Neis kummaski süsteeemis on omad kindalad tavad see aga omakorda muudabki olukorra raskeks.Kuna vastamisi on keeleteadlaste loodud eesti õigekirjasüsteem ja geoloogide loodud stratigraafia.Nüüd tulekski leida teed, kuidas sobitada omavahel erialasüsteemi vajadused ja keelesüsteemi raames pakutavad vahendid. Kui lähtume sellest ,et stratigraafia terminid on keelendid siis eestikeelsed stratigraafia terminid on eesti keele reeglite järgi kirjutatavad eesti keele sõnad kuna" ajalugu" tahab kirjutada stratigraafia termineid stratigraafia süsteemi, mitte eesti õigekirja süsteemi kohaselt. Tartu ülikooli geoloogia instituudi õppejõud otsustasid aga võtta asja käsile ja hakkasid suure tähega kirjutama kõiki stratigraafilisi üksusi. Aga Stratigraafia süsteemi tagant enam eesti keele süsteemi ei paista...
Neis on realistlikult groteskseid olupilte ja 10 pagulusängi. 1948 Mängumees 1949 Kerjused treppidel 1955 Muinasjutt Tiigrimaast - liigub modernisliku pildilisuse ja luule sarjalisuse poole. 1958 Kivimurd - rahvaluule intonatsioon ja keelendid 1965 Kollased nõmmed 1968 Marmorpagulane 1992 Öötüdruk 1997 Pihlakamarja rist kasutab rahvaluule poeetikat sõnastuse, onomatopöa ja süntaksi tasemel ja sageli nii et ootuspärase korduse asemel on kontrast, mis eriti lõikavalt mõjub. Kaks teemaderingi tema luulel - metafüüsilised küsimused ja poliitika ja neile lisandub maapaoelamuse mõtestamine. Tähtsus eesti luule liikumisel realistlik-sõmbolistlikust voolusängist välja. 22. Ilmar Laabani luule ja häälutused....
o Lood- räägivad sündmustest, kus kajastuvad põhiväärtused (ühisettevõtmised) o Kangelased- inimesed, kes kannavad endas põhiväärtusi o Rituaalid- põhiväärtusi kajastavate sündmuste tähistamine (peod), sisaldavad tseremooniat. o Sümbolid- põhiväärtusi tähistavad sõnad ja märgid (tasud, keelendid . Ühtlustab meeskonna tegevust) teatud esemed v sündmused, mis toetavad mõtte edasiandmist, sisendamist. 12.Eesmärk Kujutab mingit kindlat lõpptulemust, mida tahetakse saavutada. Kui ideaal, liikumissuund, millele võib läheneda rohkem v vähem. Eesmärgi aktsepteerimine sõltub: ligitõmbavusest, saavutus tõenäosusest, ebeõnnestumise riskist, arusaadavusest, isiklikust rahulolust eesmärgi saavutamisel, inimsuhete laadist....
KORDAMINE KT-ks Kirjandus 1) rahvaluule klassifikatsioon: rahvaluule ja rahvalaul 2)rahvalaulu liigid ja tunnused liigid: töölaulud, regilaulud, tavandilaulud, kaasaegsed rahvalaulud, riimilised rahvalaulud jne... regivärsilise rahvalaulu tunnused: ei riimu, iseloomustab esituslaad, värsireas 8 silpi, vanad keelendid , mõttekordus, alliteratsioon (kordub kaashäälik), assonants (kordub täishäälik) algriim (korduvad mõlemad) 3)rahvajutu liigid: muinasjutt, muistend, naljand 4) muistendi liigid: tekkemuistendid, vägilasmuistendid, kohamuistendid, ajaloolised muistendid (tegevus toimub ajalooliste sündmuste ajal), kunstmuistend, tänapäevane muistend muistend- rahvajutt, sündmustik seotud kindla koha, aja inimeste või sündmustega tegelaste kaudu püütakse seletada nt. Pinnavormide tekkimist...
pööre: jätkakem, mingem pöördelõputa tingiv kõneviis: me loeks isikulõppudega tingiv kõneviis: loeksime -nd: näind, tulnd nud-kesksõna: näinud lühemad sõnad: laulupidu pikad sõnad: üldlaulupidu mitmesõnalised keelendid : selle asemel et, tuletised: selmet sõnade järgi kaassõnad: koos vennaga välditakse kaassõnu: vennaga lühendatud sõnad: nisuke, miuke täielik sõna: niisugune, missugune palju side-, ase-, määrsõnu: ja siis suhtumis- ja täitesõnad: nagu, tähendab lühemad laused pikemad laused kaudkõne otsekõne Suulise kõne eripära...
(vitt, pask) Tänapäeva eesti keele sõnavara LEKSIKAALSED SUHTED. Sünonüümid kujult üksteisest erinevad, kuid tähenduse poolest sarnased või lähedased samast sõnaliigist sõnad. (julge-vapper- karmatu-vahva) Grammatilised sünonüümid leksikaalselt samasisulised, aga grammatiliselt vormistuselt erinevad keelendid . (kibedamaitselised, kibeda maitsega, maitselt poolest kibedad) Täissünonüümid kujult üksteisest erinevad, kuid tähenduse poolest samased sõnad, mida saab üksteisega asendada, mistahes kontekstis. (kolmapäeav-kesknädal, maikelluke-piibeleht) Osasünonüümid nende puhul hõlmab tähenduslik sarnasus või lähedus ainult osatähendusest. (kõva kange, kojamehed) Kontekstuaalsed sünonüümid ühes kindlas kontekstis või...
'kahetsemine', katsuma 'vaatama; kogema', nilbe varem 'libe; nüüd 'siivutu'; arhaismide hulgas on ka vananenud formatiive ja grammatilisi vorme, nt ikeks 'ikka', vahelt 'vahel, mõnikord', eks `kas ei';vananeda võivad ka sõnamoodustusstruktuurid, sest afiksid asendatakse uutega, nt higima 'higistama', taimema 'istutama', hoidus 'hoidmine, kaitse', mardaline 'mardikas'. neologismid e uudiskeelendid, mis on hiljuti käibele tulnud või alles soovitusstaadiumis keelendid või ka olemasoleva keelendi kasutusjuhud uues tähenduses. Neologismid võivad tähistada uusi mõisteid (nt turvavärav, riiulifirma, laserplaat, seinatennis) või tulla mõne keeles juba olemas oleva keelendi asemele või kõrvale (nt mestima, spaa, lõimima) jpt. Võib eristada: Okasionaalsed e juhuneologismid vaid ühe korra (ühes allikas) esinevad sõnad, mis on loodud ühes kommunikatsioonisituatsioonis ja pärast seda enam kasutust ei leia. See võib toimuda hetkelise...
Hääldus ja tähendus võivad muutuda suupärasemaks, mida rohkem inimesi sõna kasutab, see ei pruugi aga ka nii olla. Põhimõisteid: sõna III Sõna eksisteerimistunnused põhinevad siiski kahel alusel: Kellelgi hoolimata east või taustteadmistest on kasutada teatud autonoomne häälikute hulk lugematu arv kordi... ...viisil, millest saab aru vähemalt üks isik (näiteks lapse keelendid , mida kasutab ainult laps ja millest saab aru oma perekond). Sõna olemusest Sõna olemust annab kõige paremini edasi Mattehewsi esitatud arusaam, millele toetub ka EKG sõnaliigikäsitelu. Sõnal on kolm kuju: prosoodiline sõna (varem termin fonoloogiline sõna) grammatiline sõna (ehk üldiselt sõnaliigikäsitelu) lekseem Prosoodilist sõna ehk kõlalist sõna ei seota selles teoorias tähendusega: tee on üks prosoodiline sõna, mis vastab kolme...
1.2 Analüüs Termin on kindla eriala väga täpselt piiritletud mõistet märkiv sõna. Termin saadakse defineerimisega. Terminil ei ole mingeid stiilinüansse selle poolest erineb tavalisest kõne- ja kirjakeelest ning ka kirjandusteoste keelest. Termin on oskussõna, oskuskeelend, mõiste on pärit ladinakeelsest sõnast terminus, mis tähendab (sõna, riigi-) piiri. Termin on ainult ühe tähendusega. Oskussõnad ehk terminid on mõisteid tähistavad keelendid . Oskussõnavarast vajab iga keeletarvitaja ainult väikest osa oma ametile vastavalt, nt võib mõelda siinjuures terminivara peale, mida vajavad fotograaf, jurist või õmbleja. (http://www.eki.ee/kere/cache/sj_term.htm ja http://www.eki.ee/books/ekkr/ ) Termini definitsioonist lähtudes püüdsin leida loetud artiklitest kõik oskussõnad, mis puudutasid kino ja filmindust. Lähtusin oma arvamusest, abi sain võõrsõnade...
Tuuakse välja ka sagedasemad eksimisvõimalused suure ja väikese algustähe kasutamisel. Referaadi aluseks on võetud mitmed käesoleva sajandi eesti keele õigekirja käsitlevad raamatud, mille kohta täpsem informatsioon leidub viimasel leheküljel. Damoklese mõõk ja Rootsi kardinad Alates "Eesti keele sõnaraamatu ÕS 2006" on selgunud mõned keelendid , mispanevad raamatu kasutaja hämmastama. Üks selliseid on suurtäheline Rootsi kardinad ÜLEK (vangla)trellid. Kardetakse, et lähevad segi Rootsis toodetud kardinad ja piltlik ütlemine trellide kohta. [1] Piltliku väljendi nimetäiendiks võib olla isiku- või kohanimi. Isikunimi on nii reeglites kui ka tegelikus kasutuses olnud üldiselt suurtäheline ning piltlike väljendite isikunime kirjutatakse suure tähega: Damoklese mõõk 'ähvardav hädaoht'. [1]...
Põhja- ja lõunaeesti murde kõrval on kolmandaks eesti peamurdeks kirderannikumurre, mille levila ulatub piki Eesti põhjarannikut Tallinna lähistelt alates kuni Narva jõeni idas. Muistsel Virumaal on kahtlemata vanim ja keskseim olnud Alutaguse murrakuterühm, mis haarab enda alla Virumaa kogu idaosa Soome lahest kuni Peipsi põhjapiirini ja millel on rohkeid ühisjooni põhjaeesti idamurdega, eeskätt sealse vana Kodavere murrakuga. Enamasti on mõlemale murdele ühised keelendid esinemas ka vadja keeles, mis osutab kõnealuste murrete põlistele tihedatele kontaktidele. Muistne Virumaa oli üks eesti rahvuskultuuri hälle, millel on olnud määrav osa eestlaste etnogeneesis, eesti rahva ja keele kujunemises. Virumaa moodustas omamoodi kontakttsooni eesti hõimude ning teiste läänemeresoome hõimude vahel. Arvukad ühisjooned kirderannikumurde ning põhja- ja idapoolsete läänemeresoome keelte...
Esimene: SV norminguline keel; NSV standardid puuduvad, seega piirid on hägustunud. SV puhul kehtib õige ja vale, NSV puhul seda kehtestada ei saa. · Mõlemad omavad sõnavara ja grammatikat, mis võib osalt kattuda · SV erineb muudest variantidest selle poolest, et ta on normitud, st välja on valitud teatud keelendid , mis on kuulutatud normingulisteks. Teised variandid/dialektid norminguid ei oma. Teine: Dialektid ehk murded kohamurded ja sotsiolektid (nt släng). · Dialekt on keele variant, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest sama keele variantidest · Dialekt on seotud geograafilise koha ja/või kindla sotsiaalse klassi või staatusgrupiga (Trudgill 1992)....
Fraas struktuuri vahetasand, fraasid kujunevad mingisse sõnaliiki kuuluva sõna ümber. Moodustaja ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on. 41. Pro-sõnad : Prosubstantiiv see, too, tema, mina Proadjektiiv niisuke, selline Proadverb siin, seal 42. Deiksis Deiktilised elemendid on sellised keelendid , mis on otseselt seotud kõnehetke ja /või kohaga. Kui ei tea,kus/kuna kasutatakse ( millises kontekstis, taustas, kõnesituatsioonis), ei saa aru. 43. Definiitsus on kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub artiklite ja afiksite kasutamisel. Näiteks inglise keeles the on definiitne artikkel. 44. Arv on grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja...
Eesti Lennuakadeemia Eesti keele häälikuortograafia probleeme Referaat Reigo Tamm Juhendaja Karin Kaljumägi Tartu 2009 Sissejuhatus Oma referaadi teemaks olen valinud ,,Eesti keele häälikuortograafia probleeme". Teema valikut kaalusin pikalt, kuid lõpuks otsustasin selle teema kasuks, kuna tundus et mul endal võib häälikuortograafiaga kõige enam probleeme olla. Oma referaadiga soovin ma anda oma kaasõpilastele väikese ülevaate eesti keele õigekirjast ja sellega kaasnevatest reeglitest.Allikatena olen kasutanud erinevaid artikleid internetist. 1 Võõrsõnade õigekiri 1.1 Tsitaatsõnad ja võõrsõnad Keelendid jagunevad kolmeks: tsitaatsõnadeks, võõrsõnadeks ja omasõnadeks. Tsitaatsõnad on võõrkeelsed sõnad eestikeelses tekstis ja neid kirjutatakse selliselt nagu nad on oma algses keeles.Nende sõnade häädlus peaks sar...
Sisse võetakse 3-4 korda päevas, supilusikatäis korraga. Kuna arstim on maheda toimega, võib seda julgesti anda ka väikestele lastele. Lepakäbide tõmmisega võib põletiku korral suud loputada või silmale kompressi teha. Karjamaade ja kraaviäärte kiiresti kasvava risupuuna on ta rahva seas vähe hinnatud, millele osutab ka laialt tuntud nimetus pasklepp. Ka mitmed muud lepaga seotud keelendid on tihti halvustava maiguga: lepalehed tähendavad raha, mis midagi ei maksa, lepikuliisu on võsas salaja aetud puskar jne. Kuna hall lepp on noores eas Eesti üks kiiremakasvulisemaid puid, siis on teda hea kasutada kütteks: taastub kiiresti. Kütteks sobib ta eriti hästi suitsuahjudele, kus annab lihale või kalale ilusa läike ja hea maitse. Halli lepa rabe ja kergesti mädanev puit ei kõlba tarbematerjaliks. Puitu on kasutatud naha parkimisel ja värvimisel....
oskused, teadmised deontiline - võimusuhted, hierarhia episteemiline - järelduslik, tõenäosuslik 6. tegumood e genus, aktiiv-passiiv, personaal-impersonaal, eesti keele passiiv=? 7. laad e aspekt: pref-imperf (kontinuatiiv, habituaal, mitteprogr-progr, jne) aspektikat. väljendamisest ee k-s. 8. käändemärgistus - nom-akk ja abs-erg Deiksis - deiktilised elemendid on sellised keelendid , mis on otseselt seotud kõnehetke ja või kohaga. - kui ei tea, kus, kunas kasutatakse (mis kontekstis, taustas, kõnesit-s), ei saa aru. Kas sa nendega juba rääkisid? Vrdl. nt sg1 ja sg2 personaalapronoomen, lapsekeel - iga konkr. kasutus sõltub sit-st. oota tädi annab sulle tagasi & Trageli laps Verbid - minema ja tulema (suund); kohasõnad ees ja taga (perspektiiv) eile, täna, homme (lausumishetk) lause - üksus, mis algab, suure tähega ja lõppeb punktiga; süntaktiliselt...
(suurtähtede ärajätt, tähtede märkimine numbritega, sümbolid, emotikonid, venitused); häälduspärane kirjaviis (ma ei tea=maitea); sõnavara on vulgaarsem, familiaarsem, argikeelsem; kasutatakse üneeme, pragmaatilisi partikleid(vat, noh, njaa); sõnu lühendatakse, et anda kiiremini edasi oma mõtet; hääldusviisi ja emotsioonide väljendamine, mitteverbaalse tegevuse väljendamine. NORMIKEEL Normitud keele grammatika on standardiseeritud, st on välja valitud keelendid , mis on kuulutatud normingulisteks. Puudub mitmekesisus(saab olla ainult kas õige või vale). On arendatud tavaliselt kohamurrete baasil(siis, kui tekkis vajadus, levis kirjaoskus, levis kooliharidus, levis meedia). · normikeel muutub iseseisvaks sõnad ja grammatilised vormid, mis puuduvad kohamurretes · puudub regionaalne identiteet · normitud grammatika, sõnavara ja ortograafa · pole aktiivselt ja laialdaselt kasutatav, sest suur osa ei valda seda korralikult...
Sisse võetakse 3-4 korda päevas, supilusikatäis korraga. Kuna arstim on maheda toimega, võib seda julgesti anda ka väikestele lastele. Lepakäbide tõmmisega võib põletiku korral suud loputada või silmale kompressi teha..Karjamaade ja kraaviäärte kiiresti kasvava risupuuna on ta rahva seas vähe hinnatud, millele osutab ka laialt tuntud nimetus pasklepp. Ka mitmed muud lepaga seotud keelendid on tihti halvustava maiguga: lepalehed tähendavad raha, mis midagi ei maksa, lepikuliisu on võsas salaja aetud puskar jne. Kuna hall lepp on noores eas Eesti üks kiiremakasvulisemaid puid, siis on teda hea kasutada kütteks: taastub kiiresti. Kütteks sobib ta eriti hästi suitsuahjudele, kus annab lihale või kalale ilusa läike ja hea maitse. Halli lepa rabe ja kergesti mädanev puit ei kõlba tarbematerjaliks. Ei kasutata sauna voodri valmistamiseks. Puitu on kasutatud naha parkimisel ja...
Lugeda lisa raamatutest ,,Eesti ortograafia" (Tiiu Erelt) ja ,,Lause õigekeelsus" (Mati Erelt)
KEELENÕU
Keelenõu
* Keelenõu töötab tööpäeviti kella 912 ja 1317 telefonil 631 3731.
* ÕS 2006 (kirjakeele normi alus). Kättesaadav Internetis aadressil http://www.eki.ee/dict/qs2006/
* ,,Eesti keele käsiraamat"
* ,,Eesti ortograafia"
* ,,Keelenõuanne soovitab" (1, 2, 3)
* www.keelevara.ee, www.keeleveeb.ee
* ajakirjad Keel ja Kirjandus, Oma Keel, Õiguskeel
ÕSi kasutamine
+ liitsõnapiir (näitab kokkukirjutamist), nt ladina+ameeriklane
. vältepunkt (näitab III väldet), nt .soosima
' peenenduskriips (märgib palatalisatsiooni), nt kas's
{ } looksulud (keelendid, mida soovitatakse vältida), nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur
parem:, nt sesoon(i)+kaup, parem: hooajakaup
< > noolsulud (andmed häälduse, morfoloogia ja rektsiooni kohta), nt city
Tegumood egk genus; aktiiv - passiiv, personaal -impersonaal; eesti keele passiiv=? Laad ehk aspekt: pref-impref (kontinuatiiv, habituaal, mitteprogr -progr jne) aspektkategooria väljendamisest eesti keeles Käändemärgistus - nom-akk ja abs-erg. Deiksis Deiktilised elemendid on sellised keelendid , mis on otseselt seotud kõnehetke ja/või kohaga. (ilma selle kohata v hetketa arusaamatu) Verbid: minema ja tulema (suund) Kohasõnad: ees ja taga (perspektiiv) eile, täna ja homme (lausumishetk) Vrd nt 1 ja 2 isiku personaalpronoomen (mina, sina VRD nt lapsekeel 'räägitakse kolmandas isikus..nt. tädi teeb') -iga konkreetne kasutus sõltub konkreetsest kõnesitustasioonist. Süntaksi põhiüksused - Lause ja Fraas 1. Lause...