kohustused, tervisekontrolli kaart ja kõik muu vajalik. Õnnetust oleks saanud vältida, kui loomad oleksid sööda lahtilõikamise ajaks olnud lauta aetud ja töötaja oleks saanud sobiva väljaõppe antud tingimustes töötamiseks. Selleks, et vältida õnnetuse kordumist, oleks vajalik väljaõppe andmine, täiendavate ohutusmeetmete rakendamine ja enesekaitsevahendite kasutamisele võtmine. Õnnetuse tõenäosust suurendanud tegurid 1. Jaan Kasel puudus varasem tööalane väljaõpe. 2. Farmitööline Jaan Kask ei olnud sööda lahtilõikamise ajaks loomi koplist lauta ajanud. 3. Iseseisvale tööle lubamine oli registreerimata. 4. Varasemalt oli loom olnud rahulik, seega ei osatud temas ohtu näha. 5. Silopallide ja koplis söötmist ettevõttes koostatud „ohutuse erinõuded töötamisel loomadega“ (OTJ-2) juhend ei reguleeri. Õnnetuse vältimine 1. Tuleb kasutada täiendavaid ohutusvõtteid. 2
KÄSKKIRI Tartu .11.2009 Asjajamiskorra kehtestamine VV määrus ,,Asjaajamiskorra ühtsed alused" nr 180 alusel: 1. Kinnitan AS Uks asjaajamiskorra (lisatud) 2. Assistent Pille Kasel tutvustada asjaajamiskorda töötajatele 15.12.2009 toimuval infopäeval 3. Tunnistan kehtetuks direktori 22.04.2009 a käskkirja nr 29 ,,Asjaajamiskorra kehtestamine" Peeter Pöök Direktor
OÜ Äripere KÄSKKIRI Tallinn 3.09.13 nr 711 Lisatasu maksmine 2009.a müügieelarves prognoositud müügitulemiste ületamise eest Käsin 1.Maksta müügiosakonna töötajatele järgmisel kuul ühekordset lisatasu 10% ametikohal kehtivast põhipalgast. 2.Müügidirektor Juta Kasel tutvustada käesolevat dokumenti müügiosakonna töötajatele. Nimi Juhatuse liige Koopia: raamatupidamine
Arukask Arukask on meie tavaline lehtpuu. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Tänu tema ilusale välimusele on ta paljude eestlasete üks lemmikpuid. Arukask võib kasvada kuni 35 meetri kõrguseks ja kuni 150 aastaseks. Arukasele on erinevalt sookasest iseloomulikud paljad vahatäpikestega kaetud punakaspruunid võrsed. Viljaks on arukasel väike kahe laia tiivaga pähklike, mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele. Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud oma rakenduse. Puidust tehakse vineeri, samuti sobib see hästi kütteks. Puidust võib toota ka sütt ja äädikat. Okstest tehakse luudasid ja saunavihtu. Eriti kaunist mööblit saab teha karjala kasest. Karjala kask on üks arukase vorm, mille puit on kirju punastest, lilladest, roosadest, kollastest ja valgetest toonidest. Kasel on ka omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tem...
Linnud lendavad sellel põhimõttel, et püüavad tiibadega õhule toetuda. Õhu peal kõndida me ei oska, kuid õhu osakestele toetuda me siiski saame ja seda kasutatakse mitmel juhul. Lennuki tiivakuju eripära tekitab tiiva kohale kiirema õhuliikumise, kui tiiva alla, selliselt rõhkude erinevuse saavutamise kaudu toimub lendu tõusmine ning lendamine. Milline on tuullevivate tiibviljadega seemnete ehitus? Jalaka ja künnapuu tiibviljad ning hariliku vahtra kaksiktiibvili. Ka kasel ja lepal on seemned varustatud kileja äärisega. Mõned seemned on varustatud ka lendkarvadega, nagu ohakas ja võilill: ÕPIVÄLJUNDID Õpilane.... ● Teeb katseliselt kindlaks, millise kujuga peab olema propellerina langev ese, kas ka tuubi kujuline lennuk võiks lennata? ● Oskab teha ohutuid katseid ja neid planeerida ● Oskab teha kokkuvõtteid katsetest TÖÖÜLESANDED ● Planeerida katse käik ● Katse läbiviimine kava järgi
vastsed söövad okkaid), Lehise-tupekoi (Coleophora laricella, röövikud kaevandavad alaküljel. Nulu-tüvetäi (Adelges (Dreyfusia) piceae) valge vahakirmega kaetud täid noortes okastes), Männivaksik (Bupalus piniaria, röövikud söövad okkaid), arvukalt tüvel Okkalainelane (Lymantria monacha, peamiselt söövad kuuski võib süüa puud raagu, munakogumikud tüvel), Metsa-külmavaksik (Operophtera fagata, kasel röövikud noortel lehtedel, võivad puu raagu süüa), Harilik külmavaksik (Operophtera brumata, Haab: Haava-lehekoi (Phyllocnistis labyrinthella) kaevandab lehes kitsad tammel, võivad puu raagu süüa), Hele-villkäpp (Calliteara pudibunda, liblikas, esineb looklevad valkjad käigud. Haava-kireskoi (Phyllonorycter sagitella) ovaalsed erinevate pargipuude lehtedel, metsas eriti kasel), Tammemähkur (Tortrix viidana, kaevandid lehe alaküljel näivad roosakad
Kasutusala: Koort kasutatakse naha parkimisel. Mahl on suhkru- ja vitamiinirikas. Haljastuses kasutatakse lisaks harilikule mitmeid dekoratiivseid vorme. Okstest tehakse luudasid ja saunavihtu. Tohust tehakse määrdeõlisid. On ravimtaim: pungi on kasutatud sapi-, uriini- ja higierituse soodustamiseks, liigesevalude, krampide, maohäirete ja kopsutuberkuloosi korral, lehti uriinierituse soodustamiseks, tõrva nahahaiguste ja sügeliste raviks. Kasel kasvaval seenel, mustal pässikul, on arvatud olevat vähivastane toime.
tunnistust paljud muistendid ja laulud. Oma soojust lisab juurde õhukeste kaselehtede õrn kohin. Arukasele on erinevalt sookasest iseloomulikud paljad vahatäpikestega kaetud punakaspruunid võrsed. Emas- ja isasõied on koondunud urbadesse. Emasurvad on mõne sentimeetri pikkused, moodustuvad kevadel, isasurvad poole pikemad ja tekivad juba sügisel. Viljaks on arukasel väike kahe laia tiivaga pähklike, mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele. Kuid ka kasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, tüvel halli seent tuletaela või musta pässikut, ka omapärased oksapuntrad puuladvas on seente töö. 5 Arukask on levinud peaaegu kogu Euroopas (Euroopa lõunaosas ainult mägedes) ja Aasiaedelaosas. Idas ulatub leviala Siberi lääneosani. Eestis on arukask sage puu. Tavaliselt kasvab arukask puurindes puisniitudel, sega- ja lehtmetsades, peaaegu kõikides
Kuusk 24,59 647,31 735,14 87,83 13,57 1 10 5,5 läbinist läbinist Kask 12 663,29 1155,47 492,18 74,20 i läbinisti i Tabel 1. Järeldused Töö tulemuste põhjal saame järeldada, et puiduliigid milesse neeldus teistest kuni 2 korda rohkem immutusainet, nagu kask ja mänd, esines läbinisti immutusaine neeldumist. Kasel esines ristlõikel 100%-line neeldumine ning massi kasv võrreldes algkaaluga oli üle 74%. Kuusel oli kõige väiksem kaalu kasv ning nagu lisatud piltidelt on näha ilmnes ainult pindset immutust. Üksikutes kohtades esines süviti immutust. Kuusepuidul on poorid üsnagi suletud ja see võis mõjutada immutusprotsessi. Haaval esines meil üle 50%-ine kaalu kasv kuid esines enamasti immutus ainult pinnakihis. Haab oleks teoorias pidanud imama
Selle järgi on ta oma teise nime saanud: must lepp. Erinevalt meie teisest lepast, hallist lepast, kasvab ta tõeliseks puuhiiglaseks, kel võib jämedust olla niipalju, et kaks meest ei ulatu ümbert kinni võtma ja kõrgust ligi 30 meetrit. Kaunis on ka tema tumeroheline läikiv lehestik. Lehtede järgi on teda lihtne eristada hallist lepast. Nimelt on sanglepal lehetipp tömp või sageli isegi sisselõikega, halli lepa leht aga terava tipuga, umbes nagu kasel. Kui me puud veel lähemalt silmitseme, näeme, et kuigi lepp pole okaspuu, on tal siiski küljes käbid. Neid käbisid on aga isegi ravimina kasutatud. Väikeste tumepruunide käbide sees on peidus viljad, pähklikesed, mis on vaevalt paari millimeetri suurused ja seetõttu õige kergelt lendavad tuulega jõeveele, ujuvad kaugemale ja sobivas kohas kasvavad neist uued sanglepad. Isasõied on neil urbadena, mida paljud on märtsikuus tuppa toonud ja pärast
Paavst kannab tavaliselt valget, piiskop purpurset ja madalamad vaimulikud musta sutaani. Alba oli kandadeni ulatuv valge vaimulikurüüst linane tuunika. Keskajal olid alba varrukatel, rinnal ja alläärel tikandid, mis sümboliseerisid Kristuse viit haava. Amiktus oli esimene riietusese, mille piiskop selga pani, kui ta missaks riietus. Amiktus seotakse kahe paelaga ümber rinna ja seda võisid kanda kõik vaimulikud pühitsusastmest sõltumata. Kasel oli viimaseks liturgiliseks rõivaks, mille missaks riietuv vaimulik selga pani. Kasel võis sõltuvalt kirikuaasta perioodist või tähistatavast pühast olla valge, punane, roosa, roheline, violetne, must, kuldne või hõbedane. Tavaliselt on kaseli seljal tikitud rist, mis vihjas Kristuse kannatustele. 11. sajandil eraldus kaselist selle lahtine vorm pluviaal, mida hakati kandma protsessioonidel ja muudel ametitalitustel väljaspool missat. Esemeteks, mida ainult
1. poolringjas. Ülkülg kaetud paksu koorikuga, faasis kollakasvalged laigud, mis on noorelt võib olla läikiv. Konsentriliste ümbritsetud kollakasrohelise joonega. 2. ja vagudega, vahel vöödiline, serva alad 3. faasis, muutub mädanenud puit kergeks ja punakaskollakad. Viljakeha ülakülg pehmeks, värvudes valkjaks või kollakaks. pruunikas, hall või must. Seeneliha korkjas, Mädanik enamasti tüve alumises osas. Kasel valkjaskollane. Poorid ümarad suured. põhjustab väärlülipuitu. Eestis levinud, eriti Põhjustab leht ja okaspuude kaskedel, leppadel ja pajudel. Viljakehad on destruktiivmädanikku (segamädanik). Puit aastakümnete vanused ja suurete algul punakas, sellele ilmuvad pikad pruunid mõõtmetega. Must pässik Puutüvele jooned segamini valgete vöötidega. Edasi tekivad ebakorrapärase kujuga mügarikud
Ilus välimus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu, millest annavad tunnistust paljud muistendid ja laulud. Arukasele on erinevalt sookasest iseloomulikud paljad vahatäpikestega kaetud punakaspruunid võrsed. Viljaks on arukasel väike kahe laia tiivaga pähklike , mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele. Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud oma rakenduse. Puidust teha vineeri, samuti sobib see hästi kütteks. Kuid ka kasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, tüvel halli seent tuletaela või musta pääsikut, ka omapärased oksapuntrad puuladvas on seente töö. Põõsarinne: · Pihlakas Pihlapuu ei jää sügisel oma kaunite oranzikate marjadega kellelegi märkamatuks. Kuid ilus on ta ka kevadel, mil kogu puud katavad rohkeõielised suured õisikud. Mesilasi võime näha mai- ja juunikuus hulganisti õitel askeldamas.
VAATLUS Laura Järv klassiõpetajad II Vaadeldav loom: KODUKASS Latte, vanus üks aasta PEA - Pea on mu kassil üsna suur (nii umbes meesterahva rusika suurune), selle pikk ja puhvis karvastik muudab pea veel massiivsemaks. Värvuselt on ta üldtoonilt helepruun, kuid mõnest kohast tulevad nähtavale ka tumedamad triibud karvastikus. Pea kuju on otsevaates üsna ümar, külje pealt on näha, et ette ulatub väike koon. Tema kolmnurksed kõrvad on süsimustad, suuruselt ehk keskmised kassikõrvad, asetsedes pealael kikkis. Salapärased mandlikujuga tumepruunid silmad upuksid justkui karvastiku sisse ära. Ime, et ta sealt alt üldse välja näeb. Tema väike niiske nina meenutab otsevaates kujult kolmnurka. Kompimiskarvad justkui veniksid ja veniksid kaugusesse. Need o...
mõjutavad ka tema mehhaanilisi omadusi. Antud halbadest omadustest on võimalik vabaneda muutes samas puidu niiskusekindlaks ja vastupidavaks termopuidu-protsessi abil. Praktikumide tunnis läbiproovitud katsetes tegelesin nii termotöödeldud kui tava puiduga. Termotöödeldud puidul oli tasakaaluniiskus ja niiskusimavus oluliselt väiksemad kui tavalisel puidul. Võrdluseks toon enda katsete tulemustena saadud tasakaaluniiskused kase ja termokase puhul. Tasakaaluniiskus kasel Katsekeha Algkaal Lõppkaal Kuivkaal Algniiskus% Lõppniiskus% 1 52,83 56,51 48,79 7,65 13,66 2 54,86 59,39 50,70 7,58 14,63 3 51,83 55,52 47,65 8,06 14,18 4 51,21 54,82 47,20 7,83 13,9
1. klassi loodusõpetuse tund õues KASK Tunni eesmärk: · anda teadmisi kasepuust · õpetada märkama loodust · arendada vaatlusoskust Sissejuhatus. Täna vaatleme me ühte lehtpuud.Seda puud olete te näinud väga sageli.Paljudel kasvab see koduõues. Läheme kooliparki ja saame selle puuga tuttavaks. Kasepuu vaatlus väljas. Mis puu see on ? Mille järgi te kasepuu ära tundsite? Kasepuid on erinevaid: arukask, sookask, vaevakask Kasepuu võib kasvada 30 m kõrguseks ja elada 150 aastaseks. Kasepuud kasutatakse ka palju koduses majapidamises: kütteks, saunavihtadeks. Kased tuuakse tuppa nelipühadel ehk kasepühadel maikuus. Kui me puid tundma õpime,vaatleme neid osade kaupa. Mis see on? (See on küll vars nagu teistelgi taimedel,kuid puul nimetame seda tüveks.) Mis värvi on kase tüvi? Miks on kase tüvi valge ? (Tüvi on pealt kaetud koorega,kasepuu koore pealmine osa on...
ümbrutseb teke mütseed, mille tulemusena saavad seened taimede juurtest orgaanilisi aineid (suhkruid, valke, org. Happnik) oma elutegevuseks, kuid seeneniidistik varustab juuri veega ning mineraalainetega. On selgitatud, et Eesti metsade puudpõõsad omavad kõik mükoriisasid. Näiteks harilikul männil asendab männiriisika mütseel juurekarvasid ning seetõttu saavad männid kasvada vaid tänu seentele. Mõnel taimel võivad mükoriisat moodustada erinevad seened. Näiteks kasel võib mükoriisat moodustada: a)kaseriisikas; b)kasepuravik; c)kasepilvik Ilma mükoriisata ei saa kasvada nt. Kanarbik ja paljude orhiteede e käpaliste seemned hakkavad kasvama taimeksainult koos seenemudastikuga. Õpik lk. 73 Parasitism : on kahe erinevasse liiki kuuluva organismi kooselu, mis ühele on kasulik ja teisele kahjulik parasiit elab peremeesorganismi arvel ja põhjustab haigust või isegi surma. Parasiitseeni esineb nii taimedel kui ka loomadel. Taimede parasiidid: 1
kolmsõnajalg, varjulill, salu-siumari, naat ja mets- hariputk. Samblarindele : kähar salusammal,metsakäherikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt. Arukask (Betula pendula) arukõiv, maarjakask, raudkask, õmmik · Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. · Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. · Kuid ka kasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, tüvel halli seent tuletaela või musta pässikut, ka omapärased oksapuntrad puuladvas on seente töö. Harilik tamm (Quercus robur) hiiepuu, talitamm, suvitamm, lesetamm
Lehe läbimõõt on umbes 1 cm. Tihti aga on erinevalt teistes kaskedest tema lehtede laius suurem kui pikkus. Need lehed on andnud põõsale ka nime litterkask. Sookask (Betula pubescens) Kase oksad on rippuvad, tüvi peaaegu aluseni valge või õhukese musta korbaga. Sookase noored võrsed on tihedalt rohekashallide karvadega kaetud. Leht on ümarjas. Sookase lehed on söögiks kitsedele ja vaksikute röövikutele, linnud söövad pungi, kase õisi ja urbi. Urbasid on kasel kahesuguseid: ühed on isasõitega, mis ilmuvad puule juba sügisel ning on suhteliselt pikad; teised on emasurvad, need tekivad kevadel ja on isasurbadest lühemad. Vili on kahe tiivaga pähklike. Madal kask(Betula humilis) Madal kask on kaseperekonna liikidest üks tavalisemaid rabastuvates metsades, sooniitudel, madalsoos, siirdesoos ja isegi päris rabas. Harilikult on ta kuni inimesekõrgune põõsas, vaid harva veidi pikem. Ta on
Ei andnud mehele 15 kopikat ja ei pidanud teda inimeseks. Koju jõudes uudis ameeriklase õhupall hakkas lekkima. Peale loengut läks Mauer naissekreäriga randa jalutama, käes spinning(teised arvasid, et läheb kalale mitte kurameerima) Läksid naisega metsa ning leidsid lossi, kus asus pimedatekodu. Selle ehitas Peterburi miljonär oma joodikust pojale kes end hiljem üles poos. Abiellus naisega ning too jäi koduseks. August Kasel hammas valutas ning ta otsustas viinaga seda ravida kuid see ei aidanud. Läks trolliga arstile ning see oli täis nagu alati, trügis ja nägi inimesi kui loomi. Arsti juurde sai kohe ning paluti nädala pärast uuestsi tulla, imestas et valu ei tehtud. Kodus telekast nägi arhidekti koos naisega keda ta telekast uurima hakkas. Maurer unistas kunagi meremeheks saamiseks. Peale saate salvestamist läksid naisega restorani. Pidid kaua järjekorras seisma. Sveitser kurameeris naisega
lapse hingeellu. · Oskab puudutada väikesele lapsele oluliste elunähtuste ringi, milles suurt osa etendab loodus oma mitmekesiste eluavalduste ja meeleoludega. · Toetab rahvaluuletraditsioonile ja kasutab kõlakujundeid, mis on alati funktsionaalsed. · ,,Üks rohutirts läks kõndima" on jagatud 6 ossa: 1) aasal õitseb mahlakann (kevad) 2)killa,kõlla välja kari 3) Juss oli väike peremees 4) Üks rohutirts läks kõndima 5) Juba kasel kuldsed lehed (sügis) 6) Väljas talv ja tore jää. · Aasal õitseb mahlakann o Kevade rõõm o Läte o Tipa kooliteel linnukesed keelitasid Tipat kooli mitte minemast, aga Tipa ütles ,,Enne töö ja lõbu pärast" o Koju (Poisid ritta) o Laps ja tuul tuul tahtis lapsega metsa minna, aga laps ei lähe ilma emata kuhugi. o Aasal õitseb mahlakann o Juss päikesele o Manni laul
treimis ja nikerdustöödel. Tohust tehakse määrdeõlisid. Oksi kasutatakse luudade ja saunavihtade valmistamiseks. Kasemahl, mida kogutakse ja tarbitakse siian palju, on tervisele väga kasulik, sest see sisaldab palju vitamiine. Kase eri osi kasutatakse erinevate haiguste ravimiseks. Pungi kasutatakse sapi-, uriini- ja higierituse soodustamiseks. Samuti ka liigesevalude, krampide, maohäirete ja kopsutuberkuloosi vastu. Kasetõrva kasutatakse nahahaiguste ja sügeliste raviks. Kasel kasvaval seenel, mustal pässikul, arvataske olevat vähivastane toime. Kask metsakoosluses ja ökosüsteemis Kaskede erinevaid osasid söövad paljud loomad ja linnud. Suuremad imetajad, näiteks kitsed, söövad kaselehti ja linnud, näiteks tihased, söövad kasesseemneid. Kask on ka elupaigaks paljudele parasiitseentele näiteks tuletaelale. Kaskede juured on ka mükoroosias kaseriisikatega. Kased aitavad kaasa ka pinnase paranadamisele. Eestis olevad kased on olemas ka
KOOL Lihhenoindikatsioon Uurimustöö Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................3 1. Bioindikatsioon..............................................................................................4 1.1. Mis on bioindikatsioon?...........................................................................4 1.2. Bioindikatsiooni liigid...............................................................................4 1.3. Bioindikatsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed....................................4 2.Lihhenoindikatsioon.......................................................................................5 2.1.Samblikud ja õhusaaste...........................................................................5 3.Samblikud.........................................................................................
vahtratarjak moodustab suure vana puu tüvel kuni meetripikkuse vertikaalse valgete seenekübarate rivi KASUTUSALAD vahtra õied on meerikkad, neist toituvad paljud putukad vaher annab heledat, hea maitse ja õrna lõhnaga mett ühelt puult võib saada kuni 10 kilo mett varakevadel, enne pungade puhkemist, annab vaher mahla mahlajooks algab juba märtsis, kui maapind on veel kõva ja lumi sulamata, ning lõpeb siis, kui kasel mahlajooks algab, kui maapind on sulanud vahtramahl on märksa magusam kasemahlast, suhkrusisaldus on 1232 lehti saab kasutada söödaks ja allapanuks KASUTAMINE HALJASTUSES vaher talub õhusaastet suhteliselt hästi ja sellepärast kasutatakse teda suurlinnade haljastuses tüve korduva kaksikharunemise ja puidu hea lõhestuvuse tõttu murduvad vanadel puudel kergesti tüveharud, kui need kukuvad tänavale, siis võivad need segada liiklust
3.5 kus, parandustegur, =0,04; f S ,W survetugevus veesisaldusel w % [N/mm2]; 2) kui veesisaldus ületab hügroskoopsuse piiri, kasutatakse valemit: f S, W f S ,12= 30 Valem 4.3.6 K 12 kus, K 30 12 redutseerimiskoefitsient, mis tamme korral on võrdne 0,55; männil 0,45; kuusel 0,445; kasel ja lehisel 0,40. 4.3.2. Veesisalduse mõju uurimiseks kasutatakse 3 erineva veesisaldusega proovikehi: Kuivatatud püsiva massini 105°C juures, Õhkkuivasid, Vees immutatuid. Peale survetugevuse määramist määratakse nimetatud proovikehade veesisaldus ja joonistatakse graafiliselt välja sõltuvus fS,W W. Saadud survetugevused redutseeritakse hiljem 12%-lisele veesisaldusele, kasutades eelpool toodud valemeid. 5. Katsetulemused 5.1
mäleta. Selleks ajaks, kui ta toibus, oli ta juba jõudnud pulli eest üle aia karjakopli teele põgeneda. Õnnetus juhtus, sest loomi ei oldud sööda lahtilõikamise ajaks lauta kinni pandud. Tööõnnetus oli vahetult seotud tööoperatsioonide tegemisel. Toimunud õnnetus oli tingitud sellele tööle iseloomulikust ohust. Õnnetuse põhjustanud oht on 5- pallilises skaalas 1 ehk antud oht on täiesti juhuslik. Õnnetuse tõenäosust suurendanud tegurid 1. Jaan Kasel puudus varasem tööalane väljaõpe. 2. Farmitööline Jaan Kask ei olnud sööda lahtilõikamise ajaks loomi koplist lauta ajanud. 3. Iseseisvale tööle lubamine oli registreerimata. 4. Varasemalt oli loom olnud rahulik, seega ei osatud temas ohtu näha. 5. Silopallide ja koplis söötmist ettevõttes koostatud ,,ohutuse erinõuded töötamisel loomadega" (OTJ-2) juhend ei reguleeri. Õnnetuse vältimine 1. Tuleb kasutada täiendavaid ohutusvõtteid. 2
Sisukord 1. Sissejuhatus..................................................................................................3 2. Bioindikatsioon..............................................................................................4 2.1. Mis on bioindikatsioon?...........................................................................4 2.2. Bioindikatsiooni liigid...............................................................................4 2.3. Bioindikatsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed....................................4 3.Lihhenoindikatsioon.......................................................................................5 3.1.Samblikud ja vääveldioksiid..................................................................5-6 4.Samblikud......................................................................................................7 4.1.Samblike üldiseloomustus..........................................
Vaenlased Arukasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, tüvel võib kohata halli seent tuletaela või musta pässikut, ka omapärased oksapuntrad puuladvas on seente töö. Karjala kask Karjala kask ehk maarjakask pole omaette liik, vaid arukase haruldane vorm, mis kasvab ka looduslikult Põhja- ja Lääne Eestis. Hea on maarjakaske ära tunda mügerikulise tüve järgi, mis meenutab boamadu. Karjala kasel on hea puit, millest saab valmistada väga kaunist mööblit, on punastest, lilladest, roosadest, kollastest ja valgetest toonidest kirju. Sellised ilusad puutükid on Soomes, Karjalas ja Lapimaal olnud kasutusel isegi raha asemel. Karjala kase puit on väga kallis. See on ahvatlenud kurjategijaid, kes hävitasid Pärnumaal looduskaitse all olnud Eesti kõige suurema maarjakase. Karjala kask on keskmiselt 10-15 meetrit pikk, üksikud puud võivad kasvada 20 meetrini
ümber standardniiskusele: 1) Kui proovikehe niiskussisaldus on alla hügroskoopse piiri (~30%), kasutatakse valemit nr 5: Valem 5: RS,12 = RS,W ( 1+ (w 12)) , kus parandustegur, = 0,04; RS,W survetugevus niiskussisaldusel w % [N/mm2]. 2) Kui niiskussisaldus ületab hügroskoopsuse piiri, kasutatakse valemit nr 6: Valem 6: RS,12 = RS,W / K3012 , kus K3012 redutseerimiskoefitsent, mis tamme korral on võrdne 0,55; männil 0,45; kuusel 0,445; kasel ja lehisel 0,40. Niiskussisalduse mõju uurimiseks kasutatakse 3 erineva niiskussisaldusega proovikeha: - Kuivatatuid püsiva massini 105C juures - Õhukuivasid - Vees immutatuid Peale survetugevuse määramist määratakse nimetatud proovikehade niiskussisaldus ja joonistatakse välja sõltuvus RS,W W. Saadud survetugevused redutseeritakse hiljem 12%- lisele niiskussisaldusele, kasutades eelool toodud valemeid. 3.4 Puidu survetugevuse määramine risti kiudu
Heleda põranda saab vahtrast. Mööbel: kõige kätte saadavam on kask. Kuusk või mänd läheb kergelt ,,mölki". Väärtmööbel on tammest, raske ja vastupidav. Eestison 2 väärismööbipuitu: must tamm: tamme pika ajalisel seismisel turbas või mulla sees( puidu sees olevate parkainete reageerimine rauaga. Maa sees peab olema, et oleks anaeroobsetes tingimustes). Maarjakask: ilmselst viirushaigusest tingitud kasvuhäire kasel,nõrk vähk. Puid eiole sirge vaid seest on kõver ja sillerdav, samal ajal on ülimalt tugev(Maarjakask moodustub arukasest nimetatakse ka karjalakaseks). Maarjakask ei ole konkurentsi võmeline ja ei pea vastu, kuna on haige. Eriotstarbeline : Eriotstarbeline mööbe: Saunas pea olema ima valguta ja halva soojusjuhtivusega. Ära kasuta tamme. Halllepp liiga pehme, sanglepp aga parem soojusjuht. Haab ja Pärn peaks päris head olema.
Kõrboja Peremees A. H. Tammsaare Katku Villu ärkas umbes kaheksa ajal laka heintel. Ta kuulis kuidas linnud laulsid kõrval oleval kasel ja tundis lillede lõhna ta oli jõudnud koju. Katku Villu oli olnud kaks aastat vanglas, kuna ta oli oma lapse ema pärast ühe mehe vaiaga surnuks peksnud. Nüüd tuli Villu koer, Neero, aidavahesse, sest ta oli tundnud Villu lõhna. Neero hakkas haukuma. Pika haukumise peale tuli kohale Villu ema. Ta võttis tünnist arvatavasti lihakäntsaka ja küsis, kas lakas pole mitte ta poeg Villu. Nad läksid koos tuppa isa juurde. Ka isa imestas poja tagasiolemise pärast. Ema rääkis
peaaegu must ja väga paks koor. Selle järgi on ta oma teise nime saanud: must lepp. Erinevalt meie teisest lepast, hallist lepast, kasvab ta tõeliseks puuhiiglaseks, kel võib jämedust olla niipalju, et kaks meest ei ulatu ümbert kinni võtma ja kõrgust ligi 30 meetrit. Kaunis on ka tema tumeroheline läikiv lehestik. Lehtede järgi on teda lihtne eristada hallist lepast. Nimelt on sanglepal lehetipp tömp või sageli isegi sisselõikega, halli lepa leht aga terava tipuga, umbes nagu kasel. Kui me puud veel lähemalt silmitseme, näeme, et kuigi lepp pole okaspuu, on tal siiski küljes käbid. Neid käbisid on aga isegi ravimina kasutatud. Väikeste tumepruunide käbide sees on peidus viljad, pähklikesed, mis on vaevalt paari millimeetri suurused ja seetõttu õige kergelt lendavad tuulega jõeveele, ujuvad kaugemale ja sobivas kohas kasvavad neist uued sanglepad. Isasõied on neil urbadena, mida paljud on märtsikuus tuppa toonud ja pärast kirunud,
puidukihtidega. Umboksaks loetakse ainult neid kühme, mille kõrgus palgi pinnast koore all on üle 5 mm. PALGI OKSTE JÄRGI PALGI KVALITEEDI MÄÄRAMINE · Tulioks kasvus allajäänud või surnud teine latv, mis on puidus teravnurga all, tihti on tulioks tüvepuidu sees ümbritsetud koorega (joonis 13). Tulioks PUNASÜDAMIK · Punasüdamik ehk väärlülipuit lülipuiduta lehtpuu puidu siseosas tumedaks värvunud osa, mis on kasel pruuni ja haaval punakaspruuni värvusega. Puidu mehaanilistele omadustele punasüdamik mõju ei avalda. · Põdrakahjustus suuruluki põhjustatud koorekahjustusest tekkinud tumenenud ja mädanikest nakatunud koht puidus. · Radiaallaiksus maltspuidu paikne värvimuutus, lähedane lülipuidu värvusele. Pikilõikes nähtav kitsaste piklike vöötidena, mis mõlemast otsast on kiilukujulised, ristlõikes piki säsikiiri väljavenitatud laigud
• 𝑓𝑆,𝑊 - survetugevus veesisaldusel w% Survetugevus standardniiskusel, veesisaldus ületas hügroskoopse piiri: 𝑓𝑆,𝑊 𝑓𝑆,12 = 30 , [N/mm²] (6) 𝐾12 • 30 𝐾12 – redutseerimiskoefitsient, mis tamme korral on võrdne 0,55; männil 0,45; kuusel 0,445; kasel ja lehisel 0,40 5. KATSETULEMUSED Puidu liik: mänd. Tabel 1. Tihedus. Proovi- Mõõtmed, mm Tihedus, [kg/m³] Puidu Maht, Mass, keha antud niiskusel olek a b h [cm³] [g] nr
laudasid, kirste, raamistike jms. Mänd on ka eelistatud paadiehituspuu. Kuusk seevastu on nõrgem ja väiksema säilivusega. Siiski, kuusest saab rääkida tarbeesemete valmistamisel väga palju olulist, kuna kuusk on asendamatu lauanõude valmistamisel, seda eriti siis, kui nõu peab jääma veekindel. Samuti, noort kuusevart kasutatakse peamiselt rehavarre tegemiseks. Kask- tihe, kõva ja painduva puiduga. On mõistagi arusaadav, et kase tähtsus tarbepuuna on väga suur. Ka kasel on oma miinuseid, kuid siin ei hakka ma neid välja lugema. Kasest on valmistatud veel aisad, rangipuud (riidepuud), härjaikked, sirbivarred, kulbid, lusikad, koodid, vardad, adra rauapuud, äkkepakud jne. Läbinisti kasest on tavaliselt valmistatud ka vokk. Eestis kasutusel olnud ja kasutusel olevad puidust tarbeesemed valmistatakse väga erinevatest puuliikidest. Igal esemel, mis vähegi võis erineda oma välimuse poolest teisega, oli esemel ka kohe oma nimetus
1. Töö eesmärk Puidu niiskussisalduse, tiheduse ja survetugevuse määramine piki kiudu ja niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. 2. Kasutatud ehitusmaterjalid 12 puidust katsekeha - 1, 2 ja 3 õhkkuivatatud (+20 o C, 30-40% RH); 4, 5 ja 6 immutatud (100 % RH); 7, 8 ja 9 kuivatatud (~105o C); 10, 11 ja 12 õhkkuivatatud (+20o C, 30-40% RH). Katsekehad 1-9 olid tiheda aastaringiga, 10-12 olid hõreda aastaringiga. Puit on üks vanemaid ehitusmaterjale. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina eelkõige sel põhjusel, et ta on kättesaadav ja teda on hõlbus töödelda. Puit on tugev ja kaalult kerge. Puit on samuti soojapidav, sitke ja hea välimusega. Kuivas kliimas on puit ka äärmiselt püsiv materjal. Samal ajal aga on puit kergesti süttiv, hügroskoopne ja oma omadustelt heterogeenne (ebaühtlane) materjal. Koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad ka puidu tugevus, mõõtmed ja soojapidavus. Puidu tugevus ja soojajuhtivus on kiu eri...
2.) kui veesisaldus ületas hügroskoopsuse piiri, kasutati järgmist valemit: f S, W f S ,12= K 30 (valem 6) 12 30 ( K 12 – redutseerimiskoefitsient, mis tamme korral on võrdne 0,55; männil 0,45; kuusel 0,445; kasel ja lehisel 0,40) b. Veesisalduse mõju uurimine survetugevusele pikikiudu 2 Katsetulemused on esitatud tabelis 4. Veesisalduse mõju uurimiseks kasutati kolme erineva veesisaldusega proovikehi: o kuivatatud püsiva massini 105˚C juures; o õhukuivasid; o vees immutatuid. Peale proovikehade survetugevuse määramist määrati veel nimetatud proovikehade
Patsid on kollased nagu õled. Silmad on hallid. Pille-Riin ärkas ja lehvitas aknal emale, kes lahkus. Märkas, et pakane joonistab akna peale hõbedasi männi ja kuuseoksi ning lilli. P-R tahtis, et pakane joonistaks koera või kassi või inimese. Kuna ta arvas, et pakane ei oska, siis joonistas paberile ette. Isa kutsus sööma. Pille-Riin pidi sööma mannaputru, millel oli võisilm, ees oli naerusuine Sass, kes on tass, mille sees on piim. P-R oli aga viril. Nägi kahte leevikest kasel, kes sarnanesid neile, kes olid pudru all. P mõtles, et äkki nad on taldrikult lennanud. Sõi taldriku tühjaks, leevikesed olid seal, aga kasel neid enam polnud. Soome kelk. Sinise maja Anul sai endale Soome kelgu. Käisid sõitmas, mängisid postiljoni. Anne. Anne on Pille-Riini nukk, kes elab riidekapi ja seina vahel nurgas. Ta on tädi Juuli tehtud. Ükskord kui ta maal oli, siis tädi Juuli tegi. Silmad on nööpidest, juuksed pihutäiest linast. Juuli selgitas mis on lina
nende suuremast lehtede, okaste massist (pinnast). Mida rohkem lehti või okkaid, seda suurem fotosünteesiv mass. Nii on meie peamiste lehtpuude (kased, lepad) lehepinnaindeks (LAI, näitab mitu m2 lehepind on 1m2 kasvupinna kohta) vahemikus 3-5 m2/m2, siis kuusikutes võib see ulatuda ca 15 m2/m2. Näiteks, kuigi kuusel toimub fotosüntees umbes 5 korda väiksema intensiivsusega kui kasel, on nende kuivaine juurdekasv peaaegu võrdne. See on tingitud kuuseokaste palju suuremast assimilatsioonipinnast ja pikemast vegetatsiooniperioodist. 4. fotosünteesi kestusest mida kauem fotosüntees kestab, seda rohkem orgaanilist ainet produtseeritakse. Mitte kogu puudele (metsale) langenud valgust ei kasutata fotosünteesiks, osa puudele jõudnud valgusest peegeldub tagasi. Arvu, mis näitab, kui suure osa moodustab tagasipeegeldunud valgusvoog
Avaneb kahe õmblusega. Kupar Mitmepesaline, on moodustunud kokkukasvanud emakatest nt. moon, nurmenukk, nelk, aga ka hobukastan, pajulill. Kupra erivorm on veel karp see avaneb kaane ära kukkudes (teeleht) ja kõder see on ristõieliste sugukonnale omane vili. Erivormid : kõdrake lühike, pähkeljas kõdrake 1 seeme ja ei avane, lülikõder (põldrõigas)Kahepesaline ja avaneb. Pähkel (suur) sarapuu , pähklike (väike) kasel maasikal - viljakest on puitunud. Tõru Sarnane pähkliga, aga alust ümbritseb lüdi (tammetõru "müts"). Söödaval kastanil on tõru ümbert üleni lüdiga kaetud. Seemnis viljakest ei ole puitunud, see on nahkjas (~päevalill, saar, vaher kaksikseemnis) Teris - Vilja- ja seemnekest on seemnega kokku kasvanud. (enamus kõrrelisi teraviljad) Mari endokarp e. seemnekest on nahkjas nt. tomat, sõstar, mustikas, banaan, aga ka granaatõun.
olnud - Laura arvates oli filmide veaks see, et need lõppesid ära, pikk kirjeldus taas filmiseeriast mida Laura jälgis, ka tema poeg uuris, millest film räägib, avaldas soovi et tahaks endale naist ja püstolit ka - Peeter toksis pliiatsit vastu lauda, luges põrkamise sekundeid, arutles erinevate kellade üle, mäletas hästi lõhnu, maitseid, kompamisi, mitte vaatepilte ja sõnu - August Kasel hambavalu, sest plomm tuli välja, üritas viinaga seda leevendada, läks arstile bussiga, mis oli rahvast täis, trügimine, meenutas kuidas vanemad teda lapsepõlves peksid, arst suretas närvi ära ja ootas Augustit nädala pärast tagasi, mees läks koju, vaatas telerist saadet, kus Maurer ja ta pere andsid intervjuud - Maureri arvates õnn see, kui saab teha meeldivat tööd, olla armastatud ja armastada,
liikumiskiirus selles? Suureneb 16 korda (-2 astmel 4 = 16) 18 Kas vesi liigub üles kiiremini sama maltspuidu ristlõikepindala juures mööda rõngassoonelist või hajussooneliste trahheesid? rõngassooneliste 19 Kas vesi liigub üles kiiremini sama ristlõike pindala juures mööda okaspuude trahiide või hajussooneliste trahheesid? Hajusooneliste ? 20 Miks kask lehtib kevadel varem kui saar? Kasel on väiksemad trahhe läbimõõdud. Saarel on suuremad trahheed, mis jäätuvad kevadeks, kapillaarid on suletud 21 Kui suur on ligikaudu veepotentsiaalide vahe välisõhus ja lehe mesofülli rakuvaheruumis? -0,8 22 Kus asuvad taimes/lehes suurimad veevarud? Juhtsoontes, vakuoolides 23 Kirjelda taime füsioloogilisi kohastumisi veepuudusega toimetulekuks •õhulõhede kiire regulatsioon •õhulõhede osaline avatus •kaitseainete süntees
22 '7-92 2H malld 9.7 3H miind 6-95 7.61 4H matrd 6.90 7.59 10.0 5H mend 6-W 7.49 9.5 6H mAtrd 6.31 6,94 10,0 kas3 kask a37 s?5 lt.7 11-7 kad5 kadzkaq 4,90 5.46 li.4 11.4 5.2 Tihedusemeeramine miinlil Kir" = 0993, kadata firr = 0,996ja kasel Klr' = 1,000. Redutseedmiskoefitsent Tabel 5.2. Proovikehadetihduseme?iraDme M66tmed.mm Maht Mass, I rhedus. ke/m- Prk Puidu nr liik cm3 antud niiskusel a b h oiiskusel l2o/o 1T miind 20,54 24.74 30.80 13.07 6,2? 480 483 2T mand 19,7820-74 30
Puidu vastupanu kiudude läbilõikamisele Sõltub järgmistest teguritest: 1. Puidu kõvadus - see on puidu omadus vastu panna teise keha sisse lõikumisele. (Seda ei tohiks segi ajada tugevusega, mis on puidu omadus vastu panna välisjõu toimele- paine, tõmme, nihe, vääne). Puidu liigid on erineva kõvadusega ja avaldavad seetõttu lõikamisele ka erinevat vastupanu. Kui lugeda männipuidu vastupanuvõime võrdseks 1- ga, siis saarel 1,75 ja tammel on 1,55 ; kasel 1,25; haaval 0,85 ; pärnal 0,8. 2. Lõikamise suunast - kui lugeda lõikejõud piki lõikamisel võrdseks 1- ga, siis külglõikamisel on see väärtus 0,6 ja otslõikamisel 5-6. 3. Lõikuri teravus lõiketöötlemisel (puidu treimisel) on lõikeriista teravusel oluline tähtsus ning kaua töötanud lõikur nürineb ning töö sooritamiseks võrreldes algperioodiga tuleb kasutada peaaegu kaks korda suuremat jõudu
Yorkshires on see ühenduses arhetüüpilise germaani sümboli svastikaga. Hääldus nagu tänapäeva inglise keeles. BERKANA Kasepuud olid pühad ja seotud kevadviljakuse riitustega. Kevadejumalanna oli Idun, tema noorus, energia ja ilu olid sümbolseeris selle aastaaja taimede taassündi. Tema hoidis ka õunu, mis andisd jumalatele igavese noorusliku välimuse. Anglosaksi ruunipooem tekitab segadust kirjeldades puud, mis on palju tõenäolisemalt pappel kui kask. Islandi ruunipoeem ütleb, et kasel on põõsastest kõige rohelisemad lehed ja Norra poeem lisab krüptiliselt, et Loki oli õnnelik oma pettuses, mida võiks palju paremini puuvõõrikuga seostada. Ruuni hääldatakse harva nagu inglise "bird". Elliott võrdleb seda heli sellega, mis tekib kui puhuda küünal ära huuli kõverdamata. EHWAZ See on hobuseruun. Hobused olid vatasematel aegadel pühad. Tacitus kirjeldab puhtaid valgeid hobuseid, keda toideti rahva kulul ja ei kasutatud iial töödeks. Ainult rakendati kaariku ette,
kasvuklassist. 3. Lehtede, okaste pinnast – suuremate, valitsevate puude kõrgem produktsioon on tingitud nende suuremast lehtede, okaste massist. Mida rohkem lehti või okkaid, seda suurem fotosünteesiv mass. Nii on meie peamiste lehtpuude (kased, lepad) lehepinnaindeks (LAI, mitu m 2 lehepind on 1m2 kasvupinna kohta) vahemikus 3-5 m 2/ m2, siis kuusikutes võib see ulatuda ca 15 m2/ m2. Näiteks, kuigi kuusel toimub fotosüntees umbes 5 korda väiksema intensiivsusega kui kasel, on nende kuivaine juurdekasv peaaegu võrdne. See on tingitud kuuseokaste palju suuremast assimilatsioonipinnast ja pikemast vegetatsiooniperioodist. 4. Fotosünteesi kestusest – mida kauem fotosüntees kestab, seda rohkemorgaanilist ainet produtseeritakse. Osa puudele langenud valgust ei kasutata fotosünteesiks vaid see peegeldub tagasi. Arvu mis näitab, kui suure osa moodustab tagasipeegeldunud valgusvoog pinnale langenud summaarsestvalgusest, nimetatakse albeedoks.
puu- ja põõsaliikidele ning isegi puhmastaimedele. Kui mets on juurepessust nakatunud, on seenest raske lahti saada. Loodusmetsades ei suuda tema seeneniidistik teiste seentega konkureerida ning taolist looduslikku tõrjemeetodit kasutatakse ka teadlikult, kastes raiesmikel äsja tekitatud saelõike pinnad tugeva konkurentsivõimega suure tardnahkise eosesuspensiooniga. Majandusmetsades vaevavad puid ka paljud teised levinud torikseened. Kännupess parasiteerib männil, kuusel ja kasel. Jalgtümak tekitab südamemädanikku hästi kasvavatel kuuskedel. Suurem osa haabasid on nakatunud haavataelikuga ja on sageli õõnsad. Kaskedel kasvavad peamiselt must pässik, tuletaelik ja kasekäsnak. Lühikese raieringiga majandusmetsades ei põhjusta nad siiski kuigi suurt majanduslikku kahju. Pargipuid kashjustavad peamiselt teised liigid. Vanade lehiste ja mändide juuri lagundab juurepruunik, selle seeneta kasvaksid need puud üsna rahulikult. Vahtratarjak kasvab vahtratel
puuliigist ja puu kasvuklassist (on allajäänud puudel puistus suurem kui valitsevatel puudel). 3. lehtede, okaste pinnast- suuremate, valitsevate puude kõrgem produktsioon on tingitud nende suuremast lehtede, okaste massist (pinnast). Mida rohkem lehti või okkaid, seda suurem fotosünteesiv mass. Näiteks, kuigi kuusel toimub fotosüntees umbes 5 korda väiksema intensiivsusega kui kasel, on nende kuivaine juurdekasv peaaegu võrdne. See on tingitud kuuseokaste palju suuremast assimilatsioonipinnast ja pikemast vegetatsiooniperioodist. 4. fotosünteesi kestusest- mida kauem fotosüntees kestab, seda rohkem orgaanilist ainet produtseeritakse. Valgusnõudlikkuse järgi jaotatakse puittaimed: - valgusnõudlikeks (mänd, kask, haab, lehis) – varjutaluvateks (kuusk, nulg, jugapuu, pöök, pärn) – poolvarju taluvad (lepad, toomingas)
jugapuu, kadakas, tamm jt. Kui lülipuidus ei teki parkaineid ja nende rakud jäävad valgeks nagu maltspuidulgi, nimetatakse taolisi värvitu lülipuiduga puuliike küpspuidulisteks. Tüüpiline küpspuiduline puuliik on kuusk, samuti pöök ja pärn. Nende liikide lülipuidu niiskusesisaldus on väiksem kui maltspuidul. Mõnedel lehtpuudel (kasel, haaval, vahtral) esineb väärlülipuit. See on iseloomulik vanematele puudele ja tegemist on seenhaigustest põhjustatud puidurikkega. Kasel on see pruuni, haaval punakaspruuni värvusega. Maltspuit on puiduosa välimine heledama värvusega osa, milline talitleb vee ja mineraalsoolade transpordikoena ja orgaaniliste ainete säilituskoena. Maltspuidu osakaal on puutüves väga muutlik, haarates enese alla tavaliselt 2 kuni 40 aastarõngast. Tüüpilised maltspuidulised puuliigid on meie lehtpuud: kask, haab ja lepad. Neil võib esineda ka nn. sisemist maltspuitu, milline on enamasti põhjustatud seenhaigustest või külmast. 3
ravimiks uriinierituse parandamiseks, samuti heaks lisatoiduks kitsedele, aga ega kasevihadki ilma head lõhna tekitavate lehtedeta mingid vihad ole. Okstest saab valmistada luudasid ja kauneid munapühade linnupesi. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad. Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Kuid ka kasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, tüvel halli seent tuletaela või musta pässikut, ka omapärased oksapuntrad puuladvas on seente töö. Harilik mänd (Pinus sylvestris) hong, pedajas, pettai Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Nii on mänd peaaegu ainuke puu kuivades nõmme- ja palumetsades ning rabades.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
