Siis olid peamised puud kask ja mänd U 5000 aastat tagasi oli kliima aga isegi soojem kui praegu. Siis olid tavalisemateks metsadeks tammikud Ligikaudu 1500 aasta eest oli kliima muutunud jahedamaks ja niiskemaks ning peamiseks puuliigiks sai kuusk Mets Kuusk Metsatüübid Nõmme- ja palumetsad levivad toitainevaestel ja kuivadel muldadel. Taime- ja loomaliike on suhteliselt vähe. Enamuspuuliik- mänd Laanemetsad levivad suhteliselt viljakatel parasniisketel muldadel. Taime- ja loomaliike on rohkem kui nõmme- ja palumetsades. Enamuspuuliik- kuusk Salumetsad levivad kõige viljakamatel metsamuldadel. Hästi näha erinevaid Taime- ja loomaliike on kõige metsarindeid enam. Enamuspuuliik- kuusk, erinevad lehtpuu liigid Metsade kasutamine ja kaitse Metsakasvatus tegeleb metsade kasvatamisega kuni raieküpseks saamiseni
METS. Kordamine 6. klass 1. Seleta mõisteid: METS, ALUSTAIMESTU, ENAMUSPUULIIK, METSATÜÜP, SAMBLIK, SÜMBIOOS, IGIHALJAS TAIM, TÕUK, SEGATOIDULINE. 2. Täida lüngad. Metsataimed jagunevad _________ järgi rinnetesse. Kõige madalam rinne on _________. Rohurindest kõrgemad rinded on _________, ________ ja _________. Kuni poole meetri kõrgused puhmikud ehk _________ moodustavad puhmarinde. Kõige rohkem päikest saab _____rinne ja kõige vähem _______rinne. 3. Kirjuta joonisele metsarinded. (1 puurinne; 2 põõsarinne; 3 puhmarinne; 4
Põlvkond -igikaudu ühevanuseliste puude eluiga tekkest kuni uuendusraie või loomuliku suremiseni 12. Puistu koosseis ja rindelisus. Puuliikide osatähtsust kasvava puistu tagavaras väljendatakse koosseisu valemiga, milles puuliigi lühendi ees seisev kordaja näitab osatähtsust protsentides rinde kogutagavarast. Puuliigid järjestatakse koosseisu valemis harilikult osatähtsuse alanevas järjestuses, seega on esikohal enamuspuuliik, vahel ka peapuuliik. Rindelisus · Esimene rinne suurima kasvava metsa tagavara ja kõrgusega rinne, nn põhirinne · Teine rinne 25...75% I rinde kõrgusest, minimaalselt 4 meetrit ·järelkasv-kuni 4m hea kasvuga puud ·alusmetsa rinne -Puistu rindelisuse all mõeldakse ühe või eri puuliikide võrastike kõrguste jaotumist vertikaaltasapinnas. Mitmerindelisi puistuid nimetatakse liitpuistuteks, üherindelisi lihtpuistuteks. 13. Puistu järelkasv ja alusmets.
Turvas halvasti lagunenud ja toitaine vaene. Toitumine vaid sademeteveest. Puistud hõredad, männid domineerivad. Alusmets puudub. Alustaimestikus: sookail, kukemari, kanarbik, jõhvikas. 1.10 Kõdusoometsad intensiivselt kuivendatud soomuld. Ülekaalus kaasikud ja männikud. Mustika kõdusoo muld happeline. Enamasti männikud. Alusmets hõre, pajud, paakspuu. Alustaimestik sarnane mustika kasvukohatüübiga. Jänesekapsa kõdusoo kasvukohatüüp enamuspuuliik tavaliselt kuusk. Potentsiaalselt kõrge tootlikkusega. Alusmetsas: paakspuu, toomingas, pihlakas. Alustaimestik sarnane arumetsade jänesekapsa kasvukohatüübiga. Puistud tormihellad. 2.1 Olulisemad seenhaigused JUUREPESS üks ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi. Elusates puudes on haigustekitaja, surnud puidus aga lagundaja. Juurepessu viljakehad on raskesti märgatavad, metsavarise all; viljakehad on liibuvad, pealt pruunid, alt kollakas-valged.
3 Õige vastus annab ühe punkti. 1 4 Iga õigesti märgitud number annab ühe punkti. 6 5 Iga sisuliselt õige näide annab ühe punkti 3 6 Õige otsus annab ühe punkti ja õige põhjendus annab ühe punkti. 2 7 Õige metsatüüp (A variant - nõmme-/palumets; B variant - 2 laanemets) annab ühe punkti. Nende metsatüüpide tüüpilisim enamuspuuliik (A variant - mänd; B variant - kuusk) annab ühe punkti. 8 Iga õigesti märgitud + ja - annab ühe punkti. 6 9 Iga õige vastus annab ühe punkti. Piltidel kujutatud protsessi 3 nimetamine (veeringe, vee aurumine ja pilvede teke; sademete tekkimine, õhu soojenemine jms, v.a vihma sadamine) annab ühe punkti. A variandi küsimuse Mis soojeneb looduses päikesekiirte mõjul
3 Õige vastus annab ühe punkti. 1 4 Iga õigesti märgitud number annab ühe punkti. 6 5 Iga sisuliselt õige näide annab ühe punkti 3 6 Õige otsus annab ühe punkti ja õige põhjendus annab ühe punkti. 2 7 Õige metsatüüp (A variant - nõmme-/palumets; B variant - 2 laanemets) annab ühe punkti. Nende metsatüüpide tüüpilisim enamuspuuliik (A variant - mänd; B variant - kuusk) annab ühe punkti. 8 Iga õigesti märgitud + ja - annab ühe punkti. 6 9 Iga õige vastus annab ühe punkti. Piltidel kujutatud protsessi 3 nimetamine (veeringe, vee aurumine ja pilvede teke; sademete tekkimine, õhu soojenemine jms, v.a vihma sadamine) annab ühe punkti. A variandi küsimuse Mis soojeneb looduses päikesekiirte mõjul
mõisteid). MÕNED OLULISEMAD MÕISTED Peapuuliik on selline puuliik, mis kõige paremini vastab antud kasvukohale, s.o. annab pinnaühikult suurema koguse kvaliteetset puitu või täidab antud kasvutingimustes metsa muud funktsiooni kõige paremini. Vastab kõige paremini püstitatud majanduslikule eesmärgile. I rindes tagavara poolest esikohal olevat puuliiki nim. enamuspuuliigiks. Üldiselt langevad puistu pea- ja enamuspuuliik ühte (erand näit. kuivendatud sookaasik, rekonstrueeritud hall-lepik). Puistu tagavara on puistu puurinnete tüvemahtude summa (m3 ha-1, tm/ha). Puistu boniteet e. puistu boniteediklass (ld. keeles bonitas - headus väärtus) - puistu tootlikkuse näitaja (majanduslikus mõttes) või kasvukoha sobivuse (viljakuse) näitaja vastavale puuliigile (ökoloogilises mõttes). Seega, boniteediklass iseloomustab puude kõrguskasvu kiirust, kuid ka kasvukoha viljakust ja
Loometsad 2,4% Jänesekapsa kasvukohatüübi metsad 12,9% Naadi kasvukohatüübi metsad 10,8% Palumetsad 22,5% - Eesti kõige metsasem maakond on? Hiiu - Kui palju on Eestis metsaga metsamaad? (2010 a. seisuga, Eesti pindala ilma Peipsi pindalata) 47,7% -Tagavara osakaal: Kuusk 23,4%, Haab 7,4%, Kask 22,9%, Mänd 30,3% - Millise puistu pindala on kasvanud viimase 20. aasta jooksul rohkem kui poole võrra? Halllepp, haab, sanglepp. -Tüüprühmas enamuspuuliik: Haab laanemets, Hall lepp salumets, Mänd palumets, Kuusk laanemets, Kask soovikumets -Kõige metsavaesem Tartu. -Millises maakonnas on kõige suurem vääriselupaikade osakaal? Põlva VI.- Maa-alused tühemikud, kus elavad väga kitsalt kohastunud või endeemsed liigid (peamiselt nahkhiired). koopad Liivaviirud ja -kuhjatised väljaspool lainete otsest mõjupiirkonda tekkivate luidete esimene arenguaste. eelluited
Alustaimestik- metsas kasvavate samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogum. Alustaimestik iseloomustab indikaatorina kasvukohatingimusi. Mida rohkem on alustaimestikus rohttaimi, seda viljakam on reeglina kasvukoht. Peapuuliik- puuliik, mis kõige paremini vastab antud kasvukohatingimustele, st. annab pinnaühikult suurema koguse kvaliteetset puitu, täidab antud tingimustes metsa juhtfunktsiooni kõige paremini. Enamuspuuliik- I rindes tagavara poolest esikohal olev puuliik. Puistu tagavara- puistu puurinnete tüvemahtude summa (tm/ha; m 3ha-1). Boniteet- puistu tootlikkuse näitaja (majanduslikus mõttes) või kasvukoha viljakuse näitaja (vastavale puuliigile). Boniteediklassi määratakse puistu vanuse ja keskmise kõrguse järgi. Boniteediklass iseloomustab puude kõrguskasvu kiirust, seega ka kasvukoha viljakust ja puuliigi sobivust antud kasvukohale. Boniteediklasse on seitse.
Koosseis - puuliikide osatähtsus puistu koosseisus. Iseloomustatakse koosseisu valemiga, see määratakse eraldi igas rindes Valem koosneb puuliigi lühendist ja numbrist - 50Ks 30Lm 20Lv Number näitab, mitu % PL on puistu koosseisust tagavara järgi Koosseisu valemis kasutatavad lühendid: o Mä - mänd o Ku - kuusk o Ts - ebatsuuga o Nu - nulg o Lh - lehis o Jne Kui enamuspuuliik ei ole peapuuliik, siis kõige esimesena kirjutatakse peapuuliik n.t 40Lh 60Lv Kõige suurema tagavaraga I rinde puuliiki nimetatakse puistu põhielemendiks e. enamuspuuliigiks Puuliigid, mille tagavara on alla 10% I rinde tagavarast märgitakse + Puistu eraldatakse kui koosseisukoefitsent erineb kahe ühiku võrra Puistu vanus - vanus määratakse iga rinde iga puuliigi keskmise vanusena
on enamasti leitav nõrgalt leetunud leedemuldadel, mis sisaldavad huumust või ka teisena liivadel, mis asuvad moreeni- või muu raskema lõimisega vahekihtidel. In the pine forests we can also find spruce as regrowth, as a component in the second tree storey or as a mixed species in the upper storey. Männimetsades võime samuti leida järelkasvuna teises rindes kuuske või siis esimeses rindes seguliike. The cases where the spruce is the dominant species are rare. Juhtumid, kus kuusk on enamuspuuliik, on haruldased (harvad). Some birch forests or aspen forests grow there as the secondary types. Mõned kasemetsad või haavikud kasvavad seal kui tekistüübid (teisesed tüübid). The pine forests are of high productivity and they have a high degree of stocking, the quality classes are from (Ia) I to II. The growing stock of timber may surpass 600 cubic metres per hectare. Männikud on kõrge tootlikkusega ja neil on kõrge täius, boniteediklass on alates (Ia)I kuni II
25. Mis on puistu rinnaspindala? Kuidas see leitakse? Rinnaspindala (m3) on puutüve mõttelise läbilõikekoha pindala 1,3 meetri kõrgusel juurekaelast. Puistu rinnaspindala (G, m3/ha) on kõikide selles puistus kasvavate puude rinnaspindalade summa, mida väljendatakse ruutmeetrites ühe hektari kohta. 26. Kuidas leitakse puistuelemendi kõrgus? Vead kõrguse leidmisel. Puistuelemendi kõrgus (H, m) puistuelemendi keskmise diameetriga puude kõrgus. 27. Mis on enamuspuuliik ja peapuuliik? Tooge näiteid. I rindes tagavara poolest esikohal olevat puuliiki nim. enamuspuuliigiks. Üldiselt langevad puistu pea- ja enamuspuuliik ühte (erand näit. kuivendatud sookaasik,rekonstrueeritud hall- lepik). Eestis võivad looduslikeks enamuspuuliikideks olla kuusk, mänd, sookask ja sanglepp. Peapuuliik on selline puuliik, mis kõige paremini vastab antud kasvukohale, s.o. annab pinnaühikult suurema koguse kvaliteetset puitu või täidab antud kasvutingimustes metsa
Puhtpuistu EI VÕRDU lihtpuistu Segapuistu – metsa moodustab kaks või enam puuliiki. Segapuistu E VÕRDU liitpuistu 5. Mõned olulisemad mõisted. Peapuuliik puuliik, miskõige paremini vastab aintud kasvukohale, samas ka annab pinnaühikult suurima koguse kvaliteetset puitu või täidab kasvukohatingimustes metsa muud funktsiooni paremini. I rindes tagavara poolest esikohal olevat puuliiki nim enamuspuuliigiks. Üldiselt langevad puistu pea- ja enamuspuuliik ühte (erand kuivendatud sookaasik, rekonstrueeritud hall-lepik). Puistu tagavara – puistu puurinnete tüvemahtude summa (m3ha-1, tm/ha) Puistu boneteet e. puistu boniteediklass – puistu tootlikkuse näitaja või kasvukoha sobivuse näitaja vastavale puuliigile. Seega, boniteediklass iseloomustad puude kõrguskasvukoorist, kuid ka kasvukoha viljakust ja puuliigi sobivust antud kasvukohale. Erinevaid klasse on seitse, tähistatakse roomanumbritega. Ia, I, II, III, IV, V Va. Kõige
kaaspuuliigiks või -liikideks. 4. Mõned olulisemad metsanduslikud terminid 6 Peapuuliik on selline puuliik, mis kõige paremini vastab antud kasvukohale, s.o. annab pinnaühikult suurema koguse kvaliteetset puitu või täidab antud kasvutingimustes metsa juhtfunktsiooni kõige paremini. I rindes tagavara poolest esikohal olevat puuliiki nim. enamuspuuliigiks. Üldiselt langevad puistu pea- ja enamuspuuliik ühte (erand näit. kuivendatud sookaasik, rekonstr. hall-lepik). Puistu tagavara on puistu puurinnete tüvemahtude summa (tm/ha; m3 ha). Puistu boniteet (ld. keeles bonitas - headus väärtus) - puistu tootlikkuse näitaja (majanduslikus mõttes) või kasvukoha sobivuse (viljakuse) näitaja vastavale puuliigile (ökoloogilises mõttes). Seega, boniteediklass iseloomustab puude kõrguskasvu kiirust, seega ka kasvukoha viljakust ja puuliigi sobivust antud kasvukohale. Boniteediklasse
3) kaasikute ja sanglepikute lageraie korral 6080 aasta piiridesse; 4) haavikute lageraie korral 3050 aasta piiridesse. (6) Keskkonnaminister kehtestab metsa majandamise eeskirjaga enamuspuuliikide ja boniteediklasside kaupa: 1) puistu keskmise rinnasdiameetri, millest suurema rinnasdiameetriga puistute lageraie on lubatud; 2) puistu rinnaspindala ja täiuse, millest väiksema rinnaspindalaga või täiusega puistute lageraie on lubatud. (7) Kõvalehtpuupuistuks loetakse puistu, kus enamuspuuliik on tamm, saar, jalakas, künnapuu või vaher. (8) Ühe metsamajandamiskava kehtivuse ajal tehtavate lageraiete kogupindala ei tohi olla suurem selles metsamajandamiskavas määratud lubatavast lageraie pindalast. (9) Enne raiesmiku uuenemist ja minimaalse liitumisaja möödumist ei tohi uut lageraiet teha raiesmikule lähemal kui 100 meetrit, välja arvatud juhul, kui vana raiesmiku ja uue lageraielangi laius või kogupindala ei ületa
5. Mõned olulisemad mõisted Peapuuliik on selline puuliik, mis kõige paremini vastab antud kasvukohale, s.o. annab pinnaühikult suurema koguse kvaliteetset puitu või täidab antud kasvutingimustes metsa muud funktsiooni kõige paremini. Vastab kõige paremini püstitatud majanduslikule eesmärgile. I rindes tagavara poolest esikohal olevat puuliiki nim. enamuspuuliigiks. Üldiselt langevad puistu pea- ja enamuspuuliik ühte (erand näit. kuivendatud sookaasik, rekonstrueeritud hall-lepik). Puistu tagavara on puistu puurinnete tüvemahtude summa (tm/ha; m3 ha-1). Puistu boniteet e. puistu boniteediklass (ld. keeles bonitas - headus väärtus) - puistu tootlikkuse näitaja (majanduslikus mõttes) või kasvukoha sobivuse (viljakuse) näitaja vastavale puuliigile (ökoloogilises mõttes)
Puhtpuistuks määratakse puistu siis, kui kõrvalliike on vähem kui 10 % tagavarast. Koosseisu valemis kasutatavad lühendid: Mä - mänd Ku - kuusk Ts - ebatsuuga Nu - nulg Lh - lehis Ks - kask Hb - haab Ta - tamm Lm - sanglepp Lv - hall lepp Sa - saar Ja - jalakas To - teised okaspuud Tl - teised lehtpuud Liigid koosseisuvalemis järjestatakse osatähtsuse alanedes. Kui enamuspuuliik ei ole peapuuliik, siis kõige esimesena kirjutatakse peapuuliik 40Lh 60Lv Kõige suurema tagavaraga I rinde puuliiki nimetatakse puistu põhielemendiks e. enamuspuuliigiks. Puuliigid, mille tagavara on alla 10 % I rinde tagavarast märgitakse + NB!!! Puistu eraldatakse, kui koosseisukoefitsent erineb kahekümne protsendi võrra. NB!!! 4.Puistu vanus - Vanus määratakse iga rinde iga puuliigi keskmise vanusena.
annaabi.ee 
