Metsaökoloogia ja majandus (0)

Eesti Maaülikool - Metsandus - Metsandus

5 VÄGA HEA

Eesti metsad ja metsandus
Metsandus - majandusharu , mis tegeleb kõigega, mis seondub metsaga, tähtsal kohal on nii puidu raiumine ja töötlemine, kui ka metsa uuendamine, kasvatamine ja kaitse
- teadus- ja haridusharu, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas paljusid kitsamaid valdkondi
Metsanduses võib tinglikult eristada peam kolme valdkonda: metsakasvatus , metsakorraldus , metsatööstus

metsakasvatus

esindab biol suunda metsanduses. Metsakasvatust võime käsitleda, kui tegevust metsas toimuvate protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid.

metsakorraldus

esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Tegeleb metsade korraldamisega e inventeerimise ja mõõtmisega, metsaressursi arvestamise ning metsadele majanduskava korraldamisega

metsatööstus

esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda. Tegeleb probleemidega, mis on seotud puidu varumise ja töötlemisega.

SMI- statistiline metsade inventeerimine - metsade hindamine valikmeetodil, kus suur hulk proovitükke asuvad üle kogu maa ja nende põhjal saadud mõõtmistulemuste alusel tehakse üldistused.
Kõigi Eesti puistute tagavara (so kõigi metsas kasvavate puude tüvemahtude summa m3) on ligikaudu 470 milj m3. Metsa ühe hektari keskm tüvede tagavara on 211 m3/ha. Eesti metsade keskmine puidu juurdekasv on 5,6 m3/ha/a. Eesti puistute keskm vanus on 56a ja keskm boniteet 2,2.
Mets- maastiku osa ja taimekooslus , mis on kujunenud puude koos kasvades, kus ilmneb puude vastastikune mõju üksteisele ja puude vastastikune seos kasvukoha ja ümbritsevate keskkonnateguritega (mullastik, atmosfäär , taimesti, loomastik ).
Vormiarv - tüve mahu ning puu diameetrile ja kõrgusele vastava silindri mahu suhe.
Kvantitatiivsed suurused:

pindala
puude mõõtmed (kõrgus)
puude arv

FAO ( ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorg) definitsioon: maa-ala, mis on suurem kui 0,5 ha ning kus kasvavad üle 5m kõrgused puud
Metsa väikseimaks looduslikuks klassifitseerimise ühikuks on puistu
Puistu- ühesuguse kasvukohaga piirnev metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse, täiuse, kõrguse, rinnasdiameetri, tagavara jne poolest). Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest.
Puistu koostisosad:

puurinne - võib jaguneda kaheks: ülarinne e. I rinne; alarinne e. II rinne
üherindeline puistu- lihtpuistu (kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna)
mitmerindeline puistu- liitpuistu (kui puistus esineb majanduslikult olulisi puid, mis moodustavad madalamaid võrastikutasapindu)
II rinne eristatakse kui seal kasvavate puude kõrgus jääb vahemikku 0,25 kuni 0,75 (25-75%) I rinde kõrgusest. Minimaalne II rinde kõrgus on 4m.

Puhtpuistu- metsa moodustab üks puuliik
Segapuistu- metsa moodustab kaks või enam puuliiki
Lihtpuistu ei ole puhtpuistu
Liitpuistu ei ole segapuistu
Järelkasv- noor metsapõlvkond vana metsa trube all, mis võib edaspidi vana metsa asendada . Järelkasv koosneb majanduslikult väärtuslikust puuliigist! ( kuusk , harvem mänd )
Alusmets - põõsad ja madalamad mittemajandusliku tähtsusega puud puurinde (rinnete) all. Alusmets parandab metsamulla omadusi ja metsa mikrokliimat, loob soodsaid elamisvõimalusi lindudele ja loomadele.
Alustaimestik - metsas kasvavate samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogum. Alustaimestik iseloomustab indikaatorina kasvukohatingimusi. Mida rohkem on alustaimestikus rohttaimi, seda viljakam on reeglina kasvukoht.
Peapuuliik- puuliik, mis kõige paremini vastab antud kasvukohatingimustele, st. annab pinnaühikult suurema koguse kvaliteetset puitu, täidab antud tingimustes metsa juhtfunktsiooni kõige paremini.
Enamuspuuliik- I rindes tagavara poolest esikohal olev puuliik.
Puistu tagavara- puistu puurinnete tüvemahtude summa (tm/ha; m3ha-1).
Boniteet- puistu tootlikkuse näitaja (majanduslikus mõttes) või kasvukoha viljakuse näitaja (vastavale puuliigile). Boniteediklassi määratakse puistu vanuse ja keskmise kõrguse järgi. Boniteediklass iseloomustab puude kõrguskasvu kiirust, seega ka kasvukoha viljakust ja puuliigi sobivust antud kasvukohale. Boniteediklasse on seitse .
Metsa korraldamine- tegevus, mille käigus kogutakse andmeid metsa pindala, tagavara ja teiste näitajate kohta. Koostatakse metsa majandamiskava, hinnatakse metsa senist majandamist ja antakse soovitusi metsa edasiseks majandamiseks. Koosneb järgmistest toimungutest: metsa inventeerimine; metsamajandamiskava või metsa majandamise soovituste koostamine; metsa majandamise hindamine.
Metsa majandamine- seisneb metsa uuendamises , metsa kasvatamises, metsa kasutamises ja metsa kaitses.
Metsa uuendamine- tegevus, mille eesmärgiks on mingi oma ülesandeid mitte täitva või halvasti täitva metsa asendamine uue ja paremaga. Need tegevused on uuendusraie, maapinna ettevalmistamine, puutaimede hooldamine. Mets loetakse uuenenuks, kui alal, kus mets hukkus või maha raiuti, kasvab ülepinnaliselt paiknevaid metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke.
Vääriselupaik- kuni 7 ha suurune kaitset vajav ala metsas, kus tõenäosus ohustatud, ohualtide või haruldaste liikide esinemiseks on suur (väikeste veekogude ja allikate lähiümbrus, väikesed lodud, põlendikud ja soosaared, liigirikkad metsalagendikud, põlismetsa osad jne.). Metsa majandmaise käigus tuleb vääriselupaiga moodustamise eelduseks olevad võtmeelemendid (vanad puud, põõsad, kiviaiad ja allikad) säilitada.
Puude diferentseerumine ja puistu iseharvenemine. Kasvuklassid.
Diferentseerumine- erinevuste teke smavanuseliste ja samaliigiliste puude vahel puistus.
Diferentseerumisel metsas on kaks peamist põhjust:

puude pärilikud omadused( genotüübid ) on erinevad;

puud satuvad erinevatesse kasvutingimustesse.
Puude diferentseerumine viib puistu iseharvenemiseni e loodusliku hõrenemiseni. Ehkki puude väljalangemine toimub kogu puistu eluea vältel, on see eriti intensiivne just noores eas: kiirekasvulistel lehtpuudel vanuses 10-15 aastat; okaspuudel vanuses 20-30 aastat. Puistu isehõrenemine on tingitud puudevahelisest olelusvõitlusest.
Puude väljalangemises etendab peamist osa looduslik valik. Välja langevad eelkõige need puud, mis antud tingimustesse vähem sobivad. Loodusliku valiku suund erinevates kasvukohtades võib olla erinev: - viljakates kasvukohtades on määrav kasvukiirus;

ekstreemsetes kasvukohtades ( raba ) on määravaks kohastumine ebasoodsate tingimustega ( liigniiskus , madal pH, kuivus).

Kasvuklassid
I klass- ülevalitsevad. Kõige kõrgemad puud puistus, enamasti jämeda tüve ja suure võraga. Nende latv ulatub kõrgemale üldisest võrastikust. Raieküpses puistus moodustavad sellised puud 20-25% tagavarast. Eriti tugeva kasvuga puud, sageli okslikud ja puit madala kvaliteediga. Sellised puud võivad sageli olla nn „metsa hundid “. Kuid I kasvuklassi puud võivad olla ka väga kvaliteetsed, sellisel juhul on nad väärtuslik materjal metsaaretuses ja neid valitakse nn. plusspuudeks.
II klass- valitsevad. Tugeva kasvuga puud, mille tüvi ja võra hästi arenenud. Majanduslikust seisukohast kõige hinnatumad puud. Moodustavad 45% puistu tagavarast.
III klass- kaasvalitsevad. Keskmise kasvuga puud. Nõrgemalt arenenud tüvi ja väiksem võra, kuid võra tipp ulatub veel ülemiste puude võrastikku. Võtavad osa võrastiku moodustamisest. Moodustavad tavaliselt kuni 20% puistu tagavarast.
IV klass- allajäänud puud. Kitsaste ja hõredate võradega puud
IVA – enam-vähem ühtlaselt paiknevate okstega
IVB – ühepoolse võraga
V klass- rõhutud puud. Tervikuna üldise võrastiku alla jäänud puud
VA- surevad
VB- surnud puud
5. Mets ja keskkond
5.1. Mets ja valgus
Puude juurdekasv oleneb: 1. valguse hulgast – valguse intensiivsuse suurenemisega suureneb ka fotosünteesi intensiivsus puittaimedel.

Fotosünteesi intensiivsusest- fotosünteesi intensiivsus lehe- või okkamassi kohta sõltub suuresti puuliigist ja puu kasvuklassist (on allajäänud puudel puistus suurem kui valitsevatel puudel).

lehtede, okaste pinnast- suuremate, valitsevate puude kõrgem produktsioon on tingitud nende suuremast lehtede, okaste massist (pinnast). Mida rohkem lehti või okkaid, seda suurem fotosünteesiv mass. Näiteks, kuigi kuusel toimub fotosüntees umbes 5 korda väiksema intensiivsusega kui kasel , on nende kuivaine juurdekasv peaaegu võrdne. See on tingitud kuuseokaste palju suuremast assimilatsioonipinnast ja pikemast vegetatsiooniperioodist.

fotosünteesi kestusest- mida kauem fotosüntees kestab, seda rohkem orgaanilist ainet produtseeritakse.
Valgusnõudlikkuse järgi jaotatakse puittaimed : - valgusnõudlikeks (mänd, kask , haab , lehis)

varjutaluvateks (kuusk, nulg , jugapuu , pöök , pärn)
poolvarju taluvad (lepad, toomingas )

Valgusnõudlikkuse üle otsustamisel saab lähtuda järgmistest omadustest:

võrade tihedus- mida tihedam on võra, seda varjutaluvam on puu

tüvede laasumine- algab valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb intensiivsemalt kui varjutaluvatel liikidel

puistu tihedus (ja puistu loodusliku harvenemise kiirus)- mida valgusnõudlikum liik, seda kiiremini puistu hõreneb ja muudes võrdsetes tingimustes on puude arv pinnaühikul väiksem

järelkasvu areng puistu all- varjutaluvate liikide järelkasv peab vastu pikka aega
5.2. Mets ja temperatuur
temperatuur mõjutab:

vegetatsiooniperioodi algust ja seemnete idanemist
fotosünteesi intensiivsust
hingamist
transpiratsiooni

Talvised madalad temp. määravad ära ka paljude puuliikide kasutamise metsakasvatuses

väga külmakindlad kuni -55° C (mänd, arukask , sookask )

külmakindlad -35° C (sarapuu, pihlakas )

mõõdukalt külmakindlad -25° C (jugapuu, pöök)

külmahellad e külmakartlikud kuni -15° C (ranniksekvoia, mammutipuu)

troopikaliigid
Temp poolt põhjustatavad kahjustused:

külmumine talvel – peam võõrpuuliigid . Alla 40°C võivad kannatada saar, tamm. Oluline on eelneva suve ilmastik.
Külmalõhed - tingitud temp kõikumisest varakevadel. Tekivad peam lehtpuudel: tammel, saarel, jalakal, vahhtral, haaval
hiliskülmakahjustused- Eesti metsakasvatuses kõige olulisemad, levinumad. Kannatavad kuusk, tamm, saar, harvem sanglepp
varakülmad e sügiskülmad- praktilises metsakasvatuses väheoluline, mõjutab võõrpuuliike
külmakergitus e külmakohrutus- väga väikeste (noorte) taimede puhul niiskel kasvukohal
koore kuumapõletik- varjutaluvaid õhukesekoorelisi liike (kuusk, nulg, pöök) raiestike, tormikahjustatud alade servades

Metsa mõju õhu ja mulla temperatuurile
Puistu mõju õhu ja mulla temperatuurile oleneb:

aastaajast
puuvõrade liitusest
puuliigist
puistu vanusest

Mets avadlab tugevat mõju ka mulla temp, see võib olla kahesugune :
1. talvel on metsamuld soojem ja külmub tunduvalt hiljem ja õhemalt kui muld metsata alal. Seda järgm põhjustel: - võrastik takistab soojuse kiirgumist mullas
- sammalkate ja metsakõdu juhivad halvasti soojust ja takistavad mulla jahtumist
- lumikate on metsa all kohevam
2. metsamuld võib olla enam külmunud kui metsata alal.
- lumi on jäänud puude võradesse ja maapind metsas pole lumega kaetud
Talvine mulla külmumine: - ankurdab juuri

mõjutab toitainete ringet
võib kahjustada juuri
võib põhjustada vee defitsiiti (transpiratsioon toimub, kuid puude juured vett kätte ei saa)

Metsa mõju nii ööpäevasele kui aastasele temperatuurikäigule on stabiliseeriv!

Mets ja vesi
Vee tähtsus puittaimedele:

normaalse elutegevuse tagamiseks peab veesisaldus puudes olema optimaalne (60-85%)
taimed omastavad mineraaltoitaineid mullast nõrkade vesilahustena, vee defitsiidi puhul on häiritud puude juurtoitumine
vesi on vajalik komponent fotosünteesiprotsessis
suur osa puude poolt omastatud veest transpireeritakse

Transpiratsioon- füsioloogiliselt reguleeritud protsess, mille käigus taimed (puud) omastavad juurte kaudu mullast vee, mööda tüve transporditakse vesi okastesse/lehtedesse ja läbi neis asuvate õhulõhede aurub vesi atmosfääri. Transpiratsioon soodustab toitainete liikumist juurtest assimilatsiooniorganitesse (lehed, okkad) ja vähendab lehtede/okaste temperatuuri.
Puistute ja puude juurdekasv oleneb kättesaadava vee hulgast:

juurdekasv väheneb vee defitsiidi (põua) tingimustes
juurdekasv väheneb ka niiskuse ülekülluse (liigniiskuse) korral

Olenevalt nõudlikkusest kasvukoha niiskustingimuste suhtes jaotat puittaimi:
hügrofüüdid - kasvavad märgaladel, liigniisketel kasvukohtadel (mänd, sookask, sanglepp)
mesofüüdid- kasvavad parasniisketel kasvukohtadel. Reeglina nad ei talu liigniiskust ega kestvat põuda. Siia rühma kuulub enamus metsapuid ja -põõsaid (arukask, haab, hall lepp , tamm, vaher , pärn, kuusk)
kserofüüdid- on kohastunud kasvamiseks kestva kuivusega mullal (harilik mänd, kadakas )
Pindmine äravool - sademete vee või lumesulavee ära voolamine mööda maapinda.
Mets vähendab pindmist vee äravoolu ja see on tingitud järgm põhjustest:

kuna metsa võrastik peab kinni osa sademetest, siis maapinnale jõudev vee hulk võib olla oluliselt väiksem, kui metsata alal
paljudele metsatüüpidele on iseloomulik metsakõdukihi esinemine, mis on üldiselt väga suure veemahutavusega. Seega ka suure sademetehulga või lumesulavee korral seotakse oluline osa veest kas kõdukihis või samblarindes
üldjuhul sõltub pindmine äravool kõige rohkem mulla lõimisest ja maapinna kaldest, raskema lõimisega ja suurema kaldega aladel on äravool suurem.

Seoses pindmise äravoolu vähenemisega avaldab mets tugevat mõju erosioonile. Äravoolav vesi kannab ära mulla peenemad osakesed ja mullas olevad mineraalained , mille tagajärjel mullaviljakus langeb. Kuna mets hoiab ära või vähendab võimalikku erosiooni, püütakse taolistel aladel kasvavaid metsi majandada nii, et need alad ei jääks metsata ning metsade keskkonda kaitsev funktsioon ei väheneks.
Kui põhjavesi asub kõrgel ja on väheliikuv, alandab mets põhjaveetaset tänu suurele transpiratsioonivõimele. Kui põhjavesi asub sügaval ja puud põhjavett transpiratsiooniks otseselt ei kasuta, võib põhjaveetase metsa mõjul tõusta (pindmine äravool väheneb ja sademeid ning lumesulavett jõuab rohkem sügavamatesse mullakihtidesse).
Mets ja atmosfäär
Metsade kasvu ja produktsiooni seisukohalt on aga kõige olulisem komponent atmosfääris süsihappegaas . Umbes poole puidu kuivmassist moodustab süsinik . Kui suureneb CO2 sisaldus õhus, suureneb ka taimede produktsioonivõime. Kuna aastane juurdekasv on suurem noortes ja keskealistes puistutes, siis just noored metsad on intensiivsed süsiniku sidujad.
Mets ja tuul
Õhu liikumi mõjutab oluliselt puittaimede assimilatsiooni. Tuule kiiruse surenedes assimilatsioon intensiivistub. Tuule mõju oleneb ka lehtede suurusest: mida suuremad on lehed, seda vähem mõjub neile õhu liikumine. Tuul avaldab mõju ka transpiratsioonile: puhub lehtede pinnalt ära niiskusega küllastunud õhu ja toob asemele kuivemat, millega soodustab transpiratsiooni. Tuule abil tolmleb enamik metsapuid: mänd, kuusk, nulg, lehis, pappel, kask, tamm, pöök, valgepöök, saar, jalakalised, sarapuu. Tuule abil levivad enamasti ka seemned (kask, kuusk, mänd, lehis, nulg, saar, vaher jt.).
Tormikahjustused metsades: - tuul kiirusega 15-20 m/s murrab puuoksi, kui tuule kiirus on üle 20 m/s, võivad üksikud puud tormi käes murduda

tormimurd – kui torm murrab puu tüve
tormiheide – puu paisatakse ümber koos juurtega. Selle all kannatavad enam nõrgema ja pindmise juurestikuga puuliigid ning tormiheidet esineb sagedamini liigniisketel aladel, kus puudel juurestik väga maapinnalähedane
tormimurd – esineb juhul, kui tuule painutav jõud on suurem kui tüve vastupanuvõime, seega esineb peam puudel, mille tüve on kahjustanud mädanikud ja mis on sügavama juurestikuga, kuid haprama puiduga (mänd, haab, ka kuusk).

Puude tormikindlus oleneb: 1. tuule iseloomust (puhub hooti, ühtlaselt)

aastaaeg (talvel maa külmunud ja juurestik tugevamalt mullas)

puuliik (mänd, kuusk)

puu asetus puistus (puistu keskel, servas )

puistu vanud (noorendik, vana puistu)

puistu sanitaarne seisund ( juurepess , haavataelik )

mullastiku tingimused puistus (kuiv liivmuld, madalsoo turvasmuld)

puistus rakendatud metsamajanduslikud abinõud ( raied )
Mets ja muld
Mullast oleneb eelkõige puistute liigiline koosseis, nende tootlikkus , tagavara ja kasvukiirus, vastupidavus tuulele, seen- ja putukkahjurite esinemine ning metsast saadava okaspuupuidu tehnilised omadused. Mullast olenevad ka metsade majandamise võtted ja rakendatavad abinõud.
Metsapuude mõju mullale:

varis
Metsavaris ja - kõdu on kõige suuremad toitainete varuallikad puudele. Lehevaris: lehed lagunevad, toitained vabanevad ja lähevad mulla koostisesse.
Puuliikide mõju on erinev: kõige efektiivsemad mullaparandajad on lepad: - lepalehed on lämmastikurikkad (N 3,5-4%), seda tänu sümbiontsele lämmastikusidumisele

sõgisene lämmastiku retranslokatsioon lepalehtedes on madal
lämmastikurikkad lehed lagunevad kiiresti
toitaine jõuavad mulda
20-aastane lepik võib aastas rikastada mulda umbes 185 kg/ha lämmastikuga
10-aastane lepik põllumaal umbes 150 kg/ha

Ka kask on mulda parandav puuliik.

kaselehed mineraliseeruvad kiiresti
sisaldavad rohkesti lämmastikku, kaltsiumi, kaaliumi, fosfori jt mineraalaineid

Okaspuudest on parimad lehised.
Puude neg mõju mullatekkeprotsessidele:
- kuusk- soodustab mulla leetumist

tamm- lehevaris väga parkaineterikas ja raskesti lagunev

juured
Mõjutavad mulda: juurevarise kaudu; juurekäikudega; juureeritise kaudu

mikrokliima muutmisega
Keskkonnatingimused ja seega ka org aine lagunemistingimused on metsas teistsugused kui lagedal. Metsas on alati niiskem ja soojal aastaajal jahedam kui lagedal, mis soodustab lagunemistingimusi, humifikatsiooni, toitainete mineralisatsiooni.
Ammendatud karjääride, jäätmaade taastamiseks kasutatakse nende alade metsastamist. Siin metsade peam ülesandeks mulla taastamine. Eestis kõige aktuaalsem Kirde-Eesti ammendatud põlevkivikarjäärid. Peamised kultiveeritud puuliigid: mänd (86%), kask (9%), kuusk (3%), lehis (1,6%), sanglepp (0,2%). Lisaks on väiksetel aladel katsetatud veel erinevaid liike (hüdriidlepp).
Metsavaris ja -kõdu
Varis- puistu eluaea jooksul maapinnale langev org materjal. Koosneb peam lehtedest (okastest), okstest, õite osadest, viljadest (käbidest), kooretükkidest jne. Osa sellest materjalist jääb maapinnale, osa aga seguneb mullafauna tegevuse tulemusena mulla mineraalosaga.
Metsakõdu- metsamulla mineraalsel osal asuv erinevas lagunemis- ja muundumisstaadiumis olev org horisont , mis on oma arengus seotud mulla ja kogu metsaökosüsteemiga.
Kõdu on vaheastmeks varise (org aine) ja sellest moodustuva huumuse vahel. Metsakõdus toimuvatest protsessidest oleneb mullaprofiili kujunemine.
Metsakõdude uurimisel ja kirjeldamisel on olulisemateks tunnusteks: - jagunemine allhorisontideks

tüsedus
koostis
lagunemise aste
segunemine mineraalse kihiga

Metsakõdu on reeglina kuni 10cm tüsedune. Märgades kasvukohtades tekkinud tüsedat metsakõdu (10-30cm) nimetatakse turvastunud metsakõduks. Kui org aine kihi tüsedus on aga üle 30cm on tegemist turbaga ja vastavalt ka turvasmullaga. Kõdu metsas sõltub lagunemistingimustest ja varise iseloomust: 1. õhustatus

kõdu koostis

niiskus

temperatuur

reaktsioon
Vastavalt lagunemise iseloomule eristatakse: - fermentatiivsed metsakõdud – viltja ehitusega, seenniidistikuga seotud

detriitsed metsakõdud – purujad, üksteisest eraldatud mitmesuguses lagunemisastmes taimejäänuste, amorfse kõdu ja mineraalosa segu, juurestatud alustaimestiku poolt.

Metsahuumus- lisaks mulla mineraalosaga seotud tumeda amorfse massi ka metsakõdu, metsakõdu mineraalse huumushorisont on sageli väga raskesti eristatavad
Org aine lagunemistingimustest olenevalt eristatakse tav kolme huumuse (kõdu) põhitüüpi : 1. mull e pehme e neutraalne huumuslik kõdu

moder e keskmiselt huumuslik, nõrgalt happeline kõdu

moor e toorhuumuslik kõdu
Mull- tekib viljakates kasvukohtades, peam lehtpuumetsades

org aine lagunemine väga kiire
tüüpilist metsakõdukihti reeglina ei teki
mullafauna väga rikkalik (vihmaussid)
mullas palju lagundavaid baktereid
reaktsioon neutraalne või nõrgalt happeline
alustaimestikus iseloomulik laialehiste rohttaimede esinemine

Moor

kujuneb toitainevaestel lähtekivimitel või liigniisketel muldadel (halbades lagunemistingimustes)
peam okaspuumetsade kehavdel muldadel
tav vastab org aine hul maapinnal 5-6 aasta varisele
üleminek järgmiseks horisondiks (tavaliselt E) on järsk

Moder

omadustelt mulli ja moori vahepealne
lagunemise kiirus aeglasem kui mulli korral
keskm tüsedus 2-5cm
kõdu jaguneb 2-3 allhorisondiks (O1;O2)
mullaprofiilis esineb leetumise tunnuseid
peam lagundajateks seened
enamus org ainetest on akumuleerunud kõduhorisonti

Mets ja alustaimestik
Alustaimestiku all mõistetakse samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogumitm is katab puude alust maapinda.
Alustaimestiku metsakasvatuslik ja majanduslik tähtsus:

avaldab mõju mullatekkeprotsessile. Mitmed liigid nagu metspipar , kopsurohi, saluhein, põdrakanep soodustavad mull-tüüpi kõdu moodustumist
mõjutab metsa looduslikku uuenemist ( kamardumine )
oluline metsa kõrvalkasutuse seisukohalt ( marjad : metsmaasikas , mustikas, pohl , sinikas , murakas , jõhvikas)
alustaimestiku koosseisus mitmeid ravim- ja meetaimi
tähtis osa erosiooni vähendajana, seda eriti nõmmemetsades ja metsades mis kasvavad vahelduva reljeefiga aladel
suur on alustaimestiku tulekaitseline tähtsus. Lopsakas rohttaimestik vegetatsiooniperioodil vähendab tuleohtu
indikaatoriks, mis annab informatsiooni kasvukohatingimuste kohta

Metsakasvatuslik iseloomustus
Okaspuud
Harilik mänd Pinus sylvestris
Kuni 40(50)m kõrgune puu, läbimõõt 1-1,5m. Võra koonusjas, vanemas eas muutub vihmavarjutaoliseks. Tüvi silinderjas, vähese koondega, puistus kasvavad puud kõrgelt laasunud. Koor sile, keskm. 100 a. vanuselt hakkab tekkima korp . Oksad korrapärastes männastes. Okkad kahe kaupa, 4-7 cm pikad, teravatipulised, nõrgalt keerdunud sinakasrohelised. Tolmleb mai lõpul juuni algul. Viljastumine toimub järgmise aasta kevadel, millele järgneb käbide intensiivne kasv ja seemned valmivad sügisel. Käbid 3-7 cm pikad, läbimõõt 2-3 cm, piklikmunajad, pruunikad või hallikad . Seemnete varisemine algab aprillis . Täiesti külmakindel aga väga valgusnõudlik , laasub hästi ja varakult algab puistu isehõrenemine. Mullaviljakuse ja -niiskuse suhtes väga tolerantne - kasvab kuivadel kasvukohtadel (luiteliivad, looalad), samuti liigniisketel aladel (rabades). Tormikindel, kiirekasvuline. Puit väärtuslik mehaaniliste omaduste poolest. Lülipuit punakas, maltspuit kollakasvalge. Võib saada 300-400 a vanaks .
Harilik kuusk Picea abies
Sirgetüveline, tavaliselt - 30 m, soodsatel tingimustel 50-60 m kõrge. Võra kitsaskoonusjas, oksad männastes, enamasti horisontaalselt . Koor noores eas sile vananedes tekib suhteliselt õhuke soomusjas korp. Juurestik maapinnalähedane, mis põhjustab põuakartlikkust ja tormiheidet. Õitseb mais. Seemned valmivad oktoobris , varisevad järgmisel kevadel (märtsis). Noorelt aeglase kasvuga. Soodsates tingimustes võib saada 250 a vanaks. Tundlikud juurepessu suhtes. Külma ja pakasekindel. Noore eas tundlik hiliskülmade suhtes. Varjutaluv.
Harilik kadakas Juniperus communis
10-15 m kõrgune puu või puukujuline põõsas . Oksad rõhtsad või püstised. Koor hallikaspruun, kestendav. Okkad lineaalsüstjkad, teravatipulised. Õied moodustuvad sügisel. Õitseb mais. Pärast viljumist kasvavad seemnesoomused kokku ja moodustub marjataoline käbi. Külmakindel, juurestik pinnalähedane, talub hästi õhu kuivust ja kõrget temperatuuri. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Aeglase kasvuga, talub kärpimist. Puit tihe, sitke , aromaatne.
Harilik jugapuu Taxus baccata
Kuni 15 m kõrge, laikoonusja võraga puu või põõsas. Okkad pealt tumerohelised, koor pruunikashall sile, vanemas eas kestendav. Õitseb mais, seeme valmib sügisel. Seemned, võrsed , okkad ja koor mürgised . Paljuneb seemnest, kännuvõsust, pistokstest. Väga aeglase kasvuga. Mullastiku suhtes nõudlik , eelistab viljakaid huumusrikkaid muldi. Pikaealine 2000-(4000)a. Hästi varju taluv (Eestis kasvavatest puuliikidest kõige varjutaluvam). Soojalembene. Puit väga väärtuslik, pruunikaspunane, tihe, hästi töödeldav . Jugapuu on okaspuudest ainuke vaiguta puuliik. Talub hästi kärpimist.
Perekond lehised Larix
Võra laikuhikjas, oksad kinnituvad enamasti horisontaalselt. Lehised on varapuhkevad (aprillis, mai alguses). Käbid valmivad õitsemisaasta sügisel, seeme variseb samal sügisel või järgmisel kevadel. On heitlehised okaspuud. Enamus lehiseliike väga valgusnõudlikud. Kliima suhtes vähenõudlikud. Juurestik hästiarenenud ja tungib võrdlemisi sügavale, tormikindlad. On okaspuudest üks produktiivsemaid ja kiirekasvulisemaid. Puit tugev (üks tugevama puiduga okaspuid siinses kliimavööndis) ja väga vaigurikas, mistõttu on puit ka väga vastupidav mädanemisele.
Harilik ebatsuuga Pseudotsuga menziesii
Eestis enamlevinud sinihall ebatsuuga (kuid on veel kaks alamliiki: roheline ja hall ebatsuuga). Suurimate puude kõrgus Eestis kuni 40m. Juurestik on plastiline - kaljustel muldadel pindmine, sügava põhjavee korral tungib ka juurestik sügavale. Kõrget põhjavett ei talu. Võib kannatada hiliskülmakahjustuste all, aga üldiselt talvekindel. Õitseb mais. Seemned valmivad sept.-okt. Noores eas on aeglasekasvuline.
Lehtpuud
Arukask Betula pendula
Kuni 30 m kõrge sirgetüveline puu. Tüve koor valge, kestendav, vanematel puudel moodustub mustjas sügavarõmeline korp. Lehed kolmnurksed kuni rombjad, pikalt terava tipuga, kaheli teravsaagja servaga. Võrsed karedad, kaetud tihedalt näärmetäppidega. Õitseb mais peale pungade puhkemist, seeme valmib juuli lõpus. Vili on kahe laia tiivaga pähklike . Paljuneb peam seemnetest, noored puud võivad anda ka kännuvõsu. Täiesti külmakindel, väga valgusnõudlik. Mullastiku suhtes üldiselt vähenõudlik, eelistab värskeid ja kergeid liivsavimuldi. Ei talu kõrget põhjavett. Juurestik tugev, küllaltki tormikindel. Noores eas kiirekasvuline. Võib saada 150a vanaks. Puit on tugev, heade tehniliste omadustega, elastne, läikiv, hästi poleeritav, tihe.
Sookask Betula pubescens
Tavaliselt kuni 20m kõrge. Koor ka vanemas eas peaaegu juurekaelani valge, ilma korbata. Võrsed tihedalt hallkarvased, samuti pungad . Lehed munajad , serv lihtsaagjas. Noored lehed karvased, vanematel lehtedel karvad vaid lehe allküljel, külgroodude nurkades . Õitseb mais, arukasest hiljem. Seemned valmivas suve lõpul. Uueneb nii seemnetest kui kännuvõsust. Aeglasema kasvuga kui arukask. Levib soostuvatel ja soomuldadel. Arukasest varjutaluvam, külmakindel. Puit ebakvaliteetsem kui arukasel peenema ja kõverama tüve tõttu.
Sanglepp e must lepp Alnus glutinosa
Kuni 30m kõrge puu. Koor tumeruun, vanemas eas moodustub paks tume korp. Lehed äraspidimunajad-ümmargused, tömbi- või pisut pügaldunud tipuga. Noored lehed kleepuvad. Õitseb märtsis-aprillis, seeme valmib oktoobris. Vili üheseemneline läätsekujuline pähklike, ümbritsetud tiivaga. Paljuneb edukalt ka kännuvõsust (pärast raiet). Moodustab metsi viljakatel märgadel muldadel. Tüüpiliseks kasvukohaks lodud. Kiirekasvuline, kuid suht lühiealine (-130a). Külmakindel, kuid tundlik tugevate kevadiste hiliskülmade suhtes. Valguslembene, eelistab viljakaid, niiskeid muldi. Puit kerge, pehme, habras , hästi töödeldav. Parkainete sisalduse tõttu puit muutub õhu käes punakaks.
Hall lepp e valge lepp Alnus incana
Tav 15m, harvem -25m kõrgune puu. Koor helehall, sile, vanemas eas korpa ei moodustu. Lehed ovaalsed-munajad, teritunud tipuga, kahelisaagja servaga, pealt tumerohelised, alt hallikate karvadega. Õitseb märtsis-aprillis. Käbid väikesed, 3-10 kaupa võrsete tippudes, valmivad sügisel. Seeme võrdlemisi laia tiivaga. Paljuneb seemnetest, aga ka juure- kui ka kännuvõsudest. Keskmise varjutaluvusega, (ületab varjutaluvuselt kaske , haaba ja sangleppa). Mullastiku suhtes vähenõudlik. Täiesti külmakindel, juurestik hästi arenenud. Kasvab sümbioosis kiirikbakteriga, mistõttu on võimeline siduma õhulämmastikku ja seeläbi parandama mullaviljakust. Väga kiirekasvuline (Eesti kiirekasvuliseim liik). Lühiealine, maks vanus 50-70a. Puit pehme, punakasvalge, suurte säsikiirtega.
Harilik haab Populus tremula
Kuni 30m kõrge puu. Tüvi sirge, silinderjas, noores eas siledakooreline, vanemas eas aga kaetud korbaga. Võra lai ümarovaalne või laisilinderjas. Puistus laasub kiiresti ja kõrgelt. Lehed peaaegu ümmargused, jämedalt tömpjassaagja servaga. Lehtib mai keskel, lehed algul kollakaspunased. Ka sügisel on lehed punased, eriti noortel puudel. Õitseb enne lehtede puhkemist aprillis-mais. Seemned valmivad juuni lõpul, juuli algul. On kahekojaline liik, reeglina leidub isasõitega isendeid rohkem. Eestis paljuneb peamiselt juurevõsude abil, juurevõsu annab väga rikkalikult. Noorelt kiirekasvuline. Vanus 80-100a. Täiesti külmakindel, valgusnõudlik, kasvab peam viljakatel ja väga viljakatel kasvukohtadel. Keskmise tormikindlusega.
Harilik tamm Quercus robur
30-40m kõrgune puu. Laikuhikja võra ja tugevate okstega. Puistus kasvades on tüvi väikese koondega ja hästi laasuv. Koor noorelt oliivpruun, hiljem peaaegu must, paks, pikilõhedega. Pungad munajad, ladvapung ümbritsetud rohkete külgpungadega. Noored lehed sageli punakad. Lehed sulghõlmsed, nahkjad. Septembris hakkavad kolletuma, hiljem pruunistuvad. Õitseb lehtimise ajal (mai-juuni). Paljuneb peam tõrudest, noores eas annab ka kännuvõsu. Valgusnõudlik, ei talu ülavarju, talub aga külgvarju. Üldiselt külmakindel, väga külmad talved võivad kahjustada viimase aasta võrseid. Tundlik hiliskülmade suhtes. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab huumusrikkaid liivsavimuldi. Ei talu liigniiskust, talub aga lühiajalist üleujutust. Väga võimsa juurstikuga, Eestis kõige tormikindlam. Puit väga heade omadustega ja kõrgelt hinnatud. Puitu nimetatakse puiduteaduse rõngassooneliseks (suured sooned (augud) aastarõngastes. Esineb lülipuit, mis on hele- või tumepruun . Ristlõikepinnal on selgelt näha säsikiired. Puit raske, kõva, elastne, heade tugevusomadustega, vees muutub mustaks.
Harilik saar Fraxinus excelsior
25-35m kõrgune puu. Tüvi sirge, väikese koondega, hästi laasuv. Koor noore eas sile rohekas, vanemas eas sügavate pikirõmedega või madalate ristirõmedega. Pungad süsimustad, ladvapung suur. Lehed kuni 40 cm pikad. Õitseb kevadel enne lehtede puhkemist, õied pruunides pööristes. Viljad valmivad sügisel ja jäävad puudele sageli ka talveks. Kiirekasvuline. Üldiselt külmakindel, kuid tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes. Noores eas talub varju. Mullaviljakuse suhtes nõudlik. Juurestik hästiarenenud, seetõttu ka tormikindel. Vanus 150-250a. Puit on väärtuslik, tugev ja dekoratiivne . Ka saare puit on nii nagu tammepuitki rõngassooneline ja lülipuiduga, kuid tammepuidus on näha rohkelt säsikiiri. Ka oma vastupidavuselt (mädanikele) ja tugevuselt jääb saarepuit tammele alla.
Harilik pärn Tilia cordata
Kuni 30 m kõrge, laia võraga puu. Koor noores eas sile, tumehall, hiljem tekib mustjashall, peenerõmeline korp. Õitseb juulis. Õied kollakasvalged, lõhnavad, meerohked, kasutatakse ka teena . Viljad pähklikesed, viltjaskarvased. Valmivad oktoobris, varisevad talve jooksul. Seemned on pika puhkeperioodiga ja uuenemine seemnetest ei ole väga sage. Uueneb vegetatiivselt, kännu ja juurevõsust. Noorelt kasv aeglane. Pikaealine 300-400a. Juurestik hästiarenenud. Mullastiku suhtes võrdlemisi nõudlik, eelistab värskeid huumusrikkaid liivsavi - ja saviliivmuldi. Soostunud muldi ei talu, küll aga talub põuda. Väga varjutaluv, külmakindel. Puit kerge, valge, kasutatakse tisleritöödeks, vineeriks, mööbliks jne.
Harilik vaher Acer platanoides
Soodsates tingimustes kasvab kuni 30m. Võra tihe laimunajas. Vanemate puude tüvi kaetud tumehalli peenerõmelise korbaga. Pungad võrsetega enam-vähem sama värvi ( punakaspruunid ), ladvapunga kõrval kaks väiksemat külgpunga, pungad vastastikku. Lehed suured. Õitseb mais enne lehtede puhkemist. Paljuneb kergesti seemnetest, aga ka kännuvõsust. Noorelt kasvab kiiresti. Võib saada 150-200a vanaks. Juurestik hästiarenenud, külgjuured hästi areneud ja hargnevad. Külmakindel, varjutaluv, mullastiku suhtes nõudlik, eriti mullaniiskuse suhtes (kuivadel ei kasva). Puit kollakas või punakas, sitke, vastupidav. Talub hästi kärpimist.
Künnapuu Ulmus laevis
20-30 m kõrge puu. Võra laiovaalne. Lehed ovaalsed, ebasümmeetrilised, sageli üks pool teisest lühem, kahelisaagja servaga, kaetud pehmemate karvadega kui har. Jalakal. Õitseb enne lehtede puhkemist aprillis-mais, õied kimbuna lühivõrsetel. Seemned idanevad kiiresti, annab kännuvõsu. Noores eas kiirekasvuline. Võib saada 300-400a. Juurestik hästi arenenud. Külmakindel, keskmise varjutaluvusega, mullastiku suhtes nõudlik. Puit väga väärtuslik: kõva, halvasti lõhestuv, maltspuit kollakasvalge, lülipuit pruun-tumehall.
Harilik jalakas Ulmus glabra
25-30 m puu. Tüvi silinderjas, koor hallikasmust sügavarõmeline. Lehed suured, ovaalsed, kiilja alusega, nõrgalt ebasümmeetrilised, kahelisaagja servaga, karekarvased. Sageli külgrood hargnevad enne lehe serva jõudmist. Õitseb aprillis enne lehtede puhkemist. Õied tihedates kimpudes. Vili ovaalne pähklike, asub tiiva keskel. Idaneb halvemini kui künnapuul. Annab ka kännuvõsu. Täiesti külmakindel, varjutaluv, mullastiku suhtes nõudlik. Talub linnatingimusi ja kärpimist. Puit samuti väärtuslik nagu künnapuul.
Raagremmelgas Salix caprea
12-15(20) m kõrge puu, harva ka põõsas. Koor noorelt hall sile, hiljem pruunikas rõmeline. Pungad suured kollakaspruunid. Lehed elliptilised, hallikasviltjad, terveservalised, nõrgalt lainjad. Õitseb enne lehtede puhkemist. Külmakindel, varjutaluv pajuliik. Puistutes kiire kasvu tõttu hakkab teisi varjama nn. hundid, tuleks välja raiuda. Seemned idanevad hästi. Puit pehme, kasutatakse kütteks.
Hõberemmelgas Salix alba
Kasvab 25-30 m kõrgeks. Võra lai. Lehed süstjad, teritunud tipuga, peensaagja servaga, noorelt mõlemalt poolt siidkarvased, hiljem alt. Õitseb lehtede puhkemise ajal või hiljem. Mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab huumusrikkaid niiskemaid saviliivmuldasid. Paljuneb seemnest kui ka vegetatiivselt. Puit pehme, kerge, sitke.
Alusmetsa liigid
Harilik pihlakas Sorbus aucuparia
10-15 m kõrge puu, harva põõsakujuline. Tüve koor sile, vanemas eas rõmeline korp. Lehed paaritusulgjad.Õitseb mais-juunis. Õied valged tihedates kännastes läbimõõduga 5-10 cm. Viljad oranzikaspunased, kerajad, valmivad sept. Paljund. seemnetest, võrsikutest, ja kännu-ning juurevõsust. Külmakindel, raiestikel pakub head turvet külmahellale kuusele. Noores eas varjutaluv, mulla suhtes ei ole eriti nõudlik, juurestik pinnalähedane, võrdlemisi kiirekasvuline, võib saada 80-100a vanaks. Puit punakaspruun, kõva, raske, sitke.
Harilik toomingas Prunus padus
15-16 m k. puu, alusmetsas sageli põõsas. Tüve koor mustjashall. Koorel, puidul ja lehtedel iseloomulik maitse. Lehed piklikud.Õied valged, 10-12 cm pikkustes rippuvates kobarates , hästi lõhnavad. Luuvili kerajas, must, läikiv. Puit kollakaspruun, pehme, sitke. Kahjuritele vähe vastupidav ja neid esineb tal rohkesti. Paljundatakse seemnest, kännu- ja juurevõsust.
Harilik türnpuu Rhamnus catharticus
Rohkesti hargnev asteldega põõsas. Lehed ovaalsed, lühivõrsele kinnituvad kimpudena. Õied kollakasrohelised, lehtede hõlmas kimpudena. Vili must mari, 2-4 luuseemnega. Õitseb mais-juunis. Puit kollane, kõva, ilusa tekstuuriga. Paljuneb seemnest, juure- ja kännuvõsust.
Harilik paakspuu Frangula alnus
Kõrge rohkesti hargnev põõsas või 7-8 m puu. Koor sile, mustjas, paljude heledate lõvedega. Lehed äraspidimunajad vahelduvad, lihtlehed, tumerohelised, läikivad. Õied valkjad, 36-kaupa lehtede kaenlas. Õitseb mais, sageli teistkordselt aug.-sept. Vili lihakas must, kahe luuseemnega. Külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik – levinud paljudes metsades alusmetsana.
Mage sõstar Ribes alpinum
Kuni 1,5 m kõrge rohkesti hargnevate võrsetega põõsas. Lehed 3(5)-hõlmised 1,5-4 cm pikad. Õied ühesugulised, väikesed, rohekad, püstistes kobarates. Kahekojaline, õitseb mais, viljad punased marjad.
Külmakindel, varjutaluv, vähenõudlik mullastiku suhtes. Talub hästi kärpimist - sobiv hekkideks. Paljundatakse seemnest ja pistokstest.
Harilik sarapuu Corylus avellana
5-8 m kõrgune põõsas, hargnev, tüveharude läbimõõt kuni 25 cm. Lehed südaja alusega, tipuosas nõrgalt hõlmised, alt rood karvased, külgroodusid 8-10 paari. Õitseb märtsis-aprillis. Viljad ümbritsetud kellukesetaolise narmasja karvase kuupulaga. Pähklid ümmargused-piklikud (hinnatavamad piklikud), valmivad septembris. Küllalt varjutaluv. Kasvab hästi ja kannab rikkalikult vilja raiestikel ja harvikutes. Armastab värsket viljakat huumusrikast sügavapõhjalist mulda, eriti lubjarikkaid. Juurestik hästi arenenud. Paljundatakse peam seemnetest. Paljune ka kännu- või juurevõsust, võrsikutest. Puit punakasvalge, painduv , vastupidav.
Näsiniin Daphne mezereum
Kuni 1-1,5 m kõrgune püstine põõsas. Lehed koondunud tihedamalt võrse tippu, lehed talbjad . Õitseb enne lehtede puhkemist (aprill), õied lillakas roosad. Viljad marjataolised ( luuviljad ) punased, valmivad septembris. Kasvab viljakates kasvukohtades. Külmakindel. Varjutaluv. On võrdlemisi mürgine (viljad, koor, lehed, õied). Oli pikka aega looduskaitse all.
Madal kask Betula humilis
1-1,5 m kõrgune püstine rohkesti hargnev põõsas. Võrsed hallikaspruunid kollakasroheliste karedate näärmetäppidega. Lehed ümarmunajad, täkilise-saagja servaga. Vili väike, ümar, tiib seemnest 2-3 x kitsam. Meil esineb rohkesti vabariigi ida- ja edelaosas siirdesoodes ja rabade servades, soostunud heinamaadel.
Vaevakask Betula nana
Tavaliselt 0,5-0,7 m põõsas. Võrsed hasllikaspruunid, peened,karvased. Lehed ümmargused, sageli laiemad kui pikad, täkilise servaga, pealt tumerohelised läikivad. Seeme elliptiline, tiib 2-5x seemnest kitsam. Eestis lääne- ja põhjaosas turvas - ja turvastunud muldadel.
Tuhkur paju Sailx sinerea
3-5 m kõrgune hargnev põõsas soodes ja soostuvatel aladel. Lehed piklikud, äraspidi-munajad, lühikese terava tipuga, ebaühtlaselt laielise servaga, pealt vähe karvased, alt viltjaskarvased. Õitseb enne lehtede puhkemist. Paljuneb seemnest. Meetaim. Omab rohkesti hübriide
Vitspaju (korvpaju) Salix viminalis
5-6 m põõsas, harva - 10 m puu. Lehed lineaalsüstjad, serv allapoole pööratud, alt siidkarvased. Pearood tugev. Õitseb lehtede puhkemisel. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Paljuneb hästi pistokstest. Üheaastasi võrseid kasutatakse punumistöödel. Väga kiirekasvuline (aastas kuni 2 m). Rohkesti hübriide.

.ODT Laadi alla originaalfail 12 lk · .odt · 37 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

37 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

RosenthalE Õppematerjali autor

Metsaökoloogia ja majandamise esimese kontrolltöö lühikonspekt. Teemad: Eesti metsad ja metsandus; metsa ja puistu mõiste; puistu koostisosad; kasvuklassid; mets ja keskkond; okaspuude metsakasvatuslik iseloomustus; lehtpuude metsakasvatuslik iseloomustus; alusmetsa ning põõsaliigid

puistu võra kõdu muld metsad juurestik torm kask kännu põõsas metsakõdu puuliik kuusk puistus tagavara alustaimestik fotosüntees võrastik äravool okaspuud Metsaökoloogia majandus

Sarnased õppematerjalid

doc

Metsaükoloogia ja majandamine I Test

Metsaökoloogia ja majandamine 1. Eesti metsad ja metsandus Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis enam kui 85 aasta pikkune ajalugu. 2010. aasta andmetel oli Eestist metsasus 50,6% ja tõenäoliselt see näitaja lähitulevikus suureneb veelgi. Võrreldes Euroopa või maailma keskmise metsasusega on Eesti metsarikas maa. Kaugemas minevikus oli metsade pindala Eestis suurem, ligikaudu 3500-4000 a. tagasi oli Eesti territooriumist metsaga kaetud ligikaudu 85%. Kuid peamiselt seoses põllumajanduse arenguga ja põllumaade rajamisega hakkas metsade pindala vähenema. Metsade pindala hakkas Eestis uuesti suurenema pärast II maailmasõda (põllumaade arvel, ulatuslik metsamaade kuivendamine). Teise Maailmasõja järgsel perioodil on Eesti metsade pindala suurenenud ligemale kaks korda. Eesti metsade liigiline koosseis on mitmekesine, kõige levinum puuliik Eestis on mänd, teisel kohal on kask ja kolmandal kohal kuusk. Viimase poolsajandi jooksul on okaspuude

Metsandus

pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 1. KT

©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest)

Eesti metsad

doc

Materjalid metsanduseks

1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks päritoluga. Ligi 55% maa

Eesti metsad

docx

Metsakasvatuse arvestuse vastused

1. Eesti metsad ja metsandus. Metsakasvatus on tegevus metsas toimuvate bioloogiliset protsesside mõjutamiseks, mille eesmärgiks on kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakorraldus esindab ökoloogilist suunda metsanduses (metsatakseerimine, majanduskavade koostamine). Metsatööstus tegeletakse küsimustega, mis on seotud puidu varumise ja töötlemisega. Umbes 4000 a tagasi oli eesti metsade pindala 85%, kuid põllumajanduse arenguga hakkas metsade pindala vähenema. 18. Saj oli eesti metsasus umbes 28%, 19 saj vähenes see veelgi põhjuseks intensiivene metsakasutus (paberi- ja puidutööstuse areng). Uuesti hakkas metsade pindala suurenema pärast II MS. Põhjused: metsade pindala suurenes põllumaade arvelt, kuna palju maad jäeti sööti; algas ulatuslik metsamaade kuivendamine. 2008 a oli Eesti metsade kogupindala 2,2 milj. Ha (SMI statistilise mmetsakorralduse andmetel). Levinuim puuliik ee

Metsakasvatus

docx

Eestis kasvavaid puuliike

PUITTAIMED Eestis kasvavaid okaspuid: Harilik mänd (pinus sylvestris) MA: 1. Leviala: Levila hõlmab laiad alad Euroopas ja Aasias, ka kõige põhjapoolsemad piirkonnad. Eestis väga sage, kõige tavalisem metsapuu. 2. Suurus: Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m. Vanus võib olla 300400 (kuni 600) aastat. Raieküpseks saab sõltuvalt boniteedist (1.a-5.) 90-120 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Tüvi on tavaliselt sirge, jämedaima läbimõõt 140 cm, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga. Noored helepruunid võrsed. 4. Lehed ja pungad: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4-7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Pungad munajad, pruunid ja vaigused. 5.

Bioloogia

142

pptx

Puittaime liigid, tutvustus (31tk)

PUITTAIME LIIGID Iseseisev töö Al Le 7 etteantud liiki Mikrobioota Microbiota decussata AREAAL Vladivostoki lähedal, Sihhote-Alini mäestikus SUURUS Laius 2-5 meetrit, kõrgus 20-50 cm. VÕRA Madal, laiuv võra moodustab üksteise peal asetsevate okste tiheda kihistu, mis säilitab juurte piirkonnas hästi niiskust. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile, hallikaspruun, vanas eas punakaspruun, pikuti lõhenev. LEHED (OKKAD) 2-4mm pikkused pehmed, lamedad ning soomusjad. Puhkedes on erkrohelised, sügiseks värvuvad pronksjaiks. ÕIED, VILJAD Üheseemnelised kuivad käbid. Emaskäbi pikkus on 3–4 mm ja läbimõõt alla 3 mm. Isaskäbid on umbes 3–5 mm pikad ja 2 mm läbimõõdus. Tiivata seeme on u 2 mm pikkune. KASVU- Eelistab täisvalgust kuid saab hakkama ka poolvarjus. Mullastik peab olema viljakas ja TINGIMUSED hästi õhustatud.

Aiandus

pdf

Dendroloogia konspekt (piltidega)

Dendroloogia konspekt Mõisteid Dendroloogia on teadus, mis uurib puittaimi - puid, põõsaid ja liaane. Liaan - poolpuitunud või puitunud pikkade varrega ronitaimed, mis vajavad toetuseks teisi taimi Igihaljus - taimede võime kanda lehti (okkaid) aastaringselt Heitlehisus (suvehaljus) - taimede kohastumus hüljata lehed (või okkad) ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Troopikas on selleks kuivaperiood, parasvöötmes talveperiood. Ühekojaline taim - nii isas- kui emassuguorganid asuvad samal isendil Kahekojaline taim - ühel taimel on ainult kas isas- või emassuguorganid Taksonoomia 1. Domeen (Regio) 2. Riik (Regnum) - Alamriik (Subregnum) 3. Hõimkond (Divisio) - Alamhõimkond (Subdivisio) 4. Klass (Classis) - Alamklass (Subclassis) 5. Selts (Ordo) - Alamselts (Subordo) Ülemsugukond (Superfamilia) 6. Sugukond (Familia) - Alamsugukond (Subfamilia) Triib

Dendroloogia

docx

Võrdlustabel puittaimed

VÕRDLUSTABEL - PEREKOND VAHER Acer saarvaher harilik vaher hõbevaher tatari vaher ginnala vaher Ladinakeel Acer negundo Acer platanoides Acer saccharinum Acer Acer ginnala ne nimetus Põhja-Ameerika Kesk-ja Põhja- Põhja-Ameerika ida- tataricum idaosa. Euroopa, Balkani ja keskosa. poolsaar, Väike- Aasia, Iraan Kõrgus, m -15m -30m 18-30m 4-10-12m 4-6m Lehe kuju vastakud vastakud sõrmjad vastakud sõrmjad Piklikmunajad, ja muud paaritusulgjad lihtlehed, 3-5 lihtlehed, 5 peaaegu vastakud kolme

Loodus

Rohkem sarnaseid