalasundi paksus on 1-2 m, vahel ka rohkem. Muld on keskmise viljakusega. Põhiline puuliik on sookask. Harvem leidub mändi. Alustaimestik on liigivaesem kui lodus, iseloomulik on tarnade esinemine. Metsa uuenemine looduslikult toimub põhiliselt sookasega. 1.3.2. Siirdesoo - tekkinud tarnamadalsoo edasise soostumise tagajärjel, asub tasastel madalikel. Mikroreljeef on mätlik. Tegemist on segatoitumisega. Taimed toituvad peamiselt sademeteveest, mikroreljeefi madalamates osades asuvad taimed aga põhjaveest. Põhjavesi on väheliikuv, üleujutused nõrgad. Turbalasundi paksus on tavaliselt 1-3 m, mõnel juhul kuni 8 m
põllumjanduslik kasutamine marjakasvatus jahindus ja korilus puhkus ja turism teaduslik uurimistöö 3. Madal- ja siirdesoode kasvukohatüübid; nende lühiiseloomustus Madalsoo - kasvukohatüüp paikneb nõgudes, jõelammidel ja tasastel madalatel maadel. Taimestik toitub põhjaveest. Turbalasundi paksus on 1-2 m, vahel ka rohkem. Muld on keskmise viljakusega. Põhiline puuliik on sookask. Harvem leidub mändi. Alustaimestik on liigivaesem kui lodus, iseloomulik on tarnade esinemine. Metsa uuenemine looduslikult toimub põhiliselt sookasega. Siirdesoo - tekkinud tarnamadalsoo edasise soostumise tagajärjel, asub tasastel madalikel. Mikroreljeef on mätlik. Tegemist on segatoitumisega. Taimed toituvad peamiselt sademeteveest, mikroreljeefi madalamates osades asuvad taimed aga põhjaveest. Põhjavesi on väheliikuv, üleujutused nõrgad. Turbalasundi paksus on tavaliselt 1-3 m, mõnel juhul kuni 8 m
Kuid siinkohal ja edaspidi ka teiste tüüpide puhul tuleb arvestada, et riigimetsade osatähtsus on väiksem kui 1970. aastatel. Tarnamadalsoo e. madalsoo Kasvukohatüüp paikneb nõgudes, jõelammidel ja tasastel madalatel maadel. Mikroreljeef on vähem mätlik ja üleujutused kestavad vähem aega kui lodu kasvukohatüübis. Taimestik toitub põhjaveest, kuid vesi on vähemliikuv ja mineraalainetevaesem kui lodus. Seetõttu mõned nõudlikumad lodudel esinevad liigid siin ei kasva. Turbalasundi paksus on 1-2 m, vahel ka rohkem. Muld on keskmise viljakusega. Põhiline puuliik on sookask, mis kasvab nii üksikpuudena kui puistutena. Sookasepuistute tootlikkus on märgatavalt madalam kui lodumetsades, boniteet tavaliselt IV-Va. Harvem leidub mändi ja männikuid. Mõnel pool kasvab sookaasikutes kaaspuuliigina sanglepp. Kuivendamata madalsoodel
ekstreemsetes kasvukohtades (nõmmemetsad, soometsad, rabastuvad metsad) ja suuremad viljakates kasvukohtades (jänesekapsa, naadi, sinilille,). Liigilise koosseisu kujundamise osas on metsakasvatajal suur valikuvõimalus. Esiteks tuleb otsustada kas kujundada puhtpuistu või segapuistu ja teiseks valida puuliik või -liigid selles puistus. Puhtpuistutel puudub alternatiiv ekstreemsetes kasvukohtades (näiteks männikud kuivadel liivmuldadel või rabas ja sanglepikud lodus). Puhtpuistu eeliseks on lihtsus kultuuride rajamisel, hooldamisel ning hooldus- ja uuendusraiete ajastamisel. 1 3. Optimaalse tootlikkusega võrastiku loomine. 1 4. Valitakse välja ja jäetakse kasvama oma omadustelt parimad puud. Hooldusraie majanduslikud eesmärgid 1. Täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul tema koosseisust iseharvenemise käigus väljalangevate puude arvel.
Väga hinnatud mööblit ja tarbekunstis, kasut ka siseviimistlusel, laevaehitusel. Harilik saar kõrgus 25-35 m, tüvi sirge ja hästi laasuv. Koor on noores eas sile ja rohekas. Lehed kuni 40 cm pikad, pungad süsimustad. Õitseb kevadel enne lehtede puhkemist. Vilja valmivad sügisel. Kasvab Norrast kuni Krimmini. Puhtpuistuid esineb harva. Eestis on vähelevinud, bonittet on II. Keskmine juurdekasv aastas on 4 tm/ha/a. Noored puud taluvad varju, vana on valgusnõudlikud. Kasvab lodus ja paepealsetel muldadel. On tormikindel liik. Max vanus 150-250 a. Puit on rõngassõõneline ja lülipuiduga. Puitu kasut siseviimistlusel ja mööbli valmistamiseks, laialdaselt ka pargipuuna. Harilik pärn kuni 30 m kõrge, laia võraga puu. Koor on oores eas sile ja tumehall. Lehed 4-6 cm pikad. Õitseb juulis, õied on kollakasvalged ja meerohked. Viljadeks pähklikesed. Vanus 300-400 a. Kasvab huumusrikkastel liivsavimuldadel ja saviliivmuldadel. Talub põuda ja on hästi varjutaluv
regulatsiooniga tagatakse sisekeskkonna stabiilsus, neuraalne regulatsioon, humoraalne regulatsioon. Organismid koos omakorda moodustavad 7) POPULATSIOONIDES taseme – ühel asustusalal elavad sama liiki organismid. (Kadrioru oravad, Peipsi kilud) 8) LIIGI tase – üks peamisi. Uurib, mis on ühe konkreetse liigi eripära (pruunkaru, valgejänes) 9) ÖKÖSÜSTEEMI TASE – organismid + keskkond (st ümbritsev elus- ja eluta lodus – ökoloogia). Nt taimekooslus, loomakooslus, muldkeskkond. 10) Ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid – Kogu ELU KÕRGEIM TASE – BIOSFÄÄR, hõlmab kogu Maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti. (atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär) 3. Suhkrute lühiiseloomustus Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku, hapnikku ja vesinikku. Sahhariidide peamisteks ülesanneteks on: 1
Inimesel põhikoed: epiteel-, lihas-, närvi- ja sidekude ELUNDI tase – ERI KOED (Tissues) moodustavad ELUNDID e. ORGANEID (anatoomia, füsioloogia). Organitest moodustuvad ELUNDKONNAD e. ORGANSÜSTEEMID (füsioloogia) ORGANISMI tase – need koos omakorda moodustavad POPULATSIOONIDES taseme ÖKÖSÜSTEEMI TASE – organismid + keskkond (st ümbritsev elus- ja eluta lodus – ökoloogia) – Kogu ELU KÕRGEIM TASE – BIOSFÄÄR) Suhkrute lühiiseloomustus. SUHKRUD ehk SAHHARIIDID (sugars/ saccharides) – LIHT ja LIITSUHKRUD - Peamine toitaine/energia(varu)aine Suhkrud e süsivesikud- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid e lihtsuhkrud (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis
- ORGANISMI tase – organism talitlus sõltub tema elundite(kondanse) koostööst, regulatsiooniga tagatakse sisekeskkonna stabiilsus, neuraalne regulatsioon, humoraalne regulatsioon. Organismid koos omakorda moodustavad POPULATSIOONIDES taseme – ühel asustusalal elavad sama liiki organismid. - LIIGI tase – üks peamisi. Uurib, mis on ühe konkreetse liigi eripära ÖKÖSÜSTEEMI TASE – organismid + keskkond (st ümbritsev elus- ja eluta lodus – ökoloogia). Ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid – Kogu ELU KÕRGEIM TASE – BIOSFÄÄR, hõlmab kogu Maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti. 3. Suhkrute lühiiseloomustus Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ained, mille koostisse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Sahhariidid jaotatakse kolme rühma mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Et mono-ja oligosahhariidid on magusamaitselised, nim. neid ka suhkruteks.
- ORGANISMI tase organism talitlus sõltub tema elundite(kondanse) koostööst, regulatsiooniga tagatakse sisekeskkonna stabiilsus, neuraalne regulatsioon, humoraalne regulatsioon. Organismid koos omakorda moodustavad POPULATSIOONIDES taseme ühel asustusalal elavad sama liiki organismid. - LIIGI tase üks peamisi. Uurib, mis on ühe konkreetse liigi eripära ÖKÖSÜSTEEMI TASE organismid + keskkond (st ümbritsev elus- ja eluta lodus ökoloogia). Ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid Kogu ELU KÕRGEIM TASE BIOSFÄÄR, hõlmab kogu Maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti. 3. Suhkrute lühiiseloomustus Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ained, mille koostisse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Sahhariidid jaotatakse kolme rühma mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Et mono-ja oligosahhariidid on magusamaitselised, nim. neid ka suhkruteks.
sookaski. Boniteet IV-Va. Põõsarinne: puudub või esineb vähesel määral; kavavad kadakas, paakspuu ja pajud (tuhkur paju, mustikpaju, hundipaju, lapi paju, kõrvpaju). Puhmarinne: sinikas (KD), kanarbik (D), sookail (D), pohl, mustikas, harilik kukemari, küüvits. SINIKAS Vaccinium uliginosum; Vaccinium on tuletatud ladinakeelsest sõnast bacca mari; uliginosum lodus, soos, märjal kohal kasvav. Sugukond mustikalised. Kasvukoht: rabaservades ja siirdesoodes, kasvab happelisel ja niiskel pinnasel. Sinikas on kuni 1 m kõrge kääbuspõõsas. Osad võrsed, mis jäävad sambla ja kõdu sisse, annavad lisajuuri. Uinuvatest pungadest tekivad uued osapõõsad. Kuna horisontaalseid risoome ei esine, kasvab kompaktsete kogumikena. Aastavõrsed on ruljad, talvituvad helepruunidena (korgistunult). Lehed on elliptilised,
segapuistu? Eraldi küsimuseks on puuliikide valik puistus. Võrreldes sega- ja puhtpuistute kasvatamist on mõlemal omad eelised ja puudused. 25 Puhtpuistute eelised: Puhtpuistutel puudub alternatiiv ekstreemsetes kasvukohtades, näiteks männikud kuivadel liivmuldadel (sambliku, pohla ja raba kasvukohatüübid. Madalsoodes on sobivaim puuliik sookask ja lodus sanglepp ning saar. Puhtpuistu on parim, kui eesmärgiks on lõppraie mahulise küpsuse faasis (lühikese raieringiga metsandus). Eestis võiks selleks olla näiteks energiametsana kasvatatav hall- lepik või paberipuuks kasvatatav hübriidhaab. Puhtpuistute kasvatamisel on eeliseks on lihtsus nii kultuuride rajamisel kui hooldamisel. Samuti on kergem ajastada hooldus- ja uuendusraieid. Segametsade eelised: Tavaliselt on segamets tootlikum: viljakal kasvukohal on kuuse-lehtpuu segametsast
(nõmmemetsad, soometsad, rabastuvad metsad) ja suuremad viljakates kasvukohtades (jänesekapsa, naadi, sinilille). Liigilise koosseisu kujundamise osas on metsakasvatajal suur valikuvõimalus. Esiteks tuleb otsustada kas kujundada puhtpuistu või segapuistu ja teiseks valida puuliik või -liigid selles puistus. Puhtpuistutel puudub alternatiiv ekstreemsetes kasvukohtades (näiteks männikud kuivadel liivmuldadel või rabas ja sanglepikud lodus). Puhtpuistu eeliseks on lihtsus kultuuride rajamisel, hooldamisel ning hooldus- ja uuendusraiete ajastamisel. Segametsade eelised: ● Tavaliselt on segamets tootlikum: viljakal kasvukohal on kuuse-lehtpuu segametsast võimalik saada rohkem puitu kui puhtpuistust. Kuna iga puuliigi juurestiku paiknemisel on omad iseärasused (kuusel ülemistes mullahorisontides, lehtpuudel sügavamates), kasutatakse mulla potentsiaalne viljakus paremini ära.
Puistud jagatakse I rinde liigilise koosseisu järgi puhtpuistuteks, kui nad koosnevad ühest liigist ning segapuistuteks, kui nad koosnevad mitmest liigist. Segapuistu koosseisus olevad puuliigid jagatakse majandusliku tähtsuse järgi peapuuliigiks ja kaaspuuliigiks või -liikideks. Puhtpuistute eelised: Puhtpuistutel puudub alternatiiv ekstreemsetes kasvukohtades, näiteks männikud kuivadel liivmuldadel (sambliku, pohla ja raba kasvukohatüübid. Madalsoodes on sobivaim puuliik sookask ja lodus sanglepp ning saar. Puhtpuistu on parim, kui eesmärgiks on lõppraie mahulise küpsuse faasis (lühikese raieringiga metsandus). Eestis võiks selleks olla näiteks energiametsana kasvatatav halllepik või paberipuuks kasvatatav hübriidhaab.Puhtpuistute kasvatamisel on eeliseks on lihtsus nii kultuuride rajamisel kui hooldamisel.Samuti on kergem ajastada hooldus- ja uuendusraieid. Segametsade eelised:
Lõhmuse valgusnõudlikud. Mullaviljakuse suhtes sageli II rindes. Vahtra puhtpuistusid on poolt 1984.a. avaldatud kasvukohatüüpide nõudlik. Kasvab valdavalt kahel erineva Eestis vaid ca 40 ha. klassifikatsiooni (nn. Lõhmuse veereziimiga kasvukohal: lodus ja Puit kollakas või punakas, sitke, vastupidav. Puitu klassifikatsioon). paepealsetel muldadel, vastavalt võib kasutada siseviimistluses (põrandad, Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui kasvukohale nimetatakse neid ökotüüpe: trepid, uksed jne), mööbliks. Harilik vaher ühesuguse metsakasvatusliku efektiga lubjasaar ja luhasaar
Keskmine saarikute boniteet Eestis II. Kiirekasvuline, keskmine saarikute aastane juurdekasv 4,0 tm/ha/a. Üldiselt külmakindel, kuid tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes. Noores eas talub varju, vanemad puud (10-15 a.) on aga valgusnõudlikud. Mullaviljakuse suhtes nõudlik. Kasvab valdavalt kahel erineva veereziimiga kasvukohal: lodus ja paepealsetel muldadel, vastavalt kasvukohale nimetatakse neid ökotüüpe: lubjasaar ja luhasaar. Juurestik hästi arenenud, seetõttu ka tormikindel. Raievanus 100-130 a, maksimaalne vanus 150-250(300) a. Tänapäeval saare kasvatamisel kogu Euroopas, sh. ka Eestis suureks probleemiks puude hukkumine patogeense seeneliigi Chalara fraxinea e. saaresurm kahjustuste tagajärjel.
Valikuvõimalus on väiksem ekstreemsetes kasvukohtades nagu sm, sn, ld, rb ja suurem viljakates kasvukohtades (jk, nd, ms). Liigilise koosseisu kujundamise osas on metsakasvatajal suur valikuvõimalus. Esiteks tuleb otsustada kas kujundada puhtpuistu või segapuistu ja teiseks valida puuliik või -liigid selles puistus. Puhtpuistutel puudub alternatiiv: * ekstreemsetes kasvukohtades - näiteks männikud kuivadel liivmuldadel (sm, ph) või rabas sookaasikud soodes ja sanglepikud lodus; * kui eesmärgiks on lõppraie mahulise küpsuse faasis (lühikese raieringiga metsandus), näiteks Eestis võiks selleks olla energiametsana kasvatatav hall-lepik või paberipuuks kasvatatav kuusk. *puhtpuistu eeliseks on lihtsus: a. kultuuride rajamisel b. kultuuride hooldamisel c. hooldus- ja lõppraiete ajastamisel Segametsade eelised:
annaabi.ee 
