1771 Sügissemester 2014/2015 III osa 1. Metsakaitse Metsandusharu, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas ja kultuurides ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võivad põhjustada: 1) ekstreemsed ilmastikuolud - temperatuur, torm, lumi, rahe; 2) loomad (põder, putukad); 3) haigused (seened); 4) inimene (põlengud, saasted). 1.1 Olulisemad juure- ja tüvemädanikud (juurepess, külmaseen, haavataelik), mittemädanikulised haigused (männi-koorepõletik) Juurepess Ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, põhjustades eri vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Elusates puudes on juurepess haigustekitaja, surnud puidus lagundaja. Viljakehad raskesti märgatavad, asudes metsavarise all, kännu allosas või kasvavatel puudel maapinna lähedal niiskes, pimedas keskkonnas. Viljakehad on liibuvad, pealt pruunid, alt kollakas-valged.
3) Hooldusraied okaspuistutes tuleks teha talveperioodil. 4) kasutada puidu kokkuveol metsasõbralikku väiketehnikat. 5) kände töödelda vastavate preparaatidega. KÜLMASEEN võib esineda kõikidel Eestis kasvavatel puuliikidel. Eriti ohtlik männil kuusel, põhjustades juurte ja tüve allosa mädanikku ja lõpuks puu surma. Välistunnusteks okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Levib mulla ülemises kihis risomorfide abil juurelt juurele. HAAVATAELIK põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu. Mädanik väga levinud, raieküpsetest puudest sageli 90-95% nakatunud. Haavikute kasvatamisel üks olulisim probleem. MÄNNI-KOOREPÕLETIK noorematel mändidel asub nakkuskoht ladvast alates 4-7nda männase piirkonnas. Nakkuskohas surmab arenev seeneniidistik kambiumi ja tungib puitu. Koore pealispind muutub vaigu rohkuse tõttu mustaks. Kui seeneniidistik jõuab ümbritseda
HAAB Haab (Populus tremula) on pajuliste sugukonda kuuluv puuliik. Õied on ühesugulised, koondunud ruljateks urbadeks. Isasurvad on 7¼8 cm pikad, tumepunased, kuid kaetud hallide karvadega. Emasurvad on kuni 12 cm pikad, hõbehallid kattesoomuste karvade tõttu, emakasuudmed punased. Õitseb enne lehtede puhkemist aprilli lõpus või mai algul. Lehed on peaaegu ümmargused või veidi rombjad, läbimõõt 3...5 (10) cm pikad ja peaaegu niisama laiad, tömbilt saagja või laineliselt täkilise servaga lihtlehed. Noortel võrsetel ja vesivõsudel suuremad, munajad, teravneva tipuga ja sirge või nõrgalt südaja alusega. Noored lehed iseloomulikult kollakaspunased või pruunikad, suvel tuhmrohelised, sügisel sageli punased. Vars: Noorelt on värvus rohekast hallikani, vanemalt tumehall, kaua sile, pikkade pragudega korp tekib alles kõrges eas. Noored võrsed läikivpruunid, pungad vaigused...
Eriti kiiresti kasvavad roheka tüvega haavad,kuna nende tüvi võtab fotosünteesist osa nagu lehedki. Haavapuu lehed värisevad ka vaikse ilmaga, seda tänu pikale ja lapikule leherootsule. Lehe liikumine aitab puul paremini valgust püüda ja soodustab auramist lehtede kaudu. Kiirest kasvust hoolimata ei ole metsamehed haaba eriti hinnanud,kuna ta on põdur puu ja enamus haabadest hakkab juba keskeas südamikust mädanema.Haava südamemädaniku põhjustaja on haavataelik. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_haab http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/haab.htm http://foorum.saematerjal.com/viewtopic.php?f=24&t=70 http://www.tihemetsa.ee/dendro/Harilik_haab.html http://bio.edu.ee/taimed/general/indexnimek.html
Sõnnikul arenevad eoslad tugevasti puhetunud rakkude otsas. Puhetunud rakus asub vakuool, mis sisaldab kõrge kontsentratsiooniga lahust. Vakuooli lõhkedes ''tulistatakse'' eosed paari meetri kaugusele. 8. Eesti metsades on levinud tuletael, kes kasvab nii elusal kui surnud puidul. Tema viljakuju on hobusekabja kujuline. Eesti metsades esineb ka väävlik, kes igal aastal moodustab uue viljakeha. Haavadel esineb haavataelik, kes põhjustab havapuudel südamemädanikke. 9. Seenemürgitusi põhjustab tavaliselt mürkseente söömine. Eestis kasvav mürkseen on valge kärbseseen, mida tihti aetakse segamini sampinjoniga. Valge kärbseseen sisaldab mürgiseid tsüklopeptiide, mille toime võib ilmneda alles 12-24 tunni järel. Esmasteks mürgitunnusteks on iiveldus, kõhuvalu ja oksendamine ning hiljem teadvusehäired ja maksakahjustus, mis võib viia surmani. 10
20-25 meetri kaugusel vanadest puudest. Juurevõsudest tekkinud puud on juurte kaudu omavahel ühenduses ja reageerivad harvendamisele kiiresti. Väljaraiutud puude juured hakkavad teenindama allesjäänuid. Ka kännud elavad edasi ja kasvavad isegi jämedamaks. Kui pärast lageraiet ei soovita saada haava juurevõsu, võib paar aastat enne raiet rinnakõrguselt vanade haabade koort eemaldad. Juurevõsudega kaasnevad kergemini ka haigused kaasa, näiteks haavataelik, mis põhjustab südamemädaniku. Maapinna ettevalmistus Kasutatakse ketaskobestit, see on põhjamaadel kõige enam kasutatav maapinna ettevalmistus viis. Eristatakse passivset või aktiivset tööseaded. Aktiivseadmega kobestid teevad parema töö, kuid kulutavad ka rohkem kütust. Kahe kettaseadmega kobesteid veetakse olenevalt mulle tihedusest ja kandevõimest metsa- või põllumajandustraktori haakes. Masina
Sgk Hydnaceae Hele timpnarmik Hydnum repandum Selts Hymenochaetales Sgk Hymenochataceae Harilik tubaknahkis Hymenichaete tabacina Must pässik Inonotus obliquus Lepapässik Inonotus radiatus Tuletaelik Phellinus ingiarius Haavataelik Phellinus tremulae Männitaelik Phellinus pili Punkttaelik Phellinus punctatus Selts Phallaes Sgk Geastraceae Neljahõlmaline maatäht Geastrum quadrifidum Selts Polyphorales Sgk Corticiaceae Pajunahkis Cytidia salicina Lepa-oksakoorik Vuilleminia alni Sgk Fomitopsidaceae
Meie kliimavöötmes suudab majavamm elada ainult hoonetes. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1997_1972.html 17. Mis pigment kaitseb nii inimest kui ehitisi katvaid seeni kiirguse eest värvides neid tumepruuniks? Melaniin 18. Too näiteid, millised seened põhjustavad valge-, pruun- ja pehmemädanikku ja kirjelda haiguse ilminguid (vaata kindlasti lingi alla). Puidulagundajad (vaata ka siia) * valgemädanik (haavataelik (Phellinus tremulae)) * pruunmädanik (harilik majavamm (Serpula lacrymans)) * pehmemädanik (sageli segi aetav valgemädanikuga) 19. Mis roll on seentel looduse aineringes? Kas on lootust, et seened võiksid päästa maailma plastikprügist? Saprotroofsed seened on tähtsaimad surnud orgaanilise aine lagundajad. Amazonase vihmametsades kasvav seen Pestalotiopsis microscopa on võimeline nahka pistma suure osa mittelagunevatest jäätmetest
p Plastiidid - + - Rakkude - + - jagunemisvõim e Paljutuumsus - - + Paljunemine eostega haploidsed (n) tekivad viljakehad, suguline diploidsed (2n) algus uuele organismile. Mittesuguline Seente tähtsus · Lagundajad - lagundatakse elusorganisme (haavataelik) + lagundavad surnud ainet · Toit loomadele metssiga, mäger · Sümbiondid moodustavad mükoriisat ja aitavad sellega taimedel areneda · Toiduainetetööstus taigen, hapupiimatooted, hallitusjuust, õlle ja veini tootmine (pärmseened), salaami vorst, soja kaste, õlle ja leiva omaduste parandamine, · Meditsiinis antibiootikumid (hallitusseened pintselhallik = penitsiliin), alkaloidid aka
Kl. Eoslavaseened (4 traditsioonilist, pigem eluvormilist rühma) Tardseened. Viljakeha sageli sültjas, esinevad eelkõige hilissügisel ja talvel, enamasti surnud puidul. Maitsetud, mõned kah-söödavad. Süldikud (Exigia), üdik (Pseudohydnum), suur sarvik (Calocera viscosa). Mittelehikseened. Viljakeha sageli pikaealine, erandlik seente hulgas on tõeliste kudede esinemine. Enamus taelalaadseid puiduseeni (tuletael, kännupess, väävlik (söödav), koorikud, lehternahkised, haavataelik, aga ka kukeseened, narmikud, tõlvikud, harikud). Lehikseened. Viljakehal enamasti eoslehed, harvem torukesed Torikulaadsed. Soomustorik, austerservik. Puravikulaadsed. Puravikud, majavamm, liimikud, vahelikud, juurepähklid. Limanutilaadsed. Limanutid, vesinutid, võlvnutid. Heinikulaadsed. Heinikud, ebaheinikud, võluheinikud, puiduheinikud, külmaseen, lehtrikud, kõrgesed, käbikõrgesed, pisisirmikud, nööbikud. Sampinjonilaadsed. Sampinjonid, sirmikud, tindikud. Kärbseseenelaadsed.
keskel, algul on need kollakaspunased. Leidub Euroopas, Aasias, Põhja-Aafrikas. Eestis kasvab koos kuuse kase ja lepaga. Õitseb aprillis, mais. Seemned valmivad juuni lõpus või juuli algul. On kahekojaline liik, isasõitega isendeid leidub rohkem. Paljuneb juurevõsude abil(eestis). On kasvukiiruselt Eestis II kohal. Vanus 80-100 a. Keskmine boniteet 1,3. On külmakindel ja valgusnõudlik, kasvab viljakatel kasvukohtadel. Kasvatamise peamiseks probleemiks on seenhaigused eriti just haavataelik. Kasutatakse nt saunade siseviimistlusel ja katuselaastude valmistamiselja paberitööstuses. Harilik tamm kasvab 30-40 m kõrguseks. Tugevate okstega puu, koor on noorelt pruunikas, hiljem peaaegu must. Lehed on 7-15 cm pikad ja nahkjad. Lehed parkainerikkad seega kõdunevad halvasti. Õitseb mais, juunis. Tõrud 1,5-3,5 cm pikad, peamiselt paljuneb tõrudest. Kasvab Euroopas, Kaukaasias, Väike-Aasias. Keskmine tammikute boniteet Eestis on III
Kl. Eoslavaseened (4 traditsioonilist, pigem eluvormilist rühma) Tardseened. Viljakeha sageli sültjas, esinevad eelkõige hilissügisel ja talvel, enamasti surnud puidul. Maitsetud, mõned kah-söödavad. Süldikud (Exigia), üdik (Pseudohydnum), suur sarvik (Calocera viscosa). Mittelehikseened. Viljakeha sageli pikaealine, erandlik seente hulgas on tõeliste kudede esinemine. Enamus taelalaadseid puiduseeni (tuletael, kännupess, väävlik (söödav), koorikud, lehternahkised, haavataelik, aga ka kukeseened, narmikud, tõlvikud, harikud). Lehikseened. Viljakehal enamasti eoslehed, harvem torukesed Torikulaadsed. Soomustorik, austerservik. Puravikulaadsed. Puravikud, majavamm, liimikud, vahelikud, juurepähklid. Limanutilaadsed. Limanutid, vesinutid, võlvnutid. Heinikulaadsed. Heinikud, ebaheinikud, võluheinikud, puiduheinikud, külmaseen, lehtrikud, kõrgesed, käbikõrgesed, pisisirmikud, nööbikud. Sampinjonilaadsed. Sampinjonid, sirmikud, tindikud. Kärbseseenelaadsed.
viljakehade põhjal väliselt. Eestis küllaltki ulatuses. Enamus puid langeb tormimurru sage. Saprotroofne seen eluskudesid ei ohvriks, eestis väga sage. Lamavatel tüvedel kahjusta. Vanades männikutes, soistunud okaspuukändudel. Eluspuu surmab küllalt männikutes enamasti üksikpuudel. kiiresti. Lehtpuude tüvemädanikud Kuusetaelik-viljakeha laskuv alusega. Haavataelik kübarad nürinurkesed, laia Sageli kuivanud kuuse okste ala külgedel laskuva alusega, enamasti tontsid, tugevalt resubinaatsena (liibuvalt?). ülakülg radiaalsuunas lõhestunud. Oksa all krobeline, puitunud, punakaspruun, resubinaadsed. Servast roostepruuni ülaküljega. Põhjustab haava ja paplite nakatub klassikaliselt, enamasti levib tüve südame mädaniku
Kahjustustest on endiselt olulisel kohal ulukikahjustused. Vähenenud on küll põdrakahjustused keskealistes kuusikutes, kuid aeg-ajalt põhjustavad metsakultuuridele, eriti kuusekultuuridele, tõsist kahju metskitsed. Laialt levinud juure- ja tüvemädanikest tingitud kahju on suur, kuid selle tegeliku ulatuse kohta ülevaade puudub. Kogu metsaressursist on erinevate kahjustajate poolt mõjutatud 403 000 ha. Suurimad kahjustajad pindala järgi on sõralised - 221 000 ha, haavataelik - 55 100 ha, torm 36 900 ha ja juurepess - 31 600 ha. Metsatulekahjude esinemissagedust arvestades jagunevad Eesti metsad suure, keskmise ja väikese tuleohuga aladeks. Enim levinud metsatulekahjude tekke põhjustaja on inimene, kes on hooletu tule tegemisel ja suitsetamisel, kulupõletamisel jms. Metsatulekahjude ärahoidmiseks on otstarbekaim metsamajandusvõtete rakendamine ja puistute kujundamine vähem tuleohtlikeks.
Tormikindlamateks liikideks on sügavale tungiva juurestikuga ning kõva puiduga lehtpuud (tamm, saar ja jalakas). Puude tormikindlus oleneb väga mitmesugustest erinevatest teguritest: 1. Tuule iseloom (hooti, ühtlane) 2. Aastaaeg (talvel maa külmunud ja juurestik tugevamalt mullas) 3. Puuliik (mänd, kuusk) 4. Puu asetus puistus (puistu keskel, servas) 5. Puistu vanus (noorendik, vana puistu) 6. Puistu sanitaarne seisund (juurepess, haavataelik) 7. Mullastiku tingimused puistus (kuiv liivmuld, madalsoo turvasmuld) 8. Puistus rakendatud metsamajanduslikud abinõud (raied) Mets avaldab tuule kiirusele tugevat mõju, sest ta on suureks takistuseks õhumasside liikumise teel. Metsas on alati tuulevaiksem kui lagedal. Mida tihedam on mets, mida tugevamini on arenenud puude võrad, mida suurem on võrade horisontaalne ja vertikaalne liituvus, samuti teise rinde ja alusmetsa olemasolu, seda enam on õhu liikumine takistatud.
mille tagajärel kukuvad tüved maha 4. Millised järgmistest seentest kasvavad mükoriisas kasega ehk kase all kasvavad seened? a) Kasepuravik, Kase-hammaslehik, Kasepilvik b) Kahkjas pilvik, Kasepuravik, Karvane riisikas c) Valge puravik, Karvane riisikas, Kasekäsn d) Must pässik, Valge puravik, Tuletael "Haavaga seotud seened"- Marys Toomse 1. Millist haavaga seotud seent kutsutakse inglise keeles "chicken of the woods"? a) Haavataelik b) Haava-tuletaelik c) Haavapuravik d) Vääveltorik 2. Milline riisikas on kergesti eristatav oma roosaka/lillaka värvi ja nähtavate triipude poolest? a) männiriisikas b) kuuseriisikas c) haavariisikas d) oliivriisikas 3. Kuidas teha vahet haavataelikul ja haava-tuletalikul? a) haavataelikud on alati suuremad b) haava-tuletaelikud on alati suuremad c) haava-tuletaeliku viljakeha on pikalt esileulatuv, haavataeliku oma liibub rohkem puutüve vastu
esineb peam puudel, mille tüve on kahjustanud mädanikud ja mis on sügavama juurestikuga, kuid haprama puiduga (mänd, haab, ka kuusk). Puude tormikindlus oleneb: 1. tuule iseloomust (puhub hooti, ühtlaselt) 2. aastaaeg (talvel maa külmunud ja juurestik tugevamalt mullas) 3. puuliik (mänd, kuusk) 4. puu asetus puistus (puistu keskel, servas) 5. puistu vanud (noorendik, vana puistu) 6. puistu sanitaarne seisund (juurepess, haavataelik) 7. mullastiku tingimused puistus (kuiv liivmuld, madalsoo turvasmuld) 8. puistus rakendatud metsamajanduslikud abinõud (raied) Mets ja muld Mullast oleneb eelkõige puistute liigiline koosseis, nende tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus, vastupidavus tuulele, seen- ja putukkahjurite esinemine ning metsast saadava okaspuupuidu tehnilised omadused. Mullast olenevad ka metsade majandamise võtted ja rakendatavad abinõud. Metsapuude mõju mullale: 1. varis
o Võimalusel tuleks tekkinud kände töödelda fungitsiididega o Juurepessust kahjustunud puistute asemel kultiveerida lehtpuid. Külmaseen o Võib tekkida kõikidele PL-del, ohtlikumad KU ja MÄ o Juurte mädanik, viib puu hukule o Esineb igas vanuses puudel o Lehtede ja okaste kolletumine, juurdekasvu järsk lang o Tõrjet ei tunta, nakatanud puud raiutakse Haavataelik o Põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku o Seene viljakehad on lühikesed, laia laskuva alusega, sageli peaaegu liibunud o Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu o Mädanik väga levinud, nakatab 20-30 a puid o 90-95% raieküpsetest haavadest mädanikuga o Kuni 50 a puudes ületab puu juurdekasv mädaniku leviku Männi-koorepõletik o Iseloomulik noorematel puudel o Kuumuse toimel koore vigastused
Puu asetus puistus (puistu keskel, servas) aeglustub või nad hukkuvad. Juurte aktiivsuse filtratsioonimoodul (rasked mullad). Liivmuldade 5. Puistu vanus (noorendik, vana puistu) vähenemine põhjustab transpiratsiooni langust ja läbilaskevõime on ka mittemetsamaadel suur ja 6. Puistu sanitaarne seisund (juurepess, toitainete neeldumise metsa mõju põhjaveele seetõttu väike. Kui haavataelik) 7. Mullastiku tingimused puistus (kuiv liivmuld, toitesoolad ülemistesse mullakihtidesse, kust neid Olenevalt puistu koosseisust, juurdekasvust ja madalsoo turvasmuld) saavad kasutada pindmise juurestikuga rohttaimed vanusest langeb igal aastal metsaalusele 8. Puistus rakendatud metsamajanduslikud ja kust osa neist uhutakse vihmaveega tagasi maapinnale 2...7 t/ha orgaanilist ainet - varist.
risomorfid ja sügisel puude juurekaelal viljakehad (pruunikaskollased). Levib mulla ülemises kihis risomorfide abil juurelt juurele. Risomorfid on mustad, seest valged võrgutaoliselt harunenud nöörikesed. Tungivad läbi koore kambiumi ja moodustavad seal seenniidistiku, selle ümber kambium hävib. Kui kambium on kogu puu ümbermõõdu ulatuses hävinud, siis puu hukkub. Põhjustab perifeerset mädanikku. Mõjusat tõrjet ei tunta, haiged puud raiutakse. Haavataelik (Phellinus tremulae) Seene viljakehad on lühikesed, laia laskuva alusega, sageli peaaegu liibunud. Põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu. Rohelisekoorelisi haabu loetakse haiguskindlamateks. Eestis esineb väga ulatuslikult. Võib areneda ka lamapuidul ja kändudel. Põhjustab olulist majanduslikku kahju ja on üheks olulisemaks probleemiks haavikute kasvatamisel.
Tormikindlamateks liikideks on sügavale tungiva juurestikuga ning kõva puiduga lehtpuud (tamm, saar ja jalakas, okaspuudest harilik mänd). Puude tormikindlus oleneb väga erinevatest teguritest: 1. Tuule iseloom (puhub hooti, ühtlaselt) 2. Aastaaeg (talvel maa külmunud ja juurestik tugevamalt mullas) 3. Puuliik (mänd, kuusk) 4. Puu asetus puistus (puistu keskel, servas) 5. Puistu vanus (noorendik, vana puistu) 6. Puistu sanitaarne seisund (juurepess, haavataelik) 7. Mullastiku tingimused puistus (kuiv liivmuld, madalsoo turvasmuld) 8. Puistus rakendatud metsamajanduslikud abinõud (raied) Tormikahjustused on metsaomanikule ebameeldivad, kulukad mitmel põhjusel: 1. Kui hukkuvad veel mitte raieküpsed metsad, jääb saamata oluline osa tulust (raievanused on enamasti optimaalsed, kui raiuda liiga vara (keskealisi või noori puistusid), jääb saamata oluline
haab, ka kuusk). Tormikindlamateks liikideks on sügavale tungiva juurestikuga ning kõva puiduga lehtpuud (tamm, saar ja jalakas). Puude tormikindlus oleneb väga mitmesugustest erinevatest teguritest: 1. Tuule iseloom (hooti, ühtlane) 2. Aastaaeg (talvel maa külmunud ja juurestik tugevamalt mullas) 3. Puuliik (mänd, kuusk) 4. Puu asetus puistus (puistu keskel, servas) 5. Puistu vanus (noorendik, vana puistu) 6. Puistu sanitaarne seisund (juurepess, haavataelik) 7. Mullastiku tingimused puistus (kuiv liivmuld, madalsoo turvasmuld) 8. Puistus rakendatud metsamajanduslikud abinõud (raied) 6.-7. august 1967.a. tabas eestit erakordselt tugev torm. Tuule kiirus oli 20-24 m/s, kohati 30-35 m/s. so. 9-10, kohati 12 palli. See torm kestis kaks päeva. Algas Saaremaal ja Liivi lahel ning levis piki Eesti läänerannikut ja sisemaale. Torm kahjustas eriti ulatuslikult Loode ja Põhja-Eesti metsi. Tormikahjustuse esialgne maht oli ligikaudu 400 000 tm so
Levib mulla ülemises kihis risomorfide abil juurelt juurele. Risomorfid on mustad, seest valged võrgutaoliselt harunenud nöörikesed. Tungivad läbi koore kambiumi ja moodustavad seal seeneniidistiku, selle ümber kambium hävib. Kui kambium on kogu puu ümbermõõdu ulatuses hävinud, siis puu hukkub. Põhjustab perifeerset mädanikku. Mõjusat tõrjet ei tunta, haiged puud raiutakse. On juurepessu järel üks ohtlikumaid metsapuude seenhaigusi. Haavataelik (Phellinus tremulae) Seene viljakehad on lühikesed, laia laskuva alusega, sageli peaaegu liibunud. Põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu. Mädanik väga levinud, esineb juba 20-30 a. vanustes puudes. Raieküpsetest puudest on sageli nakatunud kuni 90-95%. Mädanik nooremates puudes levib pisut aeglasemalt. Kuni 50 aastastel puudel ületab iga-aastane juurdekasv mädaniku levikukiiruse, vanemas eas aga mädaniku levik on
männitaeliku poolt. Tormikindlamateks liikideks on sügavale tungiva juurestikuga ning kõva puiduga lehtpuud (tamm, saar ja jalakas). Puude tormikindlus oleneb väga mitmesugustest erinevatest teguritest: 1. Tuule iseloom (hooti, ühtlane) 2. Aastaaeg (talvel maa külmunud ja juurestik kindlamalt mullas) 3. Puuliik (mänd, kuusk) 4. Puu asetus puistus (puistu keskel, servas) 5. Puistu vanus (noorendik, vana puistu) 6. Puistu tervislik seisund (juurepess, haavataelik) 7. Mullastiku tingimused puistus (kuiv liivmuld, madalsoo turvasmuld) 8. Puistus rakendatud metsamajanduslikud abinõud (raied) 7. Puistu mõju mullale, huumuse (kõdu) põhitüübid. Metsapuude mõju mullale Metsapuud avaldavad mullale kõige tugevamat mõju oma juurestiku ja maapinnale langeva orgaanilise varise kaudu. Peale selle mõjutab mets mulda mikrokliima muutmisega (temperatuuri, valguse, niiskuse jt.) mullatekkeprotsessidele
annaabi.ee 
