Tartu kesklinnas asuva lillepeenra analüüs • huvitavad kobinatsioonid • suur värvikamma • laiguti istutus • aktsendiks on punane • täitetaimede värvus on hall • ääretaimed on valged ja kollased • kasutatud palju erinevaid taimi • kõrguste kontrast • sooja- külma kontrast • kandiline • pole tasakaalus • ruumis kõik lillepeenrad kokku loovad ühtse terviku • domineerib hall värvus • betoonist hall kõnnitee ja lillepeenra äär sulab ühte hallide taimedega • pilkupüüdev • ruum on jaotatud ära lillepeenarde abil • liigirohke
(3) Puu tüve ümbrus tuleb multida vähemalt 0,5 m raadiuses (vähemalt istutusaugu ulatuses). (4) Valmis multikate peab olema ühtlase paksusega ega tohi olla segunenud mullaga. § 14. Võrahooldus Pärast istutustöö lõppu tuleb eemaldada vigastatud ja murdunud oksad. Oksi võib lõigata vaid eriharidusega spetsialist (arborist, aednik). 5. peatükk ISTUTUSE ÜLEANDMINE § 15. Istutuse üleandmine (1) Istutus antakse üleandmise-vastuvõtmise aktiga kohe pärast töö valmimist üle töö tellijale, v.a kui töö on tehtud asendusistutusena. Üleandmisel peab juures viibima istutuse asukoha linnaosa valitsuse esindaja ning Tallinna Kommunaalameti esindaja, kui istutus tehakse teemaa haljasalal. (2) Istutuse üleandmisel kontrollitakse istiku ja istutustöö vastavust haljastusprojektile või istutusjoonisele.
üle 12. tuule eest peab kaitstud olema. Kindlasti katteloor. Kastmine on tähtis.otsekülv avamaale. Kastmine hommikul, et öhtusk ära kuivaks. Hea taim eelviljaks teistele.Kasvatada kattelooriga või katteloor+mults- umbrohutõrje, kastmine, väetamine ja haiguste tõrje. 10)Söögisibul talub öökülma. Eelistatud päikesepaistelisi kohti. Kerge lõimisega mullad. Võimalikult umbrohu vaba muld. Mulla pH 6,5...7 vahel. Saagikus sõltub istutus tihedusest. 11) Porrulauk Sobib huumusrikas parasniisek muld. Mulla pH 6,5..7,5. Lämmastiku vajadus suur. Istutatakse kassetis. Umbrohutõrje, kastmine ja muldamine 2..3 korda. 12)Küüslauk kümakindel. Huumusrikkad parasniisekd mullad eelistatud. pH 6...7. istutusaeg taliküüslaugul septembri lõpp- oktoober. Istutus sügavus 5-6 cm. Suviküüslaugul aprilll- mai. Istutusspgavus 2-3 cm. Kevadel kindlasti umbrohutõrje. Saagikus 80-100 t/ha
võimalik teha raiekohtade valik. Raienimekirjas on raiekoha kohta esitatud detailsed andmed, nagu eraldise pindala, peapuuliik, vanus, boniteet, kasvukohatüüp, puistu täius ja koosseis, raiutav tagavara. Pärnumaa metskonna 2011. aasta uuendusraiete nimekiri on toodud Tabelis 1. Riigimetsa Majandamise Keskus[http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/parnumaa- metskond] (24.10.2011) METSAUUENDUS Pärnumaa metskonnas uuendati 2011. aastal metsa kokku 298,75 hektaril. Sellest istutus moodustas 248,18 ha ja külv 23,50 ha. Kõige enam istutati kuuske 184,11 ha, mändi istutati 58,15 ha, kaske 5,55 ha. Looduslikule uuenemisele kaasaaitamine külviga 4,30 ha - ja istutusega 22,77 ha. Riigimetsa Majandamise Keskus [http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/parnumaa-metskond] (24.10.2011) 5 Vändra Metskond (Joonis nr. 2) ÜLDINFO Vändra metskonna üldpindala on 99 253 ha ja metsamaa moodustab sellest 56%
2. Juurdekasvu põhjal, kui palju juurdekasvuga tuleb(?) ;ei anna täpset teavet selle kohta. 3. Puidu varu järgi (meeter kuubis, tihumeeter); see on juba täpne. 4. Puidu väärtuse järgi (väärispuit, kõva lehtpuit, tarbepuit). · Metsade majandamise põhinõue on: aastane raie = aastane juurde kasv. · Metsamajandus tegelebki metsa istutuse, maa paranduse (niisutamine, kuivendamine, istutus),sanitaarraie ja sordi istutamisega. · Lageraie Plats tehakse puhtkas ,koos juurte ja kändudega. · Sanitaarraie Võetakse maha viltused ja haiged puud, et need ei rikuks teisi puid ära. · Metsatööstus on puiduraie ehk puuderaie ja töötlemine (oksad küljest ehk laasimine, koor maha ja tüvi tükeldatakse tükkideks ,kui on vaja). METSATÜÜBID JA JUURDE KASV 1. Ekvatoriaalsed vihmametsad Väga liigi rikkad, väärispuit (raudpuu, mahagon),
faasis kurgi kuivlaiksus ja tõusmepõletik. ja 3 päeva pärast Aliette 3 Kõik kahjurid: Hooghännalised, aia- Aliette kulunorm 3 päeva. karusääsk, ripslased, karilased, l/ha lehetäid, kedriklestad. Enne Antraknoos, askohütoos, kuivlaiksus, Topas 100 EC 3 päeva õitsemis närbumistõbi, tõusmepõletik, kulunorm 1,5 l/ha t jahukaste ja ebajahukaste. Külv ja istutus Avamaale istutamiseks kasvatatakse kasvuhoones taimi ette, külvates seemned potti või kassetti, mis on 5…6 cm läbimõõduga 2…3 cm sügavusele. Külviaeg või istutusaeg avamaale –peale öökülmaohu möödumist – tavaliselt mai lõpp, juuni algus. Muld 5 cm sügavusel +10...+12ºC. Avamaal tärkab külvatud kurk 5...6 päevaga. https://www.youtube.com/watch?v=yofrwfxahk8 Saagikoristus • Alates juuli 3. nädalast kuni esimese öökülmani.
labidaga külvilappide ettevalmistamine või siis masin külv, seda viimast kasutatakse rohkem männiseemne külvamisel. Kuuske pigem istutatakse ja seega on maapinna ettevalmistamine teistmoodi, pinna ettevalmistamine tehakse harilikult suvel või sügisel, praegusel ajal toimub see enamasti mehhaniseeritult spetsiaalselt selle tööjaoks konstrueeritud masinaga mis kobestab pinnast, lõhub puidu jäänuseid ja puhastab pinnase paremaks istutuseks. Istutus ise peaks toimima mai keskel, mai teisel poolel, tehakse nii kiilistutust, mis toimub järgmisel: kiilukujuline labidas lüüakse maasse umbes 25 cm sügavusele ja kiiluvart endapoole tõmmates valmistatakse 10-15 cm pealtlaiusega lõhe, paljasjuurne taim pannakse istutuslõhesse sügavale, seejärel tõstetakse juuri sirgeks raputades ülespoole nii, et seemiku juurekael jääks 1 cm sügavusele, istutuskiil vajutatakse teistkorda maasse vähemalt
olukord: valdavalt maha võetud, viljakad mullad, tihe asustus, pehme kliima riigid: usa, inglismaa, prantsusmaa. 6) Metsade pindala muutus: maailmas tervikuna metsade pindala väheneb kuna metsaraie ületab juurdekasvu. põhjariikides ei muutu eriti, kuna raie ja juurdekasv on tasakaalus lõunariikides väheneb, kuna raie ületab juurdekasvu ning puitu eksporditakse. 7) Arenenud riikides: 1. Raie ja juurdekasv on tasakaalus.2. metsa istutus ja hooldus. 3. Metsa täielik ära kasutamine. 4. Kaasaegne raietehnoloogia. 5. Eksporditakse valmis puidutooteid ja paberit. 6. Kanada, usa p-euroopa, venemaa ümarpuidu tööstu. arengumaad: 1. metsa raie ületab metsa juurdekasvu. 2. Metsa pindala väheneb. 3. Eksporditakse väikeses mahu väärispuitu ümarpuiduna pole kasulik. 4. Brasiilia, indoneesia, kongo. 8) Metsade tähtsus. keskkonnale: rikastavad õhku hapnikuga, puhastavad õhku tolmust,hävitavad õhus
Väetusplaan tabelina Kemira väetis kogus märkused kevad Aia üldväetis 0,7kg/10m2 Kui rajame muru (Cropcare 10-10-20) kevadel suvi Kemira muru 0.3kg/10m2 Vajadusel lisaväetis püsiväetis (20-2-8) suvel sügis Kemira Istutus ja 0,3kg/10m2 sügisväetis (Crpcare 0-12-24) Biolan kevad Biolani muruväetis 1,0-2,0 kg/ 10m2 Võib kasutada vees (5-1-1) lahustatuna nii on mõju kiirem suvi sügis Biolani püsiväetis (2- 0,5-1 L/m2 Sobib ka
Istutus Mitme Külmata sügav Istutuss Sugukond aastane opt.idan. luvus Mullad Muld pH Eelviljad us keem KAPSAD suure Liblikõielised, huumusesisald Kartul, 40-
õrnmagusa maitsevarjundiga. Sobib kasvatamiseks ka rõdul ja terrassil suuremates pottides või konteinerites. Väga hea säilivusega sort. Taimed ette kasvatada. ’Moonshine H’- erilise valge koorega kõrvits. Et võimalikult valge koorevärv säiliks, siis võib viljad ka katta, et nad päikese käes oma värvi ei muudaks. Viljade keskmine kaal 4-6 kg ja säilivusaeg 3-6 kuud. ‘SWEET DUMPLING’ ‘BABY BEAR’ ‘MOONSHINE H’ KÜLV JA ISTUTUS Kõrvitsa kasvatamisel on 2 võimalust: kasvatada istikutest või siis külvata seemned otse peenrasse. Nagu reegliks, sobib istikute meetod paremini põhjapoolsematele aladele või siis keskvööndis hiliste sortide kasvatamiseks. Seda kasutavad põhiliselt siiski asjaarmastajad. Otse kasvukohale külvatakse seeme siis, kui muld on 8-15 cm sügavusel soojenenud 14…16 C. Eesti tingimustes võib näiteks leotamata seemned külvata maha 15.-20
peab olema piisaval niiske ja pidevalt. Paljudatakse kevadel, kergesti annavad ka hübriide. Teised lilled mis sobib istutada lumeroosi kõrvale: epimeediumid, kopsurohud, priimulad, harilikud leselehed, bergeeniad, sinililled, varjus kasvavad ilukõrred, sõnajalad ja kevadised sibullilled. Istutada heitlehiste puude all, kus saavad suvel piisavalt varju ja talvel küllaladaselt päikest. Istutatakse suvel. Neile meeldib aluseline pinnas ning taimede istutus vahe peaks olema 15 cm. Võib kasvatada ka toas potis, kasvukoht ja ning muld ei tohi läbi kuivada. 8 LISA 1 1. 2. Must Varajane lumeroos lumeroos 13.nov 13.nov 2012 2009 3. Hübriid 4. Purpur lumeroos lumeroos Liisa Lukin 11.apr 2010 9
Musta sõstra masinkorjeistandikes istutatakse põõsad veelgi tihedamalt. Tugevakasvuliste sortide põõsaste vahekaugus jäetakse suurem kui nõrgakasvulistel sortidel. Istutamine Septembri teine pool ja oktoober, sest siis on mulla niiskusvarud suuremad, ilmad jahedamad, istikute kuivamise oht on väiksem ja niiske mulla korral ei ole istikuid pärast istutamist tarvis kasta. Sügisel istutatud põõsad juurduvad enamasti juba sügisel ja alustavad juba kevadel kasvamist. Kevadine istutus on eelistatud ainult raskema mullastikuga niiskematel aladel. Suured istandikud rajatakse istutusmasinatega. 6. Hooldustööd Niisutussüsteem Vajalik põuakartlikel pindadel. Sprinkler- ja tilkkastmissüsteem. Sprinklersüsteemi plussid: Odav rajada Kerge ja odav üleval pidada Saab kasutada õitsemisaegsete öökülmade kaitseks kõrge temperatuuri korral võimaldab lehestikku ja vilju jahutada Võimaldab puhastada lehestiku ja viljad tolmust
Kännuvõsu: areneb kändudel uinuvatest lisapungadest peale puu raiumist. Kännuvõsu arenemise võime sõltub: *puuliigist *vanusest *kasvukohast Juurevõsu: areneb juure lisapungadest (haab, lepp, harilik pärn). Vegetatiivselt tekkinud puudel on esimestel aastatel kasv kiirem, kui seemnetekkelistel, hiljem aga ühtlustub; kuid on üldiselt lühiealisemad, kannatavad rohkem mitmesuguste mädanikku tekitavate seenhaiguste käes, puit on madalama kvaliteediga. Metsauuendamine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimis meetodid. Metsa uuendamise võtted on: 1) Maapinna ettevalmistamine puuseemnete külvamise ja puude istutamise võimaldamiseks 2) Puuseemnete külvamine 3) Puude istutamine 4) Metsakultuuri hooldamine 5) Loodusliku uuenduse tekke ja arengu soodustamine muul viisil. Mets loetakse uuenenuks kui alal kasvab ülepinnaliselt paiknevaid metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke.
a) Kliimast b) Kasvukohatingimustest c) Ilmastikust d) Kahjurite ja haiguste esinemisest e) Kahekojaliste taimede puhul oluline mõlemast soost isendite olemasolu. Üks olulisemaid võtteid seemnesaagi parandamiseks on puistute harvendamine, et luua puudele paremaid valgus- ja toitumustingimusi, aga see ei tohiks olla nii suur, et üldine seemnesaak väheneks väljaraiutavate puude arvelt (parim täius 0,5 - 0,6). Samuti puude väetamise teel. Metsa kunstlik uuenemine 2.4 Metsauuendamine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid. Erinevad istutusmaterjali liigid. Metsakultiveerimise võtted: 1) maapinna ettevalmistamine puuseemnete külvamiseks ja puude istutamiseks; 2) seemnete külvamine; 3) puude istutamine; 4) metsakultuuri hooldamine. Mets loetakse uuenenuks, kui alal kasvavad metsakasvukohatüübile vastavad puuliigid, mille kogus tagab uue metsapõlve tekke. Metsa võib uuendada vaid metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega. Metsakultiveerimine on vajalik:
moodustab sellest 85 %.1 Metsatüübilt on ülekaalus palu- ja laanemetsad, vastavalt 54% ja 24%. Enimlevinud puuliigid on mänd ja kask. Põlvamaa metskonna metsamaa pindalast 7% moodustavad rangelt kaitstavad ja 16% majandamispiirangutega metsad.2 Põlvamaa metsades asuvaid vääriselupaiku on kokku 316 hektaril. Sealsed männimetsad on suure tootlikkusega ja on sageli killustunud väiksemateks tukkadeks. RMK korraldab iga-aastast metsauuendust, millest enamuse moodustab istutus, aga ka külv. 2010. aastal uuendati metsa 381 hektaril. Põlvamaal on soode all ligi 10% territooriumist ja need tekkisid tuhandete pärast jääaega moodustunud järvede kinnikasvamisel.3 Suurimad on Valgesoo ja Meeninkunno raba. 1 http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/polvamaa-metskond, üldinfo 2 http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/polvamaa-metskond, loodusväärtused 3 http://www.rmk
puuligi taimede arv, kesmine kõrgus ja vaadata taimede asetust. Proovitükkidel tuleb loendada kõik olulised puud, külvikultuuris tuleb igal külvilapil loendada iga kõrgeim puu. Kännuvõsude korral loetakse ühekännuvõsud ühe puuna, juurevõsud loetakse kõik eraldi. Igale puuliigile määratakse keskmine kõrgus ja suurematel puudel kõrgus (Kõrgus üle 1,3m) ka keskmine diameeter. Igale puuliigile tuleb määrata tekkeviis(Külv, istutus, seemne tekkeline, kännuvõsu, juurevõsu). Noorendikule tuleb määrata koosseisu valem ja planeerida järgmised metsanduslikud tööd. Edukuse ehk kasvamamineku protsent määratakse ainult külvatud või istutatud liigile Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie Valgustustusraie kuni 10-aastases puistus · Valgustusraiet haavikus ei tehta, kuna ta on kiirekasvuline, eriti esimestel aastatel. Kuigi
Vormiprintsiibi puhul on määravad taimmaterjali dekoratiivsed omadused võra ja tüve värvus, vorm, tekstuur ja lehestik, oksagraafika, õite värvus, lehtede värvus jne. Sageli kasutatakse taimekompositsioonide loomisel üldiseid eeskujusid või otsitakse näiteid olemasolevatest loodusmaastikest. Taimekompositsiooni osadeks vabakujulisel lahendusel on massiiv, salu, grupp, solitäär ning lillepeenrad. Massiiv on suurem lausaline, ühe või mitmeliigiline istutus. Masiivid loovad head raamid ülejäänud kujundusele. Domineerivaks liigiks on harilikult lehtpuuliik. Salu on looduslik või istutatud üleminekuvorm metsalt pargile või masiividelt avatud aladele. Kuuluvad enamasti suuremate haljasalade juurde. Istutused on hõredamalt kui masiivides, nägemaks igat puud. Grupp on mitmest liigist koosnevate omaette kompositsiooni moodustavat puude või puude ja põõsaste kogumik. Grupp võib olla üleminekuvormiks
kohati on segus saar ja jalakas. Harvem saab enamuspuuliigiks haab. Need mullad on parimad kõvalehtpuude kultiveerimiseks. Põõsarinne on liigirikas: sarapuu, kuslapuu, näsiniin, mage sõstar; rohurinne on samuti liigirikas ja lopsakas: püsik-seljarohi, naat, saluhein, koldnõges, metstarn, harilik kopsurohi; samblarinne aga hõre ja katkendlik: kähar salusammal, metskäharik, juuslehik. Naadi kasvukohatüüp. Metsasta(u)misviis: istutus. (Põllumaade metsastamine 2004) Leostunud gleimuld (Go) ja leetjas gleimuld (GI) – Puurindes domineerivad kask ja sanglepp, kuivendatud aladel kuusk, harvem haab. Põõsarinne liigirikas, hõre kuni keskmiselt tihe, esinevad toomingas, must sõstar, mage sõstar; rohurinne: naistesõnajalg, laanesõnajalg, maarjasõnajalg, laiuv sõnajalg, angervaks, seaohakas; samblad esinevad peamiselt mikrokõrgendikel: metsakäharik, salusammal, tüviksammal. Metsastuvad looduslikult, kuid
puuliigist, vanusest ja kasukohast. Juurevõsu: areneb juure lisapungadest. Vegetatoovselt tekkindu puudel on esimestel aastatel kasv kiirem kui seemnetekkelistel, hiljem aga kasv ühtlustub. Vegetatiivselt tekkinud puud on üldiselt lühiealisemad, kannatavad rohkem mitmesuguste mädanike poolt tekitavate seenhaiguste käest ja nende puit on madalama kvaliteediga. Üldiselt tuleks eelistada seemne tekkelisi puid, erandiks on sanglepp ja saar. Metsauuenemine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid Metsa uuendamisvõtete rakendamine on kohustuslik kõikides metsatüüpides, välja arvatud sinika, karusambla, siirdesoo, madalsoo, raba, lubikaloo, osja, tarna, sõnajala jne kasvukohe tüüpide puistute raiesmikel ja hukkunud metsaosades. Metsa uuendamise võtted on: maapinna ettevalmistamine puuseemete külvamise ja puude istutamise võimaldamiseks või loodusliku
Taimekompositsiooni osad Taimekompositsiooni osadeks vabakujulisel lahendusel on massiiv, salu, grupp, salu ning solitäär. Regulaarse lahenduse põhilisteks kujunduselementideks on allee, hekk, boskett, spaleer, varikäik, parter, solitäär ja bordüür. Alleed, hekid, bosketid, bordüürid, spaleerid ja varikäigud on abiks maastikuruumi eraldamisel ja dekoratiivsete elementidena. Massiiv on suurem lausaline, ühe või mitmeliigiline istutus, istutused massiividena tehakse tavaliselt funktsionaalsel eesmärgil kaitseistandustena, vee-, müra-, tolmu-ja lume eest, ning nõlvakindlustusteks. See võib olla ümbritsetud põõsastest, olla ühe-või mitmerindeline. Solitäär võib sobivas kontekstis olla täiesti omaette vaatamisväärsus. Üksikpuud valitakse näiteks huvitava võra või tüve kuju järgi, lehestiku või õite värvuse järgi, õitsemise kestvuse või intensiivsuse järgi.
seemnesaagiga aasta. Viljakandvus sõltub: 1) kliimast mida soodsam kliima seda sagedasem on puude viljakandvus, mida karmim kliima seda harvem korduvad seemneaastad. 2)kasvukohatingimustest puistutes kus boniteet on parem on ka seemnesaak suurem. 3)kahjurite ja haiguste esinemisest 4) kahekojaliste taimede puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu(nt haab) 19. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid. Külv eelised on: lihtsam, odavam, parem mehhaniseerida, on tagatud juurte normaalsem areng. Külvi võiks eelistada: keskmise viljakusega värsketel raiesmikel kuni rohttaimestiku tekkimiseni; tugevalt kruusasel ja kivisel mullal, kus istutamine on raske. Istutamine eelised: kordamineku tõenäosus on suurem ja uuenemine kiirem. Istustamist
Töö iseloom Aedniku töö hõlmab köögi- ja puuviljandust ning ilu- ja katmikaiandust. Aednikud töötavad peamiselt aedades, haljasaladel, aiandussaadusi tootvas ettevõttes, aiandites, kalmistutel, puukoolides, taimehooldajana katmikaladel (ehk kasvuhoonetes, kus kasvatatakse soojanõudlikke köögivilju, lilli, maasikaid ja istikuid). Aednik valmistab igale taimesordile ja -liigile ette sobiva külvi-, istutus- ja kasvupinna. Selleks valib ta sobivad kasvutingimused ja arvestab, milline pinnas on taimedele kõige parem ja kas taim armastab päikselist või varjulist kohta. Aednik hangib vajaminevad seemned, väetised ja muu varustuse. Ta paljundab taimi, toodab istikuid, seemneid ja sibulaid, kastab, hooldab muru, pügab hekke, poogib vilja- ja ilupuid, väetab, teeb umbrohu- ja kahjuritõrjet. Aedniku tööülesannete hulka võivad kuuluda kasvatatud toodangu säilitamine ja
Nende kohale on tänapäeval moodustunud Monte Pincio aedade ala Roomas. Aedade detailseid kirjeldusi ei ole. Aiad on avalike ehitiste ümber, hügieenilise tähtsusega.. 2) Tekivad villad, maamajapidamised, paleed, linnasuvliad. Aiakunstile on olulisemad paleed. N: Pliniuse 2 aeda ~u 61- 114 p.kr a. Esimene oli sisemaa suvlia ehitise taguseda viinapuuaiad ja tornpaviljonid paiknesid ebasümmeetriliselt, esines hiljem barokkaias tuntud nimetähtede istutus. b. tema mererannasuvila nimi oli Laurentinum. Villa ja ranna vahel oli ksüstosaed. Alguses ei olnud roomlastel elamus peristüülli, vaid ainult aatrium, elamu tähsaim osa (katuses olev auk). 3) Hilisemal hellenismiperioodil kasutati peristüüli kus olid istutustega. 1 Keskaja aiakunst Bütsantsi aed
Samuti on olnud probleeme prahi maha loopimisega, järskudel nõlvadel maastikuratastega sõitmisega, telkimisega ja kalapüügiga. Näiteks leidub sealsetes vetes harilikku hinki (Cobitis taeni), kes kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse, kuid inimesed kasutavad hinki sageli röövkalade söödana ja akvaariumikaladena. Ohuks võib kujunedega ka liigne turism (vaadete avamine, liigne kanuuga sõitmine, ligipääsude rajamine jne) Samuti võib mõtlematu istutus- ja ehitustegevus kahjustada liivakivipaljandit või ohustatud liikide soodsaid elutingimusi. 13 Paljandi säilitamiseks on ka varem puid eemaldatud, et vältida juurte kasvamisest tekkida võivaid varinguid. Tori Põrgu koopa probleemiks on suurest külastuskoormusest tingitud erosioon. Ka erinevad ilmastikutingimused kulutavad liivakivipaljandit, millest võib tuleneda varisemisoht. 2.4. Kaitse-eesmärgi tagamine, meede
Kännuvõsu arenemise võime sõltub puuliigist, vanusest, kasvukohast Juurevõsu: areneb juure lisapungadest (haab, hall lepp). Vegetatiivselt tekkinud puudel on esimestel aastatel kasv kiirem, kui seemnetekkelistel, hiljem see aga ühtlustub. Kuid vegetatiivselt tekkinud puud on: * üldiselt lühiealisemad * kannatavad rohkem mitmesuguste mädanikku tekitavate seenhaiguste käes * puit on madalama kvaliteediga (tüved kõverad) Metsauuendamine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid. Uuendatakse kaitse- ja tulundusmetsa. Hoiumetsas ei tohi inimene metsa looduslikku uuenemisse sekkuda, välja arvatud juhul, kui see on seotud kaitseala või püsielupaiga kaitse eesmärgiga ja lubatud kaitse- eeskirjas. Metsaomanik on kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid kaitse- ja tulundusmetsas vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates.
Alusmets madalaimas rindes olevad puud ja põõsad, millest on näha, et nad ei suuda antud puistus kunagi esimest rinnet moodustada 14. Puistu tekkeviisid. Tekkeviis puistu päritolu. Puistud jagatakse looduslikeks ja kultuurpuistuteks. Looduslikud puistud jagunevad omakorda seemne- ja võrsetekkelisteks, viimaste all mõistetakse juure- või kännuvõsudest tekkinud puistuid. Kultuurpuistud jagunevad istutus- ja külvikultuurideks. 15. Puistu kasvuheadus (boniteet ja kõrgusindeks). Kõrgusindeks (H100, m) saja aasta vanuse puistu prognoositav kõrgus. Puistu kasvukiiruse iseloomustaja. Määratakse peapuuliigi, vanuse, kõrguse ja boniteediklassi põhjal. Boniteet- Puistu boniteedi all mõistetakse tinglikult kasvukoha headust, seda peegeldab puistu tootlikkus. Viimane sõltub paljudest faktoritest, muuhulgas moodustavatest puuliikidest.
hiljem see aga ühtlustub. Kuid vegetatiivselt tekkinud puud on: ● üldiselt lühiealisemad ● kannatavad rohkem mitmesuguste mädanikku tekitavate seenhaiguste käes ● puit on madalama kvaliteediga (tüved kõverad) Üldiselt tuleks eelistada (näit. hooldusraiete tegemisel) seemnetekkelisi puid, eranditeks on sanglepp ja saar. Tavaliselt jäetakse looduslikule uuenemisele alad, kus tingimused antud kasvukohale sobivate puuliikide levikuks ja arenguks on soodsad. 2.3 Metsauuendamine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid. Metsa uuendamisvõtete rakendamine on kohustuslik kõikides metsatüüpides, välja arvatud sinika, karusambla, siirdesoo, madalsoo, raba, lubikaloo, osja, tarna, sõnajala, angervaksa ja lodu kasvukohatüüpide puistute raiesmikel ja hukkunud metsaosades. Metsaomanik on kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid kaitse- ja tulundusmetsas vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või
lahustumist. Näiteks Osmocote 14-6-12 ja Osmocote Plus 15-5-11 (maaletooja AS Schetelig), Plantacote Pluss 4M ja Plantacote Pluss 6M (Kemira tooted). Viimastena mainitud väetistes lahustuvad toitained järk-järgult vastavalt 4 ja 6 kuu jooksul. Toitainete lahustumise kiirus sõltub ka kasvusubstraadi temperatuurist. Väetamise tehnoloogiad Väetamine mullaharimise käigus istutus- või külvieelne väetamine jälgida tuleks, et väetis ei puutuks otseselt kokku seemnega või vastistutatud taime juurtega, sest võib neid põletada. Näiteks porgandile antakse külvieelselt kompleksväeisi arvestusega 50-70 kg N hektarile. Kasvuaegne pealtväetamine kasutatakse kas granuleeritud või vedelväetist. Enamasti viiakse läbi korduvalt kasvuperioodi jooksul. Vegetatsiooniperioodi esimesel poolel kasutatakse lämmastikku sisaldavaid, teisel poolel rohkem P-K- väetisi
happeline kui aluseline aiamuld, huumusrikas liivmuld Õitseb mai-juuli, õied valge, kollaka ja helerohelise värvusega, lehed suvehaljad, ümarad, 5...7 hõlmaga, hallikasrohelised Ravimtaim, põletikuvastase toimega. Aitab peatada verejookse ja ravib halvasti paranevaid haavu. Teed juuakse mao- ja seedehädade ning põiehaiguste korral. Sobib salatisse. Paljundatatakse seemnetega, puhmiku jagamisega kevadel, risoom- pistikutega Istutada looduslikud istutus-alad, kiviktaimlas, puude all, kalmistutel, katustel, ääristuseks, roosidega, 8-10 aasta järel tuleks ümber istutada. Sortidest Alchemilla erythropoda - punaraag kortsleht, Alchemilla mollis - pehme kortsleht, Alchemilla epipsila- paljastipne kortsleht, Alchemilla hoppeana- Hoppe kortsleht http://alkeemia.delfi.ee/tervis/taimetarkused/kortsleht-suureparane-
need on vitaalsemad) Juurevõsu: areneb juure lisapungadest (haab, hall lepp) Veg kasvanud puud on alguses kiirema kasvuga kui seemnetekkelised puud, kuid see võrdsustub Veg ja gen arenenud puude kasvus on rida erinevus: o Eluiga o Haiguskindlus o Puidukvaliteet Üldiselt tuleks eelistada seemnetekkelisi puid kuigi nende määratlemine on looduses keerukas, eranditeks Sa ja Lm. Metsa uuendamine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid. Mets uueneb kas looduslikult või kultiveerimise teel Looduslikule uuendamisele jäetakse raiestik sel juhul, kui ollakse veendunud selle uuenemisel 3 aasta jooksul. Metsaomanik on kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates. Uuendamiseks loetakse:
Ei talu pikeerimist langeda alla +20 kraadi Kasvukoht peab olema 6-10 taime m2 kohta kärpida järelvalmima Taim hakkab õitsema 40-60 Ei talu miinuskraade kaitstud külma tuule eest Sobib V-kujuline istutus Järelvalmimiseks sobib pime päeva peale tärkamist Juurestik väike ja pinnase Hästilagunenud kõdusõnnik Istutustiheduse määrab sort ja jahe ruum (9-12 kraadi) ligidal või kompost peenra põhja Kasta peale istutamist
Sügisel omandavad kena punaka värvuse. Õied või õisikud: õisikuvars on kuni 60 cm pikkune. Ilmub pisut enne lehti aprillis-mais. Õied väikesed, meeldiva õrnroosa värviga, koondunud kuni 12 cm läbimõõduga kännasõisikusse. Liigi eritunnused: perekonnas on ainult üks liik. Paksud sõlmelised risoomid, mis paiknevad pealmises mullakihis. Kasvukoha nõuded: poolvari, niiske kuid mitte seisva veega muld, piisavalt viljakas pinnas Kasutamine haljastuses: puualune istutus, grupis koos teiste püsikutega, veekogu ääre kujundamiseks. Kasutatud kirjandus: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/63 http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/p %C3%BCsikud/darmera_peltata_kilpleht.html http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/kilpleht.htm http://www.valgeanso.ee/index.php? page_id=178&lang_id=et&sid=f3172095bf6329cb9e389e1dc4e5bdde&nocache =1307401789 1.9 Kukekannus (Delphinium) Konkreetne liik: Kõrge kukekannus (Delphinium elatum)
lämmastikuga väetada ja mulda kobestada. Lõplik taimede vahekaugus ridades peaks olema 10 - 20 cm, siis ei kasva peedid liiga suureks. toidu valmistamiseks Seemneid eelnevalt leotada ja eelidanda. Tärkab 2 nädala jooksul. Taimed istutada välja 40-50 päeva vanuselt, kui möödub hiliste öökülmade oht. Hooldus seisneb kobestamises, lämmstikväetistega juurevälises väetamises, kastetakse vastavalt vajadusele. Külv 10.-30. aprill. Külvisügavus 3-4 cm. Istutus 25. maist - 5. juuni. Saagikoristus 20. juunist - 15. augustini. keedetult suppides ja Istutusskeem 50x50 cm. püreedes külv tehakse mai lõpus-juuni alguses. Külvisügavus kergetel muldadel 5 - 8 cm, rasketel muldadel 4 - 5 cm. Peale 1-2 pärislehe ilmumist tuleb taimi harvendada, eemaldades nõrgad ja väljaarenemate taimed. Seda tuleb teha ettevaatlikult, mitte väljatõmmates, vaid äranäpistades, et mitte vigastada kasvamajäävaid küpsetamiseks, taimi
Ilmub pisut enne lehti aprillis-mais. Õied väikesed (kuni 1 cm läbimõõduga), meeldiva õrnroosa värviga, koondunud kuni 12 cm läbimõõduga kännasõisikusse. Liigi eritunnused: perekonnas on ainult üks liik. Paksud sõlmelised risoomid, mis paiknevad pealmises mullakihis. Kasvukoha nõuded: poolvari, niiske kuid mitte seisva veega muld, piisavalt viljakas pinnas, talve jaoks soovitatakse multsida. Kasutamine haljastuses: puualune istutus, grupis koos teiste püsikutega, veekogu ääre kujundamiseks. Joonis 15. Kilpleht (http://www.ogrodowisko.pl/watek/1221-tarczownica-peltiphyllum- peltatum) Joonis 16. Kilpleht Kasutatud kirjandus: Aiasõber. Liigikirjeldused. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php? GID=11677. 08.08.2013. Seemnemaailm. Kilpleht Peltiphyllum peltatum. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=11677. 08.08.2013. 1.9 Kukekannus (Delphinium)
Teda kasvatatakse laialdaselt Venemaal, Indias, Lääne- Euroopas (peamiselt Vahemeremaades, Ameerikas. Kasvab ka Saksamaa aedades. Kasvatamine - Vajab päikselist, sooja ja viljaka mullaga kasvukohta. Eelistab lubjarikast ja hästi vett läbilaskvat mulda. Paljundamine Paljundatakse seemnetega. Külvatakse avamaale pärast mulla soojenemist. Tõusmed ilmuvad 3-4 nädala pärast. Taimevahe jäetakse 10-15 x 25-30 cm. Vajab lubjarikast kerget mulda ning poolvarjus kasvukohta. Istutus avamaale juuni alguses. Saak koristatakse siis, kui sarikad värvuvad pruunikashalliks, seemned lastakse järelvalmida. Saagi kogumine - Teda kogutakse ainult kultuurtaimena kasvatatud aladelt. Kui viljad on täielikult valminud, murtakse taimed ära ja kuivatatakse õhu käes ning peenestatakse. Aniisi seemned on ümar- munajad ja koosnevad nagu kõik sarikalised kahest poolest. Hea aroom on tingitud eeterlike õlide sisaldusest, mida on 2-3%. Peale selle on aniisi seemnetes suhkrut ja valku
Valem koosneb puuliigi lühendist ja numbrist, mis näitab mitu protsenti moodustab antud puuliik puistu koosseisust. *männaste loendamise teel 3.3 Metsauuendamine. Istutus ja külv kui *juurdekasvupuuri abil metsakultiveerimise meetodid. Uuendatakse kaitse- ja tulundusmetsa. Hoiumetsas Ettekirjutus tehakse metsaomanikule teatavaks aastarõngad on kitsamad ja suureneb ei tohi inimene metsa looduslikku allkirja vastu või toimetatakse kätte sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus
Sellega on tehtud põhjalikke uurimusi, omal ajal oli see ketas tõenäoliselt sügav sinine, praegu on ketas roheline. Leiu vanus on vähemalt 1600 eKr, pronks, millest ta on valmistatud, on pärit Ida-Alpidest, kuld on Karpaatidest. Nii et see on mitmelt poolt toodud materjalidest tehtud. On arvatud, et ketas oli päikesekaare määramiseks kesksuvel ja kesktalvel. Tegemist on astronoomilise riistaga, mille abil on võimalik kalendri koostada. Kindlaks teha pööripäevad ja siis ka õiged istutus- ja külvamisajad jne. Stonehenge on ka tuntud, selle kohta on nii nii palju kirjutatud. Põhjalikke ja detailseid uuringuid on seal tehtud üsna vähe, arheolooge eriti ligi ei lastud, kuna see objekt on nii väärtuslik. Maausulised peavad seda ka oma pühapaigaks, ütlevad, et arheoloogiline torkimine kahjustab sealset väge. Arvati, et kivid on sinna viidud puitparvedel ülevalt mägedest, kuid arheoloogid, kes seda üritasid ka teha, ebaõnnestusid täiega. Sammaste
maapind kobestada, siis külvata seemned hajali kogu lapile (Mä ca 25 seemet) ja vajutada kinni. Kasel jäta seeme mullaga katmata või kata 1-2 mm kihiga. Seemnete külvisügavuse rusikareegel on: seemned külva umbes 3 seemne läbimõõdu sügavusse mulda (kehtib kõigi seemnete kohta). Külviga alusta kevadel varem kuivadel muldadel ja lõpeta niiskematega Metsa istutus Metsa istutatakse tavaliselt 2 aastaseid männiseemikuid, 1 (2) aastaseid kase ja sanglepaseemikuid, 3 (4) aastaseid kuuseistikuid, kuni 3 aastaseid lehiseistikuid 3.....5 aastaseid saare ja tamme istikuid (heistreid). Taimede istutamist tuleb eelistada külvile: 1) kuivadel muldadel, kus niiskustingimused seemnete idanemiseks on ebasoodsad; 2) viljakatel muldadel, kus rohttaimestik lämmatab puittaimede tõusmed; 3) külmakohrutusohtlikel muldadel; 4) erosiooniohtlikel muldadel.
hiljem see aga ühtlustub. Kuid vegetatiivselt tekkinud puud on: * üldiselt lühiealisemad * kannatavad rohkem mitmesuguste mädanikku tekitavate seenhaiguste käes * puit on madalama kvaliteediga (tüved kõverad) Üldiselt tuleks eelistada (näit. hooldusraiete tegemisel) seemnetekkelisi puid, eranditeks on sanglepp ja saar. Tavaliselt jäetakse looduslikule uuenemisele alad, kus tingimused antud kasvukohale sobivate puuliikide levikuks ja arenguks on soodsad. 10.3. Metsauuendamine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid. Mets uueneb kas looduslikult või kultiveerimise teel. Looduslikule uuenemisele jäetakse raiestikud, kus on olemas antud kasvukohale sobiva puuliigi elujõuline järelkasv ja soodsad tingimused selle arenguks. Looduslikule uuendusele jäetakse raiestik siis, kui ollakse veendunud, et lähima 3 aasta jooksul see lank uueneb väärtuslike puuliikidega. Metsa uuendamise kohustus (MS § 11).
Kultiveeritava puuliigi valik sõltub: · kasvukohatüübist (mullaviljakusest ja mulla veereziimist), · eelmise puistu liigilisest koosseisust, · seenhaiguste ja kahjurite esinemisest (juurepess), · metsaomaniku soovidest ja võimalustest. 38. Mis on metsasertifitseerimine? Mis on toote sertifitseerimine. Nimeta enim levinud sertifitseerimissüsteemid. Mis on metsade sertifitseerimise eesmärgid? 39. Millest sõltub metsakultuuride algtihedus? Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril. Algtihedus peab olema optimaalne, et tagada kultuuri õigeaegne liitumine, saadava puidu hea kvaliteet ja puistu kõrge tootlikkus, kuid samal ajal kultuuri rajamise kulud ei kujuneks liiga suureks. Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad: puude laasumine on parem, aastarõngad on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus kasvanud puud väiksema koondega. Algtihedus oleneb: 1) kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest,
ei põhjusta ebasoovitavat majanduslikku kahju või kaotust. Integreeritud tõrje seisneb optimaalse agrotehnika ning kahjurite arvestuse ja prognoosi põhjal keemiliste ja bioloogiliste taimekaitsevahendite kasutamises. Integreeritud tõrje kätkeb endas: · haigustele ja kahjuritele vastupidavate ning umbrohtude suhtes konkurentsivõimeliste sortide kasvatamist. See võimaldab vähendada vajadust keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise järele. Väga oluline on terve istutus- ja külvimaterjal, mille kasvatamisel tehtud korralik taimekaitse vähendab hilisemat tõrjevajadust; · kultuurtaimedele soodsate kasvutingimuste loomist. Selle tagajärjel suureneb nende vastupidavus taimehaigustele ja kahjuritele, paraneb konkurentsivõime umbrohtude suhtes. Oluline on järgida õiget agrotehnikat rakendada külvikordi, tagada mulla-, vee- ja õhureziimi reguleerimine, tasakaalustatud väetamine, õigeaegne ning korralik mullaharimine
4.2. Metsastamine Metsastamine on abinõu, millega maa pannakse tootma puitu. Investeeringu iseloomu järgi eristatakse taasmetsastamist ja jäätmaade metsastamist. Esimesel juhul uuendatakse raiutud ala, teisel juhul alustatakse metsakasvatusega nii-öelda nullist. Taasmetsastamist võib jälgida kui tootmisprotsessi jätkavat vahendit (taasinvesteeringut), mida vôiks võrrelda näiteks kulunud freesi asendamisega puidutöökojas. Metsastamismeetoditest (külv, istutus, looduslik uuendamine) peavad investeerimisarvutused selgitama edukaima. Kulutusi silmas pidades on looduslik uuenemine odavaim vôimalus, kuid samas on metsakultiveerimisel plusse, mis teevad selle meetodi kasutamise môistlikuks. Metsakultiveerimiseks on järgmised põhjendused: Uuenemisaeg (aeg, mille järgi kultuur loetakse noorendikuks) ja raiering lühenevad, kuna uuendus toimub vahetult uuendusraie järel sôltumata seemneaastatest.
Lehemuld Külviridadele. Peenardele Enne külvi. Kasvuajal, kui muld Parandab mulla struktuuri ja veega varustatust. taimede vahele on soojenenud Kompost Tarbetaimedele Tarbetaimedele kogu Lisab toitaineid. Parandab struktuuri ja veevarustust. (köögiviljad). kasvuperioodil. Istutus-aladele Istutusaladele. kevadel. Kõdusõnnik Rohket pealtväetamist Aktiivsel kasvuperioodil; Toimib lämmastikurikka pealtväetisena. Parandab mulla vajavatele taimedele enamasti kevadel struktuuri, veevarustust ja õhustatavust. Rikastab
annaabi.ee 
